2021 täpsustus 2022
TULUD 1,440,388 4,868,964
1. KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS 1,201,709 4,210,756
Tegevustoetus 621,709 632,756
Beyond Matter toetus 40,000 78,000
Investeeringutoetus 540,000 3,500,000
2. OMAFINANTSEERING 48,500 18,000
Piletimüük 45,000 15,000
Muud tulud (Raamatud, Liitumistasud jne.) 3,500 3,000
3.KAASFINANTSEERING, MUUD TOETUSED 99,901 80,208
Beyond Matter EU toetus 1 65,000
EKL Kevadnäituse toetus 2,900 3,500
Muud tulud ja toetused 90,000 5,000
EKL nõukogu liikmete tasudeks 7,000 6,708
4. 2021 AASTA ÜLEJÄÄK 90,278 560,000
Beyond Matter EU toetus 2020 37,777 0
Beyond Matter Kultuuriministeeriumi toetus 2020 17,500 0
Muu eelarveline ülejääk 35,000 40,000
Virtuaalnäituste 2021 aasta toetuse ülejääk 1 50,000
Remonditoetuse jääk 1 470,000
KULUD 986,180 4,223,845
1. PALGAKULUD 302,500 333,588
Nõukogu liikmete tasud 12,500 12,288
Koosseisuliste töötajate palgad 260,000 280,000
Koosseisuliste töötajate tasud projektis Beyond Matter 30,000 41,300
2. MAJANDAMISKULUD 202,676 210,836
Kommunaalteenused (soojus, elekter, vesi) - galeriipinnad, ladu, kontor 23,000 30,000
Üürikulud (Linnagalerii, miniladu) 5,000 4,000
Ruumide jooksev hooldus 10,000 10,000
Üldkulud Beyond Matter 7,176 7,176
Koolituskulud 4,000 4,000
Lähetuskulud 3,000 6,500
Juriidilsed konsultatsioonid sh. riigihangete läbiviimine, audiitorteenus 4,000 1,500
Bürookulud (kontoritarbed, internet, andmeside, tarkvara, veebimajutus, valvekulud jmt.) 25,000 25,000
IT hooldus ja jooksvad kulud 8000 8000
Raamatupidamisteenused 14,000 15,000
Kommunikatsioon ja turundus ÜLDINE 65,000 56,660
Näitusetehnilise teenuse ostmine 5,000 5,000
Haridusprogrammi teenuse ostmine 28,000 36,000
Kaubad ja teenused edasimüügiks 1,500 2,000
3. MUUD TEGEVUSKULUD 9,001 4,001
Muud erakorralised kulud 9,000 4,000
Värbamiskulud 1 1
4. REMONDID 115,003 3,324,920
Arhitektuurivõistlus 40,000 45,000
Juriidilised konsultatsioonid (lepingud, hanked) 15,000 10,000
Näitustehnilised konsultatsioonid 30,000 24,360
Projekteerimistööd 5,000 400,000
Lähetuskulud (uurimistööd) 6,000 5,000
Ettevalmistavad remonditööd 5,000 300,000
Ettevalmistavad tehnikainvesteeringud 14,000 150,000
Ajutise tegevuspinna kulud 1 350,000
Ehitustööd 1 2,000,000
Projektijuhtimise tasu 1 40,560
5. ARENDUSKULUD 78,000 58,500
IT investeeringud 2,000 3,500
Haridusprogrammi arendus 6,000 5,000
Kodulehe ja digigiidi arendused 70,000 50,000
6. NÄITUSTE PRODUKTSIOON 279,000 292,000
Rahvusvahelised koostööprojektid (2021 Modern Love, 2022 Veneetsia biennaal) 40,000 15,000
Beyond Matter 15,000 10,000
Muud projektid 224,000 237,502
TULEMUS 454,208 645,119
sh remondiprojekti tulem 424,997 645,080
sh põhitegevuse tulem 29,211 39
sh Beyond Matter tulem 43,102 84,524
SA KUNSTIHOONE ARENGUKAVA AASTATEKS 2022 — 2026
1. KUNSTIHOONE PÕHIKIRJALINE EESMÄRK, ENESEDEFINITSIOON JA
STRATEEGILINE SIHT .......................................................................... 3
2. OLUKORRA JA VÕIMALUSTE ANALÜÜS ................................................. 4
2.1. EESTI KAASAEGSE KUNSTI VALDKOND ....................................................... 4
2.2. KUNSTIHOONE KUNSTIVÄLJAL .............................................................. 5
2.3. SWOT-ANALÜÜS ........................................................................... 6
2.3.1. Tugevad küljed .................................................................... 6
2.3.2. Nõrgad küljed ..................................................................... 6
2.3.3. Võimalused......................................................................... 7
2.3.4. Ohud ................................................................................ 8
2.4. KUNSTIHOONE VÄÄRTUSPAKKUMINE ........................................................ 9
2.5. KUNSTIHOONE VÄÄRTUSPAKKUMISE KÕVER ................................................ 10
2.6. KUNSTIHOONE AMBITSIOON JA MOTIVATSIOON „MIKS? KUIDAS? MIS?“ ..................... 12
2.7. KUNSTIHOONE TEGUTSEMISVALDKONNAD JA TEGEVUS ..................................... 13
3. KUNSTIHOONE PÕHIEESMÄRGID 2022—2026 ........................................ 14
3.1. NÄITUSEPROGRAMMI ELLUVIIMINE ......................................................... 14
3.2 SÄÄSTLIK TEGUTSEMINE .................................................................... 14
3.3. RAHVUSVAHELISTUMINE ................................................................... 14
3.3.1. Praegune olukord ................................................................14
3.3.2. Rahvusvahelistumisele kaasa aitav tegevus ................................. 14
3.4. KAASAEGSE KUNSTI POPULARISEERIMINE JA PUBLIKU LAIENDAMINE ......................... 15
3.4.1. Praegune olukord ................................................................15
3.4.2. Valdkonna populariseerimine ja publiku laiendamine ..................... 15
4. KUNSTIHOONE TÄIENDAVAD EESMÄRGID AASTAIKS 2022—2026 ................ 16
4.1. INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA RAKENDAMINE ................................16
4.2. PIIRKONDLIKU KÄTTESAADAVUSE PARANDAMINE ............................................ 17
4.2.1. Praegune olukord ................................................................17
4.2.2. Piirkondlik tegevus ..............................................................17
4.3. KUNSTIHOONE AJALOO UURIMINE JA POPULARISEERIMINE .................................. 17
4.3.1. Uurimistöö ja tegevuse populariseerimine .................................. 17
5.1. KAPITAALREMONT ......................................................................... 18
2
1. Kunstihoone põhikirjaline eesmärk, enesedefinitsioon
ja strateegiline siht
Kunstihoone põhikirjaline eesmärk on edendada kaasaegset kunsti Eestis. See
eesmärk tingib ka meie programmi fookuse: tuues publiku ette näitusi ja
korraldades muid üritusi, tahame alati leida ning sõnastada kaasaegsuse küsimuse.
