RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK
Info preemia kandidaadi kohta:
Kandidaadi nimi Johannes Tõrs
(kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud)
Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia
(pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest)
Kultuuri aastapreemia
(eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest)
Selgitus aastapreemia kategoorias
kandideerimise juurde
(üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud
väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse)
Info preemia kandidaadi esitaja kohta:
Esitav organisatsioon või isik Rae Vallavalitsus, vallavanem Madis Sarik
(ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad
teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või
põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane
tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud
omavalitsused)
Kontakttelefon 605 6750
E-posti aadress
[email protected]
Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale:
Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev
Madis Sarik, vallavanem
NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt.
Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad.
Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal postiga
aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn
Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.
Curriculum Vitae
Nimi: Johannes Tõrs
Sünniaeg: 3. august 1940
Aadress: Muuseumi tee 2, Lagedi, 75303 Rae vald
Telefon: +372 5691 3933
E-post: info@vabadusvõitlus.ee
Hariduskäik:
1963–1966 Tallinna Tehnikakool nr 1
1961 Tallinna Merekool
1955–1957 Tallinna Ehitustehnikumi Kunda osakond
1955 Jõhvi Kaevanduskool nr 3
1948–1955 Tiirmetsa 7-klassiline kool
Töökogemus:
1994 - … Eesti Vabadusvõitluse Muuseum, juhataja ja omanik
1982-1999 Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi tsirkuse-estraadikollektiivi ,,Aps’’
vanemtreener.
1985-2012 Teeninduskooperatiiv „Pronksisära“, restaureerimine, pronksi- ja klaasitööd
1981-1985 Vabariiklik restaureerimisvalitsus, restauraator
1966-1981 Kalurikolhoos „Saare Kalur“, motorist, laevamehhaanik
1962-1963 Kommivabrik „Kalev“, tõstukijuht
1957 Tsemenditehas „Punane Kunda“, masinist ja kraanajuht
Muu info:
➢ Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi asutajaliige (1988).
➢ Muuseumi eksponaate on kasutatud filmide „Nimed marmortahvlil“, „Surnupealuu
sõdurid“, „Tuulepealne maa“ ja „Georg Ots“ tegemisel. Dokumentaalfilmide
„Sinimägede lahingud 1944. aastal“ ja „Emajõe lahingud 1944. aastal“ võtetel on
kasutusel olnud muuseumi tank T-34 ja käsirelvad. Ka skandaalne bolševismi vastu
võidelnud eesti meestele püstitatud Lihula mälestussammas asub alates 15. oktoobrist
2005 Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis.
➢ Johannes Tõrs on olnud Rae valla ajalehe „Rae Sõnumid“ aktiivne kirjasaatja.
➢ Johannes Tõrs on olnud tõsine sporditegija ja spordi propageerija. Ta tegelenud
erinevate spordialadega ja neid alasid ka treenerina õpetanud. Johannes Tõrs oli
õhuakrobaat Eesti rahvatsirkuses Säde ja töötas vanemtreenerina tsirkusekollektiivis
Aps.
➢ Johannes Tõrs on tuntud laulumehena ning esinenud erinevate kollektiividega paljudes
riikides. Aastaid laulis ta Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooris ja lõi aktiivselt kaasa
kohalikus ansamblis Kuldne Õhtupäike. Mängib akordioni ja klaverit.
Tunnustused:
➢ Konstantin Pätsi medal ja tänukiri (Eesti Muinsuskaitse Selts, 1997);
➢ Rae valla aukodanik (1999);
➢ Kotkaristi Hõberist (president Lennart Meri, 2001);
➢ Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal (2002);
➢ Suomen Valkoisen Ruusun Ritarikunnan Suurmestari (Soome Valge Roosi
Rüütelkonna suurmeister) medal (Soome president Tarja Halonen 2003);
➢ Sõjaveteranide sõpruse kuldne medal (Euroopa Sõjaveteranide Ühendus, 2003);
➢ Teeneline kaitseliitlane (2004);
➢ IRL Rahvuskultuuri ühenduse aastapreemia laureaat (2009);
➢ Rahvuskultuuri Ühenduse aastapreemia (2009);
➢ Harju maakonna aukodanik (2010);
➢ Soome sõjalaevastiku aukodanik;
➢ Soome 200. jalaväerügemendi aukodanik;
➢ Teises maailmasõjas Soome mereväes teeninud eestlaste gildi aukodanik;
➢ Eesti Rindemeeste Ühenduse aukodanik.
LISA TAOTLUSE JUURDE
JOHANNES TÕRS (03.08.1940)
Johannes Tõrs on Lagedil asuva Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi asutaja ja juhataja.
