Kiri

Justiitsministeerium Meie 24.02.2022 nr 1.2-2/175-14 Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu ning selle seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: Eelnõu Seletuskiri Kooskõlastustabel Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitseministeerium Siseministeerium Välisministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Tööandjate Keskliit Tööinspektsioon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Riigi Kinnisvara AS Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Transpordiamet Eesti Puitmajaliit MTÜ Eesti Taristuehituse Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Dana Kadanik 715 3461 [email protected]  Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) edastas 15. juulil 2021. a Eestile kirja rikkumismenetluse nr 2018/2231 algatamise kohta, millega heidetakse ette Eesti õiguse mittevastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/67/EL1 (edaspidi direktiiv 2014/67/EL), mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ2 jõustamist. Komisjoni pöördumine tähistab esimest etappi Euroopa Liidu toimimise lepingu3 artiklis 258 sätestatud rikkumismenetluses. Komisjoni hinnangul ei ole direktiiv 2014/67/EL Eesti õigusesse kohaselt üle võetud, mistõttu nähakse eelnõuga ette muudatused Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses (ELTTS) ja töölepingu seaduses (TLS). TLS-i täiendatakse regulatsiooniga, mis annab töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Töötaja saab nõuda töötasu tööandjat alltöövõtu tellinud isikult ainult juhul, kui: 1) töötaja teeb alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid; 2) töötaja on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt on töötajal õigus nõuda töötasu täies ulatuses vastavalt sellele, mis on töölepingus kokku lepitud, siis alltöövõtu tellinud isikult on töötajal õigus nõuda töötasu vaid seadusega kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses. Tööandjalt alltöövõtu tellinud isik vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui ta on järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Nimetatud muudatused tehakse seoses komisjoni etteheidetega. Seni on Eesti kohaldanud allhankeahela vastutust üksnes lähetatud töötajate suhtes ehk piiriülestes olukordades vastavalt ELTTS §-le 52. Komisjoni hinnangul on selline käitumine vastuolus nii direktiiviga 2014/67/EL kui ka diskrimineeriv ja ebaproportsionaalne piiriüleste teenuseosutajate suhtes ning võib hoida lõppkliente ja töövõtjaid sõlmimast lepinguid või allhankelepinguid teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjatega. Seetõttu oleme nõustunud, et Eesti õigus ei vasta direktiivis sätestatud nõuetele ning täiendame TLS-i lähtuvalt komisjoni selgitustest. Lisaks täiendatakse eelnõuga ELTTS-i ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes tuginevad oma õigustele, näiteks on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole. Komisjoni hinnangul ei ole Eesti õiguses sätet, millele lähetatud töötaja saaks sellistes olukordades tugineda. Riigisiseses õiguses olevad ebavõrdse kohtlemise sätted ei kohaldu ebasoodsa käitumise korral, kuivõrd nende reguleerimisese on erinev. Komisjoni hinnangul ei ole kehtiv regulatsioon piisav, et tagada kooskõla direktiiviga 2014/67/EL. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0067&from=ET 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31996L0071&from=ET 3 Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT 1 Täiendavalt tehakse eelnõuga ELTTS-is muudatused, mis puudutavad alltöövõttu. Komisjon leidis, et ELTTS-is on kasutusel laiem mõiste, kui direktiiviga 2014/67/EL on ette nähtud ning see piirab teenuse osutamise vabadust. Kehtiva ELTTS-i kohaselt on töötajal õigus nõuda tasu tööandjalt teenuse tellinud isikult, kuid komisjoni hinnangul on tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus seeläbi sõnastatud liiga laialt. Eelnõu eesmärk on täpsustada sättes kasutatud mõistet selliselt, et see välistaks sätte liiga kaugele ulatuva tõlgendamise ning mitmetimõistetavuse. Kehtiva ELTTS-i alusel on lähetatud töötajal õigus pöörduda oma töötasu nõudega tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poole pärast seda, kui töötasu sissenõudmine tööandja suhtes on olnud täitemenetluses tulemusetu kuue kuu jooksul. Komisjoni hinnangul takistab nimetatud säte lähetatud töötajal kasutada talle direktiiviga 2014/67/EL ette nähtud õigusi, kuna töötasu väljanõudmiseks kulub liiga palju aega. Eelnõuga nähakse ette, et tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult saab nõuda töötasu juhul, kui tööandja suhtes täitemenetluse alustamisest on möödunud neli kuud ja nõuet ei ole rahuldatud. Eesti peab riigisisese õiguse direktiiviga 2014/67/EL kooskõlla viima hiljemalt 2022. aastaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Dana Kadanik ([email protected], 715 3461), töökeskkonna juht Seili Suder ([email protected], 626 9191) ja sama osakonna nõunik Eneken Sepa ([email protected], 626 9736). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected], 626 9738). Eelnõu mõjude osa on koostanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe ([email protected], 6269 726). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL. Eelnõuga muudetakse: 1) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse 22. novembril 2021. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 12.11.2021, 17); 2) töölepingu seaduse 15. detsembril 2021. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 11.12.2021, 2). Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK). VTK koostamine ei ole vajalik hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud erandite kohaselt. HÕNTE lubab erisusi VTK koostamisest, kui eelnõu menetlemine on põhjendatult kiireloomuline ja eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Käesolev eelnõu hõlmab sätteid, mis on liikmesriigile ülevõtmiseks kohustuslikud tulenevalt komisjoni algatatud rikkumismenetlusest nr 2018/2231 ja millega viiakse riigisisene õigus direktiiviga 2014/67/EL kooskõlla. Eelnõu on kiireloomuline, kuivõrd Eesti on lubanud oma õiguse direktiiviga 2014/67/EL kooskõlla viia hiljemalt 2022. aastaks. Eelnõu viibimisel võib komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Kui kohus leiab, et liikmesriik ei ole 2 aluslepingutest tulenevat kohustust täitnud, nõutakse riigilt kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist, milleks võivad olla põhisumma või karistusmakse tasumise kohustused4. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Käesoleva eelnõu peamine eesmärk on viia Eesti õigus komisjoni algatatud rikkumismenetluse raames direktiiviga 2014/67/EL kooskõlla. TLS-is tehtavate muudatuste eesmärk on tagada riigisiseste ja piiriüleste teenuseosutajate võrdne kohtlemine seoses neile pandava vastutusega, samuti kohelda võrdselt riigisiseseid töötajaid ja lähetatud töötajaid. Komisjoni hinnangul on kehtiv õigus piiriüleste teenuseosutajate suhtes diskrimineeriv ning annab Eesti tööandjatele konkurentsieelise. ELTTS-i kohaselt on üksnes lähetatud töötajal õigus nõuda töötasu tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult, eelnõuga tekib alternatiivne nõudeõigus ka riigisisestel töötajatel. Eelnõuga TLS-i lisatav säte kaitseb seega töötaja õigust töötasule. ELTTS-i muudatuste eesmärk on soodustada töötaja õiguste kaitset, sealhulgas kaitsta lähetatud töötajat ebasoodsa kohtlemise eest, ning täpsustada tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutust. Eelnõus ettenähtud muudatus kiirendab töötaja võimalust nõuda töötasu alltöövõttu tellinud isikult. Komisjoni hinnangul on kehtivas ELTTS-is sätestatud kuuekuuline ooteaeg, pärast mida saab töötaja pöörduda töötasu nõudmisega tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poole, liiga pikk ning takistab töötajat talle direktiiviga 2014/67/EL ette nähtud õiguste kasutamisel. Töötaja töötasu õiguste realiseerimist soodustatakse töötasu nõudeõigust andvas sättes lühema (neljakuulise) tähtaja kehtestamisega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest § 1 sätestab ELTTS-i muudatused ja § 2 TLS-i muudatused. Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse ELTTS-i § 5 lõige 12. Komisjon leidis, et Eesti õigusnormides ei ole direktiivi 2014/67/EL artikli 11 lõike 5 kohaselt konkreetset sätet, mis tagaks lähetatud töötajale kaitse ebasoodsa kohtlemise eest, kui töötaja on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole. Eelnõuga viiakse Eesti õigus direktiiviga 2014/67/EL kooskõlla, kehtestades ELTTS-is lähetatud töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sätte. Lähetatud töötajate kaitse on vajalik, kuivõrd oma õigustele tuginemine, sealhulgas kohtu või haldusorganite poole pöördumine, võib tekitada tööandjale ebameeldivusi, mis võib omakorda tuua kaasa tööandja soovi töötajat ebasoodsamalt kohelda. Ebasoodne kohtlemine võib seisneda näiteks selles, et tööandja annab töötajale vähem tööd, jätab ta ilma ettevõttesisestest hüvedest jms ehk tegemist on töötaja algatatud olukorra või asjaoluga (nt töövaidluskomisjoni poole pöördumine), millest tulenevalt kohtleb tööandja teda varasemaga võrreldes erinevalt (ebasoodsamalt). Seejuures tuleb ebasoodsat kohtlemist eristada ebavõrdsest kohtlemisest. 4 Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT 3 Ebasoodsa kohtlemise tuvastamiseks ei võrrelda töötajat teiste võrreldavate isikute või isikute gruppidega, vaid võrreldakse töötaja olukorda töötaja varasema olukorraga. Ebasoodsa kohtlemise hindamisel ei ole oluline kindla kaitstava tunnuse olemasolu (nt sugu, vanus, veendumused jm), vaid kaitse on tagatud töötajapõhiselt igale töötajale konkreetse ühise tunnuse puudumisel. Eeltoodud asjaolud eristavad uut sätet võrdse kohtlemise sätete alusel kaitse saamise eeldustest. Näiteks olukorras, kus tööandja kohtleb töötajat oma õiguste eest seismise tõttu ebasoodsalt, kuid töötaja puhul ei saa välja tuua ühtegi eristuvat tunnust võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS)5 tähenduses, ei ole töötaja ebasoodne kohtlemine oma õiguste eest seismisel kehtiva õiguse kohaselt diskrimineerimine VõrdKS-i tähenduses ning töötaja nimetatud seaduse alusel kaitset ei saa. Eelnõu annab töötajale sellises olukorras kaitse tööandjapoolse ebasoodsa kohtlemise eest. Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse ELTTS §-s 52 sõna „teenuse“ sõnaga „alltöövõtu“. Direktiivi 2014/67/EL artikli 12 lõige 2 näeb ette, et alltöövõtu korral saab lähetatud töötaja lisaks tööandjale või tööandja asemel nõuda töötasu töövõtjalt, kelle otseseks alltöövõtjaks on tema tööandja. Komisjoni hinnangul on ELTTS-i säte, mis direktiivi selle kohustuse üle võtab, sõnastatud liiga laialt. Komisjon toob esile, et praegu kohaldatakse riigisisest õigust (ELTTS § 52) olukordades, kus ei ole tegemist alltöövõtuga, vaid teenuse osutamise lepinguga kliendi ja teenuseosutaja vahel, mis tähendab, et kehtivas seaduses on kasutusel laiem mõiste, kui direktiiv seda ette näeb. Komisjoni rikkumismenetluses esitatud hinnangutest tulenevalt on eelnõuga kõnealuses ELTTS-i paragrahvis teenuse osutamise mõiste asendatud alltöövõtu mõistega. Direktiivi 2014/67/EL tähenduses on alltöövõtuga tegemist näiteks olukorras, kus Eesti ettevõte A, kes on peatöövõtja6, tellib ehitustöödeks Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud ettevõttelt B värvimistööd ning ettevõte B lähetab oma töötaja Eestisse neid töid tegema. Sellisel juhul on töötajal töötasu nõudmise õigus ennekõike oma tööandjalt ettevõttelt B. Juhul, kui ettevõte B ei ole sätestatud aja jooksul töötajale töötasu maksnud, saab töötaja töötasu nõude esitada ettevõttele A (tööandjalt otseselt alltöövõtu tellinud isikule). Kuna alltöövõtuahel võib koosneda paljudest erinevatest ettevõtetest (sh alltöövõtjatest), tõmbab direktiiv 2014/67/EL vastutuse piiri, mis ei ulatu töötaja tööandja ja tema tööandjalt otseselt alltöövõtu tellinud isiku (otsene alltöövõtja) vahelisest suhtest kaugemale. Eelnõuga tehtav muudatus jaotab selgelt vastutuse osapoolte vahel. Eelnõu § 1 punktiga 3 sõnastatakse ümber ELTTS §-i 52 lõige 1. ELTTS § 52 lõige 1 sõnastatakse ümber eesmärgiga täpsustada alltöövõtu tellinud isiku ja tööandja vahelisele suhtele kohaldatavaid sätteid. ELTTS § 52 lõikes 1 tehtava muudatusega kohaldatakse alltöövõtu tellinud isiku ja tööandja vahelisele suhtele võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) käenduse kohta sätestatut ning alltöövõtu tellinud isikut käsitletakse käesoleva paragrahvi mõttes tööandja käendajana. See tähendab, et alltöövõtu tellinud isik kohustub tulenevalt ELTTS § 52 lõikest 1 vastutama tööandja töötasu maksmise kohustuse täitmise eest töötaja ees. Kui tööandja ei maksa töötajale töötasu vastutavad alltöövõtu tellinud isik ja tööandja töötaja ees solidaarselt. Seejuures on alltöövõtu tellinud isiku käendus piiratud ELTTS § 52 lõigetes 2, 3 ja 4 kehtestatud tingimustega, mida on täpsemalt selgitatud allolevalt. 5 Võrdse kohtlemise seadus § 1 lõike 1 kohaselt eristuvad tunnused: rahvus (etnilise kuuluvus), rass, nahavärvus, usutunnistus või veendumus, vanus, puue või seksuaalne sättumus. 6 Peatöövõtja on projekti/objekti teostamiseks tellija poolt valitud isik, kellel on tekkinud ehitustöö tegemise kohustus ja kes tellib ehitustöö tegemise teis(t)elt isiku(te)lt. 4 Kui tööandja ei ole töötajale kokkulepitud töötasu maksnud, saab töötaja esitada töötasu tasumise nõude alltöövõtu tellinud isiku vastu. Alltöövõtu tellinud isiku töötasu tasumise kohustus on piiratud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga. Alltöövõtu tellinud isikult saab töötaja nõuda töötasu alles siis, kui tema täitemenetlus tööandja vastu on kestnud neli kuud ja see on olnud tulemusetu. Alltöövõtu tellinud isikul tekib töötajale töötasu tasumise kohustus vaid juhul, kui alltöövõtu tellinud isik ei ole käitunud suhtes töötaja tööandjaga korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui alltöövõtu tellinud isik on tasunud töötajale alammäära ulatuses töötasu, saab alltöövõtu tellinud isik enda poolt täidetud kohustust (samas ulatuses) tagasi nõuda töötaja tööandjalt. Samal ajal väheneb töötaja nõue tööandja vastu alltöövõtu tellinud isiku poolt tasutud summa võrra. Näiteks, kui töötaja töötasu on 1200 eurot ja alltöövõtu tellinud isik maksab töötajale töötasu alammääras, mis on 2022. aastal 654 eurot, saab alltöövõtu tellinud isik tööandjalt tagasi nõuda enda poolt tasutud 654 eurot ning samal ajal väheneb selle summa võrra töötaja nõue oma tööandja vastu. See tähendab, et töötaja nõue oma tööandja vastu peale alltöövõtu tellinud isiku poolt töötasu maksmist oleks 546 eurot. Kokku saab töötaja nõuda tema töölepingust tööandjaga tulenevat summat. Nimetatud regulatsioon tuleneb VÕS § 152 lõikest 1 esimesest lausest, kuid selguse mõttes nähakse see põhimõte ette ELTTS §-i 52 lõikes 6, täpsustades alltöövõtu tellinud isiku tagasinõudmise õigust. Lisaks tulenevad VÕS-i käenduse regulatsioonist teatamiskohustused nii töötajale (VÕS § 146 lõiked 1 ja 3) kui alltöövõtu tellinud isikule (VÕS § 147). Näiteks peab alltöövõtu tellinud isik enda poolt tasutud töötasust teatama tööandjale. Kui alltöövõtu tellinud isik ei informeeri tööandjat enda poolt tasutud (alammäära ulatuses) töötasust ja tööandja täidab töötasu maksmise kohustuse terves summas, siis ei saa alltöövõtu tellinud isik enda poolt tasutud summat tööandjalt tagasi nõuda, vaid peab tagasinõude esitama töötaja vastu alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 147). Seega olukorras, kus töötasu tasuvad mõlemad, nii tööandja kui alltöövõtu tellinud isik, peab töötaja tagastama alltöövõtu tellinud isikule tema tasutud summa. Vastasel korral tekib alltöövõtu tellinud isikul nõue töötaja vastu alusetu rikastumise sätete alusel ja tulenevalt hea usu põhimõtte vastasest käitumisest. Seda põhjusel, et töötajal on õigus nõuda eelkõige tema töötasu. Sätte eesmärk ei ole õigustada olukorda, kus töötajale makstakse kokkuvõttes rohkem, kui oli tema algne nõue tööandja vastu. Läbi tööandja käendamise on alltöövõtu tellinud isiku tasutud summa eesmärk aidata töötajal toime tulla ootamatu asjaoluga ehk olukorraga, kus tööandja ei maksa töötasu, kuid mitte asendada tööandja kohustust. Teatamiskohustuse täitmise motivatsioon alltöövõtu tellinud isikule seisneb enda tööandja vastu suunatud nõude kiiremas realiseerimises, sest informatsiooni puudumise tõttu võib tagasinõudmise protsess venida. Samuti peab alltöövõtu tellinud isiku nõudel töötaja andma talle teavet tööandja töötasu maksmise kohustuse täitmise kohta, näiteks ei tohi töötaja varjata tööandja poolt talle töötasu maksmist. Vastasel korral võib väheneda töötaja nõue alltöövõtu tellinud isiku vastu, kui teabe andmise kohustuse rikkumise tulemusena tekkis alltöövõtu tellinud isikule kahju (VÕS § 146 lõiked 1 ja 3). Nimetatud olukordades tagab toimiv kommunikatsioon poolte vahel oma nõude realiseerimise tulemuslikkuse. Töötajal tuleb arvestada, et teatamiskohustuse rikkumise korral võib nõude saavutamine võtta kauem aega või nõue väheneda, kui teavitamata jätmise tõttu tekkis teisele poolele kahju. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse ELTTS-i § 52 lõige 11. Lisatavas lõikes defineeritakse alltöövõtu tellinud isiku mõiste. Muudatuse tegemise eesmärk on tagada ühtne arusaam sellest, kes on alltöövõtu tellinud isik, kellel tekib töötajale töötasu 5 maksmise kohustus, kui tööandja ei ole töötajale töötasu tasunud. Mõiste lisamise eesmärk on ennetada olukordi, kus töötaja seisukohast oluline töötasuvaidlus jääb lahendamata põhjusel, et töövaidluskomisjon või kohus ei tuvasta mõiste määratlematuse tõttu alltöövõtu tellinud isikut (ega alltöövõttu tervikuna), mistõttu ei saa alltöövõtu tellinud isikut kohustada töötasu hüvitama. Seega on säte oluline vastutuse määramise seisukohast. Samuti tooks kohustuse ebamäärasus (mõiste määratlematuse tõttu) kaasa olukorra, kus sätet ei ole praktikas võimalik jõustada. Sellisel juhul muutuks töötasu tasumise kohustuse seadmine sisutühjaks ning direktiivist 2014/67/EL tulenev töötaja kaitse (õigus töötasule) jääks tagamata. Alltöövõtu tellinud isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tellib enda ehitustööga seotud kohustuste täitmiseks ehitustööd teiselt isikult. Käesoleva sätte ja direktiivi 2014/67/EL artikli 12 lõike 2 tähenduses7 on nimetatud juhul tegemist otseselt töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isikuga. ELTTS §-s 52 sätestatu kohaldub juhul, kui nii alltöövõtu tellinud isiku kui ka tööandja kohustus on teha ehitustöid. Muudatusega reguleeritakse seega olukorda, kus alltöövõtu tellinud isik on võtnud endale kohustuse teha ehitustöö ja selle kohustuse täitmiseks tellib ta selle ehitustöö tegemise teiselt isikult. Definitsioon ei kohaldu objekti tellijale, sest tellijal ei lasu ehitustöö tegemise kohustust, vaid ta soovib tellida millegi valmimist. Seega ei ole tellija alltöövõtu tellinud isik käesoleva sätte tähenduses. Direktiivi 96/71/EÜ lisast tulenev ehitustööde loetelu on näitliku loeteluna esitatud ELTTS § 5 lõikes 5. Näide, millal ELTTS §-s 52 sätestatu ei kohaldu, on järgmine: ettevõte A (tellija) tellib kontserdi korraldamise teenuse ettevõttelt B (alltöövõtu tellinud isik), kes tellib kontserdi läbiviimiseks lava monteerimise alltöövõtu korras Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud ettevõttelt C, kes lähetab oma töötajad Eestisse neid töid tegema. Kuna B kohustus ei ole seotud ehitustööde tegemisega, vaid kontserdi korraldamisega, siis ei kehti ELTTS §-s 52 sätestatu ettevõte C töötajate suhtes. C töötajad ei saa nõuda B-lt töötasu maksmist, kui tööandja C oma töötajatele töötasu ei maksa. Eelnõu § 1 punktiga 5 sõnastatakse ümber ELTTS § 52 lõige 2. ELTTS § 52 lõikes 2 tehakse kaks muudatust: sõnad „otsuse täitmisele pööramist“ asendatakse sõnadega „täitemenetluse alustamist“ ning kuuekuuline tähtaeg asendatakse neljakuulisega. Otsuse täitmisele pööramise asemel kasutatakse täitemenetluse alustamise mõistet. Täitmisele pööramine on mõistena käesoleva sätte tähenduses ebaselge ega defineeri piisavalt täpselt hetke, millal võib töötaja töötasu nõudmiseks pöörduda alltöövõtu tellinud isiku poole. Täitmisele pööramise mõiste on kasutusel kriminaalmenetluses ja selle definitsioon on esitatud kriminaalmenetluse seadustiku kommentaarides. Kõige üldisemalt tähistab see mõiste ajavahemikku kohtuotsuse jõustumisest (õigusemõistmisest) kuni otsusega määratud õigusjärelmite ellurakendamiseni (haldusülesannete täitmiseni). Näiteks tehakse selles etapis järgmisi tegevusi: karistuse teatavakstegemine; vangistuskutse väljasaatmine süüdlasele, keda pole kohtumenetluse ajal vahi alla võetud, kuid kellele on kohtuotsuse resolutsioonis vangistus mõistetud ning korraldatakse sundtoomine, kui isik ise ei ilmu; erinevate lisakaristuste teatavakstegemine süüdlasele jms. Samuti tuleb maakohtul kohtulahendi täitmisele pööramise käigus lahendada selles staadiumis tekkinud õigusvaidlusi, näiteks kas pöörata karistus 7 Direktiivi 2014/ 67/EL artikli 12 lõige 2 näeb ette, et direktiivi 96/71/EÜ lisas nimetatud tegevusvaldkondade puhul näevad liikmesriigid ette meetmed, millega tagatakse, et alltöövõtu korral saavad lähetatud töötajad lisaks tööandjale või tööandja asemel pidada lähetatud töötajate sama artikli lõikes 1 osutatud õiguste järgimise eest vastutavaks töövõtjat, kelle otseseks alltöövõtjaks on nende tööandja. 6 täitmisele või lükata edasi jne. Eeltoodust tulenevalt ei hõlma kohtulahendi täitmisele pööramine ainult meetmeid jõustunud kohtulahendi elluviimiseks, vaid vajaduse korral ka tegevusi selle muutmiseks ja tühistamiseks. Kuna kohtulahendi täitmisele pööramine nõuab sageli jõustunud kohtulahendi revideerimist, siis saabki täitmisele pööramise organiks olla vaid kohus.8 Kui töötasu nõue lahendatakse tsiviilkohtumenetluses, kus kohtu töö lõppeb kohtuotsuse väljakuulutamisega, siis otsuse täitmisele pööramist kohtu poolt ei toimu. Sama kehtib ka juhul, kui jõustub töövaidluskomisjoni otsus. Tegemist on lõpliku jõustunud täitedokumendiga täitemenetluse seaduse (TMS) § 2 lõike 1 tähenduses, mille puhul ei teki erinevalt kriminaalmenetlusest küsimust, kuidas õigusjärelmitega edasi käituda, kuna need on jõustunud otsuses selgelt määratletud. Kui võlgnik ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, peab õigustatud isik ise kohtutäituri poole pöörduma, et oma õigusi täitemenetluses (kohtutäituri kaudu) realiseerida. Mida kiiremini pöördub sissenõudja peale lahendi jõustumist kohtutäituri poole, seda kiiremini saab alustada täitemenetlusega. Kui täitemenetluse alustamise tingimused on täidetud, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24 lg-d 1 ja 2). Just täitemenetluse alustamine määrab oma sõnastuselt kõige paremini töötasu nõudmisega seotud ahelas hetke, millest alates hakkab kulgema tähtaeg, mille möödumisel on sissenõudjal õigus pöörduda töötasu nõudega tema tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poole. TMS § 24 lõike 2 alusel loetakse täitemenetlus alanuks võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisega. Täitmisteate kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Täitemenetluse alustamine on kindel aeg, millest tähtaja kulgemist lugeda. Täitemenetluse alustamisest alates arvestatakse tähtaja kulgemist muu hulgas ka teistes riigisisestes seadustes9 ning peetakse statistikat10 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas. Iga täitemenetluse kulg on erinev ja ettearvamatu, kuid olenemata võlgnikust on kohtutäituril piisavalt võimalusi täitemenetlust alustada. Kättetoimetamise viisidest sõltuvalt võib alustamiseks kuluda erinevatel juhtudel erinev aeg, mis sõltub ka võlgniku enda koostöövalmidusest. Täitemenetlus alustamata ei jää, sest juhul, kui kõik kättetoimetamise meetmed on läbi proovitud, saab võlgnikule täitmisteate kätte toimetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 317 ette nähtud avaliku kättetoimetamise korras. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Eeltoodust tulenevalt kannab täitmisele pööramise väljend endas eksitavat tähendust tsiviilõiguse tähenduses ja käesoleva sätte kontekstis. Alltöövõtu tellinud isikule kohustuste tekkimise tähtaega muudetakse – kuue kuu asemel neli kuud. Kehtiva ELTTS § 5² lõike 2 kohaselt täidab alltöövõtu tellinud isik kohustuse juhul, kui tööandjalt ei ole võimalik töötasu sisse nõuda kuue kuu jooksul pärast otsuse täitmisele pööramist. Komisjoni hinnangul takistab nimetatud säte lähetatud töötaja võimalust kasutada talle direktiiviga 2014/67/EL ette nähtud õigusi, kuna maksmata töötasu väljanõudmiseks kulub liiga palju aega. Komisjon leiab eelnevast tulenevalt, et Eesti ei ole järginud direktiivi 2014/67/EL artiklit 12, mille kohaselt võimaldavad sätted töötajale otsese alltöövõtusuhte puhul 8 P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne § 410/4.2. 9 Näiteks pankrotiseadus § 31 lg 11 p 1; võlaõigusseadus § 547 lg 4; TMS § 188 lg 2, § 190 – eeltoodud seadustes arvestatakse tähtaega täitemenetluse alustamisest alates. 10 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja täitemenetluste üle peetava statistika aluseks on täitemenetluse alustamise hetk; kui täitemenetlus ei ole alanud, ei saa täitemenetluse kohta statistikat kajastada. 7 rakendada töövõtja suhtes tõhusaid ja proportsionaalseid sanktsioone olukorras, kus töötajatel on raskusi oma õiguste teostamisel. Eelnõuga muudetakse kuuekuuline tähtaeg neljakuuliseks alljärgnevatel kaalutlustel. Täitemenetluse keskmist kestust liikmesriikides on raske kokku võtta andmete vähesuse tõttu, sest liikmesriigid ise tihti selliseid andmeid ei kogu. 2015. aastal avaldatud uuringu kohaselt varieerub liikmesriikides periood täitemenetluse alustamisest kuni vabatahtliku täitmise aja lõpuni (hetkeni kui kohtutäitur arestib kontod krediidiasutustes) kahest päevast kuni 196 päevani ning periood sunnimeetmete rakendamisest (nt konto arestimine) kuni nõude rahuldamiseni viiest päevast kuni 533 päevani. Arvestades kahte eelnimetatud perioodi, on uuringu andmetel Euroopa Liidus keskmine täitemenetluse kestus alustamisest kuni nõude rahuldamiseni 95 päeva, mis on natuke üle kolme kuu.11 Eelnõusse lisatud neljakuulise tähtaja puhul on arvestatud Eesti keskmise täitemenetluse kestusega, mille täitedokumendiks on töövaidluskomisjoni või kohtu otsus. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kogutud statistikale12 on 1. novembri 2021. a seisuga alustatud töövaidluskomisjoni otsuse alusel 834 täiteasja, millest eelnõu kirjutamise hetkeks on lõpetatud 507 ja lõpetamata 327 täiteasja. Lõpetatud täiteasjadest13 on 206 täiteasja lõpetatud 1–6 kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest, mis on antud juhul enamus. Kui vaadata täitemenetluse esimest kuute kuud14, siis on nendest omakorda kõige tõhusamad esimesed neli kuud, mille jooksul rahuldatakse 171 nõuet 206-st, mis on samuti enamus. Sama tendents on jälgitav kohtulahendi alusel välja mõistetud töövaidlusnõuetes. Statistika kohaselt oli kohtulahendi alusel alustatud täiteasju kokku 133, millest 97 lõpetati ning kõige tulemuslikumad esimesest kuuest kuust olid esimesed neli kuud15. Eeltoodut võib põhjendada järgnevalt. Esimesel kuul täitemenetluse alustamisest jookseb võlgnikul vabatahtlik täitmise aeg (TMS § 25 lg 1) ning vabatahtliku täitmisaja jooksul võla tasumisel on võlgnikul väiksemad kohtutäituri ja täitemenetlusega kaasnevad kulud (TMS § 25 lg 2), mis võib tekitada lisamotivatsiooni nõue tasuda. Peale vabatahtliku täitmisaja möödumist rakendab kohtutäitur sunnimeetmeid, muu hulgas arestib võlgniku kontod krediidiasutustes, millega võib põhjendada teise kuu täiteasjade lõpetamise suurt arvu. Nõue rahuldatakse, kui kogu nõude summa on võlgniku kontodel olemas ja see laekub kohtutäiturile esimese arestiga. Kolmanda ja neljanda kuu jooksul kasutab kohtutäitur vajaduse korral muid sunnimeetmeid. Edasine täitemenetlus ei pruugi olla tulemuslik. Kui võlgnikul vara ei ole, siis ei ole võimalik nõuet realiseerida seni, kuni tekib vara, millele saab sissenõuet pöörata. Ehitusettevõtete puhul, keda ELTTS § 5² lõike 2 regulatsioon puudutab, võib sissenõudmist raskendada tihti asjaolu, et võlgnikul puudub registervara, näiteks on töövahendid liisingus. Eelnõus sätestatud neljakuuline periood on piisav, et kohtutäituril oleks selle aja jooksul aega teha täitemenetlusega seotud tegevusi, selgitada välja võlgniku varaline seis ja vajaduse korral korraldada varale sissenõude pööramiseks avalik enampakkumine. Kui nelja kuu jooksul ei ole 11 Case study on the functioning of enforcement proceedings relating to judicial decisions in Member States. Final Report. Arvutivõrgus kättesaadav: http://ec.europa.eu/justice/effective-justice/files/enforcement_proceedings_final_report_en.pdf 12 Andmed võivad olla ebatäpsed, sest nimetamata arv täiteasju ei ole tõstetud andmebaasi, mille alusel statistikat tehti, kuivõrd toimikute tõstmised vanast andmebaasist uude veel kestavad. Samuti võivad esineda ebatäpsused täitedokumendi nimetamise osas, mis tähendab, et kui töötasu nõue tuleneb kohtuotsusest ja see dokument on andmebaasi kantud kohtuotsusena, mitte töövaidluskomisjoni otsusena, ei ole seda antud statistika puhul arvestatud. 13 Lõpetatud täiteasjad jagunevad menetluse kestuse järgi järgmiselt: kuni üks kuu 28 täiteasja, 1–6 kuud 206 täiteasja, 6–12 kuud 95 täiteasja, 1–2 aastat 45 täiteasja, 2–3 aastat 18 täiteasja, 3–5 aastat 17 täiteasja, 5–10 aastat 8 täiteasja, üle kümne aasta 90 täiteasja. 14 Ühe kuu jooksul tehakse 28 täiteasja lõpetamist, kahe kuu jooksul 62 lõpetamist, kolme kuu jooksul 39 lõpetamist, nelja kuu jooksul 42 lõpetamist, viie kuu jooksul 29 lõpetamist, kuue kuu jooksul 34 lõpetamist. 15 Lõpetatud täiteasjad jagunevad menetluse kestuse järgi järgmiselt: ühe kuu jooksul 6 lõpetamist, kahe kuu jooksul 8 lõpetamist, kolme kuu jooksul 9 lõpetamist, nelja kuu jooksul 7 lõpetamist, viie kuu jooksul 3 lõpetamist, kuue kuu jooksul 1 lõpetamine, 6–12 kuu jooksul 15 lõpetamist, 1–2 aasta jooksul 14 lõpetamist, 2–3 aasta jooksul 3 lõpetamist, 3–5 aasta jooksul 23 lõpetamist, 5–10 aasta jooksul 5 lõpetamist, üle kümne aasta jooksul 3 lõpetamist. 