Marju Kõivupuu Teie 14.01.2022
Looduslike pühapaikade eksperdinõukogu
[email protected] Meie 18.02.2022 nr 12-6/252-2
Looduslike pühapaikade kaitsest
Selgitame Muinsuskaitseametis aasta alguses tehtud ja 17. jaanuaril jõustunud
struktuurimuudatusi. Struktuurimuudatus puudutab peamiselt õigusalase, järelevalvega seonduva
ja arheoloogiaalase võimekuse parandamist. Ametisse loodi eraldi arheoloogiapärandi osakond.
Uue osakonna pädevuses on arheoloogiamälestised, ajaloolised looduslikud pühapaigad ja
veealused mälestised ning muinsuskaitsealad arheoloogiapärandit puudutavas osas. Tehtud
muudatus peaks pühapaikadega tegelemise võimekust tulevikus pigem kasvatama.
Kahjuks olid vältimatud ka koondamised, sest ameti personali eelarves oli väga suur puudujääk.
Raskete otsuste tegemist ei olnud võimalik vältida ega edasi lükata. Otsused oli vaja teha kiiresti,
et vältida puudujäägi suurenemist ja säilitada ameti töövõime. Mis puutub Muinsuskaitseameti
personalipoliitikasse, siis sellesse ministeerium ei sekku.
Looduslike pühapaikade teemaga tegelemiseks loodi Muinsuskaitseametis 2015. aastal looduslike
pühapaikade arengukava koordinaatori täiskohaga ametikoht, mille nimetus muudeti 2019. aastal
looduslike pühapaikade nõunikuks. See ametikoht jääb alles. 2021. aastal loodud kaks uut
ametikohta pidid ministeeriumi ja ameti vahelise kokkuleppe kohaselt täitma täielikult ja ainult
maa-alaliste arheoloogiamälestiste piiride määramise ülesannet. Uute asjade kaitse alla võtmine
seati kokkuleppe kohaselt tahaplaanile, sest kui me ei suuda tagada juba kaitse all olevate
objektide säilimist, sealhulgas õiguslikult pädevate piiride abil, muutub ka uute kaitse küsitavaks.
Kuna mõlemal ametikohal puudub ametijuhend, on keeruline kommenteerida, millise tööga on
seni tegeletud.
Looduslike pühapaikade inventeerimiseks eraldas Kultuuriministeerium 2022. aastaks
Muinsuskaitseametile 75 000 eurot. Kuna seni on suurem osa pühapaikade inventeerimistöödest
toimunud Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse programmi toel ning hetkel need
vahendid puuduvad, oli oluline, et inventeerimine siiski ei katkeks. Arengukavas ettenähtud
tegevustega tuleb jätkata kuni eesmärkide täitmiseni, mis tähendab, et kõik Eesti piirkonnad on
inventeeritud ja teave pühapaikade kohta on avalik. Kahjuks on Muinsuskaitseameti eelarve seis
väga pingeline ja ameti toimimise nimel tuleb kokku hoida kõigilt eelarve ridadelt. Sellele
vaatamata on 2022. aasta eelarves kõige vähem kärbitud just arheoloogiapärandi osakonna
kulutusi. Eelarve täpsema kasutuse kohta palume küsida Muinsuskaitseametilt.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Kokkuvõtteks märgime, et Muinsuskaitseamet viis lõpuni uuest muinsuskaitseseadusest tuleneva
ülesande mälestiste liikide korrastamiseks, sh ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele
vastavate mälestiste määratlemiseks. Selle tulemusel saame parema ülevaate ka kaitsealustest
ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Uue mälestise liigi lisamine seadusesse ja seni
arheoloogiamälestistena kaitstud objektide ülevaatus annab võimaluse saada täpne ülevaade
riikliku kaitse all olevate pühapaikade arvust ja kitsamatest alaliikidest nagu ristimetsad või
ohvriallikad. Uue liigituse järgi, mis on praegu kehtestamise lõpufaasis, on kultuurimälestiseks
tunnistatud 555 ajaloolist looduslikku pühapaika. Neist 244 on ohvrikivid, 146 ohvrikohta ehk
hiiemetsa, 110 ohvriallikat, 27 ohvripuud, 15 ristimetsa või ristipuud ja 13 liukivi. Kõik need
vastavad ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele, milleks on vanus, kirjaliku ja / või
pärimusliku teabe olemasolu ning pärimuse või tavade järjepidevus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Terik
minister
Teadmiseks:
Muinsuskaitseamet
Liina Jänes 628 2381
[email protected]