Kiri

Keskkonnaamet [email protected] 07.02.2022 ICOMOS Eesti rahvuskomitee arvamus Linnamäe paisul vee paisutamise ja elektritootmise mõju hindamise eelnõu kohta ICOMOS Eesti rahvuskomitee esitab oma seisukoha Keskkonnaameti koostatud Linnamäe paisul vee paisutamise ja elektritootmise mõju hindamise eelnõudele. I Linnamäe paisu puhul on lisaks looduskaitselistele aspektidele mitte ainult kohane, vaid ka vältimatu rääkida kultuuriväärtusest. Eestis on juba keskajast saati rajatud jõgedele kalakasvandusi, vesiveskeid ja paise, millele lisandus alates 19. sajandi lõpust hüdroelektrijaamade ehitamine. Eestis on maailmasõdade kiuste õnneks säilinud veel mõningaid siinses kultuuriloos olulisi paise ja nendega vahetult seotud hooneid, olgu need siis vesiveskid või ajaloolised hüdroelektrijaamad. Nende arhitektuuri- ja tööstusajalooliselt oluliste paisude säilitamine on oluline kohaliku identiteedi ja majandusliku jätkusuutlikkuse, kuid ennekõike kultuuripärandi aspektist. Viimane on taastumatu ressurss – kui objekt hävib, siis selle autentne ennistamine ei ole võimalik. Jägala jõel 1924. aastal valminud Linnamäe hüdroelektrijaam ja selle pais koos paisjärvega on olnud tunnistajateks ning omamoodi sümbolikski Eesti 20. sajandi olulistele sündmustele ja protsessidele: juba 19. saj lõpus alanud kiirele elektrifitseerimisele, mis oli üheks käivitavaks jõuks möödunud sajandi tööstuse ja majanduse tormilistele arengutele; samuti Teise maailmasõja purustustele ja nõukogude okupatsioonile; niisamuti Eesti Vabariigi ja Linnamäe hüdroelektrijaama taassünnile. Linnamäe pais ei ole lihtsalt insenertehniline meistriteos ja silmapaistev väärtuslik tööstuspärandi näide, vaid koosmõjus paisjärve ning vahetult selle kõrval paiknevate arheoloogiamälestistega moodustab Eestile olulise mälumaastiku ja kultuuripärandi paiga. MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee [email protected] Estonia.icomos.org II Keskkonnaameti koostatud analüüsi „II Natura erandi etapp“ p 2.2.2 „Kultuuriväärtused“ on viidatud Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 punktile 34, mille kohaselt on pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks Keskkonnaamet ning muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab Euroopa Liidu keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi art 6 lg 4. Sama otsuse punktis on aga ka kirjas, et „Muinsuskaitseseadus ei keela mistahes muutusi, vaid ainult sobimatud muutused (MuKS § 3 lg 3).“ Mainitud Riigikohtu lahendis, mis käsitleb Hellenurme vesiveski KHM koostamise nõuet ja laiemalt paisutuse küsimust, p 29 kohaselt „Loodusdirektiiv ei saa seega kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale. Kolleegium rõhutab, et Euroopa Liiduga ühinedes võis Eesti endale võtta vaid proportsionaalseid ja õigusselgeid kohustusi Natura alade seisundi parandamiseks. Samuti peavad proportsionaalsed olema riigi poolt Natura alade ja veekogude seisundi parandamiseks seatud keskkonnaeesmärgid, kui need toovad kaasa põhiõiguste piiramise.“ Sama Riigikohtu otsuse punkt 32 kohaselt „Ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lõikes 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-399/14: Grüne Liga, p 55), mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed. Praegusel juhul võib muinsuskaitse kaalutlustel esineda piisav avalik huvi tegevuse lubamise vastu.“ Siit järeldub, et erandi tegemine Linnamäe kaitsealuse paisu ja kultuurmaastiku säilitamiseks on võimalik ja põhjendatud. III Linnamäe paisu säilitamine ei ole õigupoolest vaid Eesti rahvusliku kultuuripärandi kaitse ja säilitamise küsimus. Eesti Vabariik on liitunud kultuuripärandi kaitset reguleerivate rahvusvaheliste konventsioonidega, sh Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooniga (vastu võetud 16.11.1972; jõustus EV 27.01.1996), mille kohaselt on kultuuripärand (art 1): MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee [email protected] Estonia.icomos.org  1. mälestised: arhitektuuri-, monumentaalskulptuuri ja maalikunsti teosed, arheoloogilist laadi elemendid või struktuurid, raidkirjad, koobaselamuid ja elementide grupid, millel on väljapaistev üldine väärtus ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast; 2. ansamblid: isoleeritud või ühendatud ehitiste grupid, mille arhitektuur, terviklikkus või seos maastikuga omab väljapaistvat üldist väärtust ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast; 3. vaatamisväärsed paikkonnad: inimkäte looming või inimese ja looduse ühislooming, samuti alad, kaasa arvatud arheoloogilised vaatamisväärsused, millel on väljapaistev üldine väärtus ajaloo, esteetika, etnoloogia või antropoloogia seisukohast; Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga (vastu võetud 03.10.1985; jõustus EV 01.03.1997), mis defineerib arhitektuuripärandina (art 1): 1. mälestised: kõik silmapaistva ajaloolise, arheoloogilise, kunstilise, teadusliku, ühiskondliku ning tehnilise väärtusega ehitised ja rajatised, kaasa arvatud nende sisseseade; 2. ehitiste rühmad: homogeensed linna- ja maaehitiste rühmad, mis paistavad silma oma ajaloolise, arheoloogilise, kunstilise, teadusliku, ühiskondliku või tehnilise väärtuse poolest ning on piisavalt ühtsed, et moodustada topograafiliselt määratletavaid kogumeid; 3. paigad: inimese ja looduse ühislooming, osaliselt täis ehitatud, ning nende topograafiliseks määratlemiseks piisava omapära ja terviklikkusega alad, mis omavad silmapaistvat ajaloolist, arheoloogilist, kunstilist, teaduslikku, ühiskondlikku või tehnilist väärtust; Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooniga (vastu võetud 16.01.1992; jõustus EV 15.05.1997), mis nimetab arheloogiapärandiks (art 1): 1. kõiki eelnevatest ajajärkudest pärinevaid inimtegevuse säilmeid, esemed ja igasugused muud jäljed, mille kaitse ja uurimine aitab rekonstrueerida inimkonna ajalugu ning tema suhteid looduskeskkonnaga ning mille põhilisteks informatsiooniallikateks on väljakaevamised või leiud või muud inimkonna ja temaga seotud keskkonna uurimise meetodid; 2. rajatised, ehitised, hoonete rühmad, inimtegevuse tulemusena muudetud paigad, liikuvad objektid ning muud liiki mälestised, samuti nendega seostuv ümbrus nii maa peal kui ka vee all. Konventsioonide jõustumisega on riik võtnud endale üheselt mõistetavad kohustused: - selgitada välja, kaitsta, säilitada ja anda kultuuripärand edasi tulevastele põlvedele (Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, art 4); MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee [email protected] Estonia.icomos.org - hoida ära kaitstavate varade moonutamine, lagunemine ning lammutamine (Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, art 4); - aidata kaasa kaitstavate varade kasutamisele tänapäeva elu vajadustest lähtudes, tingimusel, et pärandi arhitektuursele ja ajaloolisele küljele on osutatud piisavalt tähelepanu (samas, art 11); - kindlustada, et keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning neil põhinevate otsuste tegemisel võetakse täiel määral arvesse arheoloogilised leiupaigad ning nende ümbrus (Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon, art 5). IV Linnamäe pais kuulub vaieldamatult Eesti ehituspärandi kullafondi ja selle lammutamine oleks ilmselgelt vastuolus mitte ainult Eesti muinsuskaitseseadusega, vaid ka rahvusvaheliste konventsioonidega ning nende otsene rikkumine. Paisu formaalne säilitamine, kuid paisjärve likvideerimine oleks paisu, kui vesitõkkerajatise, naeruvääristamine ning aktiivselt kasutuses oleva mälestise sihiteadlik varemestamine, mida võib käsitleda teadliku kultuuripärandi kahjustamise kui mitte hävitamisena. On raske ette kujutada, millist teist funktsiooni võiks või peaks pais peale hüdroenergia tootmise täitma. Seetõttu on ainumõeldavaks mõistlikuks otsuseks jätkata Linnamäel hüdroelektrijaamas elektri tootmist ning mastaapsete ümberehitustega, lammutamistega vms mälestisi ja neid ümbritsevat väljakujunenud väärtuslikku keskkonda mitte rikkuda ja moonutada. Tulenevalt eeltoodust ei saa nõustuda Keskkonnaameti analüüsis „II Natura erandi etapp“ toodud järeldustega: “Muinsuskaitse ei ole ülekaalukas avalik huvi”; “Ka ei ole Keskkonnaameti hinnangul muinsuskaitseline huvi elektritootmise ja paisutamise jätkamiseks ülekaalukas võrreldes loodusdirektiivist tulenevate huvidega (Natura 2000 alade kaitse), kuna mälestis kui ehitis ei pea olema kasutusel tema algses funktsioonis ja see säilib ka ilma elektritootmise ja paisutamiseta”. „II Natura erandi etapp“ analüüsi kultuuriväärtust puudutav osa toetub Keskkonnaameti tellimusel koostatud Mart Hiobi Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnangule (AB Artes Terrae OÜ, 2021). Paraku ei ole mainitud ekspertiis Keskkonnaameti kodulehe avaliku väljapanekute lehel avaldatud ega kättesaadav, mistõttu puudub võimalus selle kirjutisega tutvuda ning selle osas seisukohta võtta. Dokumentide avaldamata jätmine eirab head haldustava, kuivõrd HMS § 48 lg-te 2-3 kohaselt pannakse avalikkusele tutvumiseks välja kõik menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud asjassepuutuvad olulised dokumendid, jättes välja vaid need, mille avaldamine on MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee [email protected] Estonia.icomos.org seadusega või selle alusel keelatud. Tehes ekspertarvamusega tutvumise võimatuks, on arusaamatu, kuivõrd Linnamäe paisu ja paisjärve ja neid ümbritseva keskkonna (kultuurmaastiku) säilitamine on ennekõike seotud kultuuriväärtuste säilitamise problemaatikaga ning on oluline teada arvamuse koostanud eksperdi argumente ja kaalutlusi. ICOMOS Eesti rahvuskomitee on seisukohal, et kahe aasta pärast 100 juubelit tähistav Linnamäe pais ja sellega lahutamatu terviku moodustav paisjärv ning selle ümbrus tuleb säilitada olemasoleval kujul ja funktsioonis ka järgnevatele põlvkondadele. Palume meid hoida kursis Linnamäe paisu loa edasise menetlusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Rent juhatuse liige MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee [email protected] Estonia.icomos.org