Kiri

Lugupeetud Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed Lugupeetud peaminister Kaja Kallas ning ministrid Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise ja riigikontrolör Janar Holm Viimase nädala vältel on õpetajate aineühendused pöördunud Riigikogu ning Vabariigi Valitsuse liikmetele poole, et esitada õpetajate selge seisukoht 26. jaanuaril 2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kohta, millega soovitakse põhikooli lõpueksamid lahti siduda põhikooli lõpetamise tingimustest. Juhime tähelepanu, et kuigi Haridus- ja Teadusministeeriumi läbivalt rõhutab, et Eesti õpetajad on professionaalsed, autonoomsed, oma valdkonnas pädevad ning väärivad usaldust, on Haridus- ja Teadusministeerium jõuliselt kõrvale jätnud just õpetajate professionaalsete ühenduste selge seisukoha kavandatud poliitilise algatuse suhtes. Märgime ära, et täpselt samal teemal – kohustuslik põhiharidus ning õpitulemuste kui standardi saavutamine - toimus väga laiapõhjaline arutelu 2019. ja 2020. aastal, mille käigus Riigikogu oma poliitilist tahet selgelt ka väljendas. 16. veebruari 2022. aasta seisuga on 14 erinevat õpetajate ühendust rõhutanud, et nad ei toeta põhikooli lõpueksamite lahti sidumist põhikooli lõpetamise tingimustest ning nad toetavad senise 50-protsendilise lävendi säilitamist. Õpetajad on oma seisukohti põhjendatud. Õpetajate aineühenduste eesmärk on ausus, õpitulemuste saavutamise läbipaistvus ning iga õppija arengu toetamine. Täname haridus- ja teadusministrit selgitava kirja eest. Tuginedes eelnevale soovime rõhutada järgnevat. 1. Väga oluline on saavutada õigusselgus Eesti Vabariigi põhiseaduse §37 tähenduse osas, kus on sätestatud, et igaühel on õigus haridusele, õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning hariduse andmine on riigi järelevalve all. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus ei ole pelgalt põhikooli õpitulemuste välishindamise süsteemi kaotamise või säilitamise teema. Paljuski on küsimus ka sellest, kuidas edaspidi mõistame põhiseaduse (PS) §-st 37 tulenevat koolikohustuse (võib nimetada ka põhikoolikohustuseks) mõistet. PS kohaselt koolikohustus eksisteerib, kuid selle täpsemad tingimused sätestab seadus. Koolikohustuse sisu avab põhikooli ja gümnaasiumiseadus (PGS) § 9 lg 1, mille kohaselt seisneb koolikohustus nii koolis käimise kui teadmiste/oskuste omandamise kohustuses. Samas teadmiste/oskuste omandamise kohustus ilma nende piisava ja efektiivse kontrollimise võimaluseta on sisutu. Seega võib täna koolikohustust mõista ka teatud haridusliku taseme saavutamise kohustusena põhikoolis. Eksamite või nende minimaalse lävendi kaotamine kaotab piisavalt tõhusa universaalse põhikooliteadmiste kontrolli. Nii hägustub ka kohustus omandada vastavaid teadmisi/ oskusi. Kokkuvõttes muudaks kõnealune muudatus ilmselt koolikohustuse mõiste sisu. Tulevikus tähendaks koolikohus pigem põhikoolis käimise, mitte teatud minimaalsel tasemel teadmiste/ oskuste omandamise kohustust. 2. Väga oluline on saavutada õigusselgus ka järgnevas. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksam(id). Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud eelnõuga seotakse aga põhikooli lõpetamise tingimuste hulgast eksamid lahti. Meie hinnangul on algatatud määruse eelnõu vastuolus seadusega. Palume õiguskantsleril viia läbi esimese kahe punkti osas õiguslik analüüs ning toetada õigusselguse kujunemist. Ühtlasi palume, et õiguskantsler analüüsiks, kuidas on kavandatud eelnõu kooskõlas „Lapse õiguste konventsiooniga“. 3. Õppetööd reguleerivad mitmed õigusaktid. Õpitulemuste välishindamisel antakse tagasisidet Vabariigi Valitsuse määrusega põhikooli riiklikus õppekavas toodud õpitulemuste saavutamisele. Sisuliselt oleme olukorras, kus 14 õpetajate ühendust jõustavad Vabariigi Valitsust nende enda kehtestatud määruse täitmisel. 