Kultuuriministeerium · 18. veebruar 2022
Sisu (failidest)
Eesti Vabariigi Kultuuriminister Tiit Terik Teie: 03.02.2022 Meie: 1 8 .02.2022 Austatud Kultuuriminister härra Tiit Terik , tänan Teid vastuse eest meie pöördumisele. Juhtisite meie tähelepanu, et t aotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ komisjon on moodustatud eelmiste kultuuriministrite käsk k irjadega. Pöördun Teie poole ettepanekuga vaadata uuesti läbi komisjoni otsus ja ka komisjoni koosseis. Tutvudes komisjoni koosoleku protokolliga ( DOCPROPERTY protokoll_nr \* MERGEFORMAT 2-1.9/2022_1 ) torkavad silma järgmised ebakohad: K aks komisjoni liiget taandasid end kolm korda, kaks liiget kaks korda. kõige suurem toetus (45 000.- € ) eraldati, kui kolm liiget olid taandanud end ; k as 50% - ne kvoorum on otsustamiseks pädev? suurima toetuse eraldamises osalenud liige , kui kolm liiget oli taandanud end , taandas end kolme projekti arutamisest; neile kolmele proje k tile eraldati teiste liikmete poolt kokku 71 000.- € toetust. kõigile komisjoni liikmetega seotud projektidele eraldati kokku 138 000.- € toetust, mis on 35% taotlusvooru eelarvest. Oleme ministeeri u mi tasandil korduvalt üles tõstnud küsimust komisjonide töökorraldusest ja seotud inimeste ringist . Vä i tele, et Eesti on liiga väike ja seotud inimeste ring tihe, et raske on leida sõltumatuid komisjoni liikmeid , on siiski nä iline. Ka antud juhul oli komisjonis kaks liiget, kel ei olnud vajadust ennast taandada ja sellised professionaale-spetsialiste on Eestis palju! Kindlasti ei ole põhjendatud samade inimeste kasutamine kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumi komisjonides korduvalt : kui seadus näeb ette osalemist komisjoni töös kaks järjest ikust perioodi, siis pärast 1-2 nö vaheperioodi pöörduvad sagel i samad isikud komisjonidesse tagasi! K omisjoni otsus ei ole läbipaistev, sa a me aastaid samalaadsei d üldsõnalisi põhjendusi äraüt le va vastuse korral. Arusaamatuks jääb hindamisskaala. Mõningaid näiteid: pr o jektile, mille eelarve ei ole läbipaistev ja realistlik , eraldati toetust 45 000.- € projektile, mille puudusena märgiti tagasihoidlikku publiku arenguprogrammi ning eelarve realistlikkust ja läbipaistvust eraldati toetust 39 000.- € projekt tagasihoidliku eesti muusikute kaasamisega, regionaalse mõju ning kunstilise tasemega sai toetust 35 000.- €. kolm projekti, mille regi o naalset mõju hinnati kõrgeks , anti toetust 0.- € mitmete projektide hindamisel ei anta hinnangut samadest kriteeriumitest lähtudes. osade projektide puhul väärtustatakse eelmiste aastate tegevust, osade projektide puhul on selgelt näha komisjoni liikmete mittepä d evus korraldajate senise tegevuse tundmisel . kummaliselt mõjub, kui projektid, mis on aastaid toiminud fanaatiliste entusiastide heategevuslikul tegevusel , isikliku energia ja finantseerimise panustamisel , antakse hinnanguks nõrk haldussuutlikus või kui parteriks on omavalitsus, siis hinnatakse p artnerite ringi tagasihoidlikuks jne! Komisjoni protokollist jääb mulje, et p õ hjendused on nö otsitu d. L ihtne arvut us näitab, et kui 32-st taotlusest jäeti rahuldamata 6 taotlust ning minimaalne toetus oli 5 000.- €, siis 7% eraldamine kogu eelarvest oleks taganud toetuse kõigile projektidele. Kui aga kriitiliselt läbi vaadata nö seotud inimeste projektidele määratud toetused, siis on raske pidada toetuste eraldamist maksumaksjate raha läbipaistvaks kasutamiseks . Tulles konkreetselt mtü David Oistrahhi Festival i projektitaotluse juurde , märgime: - Komisjon toob esile mtü tegevuse puudusena rahvuskultuurilist ja valdkondlikku mõju vähesust . Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder toob oma pöördumises Tei e poole esile vastupidist. President Põder rõhutab mtü rahvuskultuurilist ja valdkondlikku mõju nõukogude aja ideoloogilistel põhjustel unustatud Eesti muusika tippteoste taastamisel ja renoveerimisel. - Komisjon toob esile mtü tegevuse puudus t koostööpartnerite haar des . Oleme esitanud kolme koostööpartneri Pärnu Linnavalitsus, Eesti Kirikute Nõukogu ja mtü Kõpu Arenduskeskus toetuskirjad. Kaks esimest koostööpartnerit ei vaja tutvustamist. Mtü Kõpu Arenduskeskus e juh t Enn Rand sai 17. veebruaril 2022 Pärnu teenetemärgi sh ka kultuurielu arendamise eest . EKN juhib tähelepanu olulisele seigale, et mtü teotahteline koostööpartnerite võrgustik, haarab olulisi EKN -i konfessioone, olles seejuures ainus kaht Eesti õigeusukirikut ühendav koostööprojekt, mis omab olulist ja väärtu s likku mõju meie lõimumis - ja integreerumisprotsesside edendamisel. - Komisjon toob esile mtü tegevuse puudus t turundus- ja kommunikatsiooniplaani s . EKN-i president märgib vastupidist: e duka turundus- ja kommunikatsiooniplaani tulemusena on festivali Musica Hymnis kontserdid muutunud väga po p ulaarseteks ja publiku poolt hinnatud kultuurisündmusteks. - Komisjon toob esile mtü tegevuse puudus t haldussuutlikkus es . Mtü David Oistrahhi festival on korraldanud aastatel 1997-2011 Eesti suurimat ja seni ainust nö laiapõhjalist muusikafestivali, millel ei ole ajastulis i ega žanrilisi piiranguid. Mtü DOF on haldussuutlikult juhtinud 6 EL kultuuriprojekti. Muusikafestivali Musica Hymnis juured ulatuvad meie taastatud iseseisvuse algaastatesse, mil Enn Rand alustas esimese eest la sest piiskopi, meie olulise ühiskonnategelase E esti Vabariigi esimesel iseseisvusaastal, piiskopmärter Platoni sünniaastapäeva kontser tid e korraldamist EAÕK Pootsi -Kõpu kirikus praeguses administratiivses Pärnus. Enne covid -piiranguid laienes festival üle riigipiiride, s.h. Peterburgi, Helsingisse jm. Haldussuutlikus on koostöös mtü Kõpu Arenduskeskusega olnud meie mtü tugev aks kül jeks. - Komisjon toob esile mtü tegevuse puudus ena eelarve realistlikkust lähtuvalt planeeritud tegevuste mahust. EKN-i president märgib vastupidist: h indame kõrgelt festivali majanduslikku planeerimisoskust ja realistlikkust, mis on suutnud festivalitraditsiooni arendada kohati olematu riikliku toetuseta, panustades oma energiat ja finantsilisi vahendeid omafinantseerimise tagamiseks. - Komisjon oma otsuses ei anna hinnangut mtü tegevuse kunstilise taseme suhtes. Rõhutame, festivalil esinevad peaasjalikult Eesti tippartistid Ivo Posti, Kädy Plaas , Kaia Urb, Piret Aidulo , Irina Zahharenkova , Virgo Veldi , Allar Kaasik, Leonora Palu, Marko Martin, Liis Jürgens , Reinut Tepp , Jaanika Kuusik, Hans Christian Aavik jt., samuti noored muusikud Tallinna Muusikakeskkoolist. Festivali on kõrge rahvusvaheline prestiiž esinejate osas: Euroopa koorimuusika ”lipulaev” segakoor Latvija , Leedu Čiurlionis -keelpillikvartet t , Peterburi konservatooriumi keelpilliorkester ja -kvartett, Peterburi Šostakovitši nimelise Filharmoonia artistid, Soome artistid Erkki Rautio (tšello), Elina Mustonen (klavessiin) jt. - Komisjon oma otsuses ei anna hinnangut mtü tegevuse publikuprogrammi osas, mis on saavutanud edu uu e publiku innustamisel külastada kontserte maa kondade äärealadel . Seoses komisjoni rõhutatult võrdlusandmetele tugineva lõppotsuse vastuolulisusega , palu me esitada teabenõude korras hindamissüsteemi alusdokumendid ja projektidele antud hinnangute võrdlusandmed reaalsetes mõõtühikutes . Lugupidamisega ja Teie sisulisele objektiivsusele lootes Allar Kaasik, festivali kunstiline juht