Kiri

Hr Aadu Must Riigikogu kultuurikomisjon 18.02.2022 nr 1-11/495-1 [email protected] Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE) Lugupeetud härra kultuurikomisjoni esimees 1. Kultuuriministeerium teeb ettepaneku täiendada etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE) (edaspidi eelnõu) § 1 uue punktiga 2 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt: „2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Sihtasutusena tegutseval etendusasutusel ja munitsipaaletendusasutusel on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka loomenõukogu.“;“. Eelnõuga on loobutud etendusasutustes üldisest loomenõukogu olemasolu nõudest (vt selle kohta selgitusi eelnõu seletuskirja lk 5). Küll aga peab loomenõukogu olema riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatel etendusasutustel, munitsipaaletendusasutustel ja sihtasutusena tegutsevatel munitsipaaletendusasutustel. See põhimõte tuleneb loomenõukogu ülesandeid ja koosseisu reguleerivast etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS) §-st 8, mis kohaldub just nimetatud etendusasutustele. Õigusselguse huvides teeb Kultuuriministeerium ettepaneku sätestada loomenõukogu olemasolu nõue kõnealuste etendusasutuste puhul ka seaduse üldsätetes. 2. Kultuuriministeerium teeb ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 9 muudetavat EAS-i § 6 ja täiendada seda lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Juhul, kui sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu etendusasutuse juhi etendusasutuse asutajate nõusolekul avalikku konkurssi korraldamata.“. Muudatus on vajalik põhjusel, et kuigi eelnõuga nähakse sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste ja munitsipaaletendusasutuste puhul ette kohustus valida etendusasutuse juht avaliku konkursi korras, ei pruugi konkursi korraldamiseks olukorras, kus etendusasutuse juht ootamatult lahkub, piisavalt aega olla, sest sihtasutus ei saa jääda ilma juhatuseta. Selleks, et avaliku konkursi korraldamisest loobumist kasutataks vaid erandjuhtudel, on sellise võimaluse kasutamiseks pakutud sõnastuse kohaselt nõutav sihtasutusena tegutseva etendusasutuse asutajate nõusolek. 3. Kultuuriministeerium teeb ettepaneku teha eelnõus järgmised etendusasutuste riigieelarvest toetamise korraldust puudutavad muudatused: Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 1) muuta eelnõu § 1 punkti 21, sõnastades EAS-i 3. peatüki pealkirja järgmiselt: „3. peatükk ETENDUSASUTUSE EELARVE JA RAHASTAMINE“; 2) muuta eelnõu § 1 punkti 26, sõnastades EAS-i § 16 lõike 5 järgmiselt: „(5) Riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ja andja ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 3) jätta eelnõust välja § 1 punktid 27–29 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni); 4) muuta eelnõu § 1 punkti 30 ja sõnastada see järgmiselt: „30) paragrahvid 17–21 tunnistatakse kehtetuks;“. Ettepaneku kohaselt tunnistataks kehtetuks EAS-i § 17, mis puudutab komisjoni moodustamist, korrigeeritaks vastavalt seaduse 3. peatüki pealkirja ning täiendataks seaduse § 16 lõikesse 5 kavandatud volitusnormi. Muudatus võimaldaks etendusasutustele riigieelarvest toetuse eraldamise, sõltumata toetuse liigist, delegeerida Kultuuriministeeriumist välja mõnele teisele riigiasutusele. Eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt oleks seda võimalik teha ainult EAS-i § 16 lõikesse 3 kavandatud kitsama sihtotstarbega toetuste puhul, kuid mitte näiteks munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse (EAS-i § 16 lõige 2) puhul. Nimelt on munitsipaal- ja eraetendusasutuste osas eelnõusse kavandatud regulatsioon, mille kohaselt moodustab valdkonna eest vastutav minister neile riigieelarvest antava tegevustoetuse jaotamiseks nõuandva komisjoni (EAS-i § 17 lõige 1). See ei oleks aga juhul, kui toetusprogrammi elluviimine soovitaks delegeerida mõnele teisele riigiasutusele, asjakohane, sest