COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kontserdikorraldajale

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 5 COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kontserdikorraldajale Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse erakorralise abi tingimused kontserdikorraldajale (edaspidi taotleja) COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi mõju leevendamiseks. (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte. (3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (5) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15; ELT C 473, 24.11.2021, lk 1–15, edaspidi riigiabi ajutine raamistik) mõistes, kes on 31. detsembri 2019 seisuga raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja arvatud mikro- või väikeettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja ta ei ole saanud päästmisabi ega ümberkorraldamisabi. (6) Määrust ei kohaldata taotlejale, kes on riigi 2021. aasta ja 2022. aasta eelarve vahendite arvelt toetust saanud teiste toetusmeetmete raames, välja arvatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel 2021. aastal eraldatud kriisiabi. (7) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud taotleja jätkusuutlikkuse tagamine. (2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud taotleja majanduslik jätkusuutlikkus. § 3. Riigiabi (1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. (2) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 341 ja riigiabi ajutisest raamistikust ning vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. (3) Kui toetus on riigiabi, kontrollib toetuse andja, et meetme raames antav toetus ei ületaks koos muude riigiabi ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel antud toetustega riigiabi ajutise raamistiku punktis 22 nimetatud summat taotleja kohta. (4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (6) Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest, kuid mitte kauem kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud tähtajani. 2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine § 4. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud või osalusel asutatud sihtasutus. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ta korraldab vähemalt 2018. aastast avalikke kontserte, millele on müüdud pileteid; 2) ta on esitanud äriregistrile viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande; 3) tema viimase lõppenud ja sellele eelneva majandusaasta müügitulu on mõlemal aastal langenud vähemalt 75% võrreldes kolme aasta taguse majandusaastaga; 4) ta on korraldanud 2019. aastal vähemalt ühe avaliku kontserdi vähemalt ühe välisartisti osalusel, mida on külastanud vähemalt 5000 piletiga inimest või vähemalt kaks avalikku kontserti vähemalt ühe välisartisti osalusel, mida on külastanud vähemalt 1500 piletiga inimest; 5) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus; 6) tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks ajatatud; 7) tal ei ole majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga; 8) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata. § 5. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) taotleja kinnitus ja kirjeldus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuetele ning kirjeldus müügitulu languse seosest COVID-19 puhangu mõjude ja piirangutega;  3) teave, kui taotleja on taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal mitmest COVID-19 toetusmeetmest; 4) käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 4 toodud nõude täitmise tõendamiseks piletimüügi väljavõte; 5) vabas vormis ülevaade kontserttegevustest ja koostööpartneritest 2018. aastal ja 2019. aastal; 6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu. § 6. Taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. (2) Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 3. peatükk Toetuse suurus § 7. Toetuse suurus (1) Toetussumma arvutamise aluseks on 50% kolme aasta tagusel ja sellele eelneval majandusaastal teenitud keskmisest müügitulust, kuid mitte rohkem kui 200 000 eurot taotleja kohta. (2) Toetuse lõplik summa leitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse maksimaalsete vajaduste kogusumma ja eelarve vahe. Taotleja maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud vajaduste kogusumma eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne eelarvega. (3) Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 500 eurot. (4) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul arvestatakse müügitulu hulka kasumiaruande read „tulud ettevõtlusest“ ja „muud tulud“. (5) Äriühingute puhul arvestatakse müügitulu hulka kasumiaruande rida „müügitulu“. (6) Müügitulu hulka ei arvestata annetusi ja toetusi. 4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine § 8. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 1 lõigetes 3, 5 ja 6 ning § 3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab  sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded. § 9. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole kooskõlas käesoleva määruse § 3 lõigetega 3 või 4. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud tingimustele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 500 eurot; 4) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega; 5) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 10. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. 5. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 11. Toetuse tagasinõudmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 2) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 3) toetuse saaja kohta on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus; 4) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse eraldamisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline kontserdikorraldajale“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib erakorralise abi andmist kontserdikorraldajale COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi mõju leevendamiseks. Riigi 2021. aasta lisaeelarvega nähti ette rahalised vahendid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tulenevate piirangute mõju leevendamiseks. Kultuurisektorile eraldatud vahenditest alles jäänud summast osa soovitakse suunata erasektori kontserdikorraldajale. Seoses erinevate riigi poolt kehtestatud piirangutega, ei ole nad saanud alates 2020. aasta märtsist korraldada suurte välisartistide soolokontserte ning nende majandustegevus on olnud seetõttu oluliselt pärsitud. Meede on vajalik kiirendamaks kontserdikorraldaja kriisist välja tulemist. Antud meetme kogumaht on 0,5 miljonit eurot. Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt sektori spetsiifikast. Antud meetmest saavad toetust erasektori kontserdikorraldajaid. Riigiasutused, riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt asutatud või osalusega sihtasutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud antud meetme alla ei lähe. Toetuse andmise üldtingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määrusega nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus). Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni teatisega „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15; ELT C 473, 24.11.2021, lk 1–15, edaspidi riigiabi ajutine raamistik). Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna muusikanõunik Ivo Lille (e-post [email protected], telefon 628 2252), finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu (e-post [email protected], telefon 628 2269), õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 5 peatükist ja 11 paragrahvist. 1. peatükk Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi saamise ning vahendite kasutamise tingimused kontserdikorraldajale viiruse levikuga seotud kriisi mõju leevendamiseks. Lõike 2 kohaselt tuleb eelnõuga reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu vastavaid õigusakte, kui toetust antakse riigiabina või vähese tähtsusega abina, ja haldusmenetluse seadust. Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud Euroopa Komisjoni riigiabi ajutise raamistiku reeglistikku, selle alusel toetuse andjale eraldatud riigiabi loas kehtestatud tingimusi ning teisi Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise ülesannete täitmises juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõike 3 kohaselt ei kohaldata eelnõu taotlejatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte. Lõige 4 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et kui antakse vähese tähtsusega abi, ei tohi seda kasutada näiteks tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning ka abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Lõikes 5 sätestatakse riigiabi taotlejale nõue, et ta ei tohi olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes 31. detsembri 2019. a seisuga. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud grupierandi määruse artikkel 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata alltoodud tunnustele. 1. Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on osadeks jaotatud osakapital, ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Äriühing, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud VKE, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma arvetel olevast kapitalist. 3. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist). 4. Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: üks on päästmisabi ja teine on restruktureerimisabi ja nende hulka ei loeta ajutise raamistiku alusel antavat abi. Neid antakse raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta nendest raskustest välja tuua. Seda võib anda kümne aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi. 5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: i) on ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja ii) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKEd. Riigiabi ajutise raamistiku alusel tehakse erand raskustes olemise absoluutsele keelule mikro- või väikeettevõtjate suhtes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses. Erand seisneb selles, et tal lubatakse olla raskustes juba 31. detsembril 2019. a, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja et ta ei ole saanud päästmisabi ega ümberkorraldamisabi. Lõikes 6 sätestatakse toetuse taotlemist ja saamist välistav asjaolu, mille