Kiri

EESTI KOOLIJUHTIDE ÜHENDUS Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kalla s Lugupeetud Eesti Vabariigi ministrid Lugupeetud Eesti Vabariigi Riigikogu kultuurikomisjon Eesti Koolijuhtide Ühendus (EKJÜ) toetab Vabariigi Valitsuse eelnõud (kooskõlastamisele 26.01.2022 nr 8-1/22/437), mis puudutab põhikooli lõpueksamite hindamist ja lävendit. Samal teemal avaldasime toetust 2021. a sügisel Haridus- ja Teadusministeeriumile edastatud ettepanekutes (Lisa 1). 09.02.2022. arutati EKJÜ esindajatekogus, kuhu kuuluvad kõikide piirkondade esindajad ning kes esindavad 472 koolijuhti üle Eesti, veelkordselt põhikooli lõpueksamitega seonduvat. Põhineme aasta jooksul organisatsioonis toimunud aruteludele. Teeme järgmised ettepanekud: Asendada termin “põhikooli lõpueksam” läbivalt terminiga terminiga “ põhikooli riigieksam ”. Praegune termin piirab mõtlemist eksami ülesandest ning analoogia gümnaasiumi riigieksamiga on hea. Kasutada põhikooli riigieksami hindamisel punktiskaalat . See on informatiivsem kui hinded. Oluline on teha eksamil saadud punktid kättesaadavaks järgmisele haridustasemele. Loobuda põhikooli riigieksami lävendist . (Põhjendus on toodud allpool.) Kui riigikogu ei pea võimalikuks lävendist loobumist, siis peame vajalikuks, et riik kirjeldaks ja tagaks piisavad mehhanismid, mis võimaldavad erinevate õpilasgruppide vajaduste arvestamise kooli lõpetamisel. Oluline on siinjuures, et Eesti hariduskorralduse juhtiv põhimõte on endiselt kaasav haridus. Eelmiste aastate eksamistatistikale tuginedes võib öelda, et senised mehhanismid on ebapiisavad. Korraldada põhikooli riigieksamite järeleksamid riiklikult tsentraalselt , samadel alustel nagu põhieksam. Oluline on tagada eksamitulemuste ausus ja võrreldavus. Korraldada põhikooli riigieksamid ajaliselt selliselt, et neid oleks võimalik kasutada järgmisesse haridustasemel vastuvõtmisel . Lähtudes põhimõttest, et põhikooli lõpetaja peab saama jaanipäevaks teada enda edasise haridustee. Arvestades kitsendust, et suuremate linnade koolidel on vaja piisavalt aega õpilaskandidaatidega vestlusteks. Näeme vajadust kirjeldada seos riikliku õppekavaga, kui eksamid tuuakse sisse õppeperioodi, nt aprilli lõppu. Palume seisukohta, mis puudutab III kooliastme jooksul kogutava info kasutamist järgmisele haridustasemele vastuvõtmisel . Kas järgmise haridustaseme kool võib kasutada: aasta- ja veerandihindeid, infot õpilasele pakutud toe kohta, tasemetööde tulemusi, põhikoolide soovitusi õpilase vastuvõtmiseks kooli, jne? Küsimus on oluline, et leida igale õpilasele kõige parem edasine haridustee ja vähendada õpilase ja koolide koormust põhikooli lõpus. Samas peame kaitsma õigust teha õppimise jooksul vigu. Saame aru, et tegemist on muutusega hariduskorralduses. Eelkõige puudutab küsimus meie mõtlemist haridusest, mis ülesannet kool täidab, mis on õpilase, õpetaja, kooli ja riigi motivatsioon ja roll ning kuidas kontrollida kvaliteeti. Seepärast peame vajalikuks rõhutada järgmisi asjaolusid. Usaldame õpetajat ja kooli – koolis töötavad oma ala eksperdid, kes oskavad hinnata õpilase vajadusi ja taset ning seada lati õigele kõrgusele. Meie ühine hool on, et kõik õpilased jõuaksid oma arengus nii kaugele kui vähegi võimalik. Me lähtume oma töös riiklikust õppekavast, aga saame seada mõnikord ka suuremaid nõudmisi. Samas peab meil olema võimalik seada ka madalamaid nõudmisi, kui konkreetse õpilase vajadused seda nõuavad. Ei tohi unustada, et eksam on ainult üks väike osa õppetööst. Me saame ja oleme nõudlikud igapäevaselt ning see nõudlikkus kajastub ka põhikooli lõpetamise tingimustes. Eestis käivad koolis kõik lapsed ja neil kõigil peab olema väärikas võimalus õppida ja ellu astuda. Põhihariduse omandamine on kõigi õpilaste jaoks kohustuslik. Erinevate õpilaste vajadused on aga erinevad. Tunnistagem, et teatud hulgal põhikooli õpilastel on põhikooli riikliku õppekava järgi õppides väga raske. Kuigi meil on ka lihtsustatud õppekava, on alati selliseid erivajadusega õpilasi, kelle puhul eksamid on liiga rasked. Me ei tohi teha korduseksameid mulje pärast, et hoiame kõrget taset. Mõne päeva või nädalaga ei saavuta õpilane, kes ei ületanud lävendit, olulist edasiminekut. Korduseksamid on sageli kollektiivne enesepettus, mis ei aita murega õpilast päriselt edasi. Erinevate õpilaste jaoks võivad olla nende järgmised sammud ja edasised õpiteed erinevad. Usaldame õpilast – õpilane tahab minna edasi. Valdav enamus õpilasi muretseb enda järgmiste sammude pärast ja on valmis nende nimel pingutama, õppija seab endale eesmärgid ise, kuhu tahab välja jõuda. Valdav enamus vanematest muretseb enda lapse järgmiste sammude pärast. On tõesti hulk õpilasi, kel on raske leida motivatsiooni edasiseks plaaniks. Usume aga, et eelkõige aitab kasvamine koos vastutusega, millele me koolis igapäevaselt kaasa aitame. Lõpetamise rollis olev eksam, kus surve on väline, tähendab sageli õppimist mitte enda jaoks, vaid kooli või õpetaja või vanema jaoks. Me ei tohiks seada tõkkeid haridusastme lõppu, küll saame seada lävendi haridusastme algusesse . Kooli siht on aidata õpilast tema elus edasi. Nii peavad ka kõik mõõtmisvahendid, sealhulgas riiklikud hindamisvahendid, olema suunatud sellele, et aidata õpilast tema järgmistes sammudes. Eksamid üheksanda klassi lõpus saavad olla eelkõige sisseastumise funktsioonis mõõtmised, mida gümnaasiumid ja kutsehariduskoolid saavad kasutada enda õpilaste valimiseks. Riiklikult ühtne mõõtmine annab nii õpetajale kui koolile head infot enda arendamiseks. Ja võimaldab alles jätta ka teatud kontrollfunktsiooni, kui me riigina kahtleme kas mõne õpetaja või kooli oskuses või hoolikuses. Siiski on vale hoida süsteemi sellisena, et kõik õpilased peaksid hüppama üle sama lati, selleks, et hoida õpetajaid ja koole sunni all. Samuti rõhutame, et tsentraalsete mõõtmiste tulemuste alusel ei tohi teha koolide pingeridasid, sest tulemustes kajastuvad ka koolivälised asjaolud, nt piirkonna sotsiaalmajanduslik taust. Et saada rohkem informatsiooni erinevate oskuste ja pädevuste kohta, teeme ettepaneku kaaluda ja rakendada teisi kvaliteedihindamise võimalusi. — Lisa 1 02.08 EKJÜ (Eesti Koolijuhtide Ühendus) esindajatekogu ja EKEÜ (Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing) ühisseminari ettepanekud Arutelul põhikooli lõpetamise ning keskharidusse sisenemise teemadel peeti oluliseks järgmisi põhimõtteid: Peame tsentraalsete testide arendamisel eelkõige silmas eesmärki, et hindamise peamine ülesanne on aidata õpilasel õppida ja õpetajal tõhusalt õpetada. Siiski on põhikooli lõpus vajalikud tsentraalsed lõputestid, mis aitavad õpilast tema edasistes valikutes ning võtavad kokku põhikoolis õpitu. Püüame vähendada õpilaste pingeid 9. klassi lõpus, hiljemalt jaanipäevaks peab olema õpilastel selge, mis kooli ta järgmisel õppeaastal õpinguid jätkab, väldime mitmekordset testimist samas aines. Usaldame riiklikku tsentraalset testimise võimekust, panustame koos, et riiklikud testid oleksid väga head. Usaldame koole testimise aususe tagamisel. Otsustati pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole järgmiste ettepanekutega, mille rakendamine võiks olla võimalik juba 2022. a kevadel: Seadustada selle kevade praktika, et põhikooli lõpueksamid ei oleks seotud kindla lävendiga . Põhikoolides õppimise ja riikliku seire jaoks on oluline, et kõik õpilased teevad eksami . Küll aga toob lävend kaasa ohu usaldusväärsusele - õpilastele võidakse hakata lävendi ümber kuhjuvaid punkte panema ning näilike positiivsete tulemustega järeleksamite praktika on väga halb. Jätkata praktikat hinnata eksameid punktidega mitte hinnetega . See võimaldab testide edasist paremat kasutust ning on informatiivsem nii õpilaste kui õpetajate jaoks. Nihutada eksamisessioon aprilli . See annab võimaluse gümnaasiumitel ning kutsekeskharidust pakkuvatel koolidel kasutada tulemusi vastuvõtmisel ning jätab neile ühtlasi võimaluse viia lisaks läbi vestlusi ning täiendavaid spetsiifilisi teste. Eelnevad ettepanekud toovad kaasa mõned vajadused testide arendamiseks: a) testide varasemal toimumisel peab arvestama võimalusega, et väike osa õppekavast on selleks ajaks läbimata; b) selleks, et võimaldada ka kõrge konkurentsiga koolidel õpilasi vastu võtta, on tarvis testide head eristusvõimet kõrgete tulemuste juures. Arutelul olid võimalikud arengusuunad, mille rakendumine on pikaaegsem protsess. Oleme mures, et eesti keele ja matemaatika ainutähtsustamine mõjub halvasti õpetusele põhikoolis. Teeme ettepaneku töötada välja loodusainete ja sotsiaalainete komplekstestid. Oleme mures, et praegune hindamise raamistik ja praktika ei aita piisavalt õppimisele ja õpetamisele kaasa. Peame vajalikuks avada põhjalik arutelu hindamise üle. / digiallkiri / Urmo Uiboleht Eesti Koolijuhtide Ühendus Juhatuse esimees