Miks on see või teine nähtus või autor kunstis oluline just nüüd, siin ja praegu, on
küsimus, mille esitame endale iga projekti juures. See aga ei tähenda, et me ei
pööra tähelepanu ajaloole või töötame vaid noorte, alustavate kunstnikega. See
tähendab, et mõtestame endi ja autorite tegevust just nüüdisajas, tuues välja nii
kunstiajaloolise pidevuse kui ka katkestused.
Oleme veendunud, et kunst avardab meie maailma ja nihutab selle piire nii
personaalses kui ka laiemas, kultuurilises tähenduses. Kunst võimaldab nii
kultuuril tervikuna kui ka indiviidil üksikuna jõuda uute kogemuste ja mõistmisteni.
See on ka põhjus, miks on kaasaegse kunsti edendamine tähtis ja miks me sellega
tegeleme.
Meie strateegiline siht on olla üleilmselt ja lokaalselt tuntud Kunstihoone ning
kunstivaldkonna edendaja. Arengukava peabki silmas neid kolme olulist aspekti ja
püüab kirjeldada, kuidas saavutada strateegiline siht ning täita põhikirjalist
eesmärki, hoides seejuures kindlalt tähelepanu keskmes meie organisatsiooni
tegutsemismotiivi.
3
2. Olukorra ja võimaluste analüüs
2.1. Eesti kaasaegse kunsti valdkond
Kaasaegse kunsti valdkond on üldise kunstivälja see osa, mis on peaasjalikult
keskendunud uuele kunstiproduktsioonile ja uutele kunstiilmingutele. Muuseumid
on kunstivaldkonna mälu ja mõtestajad, nende kõrval on valdkonna olulised
edasiviijad kaasaegse kunsti institutsioonid: näitusemajad ja näituseruumid
(Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liidu galeriid, EKKM, ARS,
NART jne.), arenduskeskused (KKEK ja EKKAK) ning nüüdiskunstile keskendunud
eragaleriid (Vaal, Temnikova ja Kasela, Kogo jt), mis aitavad kunstnikel luua uusi
teoseid ja terviknäitusi. Siia on koondunud kunsti areng ja siin saab publik kohtuda
tänapäevase kunstimõttega. Nii ei saa üks teiseta, kunstiajalugu, kultuur ja
tulevased kultuuriväärtused ei sünni ilma kaasaegsuseta, ajaloole toetumata aga on
raske luua midagi uut.
Kaasaegse kunstiga tegelevaid institutsioone on Eestis arvestatav hulk, kuid sageli
on tegemist väikeste, alamehitatud ja vähese rahastusega asutustega. Kunstielu on
koondunud suurel määral keskustesse ning on halvemini kättesaadav publikule
Tallinnast, Tartust ja Pärnust väljaspool. Professionaalseid näitusepaiku on
väljaspool keskusi vähe ja aktiivseid, professionaalseid ning võimekaid loojaid on
rohkem, kui näitustele mahub. Kunstiturg Eestis on arenemas, kuid ostjatering on
veel väike.
Seetõttu puutub kaasaegse kunstiga pidevalt kokku vaid väike osa Eesti
kultuuripublikust. Ühiskonnas on levinud palju eelarvamusi kaasaegse kunsti kohta,
sest avalik kommunikatsioon ja haridus on valdkonnas piiratud. See kõik pärsib
omakorda valdkonna arengut.
Suurim arengutõke on kunstivaldkonna üldine vähene rahastatus. Seetõttu on kehv
eespool nimetatud piirkondlik kättesaadavus, samuti on valdkonnas vähe tugevaid
professionaale ja asutustes pole piisavalt töötajaid.
Kaasaegne kunst on aga Eesti üks rahvusvaheliselt edukamaid kultuurivaldkondi.
Tavapärane on nii institutsioonide kui ka üksikisikute kõrgel tasemel rahvusvaheline
koostöö. Eestis on aktiivne ja arvukas kunstnikkond, kes tegutseb rahvusvahelisel
kaasaegse kunsti väljal ja kelle töid eksponeeritakse pidevalt ka väljaspool Eestit,
meil on nii võimekaid vanemaid kui ka päris noori loojaid, kelle professionaalne
areng on nad juba viinud või võiks nad viia maailma tippude hulka. Ka Eesti
kaasaegse kunsti näitustel osaleb arvukalt rahvusvahelisi kunstnikke ja siin
tegutsevad meelsasti rahvusvahelised kuraatorid.
4
2.2. Kunstihoone kunstiväljal
Kunstihoones on näitusi korraldatud aastast 1934. Kunstihoone on keskendunud
eelkõige uuele kunstile ja aktiivselt tegutsevatele loojatele. See on olnud läbi
ajaloo ja on endiselt Eesti olulisimaid näituseasutusi.
2018. aasta alguses moodustasid Eesti Vabariik ja Eesti Kunstnike Liit 2018. uue
SA Kunstihoone, mille põhikirjaline eesmärk on edendada kaasaegset kunsti Eestis.
Kaasaegne kunst on olemuslikult rahvusvaheline kultuurivaldkond. Seetõttu on ka
Kunstihoone rahvusvahelisel kunstiväljal tegutsev organisatsioon: rahvusvaheliselt
toimimata ei oleks me ka kaasaegse kunsti asutus. Meie vastutus aga on ennekõike
Eestis, peame oma tegutsemises silmas pidama nii publiku kui ka kunsti
arenguvõimalusi ja hoolitsema, et kaasaegse kunsti valdkond areneks just siin,
Eestis.
Kunstihoone on igas mõttes keskne kunstiinstitutsioon: meie asukoht, ruumid,
rahvusvaheline programm ja ajalugu — kõik kinnitavad seda. Kunstihoone panustab
oma tegevusega oluliselt nii uue loomingu sündi kui ka kunstivaldkonna
rahvusvahelisse koostöösse, ta on üks olulisi mootoreid, mis hoiab kaasaegse kunsti
elu Eestis käimas ja toetab seega Eesti kultuuri arengut. Samal ajal on tegemist
tüüpilise kaasaegse kunsti asutusega, mille peamised probleemid on töötajate
puudus ja ebapiisav rahastus eesmärkide täitmiseks.
Arengukavas on käsitletud sihtasutust Kunstihoone teemavaldkondade kaupa, tuues
välja tähtsaima praeguse olukorra kohta ja seab iga teemajaotuse juures eesmärgid
aastateks 2022 kuni 2026. Näeme ette uusi tegevussuundi, mille elluviimine ei ole
praeguste tingimuste juures võimalik, samuti on arengukavas kirjeldatud tingimusi,
mille korral on seatud eesmärgid võimalik saavutada.
5
2.3. SWOT-analüüs
2.3.1. Tugevad küljed
Asukoht. Kunstihoone asub näitusemaja jaoks peaaegu ideaalses kohas — pealinna
keskväljakul. Seetõttu on Kunstihoone külastajatele kergesti ligipääsetav ja toob
näitusemaja tegevuse suurema tähelepanu alla.
