Kiri

Jrk Ettepanek, küsimus, kommentaar Vastus nr Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. Enim küsitavusi eelnõus tekitab aga suundumus varjatud kujul Arvestatud. Kodus alusharidust omandavate laste kohustuslikku alushariduse kohustuslikuks muutmisele (kohtade ettenägemini kõigile arenguhindamist alushariduse seaduse eelnõus ei sätestata. 1,5 kuni 7 aastastele lastele, kodus alusharidust omandavate laste Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni kohustuslik hindamine. seitsmeaastastele lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga ning vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada. 2. Eelnõus on elukohajärgse lasteaiakoha tagamisel sätestatud kohustus Arvestatud. Eelnõu ei kohusta kirjeldatud täpsusega kohaliku teavitada lapsevanemat 90 ja 30 kalendripäeva ette, millises lasteaias on omavalitsuse üksust lapsevanemat lasteaiakohast teavitama, kuid tagatud lasteaiakoht. Leiame, et muudatusega sisuliselt piiratakse näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab lapsevanemate vabadust valida tema soovist ja vajadustest lähtuvat lapsevanemale info kohaliku omavalitsuse territooriumil lasteaiakohta. Vastupidiselt soovitud eesmärgile muutuvad lapsevanema pakutavatest lasteaia- ja lapsehoiukoha võimalustest. valikuvõimalused lasteaiakoha taotlemisel reaalses elus väiksemaks ning rühmade komplekteerimise protsess muutub keerukamaks ja aeganõudvamaks. KOVide praktika on näidanud, et lapsevanemad ei lähtu sobiliku lasteaia valimisel esmajärjekorras elukohalähedusest. 3. Eelnõu § 4 lg 1 toob sisse olulise muudatuse, mille kohaselt mitte Arvestatud. Eelnõu ei kohusta kohaliku omavalituse üksust vanemate soovil ei looda võimalus käia lasteaias, vaid koht peab tagatud lasteaiakohta tagama, kui lapsevanem ei ole avaldanud soovi olema hoolimata vanema soovist. Kui vanem keeldub lasteaiakohast, siis lasteaiakohta kasutada. peab jätkuvalt koht tagatud olema. RKPJKo 19.03.2014, 3-4-1-66-13 kohaselt lasteaiakohti peab olema tagatud piisaval arvul. Piisav arv on tagatud, kui vanemad, kes selleks soovi avaldavad, saavad lapse lasteaeda paigutada. Ebamõistlik on luua kohti lastele, kelle osas on selge, et vanemad ei ole huvitatud lasteaiakohast. Eelnõukohane lasteaiakohtade jagamise süsteem saab ülekoormatud ja väga aeglaselt jõutakse nendeni, kes kohta vajavad. Sageli lapsed ei vaja 1,5-aastaselt veel kohta. Nendele koha tagamine, aga nõuaks, et loodaks ressursid, mida tegelikult ei hakata  kasutama. Selle asemel, et hakata massiliselt looma ja määrama kohti, mida vanem veel ei vaja, tuleks arvestada vanema vastavat soovi. Praegu annab vanem taotlusega teada, mis ajast ta kohta vajab ja ei teki avalike ressursside ebaefektiivset kasutamist. See aga tekiks, kui peaks ka neile kohad looma, kes seda tegelikult sel hetkel veel ei vaja. Eelnõus ei ole arvestatud ka reaalselt toimivat korda, kus rühmade komplekteerimine toimub reeglina kevadel ja rühmad moodustatakse 1. septembriks. 4. Kui kooli puhul on elukohajärgsuse põhimõte mõistlik, siis lasteaia puhul Arvestatud. Lasteaiakoha tagamisel on aluseks vanema taotlus ei pruugi see nii olla. Kuna alusharidus on vabatahtlik, siis ei saa ning lasteaias käimise võimalus tagatakse kõigile pooleteise- kuni kasutusele võtta analoogseid norme nagu on kohustusliku põhihariduse seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle kohaliku puhul. omavalitsuse üksuse territooriumil, ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga ning kui vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada. Lapse lasteaeda vastuvõtmiseks esitab vanem taotluse kohaliku omavalitsuse üksusele. Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha kasutamise soovitud algusaeg ning soovitud lasteaed. Kui taotluses märgitud koha kasutamise algusajal ei ole lasteaias vabu kohti, arvestab kohaliku omavalitsuse üksus lasteaiakoha määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale, sama pere teiste laste käimist samas lasteaias. 5. Eelnõu kohaselt on vanem kohustatud osalema lapsega, kes omandab Arvestatud. HTM loobub kohustusest viia üks kord õppeaastas alusharidust kodus ja kes on saanud õppeaasta alguseks kolmeaastaseks, läbi koduse lapse arenguhindamist ja -vestlust. kuni koolikohustuse täitma asumiseni, vähemalt üks kord kalendriaastas arenguhindamisel ja –vestlusel. Selge pole selle kohustuse täpsem sisu ja eesmärk. Kui ei ole kohustusliku alushariduse nõuet, siis ei peaks ka kodus õpetamise kohustust ja tulemuste ettenäitamise nõuet rakendama. Alushariduse süsteem on vabatahtlik. Lastekaitseseadus § 7 lg 1 ütleb, et lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul. Toevajadusega laste väljaselgitamisse saaks panustada nii omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja lastekaitsespetsialist kui ka tervishoiusüsteem ning  vajalik oleks erinevate osapoolte vaheline infovahetus. KOVil on võimalik rakendada erinevaid meetmeid pere toimetulekul ja nõustamisel lapse koolivalmiduse kujunemisele kaasaaitamisel. Nii keskendutakse vajaduspõhiste teenuste rakendamisele ja tähtsustub ka vanema vastutus. Koduste laste arenguvestluste läbiviimine sätestatud viisil on keeruline lapsele, vanemale ja lasteaiale. Laps ja vanem peaksid üks kord igal aastal kohtuma võõraste inimestega ja tulemusena peaks selguma lühikese kohtumise tulemusel lapse arengu olukord ning peaks olema antud hinnang lapse arengule. Väikelaps võõra inimese juures ei pruugi sellise hindamisega toime tulla ning seega ei pruugita näha tema tegelikke oskusi ja teadmisi. Selline kohustus on ka liiga sage ja koormav. Kui soovitakse siiski kooliks valmisolekut alushariduse õppekava kontekstis hinnata, siis võiks kaaluda jätta see ühekordseks tegevuseks üks aasta enne kooli minemist, et KOV saaks vajadusel soovitada vajalikke abinõusid. Samuti ei sisalda eelnõu juhiseid, kuidas toimida peredega, kes reaalselt elavad välismaal, aga on registris elukoha KOVis registreerinud. 6. Eelnõuga on plaanis olulised muudatused toimivas alushariduse Arvestatud. Vastavast halduslepingute sõlmimise nõudest ja süsteemis, eriti kasvava rahvaarvuga omavalitsuste jaoks, kus valdavalt riigihanke kohustusest loobutakse. on alushariduse andmine 1,5-3 aastatele lastele lahendatud koostöös eralastehoidudega. Arusaamatu on seni hästi toiminud praktikast loobumine ning KOVide ja eralastehoidude välja kujunenud toimiva praktika mittearvestamine lasteaiakohtade pakkumisel koostöös erasektoriga, sh tekkiv halduslepingute sõlmimise nõue ning riigihanke kohustus. KOVide senine eralasteaedade ja -hoidude toetamise praktika on paindlik ja hea kogemus, mis on sobinud nii eralasteaedadele kui ka lapsevanematele. Praegune eelnõu aga nõuaks senise süsteemi lõhkumist. 7. Eelnõu järgi saavad jätkata senised lapsehoiuteenuse osutajad Arvestatud. Lapsehoiuteenuse osutaja saab oma tegevust jätkata alushariduse süsteemis osalemist eralasteaia pidajatena, kuid sellega lapsehoiu pidajana, nõudmisi võrreldes kehtiva seadusandlusega kaasnevad neile täiendavad nõuded, mida kõik lapsehoiud täita ei suuda lapsehoiuteenuse osutajate jaoks ei muudeta. ja tõenäoliselt lõpetavad tegevuse. Igas praegu tegutsevas lastehoius ja tulevases eralasteaias peab olema vähemalt üks õpetaja kvalifikatsiooniga töötaja. Teades, kui keeruline on  lasteaia personali komplekteerida uutes loodavates lasteaedades ja leida kvalifikatsiooniga õpetajaid, siis on ebareaalne, et praegused lastehoiud seda suudavad. Lisaks kvalifikatsiooniga õpetajatele, peavad praegused lastehoiud, kes õppeõigust taotlevad, tagama ka tugispetsialistid, kellest on puudus täna munitsipaallasteaedadeski. Lasteaedade omavaheline konkurents tugispetsialistide värbamisel kasvab veelgi, mis toob kaasa teenuse hinna tõusu. 8. Lisaks, kui praegused lastehoiud hakkavad teenust pakkuma ainult alla 3- Alla 3-aastasteks lasteks loetakse kõik lapsed, kes ei ole jooksva aastastele lastele, mille puhul on nõuded leebemad, siis see toob kaasa õppeaasta 1. oktoobriks 3-aastased. Kohaliku omavalitsuse üksus olukorra, kus keset õppeaastat on vanemad sunnitud lasteaeda vahetama, võib tagada lasteaia- või lapsehoiukoha teise kohaliku mis on nii lapse huvidest kui pidaja vaatest halb lahendus. omavalitsuse üksuse või pidaja lasteaia või lapsehoiu kaudu. Samuti tekivad järgmised küsimused: kas alla 3-aastasteks lasteks Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus teise kohaliku loetakse kõik lapsed, kes ei ole jooksva õppeaasta 1. oktoobriks 3- omavalitsuse üksusega või eralasteaia või -lapsehoiu pidajaga aastased? Kui alla 3-aastasteks loetakse lapsed arvestades nende kokku lasteaia- või hoiukoha maksumusega seotud kulu tasumise sünnipäeva, tekib enamikul juhtudel olukord, kus laps saab õppeaasta korra. Kui kohaliku omavalitsuse üksus tagab lapsele keskel 3-aastaseks ja seetõttu peab eralasteaed täitma suuremaid nõudeid munitsipaallasteaia koha asemel koha eralasteaias või -lapsehoius, või lapse tema 3. sünnipäeval lasteaiast välja arvama? peab olema tagatud vanema võrdne kohtlemine ja võrdne koha Seletuskirja selgitus, et KOVid saavad lasteaiakohti tagada erasektori rahastamine võrreldes munitsipaallasteaia ja -lapsehoiu kohaga. abil, võib osutuda sisutühjaks, arvestades antud eelnõu regulatsioone. 9. Oluliste tagajärgedega muudatus on pidaja jaoks õpetajate ja abiõpetajate Arvestatud. Eelnõu sõnastust rühmade moodustamise kontekstis uued nõuded laste arvu kohta rühmades. Reeglina uute lasteaedade on täpsustatud. Lisandunud on säte, mis kehtestab rühma rühmaruumid võimaldavad aiarühmas 22 last. See tähendab rühma kohta registreeritud maksimaalse laste arvu, võimaldades 3-7-aastaste kolme abiõpetajat, kellel peab olema kas lapsehoidja kutse või laste rühma registreerida maksimaalselt 22 last, arvestades pedagoogilised kompetentsid. Sellise kvalifikatsiooniga sellises mahus seejuures, et kogu rühma tööaja jooksul on õpetaja või abiõpetaja abiõpetajaid tööjõuturul täna pole ja teiselt poolt toob see kaasa suures tagatud üheteistkümne lapse kohta. mahus kasvava täiendava rahalise kohustuse. Teine võimalus pidaja jaoks on hoida lasteaiarühmades laste arv 20 lapseni, mis tähendab nt Rae valla puhul koheselt 200 lapse jaoks uute lasteaiakohtade loomise vajadust. 10. Eelnõu seletuskirjas (lk 4) viidatud põhiseaduse § 37 lg-te 1 ja 2 kohustuse Eelnõu ei sätesta kohaliku omavalitsuse üksusele kohustust üks adressaatideks on nii riik kui ka kohalik omavalitsus koos. KOKSi § 6 lg kord õppeaastas viia läbi koduste laste arenguhindamist ja – 2 ei näe ette, et alushariduse tagamine oleks ainult KOVi vestlust, vastavast nõudest on loobutud. tuumikpädevusse kuuluv ülesanne. Küll soovitakse see lugeda kohaliku  omavalitsuse ainuülesandeks käeoleva eelnõuga. Alushariduse Riigi põhiseaduslik ülesanne tagada hariduse kättesaadavus on korraldamine ei ole ainult KOVi ülesanne, vaid riik kasvõi käesolevas delegeeritud kohaliku omavalitsuse üksusele ning riigieelarvest seaduse eelnõus nõuete kehtestamise, õppeõiguse andmise ja eraldatakse selle ülesande täitmiseks rahalised vahendid. KOVi arenguhindamise korra kaudu kehtestab nõuded alusharidusele, sh selle ülesande (tagada oma haldusterritooriumil elavatele lastele sisule. Käesolevast eelnõust ei nähtu, et KOVile jäetaks alushariduse lasteaiakoht, kui vanem seda soovib) täitjaks ja kohustatud isikuks korraldamise ülesande täitmiseks ulatuslikku otsustuspädevust ja on ka kehtiva seaduse kohaselt vald või linn. Selles ei ole eelnõuga kaalutlusruumi; samas ei nähtu ka riigipoolse rahastuse ja toe kasv põhimõttelist muutust toimunud. Õppeõiguse andmine on ülesannete lisandumisega proportsionaalses mahus. samastatav tegevusloa (koolitusloa) andmisega, see tähendab, et muutub vaid loa nimetus. Seega olukorras, kus uusi kohustusi kohalikule omavalitsusele seaduse eelnõuga seniste kohustustega võrreldes ei panda, ei ole põhjust riigipoolse rahastuse vajaduse kasvuks. 11. Eelnõu esitatud kujul jõustumisel suureneb oluliselt bürokraatia ja KOV- Arvestatud. Alushariduse seaduseelnõu ei sätesta kohaliku de halduskoormus, sh lasteaiakohtade tagamisel ja komplekteerimisel. omavalitsuse üksusele täiendavaid kohustusi, mis on seotud kodus Näiteks kirjutatakse eelnõus KOVidele sisuliselt ette, et ainus lahendus alusharidust omandavate laste arenguhindamise ja –vestluse eralasteaedade ja teiste omavalitsuste kaasamiseks lasteaiakohtade läbiviimisega ning kohaliku omavalitsuse üksusele ei rakendu võimaldamisele on nendega halduslepingute sõlmimine. Sellega suureneb kohustust lapsevanemale proaktiivselt lasteaiakohta pakkuda. oluliselt halduskoormus, eriti suurematele omavalitsustele ( nt Tartus käib Kohaliku omavalitsuse üksusele jääb otsustuspädevus korra üle 1000 lapse eralasteaedades, ca 200 last teiste KOVide lasteaedades ja kehtestamiseks, mis reguleerib lasteaiakoha tagamisega seotud teiste KOVide lapsi käib Tartu lasteaedades üle 300). Haldusleping ei tingimusi koostöös erasektori ja/või teise kohaliku omavalitsuse tohiks olla ainsaks vormiks lasteaiakohtade võimaldamisele, nende üksusega. Kohaliku omavalitsuse üksus võib vanema nõusolekul rahastamisele ja lapsevanemate samaväärsele kohtlemisele. Selleks võib asendada munitsipaallasteaia koha eralasteaia kohaga või olla ka KOVis kehtiv eralasteaedade toetamise kord, millega tagatakse pooleteise- kuni kolmeaastase lapse munitsipaallasteaia koha ühetaoliselt eralasteaedade sellises mahus toetamine, et nende õppetasu ei munitsipaal- või eralapsehoiu kohaga. Sellisel juhul võib kohaliku ületaks munitsipaallasteaias kehtivat kohatasu. Ka teiste KOVidega omavalitsuse üksus munitsipaallasteaia koha tagada teise kohaliku arvlemisel lasteaiakoha eest ei ole siiani suuri probleeme olnud, mistõttu omavalitsuse üksuse lasteaia või lapsehoiu või eralasteaia või - jääb arusaamatuks, miks peaks see protsess muutuma keerulisemaks. lapsehoiu kaudu. Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus Kindlasti on lisaks toodud nõuetele erinevaid lahendusi, mistõttu ei tohiks teise kohaliku omavalitsuse üksusega või eralasteaia või - KOVidele nii detailselt ette kirjutada ja nõuda just halduslepingute lapsehoiu pidajaga kokku lasteaia- või hoiukoha maksumusega sõlmimist eralasteaedadega ja teiste omavalitsustega. Kuidas täpselt – see seotud kulu tasumise korra. Kui kohaliku omavalitsuse üksus peaks jääma iga KOVi otsustada. tagab lapsele munitsipaallasteaia koha asemel koha eralasteaias või -lapsehoius, peab olema tagatud vanema võrdne kohtlemine ja  Töökoormust tõstab märgatavalt ka EHISe sissekanded, koduste laste võrdne koha rahastamine võrreldes munitsipaallasteaia ja - arenguvestlused ja hindamised (eelnõu § 4 lg 5, 6 ja 7), lapsehoiu kohaga. teavitamiskohustused (eelnõu § 4 lg 4) jt. 12. Eelnõu regulatsioonidega jääb ebaselgeks rühmade moodustamise Arvestatud. Rühmade moodustamise sätteid on täiendatud, et protsess, lubatav laste arv/nõutav abiõpetajate arv rühmades. rühmade moodustamise alused oleksid paremini mõistetavad. 