Leping

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava aastateks 2016-2022 „Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moeasi, laulupidu on südameasi. Nagu eesti meel ja keel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas jääb ja riik jääb.“ Lennart Meri I SISSEJUHATUS Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA) tegevus lähtub laulu- ja tantsupeo (LTP) väljakujunenud traditsioonist ja on suunatud selle traditsiooni elavana hoidmisele ja edasikandmisele. LTP traditsioon on aegadeülene ja kogu Eesti rahvast hõlmav ühisomand, mis tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. LTP traditsioon on pea 150-aastase tegevuse tulemus ning on muutunud lahutamatuks osaks eesti kultuurist ja eestlaseks olemisest. Traditsioon toetub laulu- ja tantsupeo valdkondlikele liikumistele, mida ühendab laulu- ja tantsupeo protsess. Kümne aasta jooksul on laulu- ja tantsupeo protsessis neli tipphetke, mil toimuvad suured üleriigilised laulu- ja tantsupeod. 7. novembril 2003 kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see traditsioon koos teiste meistriteostega inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. LTP traditsiooni püramiid koosneb kolmest tasandist: II MISSIOON ELT SA juhib laulu- ja tantsupeo protsessi, korraldades üleriigilisi laulu- ja tantsupidusid, eesmärgiga hoida põhiväärtustel tuginevat traditsiooni kestlikuna.  Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava 2016-2022 III VISIOON LTP traditsioon on meie rahvusliku identiteedi unikaalne ja lahutamatu osa ning side mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, kandes põhiväärtusi edasi põlvest põlve. Laulu- ja tantsupeo traditsioonil on ühiskonnas suur haridus-kultuuriline mõju ning laiapõhjaline toetus, mida hoitakse isikliku pühendumise, kodanikeühenduste, kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös. Traditsioon toetub laulu- ja tantsupeo talgulaadsele liikumisele, mida kannab edasi osalejate ja juhendajate pühendumine ning korraldajate ja eestvedajate tihe koostöö. ELT SA on laulu- ja tantsupidude eestvedaja-korraldaja, omades pikaajalisi unikaalseid kogemusi, teadmisi ja partnervõrgustikku. ELT SA tagab üleriigiliste laulu- ja tantsupidude regulaarse toimumise kümne aasta jooksul neljal korral: kümnendi 2. ja 7. aastal on üleriigiline noorte laulu- ja tantsupidu ning 4. ja 9. aastal üldlaulu- ja tantsupidu. Laulu- ja tantsupeo loomisesse ja korraldusse kaasatud inimeste pühendumus, panustatud aeg ning loominguline eneseväljendus on vääriliselt hinnatud ja tasustatud. IV VÄÄRTUSED Oma missiooni täites ja visiooni luues lähtub ELT SA järgmistest väärtustest ja eetilistest tõekspidamistest:  Traditsioonid. Laulu- ja tantsupidu on aegadeülene kogu eesti rahvast hõlmav rahva ühisomand, mis tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. LTP on rahvuslike väärtuste ankur ajas, nurgakivi muutuste tuules.  Põlvkondadeülesus. Laulu- ja tantsupidu on kogu rahvast hõlmav traditsioon, kus traditsiooni olulisi väärtusi kantakse edasi põlvest põlve. Laulu- ja tantsupidu ei saa pärida, seda tuleb pärandada.  Protsessipõhisus. Laulu- ja tantsupidu on tsükliline loome- ja õppeprotsess, mis kulmineerub kõrgetasemelise kultuuri- ja kunstisündmusega. Protsess tugineb harrastajate, kollektiivijuhtide, korraldajate, autorite ja kunstiliste toimkondade vabal tahtel ja ühisel pingutusel ning protsess kasvatab ise oma tegijad. ELT SA hoiab laulu- ja tantsupidu süstemaatilise ja toimiva protsessina pidevas arengus.  