8 täitemenetlus olnud tulemuslik, tekib töötajal õigus minna nõudma töötasu töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Tööandjat ei vabastata seejuures töötajale töötasu maksmise kohustusest, kui töötasu maksab alltöövõtu tellinud isik. Kõik täitemenetluslikud toimingud jäävad tööandja suhtes kehtima16, kuni tööandja täidab oma kohustuse töötaja ees täies ulatuses. Eelnõuga tehtavad muudatused kehtivad alates jõustumisest. See tähendab, et lähetatud töötaja, kellel on käimas täitemenetlus tööandja vastu ja kelle nõue ei ole eelnõus esitatud muudatuste jõustumise hetkeks rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest, saab nõuda töötasu tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Eelnõu § 1 punktiga 6 sõnastatakse ümber ELTTS § 52 lõige 3. Eesmärgiga täpsustada sõnastust ja välistada sätte mitmeti mõistmine lisatakse ELTTS § 52 lõikesse 3 sõnad „alltöövõtu tellinud isiku“ ja „kalendrikuu kohta“. Töötaja kaitse seisukohast on oluline tagada töötajale sissetulek. See tähendab, et kui töötajal jäi tööandjalt saamata viie kuu töötasu (näiteks töötaja pidi saama 1200 eurot kuus ja seda viis kuud), saab töötaja nõuda alltöövõtu tellinud isikult viie kuu töötasu, kuid alltöövõtu tellinud isiku kohustus on piiratud TLS § 29 lõikes 5 sätestatud töötasu alammääraga (näiteks 2022. aastal on töötasu alammäär 654 eurot ehk töötaja saaks nõuda alltöövõtu tellinud isikult viis korda 654 eurot). Seega on alltöövõtu tellinud isiku kohustus piiratud ühe töötasu alammääraga töötaja kohta kalendrikuus, kuid töötasu tuleb tasuda iga kalendrikuu eest, mil tööandja töötajale töötasu ei tasunud. Sätte täiendamine välistab selle tõlgendamise kujul, et alltöövõtu tellinud isiku vastutus piirdub ühe töötasu alammäära suuruse hüvitise maksmisega töötajale, olenemata sellest mitu kuud töötajale töötasu ei makstud. Sätte eesmärk on tagada töötaja kaitse püsiva sissetuleku kaudu. See tähendab, et kui tööandja ei ole töötajale töötasu tasunud, siis tagatakse töötajale õigus töötasule igas töötasu saamata jäänud kuus vähemalt alammääras. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse ELTTS § 52 lõigetega 5 ja 6. Tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku kohustus maksta töötajale töötasu langeb ära, kui ta on igapäevases majandustegevuses suhetes töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Eelnõuga lisatav lõige toob ELTTS-i näite, mida saab lugeda korralikuks ettevõtja hoolsuseks, seejuures ei ole tegemist ammendava loeteluga. Korraliku ettevõtja hoolsuse mõiste avatakse äriseadustiku muutmise seaduse seletuskirjas 17, mille järgi on juhatuse liikmel kohustus igal ajal tegutseda vastavalt seadusele, juhitava äriühingu huvidele ning selle äriühingu seisukohalt majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. See eeldab ka juhatuse liikme omapoolseid hinnanguid igale tehingule ja toimingule, mis on ühingu teiste organite poolt heaks kiidetud. Samuti on Riigikohus korraliku ettevõtja hoolsust sisustanud otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud olemisega, millega ei võeta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske ning tegutsetakse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks.18 Korraliku ettevõtja hoolsus võib väljenduda selles, et alltöövõttu telliv isik kontrollib tehingupoole tausta, näiteks palub esitada tehingupoolel dokumendid majandusliku seisu kohta 16 Täitemenetluses tööandja suhtes jäävad kehtima arestiaktid, keelumärked ja muud nõude rahuldamiseks rakendatud meetmed, kuni nõue on täielikult rahuldatud. 17 Seletuskiri äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu juurde. 13.12.2004, lk 77. 18 Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-03 p 10 9 või maksuandmete tõendi, teeb päringu avalikes registrites (äriregister, Ametlikud Teadaanded, e-MTA jms), kontrollib maksehäirete puudumist, töötajate sotsiaalmaksu maksmist jms, mis loob usaldusväärsust selle kohta, et töötajale makstakse eeldatavasti töötasu. Osa andmebaasides pakutavatest päringutest võivad olla tasulised, kuid uue tehingupartneri ja hinnalisema tehingu puhul on mõistlik kaaluda tasuliste teenuste tellimist riskide maandamiseks, vastasel korral võib alltöövõtu tellinud isik kanda riski tasuda töötajale töötasu, kui tööandja seda ei tee. Tõendile saab kuvada ettevõtte andmed tööjõu, tööjõu palga, maksuvõla jm kohta ning saata see otse e-MTA kaudu tehingupoolele19. Maksuandmete tõendiga saavad tehingupooled suurendada oma usaldusväärsust ja nii on mõlemal poolel kindlus, et teise poole maksuasjad ja laiemas laastus ka ettevõtte majanduslik toimimine on korras, näiteks ei ole kehtivaid karistusi, täitemenetlusi vms. Seejuures ei ole sätte eesmärk välistada või taunida tehingu tegemist ettevõttega, kellel nähtub maksehäire. Eesmärk on anda suunised, kuidas alltöövõttu telliv isik saab veenduda tehingupartneri usaldusvääruses. Näiteks kui alltöövõttu telliv isik soovib sõlmida tehingu ettevõttega, kes tegi soodsaima pakkumise, kuid kellel on tekkinud maksehäire ja aidata sellest välja tulla, avaldub korraliku ettevõtja hoolsus sellises olukorras tehingupoolte omavahelises suhtluses. Näiteks peaks alltöövõttu telliv isik uurima, miks on võlgnevus tekkinud, kuidas plaanitakse sellest välja tulla, kas ettevõttel on realistlik plaan võlgnevuse likvideerimiseks, kas võlgnevust on juba asutud likvideerima, millised abimeetmed on võetud, kas makse on ajatatud, kas võlgnevust likvideeritakse järjepideva tegevusega, kas ettevõttel on tulemas töid, mis katavad võlgnevuse jms. Säte ei määra, millal peab alltöövõtu tellinud isik tehingupoolt kontrollima, see võib toimuda enne tehingu tegemist, aga ka tööde tegemise ajal. Näiteks kui alltöövõtt on sõlmitud aastaks, käitub alltöövõtu tellinud isik korraliku ettevõtja hoolsusega ka siis, kui ta kontrollib näiteks poole aasta möödudes, kas töötajate sotsiaalmaks on makstud. Kuna vaidluse korral peab ettevõte tõendama, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, võib tekkida vajadus andmebaasidest tehtud päringuid, andmeid ja kirjavahetust talletada. Töötasu maksmise kohustust ei teki seega alltöövõtu tellinud isikul, kes tõendab, et ta on oma tegevuses järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Lõpliku hinnangu hoolsuskohustuse täitmise kohta annab töövaidluskomisjon või kohus. ELTTS §-i 52 lisatava lõikega 6 täpsustatakse alltöövõtu tellinud isiku tagasinõudmise õigust, mida on täpsemalt seletatud seletuskirjas eelnõu § 1 punktiga 3 tehtavate muudatuste juures. Sätte eesmärk on luua õigusselgust olukorras, kus alltöövõtu tellinud isik on enda poolt kohustuse täitnud ja soovib teostada tagasinõudmise õigust. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse ELTTS-i rakendussättega § 96. Võimaliku tagasiulatuva koormava mõju välistamiseks nende isikute suhtes, kellel on käimas täitemenetlus või kellel on pooleli töötasu vaidlus töövaidluskomisjonis või kohtus, lisatakse ELTTS-i §-i 52 rakendussäte. ELTTS §-s 52 sätestatud alltöövõtu tellinud isiku vastutus VÕS- i käenduse sätete alusel käendajana rakendub lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast käesoleva seaduse jõustumist. Seejuures lähetatud töötaja, kellel on pooleli täitemenetlus tööandja vastu ja kelle nõue ei ole eelnõus esitatud muudatuste jõustumise hetkeks rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest, saab nõuda töötasu tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. See 19 Kuidas kontrollida tehingupartneri tausta https://www.emta.ee/ariklient/e-teenused-koolitused/nouanded/kuidas-kontrollida- tehingupartneri-tausta 10 tähendab, et lepingutele, mis on sõlmitud enne eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumist kohaldatakse ELTTS § 52 lõikes 2 sätestatud neljakuulist tähtaega, mis on töötaja jaoks soodsam (saab töötasu nõude esitada alltöövõtu tellinud isikule varem kui kehtiva seadusega ettenähtud) ja tuleneb jõustuvatest muudatustest. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse TLS-i §-ga 331, milles sätestatakse töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus ehitussektoris. Direktiivi 2014/67/EL artikli 12 lõige 1 kohustab liikmesriike kehtestama meetmeid allhankeahela vastutuse osas, et võidelda pettuste ja kuritarvituste vastu alltöövõtul, tingimusel et tegemist on mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete meetmetega. Direktiivi kohaselt piirdub vastutus ehitussektoriga. Komisjoni hinnangul kohaldatakse Eestis allhankeahela vastutust üksnes lähetatud töötajate suhtes ehk piiriülestes olukordades ning puuduvad vastutust käsitlevad sätted võrdväärsetes olukordades, mis hõlmavad kahte Eestis asutatud ettevõtjat. Seetõttu toob komisjon esile, et eespool kirjeldatud ja vastutust käsitlevaid sätteid ei kohaldata välismaiste ja riigisiseste teenuseosutajate osas võrdselt (kohaldatakse üksnes välismaistele teenuseosutajatele, riigisisestele teenuseosutajatele ei kohaldata), rikkudes mittediskrimineerimise keeldu. See, et vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse üksnes piiriülestes olukordades, mõjutab komisjoni hinnangul mitmeid välismaiseid teenuseosutajaid ja muudab nende teenuse võrreldes riigisiseste teenuseosutajate tegevusega vähem atraktiivseks. Taoline olukord võib hoida lõppkliente ja töövõtjaid sõlmimast lepinguid või allhankelepinguid teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjatega ning seetõttu on need sätted diskrimineerivad piiriüleste teenuseosutajate suhtes. Direktiivi 2014/67/EL artikkel 12 toob lõigetes 1, 2 ja 4 esile, et direktiivi ülevõtmisel peab kehtestatav regulatsioon olema kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga, sealhulgas mittediskrimineeriv ning proportsionaalne. Euroopa Liidu siseturu toimimise eelduseks on see, et kõiki Euroopa Liidu töötajaid koheldaks võrdselt. Juhul, kui alltöövõttu tegevaid lähetatud töötajaid seatakse Eesti-siseselt alltöövõttu tegevatest töötajatest ebasoodsamasse olukorda, on tegemist takistusega ühtse siseturu toimimisel. Seetõttu ei tohi lähetatud töötajaid kohelda riigisisestest töötajatest erinevalt ehk diskrimineerida. Seetõttu oleme nõustunud, et Eesti õigus ei vasta direktiivis sätestatud nõuetele ning riigisisest õigust täiendatakse lähtuvalt komisjoni selgitustest. Eelnõuga planeeritav TLS § 331 sätestab alltöövõtu tellinud isikule kohustuse tasuda ehitussektoris töötavale töötajale töötasu, kui muud samas paragrahvis sätestatud tingimused on täidetud. TLS-i lisatav regulatsioon, mis reguleerib vastutust alltöövõtu olukorras, kus osapoolteks on kaks Eestis asutatud ettevõtet, näeb ette samad põhimõtted, mis on sätestatud ELTTS §-s 52 ja neid on selgitatud alljärgnevalt.  Töötasu nõudmine otseselt tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult TLS §-ga 331 kehtestatakse töötajale direktiivist 2014/67/EL tulenev õigus pöörduda tema tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poole juhul, kui tööandja ise ei ole töötajale töötasu maksnud. Kuna ehitussektoris on tavapärane, et alltöövõtu ahel võib koosneda paljudest erinevatest ettevõtetest, tõmbab direktiiv vastutuse piiri, mis ei ulatu töötaja tööandja ja tööandjalt otseselt alltöövõtu tellinud isiku vahelisest suhtest kaugemale. TLS § 331 lõikes 2 sätestatakse alltöövõtu tellinud isiku definitsioon. Definitsiooni eesmärk on tagada ühtne arusaam sellest, kes on alltöövõtu tellinud isik, kellel tekib töötajale töötasu maksmise kohustus, kui tööandja ei ole töötajale töötasu tasunud. Samuti ennetatakse olukordi, kus töötaja seisukohast oluline töötasuvaidlus jääb lahendamata põhjusel, et 11 töövaidluskomisjon või kohus ei tuvasta mõiste määratlematuse tõttu alltöövõtu tellinud isikut (ega alltöövõttu tervikuna), mistõttu ei saa alltöövõtu tellinud isikut kohustada töötasu hüvitama. Seega on säte oluline vastutuse määramise seisukohast. Definitsioon ei kohaldu objekti tellijale, sest tellijal ei lasu ehitustöö tegemise kohustust, vaid ta soovib tellida millegi valmimist. Seega ei ole tellija alltöövõtu tellinud isik käesoleva sätte tähenduses. Sarnaselt ELTTS §-s 52 sätestatuga kohaldub TLS §-s 331 sätestatu juhul, kui nii alltöövõtu tellinud isiku kui töötaja tööandja kohustused on seotud ehitustööde tegemisega. See tähendab seda, et alltöövõtu tellinud isik on võtnud endale kohustuse teha ehitustöö, mille tegemise ta tellib teiselt isikult. Alltöövõtu tellinud isiku mõistet ja selle vajadust on põhjalikumalt koos näidetega käsitletud seletuskirja eelnõu § 1 punktiga 4 tehtavate muudatuste juures. TLS § 331 lõike 1 alusel kohaldatakse alltöövõtu tellinud isiku ja tööandja vahelisele suhtele VÕS-is käenduse kohta sätestatut, kus alltöövõtu tellinud isikut käsitletakse käesoleva paragrahvi mõttes tööandja kändajana. See tähendab, et alltöövõtu tellinud isik kohustub tulenevalt TLS § 331 lõikest 1 vastutama tööandja töötasu maksmise kohustuse täitmise eest töötaja ees. Kui tööandja ei maksa töötajale töötasu, vastutavad alltöövõtu tellinud isik ja tööandja töötaja ees solidaarselt. Seejuures on alltöövõtu tellinud isiku käendus piiratud TLS §-s 331 lõigetes 3, 4 ja 5 kehtestatud tingimustega. Täpsemalt on tööandja ja alltöövõtu tellinud isikule kohalduvat käenduse regulatsiooni kirjeldatud seletuskirja eelnõu § 1 punktiga 3 tehtavate muudatuste juures.  Töötasu saab nõuda ehitustöid tegev töötaja Tasu on õigus nõuda alltöövõttu tellinud isikult juhul, kui töötaja teeb alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid. Tulenevalt direktiivi 96/71/EÜ lisast on hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustööd eelkõige järgmised tööd: kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Tegemist on näitliku loeteluga, mida eelkõige käesoleva paragrahvi tähenduses käsitatakse ehitustöödena. Kuna tegemist on näitliku, mitteammendava ja osaliselt sisu poolest kattuva loeteluga, tuuakse ehitustööd TLS §-s 331 lõikes 1 välja üldise loeteluna.  Töötasu nõudmine töötasu alammäära ulatuses Tulenevalt direktiivist 2014/67/EL on töötajal õigus nõuda tööandjalt töötasu selle terves ulatuses, kuid tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta. See tähendab seda, et kui tööandja pidi maksma töötajale näiteks 1200 eurot kuus ja tööandja ei tasunud töötajale töötasu viie kuu eest, saab töötaja tööandjalt nõuda 1200 eurot iga kuu eest, kui töötaja ei saanud tööandjalt töötasu (5 x 1200 eurot = 6000 eurot). Alltöövõtu tellinud isiku vastutus piirdub töötasu alammääraga. Eeltoodud näite puhul on töötajal sellisel juhul õigus nõuda töötasu alltöövõtu tellinud isikult iga töötasu saamata jäänud kuu eest alammääras (näiteks, kui 2022. aastal on kuu töötasu alammäär 654 eurot, saab töötaja nõuda 5 x 654 eurot = 3270 eurot).  