Unistusest teoks saanud sõjamuuseum on kaasakiskuvalt põnev paik, kus eksponeeritakse Eesti
Vabariigi tekkimisest alates kasutuses olnud sõjatehnikat, relvi, sõjaväevorme ja palju muud.
Harjumaa ja Rae valla aukodanik Johannes Tõrs sündis 1940. aastal Saaremaal Salme vallas
ning tema sooviks oli saada meremeheks, nagu seda olid olnud tema isa ja vanaisa.
Laevamehhaanikuna sõitis ta merd 20 aastat. See värvika elusaatusega mees on lisaks olnud
puussepp, müürsepp, kraanajuht, masinist ning isegi tsirkuseartist. 1981. aastal õppis ta
klaasikunstnik Dolores Hoffmanni juhendamisel vitraažikunsti ning hulk aastad tegeles
restaureerimisega, taastades vanu lühtreid ja käepidemeid. Tema tehtud töid leiab Niguliste
kirikust, Tartu Ülikoolist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Kuressaare lossipargist ja veel
mitmest väärikast paigast.
Ootamatu pöörde ellu tõi Johannes Tõrsile 1988. aasta, mil ta otsustas, et kunagi ammu
külastatud saarekesele keset Pirita ja Leivajõe ristumiskohta Lagedil tuleb ehitada
sõjamuuseum.
Sellel saarel oli esimese Eesti Vabariigi ajal asunud Voldemar Pätsi, Konstantin Pätsi venna
suvekodu ja park. Hoone oli täielikult hävinud ja ümbruskond metsistunud. President
Konstantin Pätsi pojapoeg Matti Pätsi abiga saadi Kanadast mõned fotod majast ning nende
järgi tegi arhitekt Urmas Arike hoone taastamiseks projekti. Park korrastati ning 23. juunil
1994. aastal avatigi Lagedil Pirita jõekäärus asuvas Külma pargis Eesti Vabadusvõitluse
Muuseum.
Tänaseks juba pea kolm aastakümmet tegutsenud muuseum on ainus omalaadne Eestis.
Ekspositsioon annab ülevaate Eesti riigi tekkimisest ja kaitsmisest alates Eesti Vabadussõjast,
metsavendlusest ja eestlastest nõukogude armees. Muuseumisse on kogutud eestlaste ja Eesti
liitlastega seotud esemeid ja lugusid esimesest ja teisest maailmasõjast. Esindatud on peaaegu
kõik sõjaväevormid, mida Eesti sõdurid neis sõdades kandnud on. Hoone keldris on erinevatel
ajaperioodidel kasutatud suur käsirelvade kogu. Muuseum omab ka korralikku
rasketehnikaparki.
Johannes Tõrs taaselustas Külma parki tammede istutamise traditsiooni. Tänaseks kasvab seal
üle 120 nimelise tamme, nende seas on tammed istutanud Ene Ergma (2003), president Arnold
Rüütel (2006) ja Andrus Ansip (2008), mitmed Eesti Vabariigi ministrid, kultuuritegelased,
sõjaväelased, aatemehed ja Johannes Tõrsi sõbrad. Muuseum korraldab erinevaid
mälestusüritusi, näidislahinguid, pidulike tähtpäevade tähistamisi ning on ka kogukonna
ürituste toimumiskohaks. Muuseumil on oma haridusprogrammid noortele ning tavaliselt on
giidiks peremees ise.
Johannes Tõrs on pühendunud Vabadussõja mälestuse hoidmisele, kaitseväe ajaloolise
ülesehituse tutvustamisele ning noorte isamaalisel kodanikukasvatusele. Ta on Akadeemilise
Sõjaajaloo Seltsi, Harjumaa Lions klubi ja Meestelaulu Seltsi liige ning teda on autasustatud
mitmete teenetemärkidega (15), sealhulgas on ta pälvinud Vabariigi Presidendilt Kotkaristi
Hõberisti (2001), Soome Valge Roosi Rüütelkonna rüütliristi (2003) ja Harju maakonna
teenetemärgi (2007).
Johannes Tõrsi pühendumine ja panus isamaalise kodanikukasvatuse ning Vabadussõja ajaloo
jäädvustamisel on eeskujuks meile kõigile. Väsimatult muuseumi ehitanud, arendanud ja
hoidnud mees on teinud seda omal initsiatiivil. Muuseum kuulub MTÜ-le Eesti
Vabadusvõitluse Muuseum Lagedil. Muuseumi toetavad Kaitseministeerium, Rae vald ning
eraannetajad.