Kiri

Ministeeriumid Meie 08.02.2022 nr 1.1-10.1/1524-1 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika“ eelnõu. Palume Teil eelnõu kooskõlastamisel kaasata nii oma valdkonna kui keskvalitsuse juriidiliste isikute seisukohad. Eelnõu on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister 1. Lisaadressaat: Vabariigi Presidendi kantselei Marge Kaskpeit 611 3611, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Rahandusministri 2021. a määrus nr „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika” Lisa Finantsplaani andmiku vorm ja täitmise selgitused I. Finantsplaani andmiku vorm Eelarve Selgitus Finant- Eelarve- Eelarve- Eelarve- Eelarve- Eelarve- konto seerimis- aasta 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 allikas II. Finantsplaani andmiku täitmise selgitused 1) Eelarve konto on saldoandmike infosüsteemis eelarvekontode klassifikaatoris avatud konto, mis on märgitud lubatuks keskvalitsuse üksuse finantsplaanis. 2) Keskvalitsuse juriidiline isik ei täida finantsplaani andmikus selgituse ja finantseerimisallika lahtreid. 3) Eelarveaasta 1 tähendab finantsplaani esitamise jooksvat eelarveaastat ning eelarveaasta 2 kuni eelarveaasta 5 tähendavad järjekorras jooksvale eelarveaastale järgnevaid eelarveaastaid, mille kohta esitatakse finantsplaani andmed. 4) Kui eelarve kontol ei planeerita ühelgi eelarveaastal andmeid, jäetakse vastav eelarve konto rida sisestamata. 5) Kui eelarve kontol planeeritakse andmed vähemalt ühel eelarveaastal, sisestatakse vastav rida, kajastades nulli nendes eelarveaastates, kus vastaval eelarveaastal andmeid ei planeerita. 6) Kasutuses olevad eelarve kontod: Eelarve konto Eelarve konto nimetus ja märk, millega andmed finantsplaani andmikus kajastatakse Põhitegevuse tulude eelarve kontod T30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed (+) T32 Kaupade ja teenuste müük (+) T3500 Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine (+) T352 Saadud tegevustoetused (+) T3818 Kasum/kahjum varude müügist (+/-) T3823 Võlalt arvestatud intressitulu (v.a finantstulu) (+) T3825 Tulud loodusressursside kasutamisest (+) T388 Muud tulud (+) Põhitegevuse kulude eelarve kontod  T41 Sotsiaaltoetused (-) T4500 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (-) T452 Antud tegevustoetused (-) T50 Tööjõukulud (-) T55 Majandamiskulud (-) T60 Muud tegevuskulud, v.a käibemaksukulu (-) 601000 Käibemaks tegevuskuludelt (-) Muud tulemi kontod T3502 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (+) T351 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (+) T3810 Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist (+/-) T3811 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist (+/-) T3813 Kasum/kahjum immateriaalse põhivara müügist (+/-) T3814 Kasum/kahjum bioloogilise põhivara müügist (+/-) T3826 Tulem bioloogiliste varade väärtuse muutusest (+/-) T4502 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (-) 601002 Käibemaks põhivara soetuselt (-) T61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (-) T65 Finantstulud ja kulud (+/-) T68 Ettevõtja tulumaks (-) T69 Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum (+/-) Investeerimistegevuse kontod I155T Materiaalse põhivara soetus (-) I155L Materiaalse põhivara müük (+) I156T Immateriaalse põhivara soetus (-) I156L Immateriaalse põhivara müük (+) I154T Kinnisvarainvesteeringute soetus (-) I154L Kinnisvarainvesteeringute müük (+) I157T Bioloogilise põhivara soetus (-) I157L Bioloogilise põhivara müük (+) I150T Osaluste soetus (-) I150L Osaluste müük (+) I151T Muude finantsinvesteeringute soetus (-) I151L Muude finantsinvesteeringute müük (+) I153T Antavad laenud (-) I153L Tagasilaekuvad laenud (+) Finantseerimistegevuse kontod F258L Laenukohustiste võtmine (+) F208T Laenukohustiste tagasimaksed (-) F29T Jaotatud dividendid (-)  F29M Muud muutused netovarades, v.a puhastulem ja jaotatud dividendid (+/-) Muud bilansiliste muutuste eelarve kontod M100 Raha ja pangakontode muutus (suurenemine +/vähenemine -) M101 Lühiajaliste finantsinvesteeringute muutus (suurenemine +/vähenemine -) M108 Varude muutus (suurenemine -/vähenemine +) M1M Muud varade muutused kokku (suurenemine - /vähenemine +) (v.a eespool hõlmatud finantseerimistegevuse, raha ja pangakontode, lühiajaliste finantsinvesteeringute ja varude muutused)  Rahandusministri määruse „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1.Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 6 lõike 5, § 10 lõike 2 ja § 12 lõike 2 alusel. Kuni määruse kehtestamiseni kehtib rahandusministri 1. juuli 2014 määrus nr 24 „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika“. Käesoleva eelnõu kohaselt kehtestatakse uus määrus terviktekstina, kuna plaanitakse muuta finantsplaanide kogumise tehnilist korraldust. Samuti on analüüsitud seni kogutud andmete mahtu ning otsustatud jätkata senisest väiksema andmete mahu kogumisega. Finantsplaanide kogumise peamine eesmärk on valitsussektori eelarve tasakaalu ja võlakoormuse planeerimine ning keskvalitsuse juriidilisele isikule RESiga kehtestatud piirmäärade jälgimine. Siiani esitasid keskvalitsuse juriidilised isikud finantsplaane Exceli tabelites. Alates 2022. aastast plaanitakse finantsplaani andmeid hakata koguma Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt hallatavas saldoandmike infosüsteemis. Finantsplaan moodustatakse saldoandmike infosüsteemis, milles eelmise eelarveaasta andmed leitakse automaatselt varem esitatud ja raamatupidamise aastaaruandega võrreldud saldoandmikust ning jooksva eelarveaasta ja järgmise nelja eelarveaasta andmed keskvalitsuse juriidilise isiku poolt süsteemi sisestatud finantsplaani andmikust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu koostasid Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos (e-post: [email protected], telefon: 611 3705), Rahandusministeeriumi riigivara osakonna analüütik Kalle Viks (e-post: [email protected], telefon 611 3404) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakonna juhataja Juta Maar (e-post: [email protected], telefon 663 1825). Õigusliku analüüsi viis läbi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (e-post: [email protected], 611 3611) ja eelnõu keeletoimetaja oli Sirje Lilover (e-post: [email protected], 611 3638). 1.3.Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu § 1 selgitab määruse eesmärki kehtestada nõuded finantsplaanide esitamisele ning RES § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud keskvalitsusse kuuluvate sihtasutuste ning avalik- õiguslike juriidiliste isikute ja äriühingute (edaspidi keskvalitsuse juriidiline isik) põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade täpsustatud arvestusmetoodika, mille abil kontrollitakse eelarve tasakaalureegli ja netovõlakoormuse reegli 1 täitmist. Keskvalitsus on valitsussektori allsektor. Valitsussektorisse kuuluvate üksuste nimekiri on avaldatud Statistikaameti kodulehel. Määruse eelnõu § 2 kohaselt lähtutakse finantsplaani andmete esitamisel avaliku sektori raamatupidamises kehtivatest arvestuspõhimõtetest, sh kontoplaanist, mis on kehtestatud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusega nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“. Sama põhimõte finantsplaani andmete esitamisel kehtis ka varem, arvestuspõhimõtteid ei muudeta. Määruse eelnõu § 3 sätestab nõuded finantsplaani andmetele ja nende esitamise tähtaja. Paragrahvi 3 lõike 1 kohaselt loetakse finantsplaaniks saldoandmike infosüsteemis olevad keskvalitsuse juriidilise isiku poolt esitatud andmed. Paragrahvi 3 lõike 2 kohaselt moodustatakse finantsplaani aruanne järgmiselt: keskvalitsuse juriidiline isik esitab finantsplaani andmed jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja eelarveaasta kohta saldoandmike infosüsteemi. Jooksvale eelarveaastale eelnenud eelarveaasta tegelikud andmed leitakse finantsplaani aruandes vastava aasta saldoandmikust, mis on finantsplaani esitamise ajaks loetud lõplikuks, sh selle andmed on võrreldud Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt keskvalitsuse