Kiri

Seletuskiri „Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 lisa 1 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ (edaspidi TAT). Käskkirja muutmine on vajalik, et jätkata meetme tegevuse elluviimisega ja toetada haridusstrateegia eesmärkide saavutamist. Eelnõuga tehakse käskkirja lisas 1 järgmised muudatused: 1) lihtsustatakse iga-aastase tegevuskava kinnitamise protseduuri; 2) korrigeeritakse ja lisatakse mõisteid eelkõige seoses 2021. aastast lisandunud uue sihtrühma (koolieelsed lasteasutused) ja arendusvaldkonnaga (karjääriõppe suund); 3) täpsustatakse toetatavate tegevuste pealkirju, alategevusi, väljundeid ja sihtrühmasid; 4) muudetakse tulemus- ja väljundnäitajate sõnastust ja nende sihttasemeid; 5) muudetakse meetme eelarve kogusummat ja jaotust seoses vabade vahendite ümbertõstmisega OSKA TATi (vt täpsemalt seletuskirja punktis 2.5.) ja jaotatakse eelarves seni tegevuste lõikes jaotamata kulud tegevuste ja kululiikide lõikes. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Riin Tamm ([email protected]; 735 0133), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected]; 737 0279), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected]; 735 0234), eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna finantsala peaekspert Pirkko Külanurm ([email protected]; 735 0161), Haridus- ja Noorteameti noorteosakonna ettevõtlus- ja karjääriõppe programmijuht Katrin Kivisild ([email protected]; 735 0747) ning Haridus- ja Noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe turunduskommunikatsiooni spetsialist Liina Pissarev ([email protected]; 735 0747). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Toetatavate tegevuste edukaks jätkuvaks elluviimiseks tehakse toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 2.1. Tegevuskava kinnitamise protseduuri lihtsustamine Käskkirja lisa 1 punktist 3 jäetakse välja juhtkomitee tegevus. Kuna tegevuse „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (edasipidi Edu ja Tegu programm) tegevused on jõudnud lõpusirgele, siis asjaajamise lihtsustamiseks pole mõttekas enam juhtkomiteed kokku kutsuda. Iga-aastased tegevuskavad ja eelarved koostatakse elluviija ja partnerite koostöö tulemusel. Tegevuskava ja eelarve kinnitab haridus- ja teadusministri asemel elluviija, et lihtsustada ja kiirendada iga-aastase tegevuskava kinnitamise protseduuri. Samuti on elluviijal võimalus teha ettepanekuid TATi muutmiseks (lisa 1 punkt 16). Läbivalt on käskkirja elluviimise põhimõtete kirjeldust ühtlustatud teiste sarnaste programmidega, sh aruandlus (lisa 1 p 14), elluviija ja partnerite kohustused (lisa 1 p 13), programmi ja elluviimise tingimuste muutmine (lisa 1 p 16). 2.2. Mõistete korrigeerimine Käskkirja lisa 1 punktis 5 „Mõisted“ tehakse järgmised muudatused: 1) Lisatakse mõisted „karjäär“, „karjääri kujundamine“, „karjääri planeerimine“, „karjääriinfo“, „karjäärinõustamine“ ja „MOOC“. Mõistete lisamine on vajalik selleks, et (1) selgelt määratleda täiendava arendusvaldkonna sissetoomine Edu ja Tegu programmi tegevustesse ja (2) lisada tegevusse 7.2 uus täiendusõppe vorm. 2) Täpsustatakse mõisteid „eelinkubatsioon“, „karjääri kujundamise pädevused“, „karjääriõpe“, „moodul“ ja „õppurid“. Mõistete muutmine tuleneb eelkõige Edu ja Tegu programmi tegevustesse karjääriõppe arendamise eesmärgi lisamisest ning programmi tegevuste sihtgruppide laiendamisest. a) Eelinkubatsiooni mõistes muudetakse definitsioonis ühel korral sõna „tiim“ sõnaks „osalejad“, rõhutades, et eelinkubatsiooni tiimis osalejad on lisaks tiimitasemele ka individuaalsel tasemel valmis jätkama äriidee arendamisega või asutama ettevõtte pärast eelinkubatsiooni läbimist. b) Karjääri kujundamise pädevuste mõistet on oluliselt laiendatud, et paremini selgitada karjääri kujundamise pädevuste kogumi kompleksset olemust ja sisu. c) Karjääriõppe mõistele on lisatud teadmiste omandamine elukutsetest. d) Mooduli mõistet muudetakse lihtsamaks ja üldisemaks, kuna viitamine ettevõtlus- ja karjääriõppele pole selles mõistes vajalik. e) Õppurite ehk õppijate hulka arvestatakse muudatusega täiendusõppijad. 2.3. Toetatavate tegevuste pealkirjade, alategevuste, väljundite ja sihtrühmade täpsustamine Käskkirja lisa 1 punktis 7 tehakse järgmised muudatused: 1) Alapunktis 7.1 jäetakse välja tasakaalustatud proportsionaalse käsitluse viide, lisatakse õppevara rakendamine täiendusõppes. 2) Alapunkti 7.2 pealkiri uuendatakse ja lihtsustatakse („Ettevõtlus- ja karjääriõppe täienduskoolitus“), lisatakse MOOCi vormis täienduskoolituste läbiviimine ja lisatakse sihtrühmana õppurid. Muudatused on eelkõige põhjendatud uue täienduskoolituse vormi ehk MOOCide kasutusevõtu spetsiifikast. Senine punkt 7.2.1 jäetakse välja, kuna täienduskoolituse väljatöötamise kulud kuuluvad programmi põhimõtete järgi täienduskoolituse läbiviimise kulude hulka. 3) Alapunkti 7.3 pealkirja lisatakse karjääriõppe temaatika („Kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise ettevõtlus- ja karjääriõppe toetamine“), lisatakse õppevara väljatöötamine ja arendamine praktilise õppe toetamiseks, tegevuse väljundis asendatakse sõna „kool“ sõnaga „õppeasutus“ seoses koolieelsete lasteasutuste sihtrühma lisandumisega. 