Ajalugu. Kunstihoone on 1934. aastast järjepidevalt tegutsenud näitusemajana
ning sellel on olnud tähtis osa Eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kunstihoone ajalugu
on ka oluline tema enese jaoks.
Maine. Väärika ajaloo ja koha tõttu kultuuriloos on Kunstihoonel Eestis
arvestatavalt hea maine.
Rahvusvaheline suhtevõrgustik. Kunstihoonel on aastatel 2015—2021 välja
kujunenud märkimisväärne rahvusvaheline koostöövõrgustik, mis hõlmab
institutsioone, kuraatoreid, kunstnikke ja teisi rahvusvahelisel kunstiväljal
tegutsejaid.
Töötajaskonna motiveeritus. Kunstihoone töötajad näevad endal olulist rolli
asutuse uuendamisel ja soovivad arendamise ning muudatustega jätkata.
2.3.2. Nõrgad küljed
Piiratud võime maksta motiveerivat töötasu. SA-l Kunstihoone on ambitsioonikas
väike töötajaskond, mis tegutseb võimete piiril, korraldades praegust, kolme
näitusepinda hõlmavat üha nõudlikumaks ja keerukamaks muutuvat programmi ning
sellega kaasnevat olulist tegevust, nagu näiteks avalik kommunikatsioon,
vahendamine ja kunstiharidus. Kunstihoone töötajate arv on piisav, kuid suurem
osa töötajaid saaksid erasektoris muud tööd tehes märgatavalt rohkem tasu.
Kõnealune olukord on muutunud demotiveerivaks ning Eesti ja rahvusvahelisi tipp-
spetsialiste Kunstihoones töötamas hoida muutub järjest keerulisemaks.
Piiratud turundus- ja kommunikatsioonivõimekus. Kunstihoone töötajate hulgas
on osakoormusega turundusspetsialist alates aastas 2020, kuid eelarves ei ole ette
nähtud piisavalt raha näituste turundamiseks. See piirab meie võimekust teenida
piletitulu. Edukaks turunduseks ja kommunikatsiooniks peaksime suutma
absoluutarvudes sellesse panustada teiste kultuuriasutustega (teatrid,
kontserdimajad) võrreldavalt.
Füüsiline infrastruktuur. Kunstihoone on väga halvas seisus. Meie ruumid
Vabaduse väljakul ja Harju tänaval vajavad juba lähimal ajal kapitaalremonti.
Ruumid ei vasta tänapäevastele tervise- ega turvanõuetele. Samuti ei ole siin
võimalik tagada tänapäevaseid kliima- ja ohutustingimusi, mis pärsib meie
võimalusi tööks kaasaegse kunsti klassikaga. Näitusetehnika on vananenud ja vajab
uuendamist. Kapitaalremont algab aastal 2022 ning plaanide kohaselt lõppeb aasta
2024.
6
Ebapiisav rahastus. Eelkõige kultuurivaldkonna teiste asutustega võrreldes on
SA Kunstihoone rahastus alla seda kriitilist taset, mis võimaldaks panustada
suuremas mahus näituste produktsiooni, arendada välja lisateenuseid ja
tegutsemissundi. Seepärast ei piisa üksnes meie endi soovist areneda ja arendada,
vaid vajalikule tasemele jõudmiseks on tarvis lisaraha. Hetkel on kunstivaldkond
võrreldes teiste kultuurivaldkondadega proportsionaalselt alarahastatud.
Omatulu teenimise vähene võimekus. Suutmatus teenida teiste valdkondade
kultuuriasutustega sarnasel määral omatulu, on sarnaste institutsioonide korral
nagu SA Kunstihoone osalt olemuslik. SA Kunstihoone küll panustab
märkimisväärselt kunstnike loomingusse, kuid ei teeni kunstnike kommertsedult
midagi. Seetõttu jääb SA Kunstihoone omatulu osatähtsus meie eelarves
paratamatult tagasihoidlikumaks kui näiteks muusikavaldkonna institutsioonidel.
Enamik meie programmist on vaatajaile kättesaadav tasuta. Meie kasutuses olevad
ruumid ei võimalda olulist lisateenistust kõrvaltegevuselt nagu näiteks ruumide
rent või toitlustamine.
2.3.3. Võimalused
Kaasaegse kunsti valdkonna areng. Ehkki valdkond on teiste
kultuurivaldkondadega võrreldes nõrk, on viimastel aastatel märgata kiiret arengut
valdkonna sees, eriti rahvusvahelistumise suunas. Niisugune areng muudab
valdkonna ühiskonnas mainekamaks ja toob juurde uut publikut ning avalikkuse
tähelepanu.
Kommunikatsioonitehnoloogia üha suurenev mõju. Kultuuri tarbimine on üha
enam vahendatud. Ikka rohkem vaadatakse filme ja kuulatakse muusikat kodus ning
meelelahutuseks kasutatakse digimeediat. Paberraamatute kõrvale on tulnud
digitaalsed. Interneti ühenduskiirus suureneb, mis võimaldab üha kvaliteetsema
audiovisuaalse materjali ülekandeid. Kaasaegse kunsti valdkonnas on kõnealused
võimalused praegu alakasutatud.
Uue täiskasvanud publiku kasvatamine. Läbi haridusprogrammis „Vaatamise
kool“ osalevate laste on võimalik Kunstihoone publikuks tuua nende laste vanemad,
kes muidu võibolla ei ole Kunstihoonesse sattunud.
Venekeelse publiku kaasamine. Läbi uuenenud haridusprogrammi soovime kaasata
Kunstihoone tegevusse vene emakeelega noored, et tutvustada neile läbi kaasaegse
kunsti Eesti kultuuri.
Kultuuris osalemise üldine suurenemine. Peaaegu kõik kultuuris osalemise
statistilised näitajad on Eestis viimastel aastatel pidevat suurenenud. Aasta-aastalt
suurenevad nii teatri-, muuseumi-, kino- kui ka kontserdikülastuste arvud. Samas
kultuuris osalemise suurenemine võib pandeemiatest või muudest ootamatustes
tingituna olla võimatu ja hoopis vastupidine nagu viimased kaks aastat on
näidanud.
7
2.3.4. Ohud
Valdkonna alarahastatus. Kaasaegse kunsti valdkond on teiste
kultuurivaldkondadega võrreldes halvasti rahastatud. Seetõttu on valdkond nõrk ja
vähesuutlik paljudes aspektides. Kuid ennekõike muudab see valdkonna
volatiilseks: juba absoluutarvudes väike negatiivne muudatus rahastuses võib
põhjustada väga olulist sisulist kahju läbi negatiivse mõju meie peamistele
koostööpartneritele — eraõiguslikele kunstiasutustele ning kunstnikele.
Kaasaegse kunsti valdkonna kommunikatsioonivõimekus. Sageli ei ole valdkonna
kommunikatsioon väljapoole piisav, see aga paneb löögi alla kaasaegse kunsti
populaarsuse, arusaadavuse ja koha ühiskonnas.