Eesti rahvast ühendav. Laulu- ja tantsupidu on läbi ajaloo rahvast ühendanud ja ideed eestlusest edasi kandnud. Laulu- ja tantsupeo kunstilised tipphetked ühendavad ja seovad kogukonda traditsiooniga.  Loovus ja loomingulisus. Laulu- ja tantsupeo protsess annab loojatele võimalused loomiseks ning osalejale ainulaadsed võimalused loominguliseks eneseväljenduseks.  Avatus ja paindlikkus. Protsess on avatud ja paindlik ning peegeldab ajas toimuvaid arenguid.  Professionaalsus ja usaldusväärsus. Hindame professionaalsust ja usaldusväärsust ning eeldame seda ka kõikidelt oma partneritelt. 2  Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava 2016-2022 Laulu- ja tantsupidu sünnib väga paljude inimeste ja organisatsioonide koosloomes. Pidude korraldamine saab teoks paljude inimeste pühendumise, panustatud aja ning loomingulise eneseväljenduse tulemusel. Dirigent Ants Soots on öelnud, et laulu- ja tantsupidu on ühine pingutus ja ühine rõõm. Seetõttu on laulu- ja tantsupidude korraldamise juures kriitilise tähtsusega väärtusteks koostöövalmidus ja meeskonnatöövaim. Me panustame loomingusse ja loovatesse algatustesse ja pühendume ühise eesmärgi nimel. LTP protsess on pidevas arengus ning protsessi juhtimise ja arendamisega seotud inimesed on võtnud selle endale südameasjaks. Me väärtustame aastakümnete pikkust kogemust ning tunneme vastutust LTP traditsiooni säilimise ja kestmise eest. Kuna laulu- ja tantsupidu omab suurt aegadeülest jõudu, peame oluliseks olla paindlikud ning peegeldada mineviku kogemust kaasajas, et reageerida pidevalt meie ümber toimuvatele muutustele ja pakkuda sisu, mis kõnetaks inimesi nende kaasajas. V HETKEOLUKORD Peamised  ELT SA koondab unikaalset ja pikaajalist oskusteavet, tugevused: juhtides LTP protsessi, mis seob Eesti professionaalse kultuuri orgaaniliselt üldrahvaliku harrastuskultuuriga.  ELT SA on suure vastutustundega, hästi toimiv, kogenud ja loominguline meeskond, kellel on kogukonnas tugev maine.  ELT SA-l on välja töötatud hästi toimiv LTP ettevalmistamise ja läbiviimise süsteem.  LTP loomeprotsessis osalevad professionaalsed heliloojad, koreograafid, luuletajad ja muusikud, kelle uuslooming rikastab süsteemselt kollektiivide repertuaari.  Õppeprotsessi tarvis kirjastab ELT SA iga peo eel ainulaadsed laulikud, tantsukirjeldused, klaviirid, fonogrammid, DVD-d, CD-d ja materjalid veebis.  Välja on töötatud LTP protsessis osalejate elektrooniline andmebaas, mis võimaldab teha kunstiliste ja majanduslike andmete detailset analüüsi, olla kommunikatsioonikanaliks osalejate ja korraldajate vahel, menetleda LTP kollektiivide toetusprogrammi ja langetada juhtimisotsuseid.  ELT SA tugineb oma töös sotsioloogilistele uuringutele, monitoorib ja analüüsib laiades mõtteringides LTP protsessi nii üksikute osade kaupa kui ka tervikuna ning planeerib tegevusi protsesside pikaajalisi arenguid silmas pidades. 3  Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava 2016-2022 Peamised  ELT SA tänane püsikoosseis on liiga väike Eesti nõrkused: kultuurimaastiku mastaapseima suurürituse vajaduste ning LTP protsessist lähtuvate lisandunud ülesannete katmiseks.  Puuduvad pikaajalised kokkulepped erinevate LTP traditsiooni hoidvate koostööpartnerite vahel. Traditsiooni taustsüsteem on terviklikult korrastamata ning puudub valdkondadeülene pika perspektiiviga ühtne tervikvisioon.  