4) Alapunkti 7.4 pealkiri uuendatakse („Eelinkubatsiooni rakendamise toetamine ettevõtlus- ja karjääriõppes“), lisades karjääriõppe temaatika ja eemaldades haridustasemete kitsenduse, sõna „rühmatöö“ asendatakse sõnaga „tiimitöö“, gümnaasiumite asemel kasutatakse üldhariduskooli mõistet, kuna eelinkubatsiooni metoodikate kasutamine üldhariduses ei piirdu vaid gümnaasiumiga, tegevuse väljundis asendatakse sõna „kool“ sõnaga „õppeasutus“, lisatakse eesmärk õppurite ettevõtlus- ja karjääripädevuste ning innovatsioonivõimekuse osas. 5) Alapunkti 7.5 sihtrühma lisatakse õppurid ja õppeasutused, eemaldatakse poliitikakujundajad ja ettevõtlus- ja karjääriõppega tegelevad organisatsioonid: pädevuste arendamisel keskendutakse õpet eelkõige läbiviivatele spetsialistidele ja õppuritele. Eemaldatakse viide koostöövõrgustikele. Alapunkti 7.5 tegevustesse lisatakse programmi seire (7.5.2), täpsustatakse punkti 7.5.3 pädevuste arendamise viise (koolitused, konverentsid, õppereisid). Väljunditesse lisatakse ettevõtlus- ja  karjääriõppe alased rakenduslikud teadusuuringute läbiviimine ja õppurite enesehindamise vahendite loomine, kustutakse ettevõtlusaktiivsuse mõõtmise metoodika väljatöötamine. 6) Alapunkti 7.6 pealkiri uuendatakse ja lihtsustatakse („Ettevõtlus- ja karjääriõppe valdkonna alase teadlikkuse tõstmine“), lihtsustatakse tegevuse sõnastust, lisatakse valdkonna tunnustamise alategevus, lisatakse punkt 7.6.4: programmisisene infovahetus, sh sisekommunikatsioon ja partnervõrgustiku üritused. sihtrühmadena lisatakse lapsevanemad, ettevõtjate huve esindavad organisatsioonid, erialaliidud, laiem üldsus. Läbivalt parandatakse lisa 1 punkti 7 sõnastusi, parandused ei ole sisulist, vaid keelelist laadi. 2.4. Toetatavate tegevuste spetsiifilised väljundnäitajad ja nende sihttasemete ajakohastamine 1) Muudetakse tegevuse 7.2 väljundnäitaja sõnastust, et kaasata näitajasse MOOCil osalenud õppurite osaluskorrad: ettevõtlus- ja karjääriõppe täienduskoolituste osaluskordade arv. 2) Lühendatakse tegevuse 7.3 väljundnäitaja sõnastust, st kustutatakse ettevõtlusõppe läbiviimise klausel: õppeasutuste arv, kes osalevad nii haridusprogrammis Ettevõtlik Kool kui ka õpilasfirmade programmis. 3) Laiendatakse tegevuse 7.4 väljundnäitajat, kuna eelinkubatsioonis ei osale vaid kutse- ja kõrghariduse õppurid: eelinkubatsiooniteenust kasutanud meeskondade arv. 4) Tegevusele 7.5 lisatakse üks väljundnäitaja, kuna alates 2021. aastast ei ole tegevuse 7.5 fookus enam teadusuuringute läbiviimisel nagu aastatel 2016–2020, vaid pädevuste kasvatamisel parimate praktikatega tutvumise abil. Lisatakse väljundnäitaja: toimunud õppereiside arv. 5) Lihtsustatakse tegevuse 7.6 väljundnäitaja sõnastust: ettevõtlus- ja karjääriõppe valdkonna ürituste osaluskordade arv. 6) Lisatakse näitajate saavutamise tase seisuga 31.12.2020, sellega seoses eemaldatakse veerud „Tulemus 2019“ ja „Sihttase 2020“. Suurendatakse mitmete näitajate 2023. aasta sihttasemeid, kuna tulemuste saavutamine on olnud oodatust kiirem. Tehakse järgmised muudatused: a) Suurendatakse tegevuse 7.1 väljundnäitaja sihttaset 3 õpiobjekti võrra: olemasoleva õppevara kaardistuse käigus selgus, et on tarvis katta laiem teemadering, kui esialgu arvati. b) Suurendatakse tegevuse 7.2 väljundnäitaja sihttaset 855 osaluskorra võrra, eelkõige MOOCidel osalenud õppurite osaluskordade lisandumise tõttu. c) Muudetakse tegevuse 7.3 väljundnäitaja sihttaset (140), kuna varasemalt seatud sihttasemes oli trükiviga. d) Suurendatakse tegevuse 7.4 väljundnäitaja sihttaset 15 meeskonna võrra, põhinedes olemasolevale statistikale eelinkubatsiooniteenust kasutanud meeskondade kohta aastatel 2016– 2020. e) Lisatakse sihttasemed tegevuse 7.5 väljundnäitajatele: 20 teadusartiklit ja 18 õppereisi. f) Lisatakse tegevuse 7.6 väljundnäitaja sihttaset: 18 000 osaluskorda. Tabel 1. Toetatavate tegevuste spetsiifilised väljundnäitajad ja nende sihttasemete ajakohastamine Toetatavate tegevuste spetsiifilised väljundnäitajad a) tegevuse raames välja a) Tegevuse raames välja 16 16 töötatud, testitud ja töötatud, testitud ja Tegevuse 7.1 rakendatud ettevõtlus- ja rakendatud ettevõtlus- ja väljundnäitajad karjääriõppe moodulite arv karjääriõppe moodulite arv 17 20 b) Tegevuse raames välja b) Tegevuse raames välja  töötatud ettevõtlus- ja karjääri töötatud ettevõtlus- ja karjääri kujundamise pädevuste kujundamise pädevuste õpiobjektide arv õpiobjektide arv Ettevõtlus- ja karjääriõppe Ettevõtlus- ja karjääriõppe Tegevuse 7.2 täienduskoolitusel osalenud täienduskoolituste 4500 6355 väljundnäitaja õpet läbiviivate spetsialistide osaluskordade arv arv Koolide arv, kes osalevad nii Õppeasutuste arv, kes haridusprogrammis osalevad nii Tegevuse 7.3 “Ettevõtlik kool” kui haridusprogrammis Ettevõtlik 13 140 väljundnäitaja õpilasfirmade programmides Kool kui ka õpilasfirmade ja viivad läbi ettevõtlusõpet programmides Kutse- ja kõrgharidustasemel Tegevuse 7.4 eelinkubatsiooniteenust Eelinkubatsiooniteenust 860 875 väljundnäitaja kasutanud meeskondade arv kasutanud meeskondade arv (summaarselt) Tegevusest toetust saanud a) Tegevusest toetust saanud – 20 Tegevuse 7.5 uuringute ja analüüside uuringute ja analüüside põhjal väljundnäitajad põhjal avaldatud avaldatud teadusartiklite arv teadusartiklite arv b) Toimunud õppereiside arv – 18 Ettevõtlus- ja karjääriõpet, propageerivatel seminaridel, Ettevõtlus- ja karjääriõppe Tegevuse 7.6 inspiratsiooni- ja valdkonna ürituste – 18 000 väljundnäitaja motivatsioonipäevadel jm osaluskordade arv üritustel osalejate arv  2.5. Meetme tegevuse kogueelarve muutmine Meetme tegevuse kogueelarvet ja jaotust muudetakse järgmistel põhjustel: Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korralduse nr 449 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine kohaselt on uus meetme tegevuse eelarve kogusumma 11 860 639 eurot (enne muudatust 12 086 300 eurot); 1) eelmises käskkirjas oli meetme tegevuse kogueelarve korrektne (12 086 300 eurot), kuid eelarve jaotus kahe toetusskeemi vahel oli ebakorrektne arvutusvea tõttu. Edu ja Tegu programmi eelarve oli kinnitatud suuremana, kui see tegelikult oleks pidanud olema; 2) auditite ja järelvalvetoimingute tulemusena on ilmnenud mitteabikõlblikud kulud kokku summas 661,20 eurot, mille võrra meetme tegevuse eelarve väheneb; 3) vabad vahendid summas 225 000 eurot tõstetakse ümber OSKA TATi; 4) jaotatakse