Spetsialistide puudus. Eestis on vähe kunstivaldkonnale spetsialiseerunud
kuraatoreid, müügijuhte, kommunikatsioonieksperte jt. See muudab keeruliseks
töötajaskonna komplekteerimise ja piirab oluliselt valdkonna võimekust.
Palgafondi prioriteetsus riiklikul rahastamisel. Kunstihoone ostab märkimisväärse
osa olulisi teenuseid sisse. Näiteks ei ole meil oma näituseehituse meeskonda ning
haridusosakonda jagame partnerettevõttega. Seetõttu sõltume meie kontrolli alt
väljas olevate teenuseosutajate hinnapoliitikast, mis sõltub üldistest
majandusnäitajatest. Samas on riiklikul rahastamisel sageli prioriteetne just
palgafondi, mitte tegevuskulude osa.
Kultuuri muutumine meelelahutuslikuks. Praegu on selge suundumus
kultuuriilmingute meelelahutuslikuks muutumise poole, mille vedurid on
ajakirjanduse muutumine digirevolutsioonis ja sotsiaalvõrgustike tähtsuse
suurenemine. Oht on kahetine: ühelt poolt on kaasaegne kunst intellektuaalselt ja
esteetiliselt komplitseeritud nähtus, mis ei ole olemuslikult sugugi vaid
meelelahutuslik. Seetõttu on oht ühiskondliku kõlapinna vähenemisele. Teiselt
poolt võib meelelahutuslikkuse tungimine kunstivaldkonda vaesestada selle sisu.
Loometöö krooniline alarahastatus. Üha vähem inimesi valib oma elukutseks
kunstniku töö, kuna kunstnikuna on väga keeruline ära elada ning vaesuse risk on
väga suur. Kunstihoone võimalike koostööpartnerite kogus ja valik võib olla
tulevikus seetõttu piiratud.
Meist mittesõltuv tegevuse peatumine. 2020 ja 2021 aasta pandeemia näitas, et
Kunstihoone tegevust võivad piirata sündmused ja olukorrad maailmas, mille
tulemusena peame näitusepinnad sulgema määramata ajaks.
8
2.4. Kunstihoone väärtuspakkumine
Kunstihoone pakub väärtust korraldatavate näituste eri tahkude kaudu.
(Tabel on välja töötatud aastal 2019).
Joonis 1. Kunstihoone väärtuspakkumise lihtsustatud mudel.
Näitusega seotud professionaalidele (siin: kunstnik, galerii) on näitus sageli
produktsioonivõimalus, mis tagab avaliku rahastuse uute teoste loomiseks. Samuti
loovad nii kunstnikud ja kuraatorid kui ka kunstnikud ja kriitikud ja teoreetikud
näituste käigus uusi, sageli rahvusvahelisi suhteid. Tänu tööde avalikule
esitlemisele kasvab näitusega seotud professionaalide tuntus.
Publikule on peamine ja olulisim väärtus võimalus osa saada kunstnike loomingust
ning näitusest. Peale selle pakub Kunstihoone näitustega kaasnevalt eri
sihtrühmadele spetsiifilisi võimalusi kunstist osa saada, näiteks haridus- ja
publikuprogrammid, näituse publikatsioonid, kontserdid jms.
9
2.5. Kunstihoone väärtuspakkumise kõver
Väärtuspakkumise kõver aitab hinnata SA Kunstihoone pakutavat võrreldes teiste
sarnaste institutsioonidega nii Eestis kui ka mujal. Seejuures on teatud aspekte
võimalik praeguses institutsionaalses raamistuses muuta, teisi aga mitte. Oleme
valinud võrreldavateks Kumu kunstimuuseumi Tallinnas ja Kunsthalle Wieni.
Hinnang on meie organisatsiooni subjektiivne hinnang enesele ja teistele aasta
2019 seisuga. Praeguseks on järgnevas tabelis (joonis 2) Kunstihoone kohta
hindamata jäänud „Digitaalne ja online meedia“ ja „Digitaalsed
näituseformaadid“ subjektiivse hinnangu kohaselt vastavalt tasemel 6 ja 7.
Kunstihoone väärtuspakkumise kõver
10
9 9 9 9
8 8 8
7 7 7
6 6 6 6
5 5 5 5
4 4
3 3
2 2 2 2
1
0 0
s
a
d
nd
s
id
s
us
d
gu
ku
ku
di
di
oo
m
lis
Hi
ee
aa
Ko
ik
ik
ip
am
he
m
sl
sl
rm
um
gr
du
va
tu
e
fo
lin
se
ro
hu
us
en
se
uu
up
on
hv
la
Uu
itu
le
M
ik
Ra
ja
nä
ee
bl
ne
M
Pu
d
al
se
ta
al
gi
ta
Di
gi
Di
Kunstihoone Kunsthalle Wien KUMU
Joonis 2. SA Kunstihoone väärtuspakkumise kõver.
10
Kunstihoone soovitav väärtuspakkumise kõver
10
9 9 9 9 9 9
8 8
7 7 7 7 7
6 6 6 6
5 5 5 5
4
3 3
2 2 2 2
1
0 0
a
us
us
id
us
s
nd
d
d
gu
di
di
oo
m
kk
lis
kk
Hi
ee
aa
Ko
ip
am
he
sli
sli
m
rm
um
gr
du
va
tu
e
fo
in
se
ro
hu
us
en
se
nl
uu
up
hv
la
Uu
itu
o
le
M
ik
Ra
ja
ee
nä
bl
ne
M
Pu
d
al
se
ta
al
gi
ta
Di
gi
Di
KH eesmärk Kunsthalle Wien KUMU
Joonis 3. SA Kunstihoone soovitav väärtuspakkumise kõver.
SWOT-analüüs, väärtuspakkumise kõver ja selle võrdlus teiste institutsioonidega,
samuti valdkonna üldine analüüs näitavad, et kogu kaasaegse kunsti valdkond on
elektrooniliste ja internetivahendite juurutamisel nõrk.
Tõenäoliselt on selle põhjus asjaolu, et näitus on olemuslikult füüsiline, mida saab
kogeda vaid näitusesaalis. See asjaolu ja valdkonna üldine passiivsus diginäituste
ning online-meedia kasutamisel kätkeb siiski ka võimalust: olles nendes
valdkondades edukas, on võimalik saavutada liidrikoht ja nii tuua oma sisutegevus
tähelepanu keskmesse. Digivahendite eduka juurutamise korral oleks võimalik
saavutada kunstimaailmas oluline konkurentsieelis.
11
2.6. Kunstihoone ambitsioon ja motivatsioon „Miks? Kuidas? Mis?“
Joonis 4 vastab küsimustele, mis on meie motivatsioon, kuidas me seda ellu viime ja mis
vahendeid selle elluviimiseks kasutame.
Joonis 4. Kunstihoone ambitsioon ja motivatsioon.
12
2.7. Kunstihoone tegutsemisvaldkonnad ja tegevus
Tabelis 1 on esitatud Kunstihoone võimekus eri tasanditel, mis annab arengusuuna.