Koostöö erinevate institutsioonidega, haridus, teadus ja mäluasutustega ei ole piisav.  LTP kestmine sõltub inimestest – korraldajatest, eestvedajatest, juhendajatest ja õpetajatest. Tänaseks on välja kujunenud olukord, kus professionaalsed kollektiivijuhid ja eestvedajad on vähe motiveeritud. Kollektiivijuhtide ring vananeb ning väheneb.  LTP protsess ja valdkondlikud liikumised on tervikuna alarahastatud ja seetõttu ebastabiilsed. Praegune rahastusmudel lähtub ainult LTP otsestest korralduslikest vajadustest ning ei ole protsessipõhine.  ELT SA-l puuduvad otsesed mõjutusvahendid protsesside juhtimiseks pidude toimumispaikades, kuna LTP on seal rentniku staatuses. Pidude toimumiseks vajalikud taristud on amortiseerunud, ei vasta kaasaegsetele vajadustele. Nii laulu- kui tantsuväljak vajavad suuremahulisi investeeringuid.  Viimase 10 aasta jooksul on LTP toimumiskeskkondade vastuvõtuvõime saavutanud oma kriitilise lae, sh ööbimiskohtade vastuvõtuvõime. Laulukaare alla mahub täna maksimaalselt 22 tuhat lauljat ja tantsuväljakule maksimaalselt 10 tuhat tantsijat. Osalejate arvu suurendamine muutub igas plaanis ohtlikuks ning seda ei tohi ei ühelgi tasandil eirata. Sellega peavad arvestama kunstilised toimkonnad iga järgmist LTP-d planeerides.  Üldlaulu- ja tantsupidude ning noorte laulu- ja tantsupidude erinevused on tänaseks hägustunud. Peamised  Ühiskonnas on LTP suhtes vastandlikud ootused – tegevust laulupidu- ja tantsupidu kui kõrgkultuuri väljendus või mõjutavad rahvapidu. ühiskondlikud  Kultuuri lõimumine haridusprogrammidega ja trendid: õppekavadega. Hetkel haridussüsteem ei toeta piisaval määral laulu- ja tantsupeo liikumise ega protsessi toimimist.  Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt (digitaliseerimine, e- materjalid jne).  Riigireformi elluviimine tähendab muutust laulu- ja tantsupeo maakondlikus võrgustikus.  Ühiskonnas valitseb õigustatud arusaam, et kõigil on 4  Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava 2016-2022 õigus laulu- ja tantsupeole tulla ja osaleda, samas seavad nii kunstilised otsused kui ka keskkonna vastuvõtuvõime igale laulu- ja tantsupeole piirid.  Seadustest tulenev järjest suurenev suursündmuste reguleeritus muudab pidude korraldamise üha keerukamaks, kulukamaks ning aeganõudvamaks.  Erinevate huvigruppide soov rakendada suure sümbolväärtusega traditsioon oma kitsamate huvide teenistusse.  Kultuuri kommertsialiseerimine, oht, et laulu- ja tantsupidu muutub turismiatraktsiooniks.  Laulu- ja tantsuharrastuse populaarsuse muutumine ühiskonnas.  Demograafilised muutused, vananev rahvastik ning linnastumine.  Alternatiivsete harrastuste ning võimaluste mitmekesisus ja paljusus.  Tarbimisharjumuste muutumine on loonud üha suuremad käärid massiüritusel pakutavate võimaluste ja ootuste vahel. VI ARENGUSTRATEEGIA Käesolevas peatükis on käsitletud ELT SA strateegilised eesmärgid, võtmetegevused ja meetmed eesmärkideni jõudmiseks. A. EESTI LAULU- JA TANTSUPEO SA SIHID JA EESMÄRGID Visioonist lähtuvalt ning missiooni silmas pidades oleme seadnud organisatsioonile kaks suurt sihti: 1. Üleriigiliste laulu- ja tantsupidude ettevalmistamine ja korraldamine, eesmärgiga tagada organisatsiooniline ja tehniline võimekus kunstiliselt kõrgetasemeliste ja rahvast kõnetavate üleriigiliste laulu- ja tantsupidude läbi viimiseks. 2. Laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestlikkuse tagamine, eesmärgiga luua organisatsiooni võimalustest lähtudes tingimused laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestmiseks. 5  Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava 2016-2022 OODATAV TULEMUS STRATEEGILINE EESMÄRK Rahvast kõnetavate ja kunstiliselt kõrgetasemeliste üleriigiliste laulu- ja 1. Üleriigiliste laulu- ja tantsupidude tantsupidude läbiviimiseks aastatel 2017, ettevalmistamine ja korraldamine 2019 ja 2022 on tagatud sisuline, organisatsiooniline ja tehniline võimekus. Laulu- ja tantsupeo traditsiooni 2. Laulu- ja tantsupeo traditsiooni laiapõhjalisemaks kestmiseks on loodud arengus hoidmine toetavad tingimused. B. EESTI LAULU- JA TANTSUPEO SA ARENGUKAVA VÕTMETEGEVUSED JA MEETMED Eelpool väljatoodud kahe suure eesmärgi ehk sihi saavutamiseks teostab ELT SA alljärgnevaid võtmetegevusi loetletud meetmete kaudu. 1. STRATEEGILINE EESMÄRK: Üleriigiliste laulu- ja tantsupidude ettevalmistamine ja korraldamine. Käesoleva arengukava perioodi jääb kolm üleriigilist laulu- ja tantsupidu. Strateegiline eesmärk on rahvast kõnetavate ja kunstiliselt kõrgetasemeliste üleriigiliste laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks aastatel 2017 (XII noorte laulu- ja tantsupidu, 30.06-2.07), 2019 (XXVII laulu ja XX tantsupidu, 5.-7.07) ning 2022 (XIII noorte laulu- ja tantsupidu, 1.-3.07) tagada sisuline, organisatsiooniline ja tehniline võimekus. Laulu- ja tantsupeo korraldamine on pikaajaline protsess, milleks ELT SA on loonud kolm hästi toiminud võtmetegevust koos alljärgnevate meetmetega: laulu- ja tantsupeo väljakuulutamine ning ideekavandikonkursi (IK) korraldamine ja läbiviimine alustavad loomise etappi (L), järgnevad õppe, repertuaari õpetamise (Õ) ning laulu- ja tantsupeo lõppteostuse etapp (P). Kõikide loetletud tegevuste korrastatus ja kvaliteet ning asetumine ajateljele on peo õnnestumise seisukohast kriitilise tähtsusega. Alljärgnev tabel näitab tegevuste kavandamist järgmiste üleriigiliste laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks. Nagu tabelist näha, toimub enamus aastatel korraga kahe peo ettevalmistus. Seetõttu on ka pidudevahelistel aastatel vajalik tagada mitme protsessi haldamise (sh finantsiline) võimekus. Näiteks aastal 2016 on korraga 2017. aasta noorte LTP repertuaari õppe-etapp, samaaegselt toimub 2019. aasta juubelipeo ettevalmistamine, sh ideekonkurss ja kontseptsiooni koostamine. 6  Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava 2016-2022 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2017 Õ P 2019 IK L Õ P 2022 IK L Õ P 2024 IK L Õ P Selgitus: IK – ideekavandi konkursi toimumise aeg, L – loomise etapp, Õ – õppe etapp, P – peo lõppteostus (peo toimumise aasta) Käesolevas arengukavas kirjeldame iga peo korraldamiseks tehtavaid tegevusi ajaliselt lineaarses järgnevuses: 1. loomise etapp, peo kunstiline loomine, 2. õppe etapp, repertuaari õpetamine ning 3. peo lõppteostus. 1.1 Loomise etapp – laulu- ja tantsupeo kunstiline loomine 1.1.1 LTP ettevalmistamiseks detailse aja- ja tegevuskava ja finantsprognoosi koostamine, millega kindlustatakse kogu peoprotsessi läbiviimine. 