4. Ajakirjanduses on kritiseeritud õpitulemusi, mille saavutamist põhikooli eksamil tagasisidestatakse. Õpitulemused ja õppesisu on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Kui soovime muuta õppesisu või õpitulemusi, peab valitsus muutma õppekava. Õppekava arenduse üks osa on hindamine (sh õpitulemuste välishindamine). 5. Õppekava viivad ellu õpetajad. Õpetajad peavad vastama kvalifikatsiooninõuetele. Eestis töötab õpetajana aga ligi 1000 inimest, kes on põhi- või keskharidusega, lisaks puudub mitmel tuhandel ka magistrikraad. Seega pole tagatud kvaliteetne õppekava elluviimine. Haridus- ja Teadusministeerium loetleb tegevusi õpetajate põua likvideerimiseks. Uute õpetajate koolitamiseks ja kujunemiseks kulub 8–10 aastat. Kavandatud eelnõud soovitakse rakendada aga juba 2022. aasta kevadel. Palume, et Riigikontroll viiks läbi uue analüüsi, milles veelkord tuuakse välja tänane reaalne olukord kvaliteetse põhihariduse pakkumisel ning hariduse kui põhiõiguse tagamisel. 6. Haridus- ja Teadusministeerium rõhutab eelnõus, et muudatuse eesmärk on parandada eksamitulemuste ausust, tõlgendamise selgust ja kasutusväärtust. Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühing ning 14 õpetajate aineühendust on rõhutanud, et senine kooli koostatud järeleksam oleks riiklik. Kuna määruse eelnõu ei muuda järeleksami senist läbiviimise korda, siis ei ole saavutatav ka eelnõu eesmärk. 7. Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit on korduvalt rõhutanud, et mitmetel eesti keele kui võõrkeele õpetajatel puudub suutlikkus saavutada õppekavas seatud õpitulemusi, sest mitmete õpetajate keeletase pole piisav. Teemat käsitleti põhjalikult Riigikogus septembris 2021. Eksamite lahti sidumine, kuna õpilased ei saavuta õpitulemusi, on tagajärg. Tuleks tegeleda põhjusega: õpetajate kvalifikatsiooni ja järelkasvuga tagamisega. 8. Hea valitsemine on kaasav, läbipaistev ja tulemuslik. Sellest tulenevalt juhime tähelepanu järgnevale. 8.1. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole eelnõud tutvustades olnud korrektne, mis on tekitanud segadust ning omab mõju kujunenud seisukohtadele. Esialgu kõneldi, et põhikooli saab lõpetada kuni ühe mitterahuldava aastahindega, hiljem aga kahega. Meedia vahendusel on korduvalt rõhutatud, et rahuldava hinde alampiir on 20 protsenti, kuigi see on 50 protsenti. 8.2. Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnul toetas Eesti Haridustöötajate Liit ministeeriumi poliitilist algatust juba enne küsitluse läbiviimist ametiühingu liikmete hulgas. 8.3. Korduvalt on rõhutatud, et peaksime usaldama koolides pandud hindeid (ehk kinnitust riikliku õppekava omandamisele). Samas on selgunud, et koolides toimub koolieksamite läbiviimisel pettusi, õpilasi hindavad õpetajakutseta inimesed ning hinded ei peegelda reaalset õppekava omandamist. 8.4. Haridus- ja teadusminister on nimetanud mitmeid ülikoolide õppejõude, kes on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatuse suhtes toetavad. Kati Aus ja Grete Arro on Haridus- ja Teadusministeeriumi palgal, Tartu Ülikooli õppejõud on seotud kutsesüsteemi rakendamisega, mida rahastab samuti ministeerium. Lisaks on maakonna lehtedes algatusele toetusartikleid kirjutanud just riigigümnaasiumide juhid. 8.5. Ebakõlade vältimiseks oleks tulevikus mõistlik kaasata sõltumatuid teadlaseid ning kolmanda sektori ühiskonnauuringu institutsioone. 9. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi ei saa põhikooli lõpetada õpilane, kel on ühes õppeaines „mitterahuldav“ tulemus nii aastahindena kui ka eksamihindena. Uue eelnõuga luuakse olukord, kus põhikooli saab lõpetada õpilane, kel on kolm eksamitulemust nullid ja veel kaks aastahinnet „mitterahuldavad“. Seega tekib võimalus, et põhikooli lõpetaja ei pea omandama õpitulemusi ei eesti keeles ega ka matemaatikas. 