13. Eelnõu § 8 kohaselt rühmade moodustamine lasteasutuse pidaja poolt, Arvestatud osaliselt. Eelnõu ei sätesta esialgsel kujul tugiteenuste arvestades iga lapse vajadusi ja heaolu ja nõue kuulata enne otsustamist eest vastutava isiku rolli ning tema arvamust rühmade ära hoolekogu ja tugiteenuste eest vastutava isiku arvamus. Arusaamatuks moodustamisel ei küsita. jääb, miks on välistatud rühmade moodustamine lasteaia direktori poolt, Lasteaia rühmad moodustab lasteaia pidaja, arvestades seejuures saades KOVist info vajaduse kohta (kohataotlused). iga lapse vajadusi ja heaolu ning kuulates enne otsuse tegemist ära Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 lõikega 1 on lasteaia hoolekogu arvamuse. Muudatus tuleneb vajadusest kaasata pidajal edaspidi kohustus esitada rühmade moodustamise ettepanek vanemaid laste heaolu ja arengut mõjutavate otsuste tegemisse. arvamuse avaldamiseks lasteaia hoolekogule ning vajadusel käesoleva Hoolekogu roll lastevanemate esindajana on veenduda, et rühmad seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isikule, kes hindab rühmas lapse on moodustatud kooskõlas rühmade moodustamisele esitatavate toevajadust ning õpetajate suhtarve, mis on sätestatud käesoleva seaduse nõuetega ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes sätestatud §-s 26. Jääb selgusetuks, millist teavet ja lisaväärtust rühmade tingimustega. moodustamiseks saab anda hoolekogu ning kas hoolekogu on pädev Rühmade moodustamine lasteaia direktori poolt ei ole välistatud. hindama iga lapse vajadusi? Eelnõu koostajad ei ole ilmselt hinnanud, kui Lasteaia pidajal on õigus volitada rühmade moodustamine lasteaia kaua eelnõukohases regulatsioonis rühmade moodustamine aega võtab. direktorile (KOKS § 22 lg 2, HMS § 8 lg 2). Lõppastmes vastutab Tundub väga aeganõudev ja mittemõistlik protsess, kus nii lasteaia aga lasteaia pidaja lasteaiakoha tagamise eest ja selle eest, et direktor kui ka lapsevanem ootavad, kas ja millal rühmad saavad rühmade moodustamisel oleks tagatud iga lapse tervise kaitse ja moodustatud. areng. 14. Arusaamatuks jääb, miks on lasteaia hoolekogu regulatsioon oluliselt Arvestatud osaliselt. Hoolekogu ülesanded lähtuvad eesmärgist erinev koolide hoolekogude omast PGS-is ning millistel kaalutlustel on suurendada hoolekogu rolli lasteaia tegevuse korraldamisel. Nii on lasteaia hoolekogule antud just sellised ülesanded. Nt munitsipaallasteaia hoolekogu üheks ülesandeks jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus puhul avaldab arvamust direktoriga töölepingu sõlmimise, muutmise ja lasteaias vastaks laste arengule ja huvidele. Munitsipaallasteaia ülesütlemise kohta Asutuse juhi valimisel peaks piisama sellest, kui direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi hoolekogu esindaja on kaasatud konkursikomisjoni töösse, sest seal on läbiviimisel osaleb vähemalt üks hoolekogu liige. Töölepingu esindatud erinevad asutusega seotud osapooled ja kujundatakse ühine munitsipaallasteaia direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles otsus. Muutmine ja ülesütlemine peaks jääma tööandja otsustada. Leping kohaliku omavalitsuse üksus. on kahe osapoole vaheline kokkulepe ja selle muutmine on samuti seda. 15. Küsitav on, et iga hoolekogu kehtestab iseenda liikmete valimise ja Arvestatud osaliselt. töökorra. Mis juhtub, kui ta seda ei tee või see osutub seadustega Hoolekogu otsusega kinnitatud töö- ja liikmete valimise korra vastuolus olevaks? Kas on õigustatud hoolekogule nii suure rolli andmine, kehtestamise eesmärk on suurendada hoolekogu otsustusõigust ja kui lasteaia õiguspärase tegevuse eest vastutajaks on pidaja. Kui autonoomsust. Hoolekogu teeb kõikide oma ülesannete täitmiseks hoolekogu pädevusse jääb liikmete valimise korra kinnitamine, siis tuleb koostööd lasteaia töötajatega ning saab oma ülesannete täitmiseks ka piiritleda, et see kehtib ainult lapsevanemate valimise osas, sest vajalikku informatsiooni direktorilt ja lasteaia pidajalt. Sellega on hoolekogu ei saa öelda nt KOVile, kuidas KOV määrab oma esindaja tagatud hoolekogu töökorra ja liikmete valimise korra vastavasse asutusse. See sõltub KOVi töökorraldusest. Samuti ei saa õiguspärasus. hoolekogu sätestada, kuidas valitakse õpetajate esindaja. Uues seaduse eelnõus on aga kirjas, et hoolekogu liikmeks saab olla ainult Eelnõu ei sätesta hoolekogu liikmete volituste tähtaega ning ei sea üks kord, mis on ilmselgelt arusaamatu ja ebamõistlik nii KOV esindaja, piiravaid tingimusi hoolekogu liikmeks nimetamise korrale. õpetajate esindaja kui ka lapsevanemate suhtes. Miks ei saa lapsevanemat, kes on kunagi olnud hoolekogus, enam uuesti hoolekogusse valida, kui ta toob näiteks nelja aasta pärast oma teise lapse lasteaeda. Samuti ei saa see kehtida KOVi esindajale ja õpetajate esindajale, kuna see sõltub kas teenistussuhtest või õpetajate hääletamise kaudu teostatud demokraatiast. Küsitav on ka kolmeaastane tähtaeg ja kaalutlused selliseks valikuks. 16. Arusaamatu ja vastuoluline on eelnõus kavandatav ülesannete jaotus Arvestatud. Eelnõus on täpsustatud lasteaia pidaja kohustusi. lasteaia ja pidaja (kohaliku omavalitsuse üksuse) vahel. Pidaja kohustuste Lasteaia pidajal on kohustus tagada lastele kvaliteetse sätestamise põhimõtted on arusaamatud, pidajale on pandud ka alushariduse kättesaadavus ja lasteaiale tugi käesolevas seaduses kohustused, mis peaksid olema direktori kohustused (näiteks § 13 lg 2 sätestatud ülesannete täitmiseks; nõustada koostöös lasteaiaga punkt 3, lg 4); nende kohustuste täitmine KOV-i poolt eeldab täiendavaid vanemaid lapse arengu ja alushariduse küsimustes; jälgida ressursse, samas lasteaia direktori poolt oleks need loogilised ja koostöös lasteaiaga regulaarselt lapse terviklikku arengut ning igapäevaselt teostatavad. Leiame, et eelnõus ei ole leitud toimiv tasakaal anda vanematele sellekohast tagasisidet, pakkuda esmaabi ning vastutuse ja tegevuse/korraldamise vahel. Samuti tekib küsimus, et kuna käesolevas seaduses sätestatud korras tuge; teavitada koostöös KOV-i kohustused suurenevad tunduvalt, siis mitu töötajat lisaks peab lasteaiaga vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. alushariduse korraldamiseks tööle võtma KOV, et tegelda selliste Lasteaed kannab alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse detailidega iga lasteaia tasandil, millega varem tegeles direktor. Nt miks kohta andmed lapse koolivalmiduse kohta. kohaliku omavalitsuse üksus peab kandma EHISesse andmed lasteaias käiva lapse kohta? Toimib praktika, et lasteaed kannab andmed EHIS- esse.  Lisame, et direktor ongi pidaja esindaja lasteaias nii ametijuhendi kui ka töölepingu kohaselt. Leiame, et KOV-ile ei ole põhjendatud anda ülesandeid, mida reaalselt saab paremini täita lasteaed. 17. Tugiteenuste tagamise kõige suurem takistus on tugispetsialistide Selgituseks, et õppekohtade planeerimisel lähtume tööjõu puudus, mida pidaja ei suuda tagada ilma riigi toeta. Keskuste loomine vajaduse prognoosidest. OSKA (2018) haridusvaldkonna iseenesest ei suurenda spetsialistide arvu. Reaalne on olukord, et tihti ei tööjõuvajaduse uuringu kohaselt on tulenevalt tugispetsialistide leia teenuse osutajat mitte mingil moel. kasvu- ja asendusvajadusest perioodil 2018–2025 igal aastal vaja Kas ei peaks ka hoopis Rajaleidja Keskuste tegevust ümber korraldama. lisaks üle 75 tugispetsialisti, sh 25 logopeedi, 42 eripedagoogi ning Kas praegusel moel nende tegevus annab maksimaalset tulemust lastele? 11 psühholoogi. 2019. a halduslepingutes ülikoolidega lepiti Keskustes on küll palju spetsialiste hõivatud, võib-olla peaksid nad kokku, et suurendatakse vastuvõtte nii eripedagoogika kui ka reaalselt asutustes lastele tugiteenuseid osutama. logopeedia bakalaureuse ja magistriõppesse õppesse, samuti Eelnõu § 22 lg 1 punkt 4 kohaselt võib Haridus- ja Teadusministeerium suurendatakse koolipsühholoogiale suunatud õppekohtade arvu (HTM) õppeõiguse kehtetuks tunnistada kui lasteaia pidaja ei taga psühholoogia magistriõppekaval. Tänased vastuvõtuarvud käesolevas seaduses sätestatud korras tugiteenuseid; logopeedia ja eripedagoogika magistriõppes kahe ülikooli peale Kuidas saab pidaja tagada tugiteenused, kui teenuse osutajat ei ole kokku vastavad OSKA hinnangulisele uue tööjõu vajadusele võimalik leida? Pidaja ei koolita tugispetsialiste. Nimetatud spetsialistide haridusvaldkonnas. puudus on teemaks olnud aastaid ning riiklikult pole suudetud seda Võttes aluseks EHISesse kantud alushariduse eripedagoogide ja probleemi lahendada. Kui riik ei suuda tagada vajalikke spetsialiste, siis logopeedide arvud ning arvestades, et umbes viiendik kõigist on mõeldamatu, et selle eest hakatakse karistama lasteaia pidajaid. lastest vajab mingil hetkel hariduse omandamise jooksul tuge ning Ka antud spetsialistide puhul peaks olema võimalik sõlmida üheaastane et umbes 6 % kõigist õpilastest on hariduslike erivajadustega, siis tööleping, nagu õpetajate puhul, näiteks kui inimene õpib magistriõppes on haridusasutustest töötavate spetsialistide ja tuge vajavate laste logopeediks või eripedagoogiks. suhtarv eripedagoogide puhul 1:60 ja logopeedide puhul 1:40 ning erivajadustega laste puhul vastavalt 1:20 ja 1:10. Arvestus 1:500 tähendaks 1 spetsialisti 100 tuge vajava lapse kohta ja 1 spetsialisti 30 erivajadusega õpilase kohta. Teenuste kättesaadavust mõjutab asjaolu, et suur hulk tugispetsialiste töötab osalise koormusega. Teenuse kättesaadavust aitaks parandada olemasoleva ressurssi sihipärasem kasutamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi koostöös korrastatakse erivajadustega laste tugisüsteemid valdkondade üleselt, et vähendada dubleerimist ja teenuste  killustatust. Teenuste konsolideerimise raames vaadatakse üle ka Rajaleidja ülesanded. Kaalume tugispetsialistide tähtajalise töölepingu võimalust, vastav muudatus tuleks kehtestada haridustasemete üleselt. 18. Eelnõus ei ole läbivalt pööratud tähelepanu isikuandmete kaitse ja avaliku Arvestatud. Eesti hariduse infosüsteemi ei kanta andmeid lapse teabe küsimustele. arenguhindamise ja –vestluse tulemuste kohta. Kuna isikuandmete töötlemise aluseks saab olla eelkõige seadus ja eriliigiliste isikuandmete puhul üksnes seadus, siis vajavad täiendavat Tegemist ei ole uue nõude kehtestamisega lapsevanemale, mille regulatsiooni koolieelse lasteasutusega seotud erisused. Samuti ei ole kohaselt on vanema kohustuseks teavitada lasteaia direktorit lapse dokumentide/teabe avalikustamise küsimusi puudutatud mujal, kui terviseseisundist tulenevatest eritingimustest. Lapse tervise üksnes ühe dokumendi puhul. Avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) ei eritingimustest teavitamine on kehtestatud sotsiaalministri reguleeri piisava selgusega koolieelsete lasteasutuste teabe 24.09.2010 määruse nr 61 “Tervisekaitsenõuded koolieelses avalikustamist. Jättes veebilehel teabe avalikustamise osas ainsaks lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale” § 7 lõige 2 õiguslikuks aluseks AvTS § 28 lg 1 p 32, toob see kaasa ebaühtlase alusel: Vanem informeerib lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse praktika, sest sõltub üksnes lasteaia, kui teabevaldaja, suvast. Näiteks § terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel personal 4 lg 6, arenguhindamise ja -vestluse käigus peab isikuandmete töötlemine kohandab võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda ning olema läbipaistav ja seega vajaks täiendamist nii arenguvestluste sellises õppe- ja kasvatustegevuse korraldust. Eelnõus on täpsustatud sätte mastaabis pidamise eesmärk ja ka saadud andmete edasine kasutamine. sõnastust: teavitada kirjalikult lasteaia direktorit lapse Tegemist on olulise muudatusega praeguses süsteemis ja leitav ei ole terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel isikuandmete täiendava töötlemisega seonduva mõju analüüs. kohandatakse lasteaias võimaluse korral päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust. Vanemale nähakse ette kohustus teavitada lapse terviseseisundist ja Näiteks vajab diabeediga laps kohandusi lasteaia õppe- ja arengutingimustest, kuid jääb selgusetuks, kes otsustab millised kasvatuskorralduses ja toitlustamises ning lisatuge õpetajatelt, terviseandmed mõjutavad alushariduse omandamist. Kui see ei ole abiõpetajatelt või tugispetsialistidelt. Kui lasteaia direktor on seaduse tasandil piisava täpsusega kirjas, siis toob see kaasa võimalikke õigeaegselt lapse terviseseseisundist tulenevatest eritingimustest vääriti mõistmisi nii lapsevanema kui lasteaia poolt. Lisaks on tegemist teadlik, saab ta koostöös lasteaia meeskonnaga luua paremad põhiõiguse riivega, mille puhul peab uue kohustuse sisustamisel võimalused lapse arengu toetamiseks. arvestama isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetega. Seletuskirjas toodu ei ole käsitletav IKÜM art 9 sätestatud nõuete Lasteaia pidaja ja direktor peavad jälgima, et isikuandmete täitmisena. Lapsed on vastavalt üldmäärusele eriti haavatav grupp töötlemisel lasteaias ei ületataks seadusega ette nähtud piire, st andmesubjekte ning nende terviseandmete töötlemine tähendaks ka normi isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas järgmiste tasandil andmesubjektide õiguste kaitsmise meetmete sisustamist. põhimõtetega: - eesmärgi piirangu põhimõte;  - võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte; - õigsuse ehk andmekvaliteedi põhimõte; - säilitamise piirangu põhimõte; - usaldusväärsuse (konfidentsiaalsuse) põhimõte; - vastutuse põhimõte; Andmetöötluse osa, mida seaduse volitusnorm ei hõlma, peab olema kaetud lapsevanema nõusolekuga. Nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtetele. AvTS-st tuleneb teabevaldajale kohustus koostada isikuandmete töötlemise ülevaade (andmekaitsetingimused), milles tuleb muuhulgas. 19. Eelnõu §-ga 52 muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS). Selgituseks, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenus sätestatakse edaspidi sotsiaalhoolekande seaduse eelnõus. Seletuskirjas selgitatakse, et raske ja sügava puudega laste lapsehoid „on Vastavad muudatused on käesolevast seadusest välja võetud. täiendav sotsiaalteenus lisaks lasteaiale.“. Eelnõus muudetakse SHS § 451 sõnastust. Muudetud sõnastusest ei ole üheselt aru saada, kas raske ja sügava puudega lapsed hakkavad saama lapsehoiuteenust ainult SHSi regulatsiooni alusel või osutatakse lapsehoiuteenust peamiselt lasteaias ning SHSis sätestatav on lisateenus lasteaiaväliseks ajaks. Eelnõu § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 sätestavad kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele lasteaiakoha tagamise kohustuse. Sättes ei ole toodud erandeid raske ja sügava puudega laste osas – kas see tähendab, et kõigile raske ja sügava puudega lastele tuleb eelnõu jõustumisel tagada alates pooleteistaastaseks saamisest lasteaiakoht, mida ei saa asendada SHS alusel lapsehoiuteenuse pakkumisega. 