eelarves seni tegevuste lõikes jaotamata kulud tegevuste ja kululiikide lõikes vastavalt 2022–2023 aastal planeeritud tegevuste vajadustele. Tabel 2. Edu ja Tegu programmi eelarve jaotus tegevuste lõikes kinnitatud TATis ja muudetud TATi eelarve perioodiks 2015–2023 (tuh eurodes; ümardamise tõttu võib summades ja kogusummades esineda erinevusi) Kehtiv eelarve jaotus Muutus Uus eelarve jaotus Toetatavate sh sh Toetatavate sh sh Toetatavate sh sh tegevuste partnerite elluviija tegevuste partnerite elluviija tegevuste partnerite elluviija eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve 2015–23 2015–23 2015–23 2015–23 2015–23 2015–23 2015–23 2015–23 2015–23 TEGEVUS 7.1 994 929 65 203 230 -27 1 197 1 158 39 sh otsene personalikulu 926 870 56 196 224 -27 1 123 1 094 29 sh muud kulud 68 58 9 7 6 1 74 64 10 TEGEVUS 7.2 605 552 53 193 185 9 799 737 62 sh otsene personalikulu 124 109 15 13 28 -15 136 136 0 sh muud kulud 482 443 38 181 157 24 662 601 62 TEGEVUS 7.3 1 881 1 734 147 835 396 439 2 716 2 130 586 sh otsene personalikulu 1 177 1 083 95 498 262 236 1 675 1 345 330 sh muud kulud 704 651 52 337 134 203 1 040 785 255 TEGEVUS 7.4 2 148 2 120 28 270 298 -28 2 418 2 418 0 sh otsene personalikulu 1 555 1 527 28 211 239 -28 1 765 1 765 0 sh muud kulud 594 594 0 59 59 0 653 653 0 TEGEVUS 7.5 1 247 987 260 201 98 103 1 448 1 085 364 sh otsene personalikulu 730 676 55 87 79 8 817 755 62 sh muud kulud 517 311 206 114 19 95 631 330 301 TEGEVUS 7.6 871 266 605 249 21 228 1 120 287 833 sh otsene personalikulu 264 242 21 50 15 35 314 257 57 sh muud kulud 607 24 584 199 6 192 806 30 776 Projekti juhtimine 591 0 591 0 0 0 591 0 591 (otsene personalikulu) Kaudsed kulud kõigilt otsestelt personalikuludelt 805 676 129 158 127 31 963 803 160 kokku (ühtse määra alusel) Kokku 9 142 7 263 1 879 2 109 1 355 755 11 252 8 618 2 634 Tegevuste lõikes jaotamata 2 782 0 0 -2 782 0 0 0 0 0 kulud perioodiks 2015–23 Kokku eelarve perioodiks 11 925 7 263 1 879 -673 1 355 755 11 252 8 618 2 634 2015–23 Uus meetme tegevuse kogueelarve on 11 860 639 eurot ning eelarve jaguneb kahe toetusskeemi vahel: 1) 11 251 737 eurot perioodiks 2015–2023 eraldatakse käesoleva käskkirjaga Edu ja Tegu programmi raames; 2) 608 902 eurot toetust perioodiks 2016–2023 on kavandatud haridus- ja teadusministri 10.11.2016. a määruse Struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks“ elluviimiseks. Käskkirjas jaotatakse seni tegevuste lõikes jaotamata eelarve summas 2,109 mln eurot partnerite ja elluviija vahel aastateks 2022–2023. Perioodiks 2015–2023 kavandatud Edu ja Tegu programmi eelarve kogusumma on 11 251 737 eurot, sh struktuuritoetus 9 563 678 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 688 059 eurot. Muudatuste detailne ülevaade on toodud tabelis 2. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eraldatav toetus ei ole riigiabi. Tegemist on mittemajandustegevuse toetamisega, kuna vastavalt Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise punktidele 28 ja 29 võib riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust (sh kutseõpe) lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks. Seega on täitmata üks riigiabi olemasolu kohustuslikest kriteeriumidest – tegemist ei ole majandustegevuseks antava toetusega. 4. Käskkirja mõjud Käskkirja muutmine võimaldab jätkata ettevõtlikkuse, ettevõtlus- ja karjääriõppe arendamise tegevusi ka aastatel 2022–2023. 5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Käskkirjaga kinnitatavaid tegevusi rahastatakse EL tõukefondide vahenditest ning vastavad kulud on ette nähtud riigieelarves. 6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. Riin Tamm noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja  EELNÕU 16.02.2022 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ muutmine“ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks Sisukord 1 Reguleerimisala 2 2 Rakendusasutus ja -üksus 2 3 Elluviija ja partnerid 2 4 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood 2 5 Mõisted 2 6 Toetuse andmise eesmärk 4 7 Toetatavad tegevused 4 8 Tulemus- ja väljundnäitajad 8 9 Edu ja Tegu programmi eeldatav mõju läbivatele teemadele 9 10 Toetatavate tegevuste eelarve 9 11 Kulude abikõlblikkus 11 12 Toetuse maksmise tingimused ja kord 11 13 Elluviija ja partneri kohustused 12 14 Toetatavate tegevuste elluviimise aruandlus 12 15 ESF toetatavas tegevuses osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandluses 13 16 Edu ja Tegu programmi ja selle elluviimise tingimuste muutmine 13 17 Finantskorrektsiooni mõju toetatavate tegevuste eelarvele 13 18 Dokumentide säilitamine 14 19 Vaiete menetlemine 14 1 Reguleerimisala Tegevust „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (edaspidi Edu ja Tegu programm) viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ EL vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust“ tulemuste saavutamiseks, meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ täitmiseks. Edu ja Tegu programmiga toetatakse Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2014. a korralduse nr 59 „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ heakskiitmine“ (edaspidi EÕS) 1. eesmärgi „Muutunud õpikäsitus“ meetmete 1.1. „Õppe sisu ja mahu vastavusse viimine õppekavades seatud eesmärkide ja õpitulemustega (sh võtmepädevustega)“ ja 1.4. „Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine“ eesmärkide täitmist. Samuti panustatakse EÕS-i 3. eesmärgi „Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus“ meetme 3.2. „Põhi- ja keskhariduse järgse õppe korraldamine lähtuvalt töömaailma vajadustest“ tegevuste elluviimisse. Meetme tegevus panustab ka EÕS-i üldharidus-, kutseharidus-, kõrgharidus-, õpetajate ja koolijuhtide koolituse ja digipöörde programmi. Edu ja Tegu programmi lähtealus on samuti Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ning „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“. 