1.1.2 Ideekavandite avaliku konkursi lähteülesande koostamine koostöös Eesti Kooriühingu (KÜ) ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga (ERRS). Konkursi põhjal valib ekspertkomisjon välja peo kunstilised juhid ning kontseptsioonid. Kunstiliste toimkondade moodustamine ja lepingute sõlmimine. 1.1.3 Kunstiliste ja loominguliste protsesside eestvedamine ja juhtimine, nende toimkondade töö korraldamine. 1.1.4 LTP ühtsete tuumväärtuste sõnastamine, millest lähtuvad mitmed järgnevad tegevused, sh peo visuaalse identiteedi arendamine. 1.1.5 LTP identiteeti kandva ja toetava sümboolika kontseptsiooni loomine (meened, märk, särgid, osalejate käepaelad, juhtide rosetid jpm). 1.1.6 Töö LTP loomeprotsessis osalevate professionaalsete heliloojate, koreograafide, luuletajate ja muusikutega. Lepingute sõlmimine erinevate teoste kasutamiseks, kirjastamiseks ja helindamiseks. 1.1.7 Elektroonilise registri arendamine ja kaasajastamine lähtuvalt LTP vajadustest. Elektroonilise registri kaudu mõlemasuunaline kommunikatsioon kollektiividega. 1.2 Õppe etapp – laulu- ja tantsupeo repertuaari õpetamine osalejatele 1.2.1 Maakondade tugivõrgustiku käivitamine kuraatorite kaasamise näol. 1.2.2 Õppeprotsessiks vajalike laulikute, tantsukirjelduste, klaviiride, fonogrammide, DVD, CD ning veebimaterjalide loomine, kirjastamine, tootmine ning transport maakondadesse. 1.2.3 Pidude kontseptsiooni ja repertuaarikava tutvustavate piirkondlike seminaride korraldamine kollektiivijuhtidele ning seminarid koostööpartneritele maakondades. 1.2.4 Koostöös maakondlike kuraatoritega logistiliste plaanide koostamine eelproovide läbiviimiseks viieteistkümnes maakonnas ja kolmes suuremas linnas. Koostöös kunstiliste toimkondadega eelproovide ja ülevaatuste läbiviimine. 7  Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava 2016-2022 1.3 Peo lõppteostus – laulu- ja tantsupidude korralduslik ettevalmistamine ning laulu- ja tantsupidu 1.3.1 Tuleteekonna kontseptsiooni väljatöötamine, sh tulesüütamise rituaalid. 1.3.2 Sponsorstrateegia väljatöötamine ja partnerite leidmine. 1.3.3 Piletimüügistrateegia väljatöötamine ja elluviimine. 1.3.4 Turvakontseptsiooni väljatöötamine (politsei, päästeamet, arstiabi jne) sh välihaiglate ülesehitus LTP toimumiskohtades. 1.3.5 Toitlustamise kontseptsiooni väljatöötamine ja selle teostamine majutuskohtades ja ajutiselt loodud välisööklates. 1.3.6 Logistika ja transpordi kontseptsiooni väljatöötamine – liiklus- ja parkimiskorralduse teostamine nii osalejatele kui külalistele, sh transpordikompensatsioon maakondadele. 1.3.7 Rongkäigu kontseptsioon väljatöötamine ja teostamine sh liiklusskeemi väljatöötamine (tänavate sulgemine jpm). 1.3.8 Majutuskontseptsiooni loomine ja elluviimine koostöös Tallinna linnaga 1.3.9 Helitehnika kontseptsioonide loomine kontsertide, etenduste ja proovide tarvis. 1.3.10 Hangete korraldamine, lepingute sõlmimine teenusepakkujatega. 1.3.11 Tantsupeo harjutusväljakute organiseerimine ja seadistamine koondproovideks. 1.3.12 Korraldustoimkondade ja staapide moodustamine peonädala juhtimiseks ja suurpeo edukaks läbiviimiseks. 1.3.13 Lauluväljaku ja Kalevi staadioni tsoneerimine ning logistika (osaleja, publiku ja puhkealad, kaubanduse jt alad). 1.3.14 Lauluväljaku ja Kalevi staadioni kujundamine ning seadistamine lähtuvalt peo vajadustest, sh lisalavade, ajutiste ehitiste, helivõimenduse ja ekraanide paigaldamine. 1.3.15 Peol osalejate logistilise plaani loomine ja teostamine Tallinna Lauluväljakul ja Kalevi Keskstaadionil. 