20. Eelnõu kohaselt peavad kõik täna toimivad lapsehoiud, kes ei plaani Arvestatud. Eelnõus sätestatud tingimuste mõjude hindamiseks hakata pakkuma raske või sügava puudega lastele lapsehoiuteenust, viis HTM läbi hoidude pidajatele suunatud küsitluse ning küsitluse vastama lasteaedadele seatavatele tingimustele. Sealhulgas kohalduvad tulemustele tuginedes ei rakendata lapsehoidudega seonduvaid direktorile ja õpetajatele seatavad haridusnõuded. Eelnõu seletuskirjast ei muudatusi eelnõus esialgselt kavandatud mahus. Eelnõu kohaselt nähtu, et oleks täpsemalt analüüsitud, kui paljud neist on valmis uutel muudetakse lapsehoiuteenus sisulistes aspektides haridussüsteemi  tingimustel jätkama. Kõrgemate nõuete seadmise eesmärk on, et kõik osaks lapsehoiuteenuse osutamise tingimusi muutmata. saaksid kõrgema kvaliteediga teenust, kuid kõrgemad nõuded võivad Lapsehoiud saavad jätkata tegevust tegevusloa alusel HTMi tähendada, et jääb ja tekib vähem uusi erinevaid teenusepakkujaid ning haldusalas. Nõudmisi personalile ja tugiteenuste osutamisele seetõttu väheneb eriilmeliste ja paindlike lapsehoidude, kes on valmis täiendavalt ei kehtestata. teenust pakkuma ka näiteks õhtuti, nädalavahetusel, paari tunni või päeva kaupa jne, valik. See viib omakorda selleni, et rohkem lapsi jäävad koju, Lapsehoiud peavad eelnõu jõustumisel koostama tegevuskava, mis võib tähendada lapsele vähemaid arenguvõimalusi ning milles kirjeldavad kuni 3-aastaste laste eeldatavate üldoskuste lapsevanemate liigset tööturult kõrvalejäämist. Eelnõust ei ilmne, kas arengu toetamist tuginedes alushariduse riiklikus õppekavas edaspidi keelatakse erasektoril luua lapsehoide või mitte. Tegevusloa sätestatud 3-aastase lapse eeldatavatele üldoskustele. nõue tähendab, et antud tegevusalal ei ole lubatud ilma tegevusloata tegutseda, kuid kui enam ei ole olemas seaduslikku regulatsiooni ja tegevusloa nõuet tavalaste lapsehoiule, siis kas see tähendab, et hoide võib luua ilma igasuguste nõueteta. Kui ei, siis peaks eelnõus põhjalikult kaaluma, kas ei ole tegemist liigse ettevõtlusvabaduse piiramisega. Teenus, mis seisneb lihtsalt lapse hoidmises, ilma talle põhjaliku alushariduse andmiseta, võib olla vajalik paljude vanemate jaoks, kes näiteks panustavad ise oma lapse kasvatamisse ja harimisse ning kes ei soovi lapse käimist lasteaias, kuid vajaksid siiski vahel pausi lapsega olemisest. Samal ajal eralapsehoidjate turg on riigi poolt reguleerimata. Hoiuvõimaluste vajadus võib esineda ka alla 1,5-aastaste laste puhul, kellele alusharidust ei pakuta. Seega teeme ettepaneku eelnõu koostamisel paremini läbi mõelda, kas erasektoril võiks olla võimalus tegutseda paindlikumalt toe pakkumisel peredele, kelle lapsel ei ole sügavat ega rasket puuet, kuid kes vajaksid ikkagi tuge lisaks lasteaiale või selle asemel. 21. Mõjud KOV eelarvele ja rahastamine Arvestatud. Lasteaiakoha pakkumisega seotud tingimusi esialgselt kavandatud kujul eelnõus ei sätestada, loobutud on ka KOVide kohustused seaduse rakendamisel suurenevad, selgusetuks jääb lasteaiakohast teavitamise nõudest nende täitmiseks vajalik rahaline kate. Mõjuanalüüs peab tuginema Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid ei ole võrreldes kehtiva analüüsil, mitte eeldusel või sisetundel. Eelnõu mõjud on ebaadekvaatselt Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 hinnatud ja eksitav on hinnang KOVidele kaasnevate kulude “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa- alale, mitteolulisele kasvule eelnõu seadusena jõustumisel. Täiendavad kulud hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” tulenevad nt nii halduskoormuse tõusust kui ka täiendava tööjõu muudetud rangemaks. Nõuded on muutunud üldisemaks, vajadusest. võimaldades lasteaia pidajal alushariduse pakkumist õigusaktides Tähelepanuta on jäänud lisanduv kulu täiendavate lasteaia kohtade sätestatud nõuetest lähtuvalt paindlikumalt korraldada. Määruses loomisel, mis tingitud eelkõige kahest asjaolust: on säilinud nõuded, mis on kõige olulisemad lapse arengu - Kohapakkumise ja komplekteerimise põhimõtete muutus ja detailne toetamiseks ning füüsilise keskkonna turvalisuse tagamiseks. ettekirjutamine (90 päeva, 30 päeva, elukohajärgsus, koha vabana Rühma mängu- ja puhkeruumi põranda pindala reguleerivaid hoidmine rühmas pikemat aega konkreetsele lapsele jms) sätteid ei ole võrreldes kehtiva määrusega muudetud. Rühma nii - Kohtade vähenemine seoses õppekeskkonna nõudega. See ei tulene küll mängu- kui ka puhkeruumis peab põranda pindala olema iga lapse otseselt seaduse eelnõust, kuid seletuskirjas on õppekeskkonna nõuetele ja täiskasvanu kohta vähemalt 2 ruutmeetrit. Kui rühma mängu- ja viide olemas. Paljudes praegustes lasteaedades on vähem ruutmeetreid ja puhkeruum on ühendatud, siis vähemalt 4 ruutmeetrit iga lapse ja neid ei saa samas mahus laste/rühmade arvule enam renoveerida. Ehk täiskasvanu kohta. Terviseameti heakskiidul võib põranda pindala õppekeskkonna kaasajastamiseks tuleks vähendada kohtade arvu. olla ka väiksem, kui see on sobiv, ohutu ja turvaline. Kohtade kaotus nõuete täitmiseks võib olla üsna suur kui just ei ehita pinda juurde (mis ei ole tihti üldse tiheasustuses ka võimalik). Pinna juurde ehitamine on tihti ka erinevate abimeetmete/taotluste puhul pigem probleemiks (energiatõhususe meetmed jms). Nt eelnõu esitatud kujul kohaldamisel oleks Tartu puhul aastaks 2030 vaja juurde vähemalt 1000 kohta so ca 8 kuuerühmalist lasteaeda ehk umbkaudu ca 25-30 mln eurot. Õppekeskkonna nõuded on eraldi teema, kuid otseselt seotud eelnõuga ning seetõttu peaks eelnõu koostoimes nende nõuetega analüüsima. Ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjas (lk 97) „7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ kirjutatuga: „Kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksuste seniseid ülesandeid on seaduses täpsustatud ning uusi avalike ülesandeid ei ole juurde tulnud või on need asendatud olemasolevate ülesannetega, mis on seadusest välja jäetud, siis kokkuvõttes kohaliku omavalitsuse üksustele olulist täiendavat kulu seaduse rakendamisega ei teki.“ Märgime, et ka ülesannete täpsustamine omab mõju finantseerimise mahule ja seetõttu tuleb hinnata eraldi lisanduvaid ülesandeid ning nende rahastamisvajadust.  Seletuskirja tuleks lisada kavandatavate muudatuste mõju analüüs ja riigi poolt täiendavate ülesannete täitmiseks eraldatavate täiendavate vahendite allikad ja suurused. 22. Rahastamisele avaldavad mõju järgmised kaasnevad kulud: Arvestatud. Eelnõu sõnastust rühmade moodustamise kontekstis * Rühmade moodustamisest tulenevad kulud. Tulenevalt määrusest on täpsustatud - lisandunud on säte, mis reguleerib maksimaalset muutuvad rühmade suhtarvud ning seetõttu ka ruumide optimaalsed rühma registreeritud laste arvu ning täiendatud on suhtarvude suurused. See tähendab juba valmis ehitatud lasteaedade ruumide regulatsioone. ebaotstarbekaks muutumist, kas siis tuleb ruume muuta või 1-2 lapse Rühmade moodustamise sätted ei esita täiendavaid nõudmisi pärast võtma juurde täiendava abiõpetaja. Ehituslikud muutused või ruumide suurusele ja ei too kaasa vajadust luua täiendavaid ebaotstarbekad personalikulud toovad endaga kaasa miljonitesse abiõpetaja ametikohti. eurodesse ulatuvaid täiendavaid kulutusi. 23. Kohustus tagada lasteaiakoht automaatselt (lisaks seletuskirja kohaselt Arvestatud. Lasteaiakoha pakkumise nõue on eelnõust välja tagada lasteaiakoht ka lihtsalt pikema viibimiskoha järgi) nõuab olulisi jäetud. lasteaedade juurdeehitusi ja personalikulu. Statistilise keskmise järgi 25% vanematest 1,5-3 aastaste laste osas pigem kasutavad võimalust olla lapsega kodus. Eelnõu kohustab automaatselt looma 25% kohti juurde, mida tegelikkuses ei kasutataks ja seisaks tühjana. Taolise esiteks täiesti tarbetu ja teiseks väga kalli täiendava koormuse panekul KOVidele on kohustus riigil näha ette ka rahastamine. 24. Teavitamisest tulenevad kulud. Halduskoormus, kus tänased Arvestatud. Lasteaiakoha pakkumise ja teavitamise nõue on arvutiprogrammid muutuvad kasutuks, kuna enam ei esita vanem nt eelnõust välja jäetud. ARNO teel taotlust koha saamiseks, vaid omavalitsus peab hakkama teavitama ise. See tähendab mh tähitud kirjade saatmist ja halduskoormuse tõusu ning seetõttu ka vajadust täiendav töökoht luua, kes teavitamiste ja uurimisega tegeleb. 25. Olulise tähelepanekuna märgime, et ülaltoodud on põhimõttelisemad ja Arvestatud. Seaduse jõustumine on kavandatud 01.09.2022. olulisemat tähendust omavad märkused, kuid küsitavusi, küsimusi või Täiendavalt sätestab eelnõu oluliste muudatuste rakendamiseks täpsustusvajadust on peaaegu iga eelnõu paragrahvi kohta, mis eeldab üleminekuperioodi. Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuete eelnõu tervikuna põhjalikku läbitöötamist. Lisaks juhime tähelepanu, et määrus lisatakse eelnõule. seletuskirjas on toodud selgitusi olukordade kohta, mida seaduseelnõu ei reguleeri, näiteks § 4 lg 3 ja seletuskirja lk 14 ning puudub Vabariigi  Valitsuse määruse „Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“ kavand, mis on oluline seaduseelnõuga kaasnevate kohustuste määratlemisel. Eelnõuga kavandatav seaduse jõustumine tähtaeg 01.09.2021 on ebareaalselt lühike sellise eelnõu puhul, kus on kavandatud väga suured muudatused võrreldes praegu kehtiva seadusega. Lõpetuseks lisame, et oleme valmis panustama, ELVLi liikmeid kaasates, seaduseelnõu parendamiseks. Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus 26. 1. Põhiline probleem – lasteaiad sisestavad andmeid, mille kohta ei ole Arvestatud. EHISesse kantavad andmed on eelnõus täpsustatud võimalik saada koondit, sh õppeaastate lõikes. Statistiliste andmete ning arendustega tagatakse EHISe võimekus täiendavate töötlemise võimalus on olematu – lasteaia sisehindamise läbiviimiseks sissekannete tegemiseks. oluline statistika.. Näiteks töötajate haridusliku-, vanuselise- ja koolituse Kodus alusharidust omandavate laste arenguhindamiste ja - mahu koondid, HEV laste, tugiteenuseid saavate laste koond, õpetajate vestluste läbiviimise sätetest eelnõus taganetakse ning lasteaial töötasu ja kohatasu aastate lõikes - andmed, mida sisestame jms. puudub sellest johtuvalt kohustus kodus alusharidust omandavate 2. Lapse arengu vestluste protokollide ja koolivalmiduskaartide tohutut laste arenguhindamise ja -vestluse tulemusi EHISesse kanda. mahtu arvestades küsimus EHISe võimekusest. Eelnõus sätestatu kohaselt kantakse EHISesse vaid lapse 3. EHIS-esse kantavad lastele osutatud tugiteenuste andmed on hetkel koolivalmidusega seotud andmed. ebamäärased ja üldised. Tugispetsialiste kaasates, läbi mõelda, kuidas toevajadust märkida, näiteks ajaperiood, mil laps on tugiteenust saanud. 4. EHIS-es ei ole näha INNOVE koolivälise meeskonna dokumendi sisu – ei ole toeks lapsele tingimuste loomisel. 5. Seoses lapse arengu hindamise ja vestluste tulemuste kandmisega Ehisesse suureneb direktori/õppealajuhataja töökoormus. Ei selgu kas neid andmeid saaks EHISesse kanda ka õpetaja. Kas lapsevanemal on ligipääs lapse andmetele EHIS-s? 6. Lasteaiad kannavad töötajaid EHIS-sse (sh töötamise algus ja lõpp) ja Töötamise registrisse, registrite vahel võiks toimuda automaatne andmete vahetus, et vältida dubleerimist. Täpsustada seletuskirjas, millised töötajad tuleb kanda EHIS-esse. 27. § 3 lõige 1, § 4 lõige 6 Arvestatud. Alushariduse seadus ei sätesta kohustust üks kord Vajalik mõiste „ühine vastutus“ lahti selgitamine ning osapoolte vastutuse õppeaastas viia läbi koduste laste arenguhindamine ja -vestlust. täpsustav selgitamine (kas siis seaduses endas või seletuskirjas), et vältida vastutuse jagamise murekohti. Seletuskirjas selgitatud, et eelnõu kohaselt on lapse ja vanema jaoks lapse alushariduse omandamine lasteaias vabatahtlik. Paragrahvis 3 on sõnastatud osapoolte vastutus, sh lapse seadusliku Vanemal on õigus valida, kas alushariduse omandamist toetatakse esindaja, seega on põhjendatud ka koduse lapse vanema kaasnev kohustus kodus või lasteaias. Vanema vastutuse sõnastamisega ei muudeta osaleda arenguvestlustel. Vastutus ja kohustused koduste laste arengu kehtivate õigusaktide põhimõtteid. Vanem vastutab lapse toetamises on samuti pidajal ja lasteasutusel. alushariduse süsteemis osalemise eest ning osaleb selle Mida mõistetakse antud seaduses „ühise vastutuse“ alla, kas see on finantseerimisel. Eesti Vabariigi §-s 37 sätestatud põhiseaduslik „jagatud vastutus“? Sooviksime hoida ära olukorda, kus lapsevanem kohustus tagada alushariduse kättesaadavus, on tehtud ülesandeks nendib, et „tema toob lapse ning maksab ja lasteaia vastutus on vaid tema kohaliku omavalitsuse üksusele, kes on ühtlasi vanemale last arendada”. Eesmärk peaks olema vabatahtlikul lasteaias käimisel, et põhiliseks partneriks käesolevas seaduses sätestatud ülesannete ka lapsevanem panustab/on kohustatud oma last arendama ka kodus, kuigi täitmisel. Seega käesolevas eelnõus sätestatud eesmärgi täitmisel laps käib lasteaias. on ühine vastutus vanemal, lasteaial ja munitsipaal- ja eralasteaia Ka alushariduse seaduses võiks sees olla lapsevanema kohustus lapse pidajal ning munitsipaal- ja eralapsehoiu pidajal siis, kui laps käib arendamisse nagu „Lapse õiguste konventsioonis“ Artikkel 18. 1. lasteaias või lapsehoius. Osalisriigid rakendavad kõik jõupingutused kindlustamaks selle põhimõtte tunnustamist, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel või teatud juhtudel seaduslikel hooldajatel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Lisaks on ka perearstidel/õdedel vastutus nn jälgida lapse arengut. 28. lõige 2. Käesolevas seaduses sätestatud korras on lasteaed alushariduse Arvestatud. Eelnõud on täiendatud ning erisusi alla ja üle 3- riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, aastaste laste õppe- ja kasvatustegevuste sisus lasteaias eelnõuga … omandavad alla ei kehtestata. Lasteaed on alushariduse riiklikku õppekava alusel kolmeaastased lapsed üldoskusi… alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, Laiendada lõiget – „omandavad alla kolmeaastased lapsed üldoskusi turvalises, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas ja valdkondlike oskusi (nt keel ja kõne, mina ja keskkond). toetatakse pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste Kuni kolmeaastased lapsed peaksid üldoskuste omandamise kõrval saama arengut ning teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad õppekavajärgselt kõne arendust, muusika- ja kunstitegevusi eeldused põhihariduse omandamiseks.  (peenmotoorika arendamiseks); tagatud peab olema varajane märkamine lapse arengu eripärade suhtes. Mina ja keskkond valdkond toob esile mitmeid aspekte, mida väike laps peaks juba teadma (nt enda, pere, tema ümbruse kohta). Samuti on oluline teadlik keeleline arendamine enne kolmandat eluaastat. Samuti võib tegu olla tegusa ja teadmishimulise lapsega, kes on valmis maailma kiiremini tundma õppima ning seda seadus justkui piiraks. 29. § 28 lõige 3 Arvestatud. Rühmade moodustamisega seonduvaid sätteid on Arvestada reaalselt toimivat korda, kus rühmade komplekteerimine eelnõus täpsustatud. toimub kevadel ja rühmad moodustatakse 1. septembriks. Eelnõust tulenevalt on võimalik KOVil tagada lapsevanema soovil Õppeaasta keskel 1,5-aastaseks saades on raskendatud lapsele koha 1,5 – 3-aastasele lapsele koht eralasteaias või -lapsehoius, kus on andmine, kui rühmad on komplekteeritud või peavad siis etteplaneeritult võimalik paindlikumalt teenust osutada. olema vabad kohad? 30. § 4. Alushariduse kättesaadavus Arvestatud. Eelnõu ei reguleeri esialgsel kujul lasteaiakoha (2) Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab elukohajärgse lasteaiakoha pakkumisega ja vastuvõtmisega seotud tingimusi. Alushariduse tagamisel… kättesaadavuse kontekstis on loobutud elukohajärgse lasteaiakoha lõige (4) tagamise põhimõttest. „Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab vanemat 90 kalendripäeva enne lapse pooleteise aastaseks saamist, millises lasteaias on lapsele tagatud lasteaiakoht. Vanem teavitab pärast teate saamist….