juriidilise isiku auditeeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetega. Paragrahvi 3 lõike 3 kohaselt tuleb finantsplaani andmed sisestada saldoandmike infosüsteemi määruse eelnõu lisas avaldatud finantsplaani andmiku vormi kohaselt. Vastavalt lisas esitatud nõuetele sisestab keskvalitsuse juriidiline isik saldoandmike infosüsteemi finantsplaani andmiku, milles on viis finantsnäitajate veergu jooksva eelarveaasta (finantsplaani esitamise aasta) ja sellele järgneva nelja eelarveaasta kohta. Näiteks 2022. aastal esitatakse finantsplaani andmikus finantsandmed 2022. aasta (jooksva aasta) ning aastate 2023 kuni 2026 kohta. Saldoandmike infosüsteemis olevates andmikes kasutatakse perioode (kuu ja aasta), millesse saab andmikke sisestada. Finantsplaani andmikud sisestatakse alati jooksva aasta viimasesse ehk 12 kuu perioodi. Määruse eelnõu § 3 lõikes 4 kehtestatakse, et finantsplaani andmed esitab keskvalitsuse juriidiline isik iga aasta 30. juuniks saldoandmike infosüsteemi. Kuni 2021. aastani kehtis nõue esitada finantsplaan 15. veebruariks. Alates 2022. aastast tuleb finantsplaan esitada hiljemalt 30. juuniks saldoandmike infosüsteemi. Finantsplaani esitamine toimub riigieelarve seaduse § 12 lõike 1 kohaselt asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel. Määruse eelnõu § 3 lõike 5 kohaselt on ministeeriumil selleks 15 päeva aega, st kontrollimine lõpetatakse hiljemalt RES § 12 lõikes 1 määratud tähtajaks, milleks alates 2022. aastast on 15. juuli. Saldoandmike infosüsteemi kaudu andmete esitamisel tähendab see, et vastav ministeerium kontrollib finantsplaani aruande samas infosüsteemis. Ministeerium saab kontrollimise lõpetamisest teavitada Rahandusministeeriumi, muutes finantsplaani andmiku staatuse „Esitatud“ staatuseks „Korras“. Peale seda ei saa keskvalitsuse juriidiline isik finantsplaani andmeid süsteemis enam muuta. Rahandusministeerium saab süsteemis lõpliku kontrolli teostamise järgselt muuta finantsplaani andmiku staatuseks „Lõplik“. 2 Vastavalt määruse eelnõu lisale esitatakse andmed jooksva eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta saldoandmike infosüsteemis avatud eelarve kontodel, mis on parema ülevaate saamiseks määruse lisas osadeks grupeeritud. Erinevate osadena on lisas välja toodud eelarve kontod põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, muude tulemit mõjutavate tulude ja kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja muude bilansiliste muutuste prognoosimiseks. Eelarve kontod on saldoandmike infosüsteemis avaldatud eelarvekontode klassifikaatoris. Eelarve kontosid saab süsteemist välja eksportida pdf või Exceli failina, et neid oleks lihtne leida. Finantsplaani andmiku sisestamiseks süsteemi avaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel andmete Excelist sisestamise vorm. Eelarve ridu saab sisestada süsteemi ka ükshaaval käsitsi. Samuti saab süsteemi sisestatud ridu parandada, lisada ja kustutada sarnaselt sellele, kuidas muudetakse teisi süsteemis olevaid andmikke. Lähtudes esitatud andmetest moodustatakse saldoandmike infosüsteemis finantsplaani aruanne automaatselt saldoandmiku ja finantsplaani andmiku andmete baasil järgmiste andmeridadega: Aruande rida Andmete leidmise valem finantsplaani andmikust eelarve kontodelt või kirjeldus Tulem Tegevustulud Maksud ja T30 sotsiaalkindlustusmaksed Kaupade ja teenuste T32 müük Saadud toetused T3500+T3502+T351+T352 Muud tegevustulud T3810+T3811+T3813+T3814+T3818+T3823+T3825+T3826+ T388 Tegevustulud kokku Arvutuslik Tegevuskulud Sotsiaaltoetused T41 Antud toetused T4500+T452 Tööjõukulud T50 Majandamiskulud T55 Muud tegevuskulud T60+601000+601002 Põhivara kulum ja T61 väärtuse muutus Tegevuskulud kokku Arvutuslik Tegevustulem Arvutuslik Finantstulud ja -kulud T65 Ettevõtja tulumaks T68 Vähemusosale kuuluv T69 kasum/kahjum Tulem kokku Arvutuslik Sealhulgas põhitegevuse Arvutuslik (vt eelnõu § 4 lg 2) tulud Sealhulgas põhitegevuse Arvutuslik (vt eelnõu § 4 lg 3) kulud Põhitegevuse tulem Arvutuslik Põhitegevuse tulem Arvutuslik