1.4 ELT SA kui organisatsiooni pikaajaline ja sihipärane arendamine laulu- ja tantsupeo protsessi juhtimiseks ja korraldamiseks LTP protsessi kestlikkuse tagamiseks on ELT SA-s loodud 7 töökohta põhistruktuuris ning 2 töökohta tugistruktuuris. ELT SA toel toimub LTP protsessijuhtimise ja oskusteabe süsteemne talletamine ja ajas edasikandmine. 1.4.1 Pikaajaliste protsesside juhtimiseks ja pidude stabiilseks toimumiseks koostab ELT SA pikaajalise kalenderplaani ja planeerib rahavood nende tegevuste kindlustamiseks. 1.4.2 Pidevalt toimub ja kõiki laulu- ja tantsupeo korraldusetappe läbib sihipärane kommunikatsioonitöö erinevate sihtgruppidega. 1.4.3 ELT SA büroo tagab laulu- ja tantsupidude järjepideva ettevalmistusprotsessi. 1.4.4 LTP registri ning teiste e-keskkondade süsteemne arendamine ja kaasajastamine. LTP protsessis osalejate elektrooniline andmebaas võimaldab teha kunstiliste ja majanduslike andmete detailset analüüsi, olla kommunikatsioonikanaliks osalejate ja korraldajate vahel, menetleda LTP kollektiivide toetusprogrammi ja langetada juhtimisotsuseid. 1.4.5 Seadusandlusest tulenevate ning protsessist lähtuvate ülesannete lisandumisega on vajalik ELT SA koosseisu suurendamine, et tagada organisatsiooniline võimekus kõrgtasemel. 8  Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava 2016-2022 2. STRATEEGILINE EESMÄRK: Laulu- ja tantsupeo traditsiooni arengus hoidmine Laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestmise eelduseks on ühised väärtused. Traditsiooni kestmiseks, selle arenguks ja hoidmiseks on vaja sünergilist koostööd laulu- ja tantsupidude ning valdkondlike liikumiste vahel. Koostöö all mõistame siin pikemaid LTP valdkondlikke liikumisi mõjutavaid süsteemseid tegevusi, mis ei ole enamasti seotud ainult ühe konkreetse peoga ning omavad pikaajalist mõju. Koostöö toimub traditsiooni kestmise eest vastutust kandvate valdkondlike partneritega, kelleks on Eesti Kooriühing ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning traditsiooni kestlikkust tagavate koostööpartneritega, kelleks on Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahvusringhääling, mitmed mälu- ja haridusasutused jt. Tegemist on lisategevustega, milles enamasti ELT SA kui organisatsioon saab osaleda ainult koostöös erinevate partneritega ning kus ELT SA on partneri, sisendi andja ja suunaja rollis. 2.1 Vastutus UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud traditsiooni hoidmise eest 2013. aastast alates kuulub Eesti LTP traditsioon koos Läti ja Leedu traditsiooniga UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Eesti riigil on kohustus ja vastutus selle unikaalse nähtuse hoidmise ja säilitamise eest Eesti ja maailma kultuuriruumis. 2.1.1 Esindusnimekirja tingimustest tulenevalt koostöö ja arendustegevuste teostamine. 2.1.2 Koostöö Balti riikide LTP traditsiooni hoidmise eest vastutavate organisatsioonidega, kogemuste vahetamise korraldamine. 2.1.3 Rahvusvaheline valdkonnapõhine koostöö. 2.2 Laulu- ja tantsupeo traditsiooni toetava ühtse vastutuspõhise ning sidusa süsteemi loomine ja teostamine koostöös partneritega 2.2.1 Traditsiooni hoidmiseks, vastutuse täpsustamiseks ning tegevuse paremaks koordineerimiseks kõigil tasanditel (sh valdkonna keskseltsid, riik, kohalikud omavalitsused, kaasatud asutused ja organisatsioonid) on vajalik laiapõhjalise koostöökogu kontseptsiooni loomine ning laiapõhjalise koostöökogu moodustamine. Vajalik on traditsiooni toetava süsteemi terviklik korrastamine, valdkondadeülese pika perspektiiviga ühtse tervikvisiooni sõnastamine ning pikaajaliste kokkulepete sõlmimine erinevate LTP traditsiooni hoidvate koostööpartnerite vahel. 