10. Esmalt tuleks välja töötada haridusvaldkonna arengukava programmid, seejärel tegeleda õppekavade arendustööga ning viimase hulgas ka hindamisega. Hetkel on arusaamatu, kuidas toetab kavandatav muudatus haridusvaldkonna eesmärkide ning inimeste põhiõiguste realiseerumist. Mis muutub õpilaste teadmistes ja oskustes selle reformi tulemusena paremaks? Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatus From: Eesti Emakeeleõpetajate Selts <[email protected]> Sent: Thursday, February 17, 2022 9:04 AM To: Liina Kersna <[email protected]> Cc: Kaja Kallas <[email protected]>; [email protected]; kei.pentus- [email protected]; Jaak Aab <[email protected]>; Maris Lauri <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; Kultuuriminister <[email protected]>; Andres Sutt <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Signe Riisalo <[email protected]>; Tanel Kiik <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Re: Avalik pöördumine Lugupeetud Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed Lugupeetud peaminister Kaja Kallas ning ministrid Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise ja riigikontrolör Janar Holm Viimase nädala vältel on õpetajate aineühendused pöördunud Riigikogu ning Vabariigi Valitsuse liikmetele poole, et esitada õpetajate selge seisukoht 26. jaanuaril 2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kohta, millega soovitakse põhikooli lõpueksamid lahti siduda põhikooli lõpetamise tingimustest. Juhime tähelepanu, et kuigi Haridus- ja Teadusministeeriumi läbivalt rõhutab, et Eesti õpetajad on professionaalsed, autonoomsed, oma valdkonnas pädevad ning väärivad usaldust, on Haridus- ja Teadusministeerium jõuliselt kõrvale jätnud just õpetajate professionaalsete ühenduste selge seisukoha kavandatud poliitilise algatuse suhtes. Märgime ära, et täpselt samal teemal – kohustuslik põhiharidus ning õpitulemuste kui standardi saavutamine - toimus väga laiapõhjaline arutelu 2019. ja 2020. aastal, mille käigus Riigikogu oma poliitilist tahet selgelt ka väljendas. 16. veebruari 2022. aasta seisuga on 14 erinevat õpetajate ühendust rõhutanud, et nad ei toeta põhikooli lõpueksamite lahti sidumist põhikooli lõpetamise tingimustest ning nad toetavad senise 50-protsendilise lävendi säilitamist. Õpetajad on oma seisukohti põhjendatud. Õpetajate aineühenduste eesmärk on ausus, õpitulemuste saavutamise läbipaistvus ning iga õppija arengu toetamine. Täname haridus- ja teadusministrit selgitava kirja eest. Tuginedes eelnevale soovime rõhutada järgnevat. 1. Väga oluline on saavutada õigusselgus Eesti Vabariigi põhiseaduse §37 tähenduse osas, kus on sätestatud, et igaühel on õigus haridusele, õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning hariduse andmine on riigi järelevalve all. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus ei ole pelgalt põhikooli õpitulemuste välishindamise süsteemi kaotamise või säilitamise teema. Paljuski on küsimus ka sellest, kuidas edaspidi mõistame põhiseaduse (PS) §-st 37 tulenevat koolikohustuse (võib nimetada ka põhikoolikohustuseks) mõistet. PS kohaselt koolikohustus eksisteerib, kuid selle täpsemad tingimused sätestab seadus. Koolikohustuse sisu avab põhikooli ja gümnaasiumiseadus (PGS) § 9 lg 1, mille kohaselt seisneb koolikohustus nii koolis käimise kui teadmiste/oskuste omandamise kohustuses. Samas teadmiste/oskuste omandamise kohustus ilma nende piisava ja efektiivse kontrollimise võimaluseta on sisutu. Seega võib täna koolikohustust mõista ka teatud haridusliku taseme saavutamise kohustusena põhikoolis. Eksamite või nende minimaalse lävendi kaotamine kaotab piisavalt tõhusa universaalse põhikooliteadmiste kontrolli. Nii hägustub ka kohustus omandada vastavaid teadmisi/ oskusi. Kokkuvõttes muudaks kõnealune muudatus ilmselt koolikohustuse mõiste sisu. Tulevikus tähendaks koolikohus pigem põhikoolis käimise, mitte teatud minimaalsel tasemel teadmiste/ oskuste omandamise kohustust. 