13
3. Kunstihoone põhieesmärgid 2022—2026
3.1. Näituseprogrammi elluviimine
Kunstihoone olulisim eesmärk on välja tuua kvaliteetne rahvusvaheline kaasaegse
kunsti näituseprogramm oma näitusepindadel. Kunstihoone tegeleb kaasaegse
kunsti ja ühiskonna aktuaalsete küsimustega ning pakub programmi tänapäeva
vaatajale. Toome oma näitusepindadel aastas välja kuni 15 uut kunstinäitust,
pakume sellega Eestis tegutsevatele kunstnikele olulisi võimalusi isikunäituste ja
üksikteoste loomiseks ja näitamiseks.
Oleme rahvusvahelise kaasaegse kunsti elu ja valdkonna loomulik osa, aitame hoida
Eesti ja rahvusvahelise kunstielu ning -publiku aktiivset mõttevahetust ning anname
oma programmi kaudu nii kunstnikele kui publikule võimaluse osaleda
rahvusvahelises kunstielus.
Seda silmas pidades koostame ka oma näituseprogrammi, kus peame oluliseks
järgmisi väärtusi: kaasaegsus, rahvusvahelisus, kureeritus ning
põlvkondadeülesus.
Kvaliteetse, rahvusvahelise näituseprogrammi elluviimine on alati meie tähtsaim
eesmärk.
3.2 Säästlik tegutsemine
Püüame teostada oma eesmärgid võimalikult väikese materjali- ning energiakuluga
ning minimaalsete võimalike keskkonnamõjudega tegemata seejuures järeleandmisi
kvaliteedis. Kaalume kõigi oma toimingute juures alternatiive just sellest aspektist
lähtuvalt ning eelistame võimalusel säästlikkust odavusele.
3.3. Rahvusvahelistumine
3.3.1. Praegune olukord
Kaasaegne kunst on olemuselt rahvusvaheline kultuurinähtus ja SA Kunstihoone on
rahvusvahelisel kaasaegse kunsti väljal tegutsev institutsioon. Lõviosal meie
näitustest on mõni oluline rahvusvaheline aspekt. See on oluline, loomulik ja
vajalik. Peame tähtsaks, et peale kohaliku publiku kõnetame oma näitustega ka
rahvusvahelist kunstiavalikkust ja toome rahvusvahelisel kaasaegse kunsti väljal
toimuva Eesti publiku ette.
3.3.2. Rahvusvahelistumisele kaasa aitav tegevus
• Näituseprogramm
Kaasame Kunstihoone näituseprogrammi nii rahvusvahelisi kunstnikke kui
kuraatoreid, korraldame rahvusvahelisi rühmanäitusi. Igal teisel aastal tahame
välja tuua suure rahvusvahelise näituse, mis tooks Kunstihoone Euroopa kaasaegse
kunsti väljal fookusesse. Korraldame koostööprojekte teiste Euroopa
kunstiinstitutsioonidega ning näitusi väljaspool Eestit.
• Rahvusvaheline kommunikatsioon
Rahvusvahelisel kunstiväljal kaasarääkimiseks on vaja jõuda rahvusvahelise
publikuni, see aga ei ole võimalik ilma rahvusvahelise
kommunikatsioonistrateegiata. Eesti kunstnikele ja kultuurile on oluline osaleda
piiride üleses kultuuridialoogis. Isolatsioon ei rikasta, seda teeb aga avatus ja
dialoog. Seetõttu on väga tähtis, et siin toimuvaid näitusi ei analüüsiks ainult
kohalikud kriitikud, vaid tagasiside oleks laiem, rahvusvaheline.
14
Oleme kaasanud oma tegevusse rahvusvahelise kunstivaldkonna
kommunikatsioonieksperdi, kes aitaks leida meie programmist huvitatud kirjutajad
ja korraldada nende näitusekülastused. Rahvusvahelise kommunikatsiooni eesmärk
on ka Kunstihoone tutvustamine välisturistidele peale hoone renoveerimist.
• Kunstipublikatsioonide kirjastamine ja levi
Meie eesmärk on koostöö tugeva, spetsialiseerunud ja rahvusvaheliselt trükiseid
levitava kirjastusega. Soovime vähemalt kord aastas välja tuua näitusega kaasneva
põhjalikuma eesti- ja ingliskeelse trükise, millel oleks levipotentsiaal ka pärast
näitust. See aitab tugevdada Eesti kunstnike kohta rahvusvahelisel kunstiväljal.
3.4. Kaasaegse kunsti populariseerimine ja publiku laiendamine
3.4.1. Praegune olukord
Kunstivaldkonna nähtavus ühiskonnas ei ole praegu võrreldav teiste
kultuurivaldkondade omaga, nagu näiteks teater või muusika. Kunstihoonet ja selle
galeriisid külastatakse 45 000 kuni 65 000 korda aastas.
Valdkonna võimekus teavitustööd teha on ka tervikuna nõrk ja see mõjutab
oluliselt kaasaegse kunsti nähtavust ning kohta ühiskonnas.
Eesti on mitmekeelne keskkond: 46,3% Tallinna elanike emakeel on vene keel, kuid
meie külastajatest on hinnanguliselt vaid umbes 10% võõrkeelse emakeelega, see
näitaja arvestab ka turiste. Seda on ebaproportsionaalselt vähe.
3.4.2. Valdkonna populariseerimine ja publiku laiendamine
• Turundus ja kommunikatsioon
Näeme, et senine olukord ei ole jätkusuutlik. Koostöös väliste partneritega oleme
käivitanud kommunikatsioonistrateegia väljatöötamise, mis keskenduks lisaks
Kunstihoone programmi tutvustamisele laiemalt kaasaegse kunsti mõistmise
suurendamisele. See ei ole oluline ainult Kunstihoonele, vaid kogu kaasaegse kunsti
valdkonnale. Meie valdkonna nähtavust ja mõistmist on vaja ühiskonnas
süsteemselt parandada. Kunstihoone jaoks on siinkohal muidugi tähtis suurendada
ka publiku arvu. Oleme kindlad, et siin on potentsiaali nii Tallinna külastavate
turistide kui ka kohalike kultuurihuviliste arvel.
• Eratoetajate kaasamine SA Kunstihoone tegevusse
Kunstihoonel puudub pikaajaline koostöö püsitoetajatega. Soovime toetajate ringi
laiendada, näeme seda kunsti populariseerimise olulise küljena, usume et sellest
võidavad nii toetajad kui ka kunst. Loodame leida viise, kuidas muuta toetus
nähtavaks ja sellest senisest selgemalt avalikult teada anda.
• Kunstihoone haridus- ja publikuprogrammid
Kunstihoone haridusprogrammid tagavad nii publiku harimise kui ka järelkasvu.
Haridusprogrammi selgrooks on edukalt käivitunud Vaatamise Kool, mille käigus
põhikooli kõigi astmete õpilased saavad Kunstihoones osaleda riikliku õppekavaga
tihedalt seotud kaasaegse kunsti mõistmist õpetavas programmis. Ligipääsetavuse
suurendamiseks pakume Vaatamise kooli ka virtuaalplatvormi vahendusel ning
algklasside õpilastele lisaks eesti keelele ka vene keeles. Põhikooli keskastme
programmi ehitame ülesse kakskeelsena keelekümbluse põhimõtetest lähtuvalt.