põhitegevuse tuludest 3 Investeerimistegevus Materiaalse ja I155T+I156T immateriaalse põhivara soetus I154T Kinnisvarainvesteeringute soetus Bioloogilise põhivara I157T soetus Saadud T3502 sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Materiaalse ja I155L+I156L immateriaalse põhivara müük I154L Kinnisvarainvesteeringute müük Bioloogilise põhivara I157L müük Antud T4502 sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Osaluste ja muude I150T+I151T finantsinvesteeringute soetus Osaluste ja muude I150L+I151L finantsinvesteeringute müük Antavad laenud I153T Tagasilaekuvad laenud I153L Investeerimistegevus Arvutuslik kokku Finantseerimistegevus Laenukohustiste võtmine F258L Laenukohustiste F208T tagasimaksed Jaotatavad dividendid F29T Muud muutused F29M netovarades Finantseerimistegevus Arvutuslik kokku Muud muutuste näitajad Raha ja selle M100+M101 ekvivalentide muutus Varude muutus M108 4  Varade muutus kokku Arvutuslik (investeerimistegevuse kirjed, v.a T3502,+M100+M101+M108+M1M) Laenukohustiste muutus Arvutuslik (finantseerimistegevuse kirjed F258L+F208T) Kohustiste muutus Arvutuslik (varade muutus miinus netovara muutus kokku Netovara muutus Arvutuslik (tulem+finantseerimistegevuse kirjed F29T+F29M) Positsioon Arvutuslik (lähtudes statistilise aruandluse reeglitest, võttes (ülejääk/puudujääk) arvesse põhitegevuse tulemi, investeerimistegevuse ja varude muutuse kirjed) Bilanss Varad kokku aasta lõpul Arvutuslik (eelmise aasta lõpu saldoandmikust+varade muutus kokku) Sh likviidsete varade Arvutuslik (vt eelnõu § 5 lg 3) kogusumma Kohustised kokku aasta Arvutuslik (eelmise aasta saldoandmikust+kohustiste muutus lõpul kokku) Sh laenukohustised Arvutuslik (vt eelnõu § 5 lg 2) Netovara kokku aasta Arvutuslik (eelmise aasta saldoandmikust +netovara muutus) lõpul Netovõlakoormus Arvutuslik (laenukohustised miinus likviidsete varade kogusunna, vt eelnõu § 5 lg 1) Netovõlakoormus Arvutuslik põhitegevuse tuludest (%) Määruse eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt leitakse põhitegevuse tulem põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahena. Põhitegevuse tulude ja kulude vahe kohta kehtib riigieelarve seaduse § 6 lõigete 2–4 kohaselt piirmäär, mille kohaselt see vahe peab igal aastal olema tasakaalus (nullis) või ülejäägis ning see võib olla puudujäägis kuni 30% ulatuses põhitegevuse tuludest, kui puudujääki saab katta kogunenud likviidsetest varadest. Piirmäära ei kohaldata keskvalitsuse juriidilise isiku asutamise, ümberkorraldamise või lõpetamise aastal. Paragrahvi lõige 2 kirjeldab, mida võetakse põhitegevuse tuludes arvesse ning lõige 3 kirjeldab, mida võetakse põhitegevuse kuludes arvesse. Määruse eelnõu § 5 kohaselt leitakse netovõlakoormus võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahena. Võlakohustustena võetakse arvesse laenukohustised. Laenukohustiste jääk leitakse jooksvale eelarveaastale eelnenud eelarveaasta kohta saldoandmikust kontorühmade 208 ja 258 summana. Jooksva aasta ja sellele järgneva nelja eelarveaasta laenukohustiste jääk leitakse finantsplaanis, liites iga eelmise eelarveaasta laenukohustuste jäägile vastava eelarveaasta prognoositud laenukohustiste jäägi muutuse eelarve kontodelt F258L ja F208T. Likviidsete varade kogusummas võetakse arvesse raha ja pangakontod ning lühiajalised finantsinvesteeringud. Need leitakse jooksvale eelarveaastale eelnenud eelarveaasta kohta saldoandmikust kontorühmade 100 ja 101 summana. Jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja eelarveaasta likviidsete varade kogusumma leitakse finantsplaanis, liites iga eelmise eelarveaasta likviidsete varade jäägile vastava eelarveaasta prognoositud raha ja pangakontode ning lühiajaliste finantsinvesteeringute muutuse eelarve kontodelt M100 ja M101. 