“ Ettepanek lõiget laiendada – kohalik omavalitsus arvestab ka lapse toe vajadusest lähtuvat tugispetsialistide olemasolu lasteaias. Vanem esitab kohasoovi avalduse vähemalt 90 kalendripäeva enne lapse pooleteise aastaseks saamist (sh soovitud lasteaed, koha kasutamise algus või alushariduse omandamine Kui on laps, kes vajab suuremat tuge erinevate tugispetsialistide poolt, kas kohalik omavalitsus arvestab ka nende võimalustega sobiva lasteaia koha leidmisel? Sisuliselt on eelnõus tegemist vanema vastutuse ja õiguste piiramisega. Kehtivas seaduses on lapsevanema õigus (§15 lg 2) „Vanemale on lapse jaoks lasteasutuse valik vaba“. Ka tuleneb eelnõu sõnastusest bürokraatia märgatav suurenemine. Seletuskirjas on välja toodud, et KOV saab laste  andmed EHIS-est Eesti rahvastikuregistri põhjal, mille andmed ei pruugi olla täpsed. KOV-ides kus lasteaia koha pakkumine toimub veebirakenduse (n ARNO) kaudu, tuleb kogu veebirakendus uuendada/ ümber teha, sest see ei vasta AHS-is kehtestatud koha pakkumise kriteeriumitele. Selleks kulub rahalisi vahendeid ja aega (vähemalt aasta) kogu süsteemi ümberkorraldamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuses tuleb tööle võtta eraldi inimene, kes hakkab nn tegelema lasteaiakohtade pakkumistega vanematele. Omavalitsustes, kus rakendatakse elektroonilist järjekorra registrit toimib lasteaiakohtade komplekteerimine ja lasteaia võrgu kujundamine lähtudes vanemate sooviavaldustest (lasteaia ja lasteaeda tuleku valik vanema poolt). Antud sätte rakendumisel muutub lasteaiakohtade kavandamine järjekorraregistripõhiselt (ka õppeaasta põhiselt) keeruliseks kui mitte võimatuks ja seega lisandub registri arendamisele, muutmisele aeg ja vahendid. 31. § 4 lõige 4 Arvestatud. Eelnõu ei reguleeri esialgsel kujul lasteaiakoha Eelnõus küsimusi tekitanud osa – Lapsevanem teavitab, kui ta ei soovi pakkumisega ja vastuvõtmisega seotud tingimusi ning täpsustunud saada omavalitsuse poolt pakutud lasteaia kohta ning võimaldab on rühmade moodustamisega seonduvad sätted. Lapse lasteaeda alushariduse omandamist kodus või eralasteaias. vastuvõtmiseks esitab vanem taotluse kohaliku omavalitsuse Küsimused, millele ei leidnud vastust seletuskirjast. üksusele. Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha kasutamise * Kas lapsele määratakse lasteaiakoht? soovitud algus ning vanema soovitud lasteaed. Taotlus * Kas lapsevanem saab taotlusel märkida oma eelistatavad lasteaiad? lahendatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kahe kuu jooksul * Kui omavalitsuse poolt pakutud lasteaed ei ole sobiv, siis ta taotluse esitamisest. 1. võib uuesti taotluse esitada ja uut kohta ootama jääda 2. peab tagama lapse hariduse omandamise kodus või eralasteaias? 3. KOV pakub kohta naaberomavalitsuses * Kui laste vastav vanus jõuab kätte kalendriaasta vältel - kas eeldatakse, et laste rühmad ei täitu ning senise kevadise komplekteerimise asemel uueks õppeaastaks - lisanduvad pooleteiseaastaseks saanud lapsed jooksvalt?  Puuduvad tähtajad, mis aja jooksul peab KOV vastuse saama, millal lapsevanem peab midagi vastama. 32. § 4, lg 6 Arvestatud. HTM loobub kohustusest viia üks kord õppeaastas Ettepanek muuta lõiget ning dokumenti läbivalt – … vähemalt üks kord läbi kodus alusharidust omandava lapse arenguhindamist ja - kalendriaastas lapse arenguhindamisel ja vanemaga vestlusel, …. vestlust. Ettepanek muuta lõiget – … arenguhindamisel ja -vestlusel, mille kokkuvõte kantakse Eesti hariduse infosüsteemi. 9. lg (6) selgitada seletuskirjas 4 lg 6 ja lg 7...on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud toetama õppe- ja kasvatusküsimustes vanemaid ja lapsi, kes omandavad alusharidust kodus. Lapse toevajaduse märkamise korral saab kohaliku omavalitsuse üksus koheselt võimaldada lasteaiakoha või tugiteenused. (lk 18). Samas: Käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 kohaselt ei määrata sellist last lasteaiarühma, sest see moonutaks rühmade moodustamise põhimõtteid, õpetajate töökoormust ja lasteaia rahastamise põhimõtteid. (lk 18). Taustaks Tartu „koduste laste“ ülevaade: Tartus on hetkeseisuga kodus alusharidust omavaid 3-7 aastasi lapsi u 233. Neist välismaal olevaid lapsi on u 100, kuidas nende hindamine on planeeritud? Tartus vajab uuest seaduseelnõust tulenevalt seega iga aastaselt hindamist u 130 last. Neist u 40 last vajavad täiendavaid rehabilitatsiooni või tugiteenuseid. Sotsiaalministeerium on 2020. a vastu võtnud juhiseid perearstidele. Uues juhendis pannakse senisest enam rõhku ennetusele, laste terviseprobleemide varajasele märkamisele ning ema ja vanemluse toetamisele (https://www.sm.ee/et/uudised/uues-laste-tervise-jalgimise- juhendis-pannakse-enam-rohku-ennetusele-ja-varajasele). Seega riiklik hindamissüsteem ja kohustus peredele on loodud, aga tulemustest ei tea KOV (lasteasutus) midagi. Riigi eesmärk võiks olla koostöös perearstidega luua kohustuslik süsteem, mis kohustab perearste oma korralistel läbivaatustel saatma „kahtlusega lapsed“ esiteks eriarstide  uuringutele ning teiseks teavitama KOV-i sotsiaalvaldkonda abi vajavast lapsest/perest. Seejärel on võimalik KOV-is korraldada integreeritud teenusmudeli raames vajalike tugiteenuseid ning haridusvaldkonna teenust, mis toetab lapse koolivalmiduse saavutamist. Lapse arengu hindamine enne kolmandat eluaastat on väga oluline, aga siin võiks ka riikliku süsteemi mõttes leida võimalused kuidas perearstide hindamistulemused jõuaksid KOV-i. Väheneb dubleerivate hindamistegevuste osakaal. Keskendutakse vajaduspõhiste teenuste rakendamisele ja tähtsustub ka vanema vastutus Kokkuvõtteks - aastaid päevakorral - kuidas viia kokku lapse ja pere toetamiseks tervishoiu-, sotsiaal- ja haridussüsteem (s h kohalikud omavalitsused). 33. § 5. Õppekava lg 3 Eelnõu ei sisalda õppenõukogu mõistet ning õppenõukogu ….„lasteaia õppekava koostavad ja arendavad õpetajad koostöös ülesandeid eelnõus sellest tulenevalt ei kehtestata. Eelnõu kohaselt abiõpetajate, tugispetsialistide ja lapsevanematega ning õppekava koostab lasteaed alushariduse riikliku õppekava alusel lasteaia kooskõlastab õppenõukogu ja kinnitab direktor allkirjaga. õppekava. Õppekava koostamisse kaasatud töötajaid eelnõuga ei "Vanematele õppekava tutvustada ja arvestada nende poolseid piiritleta. Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on direktor, ettepanekuid enne kinnitamist. § 23 (1) Lasteaia tegevust juhib direktor, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Tugispetsialiste on kelle ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud õppe- ja nimetatust lähtuvalt asjakohane õppekava koostamisse ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ning lasteaia õppekava arendamisse kaasata, kuid seaduseelnõu vastavat kohustust täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine eraldiseisvalt ei sätesta. koostöös hoolekoguga. Tähelepanek: koostavad õpetajad jt, aga direktor vastutab täitmise eest? Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus §17 (2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kui lasteaias on tugispetsialistid, oma ala asjatundjad, siis peaksid ka nemad olema kaasatud õppekava arendamisesse. 34. § 6 lg 2 Arvestatud. Eelnõud on vastavalt täiendatud - lasteaia õppekeel "Riive § 4 lg 2 Eesti Vabariigi Põhiseadusega § 37 alates 3-aastastest lastest on eesti keel. Õppe- ja kasvatustegevuse  /…/ Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Igaühel on õigus läbiviimiseks eesti keeles peab igas rühmas olema tagatud saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja. valib õppeasutus. /…/" Eelnõu seletuskirjast selgub, et eestikeelne õpe vene õppekeelega rühmades on tagatud tänu HTM projektile „Professionaalne eestikeelne õpetaja lasteaias“. Tegemist on projektiga ja pole aru saada, mis saab lasteaedadest, keda projekti ei valita või siis, kui projekt lõppeb. Kui on planeeritud, et kõigile vene õppekeelega rühmadele luuakse lisaks eestikeelse õpetaja töökoht, peaks see ka üheselt kirjas olema. Kui alates 3-aastastest rahastatakse lisaks eestikeelset õpetajat, siis on selgusetu, kas enne kolmandat eluaastat (sõim) on lubatud ainult eestikeelne õpe. 35. § 8. Rühma moodustamise alused ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuded lg Arvestatud. Eelnõus on rühmade moodustamise aluseid (1) täpsustatud. Tuge vajavale lapsele tagatakse sobivad tingimused „lasteaia pidaja moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaia sarnaselt PGSis sätestatule, võttes aluseks üldise, tõhustatud ja rühmad, kuulates enne otsuse tegemist ära hoolekogu arvamuse“ eritoe määratluse. Lapse heaolu toetamiseks võib lasteaias Lasteasutuse pidaja moodustab vastavalt vajadustele ja võimalustele moodustada väiksemaid rühmasid. Soovituse lapsele sobiva lasteaia rühmad. rühmasuuruse kohta annab kooliväline nõustamismeeskond Tuge vajavate laste arengu paremaks toetamiseks võib lasteaias (edaspidi nõustamismeeskond). moodustada väiksemaid rühmi, et luua vajalikud tingimused ja tugiteenused lastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavarühmas …“ või „väikerühmade moodustamine lähtuvalt laste toevajadusest…..“ või lähtuvalt PGSist „tõhustatud tugi, eritugi“. Reaalsuses pole lasteaia pidajal võimalik moodustada rühma iga lapse vajadusi ja heaolu silmas pidades. Rühma moodustamisel pole alati teada tugiteenuste vajadus rühmas (v. a kui lapsel on meditsiini/sots. süsteemis määratud puue, rehabilitatsiooniplaan). Lapsevanemad ei teata või pole teadlikud lapse toe vajadusest. Lapse tugiteenuste vajadused selguvad lapse lasteaias käimise esimestel kuudel või ka aasta, kaks hiljem (mõni erivajadus nn süveneb). Siinkohal ei saa ka tugiteenuste koordinaator uute rühmade puhul arvamust avaldada. Kui rühma moodustaks iga lapse vajadusi silmas pidades, siis tuleks kõikide laste areng enne lasteaeda tulekut ära hinnata (näiteks Horvaatias hinnatakse lapse arengut enne lasteaeda tulekut psühholoogi ja eripedagoogi poolt ning vajadusel suunatakse laps lisauuringutele). Samuti on vaja nn tugevajavate laste toetamiseks luua rühmi, kus on vähem lapsi ja selleks ei ole vaja hoolekogu arvamust küsida (hoolekogu ei vastuta HEV lapse arengu toetamise eest), piisab kui teavitada vastava rühma lapsevanemaid. Praktikas on olnud mitmeid juhtumeid, kus vanem ei soovi last panna rühma, kus on tugevajavad lapsed. Ka on ebaselge, milleks kohustab „hoolekogu arvamus“, kuid annab võimaluse KOVi ja juhtkonna otsuseid vaidlustada kui näiteks erivanuseliste laste rühma moodustamine ei sobi vanematele (seda enam, et KOV peab lastele võimaldama lasteaia kohti aasta ringselt). Rühmade komplekteerimine sõltub kohta vajavate laste vanusest, vajadustest piirkonnas, tugiteenuste vajadusest, mitte hoolekogu arvamusest. Erirühmade olemasolu on seaduse eelnõus välistatud. Tuleb arvestada reaalsusega, et kõiki lapsi pole võimalik suure rühma tegevustesse kaasata. On küll seadusjärgselt (eelnõu) võimalik moodustada väiksemaid rühmi, hinnates lapse vajadusest tulenevalt mitme lapse kohta iga erivajadustega laps kasutab, kuid kaovad soodustused logopeedil, eripedagoogil, jt rühmaga seotud töötajatel (pikem puhkus, pensionisoodustus) - mis motiveeriks töötama erivajadustega lastega. Erirühmas, sh sobitusrühmas on kehtiva seaduse alusel ettenähtud tugispetsialistid – logopeed, eripedagoog, eripedagoogiliste pädevuste nõue erirühma õpetajatel. Eelnõu kohaselt, erirühmade kaotamisel, halveneb erivajadusega laste arengu toetamise kvaliteet. Tuleb arvestada asjaoluga, et erirühmade kaotamine puhul jääb kasutamata kogemustega õpetajate potentsiaal.  * Kui rühmas rakendatakse juhtivõpetaja süsteemi, siis rühmas on ainult 1 õpetaja. * Ei saa lähtuda rühmade moodustamisel vaid laste arvust, oluline on lähtuda ka sellest, millist tuge nad vajavad rühmas igapäevatöös. Tugiteenust osutab tugispetsialist, rühmas aga tuleb rühmameeskonnal leida võimalusi, kuidas kollektiivis last/lapsi kõige tõhusamal ja parimal viisil toetada. Seega leiame, et toevajadus ei pea alati võrduma tugiteenuste vajadus. Lg 2 Ettepanek lõiget muuta - „Laste arv rühmas peab olema vastavuses õpetaja(te) ja abiõpetaja lapse, laste suhtearvu ja toe vajaduse(te)ga ning tugiteenuste osutamise vajadusega...“ Ei pea vajalikuks täiskasvanutele eraldi ruutmeetreid arvestada. Kui lasteaias on ühe rühmaruumiga rühmad - pindala on 66 – 68m2. Kuidas arvestada laste arvu rühmas? Rühma mängu- ja puhkeruumis peab põranda pindala olema iga lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt 2 ruutmeetrit. Kui rühma mängu- ja puhkeruum on ühendatud, siis vähemalt 4 ruutmeetrit iga lapse ja täiskasvanu kohta (Alushariduse seaduse seletuskiri lk 25). Õpikeskkonna nõuete järgi saab panna nendesse rühmadesse 14 36. § 8. Rühma moodustamise alused ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuded lg Arvestatud osaliselt. Riskianalüüsi juhendmaterjal töötatakse välja (3) lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuete rakendamiseks. Bürokraatia vähendamiseks on soovitav koostöös Päästeameti, Tööinspektsiooni ja Terviseametiga töötada välja lasteaia keskkonna terviklik analüüsi vorm (töötajate ja laste keskkond on tervik). Lasteaed on kohustatud koostama erinevaid aruandeid/riskianalüüse: 1) enesekontrolli tuleohutuse aruanne Päästeametile (veebipõhine), 2) töökeskkonna riskianalüüs – töötajate füüsiline ja psühho-sotsiaalne keskkond (kontrollib Tööinspektsioon, veebipõhine alates 2021 märtsist),  3) lasteasutuse laste turvalise ja tervisliku keskkonna riskianalüüs, mida kontrollib Terviseamet. 37. § 9. Tugiteenuste osutamine lg (2) Selgituseks, eelnõuga ei muudeta lasteasutuse pidaja kohustust Tugiteenuste koordinaatori määrab lasteasutuse direktor või pidaja. luua võimalused lapsele tugiteenuste tagamiseks. Eelnõust on Seletuskirjast loeme, et kui pidaja ei suuda tagada tugiteenuste kaotatud tugiteenuste koordinaatori mõiste ning ülesanne määrata, kättesaadavust, saab talle määrata sunniraha. Pidaja ei koolita mitme lapse eest on tugevajav laps rühmas. Lapse arengu tugispetsialiste. Nimetatud spetsialistide puudus on teemaks olnud toetamiseks ja tugiteenuste osutamiseks määrab direktor vähemalt viimased 20 aastat ning riiklikult pole suudetud seda probleemi haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija, kelle ülesanne lahendada. Kui riik ei suuda tagada vajalikke spetsialiste, siis on on nõustada vanemaid ning juhtida lasteaiasisest või -välist mõeldamatu, et selle eest hakatakse karistama lasteaia pidajaid. NB! meeskonnatööd lapse õppe ja arengu toetamiseks ja tugiteenuste Riigikontrolli audit!!! rakendamiseks. Personali valik ja -juhtimine on direktori vastutusalas, mitte pidaja. Pole Eelnõus on loobutud regulatsioonist, mis sätestab, mitu kohta mõistetav, miks pidaja määrab tugiteenuste koordinaatori. Kes vastutab, täidab üks erivajadusega laps. Selle asemel sätestatakse see otsustab. Pidaja saab tagada tugiteenuste koordinaatori töötasu ja õpetaja/abiõpetaja ja laste suhtarvud, mis on rühmas, kus on määrata töökoormuse olenevalt lasteasutuse suurusest või tugevajavate erivajadusega laps, tavapärasest väiksemad. laste arvust. Kaalume tugispetsialistide tähtajalise töölepingu sõlmimise Tugiteenuste koordinaator ei saa üksi otsustada, mitme lapse eest on võimalust, vastav muudatus tuleks kehtestada haridustasemete tugevajav laps rühmas, vaata § 26 lg 8 selgitust. üleselt. Tugiteenuste tagamise kõige suurem takistus on logopeedide ja eripedagoogide puudus. Ka antud spetsialistide puhul peaks olema võimalik sõlmida 1-aastane tööleping, nagu õpetajate puhul, näiteks kui inimene õpib magistriõppes logopeediks või eripedagoogiks. Õpetajate ja abiõpetajate puhul on võimalus 1-aastane tööleping teha, aga tugispetsialistide puhul mitte – seega tundub ebavõrdne kohtlemine ning lapsed jäävad üldse ilma abita, õpetajad toeta. Vajalik planeerida tugiteenuste koordinaatorite täiendõpet (HTM koolitusrahad ka tugispetsialistide täiendõppeks). 