2 Rakendusasutus ja -üksus Edu ja Tegu programmi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3 Elluviija ja partnerid Käskkirja punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno). Toetatavate tegevuste elluviimisse kaasatakse tegevuskava alusel partnerid: kõrgkoolid: Tartu Ülikool (edaspidi TÜ), Tallinna Ülikool (edaspidi TLÜ), Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi TTÜ), Eesti Maaülikool (edaspidi EMÜ), Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi EKA), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi EMTA), Estonian Business School (edaspidi EBS), Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (edaspidi EEK); Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik MTÜ (edaspidi MAK) ja Sihtasustus Junior Achievement Eesti (edaspidi JA). Partnerite tegevusi rahastatakse aastase tegevuskava alusel, mille kiidab heaks ja kinnitab elluviija. Iga partneri aastane tegevuskava koos väljundnäitajatega kinnitatakse partnerluslepingu lisana. 4 Toetatavate tegevuste abikõlblikkus periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 1.01.2015 kuni 31.12.2023. Kõiki toetatavaid tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi vältel. Koolituste ühikuhinnad on kehtestatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015. a käskkirjaga nr 1.1-2/15/312. 5 Mõisted eelinkubatsioon on ettevõtlusest huvitatud õppijate tegevuspõhine ettevõtluspädevuste arendamise protsess meeskonnatöö vormis, mis toetab õppurite meeskondade äriideede ja toodete/teenuste arendamist tasemeni, kus osalejad on valmis jätkama teistes arenguprogrammides, inkubatsioonis või asutama ettevõtte; 2 ettevõtlus on dünaamiline sotsiaalne protsess, kus inimesed üksi või üheskoos määratlevad uuendusvõimalused ja tegutsevad sihipäraselt nende elluviimiseks, luues teistele sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke vm väärtusi; ettevõtlikkus on isiksuseomadustele tuginev hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus, tahtekindlus ja võime mõtteid ja ideid teostada ning mis on vajalik muutustele paindlikult reageerimiseks ja toimetulekuks määramatusega; ettevõtlusõpe on ettevõtluspädevuse arengut toetav õpe, mis toetab teadmiste, oskuste ja hoiakute arengut, mida inimene vajab uute ideede loomisel ja elluviimisel oma isiklikus ja tööelus või kogukonnas ja mis käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise ja selle arendamise protsessi; ettevõtlusõpe kui eriala (nt õppekava, ettevõtluse ained või moodulid) käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise või selle arendamise protsessi, andes õppijatele arusaamise ettevõtjast, ettevõtlikkusest ning ettevõttest ja selle toimimisest ettevõtluskeskkonnas; ettevõtlusõpe kui ettevõtlikkust arendav meetod tähendab ettevõtlikkust toetavate pädevuste lõimimist üld- ja erialaainetesse; ettevõtluspädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute terviklik kogum, mis on vajalik väärtust loovate ideede elluviimisel, õppija ettevõtlikkuse arenguks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös (sh ettevõtja või palgatöötajana) ja igapäevaelus; karjäär on inimese elurollidega kooskõlas toimuv elukestev haridus- ja tööalane areng; karjääri kujundamine on endale tähendusliku ja rahuldust pakkuva elu loomise protsess, mis hõlmab võimalustest ja oma arenguvajadustest lähtuvat loovat ja paindlikku tegutsemist; karjääri kujundamise pädevused on teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mida iga inimene kasutab karjääri kujundamisel kogu oma elu jooksul. Need on eneseteadlikkuse arendamine; võimaluste analüüs; planeerimine; tegutsemine, mis aitavad pädevused aitavad koguda, analüüsida, sünteesida ja organiseerida enesekohast ning haridus- ja kutsealast infot, teha valikuid, otsustada ja korraldada üleminekuid ja oma karjääri teadlikult kavandada; karjääri planeerimine on elukestev teadlike valikute ja otsustamise protsess oma karjääri kujundamiseks; karjääriõpe on teoreetiline ja praktiline õpe, mille kaudu õpilane arendab teadlikkust iseendast ja oma võimalustest, omandades teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest. Karjääriõpe keskendub õpilase karjääri kujundamise pädevuste arendamisele; karjääriinfo moodustavad korrastatud andmed hariduse, tööturu, elukutsete ja nende omavaheliste seoste kohta; karjäärinõustamine on protsess, mille keskmes on nõustatava eneseteadlikkuse tõstmine, tema jaoks sobivate valikute ning otsuste tegemise ning muutustega seotud kohanemise toetamine; mentor e ettevõtlusmentor on juhtimis-, ettevõtja- või valdkonnakogemusega ekspert, kes vabatahtlikult, strateegilise partnerina juhendab ja annab nõu, suunates ettevõtja või meeskonna arengut; metoodika on süstematiseeritud kombinatsioon õppemeetoditest ettevõtlikkuspädevuse ja karjääri kujundamise pädevuste arendamiseks, karjääri- ja ettevõtlusõppe läbiviimiseks ning tulemuslikumaks muutmiseks; MOOC ehk vaba juurdepääsuga e-kursus (ingl massive open online course) on avatud registreerimisega täielikult veebipõhine täiendusõppekursus, millel kõik soovijad saavad tasuta osaleda; moodul on õppekava eesmärgipärane terviklik sisuühik, sh aine või ainete kogum, mis määratleb õpiväljundid; 3 meeskond ehk tiim on ühiselt sama äri- või projektiidee arendamisega tegelev töörühm, kellest vähemalt pooled on õppijad ja kuhu võivad kuuluda ka mentorid jt spetsialistid; täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus täiskasvanute koolituse seaduse mõistes. Täienduskoolitust viiakse läbi kooskõlas täienduskoolituse standardiga. Kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust, väljastatakse täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument – tunnistus; õppeasutus on koolieelne lasteasutus, üldhariduskool, kutsekool, kõrgkool (sh ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid); õppevara, sh digiõppevara on õppetöö läbiviimiseks vajalikud materjalid (õpikud, töövihikud, töölehed, elektrooniline keskkond vmt) paberkandjal või digitaalsel kujul; õpet läbiviivad spetsialistid on õpetajad, õppejõud, noorsootöötajad, teadlased, ettevõtjad ja teised spetsialistid, kes kavandavad, korraldavad, toetavad ja/või viivad läbi ettevõtlus- ja karjääriõpet; õpiobjekt on digitaalne interaktiivne õppevara, mis on taaskasutatav, terviklikult teemat käsitlev, toetab õppimist ja õpetamist ning vastab tehnilistele standarditele (st on ühilduv levinumate operatsioonisüsteemide ning tarkvaradega). Sisaldab määratletud teema kohta terviklikku õppevara ja rakendamise juhendit õpetajale; õppurid ehk õppijad on alushariduse ja üld- ja kutsehariduse tasemeõppe õpilased, üliõpilased ning täiendusõppijad. 6 Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ning ettevõtlus- ja karjääriõpe süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ja õppevara selleks, et kõigil õppijail oleks tagatud võimalus ettevõtlus- ja karjääriõppe läbimiseks. Toetatakse lõpetajate ettevõtliku hoiaku kujunemist ja ettevõtlusega alustamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kasvu, suureneb nende valmisolek läbimõeldud valikuteks õpiteel ja karjääris ning konkurentsivõime tööturul. 7 Toetatavad tegevused 7.1 Ettevõtlus- ja karjääriõppe metoodika arendamine ja õppevara koostamine Toetatava tegevuse raames arendatakse kõikidele haridustasemetele õppijate järkjärgulist pädevuste kasvu arvestavaid ettevõtlus- ja karjääriõppe juhendmaterjale ja õppevara, sh mooduleid, kaasates rahvusvahelist kogemust. Kõikidele haridustasemetele välja töötatud juhendmaterjalid ja õppevara on avalikult tasuta kättesaadavad ja vastavad haridustasemete vajadustele. Toetatakse: 7.1.1 kõikide haridustasemete ettevõtlus- ja karjääriõppe metoodika, õppeainete ja moodulite, nende ainekavades kasutamise ning arendamise vajaduste kaardistamist; 7.1.2 ettevõtluspädevuse ning karjääri kujundamise pädevuste arendamist toetava metoodika arendamist õpetajakoolituses; 7.1.3 ettevõtlus- ja karjääriõppe õppevara ja/või moodulite koostamist, arendamist, testimist ja rakendamist kõikidel haridustasemetel, sh õpetajakoolituse tasemeõppes ja täiendusõppes; 7.1.4 olemasoleva ettevõtlus- ja karjääriõppe õppevara ja selle uuendamise vajaduse kaardistamist; 7.1.5 õppevara rakendamist ja selle kättesaadavuse parendamist kõikidel haridustasemetel. 4 Tegevuse väljundina on sihtrühmade vajadusest lähtuvalt kõikidele haridustasemetele olemas ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamist toetavad metoodilised juhendmaterjalid, tänapäevane õppevara ja/või ettevõtlus- ja karjääriõppe moodulid. Sihtrühmad: õppurid, õpet läbiviivad spetsialistid. 7.2 Ettevõtlus- ja karjääriõppe täienduskoolitus Toetatava tegevuse käigus töötatakse välja vajalikud koolitusprogrammid ja juhendmaterjalid ning viiakse läbi täienduskoolitusi, et tagada (1) kõikidel haridustasemetel õppetööd läbiviivate spetsialistide valmisolek ettevõtlus- ja karjääriõppe läbiviimiseks ja ettevõtlik hoiak, (2) õppetööd läbiviivate ettevõtjate pedagoogiliste oskuste arendamine ning (3) MOOCi (Massive Open Online Course) õppurite ettevõtlus- ja karjääriõppe alaste pädevuste arendamine. Täienduskoolituste väljatöötamisel ja läbiviimisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest. Täienduskoolitustega seotud koolituste ja seminaride kulutusi rahastatakse ühe osaleja ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel. Ühikuhinnas mittesisalduvad kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Elluviija tagab täienduskoolituse programmide proportsionaalse väljatöötamise kõikide haridustasemete ja liikide lõikes, arvestades sihtrühmade vajadusi. Toetatakse: 7.2.1 ettevõtlus- ja karjääriõppe ja ettevõtluspedagoogika alaste täienduskoolituste läbiviimist. Tegevuse väljundina on õpet läbiviivad spetsialistid omandanud pädevused ettevõtlus- ja karjääriõppe läbiviimiseks kõikidel haridustasemetel ja –liikides ja õppurid on omandanud ettevõtlus- ja karjääriõppe baasteadmised (sh MOOCil osaledes). Sihtrühm: õpet läbiviivad spetsialistid, õppurid. 7.3 Kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise ettevõtlus- ja karjääriõppe läbiviimise toetamine Toetatakse ettevõtjate ja kooliväliste partnerite kaasamist õppetöö läbiviimisse ja arendamisse, koolide omavahelist koostööd, ettevõtlus- ja karjääriõpetajate mentorvõrgustike eesmärgistatud tegevust ning mitmesuguseid tegevusi (sh õppevara loomist ja arendamist) praktilise õppe toetamiseks, sh õpilasfirmade programm ja Ettevõtliku Kooli haridusprogramm. Toetatakse: 7.3.1 kooliväliste partnerite (sh MAK ja JA) kaasamist õppeprotsessi läbiviimisesse, ettevõtlikkuse edendamisse ning selleks vajalike meetodite ja vahendite väljatöötamisse; 7.3.2 õpet läbiviivate spetsialistide võrgustikutegevust (sh koostööseminarid); 7.3.3 õppekavade ja õppevara väljatöötamist, arendamist ja nende rakendamise toetamist ja nõustamist. Tegevuse väljundina osalevad koolivälised partnerid õppeasutuse ettevõtlikumaks muutmises ning ettevõtlus- ja karjääriõppe arendamises. Haridussüsteemivälised partnerid, sh ettevõtjad on kaasatud praktilise õppetöö läbiviimisse ning osalevad õppijate ettevõtlikkuse arendamises. Õppeasutuste, ettevõtjate ja teiste ettevõtlus- ja karjääriõpet toetavate osapoolte vahel toimub tihe ja koordineeritud koostöö. Praktilist ettevõtlus- ja karjääriõpet rakendavate õppeasutuste arv on oluliselt kasvanud. Sihtrühmad: õppurid, õppeasutused ja õpet läbiviivad spetsialistid. 