5 Netovõlakoormusele on kehtestatud piirmäär riigieelarve seaduse § 10 lõike 1 kohaselt. Keskvalitsuse juriidilise isiku netovõlakoormus võib moodustada kuni 40% põhitegevuse tuludest. Selle piirmäära ületamine on lubatud Vabariigi Valitsuse loal. Määruse eelnõu § 6 sätestab piirmäärast suurema netovõlakoormuse lubamise taotluse Vabariigi Valitsusele esitamise protseduurireeglid. Netovõlakoormuse piirmäära ületamise prognoosimisel esitab keskvalitsuse juriidiline isik netovõlakoormuse suurenemise taotluse asutajaõigusi teostavale või valdkonna ministeeriumile. Taotluses tuleb põhjendada netovõlakoormuse suurenemise vajalikkust, mh tuua välja tegevused ja eesmärgid, mis jääksid vastasel juhul saavutamata. Samuti tuleb taotluses tõendada, et keskvalitsuse juriidilise isiku rahanduslik olukord võimaldab jätkusuutlikku tegutsemist ka suurenenud netovõlakoormuse tingimustes. Asutajaõigusi teostav või valdkonna ministeerium hindab taotluse põhjendatust keskvalitsuse juriidilise isiku tegevuse eesmärkidest lähtuvalt ning põhjendatud juhul esitab selle Rahandusministeeriumile hiljemalt 15. juuliks. Rahandusministeerium kogub vastavad taotlused kokku ja esitab need Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Otsuse tegemisel lähtub Vabariigi Valitsus nii konkreetse üksuse tegevuseesmärkidest kui ka terve valitsussektori finantsolukorrast. Määruse eelnõu § 7 kohaselt kaotab määruse kehtima hakkamisel kehtivuse senine samasisuline rahandusministri 1. juuli 2014. a määrus nr 24 „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika“. 3. Eelnõu mõjud Määrusega jätkatakse senist finantsplaani koostamise ja esitamise praktikat, kuid finantsplaanid viiakse üle saldoandmike infosüsteemi, kus on tagatud parem ülevaade nende esitamisest, kontrollimisest ja säilimine ning kus eelmise aasta tegelikud andmed (ning soovi korral ka varasemate aastate andmed) saab esitada saldoandmike baasil automaatselt. Seni esitamisele kuulunud andmete maht muudetakse vähem detailseks. Määruse jõustudes väheneb keskvalitsuse juriidiliste isikute halduskoormus, sest finantsplaane saab hakata esitama IT lahenduse vahendusel. 4. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatav tulu Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid. 5. Eelnõu jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja Presidendi Kantseleile ning palutakse kooskõlastamisel kaasata nii oma valdkonna kui ka nende keskvalitsuse juriidiliste isikute seisukohti, kelle asutajaõigusi nad teostavad. 6  EELNÕU MÄÄRUS Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 6 lõike 5, § 10 lõike 2 ja § 12 lõike 2 alusel. § 1. Määruse eesmärk Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, selle esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika. § 2. Arvutusmetoodika põhimõtted Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani andmete esitamisel ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade väärtuse arvutamisel kasutatakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhend“ kehtestatud arvestuspõhimõtteid. § 3. Finantsplaan (1) Finantsplaan koosneb keskvalitsuse juriidilise isiku poolt Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmike infosüsteemi esitatud andmetest ja nende põhjal arvutatud näitajatest. (2) Keskvalitsuse juriidiline isik esitab saldoandmike infosüsteemi jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja eelarveaasta andmed. Jooksvale eelarveaastale eelnenud eelarveaasta tegelikud andmed leitakse saldoandmikust. (3) Finantsplaani andmed sisestatakse saldoandmike infosüsteemi vormi „Finantsplaani andmiku vorm ja täitmise selgitused“ kohaselt (lisatud).  2 (4) Keskvalitsuse juriidiline isik sisestab finantsplaani andmed jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja eelarveaasta kohta iga aasta 30. juuniks saldoandmike infosüsteemi. (5) Asutajaõigusi teostav või osalust valitsev või valdkonna ministeerium kontrollib finantsplaani õigsust saldoandmike infosüsteemis riigieelarve seaduse § 12 lõikes 1 määratud tähtajaks, võtab vajaduse korral andmete esitajaga ühendust andmete parandamiseks ning muudab andmete õigsuse kinnitamiseks finantsplaani andmiku staatusesse „Korras“. Sellega loetakse andmed Rahandusministeeriumile esitatuks. § 4. Põhitegevuse tulem (1) Põhitegevuse tulem leitakse põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahena. (2) Põhitegevuse tuludes võetakse arvesse: 1) maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – saldoandmiku kontoklass 30, eelarve konto T30; 2) kaupade ja teenuste müük – saldoandmiku kontoklass 32, eelarve konto T32; 3) saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine – saldoandmiku kontogrupp 3500, eelarve konto T3500; 4) saadud tegevustoetused – saldoandmiku kontorühm 352, eelarve konto T352; 5) kasum/kahjum varude müügist – saldoandmiku kontogrupp 3818, eelarve konto T3818; 6) võlalt arvestatud intressitulu (v.a finantstulu) – saldoandmiku kontogrupp 3823, eelarve konto T3823; 7) tulud loodusressursside kasutamisest – saldoandmiku kontogrupp 3825, eelarve konto T3825; 8) muud tulud – saldoandmiku kontorühm 388, eelarve konto T388. (3) Põhitegevuse kuludes võetakse arvesse: 1) sotsiaaltoetused – saldoandmiku kontoklass 41, eelarve konto T41; 2) antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks – saldoandmiku kontogrupp 4500, eelarve konto T4500; 3) antud tegevustoetused – saldoandmiku kontorühm 452, eelarve konto T452; 4) tööjõukulud – saldoandmiku kontoklass 50, eelarve konto T50; 5) majandamiskulud – saldoandmiku kontoklass 55, eelarve konto T55; 6) muud tegevuskulud, v.a käibemaksukulu põhivara soetuselt – saldoandmiku kontoklass 60, v.a kontod 601000 ja 601002, eelarve konto T60; 7) käibemaksukulu tegevuskuludelt – saldoandmiku konto 601000, eelarve konto 601000. § 5. Netovõlakoormus (1) Netovõlakoormus leitakse võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahena. (2) Võlakohustustena võetakse arvesse laenukohustiste jääk. See leitakse jooksvale eelarveaastale eelnenud eelarveaasta lõpu seisuga saldoandmikust kontorühmade 208 ja 258 summana. Jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja eelarveaasta laenukohustiste jäägi leidmiseks liidetakse sellele finantsplaanis esitatud laenukohustiste muutus eelarve kontodelt F258L ja F208T. (3) Likviidsete varade kogusummas võetakse arvesse raha ja pangakontod ning lühiajalised finantsinvesteeringud. Need leitakse jooksvale eelarveaastale eelnenud eelarveaasta lõpu seisuga saldoandmikust kontorühmade 100 ja 101 summana. Jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja eelarveaasta likviidsete varade kogusumma leidmiseks liidetakse sellele  3 finantsplaanis esitatud raha ja pangakontode muutus eelarve kontolt M100 ning lühiajaliste finantsinvesteeringute muutus eelarve kontolt M101. § 6. Netovõlakoormuse suurenemise lubamine (1) Kui finantsplaanis esitatud andmete kohaselt ületab keskvalitsuse juriidilise isiku netovõlakoormus riigieelarve seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul riigieelarve seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud piirmäära, esitab keskvalitsuse juriidiline isik asutajaõigusi teostavale, osalust valitsevale või valdkonna ministeeriumile taotluse netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks. (2) Lõikes 1 nimetatud taotluses peab põhjendama netovõlakoormuse suurenemise vajalikkust ning tõendama rahanduslikku jätkusuutlikkust. (3) Asutajaõigusi teostav, osalust valitsev või valdkonna ministeerium hindab lõikes 1 nimetatud taotluse põhjendatust keskvalitsuse juriidilise isiku tegevuse eesmärkidest lähtuvalt ning põhjendatud juhul esitab selle Rahandusministeeriumile riigieelarve seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud tähtajaks. § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 1. juuli 2014. a määrus nr 24 „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika“ tunnistatakse kehtetuks. Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Merike Saks Kantsler Lisa Finantsplaani andmiku vorm ja täitmise selgitused EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0144 - Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ba172cec-87cf-4f2c-96ee-82aeac69d06d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ba172cec-87cf-4f2c-96ee-82aeac69d06d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main