2. Väga oluline on saavutada õigusselgus ka järgnevas. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksam(id). Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud eelnõuga seotakse aga põhikooli lõpetamise tingimuste hulgast eksamid lahti. Meie hinnangul on algatatud määruse eelnõu vastuolus seadusega. Palume õiguskantsleril viia läbi esimese kahe punkti osas õiguslik analüüs ning toetada õigusselguse kujunemist. Ühtlasi palume, et õiguskantsler analüüsiks, kuidas on kavandatud eelnõu kooskõlas „Lapse õiguste konventsiooniga“. 3. Õppetööd reguleerivad mitmed õigusaktid. Õpitulemuste välishindamisel antakse tagasisidet Vabariigi Valitsuse määrusega põhikooli riiklikus õppekavas toodud õpitulemuste saavutamisele. Sisuliselt oleme olukorras, kus 14 õpetajate ühendust jõustavad Vabariigi Valitsust nende enda kehtestatud määruse täitmisel. 4. Ajakirjanduses on kritiseeritud õpitulemusi, mille saavutamist põhikooli eksamil tagasisidestatakse. Õpitulemused ja õppesisu on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Kui soovime muuta õppesisu või õpitulemusi, peab valitsus muutma õppekava. Õppekava arenduse üks osa on hindamine (sh õpitulemuste välishindamine). 5. Õppekava viivad ellu õpetajad. Õpetajad peavad vastama kvalifikatsiooninõuetele. Eestis töötab õpetajana aga ligi 1000 inimest, kes on põhi- või keskharidusega, lisaks puudub mitmel tuhandel ka magistrikraad. Seega pole tagatud kvaliteetne õppekava elluviimine. Haridus- ja Teadusministeerium loetleb tegevusi õpetajate põua likvideerimiseks. Uute õpetajate koolitamiseks ja kujunemiseks kulub 8–10 aastat. Kavandatud eelnõud soovitakse rakendada aga juba 2022. aasta kevadel. Palume, et Riigikontroll viiks läbi uue analüüsi, milles veelkord tuuakse välja tänane reaalne olukord kvaliteetse põhihariduse pakkumisel ning hariduse kui põhiõiguse tagamisel. 6. Haridus- ja Teadusministeerium rõhutab eelnõus, et muudatuse eesmärk on parandada eksamitulemuste ausust, tõlgendamise selgust ja kasutusväärtust. Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühing ning 14 õpetajate aineühendust on rõhutanud, et senine kooli koostatud järeleksam oleks riiklik. Kuna määruse eelnõu ei muuda järeleksami senist läbiviimise korda, siis ei ole saavutatav ka eelnõu eesmärk. 7. Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit on korduvalt rõhutanud, et mitmetel eesti keele kui võõrkeele õpetajatel puudub suutlikkus saavutada õppekavas seatud õpitulemusi, sest mitmete õpetajate keeletase pole piisav. Teemat käsitleti põhjalikult Riigikogus septembris 2021. Eksamite lahti sidumine, kuna õpilased ei saavuta õpitulemusi, on tagajärg. Tuleks tegeleda põhjusega: õpetajate kvalifikatsiooni ja järelkasvuga tagamisega. 8. Hea valitsemine on kaasav, läbipaistev ja tulemuslik. Sellest tulenevalt juhime tähelepanu järgnevale. 8.1. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole eelnõud tutvustades olnud korrektne, mis on tekitanud segadust ning omab mõju kujunenud seisukohtadele. Esialgu kõneldi, et põhikooli saab lõpetada kuni ühe mitterahuldava aastahindega, hiljem aga kahega. Meedia vahendusel on korduvalt rõhutatud, et rahuldava hinde alampiir on 20 protsenti, kuigi see on 50 protsenti. 8.2. Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnul toetas Eesti Haridustöötajate Liit ministeeriumi poliitilist algatust juba enne küsitluse läbiviimist ametiühingu liikmete hulgas. 8.3. Korduvalt on rõhutatud, et peaksime usaldama koolides pandud hindeid (ehk kinnitust riikliku õppekava omandamisele). Samas on selgunud, et koolides toimub koolieksamite läbiviimisel pettusi, õpilasi hindavad õpetajakutseta inimesed ning hinded ei peegelda reaalset õppekava omandamist. 