7.4 Eelinkubatsiooni rakendamise toetamine ettevõtlus- ja karjääriõppes Toetatakse uute, sh interdistsiplinaarsete ja tiimitööl põhinevate õppevormide arendamist, tuuakse ettevõtjaid osalema õppetegevusse õpetajate ja mentoritena, pakutakse eelinkubatsiooni võimalusi nii ülikoolide, rakenduskõrgkoolide kui ka kutsekoolide ja üldhariduskoolide õpilastele. 5 Toetatava tegevuse raames töötatakse välja ja rakendatakse ettevõtlus- ja karjääriõpet toetavat eelinkubatsioonisüsteemi ning arendatakse mentorvõrgustikke, samuti toetatakse eelinkubatsiooni läbiviimist õppurite meeskondadele (sh haridustasemeteülesed meeskonnad) äriideede arendamiseks ja elluviimiseks. Oma tegevusse kaasatakse praktikuid ja tehakse koostööd eriala-, ameti- ja kutseliitude ning - ühendustega, et tõhustada praktilise tegevuse ning teadus- ja arendustöö lõimimist. Toetatakse: 7.4.1 ettevõtlus- ja karjääriõpet toetava eelinkubatsioonisüsteemi ja mentorvõrgustike arendamist ning rakendamist; 7.4.2 kõrgkoolide koostööd piirkonna kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega; 7.4.3 õppurite meeskondade loomist, juhendamist ja arenguprogrammide (koolitused, nõustamine) rakendamist; 7.4.4 regionaalsete, üleriigiliste võistluste süsteemi väljatöötamist ning võistlustel (sh rahvusvahelistel) osalemist ja võistluste korraldamist. Tegevuse väljundina on õppeasutused muutunud avatumaks ja ettevõtlikumaks, koolivälised partnerid toetavad õppe läbiviimist. Ülikoolid arendavad koostöös ettevõtlikkuse ja ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemse arendamise eestvedajana uusi interdistsiplinaarseid ja rahvusvahelisi koostöö vorme, mis toetab haridussüsteemi rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu. Õppurite ettevõtlus- ja karjääripädevused ning innovatsioonivõimekus on kooskõlas tööturu ootustega ning arvestab tuleviku väljakutseid. Sihtrühmad: õppurid, õpet läbiviivad spetsialistid, õppeasutused. 7.5 Pädevuste arendamine ettevõtlus- ja karjääriõppe alal Toetatakse õppeasutuste ja õpet läbiviivate spetsialistide pädevuste arendamist: kogutakse ja vahendatakse teadmisi ja kogemusi nii Eestist kui ka mujalt maailmast (koolitused, õppereisid ja konverentsidel osalemine), kohandatakse neid kohalikele oludele ja toetatakse nende rakendamist. Osaletakse kodumaistes ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. Ettevõtlus- ja karjääriõppe teaduspõhiseks arendamiseks viiakse läbi analüüse ja uuringuid. Programmi eesmärkide täitmise analüüsiks ja toetuseks viiakse läbi järjepidevat programmi seiret. Toetatakse: 7.5.1 ettevõtlus- ja karjääriõppe alaste analüüside ja uuringute, sh meetme tegevuse mõju- uuringute läbiviimist; 7.5.2 programmi eesmärkide ja tegevuste järjepidevat seiret; 7.5.3 õppurite enesehindamise instrumentide väljatöötatamist ja rakendamist; 7.5.4 õpet läbiviivate spetsialistide pädevuste arendamist, mh koolitustel, konverentsidel ja õppereisidel osalemise kaudu. Tegevuse väljundina on õpet läbiviivate spetsialistide ettevõtlus- ja karjääriõppe pädevus kasvanud. On läbi viidud ettevõtlus- ja karjääriõppe alaseid rakenduslikke teadusuuringuid ja analüüse, töötatud välja enesehindamise vahendid ning rakendatud ettevõtlus- ja karjääriõppe tulemuslikkust tagasisidestav seiresüsteem. Sihtrühmad: õppurid, õpet läbiviivad spetsialistid, õppeasutused. 7.6 Ettevõtlus- ja karjääriõppe valdkonna alase teadlikkuse tõstmine Toetatakse õpet läbiviivate spetsialistide, koolijuhtide, kogukonna ja ühiskonna teadmiste ja kogemuste vahetust ning teadlikkuse kasvu, et aidata kaasa ettevõtlus- ja karjääriõppe arendamisele. 6 Toetatavasse tegevusse kaasatakse koolide juhtkonnad, kohalikud omavalitsused jt organisatsioonid. Toetatakse ettevõtlus- ja karjääriõppe valdkonna tunnustamist. Toetatakse: 7.6.1 ettevõtlikkust ja ettevõtlus- ja karjääriõpet propageerivate ürituste läbiviimist ja teavitustegevust; 7.6.2 ettevõtlus- ja karjääriõppe alaste koostöökogemuste jagamist, metoodika ja parimate praktikate tutvustusürituste läbiviimist; 7.6.3 valdkonna parimate õppeasutuste, õpetajate jt tunnustamise formaadi väljatöötamist ja nende tunnustamist koostöös ettevõtjate ja karjääriteenuste kogukonna esindajatega; 7.6.4 programmisisest infovahetust, sh sisekommunikatsioon ja partnervõrgustiku üritused. Tegevuse väljundina on ettevõtlus- ja karjääriõppe alane teadlikkus ühiskonnas kasvanud. Sihtrühmad: õppeasutuste juhid, kohalikud omavalitsused, õpet läbiviivad spetsialistid, õppurid, lapsevanemad, ettevõtjad ja nende huve esindavad ühendused, poliitikakujundajad, erialaliidud, ettevõtlus- ja karjääriõppega tegelevad organisatsioonid, laiem üldsus. 7 8 Tulemus- ja väljundnäitajad Tulemus Sihttase Tegevus Näitaja nimetus Selgitav teave 2020 2023 Rakenduskava tulemusnäitaja Edu ja Tegu Programmis osalenud õppeasutuste osakaal, kes on programmi raames; 78% 90% ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud osakaal programmis osalevatest koolidest Tegevuse tulemusnäitaja (rakenduskava ja VV korralduse väljundnäitaja) Meetme Õppeasutuste arv, kes osalevad tegevuse ettevõtlusprogrammis, et võtta 436 450 väljundnäitaja kasutusele ettevõtlusmoodul Toetatavate tegevuste spetsiifilised väljundnäitajad a) Tegevuse raames välja töötatud, testitud ja rakendatud 11 16 ettevõtlus- ja karjääriõppe Tegevuse 7.1 moodulite arv väljundnäitajad b) Tegevuse raames välja – 20 töötatud ettevõtlus- ja karjääri kujundamise pädevuste õpiobjektide arv Ettevõtlus- ja karjääriõppe Tegevuse 7.2 täienduskoolituste osaluskordade 3227 6355 väljundnäitaja arv Õppeasutuste arv, kes osalevad Õppeasutused, kes Tegevuse 7.3 nii haridusprogrammis Ettevõtlik on liitunud 88 140 väljundnäitaja Kool kui ka õpilasfirmade algatustega tegevuse programmides raames Tegevuse 7.4 Eelinkubatsiooniteenust 682 875 väljundnäitaja kasutanud meeskondade arv a) Tegevusest toetust saanud 16 20 Tegevuse 7.5 uuringute ja analüüside