Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri
l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus
Eelnöu eesmärk on vöimaldada erastamisest laekuva raha kasutamist ka omandireformi
käigus tagastatud ja muinsuskaitse alal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks,
konser^eerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Eestis on 12 muinsuskaitseala
ajaloolistes linnasudametes (Tallinnas, Valgas, Tartus, Pämus, Vörus, Paides, Viljandis,
Kuressaares, Rakveres, Haapsalusja Lihulas)ja samuti Rebalas. Käesoleva eelnöu seaduseks
saamiset on vöimalik toetada nende muinsuskaitsealade väärtuslike ehitiste renoveerimist
ning säilitadaja muuta kaunimaks meie ajaloolist linnapilti.
2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Käesoleva eelnöu paragrahviga l muudetakse Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse
paragrahvi 7 löike l punkti 7 ja sätestatakse, et reservfondi laekunud raha vöidakse kasutada
toetuse andmiseks omaiidireformi käigus tagastatud ehitismälestise voi muinsuskaitse alal
asuva tagastatud ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks
ja taastamiseks. Nimetatud § 71g l p7 lisati uue Muinuskaitseseadusejöustumisel 2019-aja
see nägi ette tagastatud ehitismälestiste renoveerimise toetamist. Natsionaliseeritud ehitised
anti öigusjärgsetele omanikele tagasi väga halvas seisus. Muinsuskaitsealade puhui on
tegemist ten-itoriaalkaitsega, initte niivörd objektipöhise kaitsega, mis tähendab, et kaitstakse
ajaloolist linnaruumi ja seal olevaid väärtuslikke hooneid, ilma et need peaks olema
tunnistatud ehitismälestisteks. Samas kehtivad muinsuskaitseala piires asuvate ehitiste
renoveerimisel samad piirangud ja miljöönöuded, mis ehitismälestiste puhui, kuid
muinsuskaitsealas asuva tagastatud ehitise omanik omandirefomii reservfondist eraldatavale
toetusele kandideerida ei saa, kui ta ehitis ei ole tunnistatud kultuurimälestiseks. Eelnöu
körvaldaks seesugust ebavördset kohtlemist soodustava olukorra ja vöimaldaks suuremal
hulgal väärtuslike ajalooliste tagastatud ehitiste omanikel toetust taotleda. Seni on suurem osa
omandireformi reservfondi toetusi eraldatud kogudustele, kellele on hulgaliselt tagastatud
hooneid, mis on mälestised.
3. Eelnou terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.
4. Seaduse mojud
Käesoleva seaduse alusel on vöimalik eraldada reservfondist toetusi omandireformi käigus
tagastatud ning muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldainiseks, remontimiseks,
konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Eestis on ca 5200 ehitismälestist,
millest suur osa on eraomandis. Riik toetab ainelise kultuuripärandi säilitamist aastas ca 3,5
miljoni euroga, mis arvestades praeguseid ehitushindu ja mälestiste renoveerimise körgemat
maksumust ei ole piisav. Ehituspärai-idi seisund pole oluliselt paranenud ja ligi veerandik
mälestistest on halvas voi avariilises seisundis. Voimaldades omandireformi reservfondist
eraldatavale toetusele kandideerida ka muinsuskaitsealadel asuvate tagastatud ajalooliste
ehitiste omanikel suurendame vöimalusi väärtusliku Eesti kultuuripärandi säilitamiseks,
milline on pöhiseaduse kohaselt Eesti riigi esmane ulesanne. Tagastatud ehitised (elamud,
kooli- ja vallamajad, pritsi- ja töllakuurid, körtsid jt) on ehitatud enne 1940.a ja vajavad riigi
abi nende säilitamisel.
5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Käesolev seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Käesoleval ajal eraldatakse
aastas tagastatud ehitismälestiste renoveerimiseks omandireformi reservfondist l miljon eurot
aastas ja seadusemuudatus ei eelda nende vahendite suurendamist. Kuna 2022.a eelarves
vähenevää mälestistele eraldatavad toetusvahendid ligikaudu veerandiku vörra, on oluline
leida paindlikke lisavöimalusi väärtusliku ehituspärandi säilitamiseks.
6. Seaduse koosköla Euroapa Liidu öigusega
Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.
7. Rakendusaktid
Eelnöu rakendamiseks pole vaja rakendusakte kehtestada.
8. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub tavalises korras.
Algatab Isamaa fraktsioon 23.02.2022. a.
^.^
Helir-Valdor Seeder
Isamaa fraktsiooni esimees
EELNÖU
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seadus
§ l. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvi 7 löike l1 punkt 7 muudetakse
ja sönastataksejärgmiselt:
" 7) toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise voi muinsuskaitse
alal asuva tagastatud ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks,
restaureerimiseks ja taastamiseks."
Juri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2022
Algatab Isamaa fraktsioon 23.02.2022. a.
^^
Helir-Valdor Seeder
Isamaa fraktsiooni esimees
^iigikogu Kantseleä
Kuupäev ^{^JW. M)^
viit-/r/^_r^~
Vabariigi Valitsus
.02.2022 nr 1-1/14-538/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 23. veebruaril algatatud
erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (538 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0216 - Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (538 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 28.2.2022 resolutsioonile.
Osapooled: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium
Tähtaeg: 17.03.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ecc5d7a-9f71-445c-80ee-3cc8c8ba0d91
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ecc5d7a-9f71-445c-80ee-3cc8c8ba0d91?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 27.02.2022 / 1-1714-538;
Riigikantselei / 27.02.2022 / 2-5/22-00450
Resolutsiooni teema: Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
(538 SE)
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun Kultuuriministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse
seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 17.03.2022
Adressaat: Kultuuriministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 10.03.2022
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 24.3.2022 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0216.
Kontroll: Diana Mölder
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 28.02.2022
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655