Kiri

Tarvi Sits Teie 17.01.2022 nr 6-1/828-3 Kultuuriministeerium Meie 21.02.2022 nr 1-14/21/6171-15 Tagasiside keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi kohta esitatud ettepanekutele Austatud härra Sits Esitasite Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) keskkonnavaldkonna arengukava (edaspidi KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi avalikustamise raames ettepanekuid KSH programmi kohta. Täname tehtud ettepanekute eest. Alljärgnevalt on vastused Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti ettepankutele. Vastame koostöös KEVADe KSH programmi juhteksperdi ja eksperdirühmaga Teile alljärgnevalt. 1. Spordivaldkond on KEVAD-ega seotud dokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“) ja sellega seotud spordiprogrammi kaudu. KEVAD-ega on otseselt seotud „Sport 2030“ punkt 7.9 („Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid“) ning kaudsemalt punktid 5.6 („Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav“) ja 8.3 („Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi“). Keskkonnateadlikkuse valdkonnas aitab keskkonnaharidus (matkade jt sarnaste tegevustega) suurendada Eesti elanike, eriti noorte, liikumisaktiivsust. Ettepanekuga on arvestatud. Täiendasime peatükki 5.4 “Sport 2030” seose kirjeldust KEVADega Teie soovituste põhjal. 2. Spordivaldkond on seotud ka elurikkuse valdkonnaga. Juhime tähelepanu, et paraku on mitmeid juhtumeid, kus spordivaldkonna (taristu, võistluste korraldamine jne) arendamise ja keskkonnakaitse huvid põrkuvad. Näiteks paarisaja osalejaga orienteerumisvõistluste korraldamiseks ei ole saadud luba, sest väidetavalt kahjustab see liialt metsa või tervisespordikeskuse liikumisradade arendamisel ja hooldamisel on looduskaitselised piirangud. Sellistel juhtudel tuleks tõsiselt kaaluda, kas taoliste piirangute/keeldude kehtestamine on proportsionaalne. Ei saa välistada, et looduskaitset vajav mitmekesine keskkond on tekkinud tänu näiteks aastakümnete pikkusele liikumisradade hooldusele. Veelgi enam, arvestades liikumisaktiivsuse ja -harrastuse suurt mõju inimeste tervisele, tuleks selliste otsuste tegemisel võtta arvesse ka mõju inimeste liikumis- ja sportimisharjumuste väljakujundamisele Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 ja seega terviselegi. Seda, et piirangute kehtestamine mõjutab inimeste füüsilist tervist negatiivselt, ei ole mõjude hindamisel välja toodud, kuid seda tuleks samuti arvestada. Kommentaar on teadmiseks võetud. Tegemist on pigem konkreetsete kaitse korraldamist puudutavate üksikjuhtumitega, aga asjakohasel juhul ja vajadusel saab mõjude hindamise käigus temaatikat käsitleda. Mõjude hindamise kontrollküsimustikus on teema kaetud eelkõige küsimustega 6.3.8.2 ja 6.3.8.2. Täiendasime programmi Lisas 2 nende küsimuste hinnanguid, tuues selgemalt välja spordi valdkonna. 3. Nendime, et spordivõistluste – peamiselt suure osalusega rahvaspordiürituste ja rahvusvaheliste võistluste – korraldamisel on seos ringmajanduse valdkonnaga, eriti jäätmekäitluse kaudu. Samuti on olemasoleval ja rajataval sporditaristul kaudsem seos ringmajanduse ja kliima valdkonnaga, seda eriti keskkonnasäästlike lahenduste kasutamise vaatest. Kommentaar on teadmiseks võetud. Ekspert avaldab heameelt, et Kultuuriministeerium on seostanud ka oma tegevusi ringmajandusega. Kuna KEVAD tegeleb keskkonna valdkonna arendamisega, siis spordivõistluste korraldamisega seonduvat otseselt puudutama ei hakka. Küll tuleb teemat käsitleda ringmajanduse juhendmaterjalide koostamisel. 4. Eelnõu on kaudselt seotud lõimumise valdkonnaga keskkonnateadlikkuse tegevussuuna kaudu. Toome esile, et saavutamaks selle valdkonna eesmärke ning muutmaks Eesti inimeste hoiakuid keskkonnateadlikumaks ja nende igapäevast käitumist keskkonnahoidlikumaks, on oluline, et tegevuste ja meetmete planeerimisel oleks arvestatud inimeste keelelis-kultuuriliste eripäradega ning informatsiooni saamise allikatega. Selleks tuleb kaaluda võimalusi edastada keskkonnaalast teavet lisaks eesti keelele ka vähemalt vene ja inglise keeles ning levitada seda kanalites, mida eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmad kasutavad. Ettepanekuga on arvestatud. Peatüki 4.14 teist lõiku täiendasime lausega: „Samuti on oluline pöörata tähelepanu keskkonnateabe kättesaadavusele eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmadele.“ 5. Programmis tuuakse välja mõjude hindamine kuue valdkonna lõikes vastavalt mõjude hindamise metoodikale. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 järgi on võimalus lisada neile muu otsese või kaudse mõju hindamine. Mõju kultuuri- ja spordivaldkonnale on praegu hinnatud sotsiaalsete, sh demograafiliste mõjude all, kuid teeme ettepaneku tuua mõju kultuuri- ja spordivaldkonnale välja eraldi mõjuvaldkonnana. Lisaks, programmi lk 54 alaviites loetletud hindamist vajavate valdkondade ja teemade seas on nimetatud „haridussüsteem ja kultuur“ koos, kuid teeme ettepaneku hinnata mõju haridussüsteemile ja kultuurivaldkonnale eraldi, arvestades meie järgnevat ettepanekut lisada kultuurivaldkonnale selgemalt ka spordivaldkond. Teie viidatud Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 ei ole antud juhul otseselt asjakohane, kuna käsitleb konkreetselt seletuskirja sisu seaduseelnõu väljatöötamisel (hetkel ei ole tegu kummagagi). Programmis kasutatud küsimustik pärineb Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri) ning käesoleva ühe mõjude hindamise raames seda metoodikat muuta ei ole otstarbekas ega vajalik. Teie mainitud teemad (kultuur, sport ja haridus) on mõjude hindamisega kaetud ja vastavalt vajadusele saab neid aruandes piisavalt välja tuua (sh vajadusel eraldi). Programmi peatükis 10.2 aruande etapi ekspertrühma nõudena sõnastati “sotsiaal-kultuuriline valdkond” ning teie ettepanek lisati ka programmile, et kultuuri aspekt hindamisel tähelepanuta ei jääks. 6. Teeme ettepaneku täiendada lisa 2 „Mõjude määramise kontrollküsimustik“. Punktis 6.3.8.2 sõnastada üldine küsimus järgmiselt (lisada allajoonitud osa): „Kas eelnõu mõjutab haridussüsteemi ja kultuuri- ning spordikorraldust?“ ja täpne küsimus järgmiselt: „Kas eelnõu mõjutab haridusteenuste, sh alus-, põhi-, kesk-, kõrg- ja täiendusharidus ning kultuuri- ja sporditeenuste kättesaadavust ja kvaliteeti?“ ning täiendada põhjendust lausega: „Eelnõu võib avaldada mõju sporditeenuste kättesaadavusele“. Punktis 6.3.8.3 sõnastada üldine küsimus järgmiselt (lisada allajoonitud osa): „Kas eelnõu mõjutab haridussüsteemi ja kultuuri- ning spordikorraldust?“ ja täpne küsimus järgmiselt: „Kas eelnõu mõjutab erinevate kultuurivaldkondade, sh teater, kino, muusika, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur, meedia jne, ning spordivaldkondade, sh inimeste kehaline aktiivsus, võistluste korraldamine jne, arengut?“ ning täiendada põhjendust lausega: „Eelnõu võib avaldada mõju spordivaldkonnale, sh inimeste kehalise aktiivsuse, võistluste korraldamise, sporditaristu jne arenguga seonduvalt.“ Juhul, kui kultuuri- ja spordivaldkonda hinnata eraldi haridussüsteemist, palume küsimused vastavalt ümber sõnastada. Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Programmis kasutatud küsimustik pärineb Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri) ning käesoleva ühe mõjude hindamise raames seda metoodikat (küsimusi) muuta ei ole otstarbekas ega vajalik. Küll aga täiendasime vastavalt ettepanekule programmi Lisas 2 nimetatud küsimustele antud vastuseid (põhjendusi võimaliku mõju osas). 7. Programmi punktis 10.2 toodud programmi koostanud eksperdirühma koosseisu ei ole kaasatud kultuuri- ja spordivaldkonna ega ruumiloome kompetentsi. Teeme ettepaneku nimetada ekspertide kaetavate minimaalsete mõjuvaldkondade hulka ka nimetatud valdkondade kompetents. Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Programmi koostanud ekspertrühma koosseis tulenes eelkõige programmi koostamiseks antud lähteülesandest ja hanke tingimustest. Küll aga saame programmi töö tulemusena täpsustada rollid/mõjuvaldkonnad, mis tuleb kaasata edasisse mõju hindamisse (aruande etapp). Ettepanekust tulenevalt nimetasime ühe hindamises nõutava pädevusena “sotsiaal-kultuuriline valdkond” ning ruumilise planeerimise eksperdi nimetasime ümber “ruumiloome valdkond (sh ruumilise planeerimise ekspert)”. Spordivaldkond pole KEVADega nii oluliselt seotud, et oleks põhjendatud eraldi spordivaldkonna eksperdi nõue. 8. Teeme ettepaneku asendada mõjude hindamise ekspertide pädevuste loetelus (lk 54) „ruumilise planeerimise ekspert“ määratlusega „ruumiloome valdkond“, sest see katab terviklikumalt elukeskkonna kavandamisega seonduvaid ruumiloomeprotsesse. Ettepanekuga on arvestatud. Selgitame, et peame vajalikuks mainida ka konkreetselt ruumilist planeerimist, et tagada seadusjärgse planeerimise oskusteave töörühmas (ainult “ruumiloome” võib jääda liiga üldiseks). „Ruumilise planeerimise ekspert“ asendati määratlusega „Ruumiloome valdkond (sh ruumilise planeerimise ekspert)“. 9. Eelnevaga seonduvalt teeme ettepaneku täiendada lisa 2 „Mõjude määramise kontrollküsimustik“ küsimusega: „Kas eelnõu mõjutab ruumiloome protsesse (ruumiline planeerimine, ehitamine, renoveerimine, hoonete ja maastike taaskasutus ning n-ö ruumiringlus, lammutamine jne)?“ Programmis kasutatud küsimustik pärineb Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri) ning käesoleva ühe mõjude hindamise raames seda metoodikat (küsimusi) muuta ei ole otstarbekas ega vajalik. Mõju seoses muutustega ruumiloome protsessides võib avalduda läbivalt mitmetes küsimustikus juba kaetud teemades (nt elukeskkond, looduskeskkond, piirkondade regionaalareng jne). Teie ettepanek lisati ka programmile, et ruumiloome aspekt hindamisel tähelepanuta ei jääks. 10. Teeme ettepaneku täiendada lisa 2 punkti 6.3.8.2 küsimusega: „Kas eelnõu mõjutab kultuuriasutuste ja -organisatsioonide võimekust tõsta keskkonnateadlikkust mitteformaalse hariduse osana elukaare lõikes?“, sest kultuuriasutustel ja -organisatsioonidel on suur potentsiaal tõsta keskkonnateadlikkust mitteformaalhariduse osana erinevatele vanusegruppidele suunatult. Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Programmis kasutatud küsimustik pärineb Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri) ning käesoleva ühe mõjude hindamise raames seda metoodikat (küsimusi) muuta ei ole otstarbekas ega vajalik. Küll aga täiendasime vastavalt ettepanekule programmi Lisas 2 nimetatud küsimusele antud vastust lausega: Kultuuriasutustel ja -organisatsioonidel on võimekus tõsta keskkonnateadlikkust ka mitteformaalse hariduse osana kogu elukaare lõikes. 11. Teeme ettepaneku täiendada lisa 3 (Kaasatavad isikud ja asutused) Eesti Arhitektide Liiduga, kes on Eesti laiapõhjaline, liikmeskonnalt suur ja ajalooliselt vanim ruumiloome kompetentsi koondaja. Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime Eesti Arhitektide Liidu programmi Lisasse 3 “Kaasatavad isikud ja asutused”. 12. Dokumendis lk 4 on öeldud: „Oluline mõju: Vastavalt KeHJS §2 on Keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.“ Eelnevale tuginedes leiame, et Muinsuskaitseamet peaks olema lisatud ka kaasatavate asutuste nimekirja, et edasistes etappides hinnata, kas mõju hinnates on arvestatud ka kultuuripärandiga. Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime Muinsuskaitseameti programmi Lisasse 3 “Kaasatavad isikud ja asutused”. 13. Dokumendis lk 18 punktis 4.5 Maavarade kestliku uurimise, kasutamise ja kaitse korraldamise tegevussuund on öeldud: „Selgelt on näha vajadust ehitusmaavarade kasutuselevõtu plaanimise järele kas maakonnapõhisel või muul vähemalt sama mastaapsel jaotusel, kus on arvestatud majanduslikke, sotsiaalseid ja looduskeskkonna asjaolusid.“ Siinkohal leiame, et arvestada tuleks ka mõjuga kultuuripärandile, kuna pretsedente, kus maavarade kaevandamine on ohustanud ennekõike arheoloogiapärandi säilimist, on esinenud. Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükis 4.5 toodud uurimist vajavate valdkondade loetelusse ka kultuurilised mõjud. Anname teada, et KEVADe koostamise järgmine etapp on avalikustamine ja avalik arutelu, mille raames on veel võimalik tähelepanekuid ja ettepanekuid esitada KSH programmi kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Pirso Eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja Asekantsleri ülesannetes Teadmiseks: [email protected]; [email protected]; veronika.valk- [email protected];[email protected] Krista Tõnisson, 626 0727 [email protected]