38. § 12. Vanema õigused ja kohustused Kodukorrast kinnipidamine on kirjeldatud eelnõu § 15 lõikes 12, Lisada: mis sätestab, et lasteaia kodukord on lastele, vanematele ja lasteaia Vanemal on kohustus: töötajatele täitmiseks kohustuslik ning see avalikustatakse lasteaia Pidada kinni lasteaia riiklikus õppekavas sätestatud alushariduse veebilehel. eesmärkidest, põhimõtetest, lasteaia kodukorrast ning teha lasteaiaga koostööd….. Kodukorrast kinnipidamine on väga oluline, kuna seal on põhjalikumalt kirjeldatud, muuhulgas ka lasteaia eripärast tulenevaid, töökorralduslike aspekte. 39. § 12. Vanema õigused ja kohustused lg 3 Arvestatud. Eelnõu vastavaid sätteid ja seletuskirja on lõige 3 sõnastada: teavitada lasteaeda lapse terviseseisundist ja ettepanekust lähtuvalt täiendatud. arengutingimustest, mis mõjutavad alushariduse omandamist Jääb ebaselgeks, keda lapsevanem peab teavitama lapse terviseseisundist ja arengutingimustest, mis mõjutavad alushariduse omandamist. Kuidas toimub „lapse terviseseisundist ja arengutingimustest teavitamine“ lähtudes isikuandmete kaitse seadusest– lapsevanema kohustus? Kuidas on fikseeritud? Vajab täpsustamist, mis tähendab „teavitada lapse arengutingimustest“. 40. Lasteaia pidaja õigused ja kohustused lg 1 ja 2 Eelnõu kohaselt on põhivastutus alushariduse kättesaadavuse ja Kui koostöö korraldajaks on pidaja „korraldab koostööd kogukonnas“, kvaliteedi tagamisel lasteaia pidajal, kes võib ülesandeid siis kes vastutab? Õiguslikult on niigi munitsipaallasteaed kohaliku delegeerida lasteaia direktorile. omavalitsuse haldusalas, kuid koostöö, sh suhtlus lastekaitse jt üksustega on põhimääruses delegeeritud lasteaia juhile. Tegemist on asutuse juhi õiguste piiramisega. Seletuskirjas on paragrahv 13 lg 2 „lasteaia kohustused“, järgnevas aga ja eelnõus „pidajal on kohustus“. 41. Lasteaia pidaja õigused ja kohustused lg 2 p 3 Arvestatud. HTM loobub kohustusest üks kord õppeaastas viia Mil viisil toimub pidaja poolt pidev lapse arengu jälgimine ja läbi kodus alusharidust omandavate laste arenguhindamist ja - lapsevanemale tagasisidestamine? Esmaabi pakkumine ja meditsiinilise vestlust. personali tagamine, kui lasteaedades ei pruugi olla selleks enam ruumilisi tingimusi ja pädevaid spetsialiste? 42. § 14 lg (11) Lasteaeda peavad saama kasutada kõik lapsed, kelle vanemad seda soovivad (igaühel on õigus haridusele, sh alusharidusele,  „Lapse võib munitsipaallasteaiast välja arvata üksnes vanema soovil või põhiseaduse § 37). Kuigi lasteaias käimine on vabatahtlik, tuleb koolikohustuse täitma asumisel“ arvestada, et alusharidus on lapse tervikliku arengu seisukohalt Eelnõusse on lisatud lapse huvide kaitsest tulenev säte, mis välistab KOV oluline. Eelnõust tulenevalt on kohaliku omavalitsuse üksuse lasteaeda vastuvõtu ja väljaarvamise kordades võimaluse arvata välja nn kohustuseks tagada lapsevanema soovil lapsele lasteaiakoht. pikaajalise võlgnevuse korral. Lapsest lähtudes on see mõistetav, kuid KOV võib kehtestada eralasteaia pidajale vastava nõude. paneb KOV-i kaaluma inkasso ettevõtte teenuse kasutamist. Eralasteaia puhul on pidajal väljaarvamise võimalus, seega tundub olevat ebavõrdne Lapse võib munitsipaallasteaiast välja arvata üksnes vanema kohtlemine. avalduse alusel või siis, kui laps läheb kooli. Muid aluseid eelnõu ette ei näe. Seega ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada täiendavaid lasteaiast välja arvamise aluseid. Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et praktikas puudus lapse lasteaeda vastuvõtu ja väljaarvamise osas õigusselgus ning kohaliku omavalitsuse üksused on kehtestanud õigusvastaselt laste lasteaeda vastuvõtu ja väljaarvamise kordades laste lasteaiast väljaarvamise juhul, kui laps puudub lasteaiast üle kahe kuu ning vanem ei ole tasunud lasteaia osalustasu. Õigusselguse puudumisele ja tekkinud õigusvastastele olukordadele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. 43. §18 Riskianalüüs Arvestatud. Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuete määrus Riskianalüüsi kinnitab lasteaia direktor, kooskõlastades pidajaga. lisatakse eelnõule. Kuna riskianalüüsi puudutav rakendusakt on puudu, siis pole võimalik sellele tagasisidet anda. 44. §19. Sisehindamine Arvestatud. Sisehindamise nõuded on muudetud sarnaseks põhi- Seletuskirja põhjal ei ole konkreetselt aru saada, mis osas ja kuidas ja gümnaasiumiseaduses sätestatuga ning eelnõus on kehtestatud vähendatakse sisehindamise bürokraatlikke nõudeid. arengukavaperiood - vähemalt 3 aastat. Lasteaia sisehindamise Samuti pole üheselt selge kas sisehindamist peab läbi viima iga kolme korraldab direktor koostöös lasteaia töötajate ja hoolekoguga aasta järel või üks kord arengukava perioodi jooksul (arengukava võib vähemalt üks kord arengukava perioodi jooksul. koostada ka neljaks, viieks või kuueks aastaks). Siin peab ilmselt pidaja oma õigusaktiga määrama, et kui pikaks ajaks võib teha arengukava (nt max 6 aastaks). 45. § 22. Õppeõiguse kehtetuks tunnistamine lg (1) p 4 „lasteaia pidaja ei taga Arvestatud. Vastav säte on eelnõust eemaldatud, kuid see ei käesoleva seaduse sätestatud korras tugiteenuseid“ vabasta pidajat lapsele vajalike tugiteenuste tagamise kohustusest. Kui õppeõiguse kehtetuks tunnistamise aluseks on tugiteenuste Õppeõiguse kehtetuks tunnistamise aluseks on riikliku- või mittetagamine, siis peaks olema seaduses määratletud periood, mida haldusjärelevalve käigus tõendatud õigusrikkumine ja käsitletakse õppeõiguse kehtetuks tunnistamise aluseks. järelevalveorgani ettekirjutuste täitmata jätmine ettenähtud Tugispetsialistidega on § 9 lg 3 määratletud „vähemalt logopeedi või tähtajaks. eripedagoogi teenus“. Teadaolevalt on isegi Tartus ja Tallinnas antud teenuse osutamiseks spetsialiste leida keeruline. Seega kui ühel õppeaastal ei ole mingil perioodil võimalik spetsialisti leida (näiteks lapsehoolduspuhkusel olija asendajaks), on see aluseks õppeõiguse kehtetuks tunnistamisel ehk see tähendab asutuse sulgemist ja mis saab lastest, töötajatest? 46. § 23 Lasteaia juhtimine lõige 3 Mitte arvestatud. Alushariduse seaduse eelnõuga ei sätestata Mõiste „võib“ asendada piirnormidega, alates millest peab olema lasteaia töötajate miinimumkoosseisu. direktorile tagatud abiks õppealajuhataja. Eelnõu kohaselt võib lasteaia pidaja luua õppealajuhataja Kaaluda võimalust kehtestada piirnorm ühe lasteasutuse rühmade arvule ametikoha õppekava rakendamisega, õpi- ja kasvukeskkonna (n 14 rühma - 18 rühma). Direktori töökoormust suurendab see kui tagamisega, õpetajate ja abiõpetajate või teiste töötajate rühmad on pikkade vahemaadega (eeldab transpordivajadust) erinevates professionaalse arengu toetamisega ja täienduskoolitusega ning majades. Seda enam vajab juht abikäsi, et tagada tõrgeteta töökorraldus ja vanematega koostöö korraldamisega seotud tööülesannete jätkusuutlik areng oma organisatsioonis. Kuni seaduses on mõiste „võib“ täitmiseks. Kui direktor juhib lasteaeda, millel on mitu siis see ei ole kohustav ja jätab direktorid kaitseta. Pidajal on võimalus tegevuskohta, võib lasteaia pidaja luua igale tegutsemiskohale otsustada kui suur on lasteaia juhi töökoormus. Seadus peaks stabiilsust õppealajuhataja ametikoha. ja järjepidevust toetama. Pidajad vahetuvad - on poliitilised. 47. lõige 7 Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles vallavanem Arvestatud. Hoolekogu osaleb munitsipaallasteaia direktori vaba või linnapea või tema volitatud ametiisik. ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi läbiviimises. "Töölepingu seadus § 12 ütleb: Töölepingut saab muuta ainult poolte Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles kohaliku kokkuleppel. § 41 (2): Tööandja peab tagama töötaja isikuandmete omavalitsuse üksus. töötlemise vastavalt õigusaktides sätestatule. Nii Põhikooli - ja gümnaasiumiseaduses kui ka Huvikooli seaduses ei sisaldu hoolekogu kaasamist direktoriga töölepingu sõlmimisel, ülesütlemisel ega ka muutmisel.  Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab kooli pidaja. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 71. Direktor (6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule. § 23 lõige 1 Lasteaia tegevust juhib direktor, kelle ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ning lasteaia õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine koostöös pidaja, õppenõukogu ja hoolekoguga. Põhjendus: seletuskirjas lk 51 §23 lg 1 selgituse lõpp … Direktori tegevuse eest vastutab lasteaia pidaja. 48. § 24. Hoolekogu Eelnõu kohaselt kinnitatakse hoolekogu töö- ja liikmete valimise Täpsustada punkti: hoolekogu vastutuse, kokkukutsumise ja kord hoolekogu otsusega. Töökorras reguleeritakse kõik moodustamise osas. hoolekogu tegevusega seotud kokkulepped. Täpsustada punkti: hoolekogu vastutuse, kokkukutsumise ja moodustamise osas. "Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 73. Hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras. Kes algatab hoolekogu kokkukutsumise? Kes vastutab organi tegevuse eest? Kes moodustab hoolekogu? Kelle ülesanne on tagada hoolekogu töö?" 49. Lisada: Hoolekogu ei vastuta lasteaia eelarve kinnipidamise ja selle avaldab arvamust lapse toidukulu päevamaksumuse kehtestamises. täitmise eest. Pidaja peab tagama lastele tervisliku toidu Kehtivas seaduses otsustab toidupäeva maksumuse hoolekogu. kättesaadavuse ja kvaliteedi lähtudes turuolukorrast. Hoolekogul Toidupäeva maksumuse sisuline arutelu hoolekogus on oluline lasteaia on lasteaias oluline roll jälgida, et tagatud on alushariduse  toitlustamise analüüsimiseks ja tervisliku toitumise harjumuste taskukohasus ja rühmade komplekteerimisel on arvestatud laste kujundamiseks koostöös peredega. vajadustega. Hoolekogu on koostööpartneriks lasteaia pidajale. 50. lg 2 ja12 „avaldab arvamust lasteaia osalustasu kohta“ Kuigi lõppastmes vastutab munitsipaallasteaias alushariduse Välja jätta: kättesaadavuse ja kvaliteedi eest kohaliku omavalitsuse üksus ja -arvamuse avaldamine rühmade moodustamise kohta, vastavad otsused on tema pädevuses, näeb eelnõu siiski ette sellise - avaldab arvamust vanemate osalustasu kohta; sisetegevuse allutamise teatud reeglitele, vältimaks kohaliku Põhjendus eelnevas - § 8. Rühmade moodustamine omavalitsuse üksuse liiga vaba otsustusõigust. Eelnõu sätestab Vanema osalustasu määr on nn poliitiline arutelu ja otsus, selle kehtestab olulise kontrollmehhanismina hoolekogu õiguse arvamuse volikogu ning otsus tuleneb eelkõige kohaliku omavalitsuse avaldamiseks. Oluline on kuulata ära arvamus hoolekogult, kelle eelarvestamise alustest – eelarve vajadustest ja võimalustest lasteaedade põhiülesandeks on jälgida, et lapse arengu jaoks luuakse sobivad võrgu ülalpidamisel. tingimused. Mõistes „arvamuse avaldamine“ on ebaselge vastutuse olemasolu/määr. See ei kohusta millekski, kuid annab võimaluse vaidlustada juhtkonna ja KOV otsuseid. Arvamust osalustasu kohta saavad vanemad avaldada läbi kohaliku võimu, mitte iga lasteaia hoolekogu. 51. § 25. Lasteaia töötajad Muusika- ja liikumisõpetaja ametikohtade kadumist alushariduse Lg 1 ja 2 seaduse eelnõuga ei kavandata. Kehtiva koolieelse lasteasutuse Lisada õppe- ja kasvatustegevustega seotud töötajate hulka muusika- ja seadusega võrreldes ei sätestata eelnõus edaspidi küll lasteaia liikumisõpetaja personali miinimumkoosseisu ning ei reguleerita tänasel kujul ka Lõiget laiendada – „Lasteaia pidaja loob täiendavaid ametikohti muusikaõpetajate töökoormust, kuid vastava muudatuse taotluseks (muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, ujumisõpetaja, logopeed, eripedagoog, ei ole professionaalse muusikaõpetuse kadumine lasteaedades. psühholoog, füsioterapeut, tervishoiutöötaja jms) käesolevas seaduses Muudatuse eesmärgiks on võimaldada lasteaia pidajale ja juhile sätestatud ülesannete täitmiseks.“ lasteaia eripärast ning tegevuseesmärkidest tulenevalt suuremat (3)“ Õppealajuhataja, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialisti vaba otsustuspädevust ja -vabadust ametikohtade loomiseks ning ametikoha täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi“. tegevuse korraldamiseks. Lähtudes meie traditsioonidest alushariduses ja õppe-kasvatustegevuse paremast kvaliteedist, on oluline kui õpetajat ja laste arengut on toetamas Eelnõu kohaselt on lasteaia pidaja kohustuseks tagada, et lasteaia spetsiifiliste oskustega professionaalid. töötajate üldarv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate „Muusika- ja liikumisõpetaja koosseisu määramisel lähtutakse arv on piisav, et kindlustada riiklikus õppekavas sätestatud lasteasutuse õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades, sh muusikas, lapse arengu eeldatavate tulemuste eesmärkidest, sisust ja korraldusest.“ Selline lähenemine on väga nõrk saavutamine. Lapse muusikalise või füüsilise arengu toetamine ja  alus muusika- ja liikumisõpetaja ametikoha säilitamiseks, veel vähem arengu eeldatavate tulemuste saavutamine vastavas valdkonnas loomise põhjuseks. Muusikaline kuulmine, rütmi tajumine on arendatav eeldab aga professionaalselt ja järjepidevalt läbiviidud muusika- ja ja tulemuslikum just koolieelses eas. liikumistegevuste toimumist lasteaias. Muusika- ja Tervisedenduseks loob aluse liikumine. Liikumisõpetaja, kelle ainus liikumisõpetaja ametikoht ei saa kirjeldatut silmas pidades olema eesmärk ja töö on panna lapsed liikuma on spetsialistina asendamatu ajal, koolieelsetes lasteasutustes seega senisest vähem tähtis. kus üha rohkem istuv eluviis ja vähene liikumine ohustab meie laste tervist. Lasteaias töötavate õpetajate, sh muusika- ja liikumisõpetajate, Õppealajuhataja ametikoht väga oluline, et tagada õppe- ja kvalifikatsiooninõudeid alushariduse ja lapsehoiu seadusega ei kasvatustegevuse kvaliteet ning lasteaia pedagoogiline arendustegevus muudeta. Õpetaja peab omama kõrgharidust ja õpetaja kutset või (ka projektide juhtimine, tudengite praktika korraldus, huvitegevuse pedagoogilisi kompetentse. koordineerimine, sisehindamise läbiviimine, lasteaia direktori asendamine) ühtsete väärtushinnangute alusel. Lisandub lapse arengu Eelnõu kohaselt võib lasteaia direktor luua õppealajuhataja hindamise- vestluste kandmine EHIS-sse. ametikoha. Nii õppealajuhatajale kui ka tugispetsialistidele on Tugispetsialistid on samuti õppe- ja kasvatustegevusega seotud. sätestatud kvalifikatsiooninõuded, mis on aluseks ametikohtade Ei näe selgitust (põhjendust) miks edaspidi peaks õppealajuhataja ja täitmist eeldava konkursi korraldamisel. tugispetsialistid tööle võtma ilma konkursita. Seaduses peaks olema ametinimetustega võimalike spetsialistide loetelu. 52. 