9  Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava 2016-2022 2.2.2 KÜ muusikatoimkonna ja ERRSi mentornõukoja kaasamine ja rakendamine LTP olulisimate otsustusprotsesside juures valdkondlike arengute teadmistepõhiseks ja sihipäraseks suunamiseks, LTP protsessi kunstiliste põhiväärtuste kestlikkuse tagamiseks ja valdkondlike liikumiste lähtealuste hoidmiseks põlvest põlve. 2.2.3 Noorte laulu- ja tantsupeo ning üldlaulu- ja tantsupeo identiteedi, formaadi ja rituaalsete erisuste kirjeldamine. 2.2.4 Valdkonnaülese ühisnägemuse sõnastamine ning avalikkuse kaasamine laulu- ja tantsupeo traditsiooni arengusuundade kujundamisel. 2.2.5 Uuringute läbiviimiseks ja protsessi jäädvustamiseks koostöö edendamine akadeemiliste partnerite ja mäluasutustega. 2.2.6 Avalikkuse kaasamiseks valdkonnaüleste mõttetalgute ja konverentside korraldamine. 2.3 Laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidvate kollektiivide toetamine 2.3.1 Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toimiva toetusprogrammi pidev arendamine ja menetlemine koostöös KÜ ja ERRS- iga. 2.3.2 Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toimiva toetusprogrammi veebirakenduse pidev arendamine laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris. 2.3.3 Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toimiva toetusprogrammi elluviimine ja pidev arendamine kollektiivide ja –juhtide toetamiseks. 2.3.4 Arendusstipendiumi, kollektiivijuhi õppestipendiumi ning kollektiivi toetusprogrammi perspektiivitundega arendamine. 2.4 Laulu- ja tantsupeo eestvedajate tunnustamine 2.4.1 Stipendiumite eraldamiseks laulu- ja tantsupeo traditsiooni eestvedajatele koostöö Eesti Rahvuskultuuri Fondiga, s.h nelja allfondi haldusnõukogu töö korraldamine – Gustav Ernesaksa, David Otto Wirkhausi, Anna Raudkatsi ja Ullo Toomi fondid. 2.4.2 Toimiva õppestipendiumite programmi kaudu kollektiivijuhtide õppe toetamine pidude perioodil. 2.4.3 Laulu- ja tantsupeol osalejate toetamise, tunnustamise ja motivatsioonisüsteemi kontseptsiooni loomine. 2.4.4 Laulu- ja tantsupeol osalejate ja eestvedajate toetamise, tunnustamise ja motivatsioonisüsteemi rakendamine. 2.4.5 Teenetemärgi ning elutööpreemiate loomine laulu- ja tantsupeo teenekate osalejate tunnustamiseks. 10  Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava 2016-2022 2.5 Üleriigiliste laulu- ja tantsupidude toimumispaikade traditsiooni vajadustest lähtuv kaasajastamine On hädavajalik üle-eestiliste laulu- ja tantsupidude hiielaadsete toimumispaikade lahutamatu sidumine laulu- ja tantsupeo traditsiooniga ning taristute põhjalik kaasajastamine. Laulu- ja tantsupidude toimumiseks on vaja kaasaegseid peo keskkondi, mis vastaksid osalejate ja publiku ootustele ning korraldaja vajadustele. Tallinna Lauluväljak on vaieldamatult laulupidude toimumispaik, samas kui tantsupidu on aastatepikkuste otsingute järel oma kindla ja juurdunud taristuta ning endiselt ollakse väljakujunenud peopaigas, Kalevi Keskstaadionil omanikuga põhimõtteliste läbirääkimiste faasis. Tänaseks on pidude toimumiseks vajalikud taristud amortiseerunud ega vasta kaasaegsetele vajadustele. Nii laulu- kui tantsuväljak vajavad suuremahulisi investeeringuid. ELT SA-l puudub toimiv võimalus osaleda Tallinna Lauluväljaku SA ja MTÜ Eesti Spordiseltsi Kalev taristuid puudutavates otsusteprotsessides. 