Õigus nõuda töötasu nelja kuu möödumisel täitemenetluse alustamisest 12 Sarnaselt ELTTS §-s 52 sätestatuga tekib töötajal õigus nõuda töötasu tema tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult alles siis, kui tööandjalt ei ole täitemenetluse alustamisest alates nelja kuu jooksul õnnestunud töötasu sisse nõuda. Täitemenetluse alustamiseks on töötajal vaja jõustunud täitedokumenti (ammendav loetelu TMS § 2 lg 1), kus on kirjas, mida ja kuidas kohtutäitur täidab. Kuna tööandjalt saab töötaja nõuda töötasu selle terves ulatuses, aga tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult ainult töötasu alammääras, siis võib selleks vaja minna kahte erinevat täitedokumenti. Töötaja jaoks võib antud protsess olla seotud kahel korral kohtu või töövaidluskomisjoni poole pöördumisega. Selleks, et täitemenetluse protsess kiiremini kulgeks, on töötajal võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole alternatiivse nõudega. See tähendab olukorda, kus pöördudes töövaidluskomisjoni või kohtu poole, palub töötaja välja nõuda töötasu tööandjalt selle täisulatuses ning alternatiivselt, kui tööandja ei maksa, siis nõuab ta töötasu tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Sellisel juhul on kohtuotsuse näol tegemist ühe täitedokumendiga, mille alusel saab alustada täitemenetlust alguses tööandja vastu ja kui töötasu nõuet ei ole sisse nõutud nelja kuu möödudes, siis alustada täitemenetlust tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku suhtes.  Korraliku ettevõtja hoolsuse järgimine vabastab töötasu maksmise kohustusest Sarnaselt ELTTS §-s 52 sätestatuga langeb eelnõu järgi töötajale töötasu maksmise kohustus tööandjalt alltöövõtu tellinud isikul ära, kui ta on igapäevases majandustegevuses suhetes töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Korraliku ettevõtja hoolsuskohustust on põhjalikult kirjeldatud seletuskirjas eelnõu § 1 punktiga 7 tehtavate muudatuste juures.  Alltöövõtu tellinud isiku tagasinõudeõigus töötajale töötasu maksmise korral Kui alltöövõtu tellinud isik on tasunud töötajale alammäära ulatuses töötasu, saab alltöövõtu tellinud isik enda poolt täidetud kohustust (samas ulatuses) tagasi nõuda töötaja tööandjalt. Samal ajal väheneb töötaja nõue tööandja vastu alltöövõtu tellinud isiku poolt tasutud summa võrra. Tagasinõudeõigust koos põhjendustega on täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas eelnõu § 1 punktidega 3 ja 7 tehtavate muudatuste juures. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse TLS-i rakendussättega § 1399. Erinevalt ELTTS-ist on alltöövõtu tellinud isiku vastutuse regulatsioon TLS-is uus, millest tulenevalt lisatakse TLS § 331 puhul rakendussäte. Võimaliku tagasiulatuva koormava mõju välistamiseks rakendub TLS §-s 331 sätestatud alltöövõtu tellinud isiku vastutus lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast käesoleva seaduse jõustumist. Rakendussäte annab alltöövõtu suhtes osalevatele tehingupooltele võimaluse arvestada võimaliku vastutuse ja vastutust välistava käitumisega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei muuda olemasolevaid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla direktiiviga 2014/67/EL. 6. Seaduse mõjud 13 Eelnõuga täiendatakse TLS-i regulatsiooniga, mis annab ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Samuti tehakse eelnõuga ELTTS-is muudatused, mis toovad selgemalt esile tingimused, mille korral on töötajal õigus pöörduda töötasu nõudmiseks tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poole. Kolmandaks täiendatakse ELTTS-i ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes tuginevad oma õigustele, näiteks on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole. Eelnõul on mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. MUUDATUS 1: ehitusvaldkonna töötaja õigus pöörduda TLS-i alusel töötasu nõudmiseks tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poole Mõju majandusele Sihtrühm 1: töötajad, kes teevad alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid Täpset statistikat alltöövõtuna ehitustöid teinud isikute arvu kohta ei ole. Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal ehituse tegevusalal 48 500 palgatöötajat, moodustades kõigist palgatöötajatest 8,3%. Muudatuse tulemusel saavad sihtrühma liikmed nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Seda võivad nad teha juhul, kui nad on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Eelnõul on positiivne mõju sihtrühma majanduslikule toimetulekule olukorras, kus tööandja ei ole suutnud neile töötasu maksta. Muudatuse tulemusel on töötajal sellisel juhul täiendav võimalus tehtud töö eest siiski töötasu saada. Kuna alltöövõtu tellinud isik vastutab vaid töötasu alammäära ulatuses, võib töötajal tõenäoliselt siiski saamata jääda oluline osa kokkulepitud töötasust. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2021. aasta III kvartalis ehituse tegevusalal 1501 eurot. Töötasu alammäär on 2021. aastal 584 eurot, moodustades ehituse tegevusala keskmisest palgast 38,9%. Kui alltöövõtu tellinud isik on järginud korraliku ettevõtja hoolsust, vabaneb ta töötasu maksmise kohustusest. Sellisel juhul majanduslik mõju töötaja jaoks puudub. Mõju ulatust sihtrühma jaoks võib pidada keskmiseks, kuna nende majanduslikus toimetulekus võib toimuda küll muutusi, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Kuna töötasu nõude esitamine on harv ja ebaregulaarne sündmus, on mõju sagedus väike. Kuigi ehitusvaldkonnas töötab üle 5% Eesti töötajatest, on muudatusest mõjutatud tõenäoliselt siiski oluliselt väiksem osa ehitustöötajatest, mistõttu on sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühma jaoks väheoluline. Sihtrühm 2: ehitusvaldkonnas alltöövõtu tellinud isikud Sihtrühma suurus ei ole teada. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2021. aasta III kvartalis Eestis kokku 15 600 äriühingut, mille tegevusala oli ehitus. Kõigist äriühingutest moodustasid nad 12%. 14 Muudatuse tulemusel saab ehitustöid teinud töötaja nõuda töötasu ka alltöövõtu tellinud isikult, kui tööandja ei ole töötasu nõuet nelja kuu jooksul rahuldanud. Seega on muudatusel negatiivne majanduslik mõju sihtrühma jaoks, kuna sellega võivad kaasneda planeerimata tööjõukulud, samuti võivad päringud mõne andmebaasi puhul olla tasulised. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Selle tõendamiseks tuleb tal pöörata suuremat tähelepanu hoolsusnõude täitmise tõendamisele (näiteks andmebaasidest tehtud päringute, andmete, vestluste talletamisele), mis suurendab ka mõnevõrra sihtrühma töökoormust ja ajaressurssi. Võimaliku negatiivse majandusliku mõju ulatust vähendab ka see, et alltöövõtu tellinud isik ei vastuta mitte töötaja terve töötasu, vaid ainult töötasu alammäära ulatuses. Mõju ulatust sihtrühma jaoks võib pidada suureks, kuna see eeldab sihtrühmalt sihiteadlikku kohanemist (vajaduse korral hoolsusnõude täitmise tõendamine ning võimaliku riskiga arvestamine, et tuleb maksta töötasu juhul, kui töötaja tööandja seda teinud ei ole). Kuna töötasu nõude esitamine on harv ja ebaregulaarne sündmus, on mõju sagedus väike. Sihtrühma täpset suurust on raske hinnata, kuid kuna ehitusvaldkond on üpris suur, võib muudatusest mõjutatud ettevõtete sihtrühma pidada keskmiseks (üle 5% ettevõtetest). Ebasoovitavate mõjude riskiks võib olla see, kui ettevõte ei suuda piisavalt tõendada, et on järginud korraliku ettevõtja hoolsust ning on seetõttu sunnitud töötasu nõudeid täitma. Riski võib hinnata keskmiseks. Kokkuvõttes on majanduslik mõju sihtrühma jaoks oluline. MUUDATUS 2: lähetatud töötaja õigus pöörduda töötasu nõudmiseks tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poole Mõju majandusele Sihtrühm 1: lähetatud töötajad Tööinspektsiooni lähetatud töötajate teadete alusel on 2021. aastal lähetatud töötajate arv Eestis 22. novembri seisuga 1361. 2020. aastal oli Eestis lähetatud töötajaid 1967 ning 2019. aastal 3460. Kõigist hõivatutest (Statistikaameti andmetel 2020. aastal 653,8 tuhat isikut) moodustasid lähetatud töötajad 2020. aastal alla 1%. Muudatuse tulemusel lüheneb aeg, mille järel saab lähetatud töötaja nõuda töötasu alltöövõtu tellinud isikult, kuuelt kuult neljale kuule. Sellel on positiivne majanduslik mõju sihtrühma jaoks, kuna võimaldab kiiremini kätte saada maksmata jäänud töötasu. Samuti muutub selgemaks see, mis hetkel saab lähetatud töötaja nõudega alltöövõtu tellinud isiku poole pöörduda. Kuigi muudatuse tulemusel lüheneb ja selgineb tähtaeg, mille järel saab lähetatud töötaja nõuda töötasu sisse alltöövõtu tellinud isikult, puudub sihtrühmal vajadus kohanemisele suunatud tegevusteks. Seetõttu on mõju ulatus pigem väike. Kuna töötasu nõude esitamine on harv ja ebaregulaarne sündmus, on mõju sagedus väike. Muudatuse sihtrühm on väike (alla 1% hõivatutest). Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühma jaoks väheoluline. MUUDATUS 3: lähetatud töötajate ebasoodsa kohtlemise keelamine Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: lähetatud töötajad 15 Tööinspektsiooni lähetatud töötajate teadete alusel on 2021. aastal lähetatud töötajate arv Eestis 22. novembri seisuga 1361. 2020. aastal esitatud teadete järgi oli Eestis lähetatud töötajaid kokku 1967 ning 2019. aastal 3460. Kõigist hõivatutest (Statistikaameti andmetel 2020. aastal 653,8 tuhat isikut) moodustasid lähetatud töötajad 2020. aastal alla 1%. Muudatusega lisatakse ELTTS-i säte, mis keelab lähetatud töötaja ebasoodsa kohtlemise tööandja poolt, kui ta on oma õiguste kaitseks pöördunud näiteks kohtu või töövaidluskomisjoni poole. See aitab kaitsta töötaja õigusi ning aitab tagada, et tööandja ei kohtle teda ebasoodsalt, andes talle näiteks vähem tööd, jättes teda ilma hüvedest vms. Seega on muudatusel sihtrühma jaoks positiivne sotsiaalne mõju. Kuna muudatus ei eelda sihtrühmalt kohanemisele suunatud tegevusi, on mõju ulatus väike. Oma õiguste kaitsmine töösuhtes on pigem harv ja ebaregulaarne sündmus, mistõttu on mõju sagedus väike. Lähetatud töötajad moodustavad alla 1% Eesti hõivatutest ehk ka sihtrühm on väike. Ebasoovitava mõju riskiks võib pidada seda, kui töötaja ei suuda tõendada, et tööandja on teda kohelnud ebasoodsalt. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühma jaoks väheoluline. Sihtrühm 2: lähetatud töötajate tööandjad 2021. aastal (seisuga 22. november) on lähetatud töötaja teateid esitatud kokku 487 korral, 2020. aastal 540 ja 2019. aastal 861 korral. Kõikidest Eesti tööandjatest moodustab sihtrühm alla 1%. Eelnõu annab töötajale tööandjapoolse ebasoodsa kohtlemise eest kaitse. See võib tuua kaasa töövaidlusi, kus töötaja hinnangul on teda ebasoodsalt koheldud. Samuti võib see tööandja jaoks tähendada seda, et tal tuleb senisest enam pöörata tähelepanu tõendamisele, et ta pole oma töötajaid ebasoodsalt kohelnud. Mõju ulatus sihtrühma jaoks on keskmine, kuna sellega võib kaasneda muutusi tööandjate käitumises. Oma õiguste kaitsmine töösuhtes on pigem harv ja ebaregulaarne sündmus, mistõttu on mõju sagedus väike. Muudatus mõjutab alla 1% tööandjatest ehk mõju sihtrühm on väike. Ebasoovitavaks mõjuks võib olla see, kui töötaja väidab, et teda on ebasoodsalt koheldud olukorras, kus tööandja seda teadlikult teinud ei ole. Sellisel juhul võib tööandjal olla kohustus tõendada, et ta pole töötajat ebasoodsalt kohelnud. Ebasoovitavate mõjude riski võib pidada pigem väikeseks. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väheoluline. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Sihtrühm 1: töövaidluskomisjonid, kohtud Ebasoodsa kohtlemise sätte lisandumine ELTTS-i tähendab seda, et töötajal on võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole, kui ta tunneb, et tööandja on teda ebasoodsalt kohelnud. See võib suurendada töö- ja kohtuvaidluste arvu. Kuna sihtrühma toimimises ei toimu muutusi, on mõju ulatus väike. Lisanduvate vaidluste arv on tõenäoliselt väike ning mõju sagedus seega samuti väike. Avaliku sektori asutustest on mõjutatud vaid väike osa ehk mõju sihtrühm on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju väheoluline. 7. Rakendusaktid 16 Eelnõuga ei nähta ette volitusnorme, mistõttu puudub vajadus muuta rakendusakte. 8. Seaduse jõustumine Eelnõu muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Tööinspektsioonile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Riigi Kinnisvara AS-ile, Transpordiametile, Eesti Puitmajaliidule, Eesti Taristuehituse Liidule ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidule. Eelnõu kohta esitasid ettepanekuid ja kommentaare Riigi Kinnisvara AS, Transpordiamet, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit (Eesti Tööandjate Keskliidu kaudu), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda MTÜ, Eesti Ametiühingute Keskliit. Märkusteta kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO. Siseministeerium teatas, et kooskõlastab eelnõu märkusteta. Tagasiside ja ettepanekud on esitatud kooskõlastustabelis, mis on eelnõu seletuskirja lisa. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2022. a. 17  Lisa Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde STKK MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL (I KOOSKÕLASTUSRING) Eelnõule esitasid ettepanekuid ja kommentaare Riigi Kinnisvara AS, Transpordiamet, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit (Eesti Tööandjate Keskliidu kaudu), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda MTÜ, Eesti Ametiühingute Keskliit. Märkusteta kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO. Siseministeerium teatas, et kooskõlastab eelnõu märkusteta. Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Riigi Kinnisvara AS Esiteks on oluline selgitada, kas soovitud piirangud on vajalikud (sh Selgitame. Euroopa Liidu lähetatud töötajate direktiiv nõutavad ja möödapääsmatud). Piirangute kehtestamise vajalikkust 2014/67/EL (edaspidi direktiiv 2014/67/EL) on on Komisjoni poolt põhjendatud Eestis rakendatud siseriiklike tõepoolest suunatud lähetatud töötajate regulatsioonile. meetmete väidetava mittevastavusega/ebapiisavusega Direktiivi Seejuures toob direktiivi 2014/67/EL artikkel 12 lõigetes nõuetele. Samas on Direktiivi äratuntavaks eesmärgiks tagada 1, 2 ja 4 esile, et direktiivi ülevõtmisel peab kehtestatav ajutiselt teise liikmesriiki lähetatud töötajate võrdne kohtlemine ning regulatsioon olema kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või õiguste kaitse võimalike pettuste ja kuritarvituste vastu. Riigi tavaga, sealhulgas mittediskrimineeriv ning Kinnisvara AS-i hinnangul on küsitav, kas kõnealusest Direktiivist proportsionaalne. Euroopa Liidu siseturu toimimise (mis reguleerib konkreetselt piiriülest alltöövõttu), saab tekitada eelduseks on see, et kõiki Euroopa Liidu töötajaid liikmesriigile täiendavat siduvat kohustust muuta õigusakte muudes koheldaks võrdselt. Juhul, kui lähetatud alltöövõttu siseriiklikes valdkondades (mida Direktiiv otseselt ei hõlma ega osutavaid töötajaid seatakse Eesti siseselt alltöövõttu reguleeri). Seega tuleks analüüsida, kas Eesti suhtes algatatud osutavatest töötajatest ebasoodsamasse positsiooni, on rikkumismenetlus on üldse põhjendatud ning kas Eestil on tegemist takistusega ühtse siseturu toimimisel. Seetõttu ei objektiivne kohustus siseriikliku õiguse täiendamiseks Komisjoni tohi lähetatud töötajaid siseriiklikest töötajatest kohelda poolt soovitud valdkonnas. Vastavat küsimusele ei ole sisuliselt erinevalt, ehk diskrimineerida. tähelepanu pööratud. Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) on rikkumismenetluse selgitustes välja toonud, et olukord, kus vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse üksnes piiriüleste juhtumite korral, võib mõjutada mitmeid 1 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus välismaiseid teenuseosutajaid ja muuta nende teenuse vähem atraktiivseks võrreldes riigisiseste teenuseosutajate tegevusega. Siseriiklike ettevõtete soodsam kohtlemine võib hoida lõppkliente ja töövõtjaid sõlmimast lepinguid või allhankelepinguid teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjatega. Seetõttu oleme nõustunud, et Eesti õigus ei vasta direktiivis toodud nõuetele ning pidanud asjakohaseks siseriikliku õiguse täiendamist lähtuvalt komisjoni selgitustest. Seletuskirja on lisatud täiendavaid selgitusi. Riigi Kinnisvara AS Teiseks tekib küsimus piirangute sobivuse ja mõõdukuse osas. Selgitame. Komisjon on oma rikkumismenetluses Mõistlik oleks siinkohal alternatiivselt analüüsida ja kaaluda, kas kirjeldanud, et vastutust käsitlevaid sätteid ei kohaldata piiriüleste teenuseosutaja võimaliku diskrimineerimise vältimise välismaiste ja riigisiseste teenuseosutajate osas võrdselt, kaitseks oleks võimalik rakendada ka mingeid muid sobivamaid, neid kohaldatakse üksnes välismaisetele kohasemaid ja mõõdukamaid õiguskaitsevahendeid või piiranguid, teenuseosutajatele, riigisisestele teenuseosutajatele ei kui seda on alltöövõtjalt tööd tellinud isiku kaasvastutus alltöövõtja kohaldata. Eeltoodu tõttu on tegemist töötajate ees (N: võimaldada asjakohast ja tõhusat mittediskrimineerimise keelu rikkumisega. järelevalvemenetlust, kui esineb vastaval alusel diskrimineerimise Diskrimineeriva olukorra lahendab riigisisestele kahtlus vms). teenuseosutajatele sarnaste nõuete kehtestamine nagu välismaiste teenuseosutajate puhul, mis on ühtlasi olnud komisjoni suunis. Regulatsiooni sobivus ja mõõdukus on tagatud vastutust välistava sättega. Alltöövõtu tellinud isik vabaneb töötajale töötasu maksmise kohustusest, kui on täitnud enda kohustusi ja järginud suhtes töötaja tööandjaga korraliku ettevõtja hoolsust. Nõustume, et järelevalve ehitussektori töötingimuste üle on oluline, kuid see ei anna töötajale samaväärset kaitset eelnõus pakutud lahendusega. Järelevalve on piiratud konkreetsete õiguste rikkumisega. Töötasu mittemaksmisel ei aita töötajat järelevalve teostamine, 2 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus vaid saamata jäänud töötasu nõudmiseks peab töötaja pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse või töövaidluskomisjoni (edaspidi vaidlusorgan). Selleks, et töötaja saaks nõuda saamata jäänud töötasu on vaja vastutuse sätet, kellelt ja mis tingimustel töötaja töötasu nõuda saab. Riigi Kinnisvara AS Kolmandaks tuleks senisest põhjalikumalt selgitada ja analüüsida Selgitame. Töötasu tasumise kohustus lasub ennekõike rakendatavate piirangute mõju. Plaanitavate piirangute kontekstis tööandjal. Alltöövõtu tellinud isik peab käituma korraliku tuleks muuhulgas hinnata õigusmuudatuste mõju ehitusektori ettevõtja hoolsusega, sellisel juhul ei teki alltöövõtu ettevõtete suurenevale halduskoormusele, mõju ettevõtete võimele sooritavatele töötajatele töötasu tasumise kohustust. Sätte luua uusi töökohti, mõju ehitushindadele, mõju EL eesmärk ei ole ümber tõsta töötasu maksmise kohustust struktuurifondidest rahastatavatele töövõtulepingutele (sh toetuste või muuta vastutuse vahekorda lepingulistes suhetes. tagasinõuetega seonduvatele lisariskidele) jne. Olukord, kus Sätte tagab kaitse töötajale, et alltöövõttu teostavad alltöövõtu tellinud isik peab lisaks tasutud töövõtutasule, tasuma ka töötajad tunneksid ennast kindlamalt ning vajadusel alltöövõtja töötajatele välja maksmata töötasud (tasuma töö eest oleks neile tagatud töötasu vähemalt miinimummääras. plaanitust rohkem), võib viia halvimal juhul (eriti väikeste või Alltöövõtu tellinud isik ei pea arvestama alltöövõttu keskmise suurusega ettevõtete puhul) alltöövõtu tellinud isiku enda täitva tööandja töötajate töötasusid enda kuludesse, vaid maksejõuetuseni ning suutmatuseni enda kohustusi nõuetekohaselt käituma enda poolt korraliku ettevõtja hoolsusega. täita (mille tulemusel võivad olla kannatanud isikuteks vastava ettevõtte enda töötajad ning kolmandatest isikutest võlausaldajad). Korraliku ettevõtja hoolsusega käitumine ei tähenda Kuivõrd ühe huvigrupi õiguste kaitse toob suure tõenäosusega kaasa seda, et alltöövõttu tellinud isik peab saama detailse teise huvigrupi õiguste piiramise, tuleks siinkohal tõsiselt kaaluda, ülevaate tehingupoole äri toimimisest, tehingutest või kas kavandatud abinõud saab pidada eesmärgipäraseks ja muust ärisaladuse alla liigituvast informatsioonist. proportsionaalseks (sh võrrelda loodetud kasu tekkiva kahjuga). Käitumine eeldab tehingupoolega suhtlemist, tausta Alltöövõtu tellinud isikutel puudub tavapäraselt igasugune kontroll kontrollimist, sellega tutvumist, vajadusel lisandmete või mõistlik kontrollivõimalus või tegelik mõju sellele, kas või küsimist, et veenduda tehingupartneri usaldusväärsuses. millistel tingimustel iseseisevast äriühingust lepingupartner oma Korraliku ettevõtja hoolsus aitab ära hoida olukordi, kus töötjaid tasustab ning vastavaid kohustusi täidab. Siseriikliku näiteks päring avalikust registrist näitab tehingupartneri õigusnormina kehtestatav tööde tellija võimalik vastutus alltöövõtja (nt finantsilist) seisu, millest on näha, et see ei võimalda töötajate ees, võib omada põhjendamatut riivet isiku töötajatele töötasu maksmist. ettevõtlusvabadusele ning mõjutada negatiivselt isikute lepinguliste 3 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus õiguste ja kohustuste väljakujunenud siseriikliku tasakaalu (sh anda alltöövõtjatele ebakohase signaali, nagu kannaks töötajate töötasustamise eest lõppastmes vastutust kolmas isik). Riigi Kinnisvara AS Neljandaks võib tekitada küsitavusi tööde tellija vastutuse sidumine Arvestatud. Korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse „korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse“ järgimisega. Nimelt on mõiste sisustamiseks on lisatud töölepingu seaduse tegemist ammendavalt sisustamata õigusmõistega, mis ei taga Riigi (edaspidi TLS) §-le 331 lõige 6 ja Eestisse lähetatud Kinnisvara AS-i arvates isikule piisavat õigusselgust ega objektiivset töötajate töötingimuste seaduse (edaspidi ELTTS) §-le 52 teadmist, milliste konkreetsete minetuste või rikkumiste tulemusel lõige 5. Lisatavate lõigete kohaselt on alltöövõtu tellinud kaasvastutus kaasneb. isik tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega, kui ta on kontrollinud tehingupoole tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige, kuid mitte ainult maksuhäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises. Samuti on täiendatud seletuskirja näidete (näitlik loetelu võimalikest tegevustest, kuid mitte ammendav loetelu) ja selgitustega korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse paremaks mõistmiseks. Alltõõvõtu tellinud isik peab olema võimeline tõendama, et ta on käitunud vastavalt korraliku ettevõtja hoolsuskohustusele. Hoolsuskohustuse hindamisel on oluline arvestada kogu olukorda tervikuna, mitte konkreetseid tegevusi eraldi võetuna. Riigi Kinnisvara AS Viiendaks tuleks Riigi Kinnisvara AS-i hinnangul selguse huvides Selgitame. Seletuskirjas on läbivalt välja toodud, et täpsustada Töölepingu seaduse § 33 1 lg 3 sätestatud vastutuse alltöövõtu tellinud isiku kohustus on piiratud TLS § 29 piirangut, et välistada ebakohast tõlgendamist. Pakume välja lõike 5 alusel kehtestatud 1 kuu töötasu alammääraga järgmise täpsustatud sõnastuse: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 töötaja kohta. See tähendab, et kui töötajal jäi tööandjalt nimetatud kohustus on piiratud käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel saamata viie kuu töötasu (näiteks 1200 eurot x viis kuud), kehtestatud 1 kuu töötasu alammääraga töötaja kohta“. siis saab töötaja nõuda alltöövõttu tellinud isikult viie kuu töötasu, kuid sätestatud alammäära ulatuses (näiteks 2022. aastal on töötasu alammäär 654 eurot, siis saaks töötaja nõuda 5 x 654 eurot). Normitehnika kohaselt ei kirjutata numbrit „1“, kui räägitakse ühest kuust, sellele 4 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus viitab ainsuse kasutamine. Sellegipoolest, et arusaamine sättest oleks ühemõtteline ja ei tekiks arusaama, et kogu töötatud perioodi eest, kui töötajale töötasu ei tasutud, makstakse hüvitiseks ühe kuu alammäära suurune töötasu lisasime eelnõuga ELTTS §-i 52 lõikesse 3 ja TLS §-i 331 lõikesse 4 tekstiosa „alltöövõtu tellinud isiku“ „kalendrikuu kohta“. Töötaja kaitse seisukohast on oluline see, et kui tööandja ei tasu töötajale näiteks 5 kuu töötasu kokkulepitud ulatuses, siis saab töötaja iga töötasu saamata jäänud kuu eest vähemalt alammääras töötasu, vastasel korral ei taga sätte töötajale piisavalt kaitset. Seletuskirja on samuti täiendatud lisatud muudatuste osas. Riigi Kinnisvara AS Kuuendaks peab Riigi Kinnisvara AS ebaõigeks ja ebamõislikuks Arvestatud. Tagasinõude õiguse täpsustamiseks olukorda, et teise tööandja kohustuse täitnud isikul puudub lisatakse eelnõuga ELTTS §-i 52 lõige 6 ja TLS §-i 331 tagasinõue vastavat kohustust mittetäitnud tööandja vastu. Eelnõu lõige 7, mis sätestavad, et alltöövõtu tellinud isikul on seletuskirja lk-l 7 sisalduv põhjendus, et taoline nõue võiks õigus enda poolt tasutud töötasu tagasi nõuda töötaja suurendada majanduslikesse raskustesse sattunud tööandja kohustusi tööandjalt. Samuti täiendatakse ja täpsustatakse selles ja vähendada veelgi võimalusi töötasu maksmiseks ei ole Riigi osas seletuskirja selgituste ja näidetega. Kinnisvara AS-i arvates asjakohane ja piisav, et välistada väljamakse teostanud tellija tagasinõuet oma seadusest ning lepingust tulenevaid Eelnõuga nähakse ette, et alltöövõtu tellinud isiku ja kohustusi rikkunud tööandaja vastu. Regulatsiooni eesmärgiks ei saa tööandja vahelisele suhtele kohaldatakse olla saamatu või pahatahtlikult käituva tööandja rahalistest võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) käenduse kohta kohustustest vabastamine kolmanda isiku arvel (seda vaatamata sätestatut ja alltöövõtu tellinud isikut käsitletakse kolmanda isiku võimalikule hooletusele), eesmärgiga säilitada oma tööandja käendajana. See tähendab, et alltöövõtu tellinud kohustusi mittetäitva tööandja majanduslikku suutlikust. Riigi isik kohustub vastutama tööandja töötasu maksmise Kinnisvara AS-i arvates tuleks TLS muutmise eelnõus siiski kohustuse täitmise eest töötaja ees. Tulenevalt sellest, kui sätestada võimalus tellija poolt tasutud alltöövõtja töötajatele tööandja ei maksa töötajale töötasu vastutavad alltöövõtu makstud töötasude väljanõudmiseks. Taolise sätte lisamine oleks tellinud isik ja tööandja töötaja ees solidaarselt. Seejuures õiglane, soodustaks ausat konkuretsi ja distsiplineeriks esmajoones on alltöövõtu tellinud isiku käendus piiratud ELTTS § 52 alltöövõtjaid oma kohustusi korrektselt täitma, kuivõrd töötasude 5 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus mittemaksmise korral ning nende väljamõistmisel kolmandatelt lõigetes 2, 3 ja 4 või vastavalt TLS § 331 lõigetes 3, 4 ja isikutelt tuleb alltöövõtjal arvestada võimalusega, et tellija võib 5 kehtestatud tingimustega. esitada vastavas osas tagasinõude (sh algatada maksejõuetuse korral alltöövõtja pankrotimenetluse, nõuda kahjulike tehingute Kui alltöövõtu tellinud isik on käitunud korraliku tagasivõitmist, saavutada juhatuse liikmete vastutuse jne). ettevõtja hoolsusega, siis töötasu tasumise kohustust ei teki. Kui alltöövõtu tellinud isikul tekib töötasu tasumise kohustus ja ta on tasunud töötajale töötasu alammäära ulatuses, saab alltöövõtu tellinud isik enda poolt täidetud kohustust (samas ulatuses) tagasi nõuda töötaja tööandjalt. Samal ajal väheneb töötaja nõue tööandja vastu alltöövõtu tellinud isiku poolt tasutud summa võrra. Tööandjat ei vabastata töötasu maksmise kohustusest, kui töötasu maksab alltöövõtu tellinud isik. Kõik täitemenetluslikud toimingud (nagu arestiaktid, käsutuskeelud, hüpoteegid jms) jäävad kehtima kuni tööandja täidab oma kohustuse töötaja ees täis ulatuses või nõue rahuldatakse terves ulatuses täitemenetluse kaudu. Sätte eesmärk on kaitsta töötajat, kes on arvestanud teatava sissetulekuga ja võimaldada tal saada alternatiivselt asendavat töötasu alammääras. Eesti Ametiühingute Euroopa Komisjon on leidnud, et kui töötajal on õigus pöörduda Mittearvestatud. Tuginedes Kohtutäiturite ja Keskliit alltöövõtja poole alles kuue kuu möödumisel pärast jõustunud otsuse Pankrotihaldurite Koja statistikale rahuldatakse täitmisele pööramist, siis see takistab töötasu väljanõudmist. täitemenetluses enim nõudeid esimese poolaasta jooksul, Eelnõuga lühendatakse ELTTS § 52 lõikes 2 olevat 6 kuulist tähtaega millest omakorda kõige tõhusamad on esimesed neli 4 kuuni. Leiame, et tähtaja lühendamine kahe kuu võrra ei muuda kuud peale täitemenetluse alustamist. Kuna esimene kuu töötaja olukorda palju paremaks ja täiesti piisav oleks veelgi lühem (30 päeva alates täitemenetluse alustamisest) on tähtaeg (3 kuud), mille jooksul jõuaks kohtutäitur välja selgitada võlgnikule antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks, siis võlgniku varalise seisu. rakendatakse sunnimeetmeid alles peale vabatahtliku 6 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus täitmisaja möödumist. Töötasu nõude esitamise tähtaja arvestamisel on jäetud aega kohtutäiturile sunnimeetmete rakendamiseks ja muudeks täitemenetluses vajalikeks toiminguteks. Kuna kohtutäituril on täitmisel mitmeid nõudeid ja ehitusvaldkonna tööandjatel ei pruugi tihti olla registervara või vara üldiselt, mille arvelt nõuet rahuldada, siis võib 3 kuu pikkune aeg olla lühike, et saada ülevaade võlgniku varalisest seisust või jõuda sellega teostada vara realiseerimist (nt kestab avalikul enampakkumisel müüdava vara protsess samuti umbes kuu aega). Eesti Ametiühingute Eelnõu kohaselt peab töötaja esitama töötasu nõude tööandja vastu, Selgitame. Täitemenetluse kord ja selle läbimine on Keskliit ära ootama töövaidlusorgani otsuse jõustumise, seejärel pöörduma töötaja jaoks paratamatu, kui ta soovib saada töötasu, kohtutäituri poole. Kui tööandja ka täitemenetluses töötasu ei tasu, mida tööandja ei ole tasunud vabatahtlikult, ega peale siis 4 kuu möödumisel täitemenetluse alustamisest saab töötaja vaidlusorgani otsuse jõustumist. Piiriülestes olukordades pöörduda nõudega alltöövõtja poole. Juhul, kui ka alltöövõtja peab töötaja esmalt pöörduma tööandja poole, läbima vabatahtlikult töötasu ei tasu, peab töötaja minema oma töötasu täitemenetluse enda riigis ja juhul kui see on olnud nõudega nö uuele ringile juba alltöövõtja vastu. Selline regulatsioon tulemusetu, saab selle nõudega pöörduda Eestisse. Eestis ei taga Eestisse lähetatud töötajale ega ka riigisisestele töötajatele peab vaidlusorgan tuvastama, kas alltöövõtu tellinud isik töötasu saamist. on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Näeme praktikas, et ehitusel töötavad töötajad, kelle töösuhe on Riigisisese alltöövõtu korral saab töötaja pöörduda kirjalikult vormistamata ei tea kahjuks millise juriidilise isiku juures vaidlusorgani poole alternatiivse nõudega, ehk nad töötasid. Eelnõu kohaselt peab aga töötaja hakkama töötasu vaidlusorgan tuvastab ühes menetluses nõude tööandja nõude esitamiseks välja selgitama, kes on alltöövõtja (juriidiline vastu ja nõude olemasolu alltöövõtu tellinud isiku vastu. isik). Eelnõu paneb töötajale (töösuhte nõrgemale poolele) kohustuse Sellisel juhul saab töötaja kätte ühe täitedokumendi. hinnata enne nõude esitamist alltöövõtja korraliku ettevõtja hoolsust, Kuna töötasu on siiski tööandja kohustus, siis saab sest nõude esitamisel puudub mõte, kui alltöövõtja hoolsuskohustust töötaja alltöövõtu tellinud isiku vastu nõude esitada vaid täidab. 7 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus juhul, kui täitemenetlus tööandja vastu on olnud nelja kuu jooksul tulemusetu. Töösuhte komponendid, millest pooled üksteist teavitama peavad on reguleeritud TLS-i 2. peatükis. Alltöövõtu tellinud isik võiks olla tuvastatav ehitustööde osutamise käigus, üldjuhul tagab alltöövõtu tellinud isik ehitustööde järelevalve ohutuse, tööde tegemise ja nende kvaliteedi osas. Alltöövõtu tellinud isik on ehitustööde puhul tuvastatav ka läbi kinnisasja omaniku, kes algselt on tööd tellinud. Tuvastushagiga on võimalik vaideorgani abil tuvastada seeläbi töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isik. Eelnõu ei pane töötajale kohustust selgitada välja, kas alltöövõtu tellinud isik käitub korraliku ettevõtja hoolsusega. Töötaja ees vastutab töötasu nõudes tööandja, kuni nõue on täis mahus töötaja ees täidetud. Eelnõuga luuakse töötajale võimalus alternatiivseks töötasu saamise juhuks, et anda töötajale suurem kindlus sissetuleku saamises. Kui alltöövõtu tellinud isik on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, siis jätkub töötasu väljanõudmise menetlus ainult tööandja osas. Eesti Ametiühingute Vajalik oleks lihtsam regulatsioon kui on ELLTS-s ja eelnõuga TLS- Arvestatud. Eelnõuga nähakse ette, et alltöövõtu tellinud Keskliit i lisatavas uues sättes, et töötaja ka reaalselt saaks tasu tehtud töö eest. isiku ja tööandja vahelisele suhtele kohaldatakse VÕS-is Näiteks võiks seaduse järgi töötajal olla õigus esitada nõue käenduse kohta sätestatut ja alltöövõtu tellinud isikut samaaegselt nii tööandja kui ka alltöövõtja vastu, kes vastutaksid käsitletakse tööandja käendajana. See tähendab, et töötaja ees solidaarselt. alltöövõtu tellinud isik kohustub vastutama tööandja töötasu maksmise kohustuse täitmise eest töötaja ees. Tulenevalt sellest, kui tööandja ei maksa töötajale töötasu vastutavad alltöövõtu tellinud isik ja tööandja töötaja ees 8 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus solidaarselt. Seejuures on alltöövõtu tellinud isiku käendus piiratud ELTTS § 52 lõigetes 2, 3 ja 4 või vastavalt TLS § 331 lõigetes 3, 4 ja 5 kehtestatud tingimustega. Alltöövõtu tellinud isiku käendus on nimetatud suhtes kõrvalkohustus, põhikohustus on tööandjal, mis seisneb töötajale töötasu tasumises. Selleks, et tööandjalt oleks võimalik töötasu täitemenetluses saada on vaja anda täitemenetluse läbiviimiseks aega, milleks kehtestatakse eelnõuga neljakuuline tähtaeg. Alles tähtaja möödumisel saab töötaja pöörduda alltöövõtu tellinud isiku poole. Meede on vajalik alltöövõtu isiku kaitsmiseks, sest töötajale töötasu maksmine on ennekõike tööandja kohustus. Transpordiamet Kui töötaja teeb hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, Mittearvestatud. Direktiivi 96/71/EÜ lisas on ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid ning tööandja üldnimetajate (ehitustööde suuremad tööde grupid) ei maksa talle töötasu, maksab töötasu töötaja tööandjalt alltöövõtu näitlikustamiseks toodud tööde loetelu, mida saab lugeda tellinud isik. ehitustööks. Kuna direktiivis on tegemist Direktiivi 96/71/EÜ lisas on märgitud „Artikli 3 lõike 1 teises taandes mitteammendava näitliku loeteluga, milles tööd osaliselt nimetatud toimingud hõlmavad kõiki hoonete ehitamise, remondi, kattuvad, ei lisata seda TLS-i, vaid nimetatakse hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid, ehitustööd ainult üldnimetajatega. eelkõige järgmisi töid: 1) kaevamine 2) pinnaeemaldus 3) tegelik ehitamine 4) valmiselementide monteerimine ja demonteerimine 5) seadistamine või paigaldamine 6) ümberehitus 7) renoveerimine 8) remontimine 9) demonteerimine 10) lammutamine 11) hooldamine 12) hooldus, värvimine ja puhastamine 13) kapitaalremont.“. ELTTS § 5 lõikes 5 on sätesatud „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandit ei kohaldata, kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, 9 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd.“. Eelnevast tulenevalt võiks lõikes 1 loetleda ka direktiivi 96/71/EÜ lisa märgitud tööd. Transpordiamet Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus on piiratud Selgitame. Juhime tähelepanu, et alltöövõttu tellinud isik käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu võib, aga ei pruugi ühtida alati peatöövõtja mõistega. alammääraga. Juhul, kui peatöövõtja siiski asub töötaja esitatud nõuet Ahel piirdub töötaja tööandjalt otseseselt alltöövõtu praktikas täitma, jääb selgusetuks, kuidas toimuks tasumise praktiline tellinud isiku vastutusega. pool: kellel lasub maksude arvestamise ja deklareerimise kohustus, sealjuures kuidas lahendatakse olukord, kui töötaja ei ole Eesti Kui alltöövõtu tellinud isikul tekib kohustus tasuda maksuresident? Kas peatöövõtja asub töötaja esitatud nõuete töötajale töötasu, toimub selle tasumine samadel täitmisel tööandja asemele? põhimõtetel nagu enda töötajatele. Mitteresidendist Eestis töötava töötaja puhul tuleb esmalt vaadata, kas töötajal on välisriigi A1 sertifikaat. Kui välisriigi A1 sertifikaat on olemas, kehtib Eestis ainult tulumaksukohustus. A1 sertifikaadi puudumisel tuleb Eestis tasuda kõik kohustuslikud maksud (tulumaks, sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni maks ja töötuskindlustusmaks).1 Transpordiamet Kui töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isik on igapäevases Arvestatud. Korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse majandustegevuses suhetes töötaja tööandjaga järginud korraliku mõiste sisustamiseks on lisatud TLS-i §-le 331 lõige 6 ja ettevõtja hoolsust, ei ole tal töötaja ees käesoleva paragrahvi lõikes 1 ELTTS-i §-le 52 lõige 5. Lisatavate lõigete kohaselt on sätestatud kohustust. Korraliku ettevõtja hoolsuse sõnastus on alltöövõtu tellinud isik tegutsenud korraliku ettevõtja ebamäärane ning jääb selgusetuks, kas korraliku ettevõtja hoolsuse hoolsusega, kui ta on kontrollinud tehingupoole tausta ja täitmiseks peab peatöövõtja kontrollima alltöövõtja tausta või pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis alltöövõtja taust peab vastama teatud tingimustele? Tuleb lähtuda ÄS väljendub eelkõige, kuid mitte ainult maksuhäirete § 187 lõikest 1? puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises. 1 Välismaalaste töötasu maksustamine Eestis: https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/mitteresidendile-e-residendile/valismaalaste-tootasu 10  Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Samuti on täiendatud seletuskirja näidete (näitlik loetelu võimalikest tegevustest, kuid mitte ammendav loetelu) ja selgitustega korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse paremaks mõistmiseks. Alltõõvõtu tellinud isik peab olema võimeline tõendama, et ta on käitunud vastavalt korraliku ettevõtja hoolsuskohustusele. Hoolsuskohustuse hindamisel on oluline arvestada kogu olukorda tervikuna, mitte konkreetseid tegevusi eraldi võetuna. Eesti Alltöövõtu tellinud isik. ELTTS § 52 lg 1 sätestab lähetatud tööandjalt Sisuliselt arvestatud. Alltöövõtu tellinud isiku mõiste Ehitusettevõtjate Liit teenuse tellinud isiku vastutuse. Eelnõuga kavandatava muudatuse sisustamiseks on lisatud TLS §-le 331 lõige 2 ja ELTTS- (edaspidi EEEL) kohaselt asendatakse „teenuse tellinud isik“ sõnastusega „alltöövõtu §-le 52 lõige 11. Alltöövõtu tellinud isik on isik, kes tellib tellinud isik“. EEEL hinnangul oleks selgem, kui „alltöövõtu tellinud enda ehitustööga seotud kohutuste täitmiseks ehitustööd isik“ asemel kasutatakse sõnastust „alltöövõtu tellinud töövõtja“, sest teiselt isikult. Direktiivi 2014/67/EL artikkel 12 lõigete 1 Eelnõu sõnastus võib jätta tõlgendusruumi küsimusele, kas vastutust ja 2 mõttes tekib vastutus otseselt tööandjalt alltöövõtu käsitlev regulatsioon laieneb ainult töövõtu tellinud töövõtjale või ka tellinud isikul, mis tähendab, et peab esinema esiteks tellijale. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/67/EL tellijaga sõlmitud leping ehitustööde teostamiseks ja kohaselt peetakse silmas siiski töövõtjat (st töövõtja ja alltöövõtja teiseks nende ehitustöödega seotud kohustuste täitmiseks vahelise suhte kaudu tekkivat vastutust), mitte aga tellija vastutust, tellib alltöövõtja (töövõtu või muu teenuslepinguga) mistõttu oleks kohane ka Eesti õiguses kasutada „töövõtja“ mõistet. järgmiselt isikult. Täidetud peavad olema mõlemad tingimused, seega vastutus ei laiene tellijale. Seletuskirja on täiendatud selles osas selgitustega. Eesti Korraliku ettevõtja hoolsus. Arvestatud. Korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse Ehitusettevõtjate Liit mõiste sisustamiseks on lisatud TLS §-le 331 lõige 6 ja ELTTS § 52 lg 4 sätestab, et alltöövõtu tellinud isik vabaneb töötasu ELTTS §-le 52 lõige 5. Lisatavate lõigete kohaselt on maksmise kohustusest juhul, kui ta on igapäevases alltöövõtu tellinud isik tegutsenud korraliku ettevõtja majandustegevuses suhetes lähetatud töötaja tööandjaga järginud hoolsusega, kui ta on kontrollinud tehingupoole tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige, kuid mitte ainult maksuhäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises. Samuti on täiendatud seletuskirja näidete (näitlik loetelu 11 korraliku ettevõtja hoolsust. Eelnõuga kavandatakse sarnane säte võimalikest tegevustest, kuid mitte ammendav loetelu) ja kehtestada ka TLS § 331 siseriikliku meetmena. selgitustega korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse paremaks mõistmiseks ja teostamiseks. Alltõõvõtu Direktiivis 2014/67/EL ei ole defineeritud hoolsuskohustuse sisu ega tellinud isik peab olema võimeline tõendama, et ta on ulatust, st milliseid konkreetseid kontrollitoiminguid peab ettevõtja käitunud vastavalt korraliku ettevõtja tegema, et tema hoolsuskohustuse saaks lugeda täidetuks. hoolsuskohustusele. Hoolsuskohustusega hõlmatud kontrollitoiminguid ei ole seejuures loetletud kehtivas ELTTS-is ning seda ei kavandata teha ka Eelnõu Hoolsuskohustuse hindamisel on oluline arvestada kogu muudatustega (ELTTS-is ega TLS-is). Eelnõu seletuskirjas on olukorda tervikuna, mitte konkreetseid tegevusi eraldi selgitatud, et korraliku ettevõtja hoolsuse osas tuleb aluseks võtta võetuna. Korraliku ettevõtja hoolsusega käitumine ei äriseadustiku muutmise seaduse seletuskirjas selgitatu, mille järgi on välista majanduslikult soodsaima tehingu valimist või juhatuse liikmel kohustus igal ajal tegutseda vastavalt seadusele, tehingu tegemist pankroti eelses seisus tööandjaga. juhitava äriühingu huvidele ning selle äriühingu seisukohalt Sellisel juhul avaldub tehingupoole usaldusväärsus majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Selline käsitlus on väga lai pooltevahelises suhtluses. Näiteks peaks alltöövõttu ning ei pruugi alati toetada ELTTS-is või TLS-is kavandatud telliv isik hoolsuskohustuse täitmiseks uurima, miks on eesmärkide saavutamist, st erinevad eesmärgid võivad sattuda võlgnevus tekkinud, kuidas plaanitakse sellest välja tulla, vastuollu. ELTTS ja TLS muudatuste eesmärk on ennekõike kas ettevõttel on realistlik plaan võlgnevuse altöövõtja töötajate kaitse, mitte aga alltöövõtjaga lepingut sõlmiva likvideerimiseks, kas võlgnevust on juba asutud äriühingu kaitse. Näiteks olukorras, kui töövõtja tellib alltöövõtu likvideerima, milliseid abimeetmeid on kasutusele pankrotieelses seisundis või saneerimisel olevalt alltöövõtjalt, käitub võetud, kas makse on ajatatud, kas võlgnevust töövõtja äriühingu parimates huvides (sest saab sellelt alltöövõtjalt likvideeritakse järjepideva tegevusega, kas ettevõttel on soodsaima hinnaga ning kõige kiiremini ehitustöödeks vajalikud tulemas töösid, mis katavad võlgnevust, kas konkreetse seadmed ja materjalid), kuid ei pruugi käituda alltöövõtja töötajate alltöövõtu tegemine aitab tööandja pankrotist välja jms. parimates huvides, sest ei ole välistatud risk, et alltöövõtja töötajate töötasud jäävad välja maksmata. Seega on seletuskirjas viidatud hoolsuskohustuse käsitlus liiga lai ning ei ole kavandatud eesmärkide saavutamiseks sobivaim ja proportsionaalseim meede. Korraliku ettevõtja hoolsuse sisu ja ulatuse selge defineerimine on ELTTS ja TLS muudatuste kontekstis keskse tähtsusega küsimus. EEEL ei saa toetada sedavõrd abstraktset ja laia hoolsuskohustuse käsitlust nagu on hetkel Eelnõuga kavandatud. 12  Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Kui eesmärgiks on tagada töötajate tõhus kaitse ning töötasu kättesaamine kiires ja lihtsas menetluses, on asjakohatu ja ebaproportsionaalne lähtuda abstraktsest kriteeriumist, mille täpne sisu ja ulatus ei ole lepingu sõlmimise ajal töövõtjale teada. Hoolsuskohustuse ebamäärane sisu raskendab seejuures ka hilisemat menetlust töövaidluskomisjonis, sest ka töötajal ja töövaidluskomisjonil puuduvad selged kriteeriumid, millest hoolsus- kohustuse täitmise või rikkumise tuvastamisel lähtuda. Hoolsuskohustuse sisu ja ulatus tuleb Eelnõus selgelt piiritleda. Seejuures tuleb lähtuda sellisest hoolsusest, mis on seotud töövõtja ja alltöövõtja vahelise tehingulise õigussuhtega (näiteks, kas enne lepingu sõlmimist tuleb kontrollida äriregistrist andmeid alltöövõtja pankroti kohta, Maksu- ja Tolliametist alltöövõtja maksuvõlgade puudumist, teha karistusregistrisse päringuid tööõiguse valdkonna kohustuste rikkumise kohta jne), mitte aga hoolsuskohustuse laiast käsitlusest. Kontrolltoimingute selge ja üheselt mõistetav loetelu on hiljem hõlpsalt kontrollitav ka töövaidluskomisjonis, kui töövõtja on asjakohaste päringute vastused säilitanud. Kui „korraliku ettevõtja hoolsus“ jääb ELTTSi ja TLS-i raames selgelt sisustamata ja piiritlemata, toob see kaasa asjatud, aeganõudvad ning prognoosimatud vaidlused hoolsuskohustuse sisu ja ulatuse üle, mis ei aita kuidagi kaasa töötajate tõhusa ja kiire kaitse tagamisele. Eesti Vastutuse sektoripõhine kohaldamine. Selgitame. Seletuskirja alajaotuse „eelnõu §-ga 2“ Ehitusettevõtjate Liit tehtavate muudatuste juures on kirjeldatud, miks Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et TLS muutmise üheks põhjuseks kehtestatakse vastutus ainult ehitussektori töötajatele. on asjaolu, et Eesti on seni kohaldanud allhankeahela vastutust Direktiiv 2014/67/EL käsitleb direktiivi 96/71/EÜ üksnes lähetatud töötajate suhtes ehk piiriülestes olukordades ning (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) Euroopa Komisjoni hinnangul on see diskrimineeriv ka jõustamist ja lähetatud töötaja miinimumkaitse 13  Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus ebaproportsionaalne piiriüleste teenuseosutajate suhtes ning võib meetmeid, mis näeb ette vastutust alltöövõtu puhul ainult hoida lõppkliente ja töövõtjaid sõlmimast lepinguid või ehitussektoris. Seletuskirja on lisatud täpsustavaid allhankelepinguid teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjatega. selgitusi. Seega on muudatuste eesmärk võrdselt kohelda nii piiriüleseid kui ka siseriiklikke olukordi. Seletuskirjast ei selgu aga, millisel põhjusel laieneb töövõtja vastutus üksnes ehitussektorile, mitte aga muudele majandussektoritele, sest ka sektorite erineva kohtlemise korral tõusetub võrdse kohtlemise küsimus – miks peaksid olema muude sektorite töötajate õigused vähem kaitstud kui ehitussektori töötajate õigused ning kas see võib kaasa tuua muude sektorite töötajate diskrimineerimise nii piiriüleselt kui siseriiklikult? Võrdse kohtlemise valguses tuleks analüüsida ja kaaluda töövõtja/ teenuseosutaja vastutuse regulatsiooni kohaldamist ka teistes majandussektorites. Eesti Tagasinõude nõudeõiguse puudumine. Arvestatud. Tagasinõude õiguse täpsustamiseks Ehitusettevõtjate Liit lisatakse eelnõuga ELTTS § 52 lõige 6 ja TLS § 331 lõige Eelnõus ei ole reguleeritud tagasinõuete küsimust, st alltöövõtu 7, mis sätestavad, et alltöövõtu tellinud isikul on õigus tellinud töövõtja nõudeõigust alltöövõtja vastu ära makstud töötasu enda poolt tasutud töötasu tagasi nõuda töötaja ulatuses. Seletuskirjas on selgitatud: „Olukorras, kus alltöövõtu tööandjalt. Samuti täiendatakse ja täpsustatakse selles tellinud isik maksab töötajale töötasu ära, ei teki tal õigust seda hiljem osas seletuskirja selgituste ja näidetega. töötaja tööandjalt tagasi nõuda ning sellega ei lange ära tööandja enda kohustus tasuda töötajale võlgnetav töötasu kogu ulatuses“. Eelnõuga nähakse ette, et alltöövõtu tellinud isiku ja Põhjenduseks on toodud „majanduslikesse raskustesse sattunud tööandja vahelisele suhtele kohaldatakse VÕS-is tööandja kohustused suureneksid ja koormaksid tööandjat, käenduse kohta sätestatut ja alltöövõtu tellinud isikut vähendades veelgi võimalust töötasu maksmiseks“. käsitletakse tööandja käendajana. See tähendab, et alltöövõtu tellinud isik kohustub vastutama tööandja Oleme seisukohal, et tagasinõudeõiguse puudumine tähendaks ka töötasu maksmise kohustuse täitmise eest töötaja ees. korraliku ettevõtja jaoks karistuslikku meedet. EEEL peab Tulenevalt sellest, kui tööandja ei maksa töötajale töötasu võimalikuks tagasinõudeõiguse välistamist üksnes juhul, kui vastutavad alltöövõtu tellinud isik ja tööandja töötaja ees seaduses on selgelt sätestatud hoolsa ettevõtja kontrollikohustuse sisu solidaarselt. Seejuures on alltöövõtu tellinud isiku 14 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus ja ulatus, et ettevõtjal oleks võimalik üheselt mõista, milliseid käendus piiratud ELTTS § 52 lõigetes 2, 3 ja 4 või kontrollitoiminguid ta alltöövõtusuhte raames täpselt tegema peab, et vastavalt TLS § 331 lõigetes 3, 4 ja 5 kehtestatud tekkinud vastutusega seotud riske maandada. Lisaks ei tohiks tingimustega. seadusega täiendavalt lisanduv kontrollikohustus olla ettevõtjatele ebamõistlikult koormav. Kindlasti ei saa tagasinõuete välistamise Kui alltöövõtu tellinud isik on käitunud korraliku regulatsioon tuleneda seletuskirjast. ettevõtja hoolsusega, siis töötasu tasumise kohustust ei teki. Kui alltöövõtu tellinud isikul tekib töötasu tasumise kohustus ja ta on tasunud töötajale töötasu alammäära ulatuses, saab alltöövõtu tellinud isik enda poolt täidetud kohustust (samas ulatuses) tagasi nõuda töötaja tööandjalt. Samal ajal väheneb töötaja nõue tööandja vastu alltöövõtu tellinud isiku poolt tasutud summa võrra. Korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse mõiste sisustamiseks on lisatud TLS §-le 331 lõige 6 ja ELTTS §-le 52 lõige 5. Lisatavate lõigete kohaselt on alltöövõtu tellinud isik tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega, kui ta on kontrollinud tehingupoole tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige, kuid mitte ainult maksuhäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises. Samuti on täiendatud seletuskirja näidete (näitlik loetelu võimalikest tegevustest, kuid mitte ammendav loetelu) ja selgitustega korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse paremaks mõistmiseks ja teostamiseks. Alltõõvõtu tellinud isik peab olema võimeline tõendama, et ta on käitunud vastavalt korraliku ettevõtja hoolsuskohustusele. 15  Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Eesti Töölepingu seaduse rakendussätted. Arvestatud. Võimaliku tagasiulatuva koormava mõju Ehitusettevõtjate Liit välistamiseks lisatakse TLS-i § 1399, mille alusel Seletuskirja kohaselt jõustuvad seaduste muudatused üldkorras, st 10. rakendub TLS §-s 331 sätestatud alltöövõtu tellinud isiku päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpsustamist vajab, kas ja vastutus lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud kuidas kohaldub TLS sätestatav vastutuse regulatsioon juhul, kui isiku ja töötaja tööandja vahel pärast käesoleva seaduse töövõtja ja alltöövõtja on alltöövõtulepingu sõlminud enne TLS jõustumist. Rakendussäte annab alltöövõtu suhtes muudatuste jõustumist, aga vaidlus töötasu üle tekib või osalevatele tehingupooltele võimaluse arvestada täitemenetlus algatatakse pärast muudatuste jõustumist. Arvestades, võimaliku vastutuse ja vastutust välistava käitumisega. et kohustusi ei saa ettevõtjatele sätestada tagasiulatuvalt, tuleks selgelt sätestada, et TLS § 331 kavandatavat töövõtja vastutuse regulatsiooni kohaldatakse nendel juhtudel, kui töövõtja ja alltöövõtja vaheline õigussuhe on tekkinud pärast TLS muudatuste jõustumist. Eesti Tööandjate Eesti Tööandjate Keskliit nõustub oma liikme Eesti Ehitusettevõtjate Arvestatud. Korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse Keskliit Liidu kommentaaridega Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste mõiste sisustamiseks on lisatud TLS §-le 331 lõige 6 ja seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis ELTTS §-le 52 lõige 5. Lisatavate lõigete kohaselt on on saadetud Sotsiaalministeeriumile 21.01.2022.a. alltöövõtu tellinud isik tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega, kui ta on kontrollinud tehingupoole tausta ja Rõhutame omalt poolt, et nii lähetatud töötajate töötingimuste pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis seaduses kui töölepingu seaduses tuleb täpsemalt defineerida väljendub eelkõige, kuid mitte ainult maksuhäirete alltöövõtu tellinud isiku hoolsuskohustuse sisu. Vastavalt Eelnõule puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises. langeb töötajale töötasu maksmise kohustus tööandjalt alltöövõtu Samuti on täiendatud seletuskirja näidete (näitlik loetelu tellinud isikul ära, kui ta on igapäevase majandustegevuse raames võimalikest tegevustest, kuid mitte ammendav loetelu) ja omavahelises suhtes töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja selgitustega korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse hoolsust. Eelnõu seletuskirja kohaselt avatakse korraliku ettevõtja paremaks mõistmiseks ja teostamiseks. Alltõõvõtu hoolsuse mõistet äriseadustiku muutmise seaduse seletuskirjas. tellinud isik peab olema võimeline tõendama, et ta on Sarnaselt EEEL-le leiame, et seletuskirjas viidatud hoolsuskohustuse käitunud vastavalt korraliku ettevõtja käsitlus on liiga lai ning võib põhjustada pikaajalisi vaidlusi jättes hoolsuskohustusele. töötajad ilma kiirest lahendusest. 16 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Teenusmajanduse Kooskõlastame ja esitame täiendavad ettepanekud Eestisse lähetatud Mittearvestatud. Direktiiv 2014/67/EL käsitleb Koda MTÜ töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses seaduse eelnõule. teenuste osutamisega) jõustamist ja lähetatud töötaja miinimumkaitse meetmeid. Seejuures toob direktiivi Teeme ettepaneku § 331 osas täiendada seda vastavalt: 2014/67/EL artikkel 12 lõigetes 1, 2 ja 4 esile, et „§ 331. Renditööjõudu kasutava isiku või Töötaja tööandjalt direktiivi ülevõtmisega peab regulatsioon olema alltöövõtu tellinud isiku vastutus kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga, seejuures 1. Kui töötaja täidab tööülesandeid renditööna või teeb hoonete mittediskrimineeriv ning proportsionaalne. ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid ning tööandja ei maksa talle Komisjon on välja toonud, et olukorras, kus vastutust töötasu, maksab töötasu töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isik või käsitlevaid sätteid kohaldatakse üksnes piiriüleste kasutajaettevõtja. juhtumite korral, võib mõjutada mitmeid välismaiseid teenuseosutajaid ja muuta nende teenuse vähem Seda põhjusel, et näeme, et juba reguleeritakse muudatuses atraktiivseks kui riigisiseste teenuseosutajate tegevus. mittelähetatud töötajatesse puutuvat ja teeme ettepaneku minna veel See võib hoida lõppkliente ja töövõtjaid sõlmimast kaugemale ja lisada renditöötajad, kes võivad samuti olla haavatavas lepinguid või allhankelepinguid teistes liikmesriikides sihtrühmas ning kasutajaettevõtja vastutuse saaks siinkohal hõlpsalt asutatud ettevõtjatega ning seetõttu näivad need sätted ka rendivaldkonnas sisse tuua. olevat diskrimineerivad piiriüleste teenuseosutajate suhtes. Seetõttu lisatakse analoogiliselt ELTTS-is kehtivale regulatsioonile taoline regulatsioon ka TLS-i. Seletuskirja on täiendatud põhjendustega siseriikliku regulatsiooni lisamisest Renditööjõu töösuhe ei ole direktiivi reguleerimise objektiks. Eesti Kaubandus- Alltöövõtu tellinud isik Sisuliselt arvestatud. Alltöövõtu tellinud isiku mõiste Tööstuskoda sisustamiseks on lisatud TLS §-le 331 lõige 2 ja ELTTS Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse Eestisse lähetatud töötajate §-le 52 lõige 11. Alltöövõtu tellinud isik on isik, kes tellib töötingimuste seaduse §-s 52 sõna „teenuse“ sõnaga „alltöövõtu“. enda ehitustööga seotud kohutuste täitmiseks vajalikku ehitustööd teiselt isikult. Direktiivi 2014/67/EL artikkel 17 Eelnõu §-ga 2 täiendatakse töölepingu seadust §-ga 331, mille lõikes 12 lõige 3 mõttes tekib vastutus otseselt tööandjalt 1 kasutatakse samuti mõistet „alltöövõtu tellinud isik“. alltöövõtu tellinud isikul. Kaubanduskojale ei ole üheselt arusaadav, keda peetakse silmas Olete õigesti mõistnud alltöövõttu, tegemist on mõiste all „alltöövõtu tellinud isik“. Eelnõu seletuskirjas (lk 4) on kolmandas näites toodud olukorraga. Seletuskirjas toodud välja, et kuna alltöövõtuahel võib koosneda paljudest toodud näidet on parandatud. erinevatest ettevõtetest (sh alltöövõtjatest), siis tõmbab direktiiv vastutuse piiri, mis ei ulatu töötaja tööandja ja tema tööandjalt otseselt alltöövõtu tellinud isiku (otsene alltöövõtja) vahelisest suhtest kaugemale. Sellest järeldame, et alltöövõtu tellinud isiku vastutus piirdub üksnes nende töötajatega, kelle tööandjaks on alltöövõtja. Kui alltöövõtjal A on omakorda alltöövõtja B, siis piirdub alltöövõtu tellinud isiku vastutus üksnes alltöövõtja A, kuid mitte alltöövõtja B töötajate osas. Samas tekitab segadust seletuskirjas sisalduv näide, kus Eesti ettevõte A tellib ehitustöödeks Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud ettevõttelt B värvimistööd ja ettevõtte B lähetab oma töötaja Eestisse neid töid tegema. Seletuskirja kohaselt on sellisel juhul töötajal töötasu nõudmise õigus ennekõike oma tööandjalt B-lt ning juhul, kui B ei ole sätestatud aja jooksul töötajale töötasu maksnud, täidab töötasu nõude A (tööandjalt otseselt alltöövõtu tellinud isik). Juhime tähelepanu sellele, et toodud näites on tegemist töövõtuga, mitte alltöövõtuga. Seetõttu jääb meile ebaselgeks, kas eelnevalt viidatud sätted kohalduvad üksnes juhul, kui tegemist on alltöövõtuga või ka iga töövõtu ja seega iga tellija puhul. Seetõttu palume Eelnõu koostajate vastust, kas järgnevate näidete puhul kohalduvad eelnevalt viidatud sätted või mitte. 1) Eraisik (tellija) tellib Läti ettevõtjalt (töövõtja) hoone lammutamise ning Läti ettevõtja lähetab oma töötaja Eestisse seda tööd tegema. 18 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus 2) Eesti ettevõtja (tellija) tellib Läti ettevõtjalt (töövõtja) hoone lammutamise ning Läti ettevõtja lähetab oma töötaja Eestisse seda tööd tegema. 3) Eesti ettevõtja A (tellija) tellib Eesti ettevõtjalt B (peatöövõtja ehk alltöövõtu tellinud isik) hoone lammutamise, kes omakorda sõlmib hoone lammutamiseks lepingu Läti ettevõtjaga C (alltöövõtja), kes lähetab oma töötaja Eestisse seda tööd tegema. Kaubanduskoja hinnangul on alltöövõtu tellinud isikuga tegemist üksnes kolmanda näite juures. Sellist tõlgendust toetab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/67/EL artikkel 12 lg 3, mis sätestab, et vastutus piirdub töötaja õigustega, mis tulenevad töövõtja ja tema alltöövõtja vahelisest lepingulisest suhtest. Esimese ja teise näite puhul on tegemist töövõtu tellinud isikuga, kuid mitte alltöövõtu tellinud isikuga. Leiame, et viidatud sätted ei peaks kohalduma töövõtu tellinud isikule, vaid üksnes alltöövõtu tellinud isikule. Kaubanduskoja ettepanek: Muuta Eelnõu § 1 punkti 2 ja §-i 2 selliselt, et alltöövõtu tellinud isiku asemel kasutatakse mõistet „otsese alltöövõtu tellinud töövõtja“. Eesti Kaubandus- Korraliku ettevõtja hoolsus Arvestatud. Korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse Tööstuskoda mõiste sisustamiseks on lisatud TLS §-le 331 lõige 6 ja Eelnõu järgi langeb töötajale töötasu maksmise kohustus tööandjalt ELTTS §-le 52 lõige 5. Lisatavate lõigete kohaselt on alltöövõtu tellinud isikul ära, kui ta on igapäevase majandustegevuse alltöövõtu tellinud isik tegutsenud korraliku ettevõtja raames omavahelises suhtes töötaja tööandjaga järginud korraliku hoolsusega, kui ta on kontrollinud tehingupoole tausta ja ettevõtja hoolsust (Eelnõus sisalduv töölepingu seaduse § 331 lg 4). pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige, kuid mitte ainult maksuhäirete Seletuskirjas (lk 9) on korraliku ettevõtja hoolsust selgitatud selliselt, puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises. et juhatuse liikmel on kohustus igal ajal tegutseda vastavalt Samuti on täiendatud seletuskirja näidete (näitlik loetelu seadusele, juhitava äriühingu huvidele ning selle äriühingu võimalikest tegevustest, kuid mitte ammendav loetelu) ja seisukohalt majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. 19 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Kaubanduskoja hinnangul on selline selgitus liiga üldine ning ei anna selgitustega korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse alltöövõtu tellinud isikule ega ka alltöövõtja töötajale piisavalt paremaks mõistmiseks ja teostamiseks. Alltõõvõtu selgust, millistel juhtudel peab alltöövõtu tellinud isik vähemalt tellinud isik peab olema võimeline tõendama, et ta on osaliselt tasuma alttöövõtja töötajale töötasu. Näiteks eelnevat käitunud vastavalt korraliku ettevõtja selgitust lugedes võib tekkida olukord, kus juhatuse liige sõlmib hoolsuskohustusele. lepingu majandusraskustes oleva alltöövõtjaga, sest see on majanduslikult kõige otstarbekam ja seda ka siis, kui tellija peaks Korraliku ettevõtja hoolsusega käitumine ei välista hiljem maksma osaliselt alltöövõtja töötaja töötasud. Sellisel juhul on majanduslikult soodsaima tehingu valimist või tehingu juhatuse liige täitnud justkui korraliku ettevõtja hoolsust ja tegemist pankroti eelses seisus tööandjaga. Sellisel juhul alltöövõtja töötajal ei ole õigust nõuda töötasu maksmist tellijalt. avaldub tehingupoole usaldusväärsus pooltevahelises suhtluses. Näiteks peaks alltöövõttu telliv isik Seletuskirja kohaselt väljendub korraliku ettevõtja hoolsus ka selles, hoolsuskohustuse täitmiseks uurima, miks on võlgnevus et enne alltöövõtu tellimist ettevõte kontrollib teenuse osutajate tausta tekkinud, kuidas plaanitakse sellest välja tulla, kas avalikest registritest (Äriregister, Ametlikud Teadaanded jms). ettevõttel on realistlik plaan võlgnevuse Lisaks on seletuskirja kohaselt vajaduse korral võimalik likvideerimiseks, kas võlgnevust on juba asutud tehingupoolelt küsida spetsiaalseid maksuandmete tõendeid. likvideerima, milliseid abimeetmeid on kasutusele Soovime teada, kas isik on täitnud korraliku ettevõtja võetud, kas makse on ajatatud, kas võlgnevust hoolsuskohustuse ka olukorras, kus tema tehingupartner saadab enne likvideeritakse järjepideva tegevusega, kas ettevõttel on lepingu sõlmimist Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud tulemas töösid, mis katavad võlgnevust, kas konkreetse maksukäitumise hinnangu, mis on roheline? Kas saame õigesti aru, alltöövõtu tegemine aitab tööandja pankrotist välja jms. et piisab sellest, kui alltöövõtu tellinud isik kontrollib tehingupartneri tausta enne lepingu sõlmimist, kuid seda ei ole vaja lepingulise suhte Sätte eesmärk ei ole sisuda korraliku ettevõtja kestel hiljem teha näiteks kord nädalas, kuus või aastas? hoolsuskohustus kindla toimingu tegemisega, nt ainult äriregistrist tausta kontrollimisega või määrata, mille Kaubanduskoja ettepanek: täitmine on piisav, sest eelnõuga ei saa arvestamata jätta Teeme ettepaneku täpsustada Eelnõuga Eestisse lähetatud töötajate elulisi asjaolusid, mis võivad iga tehingu puhul olla väga töötingimuste seaduse § 52 lõikes 4 ja töölepingu seaduse § 331 lõikes erinevad. See, mis ühel juhul on piisav, ei pruugi olla 4 sätestatud korraliku ettevõtja hoolsuse mõistet. Näiteks võiks kaugeltki piiav teistsuguses olukorras. Hoolsuskohustuse Eelnõus selgemalt välja tuua, mida peab alltöövõtu tellinud isik hindamisel on oluline arvestada kogu olukorda tervikuna, tegema, et lugeda tema hoolsuskohustus täidetuks. Kui Eelnõu mitte konkreetseid tegevusi eraldi võetuna. Lõpliku koostajad ei pea võimalikuks Eelnõud selles osas täpsustada, siis hinnangu annab hoolsuskohustuse täitmisele 20 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus palume oluliselt täiendada Eelnõu seletuskirja, et oleks üheselt vaidlusorgan, kuid alltöövõtu tellinud isik peab enda arusaadav, mida tähendab korraliku ettevõtja hoolsus. poolt tõendama, millest lähtuvalt on ta põhjendatult otsustanud teha tehingut just selle tehingupartneriga ja millele tuginedes on neil usaldusväärne suhe. Säte ei määra, millal peaks alltöövõtu tellinud isik tehingupoolt kontrollima, see võib toimuda enne tehingu tegemist, aga ka tööde tegemise ajal. Näiteks kui alltöövõtt on sõlmitud aastaks, siis käitub alltöövõtu tellinud isik korraliku ettevõtja hoolsusega ka siis, kui kontrollib poole perioodi möödudes, kas töötajate sotsiaalmaks on makstud. Eesti Kaubandus- Tasutud summa tagastamine alltöövõtu tellinud isikule Sisuliselt arvestatud. Maksu- ja Tolliamet ei pruugi Tööstuskoda omada piisavat informatsiooni lähetatud töötajate ja 2 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5 ja Eelnõuga töösuhete kohta, et jagada teavet nõuete rahuldamise lisatav töölepingu seaduse § 331 ei sisalda sätet, mis annab alltöövõtu kohta. tellinud isikule õiguse nõuda alltöövõtja töötajale makstud töötasu tagasi alltöövõtjalt või töötajalt, kui töötaja on saanud töötasu ka oma Tagasinõude õiguse täpsustamiseks lisatakse eelnõuga tööandjalt. ELTTS §-i 52 lõige 6 ja TLS §-i 331 lõige 7, mis sätestavad, et alltöövõtu tellinud isikul on õigus enda Seletuskirja (lk 7) kohaselt peab töötaja tagastama alltöövõtu tellinud poolt tasutud töötasu tagasi nõuda töötaja tööandjalt. isikule tema poolt tasutud summa, kui töötasu on tasunud nii tööandja Samuti täiendatakse ja täpsustatakse selles osas kui alltöövõtu tellinud isik. Lisaks on seletuskirjas toodud välja, et seletuskirja selgituste ja näidetega. alusetu rikastumise olukorra vältimisele aitab kaasa toimiv kommunikatsioon tööandja ja alltöövõtu tellinud isiku vahel. Eelnõuga nähakse ette, et alltöövõtu tellinud isiku ja Kaubanduskoja hinnangul ei pruugi kommunikatsioon alltöövõtja ja tööandja vahelisele suhtele kohaldatakse VÕS-is tellija vahel toimida, kui alltöövõtja on majanduslikes raskustes ning käenduse kohta sätestatut ja alltöövõtu tellinud isikut ta ei suuda täita oma kohustusi tellija ees või poolte vahel on lepingu käsitletakse tööandja käendajana. See tähendab, et täitmise osas tekkinud vaidlus. Lisaks ei pruugi alltöövõtjal olla alltöövõtu tellinud isik kohustub vastutama tööandja motivatsiooni, et teavitada pärast lepingu täitmist tellijat, et ta maksis töötasu maksmise kohustuse täitmise eest töötaja ees. Tulenevalt sellest, kui tööandja ei maksa töötajale töötasu 21 töötajale töötasu ära. Seetõttu võib esineda olukordi, kus tellija ei saa vastutavad alltöövõtu tellinud isik ja tööandja töötaja ees teada, et tööandja on maksnud oma töötajale töötasu ära. solidaarselt. Seejuures on alltöövõtu tellinud isiku Kehtiva õiguse kohaselt ei pruugi see probleem olla suur, aga kuna käendus piiratud ELTTS § 52 lõigetes 2, 3 ja 4 või Eelnõu laiendab töötasu maksmise kohustust ka muudele vastavalt TLS § 331 lõigetes 3, 4 ja 5 kehtestatud ehitusvaldkonna töötajatele kui Eestisse lähetatud töötajad, siis tingimustega. eeldame, et see probleem muutub aja jooksul üha suuremaks. Kui alltöövõtu tellinud isik on käitunud korraliku Kaubanduskoja ettepanek: ettevõtja hoolsusega, siis töötasu tasumise kohustust ei Eelnevalt kirjeldatud probleemi vältimiseks võiks Maksu- ja teki. Kui alltöövõtu tellinud isikul tekib töötasu tasumise Tolliamet teavitada alltöövõtu tellinud isikut, kui tal tekib õigus kohustus ja ta on tasunud töötajale töötasu alammäära nõuda alltöövõtja töötajalt tagasi tasutud töötasu. Lisaks võiks ulatuses, saab alltöövõtu tellinud isik enda poolt täidetud Eelnõu anda sellisel juhul alltöövõtu tellinud isikule õiguse nõuda kohustust (samas ulatuses) tagasi nõuda töötaja tasutud töötasu tagasi ka alltöövõtjalt. tööandjalt. Samal ajal väheneb töötaja nõue tööandja vastu alltöövõtu tellinud isiku poolt tasutud summa võrra. Lisaks tulenevad VÕS-i käenduse regulatsioonist teatamiskohustused nii töötajale kui alltöövõtu tellinud isikule. Näiteks on peab alltöövõtu tellinud isik enda poolt tasutud töötasust teatama tööandjale. Kui alltöövõtu tellinud isik ei informeeri tööandjat enda poolt tasutud (alammäära ulatuses) töötasust ja tööandja täidab töötasu maksmise kohustuse terves summas, siis ei saa alltöövõtu tellinud isik enda poolt tasutud summat tööandjalt tagasi nõuda, vaid peab tagasinõude esitama töötaja vastu alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 147). Samuti peab alltöövõtu tellinud isiku nõudel töötaja andma talle teavet tööandja töötasu maksmise kohustuse täitmise kohta, vastasel korral võib töötaja nõue väheneda summas, mis alltöövõtu tellinud isikule on tekkinud kahju töötaja teatamiskohustuse rikkumise tõttu (VÕS § 146 lõiked 1 ja 3). 22 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Eesti Kaubandus- Rakendussäte Arvestatud. Võimaliku tagasiulatuva koormava mõju Tööstuskoda välistamiseks lisatakse TLS-i § 1399, mille alusel Eelnõu muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval rakendub TLS §-s 331 sätestatud alltöövõtu tellinud isiku pärast Riigi Teatajas avaldamist. Lisaks on seletuskirjas (lk 8) toodud vastutus lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud välja, et Eelnõuga planeeritavad muudatused ei oma tagasiulatuvat isiku ja töötaja tööandja vahel pärast käesoleva seaduse jõudu, vaid kehtivad alates seaduse jõustumisest kõigile töötajatele, jõustumist. Rakendussäte annab alltöövõtu suhtes kes vastavad TLS sätestatud tingimustele ja kellel on parasjagu osalevatele tehingupooltele võimaluse arvestada kulgemas täitemenetluse tähtaeg töötasu sissenõudmiseks tööandjalt. võimaliku vastutuse ja vastutust välistava käitumisega Kaubanduskoja hinnangul võib Eelnõus sisalduvatel töölepingu seaduse muudatustel olla tagasiulatuv mõju. Näiteks kui alttöövõtu tellinud isik ja alltöövõtja sõlmisid lepingu eelmise aasta lõpus, siis ei olnud tellija teadlik töölepingu seadusesse lisanduvast sättest. Sellest tulenevalt võib tellijal olla näiteks keeruline tõendada, et ta järgis lepingu sõlmimisel korraliku ettevõtja hoolsust. Juhime tähelepanu sellele, et ka seletuskirjas on mainitud, et kuna vaidluse korral peab ettevõte tõendama, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, siis võib tekkida vajadus andmebaasidest tehtud päringuid ja andmeid talletada. Kui ettevõte on sõlminud lepingu enne nende muudatuste jõustumist, siis ta ei saanud teada, et peab tehtud päringuid salvestama. Seega võib Eelnõu §-l 2 olla tagasiulatuv mõju. Kaubanduskoja ettepanek: Täiendada Eelnõud rakendussättega, mille kohaselt ei kohaldata töölepingu seaduse muudatusi olukorras, kus alltöövõtu tellinud isiku ja alltöövõtja vahel sõlmiti leping enne muudatuste jõustumist. 23 Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Eesti Kaubandus- Eelnõuga kaasneda võiv negatiivne mõju Selgitame. Saame küsimusest aru selliselt, et liikmetel Tööstuskoda tekkis mure, et tööandjad hakkavad teadlikult töötasu Anname teada, et saime mitmelt liikmelt tagasisidet, et Eelnõu maksmata jätma, sest kohustus töötasu tasuda langeks jõustumisel võivad sageneda need olukorrad, kus alltöövõtja jätab nö sellisel juhul alltöövõtu tellinud isikule. Küsimus seisneb võlgades oleva ettevõtja maha ning alustab äritegevust uue ettevõtja selles, kuidas kontrollitakse, kas töötaja tööandja on alt. Lisaks tekkis liikmetel küsimus, kuidas tagatakse selle käitunud pahauskselt või ei ole tööandjal majanduslikel kontrollimine, et töötasu maksmata jätnud ettevõte on endast kõik(endast sõltumatutel) põhjustel võimalik töötasu maksta. teinud, et oma majanduslikku olukorda parandada, kuid siiski raskustesse sattunud ja mitte teadlikult oma majanduslikku olukorda Kuna eeldatakse heauskset käitumist, siis tuvastab halvemaks muutnud? vastupidist vaidlusorgan. Korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise seisukohast ei ole oluline tagajärje ärahoidmine, vaid veendumine, et tehing tehakse usaldusväärse tehingupartneriga. Seletuskirja on täiendatud selle koha pealt, millised on suunised tehingupartneri tausta kontrollimiseks. Kui samad isikud, kes juhivad ettevõtte tegevusi on ka varasemalt halvendanud süstemaatiliselt ettevõtte majandusliku seisu, siis on alltöövõtu telliva isiku kohustus veenduda sõlmitava tehingu usaldusväärsuses (heauskses käitumises) ja olema valmis oma käitumist või veendumusi hiljem vajaduse korral tõendama ning põhjendama. 24  EELNÕU 03.02.2022 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus § 1. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Tööandja ei tohi kohelda lähetatud töötajat ebasoodsalt seetõttu, et töötaja toetub enda õigustele, sealhulgas on algatanud tööandja suhtes kohtumenetluse või pöördunud haldusorgani poole.“; 2) paragrahvis 52 asendatakse sõna „teenuse“ sõnaga „alltöövõtu“; 3) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui Eestisse lähetatud töötaja teeb käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud töid ning tööandja ei maksa talle töötasu, vastutab alltöövõtu tellinud isik tööandja töötasu maksmise kohustuse eest võlaõigusseaduse käenduse sätete alusel käendajana.“; 4) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Alltöövõtu tellinud isik on isik, kes tellib enda ehitustööga seotud kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud tööd teiselt isikult.“; 5) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täidab lähetatud töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isik, kui tööandjalt ei ole võimalik pärast täitemenetluse alustamist töötasu nelja kuu jooksul sisse nõuda.“; 6) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alltöövõtu tellinud isiku kohustus on piiratud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta. 7) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Alltöövõtu tellinud isik on tegutsenud käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses korraliku ettevõtja hoolsusega, kui ta on kontrollinud tehingupoole tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises. (6) Alltöövõtu tellinud isikule läheb makstud töötasu ulatuses üle töötaja nõue tööandja vastu.“; 8) seadust täiendatakse §-ga 96 järgmises sõnastuses: 1 „§ 96. Paragrahvi 52 rakendamine (1) Käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud alltöövõtu tellinud isiku vastutus võlaõigusseaduse käenduse sätete alusel käendajana rakendub lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast käesoleva seaduse jõustumist. (2) Lepingutele, mis on sõlmitud enne käesoleva seaduse jõustumist kohaldatakse sisse nõudmise tähtajana käesoleva seaduse § 52 lõikes 2 sätestatud neljakuulist tähtaega.“. § 2. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses: „§ 331. Töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus (1) Kui töötaja teeb hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid ning tööandja ei maksa talle töötasu, vastutab alltöövõtu tellinud isik tööandja töötasu maksmise kohustuse eest võlaõigusseaduse käenduse sätete alusel käendajana. (2) Alltöövõtu tellinud isik on isik, kes tellib enda ehitustööga seotud kohustuste täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööd teiselt isikult. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täidab töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isik, kui tööandjalt ei ole võimalik pärast täitemenetluse alustamist töötasu nelja kuu jooksul sisse nõuda. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alltöövõtu tellinud isiku kohustus on piiratud käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta. (5) Kui töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isik on igapäevases majandustegevuses suhetes töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust, ei ole tal töötaja ees käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust. (6) Alltöövõtu tellinud isik on tegutsenud käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses korraliku ettevõtja hoolsusega, kui ta on kontrollinud tehingupoole tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises. (7) Alltöövõtu tellinud isikule läheb makstud töötasu ulatuses üle töötaja nõue tööandja vastu.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 1399 järgmises sõnastuses: „§ 1399. Alltöövõtu tellinud isiku vastutus Käesoleva seaduse §-s 331 sätestatud alltöövõtu tellinud isiku vastutus rakendub lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast käesoleva seaduse jõustumist.“. 2 Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „...“ „.............................“ 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2022. a. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 3