põhjal väljundnäitajad avaldatud teadusartiklite arv b) Toimunud õppereiside arv 12 18 Ettevõtlus- ja karjääriõppe Ettevõtlus- ja Tegevuse 7.6 valdkonna ürituste osaluskordade 12 235 18 000 karjääriõppe alase väljundnäitaja arv teadlikkuse kasv 8 9 Edu ja Tegu programmi eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Toetav mõju. Edu ja Tegu programm toetab piirkondlike erisuste tasakaalustumist ning soodustab kõikide piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Toetatavad tegevused tugevdavad ka piirkondadesisest koolide, kohalike kogukondade ja ettevõtlus- organisatsioonide koostööd piirkonna ettevõtluse ja tööhõive Regionaalne areng arendamisel. MAK tegevuste kaudu on tegevused seotud maakondades elluviidavate muude arendustegevustega, mis on suunatud tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamisele. Mitu toetatavat tegevust mõjutavad lähimuse põhimõtte rakendamist ning kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist. Toetav mõju. Loodav õppevara on innovaatiline ja tänapäevane ning Infoühiskonna tasuta kättesaadav kõikidele haridustasemetele ja sihtrühmadele. IKT edendamine lahenduste kasutamine on õppetöö igapäevane osa ning vajalik vahend tänapäevases õpikeskkonnas. Keskkonna- ja Ei oma mõju kliimapoliitika Toetav mõju. Edu ja Tegu programm on suunatud kõikidele Võrdsete koolieelsetele lasteasutustele, üld-, kutse- ja kõrgkoolidele. Tegevuste võimaluste kavandamisel ja elluviimisel pööratakse tähelepanu sooneutraalsele tagamine käsitlusele ning välditakse stereotüüpset lähenemist kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Toetav mõju. Toetatavaid tegevusi kavandatakse koostöös MKM-i, RM-i, SoM-i, tööandjate, õppeasutustega. Edu ja Tegu programmi Ühtne riigivalitsemine juhtimisstruktuur ja ülesehitus toetab eri osapoolte omavahelist koostööd ja seab seega paremad eeldused ühtseks riigivalitsemiseks. 10 Toetatavate tegevuste eelarve Meetme tegevuse kogueelarve on 11 860 639 eurot, eelarve jaguneb kahe toetusskeemi vahel: a) Edu ja Tegu programmi tegevuste maksumus on 11 251 737 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 85% kogumaksumusest ja riiklik kaasfinantseering vähemalt 15% kogumaksumusest; b) haridus- ja teadusministri 10.11.2016. a määruse Struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks“ elluviimiseks on perioodiks 2016–2020 kavandatud toetust 608 902 eurot. 9  Tege- Toetatavate sh partnerite sh elluviija Tulemus Väljundnäitaja vuse Toetatav tegevus tegevuste eelarve eelarve eelarve nr 2015‒2023 2015‒2023 2015‒2023 a) Tegevuse raames välja töötatud, testitud ja Ettevõtlus- ja karjääriõppe metoodika 1 196 823 1 158 223 38 600 rakendatud ettevõtlus- ja karjääriõppe moodulite arv arendamine ja õppevara koostamine 7.1 haridustasemetel ja -liikides, et luua kõigile õppijaile võimalus praktilise b) Tegevuse raames välja töötatud ettevõtlus- ja sh otsene personalikulu 1 122 675 1 094 175 28 500 Tulemus: Ettevõtlus- ja karjääriõpe on süsteemselt rakendatud kõigil karjääri kujundamise pädevuste õpiobjektide arv sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 74 148 64 048 10 100 Ettevõtlus- ja karjääriõppe 798 690 736 771 61 919 Ettevõtlus- ja karjääriõppe täienduskoolituste täienduskoolitus 7.2 osaluskordade arv sh otsene personalikulu 136 266 136 266 0 sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 662 423 600 505 61 919 ettevõtlus- ja karjääriõppe läbimiseks. Kooli ettevõtlikumaks muutmise ja Õppeasutuste arv, kes osalevad nii praktilise ettevõtlus- ja karjääriõppe 2 715 592 2 130 014 585 578 haridusprogrammis “Ettevõtlik kool” kui ka 7.3 läbiviimise toetamine õpilasfirmade programmides sh otsene personalikulu 1 675 375 1 344 955 330 420 sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 1 040 217 785 059 255 158 Eelinkubatsiooni rakendamise toetamine 2 418 054 2 418 054 0 Eelinkubatsiooniteenust kasutanud meeskondade ettevõtlus- ja karjääriõppes 7.4 arv sh otsene personalikulu 1 765 330 1 765 330 0 sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 652 724 652 724 0 Pädevuste arendamine ettevõtlus- ja a) Tegevusest toetust saanud uuringute ja analüüside 1 448 441 1 084 769 363 672 karjääriõppe alal põhjal avaldatud teadusartiklite arv 7.5 sh otsene personalikulu 817 324 754 837 62 487 b) Toimunud õppereiside arv sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 631 117 329 932 301 185 Ettevõtlus- ja karjääriõppe valdkonna 1 119 950 287 074 832 876 Ettevõtlus- ja karjääriõppe valdkonna ürituste alase teadlikkuse tõstmine 7.6 osaluskordade arv sh otsene personalikulu 313 948 257 128 56 820 sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 806 002 29 946 776 056 Projekti juhtimine (otsene personalikulu) 590 913 0 590 913 Kaudsed kulud kõigilt otsestelt personalikuludelt kokku (ühtse määra alusel) 963 274 802 903 160 371 Kokku 11 251 737 8 617 808 2 633 929 10 11 Kulude abikõlblikkus 11.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 11.2 Abikõlblikud on järgmised punkti 7 kohase toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 11.2.1 tegevuses 7.2 kirjeldatud õpet läbiviivate spetsialistide täienduskoolitustega seotud koolituste kulud ühikuhinna alusel, mis on kehtestatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015. a käskkirjaga nr 1.1-2/15/312. 11.2.2 tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 11.2.3 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest, vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud toetatavate tegevuste personalikulud; 11.2.4 toetavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud. 11.3 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on Edu ja Tegu programmi raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 11.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 11.3.