komisjoni peaks moodustama toetuse andja (riigiasutus, kellele vastav ülesanne delegeeriti). Ettepaneku kohaselt jäetaks seega komisjoni puudutav regulatsioon seadusest välja ja kavandataks ministri määrusesse, nagu seda on juba tehtud EAS-i § 16 lõikesse 3 kavandatud kitsama sihtotstarbega toetuste puhul. Lisaks täiendataks õigusselguse huvides EAS-i § 16 lõikesse 5 kavandatud volitusnormi, nähes selles selgesõnaliselt ette, et valdkonna eest vastutav minister määrab ka toetuse andja (kuigi praktikas loetakse see sageli hõlmatuks toetusprogrammi elluviimise tingimuste ja korra kehtestamisega ning toetuse andja määramist volitusnormis eraldi ei nimetata1). Kirjeldatud lahendus võimaldaks määrata valdkonna eest vastutava ministri määruses toetusliikide kaupa toetuse andjad ja sätestada nõuded erinevate toetuste taotlusi hindavate komisjonide koosseisudele (näiteks mitu liiget peab komisjoni kuuluma, millised valdkondlikud organisatsioonid peavad esindatud olema jne). Kultuuriministeeriumi ettepanek leevendaks huvirühmade muret etendusasutuste riigieelarvest toetamise võimaliku ülepolitiseerituse pärast ja arvestaks ühtlasi ka Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ühe muudatusettepaneku ideed, mille kohaselt ei peaks etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamise üle otsustama minister2. Kultuuriministeeriumi ettepaneku kohaselt oleks võimalik ministeeriumil poliitika kujundajana töötada välja ja ministril kehtestada küll asjaomaste toetusprogrammide elluviimise tingimused ja 1 Vt näiteks riigieelarve seaduse § 531 lõiget 1, mille alusel on kehtestatud enamik Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetusprogramme. 2 Muudatusettepaneku kohaselt peaks toetusotsuse tegema hindamiskomisjon ja minister oleks vaid otsuse kinnitaja. kord, kuid konkreetsete toetuse taotlejate suhtes üksikotsuste tegemise saaks suunata ministeeriumist välja mõnele teisele sobivale riigiasutusele. Selliseks asutuseks võiks olla näiteks Eesti Rahvakultuuri Keskus, kus juba korraldatakse toetusprogrammi „Teater maal“ ja mitmete teiste Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkondi puudutavate toetusprogrammide elluviimist, või Riigi Tugiteenuste Keskus, kuhu on koondunud samuti erinevate toetusmeetmete rakendamise kompetents. Sarnast lahendust on kasutatud enamiku Kultuuriministeeriumi toetusmeetmete puhul, mille rakendajateks on ministeeriumi asemel näiteks ka Sihtasutus Eesti Filmi Instituut, Eesti Olümpiakomitee, Integratsiooni Sihtasutus, Muinsuskaitseamet ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. Seejuures on arvestatud, et rakendusliku iseloomuga ülesannete delegeerimine võimaldab ministeeriumil keskenduda oma põhiülesannetele, milleks on ennekõike valdkondliku poliitika kavandamine ja kujundamine. 4. Kultuuriministeerium teeb ettepaneku muuta eelnõu § 2 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 2. Rahvusooperi seaduse muutmine Rahvusooperi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „(RT I 1997, 11, 94)“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna „Muusikaakadeemia“ sõnadega „Muusika- ja Teatriakadeemia“.“ Ettepaneku kohaselt täiendataks eelnõu § 2 punktiga 2, millega tehtaks rahvusooperi seaduses tehniline parandus, ajakohastades selles asutuse nime. 5. Kultuuriministeerium teeb ettepaneku muuta eelnõu § 3, asendades selles tekstiosa „2022. aasta 1. jaanuaril“ tekstiosaga „2022. aasta 1. juunil“. Tegemist on jõustumissättega. Ettepaneku tegemisel on arvestatud asjaoluga, et seadusemuudatuste jõustumisega samaaegselt peab jõustuma ka kavandatav ministri määrus, mille väljatöötamisse kaasatakse ka huvirühmade esindajaid. Et määruse koostamiseks, sealhulgas kaasamiseks, jääks piisavalt aega, ongi seaduse jõustumisajaks pakutud käesoleva aasta 1. juunit. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Laur Kaunissaare 628 2249, [email protected] Karin Ligi 628 2254, [email protected]