8.4. Haridus- ja teadusminister on nimetanud mitmeid ülikoolide õppejõude, kes on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatuse suhtes toetavad. Kati Aus ja Grete Arro on Haridus- ja Teadusministeeriumi palgal, Tartu Ülikooli õppejõud on seotud kutsesüsteemi rakendamisega, mida rahastab samuti ministeerium. Lisaks on maakonna lehtedes algatusele toetusartikleid kirjutanud just riigigümnaasiumide juhid. 8.5. Ebakõlade vältimiseks oleks tulevikus mõistlik kaasata sõltumatuid teadlaseid ning kolmanda sektori ühiskonnauuringu institutsioone. 9. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi ei saa põhikooli lõpetada õpilane, kel on ühes õppeaines „mitterahuldav“ tulemus nii aastahindena kui ka eksamihindena. Uue eelnõuga luuakse olukord, kus põhikooli saab lõpetada õpilane, kel on kolm eksamitulemust nullid ja veel kaks aastahinnet „mitterahuldavad“. Seega tekib võimalus, et põhikooli lõpetaja ei pea omandama õpitulemusi ei eesti keeles ega ka matemaatikas. 10. Esmalt tuleks välja töötada haridusvaldkonna arengukava programmid, seejärel tegeleda õppekavade arendustööga ning viimase hulgas ka hindamisega. Hetkel on arusaamatu, kuidas toetab kavandatav muudatus haridusvaldkonna eesmärkide ning inimeste põhiõiguste realiseerumist. Mis muutub õpilaste teadmistes ja oskustes selle reformi tulemusena paremaks? Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatus Eesti Emakeeleõpetajate Selts www.eeselts.edu.ee tel +372 56655623 Kontakt Liina Kersna (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval K, 16. veebruar 2022 kell 16:45: Head Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esindajad Riigikogu Kultuurikomisjoni liikmed Head kolleegid valitsuses Annan märku, et olen 11., 14. ja 15. veebruaril 2022 Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi saadetud avalike pöördumistega tutvunud ning tänan Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja teisi õpetajate aineühendusi arvamuse avaldamise eest. Kinnitan, et ka valitsuse hinnangul on õpetajate järelkasvu temaatika haridusvaldkonna kõige kriitilisem teema. Selleks oleme koostöös töötanud välja õpetajate järelkasvu tegevuskava, mida tutvustasin ka kolleegidele valitsuses. Oleme astunud ka esimesi samme tegevuskava rakendamisel: suurendasime õpetajaõppes õppekohti (sel aastal 141, kokku on plaan suurendada 550 kohta kuni aastani 2025); koostöös ülikoolidega töötame välja Õpetajate Akadeemia programmi, mis pakub paindlikke võimalusi nii kvalifikatsiooni omandamiseks kui ka täiendusõppeks, kindlasti liigume edasi õpetajate karjäärimudeli ja ka palga teemaga. Eksamikorralduse muudatusettepanekuid tehes lähtusime valdkonnast tulnud tagasisidest. Põhikooli lõpueksamite hindamise muudatusettepaneku esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühendus. Haridus- ja Teadusministeerium saatis 26. jaanuaril 2022 kooskõlastamiseks ja arvamuste saamiseks ettepaneku kasutada edaspidi põhikooli lõpueksamite hindamisel numbriliste hinnete asemel protsente eksami maksimaalsest tulemusest ning märkida see tulemus ka lõputunnistusele. Kui praegu kehtiva korra järgi on vaja kooli lõpetamiseks eksam sooritada vähemalt 50%-le, siis muudatusettepanek seda nõuet ei sätesta. Põhikooli lõpetamiseks on vaja, et hinded tunnistusel oleksid vähemalt rahuldavad, kahe mitterahuldava hindega saab põhikooli lõpetada vaid lapsevanema avalduse põhjal ja kooli õppenõukogu otsusel. Seega – me usaldame Eesti professionaalseid õpetajaid, kes õpetavad ja tagasisidestavad õpitut õpilase kõrval terve põhikooli vältel. Kui laps on saanud aines vähemalt rahuldava hinde, siis ta on suuteline sooritama ka eksami rahuldava tulemusele. Olete oma arvamuses välja toonud, et pooldate ministeeriumi algatust hinnata põhikooli ühtseid lõpueksameid protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Oma arvamuses toote välja, et pooldate senise korra ehk 50%-lise lävendi säilimist. Kuivõrd teie pöördumine oli avalik, siis pean vajalikuks