15
• Kunstihoone venekeelne programm
Usume, et kunst ja kultuur on integratsioonimootorid. Tehes Kunstihoones loodava
kogu sõnalise sisu ja publikuprogrammid peale eesti ning inglise keelte
kättesaadavaks ka vene keeles, loome eelduse suure hulga publiku kaasamiseks
Eesti kultuuriellu. Soovime tegeleda eraldi spetsiifilise turundusega just
venekeelsetele sihtrühmadele. Alates 2020 aastast töötab Kunstihoones täiskohaga
venekeelne haridustöötaja. Vene keele lisamise esimene põhjus on aidata kaasa
vene emakeelega laste lõimumisele Eesti kultuuriellu, kellel oleks puuduliku
keeleoskuse tõttu see keeruline.
• Ligipääsetavuse arendamine
Kunstihoone soovib olla maksimaalselt ligipääsetav ka erivajadusetega
külastajatele. Selleks on tehtud kõik Kunstihoone avalikud ruumid ligipääsetavaks
liikumispuudega inimestele, kodulehekülg on muudetud vaegnägijatele
masinloetavaks, jätkame viipekeelsete tõlgete tootmist ning valmimas on
ligipääsetavuse juhised vaegnägijatele kõikidesse Kunstihoone galeriidesse.
Teenindusjuht on läbinud kirjeldustõlke kursused, et ligipääsetavust edasi
arendada.
4. Kunstihoone täiendavad eesmärgid aastaiks 2022—2026
4.1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine
Nagu näitab väärtuspakkumise ja SWOT-analüüs, kätkeb
kommunikatsioonitehnoloogia mõju suurenemine olulist võimalust Kunstihoonele ja
kaasaegse kunsti valdkonnale kogu Eestis. Meil on võimalik viia siinne kunstielu
maailma ja teha see digimeedia kaudu senisest märksa enam nähtavaks.
Vahendatud näitusekogemuse kättesaadavaks tegemine ja meedia võimaluste
kasutamine kaasaegse kunsti näitusel on komplekssed teemad, seetõttu käsitleme
seda kaheastmeliselt.
• Digistrateegia väljatöötamine
Kunstihoone digistrateegiaks on pakkuda oma virtuaalnäituste platvormi tasuta
kasutamiseks teistele Eesti näitusorganisatsioonidele ning tasuliseks kasutamiseks
teisele välismaistele näitusorganisatsioonidele. Tänu riigieelarvelisele eritoetusele
arendatav süsteem põhineb Kunstihoone olemasoleval virtuaalnäituste platvormil
ning saab olema rahvusvaheliseks sõnumikandjaks Kunstihoone tulevikku
vaatavatest otsingutest. Peale platvormi tehnilist valmimist alustame digitaalset
tulevikku suunava strateegia väljatöötamist. Alates 2021 aastast digiteeritakse kõik
Kunstihoone suure saali näitused.
• Digistrateegia testimine ja juurutamine
Kuna ohtude seas on võimalik meist mitte tingitud põhjustel tegevuse peatamine ja
galeriide sulgemine nt globaalse pandeemia tõttu, pöörame erilist rõhku näituste
virtuaalplatvormi testimisele, et jõuda kõige mugavamalt vaataja jaoks kasutatava
tööriistani, mis oleks ka Kunstihoone töötajatele mugav hallata. Hoiame silmas, et
virtuaalne näitusekogemus saaks teoseid edasi andma võimalikult sarnases võtmes,
kui kunstnikud ja kuraatorid on valinud seda teha galeriis kohapeal. Samuti
võimaldab virtuaalplatvormi arendus ja kasutamine jõuda Kunstihoone näitustel
üha suurema rahvusvahelise publikuni.
16
4.2. Piirkondliku kättesaadavuse parandamine
4.2.1. Praegune olukord
SA Kunstihoone põhikirjas on määratletud, et meie tähelepanu keskmes on Eesti.
Praegu on SA Kunstihoone küll üleriigilise tähtsusega institutsioon, kuid meie
tegevus toimub valdavalt siiski Tallinnas. See on üks asjaolu, mida arengukava
kohaselt tuleb muuta. Allpool nimetatud eesmärgid ja tegevus aitabki saavutada
peamise — kaasaegse kunsti arengu Eestis.
Tallinnas asuva näitusemajana on meie tähelepanu praegu siin ja siinsel publikul.
Koostöö ürituste korral mujal Eestis on minimaalne ja harv. Eestis ei ole ühtegi
üleriigilise haardega näituseorganisatsiooni. Publiku ja kunstivaldkonna arengu
seisukohalt aga on ülimalt tähtis toetada väljaspool Tallinna tegutsevaid
institutsioone ja pakkuda ka sealsele publikule võimalust osaleda rahvusvahelises
kunstielus.
Näeme siin olulist väljakutset nii SA-le Kunstihoone kui ka kogu valdkonnale.
Usume, et SA Kunstihoone peaks ja saaks mängida selle olukorra parandamisel
juhtrolli. Üks võimalus on arendada Kunstihoone üleriigiliseks näitusekorraldajaks,
mis koostöös kohalike näituseasutustega tooks välja programmi peale Tallinna ja
välisriikidele ka mujal Eestis. Nii saaks edukalt seostada kohalikku ja rahvusvahelist
kunstielu.
4.2.2. Piirkondlik tegevus
• Näituste rändamine
Kunstihoone suuremaid peasaali näitusi kui ka väiksemaid galeriiprojekte oleks
otstarbekas näidata lisaks Kunstihoone oma pindadele ka mujal Eestis, ennekõike
väljaspool keskusi. See aitaks üsna tagasihoidliku kuluga teha professionaalsed
kaasaegse kunsti sündmused senisest oluliselt paremini kättesaadavaks ning
rikastaks väikese vaevaga kohalike galeriide programmi.
4.3. Kunstihoone ajaloo uurimine ja populariseerimine
Kunstihoone on olemuselt kaasaegse kunsti institutsioon, mille tähelepanu keskmes
on praegune areng. Samal ajal on lahutamatult põimunud Kunstihoone ja Eesti
kunstiajalugu. Seetõttu peaks tegelemine siinse kunstiajalooga ja selle
taasmõtestamine olema selle asutuse DNA osa. Ajalooline pilk peaks olema nii
näituseprogrammi kui ka muu tegevuse osa.
4.3.1. Uurimistöö ja tegevuse populariseerimine
• Arhiivide digiteerimine, näituseajaloo kättesaadavaks tegemine internetis
Oleme alustanud Kunstihoone arhiivi sorteerimist, korrastamist ja
süstematiseerimist. Protsess toimub koostöös Rahvusarhiiviga ning eesmärgiks on
jõuda 2022 aasta lõpuks materjalide Rahvusarhiivile üleandmiseni ja nende
avalikuks tegemiseni Rahvusarhiivi süsteemi kaudu.