2) Lasteaia töötajate koosseisu kinnitab direktor lasteaia pidaja Eelnõu kohaselt viivad õppe- ja kasvatustegevusi lasteaias läbi kehtestatud korras. õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne on toetada iga lapse Lasteaia töötajate alla lisada töötajate koosseisu kinnitamine, oluline arengut ning alushariduse omandamist. Abiõpetajal on õppe- ja lasteasutuse finantseerimisel ja töö korraldamisel. kasvatustegevustes õpetajat abistav roll, täiendavate tööülesannete Kus kehtestatakse abiõpetaja tööaeg ja puhkus? Kas abiõpetaja ametikoht täitmine ning korraldus, sh koristustööd või toitlustus, lähtuvad võrdub õpetaja abi ametikohaga? Kas muutub ametinimetus või ka asutusesisestest kokkulepetest. töösisu? Õpetaja abil koristamise ja laste toitlustamise ülesanded, lisaks Eelnõu kehtestab abiõpetaja kvalifikatsiooninõude, milleks on lastega tegelemisele. keskharidus ja lapsehoidja kutse või pedagoogilised Kehtestada direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale puhkus 56 ja kompetentsid. Abiõpetaja kompetentsusnõudeid kirjeldab abiõpetajale vähemalt 35 kalendripäeva. lapsehoidja kutsestandard ning täpsem töösisu sätestatakse asutuse Eelnõuga on vähendatud juhi vastutust ametikohtade loomisel ja õppe- tasandil ametijuhendis. Abiõpetaja tööpäeva pikkus on 8 tundi. kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks vajaliku personali töötajate arvu Puhkuse otsustab KOV või lasteaia pidaja. ning nende kvalifikatsiooni tagamisel. Eelnõuga ei kavandata muudatusi lasteaia õpetajate puhkuse kestuse määratlemisel. 53. § 26. lg 5, p 1 ja lg 6 Arvestatud. Eelnõu sõnastust on täiendatud. Eelnõu kohaselt peab Igas rühmas peab olema õpetaja või abiõpetaja… igas rühmas olema vähemalt üks täiskohaga õpetaja. Rühmas on Seletuskirjast peaks selguma kas edaspidi on võimalik rakendada nii ühe endiselt võimalik rakendada nii ühe õpetaja kui ka kahe õpetaja õpetaja kui kahe õpetaja süsteemi. süsteemi. Vastuolu – lg 5 p 1 sätestatakse 1,5 – 3 aastastest lastest moodustatud rühmas õpetaja seitsme lapse kohta, lg 6 aga 1,5-3-aastaste laste puhul üks õpetaja (kaks tundi päevas) kui tegevuskohas alla 42 lapse. Lg 5 sõnastusest „igas rühmas peab olema vähemalt üks õpetaja arvestusega, et abiõpetaja on tagatud …“ võib välja lugeda, et järgnev suhtarv hõlmab lapsi ja abiõpetajaid. 54. § 26, lg 7 …täidab üks tuge vajav laps suhtarvude arvestamisel kaks kuni Arvestatud. Eelnõus on loobutud varasemalt § 9 lg 2 nimetatud neli kohta, lähtudes käesoleva eelnõu § 9 lõikes 2 nimetatud isiku isikust. Sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega saab ettepanekust. edaspidi lasteaias olema haridusliku erivajadusega lapse õppe Alushariduse seaduse seletuskiri (lk 24). Edaspidi ei eeldata rühmade, kus koordineerija, kelle ülesanne on nõustada vanemaid ning juhtida õpivad toevajadusega lapsed, moodustamisel koolivälise lasteaiasisest või -välist meeskonnatööd lapse õppe ja arengu nõustamismeeskonna s.o Rajaleidja soovitust. toetamiseks ja tugiteenuste rakendamiseks. Lapsele tagatakse Ettepanek toevajaduse määratlemine ja määratlejad täpsemalt vajalik tugi sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kirjeldada, soovitavalt nt nõustamiskomisjon või ekspertgrupp KOV sätestatule, võttes aluseks üldise, tõhustatud ja eritoe määratluse. tasandil. Kui lasteaia tagatud üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud Tugiteenuste koordineerija ei pruugi olla üksi pädev hindama lapse tulemusi, teeb haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija arengu vajadusi ja otsustama (tegema ettepaneku) mitme koha arvestus lapsevanemale ettepaneku pöörduda koolivälise peaks vastama tuge vajavale lapsele. nõustamismeeskonna poole. Koolivälise nõustamismeeskonna Kui isiku määrab KOV (eelnõu §9, lg 2), siis saab olla nimetatud isik ka soovitusel võib rakendada tõhustatud tuge või erituge. väljaspool lasteaeda? Kui lasteaia koosseisus oleva isiku, siis on Täiendavalt võib lapse heaolu toetamiseks moodustada vähendatud juhi vastutust/otsustusõigust? väiksemaid rühmasid. Soovituse lapsele sobiva rühmasuuruse Seaduses on lapse toevajaduse määratlemise rõhk pandud käesoleva kohta annab kooliväline nõustamismeeskond. eelnõu § 9 lõikes 2 nimetatud isikule. Seni on soovitusi andnud kindel asutuseväline (ja –ülene) meeskond. Kas uue seaduse järgi otsustab iga asutus ise, kui suurt tuge laps vajab, kuidas sõltub antud otsustusvõimaluse andmine lasteaia rahastamist. Kas sellega võib kaasneda rahastamine vs lapsele sobiva toe vajaduse loomine?  Kui KOV-i otsustada jääb tugiteenuste vajaduse määramine siis peab KOV välja töötama alused, mis reguleerivad toevajadusega laste ja personali suhtarvud. Ehk siis nn tõhustatud või eritoe vajadustega laste ja täiskasvanute kooslused ning ka rühma suurused. 55. lg 8 ..töötasu alammääras kokku leppimine – „õpetajate ja abiõpetajate Eelnõu ei sätesta abiõpetajate töötasu alammäära. ühenduste esindajad“ Ei tea olevat abiõpetajate ühendust või on siin mõeldud lapsehoidjate liitu? Kui lepitakse kokku abiõpetaja töötasus, siis peaks olema toetus riigieelarvest (nagu õpetajal). Paragrahv 27. Rahastamine lg 3 sätestatakse aga toetus ainult õpetajate tööjõukuludeks. 56. Lisada „õppenõukogu“ mõiste seadusesse. Mitte arvestatud. Eelnõu ei sätesta õppenõukogu mõistet ja ei Näiteks võtta aluseks PGS´i (§ 72) sõnastuse õppenõukogu kohta, sh: reguleeri sellega seotud töökorda. lg 1 „lasteaial on õppenõukogu, mille ülesandeks on pädevuse piires Muudatuse eesmärk ei ole õpetajate kaasarääkimise ja õppe-kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine.“ otsustuspädevuse vähendamine, vaid suurem paindlikkus Lg 2 „õppenõukogu liikmeteks on lasteaia direktor, õppealajuhataja, pedagoogilise koostöö korraldamisel ning õppe- ja õpetajad, tugispetsialistid jt direktori nimetatud isikud“ kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamisel asutuse juhtimis- Välja on jäetud pedagoogiline nõukogu ja seega ka õpetajate osalus ja arendustegevustesse. asutuse arenduses. Kuigi pole pedagoogi nimetust võiks lähtuda Eelnõu sätestab kohustuse kaasata lasteaia töötajaid kõikide põhikooliseadusest ja kehtestada õppenõukogu alusdokumentide (nt õppekava, arengukava, riskianalüüs) Õpetajate, mitte ainult hoolekogu, kaasamine lasteasutuse juhtimisse on koostamise protsessi ning arendustegevustesse, meetodid õppe- ja väga oluline. kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamiseks valib lasteaed. Seletuskirjas pole põhjendatud, miks pole enam pedagoogilist nõukogu. 57. § 27 Munitsipaallasteaia rahastamine Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses on toidukulu Lõige 6 Lapse toidukulu katab lapsevanem päevamaksumuse kehtestamine, sh määratlemine kuidas ja millest Selgitada seletuskirjas mida toidukulu tähendab, kas ainult toidukulu päevamaksumus kujuneb. toiduainete maksumust või ka köögitöötajate töötasu. Näiteks eralasteaias tasub vanem ka toiduvalmistamise kulu. 58. 29. lg 4 ja 5 Koostatud on juhendmaterjal lasteaedadele õpi- ja Terviseametil on sise- ja väliskeskkonna riskide hindamise vorm. kasvukeskkonna riskianalüüsi koostamiseks tulenevalt õpi- ja Päästeamet hindab riske ameti veebilehel oleva vormi kohaselt. kasvukeskkonna nõuete määrusest. Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded ei hõlma tuleohutuse nõudeid, mille alusel teostab järelevalvet Päästeamet. 59. Paragrahv 33 Kvalifikatsiooninõuetest tulenev üleminekuperiood Abiõpetaja ja direktori, sh õppealajuhataja, kvalifikatsiooninõuetele on kehtestatud eelnõus üleminekuperiood § 33. Kvalifikatsiooninõuetest tulenev üleminekuperiood - lisada kuni 1 septembrini 2027. Õpetajate kvalifikatsiooninõudeid (3) Käesolevas seaduses õpetajale sätestatud kvalifikatsiooninõudeid võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta, lisatud on õpetaja kutse, ei kohaldata kuni 2026. aasta 1. septembrini õpetajate suhtes, kes mille olemasolu korral ei ole vaja eraldi lisaks kõrgharidusele vastasid enne käesoleva seaduse jõustumist haridusministri pedagoogilisi kompetentse tõendada. Lähtudes haridusministri 03.09.2013.a määrusele “Koolieelse lasteasutuse pedagoogide 26.08.2002 määrusest nr 65 “koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” kvalifikatsiooninõuded” § 371 ei kohaldata määruses sätestatud § 26 (2) sätestab õpetaja kvalifikatsiooninõuded, kuid § 33 ei anna võimalust kvalifikatsiooninõuetest tulenevaks üleminekuks. Kas kesk- kvalifikatsiooninõudeid õpetajate suhtes, kes enne 2013. aasta 1. eriharidus õpetajatele, kellele see seni kehtis, on antud seadusega septembrit töötasid lasteaias õpetajana, vastates või olles loetud tühistatud? Piirkonniti on lasteaedades kesk-eriharidusega töötajate vastavaks käesolevaga määrusega enne 2013. aasta 1. septembrit ülekaal. vastaval ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele. Alushariduse seaduse eelnõu seletuskirjas (tabel 2) esitatud andmete alusel on lasteaedades kõrgharidusega õpetajaid 70%. 60. Lapse arengu hindamise ja vestluse läbiviimise korraldus jätta Arvestatud. Lapse arengu hindamise ja vestluse läbiviimise Alushariduse õppekava osaks (nagu siiani on olnud) korraldus on alushariduse riikliku õppekava osa. Seletuskirjas pole põhjendatud, millistel kaalutlustel on lapse arengu Kohustust ka kodus alusharidust omandavate laste arengut hinnata hindamisest saanud eraldi rakendusakt (1,5 leheküljeline) - rakendusakt ja viia läbi arenguvestlusi eelnõu ei sätesta, nimetatust tulenevalt on ka Alushariduse riiklik õppekava. Oleme seisukohal, et lapse arengu on käesoleva eelnõuga muudetud ka lapse arengu hindamise ja hindamine on väga oluline osa õppeprotsessist, moodustades nn ühtse vestluste läbiviimise korraldust. Lapse arengu hindamisega terviku koos riikliku õppekavaga. Samas ütleb Alushariduse riikliku seonduvad sätted kehtestatakse alushariduse riiklikus õppekavas õppekava § 3 (4) punkt 3 lasteaia õppekavas esitatakse: lapse arengu ning meetodid ja vahendid lapse arengu hindamiseks, jälgimiseks, analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus. Pole analüüsimiseks ja dokumenteerimiseks valib lasteaed. arusaadav, mis kaalutlustel peaks kohaliku lasteaia pidaja otsustama meetodite valiku lapse arengu hindamisel, seda enam juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuses puudub alushariduse valdkonna asjatundja. Lisaks lapse arengu hindamise meetodid muutuvad ajas ning otsustusõigus võiks olla lasteaia tasandil. Alati on võimalus ühe omavalitsuse lasteaedadel teha kokkulepped lapse arengu hindamiseks, vestluste läbiviimiseks koostöös pidajaga. 61. § 2 Kohaldumisala Arvestatud. HTM loobub kohustusest üks kord õppeaastas viia Viia määruse ja Alushariduse seadusega kooskõlla läbi kodus alusharidust omandavate laste arenguhindamist ja - Määruses on kirjas, et seda kohaldatakse kuni seitsmeaastaste laste suhtes, vestlust. Nimetatust lähtuvalt laste arenguhindamise ja -vestluse AHS § 4 (6) on kirjas lapsevanem on kohustatud osalema lapsega tulemusi EHISesse ei kanta. EHISesse tehakse kanne vaid arenguvestlusel vanuses kolm kuni lapse koolikohustuse täitma lasteaias alusharidust omandavate laste koolivalmiduse kohta. asumiseni. Määrusese § 4 (11) punkt on tõlgendatav nii, et 1,5-7 a laste arengu hindamise ja arenguvestluse tulemused kantakse EHIS- esse. 62. Määrusest ja seletuskirjast ei selgu, kas lapsevanem peab allkirjastama Arvestatud. HTM loobub kohustusest üks kord õppeaastas viia lapse arengu hindamise ja arenguvestluse ning koolivalmiduse läbi kodus alusharidust omandavate laste arenguhindamist ja - dokumendid. Kui see on jäetud KOV-i otsustada, siis oleks võinud vestlust. seletuskirjas selle välja tuua. Lasteaed koostab lasteaia õppekava läbimisel lapsele Lapsevanemal peab olema õigus näha lapse arengu hindamise andmeid koolivalmiduskaardi, mis edastatakse lapsevanemale. EHIS-es. Lapsevanemale tagatakse kogu lasteaias viibimise perioodil ülevaade lasteaias läbiviidava arenguhindamise sisust ning tulemustest arenguvestluste kaudu. Eesti Lasteaednike Liit 63. Eelnõu § 2 lõige 1 sätestab, et alushariduse seaduses sätestatud õigusi ja Arvestatud. Eelnõu sõnastust on täiendatud. Seaduseelnõu ei taotle kohustusi kohaldatakse lasteaiale sõltumata omandivormist, arvestades kohustusliku alushariduse kehtestamist ning ei sisalda käesolevas seaduses sätestatud erisusi. alushariduse kohustuslikkuse põhimõtet. Samas kogu järgnev eelnõu kohaldub ka lapsevanematelele ja kodule. Siis tuleks ka lisada, et seadus kohaldub ka kodudele, kus laps omandab alusharidust. Siit on võimalik järeldada, et alusharidus on muutumas kohustuslikuks. Eelnõu järgi omandatakse alusharidust lasteaias või kodus. Seadusest ei loe välja, millisel juhul laps ei osale alushariduse omandamisel. 64. Eelnõu § 3 lõikes 1 on täpsustatud alushariduse eesmärgi sõnastust, mille Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Alushariduse ja lapsehoiu kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk toetada pooleteise- kuni seaduse eelnõu kohaselt on alushariduse omandamine lasteaias seitsmeaastaste laste arengut, mille tulemusena omandab laps vabatahtlik, erinevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, kus on alushariduse käesolevas seaduses sätestatud korras kodus või lasteaias. kehtestatud koolikohustus. Vanemal on õigus valida, kas laps Siit järeldub, et laps omandab igal juhul alusharidust, kas siis kodus või omandab alusharidust munitsipaallasteaias, eralasteaias või lasteaias. Seega on alusharidus muutumas kohustuslikuks. kodus.  Seaduse eelnõu seletuskiri lk 9 viimane lõik on sügavalt eksitav “Alushariduse omandamine on vabatahtlik ning vanemal on õigus valida, kas otsustab lapse panna munitsipaallasteaeda või eralasteaeda või omandab laps alusharidust kodus.” Antud seaduse eelnõu kohaselt on alusharidus kohustuslik, vanemal on ainult võimalus valida, kas laps omandab seda kodus, era-või munitsipaallasteaias. 65. Eelnõu § 3 lõige 1 jätkus on täpsustatud, et lapse seaduslikul esindajal Selgitus. Vanema vastutuse sõnastamisega ei muudeta kehtivate (käesoleva seaduse tähenduses vanem) ning lasteaial ja munitsipaal- või õigusaktide põhimõtteid. KELS ja Eesti Vabariigi haridusseadus eralasteaia pidajal on käesoleva seaduse eesmärgi täitmise tagamisel näevad samuti ette, et alusharidus põhineb täiendavalt riigi või ühine vastutus. kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusele vanemate vastutusel. Ühine vastutus saab tekkida juhul kui laps käib lasteaias. Lasteaed ei saa Vanem vastutab lapse alushariduse süsteemis osalemise eest ning ühiselt peredega vastutada nende laste arengu eest, kes omandavad osaleb lasteaiakoha finantseerimisel. Täiendavalt väljendub alusharidust kodus. Ja kodus lapsele alusharidust pakkuvatel vanematel ei vanema vastutus näiteks lasteaia hoolekogu töös osalemises. Kui saa tekkida ühist vastutust oma lapse arengu eest mitte ühegi lasteaiaga, vanem otsustab lapsele alusharidust võimaldada kodus, siis võtab kuna tal ei ole siduvat lepingut. ta sellega vastutuse, et lapse areng on kodus toetatud samaväärselt lasteaiaga. 66. Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud korras on Arvestatud. Eelnõu ei sätesta lasteaedadele erisusi alla ja üle 3- lasteaed alushariduse riikliku õppekava alusel alusharidust omandamist aastaste laste alushariduse sisu osas. võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ning Erisus kehtestatakse eelnõuga lapsehoidudele, kes alushariduse ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas omandavad alla kolmeaastased lapsed lapsehoiu seaduse alusel osutavad lapsehoidu 1,5-3-aastastele üldoskusi ning kolme- kuni seitsmeaastased lapsed täiendavalt teadmisi lastele. ja hoiakuid, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks. Üldoskustena käsitatakse enesekohaseid oskusi, mänguoskusi, tunnetus- ja õpioskusi ning sotsiaalsed oskusi. Ettepanek: välja jätta alla ja üle 3 aastaste laste alushariduse sisu osas erisused. Alla 3 aastastel lastel on üldoskuste kõrval esmavajalik nende kõne arengu toetamine, mis on lapse üldise arengu toetamise seisukohalt ennetava iseloomuga tegevus, hoidmaks ära hilisemalt lapse eritoe vajadust. 67. Eelnõu § 4 lõikega 5 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus on Arvestatud. Kodus alusharidust omandavate laste arengut kohustatud kandma Eesti hariduse infosüsteemi andmed kodus või esialgselt kavandatud kujul ei seirata - eelnõu ei kohusta üks kord lasteaias alusharidust omandavate laste kohta. õppeaastas kodus alusharidust omandavate laste arenguhindamist  Seletuskirjas täpsustatakse, et sätte eesmärk on tekitada olukord, kus ja –vestlust läbi viima ning arenguhindamise andmeid EHISesse sõltumata lapse vanusest on teada, kas laps omandab alusharidust kodus kandma. või lasteaias. Antud punkti sisu tõendab, et alusharidust antakse ka kodus. Eelnõu reguleerib osapoolte kohustusi ja õigusi olukorras, kui laps Kui on sööb, et kodusele kasvatusele käesolev seadus kohalduks, on omandab alusharidust lasteaias. vajalik Eelnõu § 2 lõige 1 see ka juurde lisada. Vastasel juhul on eelnõus vasturääkivusi ja ebakõlasid. 68. Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt teavitab kohaliku omavalitsuse üksus Arvestatud. Eelnõu ei reguleeri esialgsel kujul lasteaiakoha vanemat 90 kalendripäeva enne lapse pooleteiseaastaseks saamist, pakkumisega ja vastuvõtmisega seotud tingimusi. Lapse lasteaeda millises lasteaias on lapsele tagatud lasteaiakoht. Vanem teavitab pärast vastuvõtmiseks esitab vanem taotluse kohaliku omavalitsuse nimetatud teate saamist elektrooniliselt või muul viisil, kui ta ei soovi üksusele. Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha kasutamise lasteaiakohta kasutada ning võimaldab alushariduse omandamist kodus soovitud algus ning vanema soovitud lasteaed. Taotlus või eralasteaias. Kui vanem taotleb lasteaiakohta pärast lapse pooleteise- lahendatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kahe kuu jooksul aastaseks saamist, siis kohaliku omavalitsuse üksus teavitab vanemat 30 taotluse esitamisest. kalendripäeva jooksul, millises lasteaias on lapsele tagatud lasteaiakoht. Kui õppeaasta kestel ei ole võimalik lasteaiakohta tagada munitsipaallasteaias, siis tuleb koht tagada eralasteaias kuni järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui vanem on nõus eralasteaia kohaga. Kas edaspidi ei võiks siiski jääda, et vanem taotleb lapsele lasteaiakohta, märkides ära õppeaasta, mil ta soovib seda kohta kasutama hakata? See annab parema võimaluse planeerida õppekohti. Siiani on rühmade moodustamine olnud lasteaedades kevaditi, kus komplekteeritakse korraga terve rühm, mis augustist-septembrist alustab. Kas see eeldab, et me peaks hakkama jätma rühmadesse reservi, et äkki liitub aasta jooksul rühmaga veel lapsi? Valdades, kus on lasteaiakohtade põud, on selline puhvri hoidmine võimatu. Koht tuleb leida kõigile. Kui keset õppeaastat ei ole lasteaias mitte ühtegi vaba kohta, mida pakkuda, kuidas siis uue seaduse silmis toimida? Ka eralasteaiad peavad toimetulekuks saama sügisel komplekteeritud kõik vabad kohad ning rühmadel on peal maksimum täitumise piir, et lisada uusi lapsi jooksvalt kogu õppeaasta jooksul juurde. 69. Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud Arvestatud. HTM loobub kohustusest üks kord õppeaastas viia toetama õppe- ja kasvatusküsimustes vanemaid ja lapsi, kes omandavad läbi kodus alusharidust omandavate laste arenguhindamist ja - alusharidust kodus. Vanem on kohustatud osalema lapsega, kes on saanud vestlust. õppeaasta alguseks kolmeaastaseks, kuni koolikohustuse täitma asumiseni vähemalt üks kord kalendriaastas arenguhindamisel ja - vestlusel, mille tulemused kantakse Eesti hariduse infosüsteemi. Näeme, et kuigi kohaliku omavalitsuse üksusel on kohustus toetada õppe- ja kasvatusküsimustes vanemaid ja lapsi, peaks vanemal olema erinevalt eelnõust tulenevale kohustusele võimalus osaleda lapse arengu hindamisel ja – vestlusel. Väga küsitav on kas suudetakse laste arengut hinnata adekvaatselt kui laps viiakse tema jaoks tundmatusse keskkonda ja inimeste juurde, kellega ei ole varasemaid kokkupuuteid. On väike tõenäosus, et laps sellisel kohtumisel avaneb ning tema teadmistele ja oskustele on võimalik anda hinnangut. Seletuskirjas peaks pakkuma lahendusi lisaks. Näiteks on kodustel lastel võimalus õppeaasta jooksul 3-4 korda osaleda lasteaedades koos vanematega arendavates ja mängulistes ühistegevustes. Õppeaasta lõpus tehakse kokkuvõte ja antakse tagasiside, hinnang. Lisaks pakkuda vanematele erinevaid materjale, mille toel oma lapse arengut hinnata. Samuti ei näe vajadust, et laps peaks osalema arenguvestluse juures. Hetkel kehtivate regulatsioonide alusel, ei viibi ka lasteaedades laps arenguvestluse juures. Sisukas ja arengutele keskenduv vestlus on lapsele ajaliselt pikk, selle sisu mõistetamatu ning lapse roll vestluse juures on küsitav, eriti kui tegemist on 3-5 aastase lapsega. Perearstidel olemas kuni 18 aastaste laste tervise jälgimise juhend, mille alusel lapse arengut sh kognitiivset võimekust hinnatakse. Näeme, et juba toimiva süsteemi edasi arendamine ja toetamine on otstarbekam kui uue süsteemi ja juhendite loomine. 70. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse rühma moodustamise alused ning õpi- ja Selgituseks, alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõuga kasvukeskkonna nõuded. kaotatakse jäik diagnoosipõhiste erirühmade jaotus ja täituvuse piirnormid ning luuakse senisest paindlikumad võimalused iga  Siin võiks olla eraldi nimetatud punkt erirühmade, kus on pervasiivsete lapse arengu toetamiseks, lähtuvalt toe vajadusest ja mahust. Tuge arenguhäirete või raske vaimse mahajäämusega lapsed, loomise alused, vajavale lapsele tagatakse sobivad tingimused sarnaselt põhikooli- tingimused, personal ja suhtarvud. Kui see ei sobitu antud § juurde, siis ja gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes aluseks üldise, kindlasti leida sellele teemale sobilik koht. tõhustatud ja eritoe määratluse. Lapse heaolu toetamiseks võib lasteaias moodustada väiksemaid rühmasid. Haridusliku erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma tagamisel tuleb järgida nõustamismeeskonna soovitusi. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõuga ei sätestata lasteaia töötajate miinimumkoosseisu. Olenevalt lapse toe vajadusest on kogu rühma tööaja jooksul õpetaja või abiõpetaja tagatud iga kuue tõhustatud tuge saava lapse kohta ning iga nelja erituge saava lapse kohta. 71. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt vastutab tugiteenuse korraldamise eest Selgituseks, eelnõu kohaselt tagatakse lapsele vajalik tugi lasteaias lasteaia pidaja. Kohaliku omavalitsuse üksusele teiste sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes õigusaktide alusel antud tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid aluseks üldise, tõhustatud ja eritoe määratluse. Kui lasteaia tuleb täita viisil, mis tagab alushariduse omandamise lapse toevajadusi tagatud üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb arvestades . haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija lapsevanemale Seletuskirjast lähtuvalt ei sätestata enam Rajaleidja funktsiooni soovituste ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. andmisel. Siit lähtuvalt on küsimus, kes otsustab, millist tuge konkreetne Nõustamismeeskonna soovitusel võib rakendada tõhustatud tuge laps tegelikult vajab? Kas see otsustusõigus antakse edaspidi §9 (2) või erituge. nimetatud isikule? 72. Eelnõu § 9 lõige 2 sätestab, et lapse arengu toetamiseks ja tugiteenuste Selgituseks, eelnõus on loobutud varasemalt § 9 lg 2 nimetatud osutamiseks määrab lasteaia pidaja isiku, kelle ülesanne on nõustada isikust. Sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega saab vanemaid, juhtida lasteaiasisest või –välist meeskonnatööd, teha lasteaia edaspidi lasteaias olema haridusliku erivajadusega lapse õppe pidajale ettepanekuid toetavate meetmete rakendamiseks tugiteenuste koordineerija, kelle ülesanne on nõustada vanemaid ning juhtida võimaldamisel. lasteaiasisest või -välist meeskonnatööd lapse õppe ja arengu Sellele isikule on vajalik anda selge ametinimetus: tugiteenuste toetamiseks ja tugiteenuste rakendamiseks. Lapsele tagatakse koordineerija või koordinaator. Seda nimetust on kasutatud ka mitmel vajalik tugi sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses pool seletuskirjas. sätestatule, võttes aluseks üldise, tõhustatud ja eritoe määratluse. Kui lasteaia tagatud üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija  Kas see isik, kelle ametinimetust ei ole eelnõus mainitud, kuulub lapsevanemale ettepaneku pöörduda Nõustamismeeskonna poole. tugispetsialistide hulka? Kas see isik kuulub ka §9 (4) mainitud Nõustamismeeskonna soovitusel võib rakendada tõhustatud tuge tugiteenuseid osutavate isikute hulka, kelle või erituge. ametialaseks ettevalmistuse aluseks on PGS-i §74(5)? Sisu: Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastava määruse sisu: § 4. Tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded (1) Eripedagoogi (sh logopeedi) kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi (logopeedi) kutse. (2) Koolipsühholoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. (3) Sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse. Kas eelnevale tuginedes võib eeldada, et seaduse eelnõu §9 lõige 2 alusel hakkab igas lasteaias olema isik, kelle ettevalmistus tugispetsialistile kohane magistrikraad või kutse? 73. Eelnõu § 9 lõike 3 kohaselt peab lasteaias olema tagatud tuge vajavale Selgituseks - kohustus tagada lapsele talle vajalikud tugiteenused lapsele vähemalt logopeedi ja eripedagoogi või vajadusel muu sisaldub ka kehtivas seaduses. Eelnõu kohaselt tagatakse vajaduse tugiteenus. korral lapsele lasteaias tasuta eripedagoogi ja logopeedi või muu Kas siit võib järeldada, et lisaks tugiteenuse vajadust hindavale, teenust tugispetsialisti (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus, mis vastab koordineerivale ja nõustamisega tegelevale isikule peab olema lasteaias põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud veel mõlemad spetsialistid – nii logopeed kui eripedagoog ja kui on tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise vajadust siis lisaks veel spetsialiste? korrale. Tugispetsialistide teenuste rakendamiseks loob Kuidas tagatakse sedavõrd suur hulk erispetsialiste kui paljudel võimalused lasteaia pidaja ning teenuse rakendamist korraldab lasteaedadel on juba täna raskusi ühe tugispetsialisti leidmisega? direktor. „Muu tugiteenusena“ käsitletakse psühholoogi ja Tugiteenuste koordinaatori eeldatavaid töökohustusi ei ole võimalik täita sotsiaalpedagoogi teenust. Tugispetsialistide on kehtestatud õpetajatel oma igapäevase töökohustuste kõrvalt. Enamusel õpetajatest edaspidi ühtsed kvalifikatsiooninõuded ja teenuse standardid puuduvad selleks ka pädevused ja ettevalmistus. sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Muudatus on kooskõlas Riigikontrolli tugiteenuste auditi soovitustega  soodustada tugiteenuste terviklikku tagamist lasteaedades ja koolides. Võttes aluseks EHISesse kantud alushariduse eripedagoogide ja logopeedide arvud ning arvestades, et umbes viiendik kõigist lastest vajab mingil hetkel hariduse omandamise jooksul tuge ning et umbes 6 % kõigist õpilastest on hariduslike erivajadustega, siis on haridusasutustest töötavate spetsialistide ja tuge vajavate laste suhtarv eripedagoogide puhul 1:60 ja logopeedide puhul 1:40 ning erivajadustega laste puhul vastavalt 1:20 ja 1:10. arvestus 1:500 tähendaks 1 spetsialisti 100 tuge vajava lapse kohta ja 1 spetsialisti 30 erivajadusega õpilase kohta. Teenuste kättesaadavust mõjutab asjaolu, et suur hulk tugispetsialiste töötab osalise koormusega. Teenuse kättesaadavust aitaks parandada olemasoleva ressurssi sihipärasem kasutamine. 74. Eelnõu § 10 . Huvitegevuse korraldus Huvitegevuses osalemine on lapse jaoks vabatahtlik ning (1) Lasteaias võib korraldada huvitegevust, mille eesmärk on võimaldada huvitegevuse korraldus ning sellega seotud kokkulepped lasteaias huvialast tegevust lisaks lasteaia õppekavale, kuulates eelnevalt ära peavad lähtuma põhimõttest, et huvitegevuse korraldus ei takista hoolekogu arvamuse. Huvitegevuse korraldus lasteaias ei tohi takistada õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimist. Vastavad kokkulepped õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimist. sõlmib lasteaia direktor või pidaja huviringi läbiviijaga. Arvestades asjaoluga, et lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus kogu Mõiste õppe- ja kasvatustegevuse sisu ning õppe- ja lasteaia lahtioleku ajal ehk terve lasteaiapäeva vältel, takistab igasugune kasvatustegevuse korraldust reguleerib alushariduse riiklik huvitegevus õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimist. Pärastlõunasel ajal on õppekava. keskmes individuaalne töö lastega, üldoskuste sh sotsiaalsete- ja mänguoskuste toetamine jne, mis on oluline osa lapse arengust ja õppekavas sätestatust kui koolivalmiduse näitajatest. Ettepanek: Täpsustada seletuskirja ja seadust läbivalt kasutatud mõistet “õppe- ja kasvatustegevus”. Õppe ja kasvatustegevus ei tohiks olla ainult teatud aeg õpetaja juhendamisel oldud osa päevast, vaid kogu lasteaia rühmas toimuv tegevus kogu lasteaia lahtioleku aja ehk lapse lasteaiapäeva jooksul. RÕK-is sätestatut omandatakse kogu päeva tegevuse käigus, arvestades, et lapse loomulik õppimisviis on mänguline omaalgatatud ja sisemisest motivatsioonist tekkinud tegevus, mille laps  rakendab õpitud teadmisi, oskusi ja omandab üldoskusi sh sotsiaalsed oskused. 75. Eelnõu § 12 lõige 2 sätestab, et vanemal on kohustus pidada kinni Eelnõu reguleerib lasteaias alusharidust omandavate laste alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud alushariduse eesmärkidest ja vanemate kohustusi ja koostööd lasteaiaga. Alushariduse põhimõtetest ning teha lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ja kohustuslikkuse põhimõtet eelnõu ei sätesta. tugiteenuste võimaldamiseks, tagada lapse arenguks ja alushariduse HTM loobud kohustusest üks kord õppeaastas viia läbi kodus omandamiseks soodsad tingimused ning katta sellega kaasnev kulu, alusharidust omandavate laste arenguhindamist ja -vestlust. arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Vanemal on kohustus teavitada lasteaeda lapse terviseseisundist ja arengu tingimustest, mis mõjutavad alushariduse omandamist. Siin esitatu kohta tekib küsimus, kas need vanemad, kelle kohustused on eelpool loetletud, on need lapsevanemad, kelle lapsed käivad lasteaias või käib see kõikide eesti laste vanemate kohta? Kui see käib ka kodus alusharidust omandavate laste vanemate kohta, siis kas siit võib järeldada, et tekib kohustus perekondlikule kasvatusele tugineda alushariduse riiklikule õppekavale ning selle toel lapsi õpetada ja kasvatada? Kas siit kumab alushariduse ja riikliku ideoloogia võrdne omaksvõtu kohustus kõikides peredes? Kuidas seda tagatakse? Kas selleks saavad olema iga-aastased lapse arenguhindamine ja arenguvestlused peredega? Kui on avastatud lapse arengus mahajäämus ning pered ei suuda või ei ole huvitatud ka ise lapsele kodus pakkuda alusharidust, siis kuidas hakkab tööle lapse toetamise mehhanism? 