Kiri

Riigikogu Eesti Lennunduse t oetusrühm 04.01.2022 Lp. kultuuriminister hr. Tiit Terik Pöördumine Eesti Lennundusmuuseumi toetuseks Riigikogu Eesti Lennunduse t oetusrühm peab Kultuuriministeeriumi otsust katkestada Tartu Lennundusmuuseumile toetuse maksmine arusaamatuks ja kahetsusväärseks . Lennundusmuuseum on üle-eestilise tähenduse ja kaaluga Eestiga seotud, aga ka maailma lennunduse ja raketinduse ajalugu tutvustav ning lennundust propageeriv ja lennunduskultuuri vahendav kaasaegne muuseum ning huvi- ja õppekeskus. Lennundusmuuseum teeb tänuväärset tööd lennunduse tutvustamisel ning lennuhuviliste ja eesti pilootide järelkasvu tagamisel. Kahekümne aastaga on selle areng olnud muljetavaldav ja kogudesse on õnnestunud hankida tõelisi rariteete, millega võivad uhkeldada vaid mõned üksikud lennundusmuuseumid maailmas. Kultuuriministeeriumi juures tegutsev muuseuminõukogu valis Eesti Lennundusmuuseum i 2014. aastal aasta muuseumiarendaja nominendiks. M uuseum pakub Eesti Lennuakadeemiale tehnilist tugiõppebaasi ja annab lennundusalasi teadmisi kõigile selle valdkonna vastu huvi tundvatele inimestele ja eriti noortele. Muuseum jäädvustab nii Tartu kui lennunduskeskuse ajalugu (esimene mootorlennu demonstratsioon Eestis toimus Tartus), kui Eesti ja maailma lennunduse tehnilist arengut laiemalt . Lennundusmuuseumi mitmekesine ekspositsioon on oluline vaatamisväärsus Eestis, aga ka terves Läänemere regioonis. Tegemist on arvestatav a turismi keskusega Tartus ja Lõuna-Eestis . Muuseum korraldab i ga-aastaselt traditsioonilisi Eesti Lennupäev i, mis on nii osavõt vate pilootide ja lennukite , atraktsioonide kui publiku osas muutunud rahvusvaheliseks. L ennundusmuusemi l ennupäevadest on saanud vaieldamatult üks Eesti lennunduse aasta tähtsündmustest. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevatsi ajakirjandusele antud selgitused toetuse mittemaksmiseks, et muuseumi ainevaldkond pole rahvuskultuuri jaoks oluline, et suurel osal kogutud lennumasinatest pole Eestiga erilist sidet ja ei peaks ostma ülikalleid eksponaate kui igapäevakulude ja palkade katmiseks vahendeid ei jätku, ei ole tõsiseltvõetavad. Esiteks hävis suur osa Eesti lennundusajaloost nõukogude okupatsiooniga ja ennesõjaaegseid Eestis ehitatud lennumasinaid ei ole säilinud. Eestis täna lennukeid kahjuks ei toodeta. Teiseks on ekspositsioon kahtlemata ühel või teisel viisil seotud Eestiga. Olgu need siis Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu hävitajad ja raketisüsteemid või neile vastukaalu pakkunud NATO analoogid ja muud muuseumiesemed , näiteks tänapäeval Eesti kaitseväe kasutuses olnud lennumasinad ja muu tehnika . Kolmandaks on kogude ja ka ekspositsiooni laiendamine iga muuseumi eesmärk ja ülesanne. Kultuuriministeeriumi esindaja soovitus sellest loobuda on arusaamatu. Ilma lennukite ja helikopteriteta ei ole Lennundusmuuseum enam lennundusmuuseum. Samuti ei kannata kriitikat soovitus, et vaadaku muuseum raha leidmiseks hoopis lennundussektori ettevõtete poole. L ennundusajaloo ja -kultuuri toetamine on vaieldamatult Kultuuriministeeriumi ülesanne. Lennundussektori ettevõtted juba toetavad muuseumi. Tegevuskulud on Lennundusmuuseum katnud omateenitud tulu, erinevate projektitoetuste, riigieelarveliste ja koostööpartnerite vahendite ning annetuste ga. Ekspositsiooni laiendamise ja erinevate eksponaatide hankimise investeeringud on tehtud projektipõhiselt erinevate rahastamisallikate toel . V äga suurel määral tegutseb muuseum aga nn õ hinapõhiselt ja vajaks palju paremat ja stabiilsemat rahastust , et tagada vajaliku personali olemasolu ja nende palgad . Piletimüük katab vaid kolmandiku muuseumi kuludest. Kultuuriministeeriumi toetus on Lennundus muuseumi töö jätkamiseks hädavajalik. Niigi pisku toetuse ära jätmine annab teistele toetajatele signaali, et riik ei pea lennundusvaldkonda olulisek s ja vähendab nende toetamis motivatsiooni . See muu dab muuseumi tegutsemise ja püsima jäämise veelgi raskemaks ja küsitava ma ks. Arvestades eksponaatide (lennukid, helikopterid, õhutõrje kahurid, laskealused ja raketid, radarid, lennuk i mootorid ja palju muud huvitavat ) rasket kättesaadavust, kõrget hinda, nende transpordi kulukust, eksponeerimise ja säilitamise keerukust ning muuseumi ekspluatatsioonikulusid, pole tõenäoline, et Tartu lennundusmuuseumi kõrvale või asemele võiks Eestis tekkida veel mõni lennundusmuuseum. Tartu Lennundusmuuseum on ja ilmselt jääb ka ainukeseks lennundusmuuseumiks Eestis. Kui see vahendite puudusel likvideeritakse, siis jääme ilma osast enda ja maailma lennundusajaloost, olulisest õppekohast ja ka ühest turismiatraktsioonist Lõuna-Eestis . Sellise olukorra tekkimist tuleb kindlasti vältida. Eesti L ennundusmuuseum avati 14. juunil 2002. aastal. T oetuse äravõtmise tea de vaid pool aastat enne muuseumi kahekümnendat juubeliaastapäeva on enam kui üllatav . Seda enam, et riigi maksulaekumised on tugevalt plusspoolel ja sellised kokkuhoiukohad ei ole kuidagi põhjendatavad. Lennundus on ka hiljuti vastuvõetud Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-203 5 järgi arenev, perspektiivne ja oluline valdkond ning lennundusajalugu väärib jäädvustamist. Nagu väärib tunnustamist ka sellega tegelevate inimeste töö. Riigikogu Eesti Lennunduse t oetusrühm on seisukohal, et Eesti Lennundusmuuseumi toetamine Kultuuriministeeriumi poolt peab jätkuma ning teeb ettepaneku suurendada muuseumi püsimise ja töö jätkumise nimel seni st tagasihoidlik ku toetust olulise l määral . Lugupidamisega, Riigikogu Eesti Lennunduse t oetus rühma nimel, /allkirjastatud digitaalselt/ Henn Põlluaas E simees