Tahame alustada oma näituseajaloo digiteerimist ja teha selle kättesaadavaks
kodulehe vahendusel. See oleks esimene oluline samm, millega teeme Kunstihoone
ajaloo avalikkusele ja ka uurijatele senisest märgatavalt paremini kättesaadavaks.
• Ajalookirjutus
Praegu puudub Kunstihoone ajaloo toimunud näituseprogrammide terviklik käsitlus.
Rikkaliku ajalooga asutus tegutseb seetõttu ilma mäluta. Tahame seda olukorda
muuta ja leida võimaluse uurida Kunstihoone ajalugu ning töö publitseerida.
17
• Ajalooprogramm
Ka SA Kunstihoone peaks peale tänapäeva pöörama tähelepanu meie ajaloole, seda
analüüsima ja tänapäeva kontekstis kriitiliselt hindama. Mis ajaloos on praegugi
oluline ja millest peaks taas rääkima? Need on küsimused, mis peame oma
programmi koostades esitama. Eesmärk on regulaarselt korraldada meie ajalugu
tutvustavaid üritusi.
5. Investeeringud
5.1. Kapitaalremont
Aastatel 2022-2024 viime läbi Kunstihoone kapitaalremondi. Riigieelarveliste
vahendite toel tehakse korda SA Kunstihoone kasutuses olevad ruumid Vabaduse
väljak 8 ja Vabaduse väljak 6 hoonetes ning vastavalt Eesti Kunstnike Liiduga
sõlmitud lepingule korrastatakse ka ülejäänud Vabaduse väljak 8 ehk Kunstihoones
asuvad ruumid.
Kapitaalremondi eesmärk on tekitada Vabaduse väljaku äärde kaasaegne
kunstikeskus, kus lisaks rahvusvahelistele tehnilistele nõuetele vastavatele
näituseruumidele oleks ka auditooriumid ja seminariruumid ning näituseruumidega
ühendatud kohvik-restoran koos klubiliseks tegevuseks sobivate ruumidega. Peale
kapitaalremonti saab SA Kunstihoone ajaloolise tähtsusega Kuku klubi ruumide
haldajaks ning mõtleme Kuku klubile uue sisu. Kapitaalremondi tulemusel on
Kunstihoone ligipääsetavus puuetega inimestele parim võimalikest.
2021 aastal viiakse läbi arhitektuurivõistlus parima ruumilahenduse leidmiseks.
Võistlus korraldatakse koostöös Arhitektide Liiduga ning kooskõlas
muinsuskaitseliste eritingimustega. 2021 viiakse läbi projekteerimise hange.
Ehitustegevus toimub aastatel 2022, 2023 ja 2024.
Ehitustegevuse ajal SA Kunstihoone jätkab oma põhitegevusega ajutistes ruumides
ja Linnagaleriis.
Kapitaalremondi orienteeruv maksumus koos projekteerimise ja asenduspinnaga
seotud kuludega on 6 miljonit eurot.
5.2. Näitusetehnika uuendamine
Aastatel 2015—2020 on SA Kunstihoone küll investeerinud näitusetehnikasse, kuid
valdavalt oleme raha vähesuse tõttu soetanud kodu- ja kontorikasutusse mõeldud
esitlustehnikat, mitte näituseasutusele tegelikult sobivaid professionaalseid
seadmeid. Samuti on füüsiliselt amortiseerunud ja moraalselt vananenud
Kunstihoone valgustid, mis pärinevad üheksakümnendate keskpaigast. Hanked
viiakse läbi riigieelarvelistest vahenditest renoveerimisprojekti käigus aastatel
2022-2023. Hangete hinnanguline maksumus on 400 000 kuni 500 000 eurot.
18
Millised peaks arengukavast ja tänasest olukorrast tulenevalt olema Kunstihoone pikaajalised eesmärgid perioodiks 2022-2025?
STRATEEGILISED EESMÄRGID (SE)
SE 1: Kaasaegse kunsti ühiskondliku tähtsuse ja laiema kunstiteadlikuse tõstmine läbi "Vaatamise kooli"
arendamise ja sellele võimalikult laia ühiskondlik mõju tekitamine - laste kaudu jõuaks sõnum ka
vanemateni.
SE 2: Kõrge maine usaldusväärse partnerina kaasaegse kunsti viljelejate hulgas - kunstnikud, kuraatorid. Seda
nii Eestis, kui ka rahvusvaheliselt.
SE 3: Vene keelt emakeelena rääkiva publiku kaasamine Eesti kultuuriellu läbi kaasaegse kunsti
SE 4: Digitehnoloogiate arendamise kaudu Kunstihoone ja Eesti kunstinäituste viimine maailma
MÕÕDIKUD
Mõõtmise Omanik/
Strateegia kaardi eesmärk Mõõdik Mõõdiku definitsioon Mõõtmisühik Mõõtmise valem
sagedus Vastutaja
Vaatamise kooli' arendamine ja Programmiga liitunud (Väljatöötamisel) (Väljatöötamisel) (Väljatöötamisel) Kord aastas Haridustiim
selle võimalikult lai ühiskondlik osalejate arv. Vaatamise
mõju - laste kaudu jõuaks sõnum koolist saadud
ka vanemateni, kaasaegse kunsti perepiletiga külastajate
ühiskondliku tähtsuse tõstmine arv.
Kõrge maine kaasaegse kunsti Esimene eelistus Küsitlus % kes valivad (Väljatöötamisel) kord aastas Loodav
viljelejate hulgas - kunstnikud, personaalnäituse Kunstihoone näitusemajade liit
kuraatorid tegemiseks Eestis / esimesena ette
kureerimiseks Eestis antud
Vene keelt emakeelena rääkiva Vene keelt emakeelena Küsitlus % (Väljatöötamisel) 2x aastas igal Teenindusjuht
publiku kaasamine Eesti kõneleva publiku aastal,
kultuuriellu läbi kaasaegse kunsti osakaal Kunstihoone kevadnäituse ajal
näituste külastajate (mai-juuni) ja nov-
hulgas dets
Digitehnoloogiate arendamise 1. Kunstihoone 1. Unique visits (Väljatöötamisel) 1. Kord aastas 1. Projektijuht,
kaudu Kunstihoone ja Eesti virtuaalnäituste külastatavus 2. Uus registreeruja 2. Kord aastas turundusjuht
kunstinäituste viimine maailma 1. Google Analytics 2. Kunstihoone 2. Kunstihoone
2. Virtuaalnäituste virtuaalplatvormi kasutavate juhataja
platvormi näitusekorraldajate arv
registreerimisvorm
OLULISED TEGEVUSED
Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk
Strateegiline eesmärk Mõõdik
2022 2023 2024 2025 Oluline tegevus Tähtaeg Vastutaja
Vaatamise kooli' arendamine ja selle
võimalikult lai ühiskondlik mõju - laste
kaudu jõuaks sõnum ka vanemateni, 1. Vaatmise kooli läbiviimine 1.