eesmärgiks on suunata toetus nendele kontserdikorraldajatele, kes ei ole 2021 ja 2022. aastal riigieelarve vahenditest toetust saanud. Erandina on lubatud meetmesse 2021. aastal kriisiabi saanud ettevõtjad. Lõike 7 kohaselt on toetuse andja Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud kontserdikorraldajate jätkusuutlikkuse tagamine ja toetuse andmise tulemusena on tagatud nende majanduslik jätkusuutlikkus COVID-19 pandeemia raugemist. Paragrahviga 3 kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine. Lõike 1 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab toetuse andja iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse riigiabiks, vähese tähtsusega abiks või mitte. Lõikes 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited vastavatele regulatsioonidele. Lõike 3 kohaselt peab toetuse andja kontrollima enne riigiabi andmist, et kogu avaliku sektori toetus ühele taotlejale riigiabi ajutise raamistiku alusel ei ületaks 2,3 miljonit eurot. Arvestusse läheb kogu riigiabina antud kriisiabi, sh eelmisel aastal antud kriisiabi. Kontrolli tehakse Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist. Lõikes 4 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Lõike 5 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2 lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: 1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus- , juht-, või järelevalveorgani liikmetest; 3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana. Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada 200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud. Lõike 6 kohaselt saab riigiabi ajutise raamistiku alusel kriisiabi anda ehk taotluse rahuldamise otsuse teha pärast seda kui Euroopa Komisjon on teinud vastava otsuse ehk meetme heaks kiitnud. Toetuse andja esitab loa taotluse Euroopa Komisjonile peale eelnõu jõustumist. Riigiabi ajutise raamistiku alusel saab toetuseid riigiabina eraldada kuni 30.06.2022. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Antud meetmest saab toetust erasektori kontserdikorraldaja. Välistatud on füüsilisest isikust ettevõtjad, riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja ka riigi või kohaliku omavalitsuse poolt asutatud või osalusega sihtasutused. Meetmest soovitakse toetada ainult neid kontserdikorraldajaid, kes ei saa toetust muudest riigieelarvelistest toetusmeetmetest. Erasektori kontserdikorraldaja ei ole saanud 2020. aasta märtsist korraldada suurte välisartistide kontserte ning nende majandustegevus on olnud viimastel aastatel seetõttu oluliselt pärsitud. Välisartistide kontsertide planeerimine kestab kuuest kuust kuni mitme aastani. Kuna sellised kontserdid toimuvad enamasti välisartistide tuuride raames on vaja kooskõlastada võimalikud toimumised ka naaberturgudel ja teiste korraldajatega. Käive kontserdist muutub kontserdikorraldajale reaalseks alles peale ürituse toimumist kuni selle ajani ei ole võimalik katta ka ettevõtte muid kulusid, sealhulgas tööjõukulusid. Korraldamine eeldab ka artistidele tehtavaid ettemaksusid. Suurkontsertide puhul ületab üritus tasuvuspiiri viimase 10% piletite müümisel. Lõikega 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Punktide 1, 3 ja 4 nõuete kaudu defineeritakse kontserdikorraldaja. Kui taotleja on korraldanud vähemalt alates 2018. aastast avalikke, müüdud piletiga, kontserte, 2019. aastal vähemalt ühe avaliku kontserdi vähemalt ühe välisartisti osalusel, mida on külastanud vähemalt 5000 piletiga inimest või vähemalt kaks avalikku kontserti vähemalt ühe välisartisti osalusel, mida on külastanud vähemalt 1500 piletiga inimest, siis vastab ta kontserdikorraldaja definitsioonile. Piletiga inimesti ei arvestada ühel territooriumil toimuva mitme kontserdi peale kokku (samal ajal mitmel laval või mitmel järjestikusel päeval toimuvad kontserdid), vaid ühe konkreetse avaliku kontserdi pealt. Lisaks peab taotleja müügitulu olema langenud tema viimasel lõppenud ja sellele eelnevalt majandusaastal (mõlemal) vähemalt 75% võrreldes kolme aasta taguse majandusaastaga. Majandusaasta tähtajad määrab ettevõtja põhikirjas, mis oleks kooskõlas ettevõtte tegutsemistsükliga. Majandusaasta pikkus on tavapäraselt 12 kuud. Erandjuhtudel, näiteks alustamisel, võib see olla lühem või pikem, kuid mitte üle 18 kuu. Kui ettevõtja majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga peab müügitulu olema langenud 2021. aastal ja 2020. aastal vähemalt 75% võrreldes 2019. aastaga. Punkti 2 kohaselt peab taotleja olema esitanud äriregistrile viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande. Kui näiteks taotleja majandusaasta on 12 kuud ja langeb kokku kalendriaastaga peab taotleja olema esitanud äriregistrile taotluse esitamise hetkeks viimase lõppenud majandusaasta ehk 2021. aasta kinnitatud aruande (01.01.2021-31.12.2021). Kui taotleja majandusaasta ei lange kokku kalendriaastaga või on pikem kui 12 kuud, siis peab tal olema esitatud äriregistrile viimane lõppenud majandusaasta aruanne vastavalt tema tegutsemistsüklile. Punkti 5 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punktis 6 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile taotluse esitamise seisuga või on need ajatatud. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole tekkinud riigi ees rahalist võlga. Punktis 7 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga. Punktis 8 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele ehk milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Paragrahviga 6 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister. Toetuse taotlemine toimub vooruliselt. Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Lõigetes 3-5 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. 3. peatükk Toetuse suurus Paragrahviga 7 kehtestatakse toetuse suurus ja selle arvestamise alus. Lõikes 1 kirjeldatakse toetussumma arvutamise aluseid. Toetussumma arvutamise aluseks on 50% kolme aasta tagusel ja sellele eelneval majandusaastal teenitud keskmisest müügitulust, kuid mitte rohkem kui 200 000 eurot taotleja kohta. Tuginedes välja töötatud metoodikale, arvutab toetussumma toetuse andja. Müügitulu langus peab olema otseses seoses COVID-19 puhangu mõjude ja piirangutega. Toetussumma arvutatakse toetuse saaja poolt äriregistrile esitatud majandusaasta kinnitatud aruannetes toodud andmete põhjal. Kui ettevõtja majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga, võetakse toetussumma arvestamise aluseks 50% 2019. aastal ja 2018. aastal teenitud keskmisest müügitulust. Lõike 2 kohaselt leitakse toetussumma taotleja kohta proportsionaalsuse põhimõttel arvestades taotlejate põhjendatud maksimaalsed vajadused ning taotlusvooru eelarve vahe. Taotlejate maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab koguvajadus taotlusvooru eelarvet. Kui koguvajadus ületab taotlusvooru eelarvet vähendatakse kõikide taotlejate maksimaalset vajadust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab võrdseks taotlusvooru eelarvega. Lõike 3 kohaselt kehtestatakse toetuse minimaalne eraldatav summa. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 500 eurot. Toetuse arvestuslik summa saadakse kasutades eelnõu § 7 lõigetes 1 ja 2 toodud metoodikat. Lõigetes 4-6 täpsustatakse, mida sõltuvalt taotleja juriidilisest vormist eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud müügitulu hulka arvestatakse ning rõhutatakse, et müügitulu hulka ei arvata toetuseid ja annetusi. 4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine Paragrahviga 8 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus. Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud või kui taotlus ei vasta eelnõu § 1 lõigetes 3, 5 või 6 ning § 3 lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimustele. Kui taotlust ei esitata tähtajaks, ei ole tehniliselt e-keskkonnas võimalik taotlust esitada. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub eelnõu § 8 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 6 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu § 4 ja 5 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja/või taotluse vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei kõrvaldata, tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Paragrahvis 9 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord ning üldised alused. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Osaline rahuldamine on põhjendatud kui taotleja taotleb riigiabi või vähese tähtsusega abi ning eelnõu §-s 7 toodud metoodika alusel arvutatud toetussummat tuleb vähendada eelnõu § 3 lõigetes 3 või 4 toodud asjaolude tõttu. Osalise rahuldamise korral on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, toetuse arvestuslik suurus jääb alla toetus miinimum summat või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. Lõike 5 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse toetuse saajale ühes osas kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 5. peatükk Toetuse tagasinõudmine Paragrahviga 11 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mõnel toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse eraldamisest. Erisus on ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõike 3 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta haldusmenetluse seaduse kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on viidatud õigusaktidele, millest tuleb riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel lähtuda. 4. Eelnõu mõju Eelnõu peamine eesmärk on kiirendada kontserdikorraldaja COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisist välja tulemist. Toetuse eesmärgiks on leevendada kriisi mõju nendes ettevõtetes, kelle tegevus on kriisi tõttu oluliselt piiratud. Peamine mõju ilmneb ettevõtete majandusliku toimetuleku ja jätkusuutlikkuse tagamises. Kontserdikorraldajate toetamise mõju avaldub ka riigile laekuvas täiendavas maksutulus (väliskülaliste ja osalejate ööbimine, toitlustus jm kohalikud teenused). Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud on 0,5 miljonit eurot. Rakendamiseks vajalikud vahendid eraldati toetuse andjale riigi 2021. a lisaeelarvega. Eelnõu rakendamisega seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja majandustulemustes ja jätkusuutlikkuses. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 10.02.2022. a istungil.