2.5.1 Kuna laulu- ja tantsupeo puhul on tegu suurima ja mõjukaima sümbolväärtusega sündmusega nii Tallinna Lauluväljakul kui Kalevi Keskstaadionil, tuleb kõiki arendusi taristutel korraldada ennekõike laulu- ja tantsupeo vajadustest lähtuvalt, kaasates ELT SA ekspertarvamust. 2.5.2 Lauluväljaku taristu renoveerimise kava koostamiseks laulupeo vajadustest lähtuvate sisendite andmine, arvestades laulupeo kui rahvusliku suursündmuse vajadusi. 2.5.3 Tantsuväljaku taristu renoveerimise lähteülesande väljatöötamine sisendite andmine, arvestades tantsupeo kui rahvusliku suursündmuse vajadustega. VII TEGEVUSKAVA JA FINANTSPLAAN Käesoleva arengukava strateegiast lähtuv tegevuskava ja finantsplaan koostatakse iga-aastaselt ning esitatakse ELT SA nõukogule kinnitamiseks koos aasta eelarve kinnitamisega. Arengukava uuendatakse regulaarselt, vajaduspõhiselt, täpsustades vajadusel võtmetegevusi ja meetmeid ning koostades iga-aastaselt uus detailne tegevuskava ja finantsplaan. 11  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-6/4354-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 30.12.2021 käskkirja nr 234 alusel, kooskõlas 2022. aasta riigieelarve seadusega ning lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 – ELT SA tegevuseelarve 2022 aastal; 1.4.2.Lisa 2 – ELT SA arengukava 2016-2022. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2022 kuni 31.12.2022 toetust summas 1681211 eurot, millest: 2.1.1.tegevustoetus on summas 681211 eurot; 2.1.2.edasiantavad toetused laulu- ja tantsupeo kollektiivide toetamiseks on summas 1 000 000 eurot. 2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2022. aastal vähemalt 1400 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.3. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel: 2.3.1. 01.03.2021 – 170 000 eurot; 2.3.2. 01.04.2021 – 170 000 eurot; 2.3.3. 01.07.2021 – 170 000 eurot; 2.3.4. 01.10.2021 – 1 171 211 eurot. 2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva enne lepingu punktis 2.4.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.4. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.5 toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja poolt esitatud taotlus, mis muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Eino Pedanik, [email protected], 6282227; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Margus Toomla, [email protected], 6273120. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Registrikood: 70000941 Registrikood: 90005188 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE891010220034796011 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Margus Toomla kantsler juhatuse liige 3/3  Kinnitatud nõukogu protokolliga 19.01.2022 nr 1/2022 TULUD 2022 Eelarve Kultuuriministeeriumi tegevustoetus 681 211 Lisataotlus 0 Sihtfinantseeritud toetusprogramm 1 000 000 Õppematerjalide müük 10 000 Piletitulu 0 Väljakute kaubanduspinna rent 0 Reklaami müük 0 Muu tulu 0 TULUD KOKKU 1 691 211 KULUD 2022 Eelarve Peo otsesed korralduskulud 565 016 Arendustegevus ja muud kulud 61 000 Kollektiivide toetusprogramm 1 000 000 Bürookulud 437 270 KULUD KOKKU 2 063 286 TEGEVUSTULEM kalendriaasta lõpuks -372 075