kaasaegse kunsti ühiskondliku Programmiga liitunud 2. Kommunikatsioon - arvamus / kogemusartiklid Kommunikatsiooni/turun
tähtsuse tõstmine unikaalsete osalejate 3. Otsesuhtlus õpetajatega dusjuht, meediaagentuur
arv 2000 4000 6000 8000 4. Pidev teenuse arendus 2. Haridustiim
Kõrge maine kaasaegse kunsti 1. Avatud ja läbipaistva suhtlusega ning kunstnike tööd
viljelejate hulgas - kunstnikud, väärtustades näituste produtseerimine
kuraatorid Esimene eelistus 2. Nullpunkti / stardipunkti väljaselgitamine, kus me
personaalnäituse praegusel hetkel positsioneerume
tegemiseks Eestis / 3. Küsitluse läbiviimiseks partnerite leidmine
kureerimiseks Eestis 25% 35% 45% 55% 2022 mai 1. Asutuse juhataja
Vene keelt emakeelena rääkiva
publiku kaasamine Eesti kultuuriellu
läbi kaasaegse kunsti 1. Kolimine publikule lähemale, vene keele õpe kogu 1. Kogu tiim
tiimile 2.
2. Kommunikatsioon - Kunstihoone tegevust üldisemalt Kommunikatsiooni/turun
Vene keelt tutvustavate artiklite seeria venekeelsetes dusjuht, meediaagentuur
emakeelena kõneleva meediaväljaannetes 2022 aasta jooksul 3.
publiku osakaal 3. Kunstihoone näituste venekeelne turundus - Kommunikatsiooni/turun
Kunstihoone näituste reklaamide tegemine sotsiaalmeedias dusjuht
külastajate hulgas 20% 25% 25% 25% 4. Kohaliku kogukonna kaasamine 2022 juuni ja sealt
4. Kuraatorid-haridustiim
edasi
Digitehnoloogiate arendamise kaudu
Kunstihoone ja Eesti kunstinäituste
1. Kunstihoone
viimine maailma
virtuaalnäituste
külastatavus 1. 2021 dets- 1. Kunstihoone juhataja
2. Kunstihoone jaan 2. Projektijuhid
virtuaalplatvormi 1. Virtuaalplatvormi arendamine ja launch, ise testimine 2. 2022 dets- 3.
kasutavate 1. 4000 1. 5000 1. 6000 1. 7000 2. Koostööpartnerite leidmine - esmaste testimiste jaoks jaan Kommunikatsiooni/turun
näitusekorraldajate arv 2. 20 2. 100 2. 200 2. 300 3. Turundus - välismaal, kommunikatsioon - Eestis 3. 2022 aprill dusjuht
Millised on arengukavast ja tänasest olukorrast tulenevalt võimalikud Kunstihoone riskid perioodil 2022-2025?
RISKIDE MÄÄRATLEMINE
STRAT. EESM. 1: 1. Kunstihariduse õppekavas toimuvad riiklikult suured muudatused, kunstiõppe mahtusid kärbitakse
2. Koolide juhtides / õpetajates ei teki huvi programmi vastu
3. Koolide õppegraafik liiga tihe, st ei ole võimalik programmi tunniplaanidega ühildada
STRAT. EESM. 2: 1. Asutatakse veel mõni sarnase profiiliga konkureeriv kunstiasutus
2. Riikliku kultuuripoliitika järsu muutuse tõttu väheneb finantseerimine
3. Kunstihoone programm ei ole piisavalt atraktiivne, kaasaegne / ei vasta kuraatorite / kunstnike
huvidele ja ootustele
STRAT. EESM. 3: 1. Kaasaegse kunsti vaatamise oskus puudub, teemad ei kõneta, keeruline leida ühisosa
2. Oma tiimil puudub vene keele pädevus, keeruline leida vene keelt valdavaid spetsialiste
3. Muutub riiklik lõimumispoliitika (venekeelse programmi pakkumine tekitab konflikte)
STRAT. EESM. 4: 1. Virtuaalnäituste platvormi kasutajaliides osutub kasutajatele liiga keeruliseks
2. Tehnoloogia arenedes tekivad uued põnevamad lahendused, st meie virtuaalnäituste lahendus aegub
enne kui jõuame rahvusvahelisele turule
3. Virtuaalnäituste salvestamine ja hoiustamine / serverikulud muutuvad ebaotstarbekalt kulukaks
4. Luuakse lihtsamat lahendust pakkuv / soodsam konkureeriv lahendus
Allkirjastatud digitaalselt
RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE
LEPING nr 7-4/4331-2
Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Kunstihoone (edaspidi toetuse saaja),
edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu
(edaspidi leping).
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud
sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.
1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 30.12.2021 käskkirja nr 234 alusel, kooskõlas 2022. aasta
riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi
taotlus).
1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.
1.4. Lepingu lisad:
1.4.1. Eelarve 2022
1.4.2. Arengukava
2. Toetus
2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2022 kuni 31.12.2022 toetust summas 710756
eurot.
2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja:
2.2.1. 04.03.2022 - 300000 eurot;
2.2.2. 04.04.2022 – 410756 eurot.
2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva
enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse
teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.
3. Toetuse kontroll ja aruandlus
3.1. Toetuse aruande esitamise tähtaeg on 31.01.2023. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav
Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee.
3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande
puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse
kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja
on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.
3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks
lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud
originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja
tulemuslikkust.
3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel
toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja
selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.
3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata
eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja
otstarbekust.
4. Poolte kohustused
4.1. Toetuse saaja kohustub:
4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel;
4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste
teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus
on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates
kuupäevast, mil abi anti;
4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale
lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;
1/3
Allkirjastatud digitaalselt
4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse
osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;
4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud
aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;
4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses
toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu
täitmisel.
4.2. Toetuse andja kohustub:
4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a
lepingu punktis 2.3. toodud juhul.
5. Vastutus
5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse
tagastamisega viivitatud päeva eest.
5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse
summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse
saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:
5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi;
5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;
5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;
5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud
toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina;
5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt;
5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega
5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud
võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt
riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt
lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on
mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.
6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud
lepingu kätte saanud.
6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel
maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud
juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg
olema tasutud ajakava kohaselt.
6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui
pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult
põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.
Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.
6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse
ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult
põhjendada.
6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:
6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi
rasket kahjustumist;
6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.
6.6. Leping lõpeb:
6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;
6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;
6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel;
2/3
Allkirjastatud digitaalselt
6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.
7. Lõppsätted
7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:
7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Maria-Kristiina Soomre,
[email protected],
6282242;
7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Paul Aguraiuja,
[email protected], 5278196.
7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.
7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendatakse vaidlused kohtus.
Toetuse andja Toetuse saaja
Kultuuriministeerium Sihtasutus Kunstihoone
Registrikood: 70000941 Registrikood: 90014112
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arvelduskonto: EE547700771002848955
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits Paul Aguraiuja
kantsler juhatuse liige
3/3