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 11.3.3 ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel. 12 Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28– 30 ja ühendmääruse §-dele 11−15. 12.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ning ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. 12.3 Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. 12.4 Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast punktis 13.2.1. nimetatud käskkirja lisa kinnitamist. 12.5 Elluviija esitab maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 12.6 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 12.7 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest elluviijat. 12.8 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse 11  pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 12.9 Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 13 Elluviija ja partneri kohustused 13.1 Elluviija ja partnerid tagavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24, 25 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise. 13.2 Lisaks punktis 13.1 sätestatule on elluviija kohustatud: 13.2.1 kinnitama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmise kalendriaasta 20. detsembriks, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. Esimese eelarveaasta tegevuskava ja eelarve tuleb kinnitada 2 kuu jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist; 13.2.2 esitama punktis 13.2.1 nimetatud dokumendid pärast nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 13.2.3 rakendama Edu ja Tegu programmi vastavalt kinnitatud aasta tegevuskavale ja eelarvele; 13.2.4 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul pärast aastaeelarve kinnitamist ning esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul punktis 13.2.1. nimetatud käskkirja lisa kinnitamisest; 13.2.5 esitama rakendusüksuse nõudmisel korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas, kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 13.2.4 esitatud prognoosist; 13.2.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 13.3 Lisaks punktis 13.1 sätestatule on partner kohustatud: 13.3.1 tegevuskavas ja eelarves kinnitatud ning partnerluslepingus kokkulepitud tegevused ettenähtud aja ja ressurssidega ellu viima; 13.3.2 kooskõlastama elluviijaga tegevuskavas ja eelarves kavandatavate uuringute lähteülesanded. 14 Toetatavate tegevuste elluviimise aruandlus 14.1 Elluviija esitab rakendusüksusele struktuuritoetuse registris kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt järgneva aasta 20. jaanuariks ning poolaastaaruande rakendusüksuse nõudmisel 20. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine. 14.2 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest struktuuritoetuste e-keskkonna kaudu. Lõpparuandes peab lisaks punktis 14.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 9). 14.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 14.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 14.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 12 15 ESF toetatavas tegevuses osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandluses 15.1 Elluviija on kohustatud koguma ESF vahenditest toetatavas toimingus osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud ESF määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 15.2 Rakendusüksus on kohustatud koguma ESF-st rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 15.3 Punktides 15.1 ja 15.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 7.2 nimetatud toetatavatele tegevustele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid ettevõtlus- ja karjääriõppe täienduskoolitusel osalejate kohta. 15.4 ESF toetatavates tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks. 15.5 ESF toetatavates tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhisest perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 16 Edu ja Tegu programmi ja selle elluviimise tingimuste muutmine 16.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2 Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus või elluviija, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust ja elluviijat kirjalikult taasesitatavas vormis. 16.3 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui punktis 10 toodud eelarvet toetatavate tegevuste lõikes või tegevuste siseselt muudetakse rohkem kui 15%. Juhul kui muudatus toetatavate tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.4 Elluviija muudab punkti 13.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul, kui üks eelarverida suureneb või väheneb tehakse muudatus rohkem kui 15% ja kooskõlastab selle rakendusüksusega. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija kohustatud enne kulutuste tegemist kooskõlastama muudatuse rakendusasutusega ning teavitama rakendusüksust eelarve muudatusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 16.5 Rakendusasutus või elluviija edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 17 Finantskorrektsiooni mõju toetatavate tegevuste eelarvele 17.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48– 49 ja ühendmääruses sätestatule. 13 18 Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19 Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 14  Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium 21.02.2022 nr 8-2/22/914 Sotsiaalministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamise esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Lisa 1 3. Seletuskiri Riin Tamm 735 0133 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0183 - Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ce4bd1f4-ce8b-433d-8eb3-d2b3e1dd7765 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ce4bd1f4-ce8b-433d-8eb3-d2b3e1dd7765?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main