Kiri

From: Eesti Emakeeleõpetajate Selts <[email protected]> Sent: Tuesday, February 15, 2022 10:08 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; kei.pentus- [email protected]; Jaak Aab <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Kultuuriminister <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Avalik pöördumine Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas ja ministrid Eesti Vabariigi Riigikogu kultuurikomisjon ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE 11. ja 15. veebruar 2022 26. jaanuaril 2022 allkirjastas Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu, millega soovitakse teostada ulatuslik põhihariduse reform. Meie, allakirjutanud, väljendame rahulolematust nimetatud eelnõu ajastamise ning valmimise viisi üle ja oleme algatatud eelnõu suhtes järgneval seisukohal. 1. Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Meie ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks on minimaalselt vaja säilitada olemasolev tase hariduses ning teha pühendunult tööd selle nimel, et iga õppija areng oleks maksimaalne. Põhihariduse standard on väärtus, mis peab olema ühiskonnas üheselt kokku lepitud. Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd tegema kogu ühiskond ning ühiskonnal on õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet hariduse kvaliteedist ja õppe tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus. 2. Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses hariduse üle langetatavad otsused peavad olema erakondadeülesed ning arvesse võtma ühiskonna kui terviku vajadusi, valdkonna spetsialistide – õpetajate – kogemust, teadusuuringutel põhinevaid seisukohti ning läbi viidud välishindamise analüüsi. 3. Toetame ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite senise 50% lävendi säilimist. Toetame ministeeriumi algatust hinnata põhikooli ühtseid lõpueksameid protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Peame oluliseks seniste ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite jätkuvat arendamist, sest riiklikud lõpueksamid on loomulik osa õppest, millel on oluline roll õppija motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute süstematiseerimisel ja arenguks tarviliku pingutuse toetamisel. Testid ja tasemetööd nimetatud eesmärke ei täida. 4. Rõhutame, et põhihariduse standard on kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas, mida tuleb regulaarselt ajakohastada. Vajadusel saab rakendada individuaalset, lihtsustatud või toimetuleku õppekava. Seega on juba olemas riiklikud õppekavad iga lapse arengu toetamiseks. Omanäolisust ja piirkondlikku eripära saab kool rõhutada oma kooli õppekavas. Õpilase huvisid ja võimeid arvestatakse põhikooli lõpetamiseks kohustusliku loovtöö sooritamisel. 5. Igas ühiskonnas on neid, kes vajavad teiste ühiskonnaliikmete tuge. Toome esile, et haridusliku erivajadusega õppija põhikooli lõpueksami korraldamisel saab lähtuda  eritingimustest. Näiteks saavad nimetatud õpilased eksamitöö kirjutamiseks lisaaega, neile on võimaldatud kasutada abivahendeid ja tugiisiku abi, hindamine toimub diferentseeritult jne. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad sooritavad oma õpetajate poolt koostatud koolieksami ning toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad eksameid ei soorita. Lisaks kehtib põhimõte, et õpilased võivad põhikooli lõpetada kuni kahe mitterahuldava tulemusega. Kõik õpilased saavad jätkata õpinguid lähtudes oma huvidest ning võimetest. 6. Õpetajad on oma töös autonoomsed ning saavad valida sobivaima tee õpitulemuste saavutamiseks. Ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid ning avalikud testid toetavad õpetajat kehtiva ainekava rakendamisel, riikliku haridusstandardi, sh valdkonnapädevuse ja üldpädevuste mõistmisel ning kujundamisel. 7. Hindamisel on erinevad ülesanded ja funktsioonid. Seetõttu on oluline, et hindamisega toetatakse õppija arengut (kujundav hindamine), antakse õppeprotsessi edukuse kohta tagasisidet nii õppijale kui õpetajale (kokkuvõttev hindamine) ja tagatakse hariduse kvaliteedi kontroll (välishindamine). 8. Väärtustame akadeemilist ausust. Järeleksam peab olema samuti ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksam. Aineühendused on valmis osalema eksamitöö koostamisel. 9. Lapse õiguste konventsioonis rõhutatakse järgnevat: osalisriik tagab lapse arengu võimalikult maksimaalselt ning last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Juurdepääs haridusele on samal ajal võimestava õigusena eeldus mitmete teiste põhiõiguste teostamisele. Ühelt poolt on inimesel õigus seda kohustuslikus ulatuses kvaliteetselt riigilt saada, teiselt poolt on see üksikisikule seatud kohustus, sest riik vajab haritud elanikkonda, mis tagaks demokraatia, ühiskonna (sh ka majandusliku) edenemise ja riigi elanikkonna homogeense väärtussüsteemi. 10. Eesti hariduselu põletavaim probleem on väljaõppinud õpetajate puudus ning järelkasvu nappus. Märtsis 2021 saatis Riigikogu kultuurikomisjon Vabariigi Valitsusele õpetajate järelkasvu tagamist puudutavate ettepanekute loetelu, kus nimetatakse sammud, millega kriisist välja tulla. Eeldame, et Vabariigi Valitsus lähtub parlamentaarses riigis Riigikogu suunistest. Eesti Emakeeleõpetajate Selts Vene Keele Õpetajate Selts Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing Eesti Geograafiaõpetajate Ühing Eesti Klassiõpetajate Liit Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts Eesti Kehalise Kasvatuse Liit Kunstihariduse Ühing Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts Eesti Loodusainete Õpetajate Liit Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA Eesti Keemiaõpetajate Liit Eesti Emakeeleõpetajate Selts www.eeselts.edu.ee tel +372 56655623