tasakaalustatud arutelu toimumiseks vahendada ka teiste osapoolte seni avaldatud ja eelnõu kohta Eelnõude Infosüsteemi laekunud seisukohti sama muudatusettepaneku kohta. Eesti õpetajate esindusorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit on andnud teada, et tuginedes oma liikmete seas läbi viidud küsitlusele toetavad nad Haridus- ja Teadusministeeriumi muudatusettepanekut. Oma liikmete seas läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal kinnitavad nad, et õpetajaskonna seas on väga suur (üle 90%) toetus sellele, et eksamid peaksid põhikooli lõpus olema ning ka sellele, et eksami tulemus kajastuks tunnistusel hinde asemel protsendina. Lisaks on enamus (üle 60%) õpetajatest nõus või pigem nõus väitega, et lõpueksami tulemus ei peaks mõjutama põhikooli lõpetamist. Eesti Haridustöötajate Liit toob välja, et lisaks peaks edaspidi kaaluma võimalust põhikooli lõpueksamid teha sellisel ajal, et nende tulemusi saaks arvestada järgmisele haridustasemele kandideerimisel. Eesti Koolijuhtide Ühendus on andnud teada, et toetab valitsuse eelnõud, mis puudutab põhikooli lõpueksamite hindamist, rõhutades, et haridusastme lõppu ei tohiks seada tõkkeid, küll aga saab lävendi seada haridusastme algusesse. Koolijuhtide Ühendus leiab, et hindamise üle tuleb avada põhjalik arutelu. Viide artiklile: Koolijuhid: ei tohi unustada, et eksam on ainult üks väike osa koolist - Haridusportaal (postimees.ee) Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit on avaldanud nõusolekut, et eksami tulemused esitatakse protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Samuti leiab liit, et B1- või B2- taseme (ehk 60%) eksami tulemust ei saa arvestada lõpetamise tingimusena, kuna lõpetamine ei ole seotud konkreetse keeletaseme saavutamisega. Õpilasel on nende hinnangul võimalik sooritada B1-taseme eksam ka pärast põhikooli lõpetamist. Eesti Õpilasesinduste Liit on muudatusettepanekut toetanud ning leiab, et on viimane aeg juba pikalt teemaks olnud muudatused ellu viia. Eesti Õpilasesinduste Liit teeb oma kirjas ka ettepaneku kaaluda põhikooli lõpueksamite ja järgmisele haridustasemele sisseastumiseksamite ühtlustamist ning avada ühiskonnas laiem arutelu hindamise ja testimise teemal, et oleks arusaadavam, mida ja miks koolides tehakse. Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogid Grete Arro, Kati Aus ja Elina Malleus- Kotšegarov on oma arvamusloos Eesti Päevalehes (09.02.2022) välja toonud, et uuematest hariduspsühholoogilistest teadusuuringutest selgub, et kui keskenduda liigselt hindelistele ja suurte panustega testidele ehk lõpueksamitele, saavutavad õpilased tõenäoliselt koolis enda potentsiaalist kehvemaid tulemusi. Halb pole mitte test, vaid selle eest hinde panemine. Viide artiklile: TLÜ hariduspsühholoogid: vajame vähem hindamist, rohkem sisu - Eesti Päevaleht (delfi.ee) Tartu Ülikooli haridusteaduste professorid Äli Leijen ja Margus Pedaste kirjutavad Postimehes (09.02.2022), et põhikooli lõpetamise lahti sidumine eksamitulemustest on hea, sest eksamisurve kadumine suurendab õpetajate loomingulisust ning loob soodsa pinnase haridusinnovatsiooniks. Teadlaste hinnangul peaks eksamid toetama just edasiõppimisvõimaluste määramist. Viide artiklile: Haridusteaduste professorid: Eksamilatist loobumine rõhutab vabadust ja vastutust - Arvamus (postimees.ee) Kinnitan ka enda poolt, et kindlasti vajavad lõpueksamid edasist arendamist. Muuseas ka selleks, et neid saaks kasutada järgmisesse haridusastmesse kandideerimisel. Koostöös valdkonnaga teeme selle nimel tööd. Muudatusettepaneku kohta arvamuste avaldamise tähtaeg on 17.02.2022. Pärast seda kohtun veel erinevate osapooltega, et saabunud arvamused läbi arutada ning kujundada seisukohad, mida tutvustada Vabariigi Valitsusele. Head koostööd soovides Liina Kersna Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister