Kirja edastamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0191 - Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8fbe4fe-3b57-44bd-88b3-c7a6107a0b32 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8fbe4fe-3b57-44bd-88b3-c7a6107a0b32?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Meie 22.02.2022 nr 1.1-10.1/1934-1 Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Riigikantselei Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu ja seletuskirja, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu. 2. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu seletuskiri. Karin Reiska 611 3612 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 17.02.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 27 lõike 5 ja § 42 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega sätestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava ja punktis 2 nimetatud Interreg programmide vahendite (edaspidi toetus) auditeerimise strateegia ning auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande koostamise kord. (2) Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub auditeeriv asutus määrusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest (edaspidi standardid), audiitortegevuse seadusest ning selle alusel koostatud õigusaktidest ja Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest. (3) Auditeerimine hõlmab auditi planeerimist, läbiviimist, lõpparuande koostamist ja tulemustest teavitamist. Auditeerimisele järgneb auditi soovituste rakendamise seire. Vajaduse korral viiakse läbi järelaudit. 1  2. peatükk AUDITEERIVA ASUTUSE LÄBIVIIDAVAD AUDITID § 2. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi koostamine (1) Korraldusasutuses, sealhulgas arvepidamisüksuse ülesannetes olevas asutuses, juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise hindamiseks viib auditeeriv asutus läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõike 1 kohase juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi. (2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi objektiks võib olla korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus või liikmesriik (edaspidi koos nimetatud rakenduskava elluviimist korraldav asutus) või projekti rakendamisega seotud eelnimetatud asutuse struktuuriüksus, süsteem, protsess või tegevus, mis peab tagama toetuse nõuetekohase kasutamise. (3) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi aruanded esitab auditeeriv asutus tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõikest 5 Euroopa Komisjonile kohe pärast auditi läbiviimist. § 3. Projektiauditi koostamine (1) Tegevusaudit (edaspidi projektiaudit) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 79 sätestatud tegevus, mille eesmärk on hinnata: 1) toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude vastavust Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele; 2) abikõlblike kulude vastavust raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele; 3) toetuse maksmise õiguspärasust. (2) Projektiauditi objektiks võib olla rakenduskava elluviimist korraldava asutuse kuludokumentide menetlemisega seotud süsteem, aruandlus, toetuse ja omafinantseeringuga seotud dokument või muu teave, mis on auditi läbiviijale vajalik hinnangu andmiseks. (3) Kui tegemist on rikkumise kahtlusega, on toetuse saaja kohustatud projektiauditi käigus esitama täiendavad tõendid, mis on vajalikud toetuse kasutamise abikõlblikkuse reeglitega vastavuse hindamiseks. (4) Kui auditeeriv asutus on rakenduskava elluviimisel andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 lisa V kohase hinnangu lihtsustatud kuluarvestusviisi rakendamise metoodika õiguspärasuse kohta, kontrollitakse projektiauditi läbiviimisel üksnes metoodika korrektset rakendamist ja tulemuste saavutamist. § 4. Rahastamisvahendite auditeerimine Rahastamisvahendite auditeerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 81. § 5. Kulude aastaaruande audit (1) Kulude aastaaruande auditi eesmärk on hinnata korraldusasutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 98 lõike 1 tähenduses koostatud kulude aastaaruande täielikkust, õigsust ja täpsust. 2 (2) Kulude aastaaruande auditi käigus, tuginedes projektiauditite käigus kogutud tõendusmaterjalile, auditeeriv asutus: 1) analüüsib korraldusasutuses läbi viidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite tulemusi; 2) kontrollib valimipõhiselt kulude aastaaruandes sisalduvate abikõlblike kulude ja finantskorrektsioonide vastavust algandmetele. § 6. Juhtkonna kinnitusele arvamuse andmine Auditeeriv asutus annab hinnangu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 punkti f tähenduses koostatud juhtkonna kinnituses (edaspidi juhtkonna kinnitus) esitatud teabe usaldusvääruse kohta § 15 kohases auditeeriva asutuse arvamuses. 3. peatükk AUDITEERIMISE STRATEEGIA JA TÖÖPLAAN § 7. Auditeerimise strateegia (1) Auditeeriv asutus koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 78 lõike 1 alusel auditeerimise strateegia. Auditeerimise strateegia hõlmab korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannet täitvate asutuste või isikute juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditeid, kui tegemist on uute asutustega, kes ei jätka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist. Auditid viiakse läbi 21 kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Komisjon on rakenduskava heaks kiitnud või muutnud. (2) Auditeerimise strateegia esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 lisas XXII esitatud vormil ja see sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) auditeerimise metoodika; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 79 lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatud projektiauditite valimi moodustamise metoodika; 3) auditite kavandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 lõike 29 tähenduses jooksvaks ja kaheks järgmiseks aruandeaastaks. (3) Auditeerimise strateegia ajakohastatakse jooksvalt igal kalendriaastal alates 2022. aastast kuni 2031. aastani. (4) Auditeerimise strateegia kinnitab auditeeriva asutuse juht. (5) Auditeerimise strateegias võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 83–85 nimetatud võimalusi, kui vastavad määruses nimetatud eeltingimused on täidetud. § 8. Auditeerimise kavandamine (1) Lähtuvalt auditeerimise strateegiast, projektiauditite valimist ja riskihindamise tulemustest koostatakse auditeerimise tööplaan. Selle koostamisel arvestatakse korraldusasutuse ja Euroopa Komisjoni ettepanekutega ning auditeeriva asutuse arvamuse andmiseks vajalike tööde mahuga. (2) Auditeeritavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid valib auditeeriv asutus üldjuhul riskihindamise tulemusena ja lähtudes auditeerimise strateegiast. 3 (3) Auditeeritavad projektid valib auditeeriv asutus, kasutades üldjuhul statistilist valimi metoodikat, et oleks tagatud valimi esinduslikkus. Põhjendatud juhtudel võib kasutada mittestatistilisi valimimeetodeid. (4) Auditeerimise tööplaanis esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) planeeritavate tööde nimetused ja eesmärgid; 2) tööde tegemise ajakava. (5) Auditeerimise tööplaani koostamisel tehakse koostööd Euroopa Komisjoniga, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 80 tähenduses ühekordse auditeerimise põhimõtte järgimine ja auditeerimise ulatuse proportsionaalsus. (6) Auditeerimise tööplaani kinnitab auditeeriva asutuse juht. Auditeeriva asutuse tegevuse aluseks on kinnitatud auditeerimise tööplaan. 4. peatükk AUDITEERIMINE § 9. Auditi planeerimine (1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi planeerimisel lähtutakse standarditest ning riskide hindamise tulemusena tuvastatud auditi eesmärkidest ja ulatusest. Riskide hindamisel võetakse arvesse oluliste vigade, pettuse, mittevastavuse ja muude ohtude ilmnemise tõenäosust. (2) Projektiauditi planeerimisel lähtutakse standarditest ja projekti rakendamisele kohalduvatest nõuetest. (3) Auditi juht koostab ja auditi üle rahvusvaheliste standardite kohast järelevalvet teostav isik kinnitab enne auditi toimingutega alustamist auditi kava. (4) Kohapealsete toimingute läbiviimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 79 lõikest 3. (5) Auditi läbiviija esitab vähemalt viis tööpäeva enne auditi toimingute algust auditeeritavale kirjaliku teavituse, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) auditi õiguslik alus; 2) auditeerimise objekt; 3) auditi eesmärk ja ulatus; 4) auditi toimingute esialgne ajakava, sealhulgas informatsioon kohapealsete toimingute läbiviimise kohta; 5) auditi läbiviija ja vajaduse korral kaasatud ekspertide nimed. (6) Kokkuleppel auditeeritavaga võib auditi toimingutega alustada enne lõikes 5 nimetatud tähtaega. (7) Auditi läbiviija võib etteteatamise nõude täitmata jätta tööplaaniväliste kiireloomuliste ülesannete täitmise korral või kui esineb põhjendatud kahtlus, et etteteatamine võib moonutada auditi tulemust. Etteteatamise nõude täitmata jätmise põhjendus esitatakse auditi plaanis. § 10. Auditi läbiviimine, auditi toimik, tõendusmaterjali säilitamine ja järelevalve (1) Audit viiakse läbi vastavalt kinnitatud auditi plaanile. 4 (2) Auditi käigus saadud teave ja dokumendid ning koostatud tööpaberid, millele tuginevad auditi lõpparuandes esitatud tähelepanekud, riskid ja soovitused, moodustavad auditi tõendusmaterjali, mis peab sisalduma auditi toimikus. (3) Auditi toimik koostatakse ja seda säilitatakse kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud dokumentide ja õigusaktidega ning auditeerivas asutuses kehtivate eeskirjade ja asjaajamist reguleerivate õigusaktidega. (4) Rahvusvaheliste auditeerimise standardite kohast järelevalvet auditi kvaliteedi üle teostab auditeeriva asutuse juhi nimetatud isik. § 11. Auditi aruande koostamine (1) Auditi tulemusena koostab auditi läbiviija auditi lõpparuande, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) auditi eesmärk, ulatus ja auditeeritav periood; 2) auditi käigus tehtud toimingud; 3) auditi tulemusena antud hinnang; 4) auditi käigus sõnastatud ja auditi toimikus sisalduvale tõendusmaterjalile tuginevad tähelepanekud, riskid ja soovitused; 5) finantskorrektsiooni ettepaneku tegemisel selle tegemise analüüs koos põhjendustega, sealhulgas faktilised asjaolud ja õiguslikud kaalutlused, ning soovituslik finantskorrektsiooni tegemise õiguslik alus ja finantskorrektsiooni määr, millest auditi läbiviija on ettepaneku tegemisel lähtunud. (2) Auditi lõpparuande projekt esitatakse auditeeritavale ja vajaduse korral korraldusasutusele, vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele seisukoha avaldamiseks. Auditi lõpparuande projekti raames esitatud seisukohad lisatakse auditi toimikusse ja auditi lõpparuandesse. (3) Kui auditeeritav, korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus jääb auditi lõpparuandes esitatud tähelepanekute suhtes eriarvamusele, lisatakse auditi lõpparuandesse auditi läbiviija täiendav selgitus. (4) Lõpparuande allkirjastavad auditi juht ja auditi üle järelevalvet teostav isik. § 12. Tulemustest teavitamine (1) Auditeeriva asutuse juht esitab auditi lõpparuande auditeeritavale, korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ning vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele viie tööpäeva jooksul lõpparuande allkirjastamisest arvates. (2) Auditi läbiviija ei tohi avalikustada auditi käigus tehtud tähelepanekuid kolmandatele isikutele enne auditi lõpparuande kinnitamist. (3) Auditi lõpparuanne avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. (4) Auditi läbiviija sisestab auditiga seotud andmed perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 21 nimetatud toetuse haldamise keskkonda (edaspidi register). § 13. Soovituste rakendamise seire 5 (1) Soovituste rakendamise seire on auditile järgnev tegevus, mis hõlmab auditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kontrollimist ja sellele hinnangu andmist auditi läbiviija poolt. Seiret teeb auditi läbiviija registri vahendusel. (2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kinnitab registri vahendusel korraldusasutus. (3) Projektiauditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kinnitab registri vahendusel korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus. (4) Hinnangu soovituste rakendamisele annab auditeeriv asutus, arvestades lõigetes 2 ja 3 nimetatud kinnitusi. § 14. Järelauditi läbiviimine (1) Järelaudit on auditile järgnev tegevus, mis viiakse läbi vastavalt vajadusele ning mille eesmärk on selgitada, kuidas on auditeeritav rakendanud auditi tulemusena antud soovitusi. (2) Järelauditile kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut. 5. peatükk ARUANDLUS § 15. Auditeeriva asutuse arvamus (1) Auditeeriv asutus annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis a nimetatud auditeeriva asutuse arvamuses hinnangu järgmiste asjaolude kohta: 1) kulude aastaaruande täielikkus, õigsus ja täpsus; 2) kulude aastaaruandes sisalduvate kulude seaduslikkus ja korrektsus; 3) toetuse andmist korraldavate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine. (2) Auditeeriva asutuse arvamus koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis a viidatud lisa XIX vormi kohaselt. § 16. Auditeerimise aastaaruanne (1) Auditeeriv asutus koostab igal aruandeaastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis b viidatud lisas XX ette nähtud vormi kohase auditeerimise aastaaruande, milles esitatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite ning projektiauditite raames tehtud olulised tähelepanekud, soovitused ja rakendatud parandusmeetmed. (2) Auditeerimise aastaaruanne kajastab 1. juulist kuni 30. juunini kestva aruandeaasta kohta tehtud projektiauditite ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide aruandeaasta jooksul tehtud auditite tulemusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 81 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel välisaudiitori kinnitatud auditi tulemusi. § 17. Korraldusasutuse aastaaruande jaoks teabe esitamine Auditeeriv asutus esitab iga aruandeaasta kohta korraldusasutusele teabe juhtkonna kinnituse koostamiseks ja vajaduse korral täiendavat informatsiooni 6 § 18. Aruande kinnitamine ja Euroopa Komisjonile esitamine (1) Auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande kinnitab auditeeriva asutuse juht. (2) Auditeeriva asutuse arvamus ja auditeerimise aastaaruanne esitatakse Euroopa Komisjonile aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks alates 2023. aastast kuni 2031. aastani. Tähtaeg võib pikeneda Euroopa Komisjoniga peetavate läbirääkimiste tulemusena 1. märtsini. 6. peatükk INTERREG PROGRAMMIDE AUDITEERIMINE § 19. Interreg programmide auditeerimine Interreg programmide elluviimise auditeerimisel kohaldatakse määruses sätestatut, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastusest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94–158), tulenevate erisustega. 7. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE § 20. Määruse rakendamine Paragrahvi 16 kohaselt koostatud esimeses auditeerimise aastaaruandes kajastatakse auditite tulemusi aruandeaasta kohta alates EL 2021/1060 artikli 63 lõikes 2 nimetatud abikõlblikkuse perioodi alguse kuupäevast kuni 2022. aasta 30. juunini. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär 7  Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) sätestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava ja punktis 2 nimetatud Interreg programmide vahendite toetusena andmise ja kasutamise auditeerimise põhimõtted ning auditi planeerimise ja läbiviimise kord vastavalt Euroopa Liidu määrustele. Eelnõu kehtestatakse ÜSS § 27 lõike 5 ja § 42 lõike 3 alusel. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna nõunik Kaisa Kallas (e-post: [email protected], telefon: 611 3536) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse jurist Anu Jaanson (e- post: [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected], tel 6113 6368) ja juriidilise ekspertiisi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (e-post: [email protected], telefon 611 3645). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärgiks on muuta läbipaistvamaks perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite kasutamise korralduse ehk juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise ning andmise ja kasutamise auditite läbiviimise põhimõtted ja korraldus. Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid, (edaspidi ühissätete määrus) artikli 71 lõike 1 tähenduses ja ÜSS § 27 lõike 1 kohaselt on Rahandusministeerium. Auditeeriva asutuse ülesanded ja volitused on sätestatud ÜSS § 27 lõigetes 2–5 ja § 42 lõigetes 1–3. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete täitmisel rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest. Auditid tehakse auditeerimise strateegia kohaselt ühissätete määruse nõudeid arvestades. 1. peatükk ÜLDSÄTTED Eelnõu § 1 määratleb eelnõu reguleerimisala, auditeerimise ulatuse ning õiguslikud piirid, millest asutus oma tegevuses lähtub. Käesolev eelnõu kohaldub vaid ÜSS § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava ning punkti 2 kohaste Interreg programmi elluviimise ja vahendite auditeerimisele. 1 2. peatükk AUDITEERIVA ASUTUSE LÄBIVIIDAVAD AUDITID Eelnõu §-s 2 nimetatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeid võib läbi viia kõikides toetuse andmist korraldavates asutuses (sh liikmesriik, kes täidab seire ja hindamisega seotud ülesandeid), samuti toetuse saaja juures. Auditi käigus hinnatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemide all tuleb mõista ühissätete määruse artiklis 71 toodud juhtimis- ja kontrollisüsteemide üldpõhimõtteid. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi teostamisel võib hinnangu anda lähtuvalt kõikidest kriteeriumitest või mõnest üksikust kriteeriumist, mis tulenevad ühissätete määruse lisast XI. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid ning nende ulatus planeeritakse auditeerimise aasta tööplaani arvestades auditeerimise strateegiat ning läbiviidud riskide hindamise tulemusi. Eelnõu § 3 reguleerib projektiauditite läbiviimist. Projektiauditi käigus auditeeritakse toetusest rahastatud projekte. Lõigete 1 ja 2 kohaselt projektiauditi puhul kontrollitakse projekti tegevuste elluviimist, tegevuste vastavust taotluse rahuldamise otsusele, soetatud või rajatud objektide olemasolu ja toimimist, projekti rakendamisega seotud kulusid tõendavaid dokumente ja kulude abikõlblikkust, sh lihtsustatud kulude puhul toetuse väljamakse eelduste täitmist. Juhul, kui kuludokumente on palju, tuleb auditeerimiseks koostada statistiline valim. Valimi koostamise põhimõtete selgitus dokumenteeritakse auditi tööpaberites. Lõige 3 määratleb rikkumise või pettuse kahtluse korral toetuse saajale kohustuse esitada audiitoritele täiendavaid tõendeid, mis on konkreetses olukorras vajalikud hindamaks toetuse kasutamise kooskõla abikõlblikkuse ja väljamaksete reeglitega. Täpsem kord tähelepanekutele reageerimiseks ning menetluse üleandmiseks on sätestatud auditeerimise standardites ning projektiauditi käsiraamatus. Lõike 4 sätestab lihtsustatud kulude rakendamise metoodikatele eelhinnangu andmise protsessi. Ühissätete määruse artiklitest 51 ja 94 tulenevalt on võimalik rakendada toetuse määramiseks lihtsustatud kuluarvestusviise, mis tuleb aga enne nende kinnitamist esitada kooskõlastamiseks auditeerivale asutusele ja Euroopa Komisjonile. Auditeerivale asutusele esitatakse eelhinnangu andmiseks kõik ühissätete määruse lisa V liites 1 nõutud informatsioon ning metoodikaga seotud dokumendid. Auditeeriv asutus koostab kirjaliku aruande, milles sisaldub hinnang metoodika rakendatavuse ja õiguspärasuse osas ning tugineb eelnimetatud aruandele ka §-s 3 nimetatud auditite läbiviimisel. Lihtsustatud kulude metoodikate hindamise eesmärk on hinnata, kas metoodika põhineb ausal, õiglasel ja kontrollitaval arvestusmeetodil. Auditeeriv asutus koostab kirjaliku aruande lihtsustatud kulude rakendamise metoodika kohta ning esitab selle rakendusasutusele ja korraldusasutusele. Eelnõu § 4 reguleerib rahastamisvahendite auditeerimise põhimõtteid. Eelnõu § 5 sätestab kulude aastaaruande auditi ulatuse. Auditi aluseks võetakse korraldusasutuse (arvepidamisüksuse) poolt koostatud kulude aastaaruanne, mis hõlmab andmeid Euroopa Komisjonile (edaspidi EK) esitatud aruandes kajastatud kulude kohta. Kulude aastaaruande auditi eesmärk on hinnata aruandes kajastatud andmete täielikkust, täpsust ning õigsust. Hinnangu andmisel võib täiendavalt tugineda juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite ning projektiauditite tulemustele. Auditi tulemusena kujundab 2 auditeeriv asutus arvamuse, mis lisatakse auditeeriva asutuse poolt igal aastal EK-le esitatava arvamuse koosseisu. Eelnõu § 6 reguleerib juhtkonna kinnitusele arvamuse andmist. Iga aruandeaasta kohta annab korraldusasutuse juht ühissätete määruse XVIII lisas toodud vormikohase kinnituse toetuse kasutamise õiguspärasuse ja korrektsuse kohta. Auditeeriv asutus peab andma oma arvamuse kinnituses toodud väidete kohta võttes seejuures arvesse auditeerimise tulemusi ning viies vajadusel läbi täiendavaid auditi toiminguid. 3. peatükk AUDITEERIMISE STRATEEGIA JA TÖÖPLAAN Eelnõu § 7 sätestab auditeerimise strateegia, mis on auditeeriva asutuse ja EK töö planeerimise ja koordineerimise aluseks olev dokument. Strateegia läbivaatamine ning täiendamine toimub kord aastas järgmise tööplaani koostamise protsessi raames. Muuhulgas tuleb strateegias kirjeldada auditeerimise metoodikat ning projektiauditi valimi moodustamise metoodikat. Eelnõu § 8 reguleerib auditeerimise tööplaani koostamise põhimõtteid. Tööplaan koostatakse kord aastas lähtuvalt auditeerimise strateegiast, riskihindamise tulemustest ja projektiauditite valimist. Valimi moodustamisel kasutatakse statistilise valimi moodustamise metoodikat, mille kasutamise eesmärgiks on hinnangu laiendamise võimalus üldkogumile. Valim koostatakse kindlate parameetrite alusel, mis tagab valimi esinduslikkuse üldkogumi suhtes ning mille tulemusi on võimalik matemaatiliselt üldistada. Tööplaani koostamisel arvestatakse ühissätete määruse artiklis 80 toodud proportsionaalse kontrolli ja ühekordse auditeerimise põhimõtteid. Tööplaani koostamisel tehakse koostööd nii EK, korraldusasutuse kui ka liikmesriigiga. Korraldusasutus võib sisendi andmiseks auditeeriva asutuse tööplaani küsida ettepanekuid rakendusasutustelt ja üksustelt. Auditeerimise tööplaan tehakse kättesaadavaks korraldusasutusele, et planeerida järelevalve toimingute läbiviimist ning vajadusel vältida nende kattuvust audititega. 4. peatükk AUDITEERIMINE Eelnõu § 9 reguleerib auditite planeerimise põhimõtted. Auditist tuleb auditeeritavat ette teavitada vähemalt viis tööpäeva enne audititoimingute algust. See on vajalik, et auditeeritaval oleks piisavalt aega ette valmistada vajalik dokumentatsioon ja teavitada asjakohaseid inimesi, kes on auditeeritava valdkonna eest vastutavad või võivad muul moel audiitoritele info edastamisel abiks olla. Sõltuvalt auditeeritava projekti sisust võib vajalik olla ka kohapealsete toimingute läbiviimine. Konkreetsed kohapealsete toimingute läbiviimise kuupäevad lepitakse alati auditeeritavaga kokku ning seeläbi jääb auditeeritavale piisav aeg vajalikeks ettevalmistusteks. Selleks tuuakse auditist teavitavas kirjas auditi toimumise ajavahemik ning kontaktisik, kellega leppida kokku täpne kohapealsete toimingute aeg. Plaaniväliste kiireloomuliste tööülesannete täitmisel, samuti pettuse või muu rikkumise kahtluse korral, ei ole etteteatamine nõutav. Samas võib kokkuleppel auditeeritavaga alustada toimingutega ka varem. Eelnõu § 10 kohaselt säilitatakse auditi käigus saadav oluline tõendusmaterjal auditi toimikus. Auditi toimik on elektrooniline. Auditi toimikut säilitatakse ÜSS § 18 kohaselt ja tähtajani. 3 Eelnõu § 11 kirjeldab nõudeid auditi tulemuste kajastamise kohta auditi aruandes. Muuhulgas tuleb lõpparuandes esitada: 1) tähelepanekud, mis liigitatakse vastavalt oluliseks või väheoluliseks; 2) riskid, mis audiitori arvates võivad tähelepaneku säilimisega kaasneda; 3) soovitused ehk audiitori ettepanekud olukorra parandamiseks. Auditi lõpparuande projekt saadetakse enne kinnitamist auditeeritavale ja vajadusel korraldusasutusele, vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele seisukoha avaldamiseks. Pärast auditeeriva kommentaaride saamist kujundavad audiitorid oma lõpliku seisukoha. Kui auditeeritava esitatud selgitustest ja materjalidest nähtuvad täiendavad asjaolud, siis muudetakse auditi seisukohta. Sealhulgas on võimalik, et ammendavate selgituse korral loobutakse tähelepanekust. Eelnõu § 12 reguleerib auditi tulemustest teavitamist. Kinnitatud lõpparuanne saadetakse auditeeritavale ning teistele seotud asutustele viie tööpäeva jooksul arvates lõpparuande allkirjastamisest. Auditi läbiviija on seotud konfidentsiaalsuse hoidmise kohustusega kolmandate isikute ees enne auditi lõpparuande kinnitamist. Lõpparuanne avaldatakse Rahandusministeeriumi kodulehel. Auditi läbiviija kannab auditiga seotud andmed struktuuritoetuse registrisse. Eelnõu §-d 13 ja 14 reguleerivad auditi lõpparuandes tehtud soovituste täitmise jälgimist ja järelauditite eesmärke ning tegevusi. Nimetatud tegevused on olulised, kuna seeläbi selgub, kuidas auditeeritav on oma tegevustes auditi soovitusi rakendanud. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi lõpparuande soovituste täitmise jälgimisega tegeleb korraldusasutus, kes annab omapoolse hinnangu soovituse rakendamise või selle täitmise piisavuse kohta, millele omakorda annab lõpliku hinnangu auditi läbiviija. Projektiauditi lõpparuandes esitatud soovituste ja tähelepanekute järeltegevustega tegeleb sõltuvalt sellest, kellele tehakse tähelepanek, kas rakendusüksus või rakendusasutus. Soovituste rakendamisele annab lõpliku hinnangu auditi läbiviija. Juhul, kui auditi läbiviijal pole piisavat tõendusmaterjali selle kohta, kas ja millises ulatuses on auditi lõpparuandes esitatud soovitused rakendatud, võib teha järelauditi. Järelauditi käigus peab auditi läbiviija veenduma, kas lõpparuandes antud soovitusi rakendatakse õigeaegselt ja efektiivselt ning kas juhtkond on hinnanud riske, mis tulenevad soovituste mitterakendamisest. Järelaudit tuleb kavandada asjassepuutuva riski ja tõenäosuse alusel ning arvestades olukorra parandamiseks ettenähtud abinõude rakendamise raskusastet. Järelauditi aruanne esitatakse auditi lõpparuande saajatele. 5. peatükk ARUANDLUS Eelnõu § 15 reguleerib auditeeriva asutuse arvamuse koostamist. Auditeeriva asutuse arvamus antakse eelnõu §-s 16 nimetatud aastaaruande põhjal. Auditeeriv asutus annab oma arvamuses EK-le hinnangu kulude aastaaruande täielikkuse, õigsuse ja täpsuse ning selles sisalduvate kulude seaduslikkus ja korrektsuse kohta. Samuti toetuse andmist korraldavate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimisele. 4 Eelnõu § 16 reguleerib auditeeriva asutuse auditeerimise aastaaruande sisu ja esitamise tähtaegasid. Tegemist on olulise dokumendiga auditeeriva asutuse töös EK-le toetuse kasutamise ülevaatena riigis tervikuna. Eelnõu § 17 kohustab auditeerivat asutust esitama korraldusasutusele info, mis sisaldab auditite tulemusi, sealhulgas ülevaadet puudustest juhtimis- ja kontrollisüsteemides. Korraldusasutus esitab aastaaruande EK-le kord aastas eelmise aruandeaasta kohta. Eelnõu § 18 kohaselt esitab auditeeriv asutus auditeerimise aastaaruande ja auditeeriva asutuse arvamuse EK-le hiljemalt igale aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Põhjendatud juhtudel on läbirääkimistel EK-ga võimalik tähtaega pikendada kuni 1. märtsini. 6. peatükk INTERREG PROGRAMMIDE AUDITEERIMINE Eelnõu § 19 reguleerib ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil koostatavate Interreg programmide elluviimise auditeerimist. Interreg programmide auditeerimisel kohaldatakse eelnõus sätestatut arvestades Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1059, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94—158), tulenevaid erisusi. 3. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu aluseks on järgmised EL õigusaktid:  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1059, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid. 4. Määruse mõjud Eelnõu aitab kaasa rakenduskava/programmi tulemuste saavutamisele reguleerides vahendite auditeerimise korralduslikku poolt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 5 Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu ministeeriumidega, kes rakenduskavade meetmete planeerimise ettevalmistamise teabe kohaselt hakkavad täitma rakendusasutuse ülesandeid. 6