76. Eelnõu § 24 lõike 1 kohaselt on hoolekogu lasteaia juures alaliselt Mitte arvestatud. Eelnõu kirjeldab hoolekogu ülesandeid, tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus sätestades seejuures, et hoolekogu teeb oma ülesannete täitmiseks vastaks laste arengule ja huvidele ning teha selleks koostööd lasteaia koostööd lasteaia töötajate, direktori ning pidajaga. töötajatega. Pedagoogilise nõukogu mõistet eelnõu ei sisalda ning vastavaid Antud punktis peaks olema täpsemalt, mis on hoolekogu ülesanded. tööülesandeid eelnõus ei sätestata. Esmalt ollakse nii lasteaia pidajale kui juhile partneriks, et lasteaed saaks Eelnõu eesmärk ei ole õpetajate kaasarääkimise ja tegutseda vastavalt seadusandlusele ning oleks tagatud iga lapse võimete otsustuspädevuse vähendamine, vaid suurem paindlikkus maksimaalne areng. Õppe- ja kasvatustöö vastavuse üle lapse arengu ja pedagoogilise koostöö korraldamisel ning õppe- ja huvide seisukohalt on pigem pedagoogilise nõukogu kompetents. kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamisel asutuse juhtimis- ja arendustegevustesse.  Ettepanek: seadusesse lisada §, mis puudutab pedagoogilise nõukogu tegevuse eesmärke, õigusi ja kohustusi sarnaselt PGS-i §72 Õppenõukogu, kus õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Ettepanek: nimetada lasteaedade pedagoogiline nõukogu edaspidi ümber õppenõukoguks sarnaselt PGS-iga. Õppenõukogu tööd puudutav säte võimaldab ka õpetajatele kaasarääkimise ja otsustusõiguse nii organisatsiooni arengus kui õppe- ja kasvatustöö edendamises. Käesolevas seaduse eelnõus selline võimalus puudub. Seaduse eelnõust ja seletuskirjast jääb mulje, et taotletakse võimu ja otsustusõiguse koondumist KOV-le ja lasteaedade juhtide ning õpetajate kaasarääkimist ja otsustusõigusi organisatsiooni arengu toetamisel surutakse maha. Nõnda on hääbumas kaasav ja demokraatlik haridusasutuse juhtimine. Väga vajalik on ka KOV-des alushariduse valdkonna spetsialistidelt nõuda vastavat kvalifikatsiooni ja pädevust. 77. Eelnõu 24 lõikega 3 sätestatakse, et hoolekogu töö- ja liikmete valimise Arvestatud. Hoolekogu liikmete volituste tähtajaga seotud kord kinnitatakse hoolekogu otsusega. Hoolekogu liikmete volituste piirangud on eelnõust välja jäetud. tähtaeg on kolm aastat ja neid ei saa hoolekogu liikmeks nimetada rohkem kui üks kord. Ettepanek: pikendada liikme volitusi või võimaldada tagasivalimist. Hetkel hoolekogu esindaja volitustega seotud piirangute selgitus seletuskirjas on ebapiisav. 78. Eelnõu 24 lõikes 4 sätestatakse hoolekogu ülesanded. Otsuse tegemise õigus on eelnõu kohaselt lasteaia pidajal või Sealhulgas on mainitud mitmel korral arvamuse avaldamist ja direktoril. Hoolekogu roll on koostöös lasteaia töötajate, ettepanekute tegemist. Kuigi seletuskirjas märgitakse, et käesoleva eelnõu direktoriga ning pidajaga jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus eesmärk on oluliselt suurendada hoolekogu rolli lasteaia tegevuse vastaks laste arengule ja huvidele. Hoolekogu rolli suurendamise korraldamisel, ei ole teada, millise kaaluga on hoolekogu arvamus ja all taotletakse lastevanemate kaasatust ning suuremat teadlikkust otsused. Kas pidaja või lasteaia direktor peab sellega arvestama või mitte lasteaia tegevuse korraldamisel. Hoolekogul on oma ülesannete ja mil määral? Antud sõnastuses seaduse muudatuse ettepanek ei toeta täitmiseks õigus pidajalt ja direktorilt saada ülesannete täitmiseks hoolekogu rolli lasteaia tegevuse korraldamisel. Praegusele sõnastusele vajalikku informatsiooni. toetudes on hoolekogu roll saada teavitatud ja olla näiliselt kaasatud, Lasteaia tegevust juhib direktor, kelle ülesanne on tagada lasteaia otsustusõigus puudub. õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja  tulemuslik juhtimine koostöös hoolekoguga. Lasteaia pidaja ja direktor teavitavad ja kaasavad hoolekogu eelnõus sätestatud otsuste tegemistesse ning lasteaiaelu puudutavate muudatuste ettevalmistamistesse. 79. § 25. Lasteaia töötajad Arvestatud osaliselt. Eelnõu ei sätesta täiendavate ametikohtade Seaduses peaks olema ametinimetustega võimalike spetsialistide loetelu. loetelu. Pädevus lasteaia tegevuse eripärast või muudest olulistest Täpsustada, et „Lasteaia pidaja loob täiendavaid ametikohti asjaoludest lähtuvalt täiendavaid ametikohti luua lasub pidajal. (muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, ujumisõpetaja, logopeed, eripedagoog, Eelnõu kohaselt on õpetaja õppe- ja kasvatustegevusega seotud psühholoog, füsioterapeut, tervishoiutöötaja jms) käesolevas seaduses töötaja, muusika-, liikumis- vms õpetajat eelnõu täiendavalt ei sätestatud ülesannete täitmiseks. erista. Tugispetsialistid liidetakse eelnõu vastava punkti sõnastusse. 80. §26. Õpetaja ja abiõpetaja Eelnõu kohaselt on abiõpetaja õppe- ja kasvatustegevusega seotud Aru on saada, et rühmas peab olema vähemalt 1 kõrgharidusega õpetaja, töötaja, kelle põhiülesandeks on koostöös õpetajaga toetada iga võib ka kaks. Temale lisaks nähakse edaspidi ka abiõpetajat (või mitut). lapse arengut ning alushariduse omandamist. Eelnõu sätestab Kes on eelnõu kohaselt abiõpetaja tänasel päeval lasteaias? Kas edaspidi esmakordselt ka abiõpetaja kvalifikatsiooninõude, milleks on abiõpetajad on praegused nn assistendid või nimetatakse edaspidi hetkel keskharidus ja lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid. olemasolevad õpetaja abid abiõpetajateks? Rühma personali hulka kuulub eelnõu kohaselt vähemalt üks Kui rühma personal koosneb edaspidi õpetaja(tes)t ja abiõpetaja(te)st – täiskohaga õpetaja ja abiõpetajad, lähtudes eelnõus sätestatud praegustest assistentides, siis on vajalik seadusesse lisada lasteaia suhtarvudest. töötajate hulka õpetajat abistav töötaja ehk hetkel lasteaedades töötavad Õpetaja abi ametikohta eelnõu ei sätesta. õpetaja abid. Kui aga rühma personal hakkab edaspidi koosnema õpetajate ja abiõpetajate erinevatest kombinatsioonidest, et ole vajadust õpetaja abi ametikoha järele. 81. Eelnõu § 26 lõikes 6 sätestatakse, et lasteaias peab olema ühes Vastava sätte eesmärgiks oli toetada lapsehoidusid riikliku tegevuskohas vähemalt üks õpetaja, kui lasteaed võimaldab alusharidust õppekava rakendamisel. Lapsehoidudega seotud regulatsioonid üksnes alla kolmeaastastele lastele ning laste eelnõus on muutunud ning viidatud erisus on eelnõust eemaldatud. arv selles tegevuskohas ei ületa 42 last. Lastele peab olema tagatud Õppe- ja kasvatustegevuse sisu ja korraldust reguleerib riiklik õpetaja juhendatud õppe- ja kasvatustegevus vähemalt kaks tundi päevas. õppekava. Sellisel juhul kohaldatakse abiõpetajatele käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud suhtarve . Täpsustamist vajab seletuskirja ja seadust läbivalt kasutatud mõiste “õppe- ja kasvatustegevus”. Õppe ja kasvatustegevus ei tohiks olla  ainult teatud aeg õpetaja juhendamisel oldud osa päevast, vaid kogu lasteaia rühmas toimuv tegevus kogu lasteaia lahtioleku aja ehk lapse lasteaiapäeva jooksul. RÕK-is sätestatut omandatakse kogu päeva tegevuse käigus, arvestades, et lapse loomulik õppimisviis on mänguline omaalgatatud ja sisemisest motivatsioonist tekkinud tegevus, mille laps rakendab õpitud teadmisi, oskusi ja omandab üldoskusi sh sotsiaalsed oskused. 82. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 laste suhtarvude arvestamisel Arvestatud. Eelnõus on loobutud varasemalt § 9 lg 2 nimetatud täidab üks tuge vajav laps kaks kuni neli kohta, lähtudes käesoleva isikust. Sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega saab seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isiku ettepanekust. edaspidi lasteaias olema haridusliku erivajadusega lapse õppe Ettepanek: lapse toevajaduse määratlemine ja määratlejad on vajalik koordineerija, kelle ülesanne on nõustada vanemaid ning juhtida täpsemalt kirjeldada, soovitavalt nt nõustamiskomisjon või ekspertgrupp lasteaiasisest või -välist meeskonnatööd lapse õppe ja arengu KOV tasandil. Toevajaduse määratlemine on sageli väljaspool lasteaeda toetamiseks ja tugiteenuste rakendamiseks. Tuge vajavale lapsele tegutsevate spetsialistide koostöö tulemus. Vajalik on ekspertide tagatakse sobivad tingimused sarnaselt põhikooli- ja kaasamine, §9 lõikes 2 nimetatud isikul ei ole sellist pädevusi, et seda gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes aluseks üldise, ainuisikuliselt otsustada. tõhustatud ja eritoe määratluse. Kui lasteaia tagatud üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija lapsevanemale ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. Nõustamismeeskonna soovitusel võib rakendada tõhustatud tuge või erituge. 83. (8) Munitsipaallasteaia õpetaja ja abiõpetaja töötasu alammääras lepivad Arvestatud. Säte eelnõust välja jäetud. kokku kohalike omavalitsuse üksuste esindajad ning õpetajate ja abiõpetajate ühenduste esindajad. Lasteaia õpetajate palga alammäärad on riiklikult kokkulepitud ning need on seotud kooliõpetaja palga alammääraga. Kokkuleppe sõlmimise taga oli Eesti Lasteaednike Liit ja Eesti Haridustöötajate Liit. Abiõpetajate ühendused puuduvad ning seega ei ole, neid võimalik kuidagi kokkuleppimisse kaasata. Eesti Haridustöötajate Liit 84. EHL teeb ettepaneku muuta õppealajuhataja ametinimetuseks õppejuht Mitte arvestatud. Eelnõu sätestab õppealajuhataja ametinimetuse, (eelnõu § 23 lõige 1). tagades seeläbi ametinimetuste terminoloogilise ühtsuse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. 85. Rääkides õppekeelest lasteaias, kas on õige järgmine arusaamine Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu § 15 lõike 2 alusel õppekeelest eelnõus: eelnõu § 6 lõikes 2 on juba toodud erinorm kehtestab lasteaia pidaja põhimääruse või -kirja, milles sätestatakse muuhulgas lasteaia õppekeel(ed). esimesele lõikele, et kooli pidaja otsusel võib kasutada teist õppekeelt. Eelnõu § 14 lõige 3 räägib lasteaia põhimäärusest, kus siis tuleb kirja panna, mis õppekeeli, mis peavad olema kooskõlas §-ga 6, lasteaias kasutatakse? 86. Rääkides põhikoolist ja lasteaiast ühe asutusena, kas on õige järgmine Eelnõu kohaselt võib lasteaia pidaja otsusel ühe asutusena tegutsev arusaamine, et võib olla eraldi hoolekogu põhikoolil ja eraldi lasteaial, lasteaed ja üldhariduskool moodustada ühise hoolekogu, kes tagab õiguste ja kohustuste täitmise, mis tulenevad alushariduse ja seega kaks hoolekogu ühel asutusel? Et esimese valikuna ongi kaks lapsehoiu seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. Kui hoolekogu ning alles siis, kui lasteaia pidaja teeb otsustuse, siis võivad lasteaia pidaja ei näe vajadust ühtse hoolekogu loomiseks ja ühise moodustada ühe hoolekogu? Eeltoodu on eelnimetatu sätestatud eelnõu § hoolekogu otsust tehtud ei ole, on lasteaia ja üldhariduskooli osale 14 lõike 6 juures: „Lasteaia pidaja otsusel võib ühe asutusena tegutsev moodustatud eraldi hoolekogud. lasteaed ja põhikool moodustada ühise hoolekogu, kes tagab õiguste ja kohustuste täitmise, mis tulenevad käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest.“ 87. EHL teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 14 lõige 12 teine lause kahe Eelnõud on täiendatud - direktor koostab kodukorra koostöös lausena järgmiselt: „Direktor koostab lasteaia kodukorra, kaasates töötajatega. Enne kodukorra kehtestamist kuulab direktor ära hoolekogu arvamuse. kodukorra koostamisse hoolekogu ja ametiühingu, selle puudumisel, töötajad. Direktor kuulab enne kodukorra kinnitamist ära hoolekogu ja ametiühingu, selle puudumisel, töötajate arvamuse.“ Põhjendus: lähtuvalt kaasaegsest juhtimisloogikast ja -kultuurist peaksid juba kodukorra koostamisse olema kaasatud töötajad (ideaalis ametiühing), mitte ainult ei küsita nende arvamust. 88. EHL teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 17 lõige 1 esimene lause kahe Eelnõud on täiendatud - lasteaia järjepideva arengu tagamiseks lausena järgmiselt: „Lasteaia järjepideva arengu tagamiseks koostab koostab lasteaia direktor koostöös lasteaia töötajate, pidaja ja hoolekoguga lasteaia arengukava. lasteaia direktor koostöös lasteaia pidaja, hoolekoguga ja ametiühinguga, selle puudumisel töötajatega, lasteaia arengukava.“ Põhjendus: lähtuvalt kaasaegsest organisatsiooni toimimise teooriast, on arengukava koostamisel hea, kui on kaasatud just need inimesed, kes teevad vastavas organisatsioonis igapäevaselt oma tööd. 89. Eelnõu § 26 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud järgmist: Vastavaid sätteid on eelnõus täpsustatud. Õpetajate ja abiõpetajate pedagoogilisi kompetentse hindab lasteaia direktor, võttes „(2) Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, sealhulgas õpetajate puhul aluseks õpetaja kutsestandardi tase 6 ning õpetaja kutse või pedagoogilised kompetentsid. abiõpetajate puhul lapsehoidja kutsestandardi tase 4. (3) Abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on keskharidus, sealhulgas lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid.“ EHL palub selgitust küsimusele: kes ja kuidas hindab pedagoogilisi kompetentse? 90. Eelnõu § 26 lõikes 5 on sätestatud järgmist: Arvestatud. Eelnõu vastavaid sätteid on täpsustatud - Eesmärgiga „Eelnõu § 26 lõige 5 sätestab, et igas rühmas peab olema vähemalt tagada lastele turvaline õpi- ja kasvukeskkond, lähtub lasteaia töötajate töökorraldus põhimõttest, et igas rühmas peab olema üks õpetaja arvestusega, et abiõpetaja on tagatud: vähemalt üks täistööajaga õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul 1) seitsme lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise kuni peab olema tagatud eelnõus kehtestatud suhtarvudest lähtuvalt kolmeaastastest lastest; õpetaja või abiõpetaja. 2) kümne lapse kohta, kui rühm on moodustatud kolme kuni seitsmeaastastest lastest; 3) üheksa lapse kohta, kui rühmas on pooleteise kuni seitsmeaastased lapsed.” EHL palub selgitust - kas lasteaed võib määrata näiteks kaks õpetajat rühma kohta ja lisaks abiõpetaja? Kas tuleb eeltoodud sõnastusest välja, et rühmas võib olla ka kaks õpetajat, kes töötavad vastavalt graafikule? Siinkohal on vaja reaalne elu väga täpselt seadusesse kirjutada, nii et see  oleks üheselt arusaadav ja toimiv erinevates variantides. Ka seletuskirjas räägitakse õpetajatest mitmuses: “Eelnõu § 8 lõige 2 sätestab, et laste arv rühmas peab olema vastavuses õpetajate ja abiõpetajate ning laste suhtarvude ja tugiteenuste osutamise vajadusega ning kooskõlas õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes kehtestatud rühma nõuetega. EHL teeb ettepaneku sõnastada § 26 lõike 5 algus: „Igas rühmas peab olema vähemalt üks õpetaja ja tagatud peab olema õpetajate/abiõpetajate arv arvestusega: …“ 91. EHL palub selgitust rühma erisuste puudumise kohta – siiani kehtivas Eelnõus on täpsustatud lapse toevajaduse määratlemise ja seaduses on reguleeritud eri-, tasandus- jm rühmad, mida uues seaduses tugiteenuste osutamisega seonduvaid sätteid. Täiendavalt tagab eelnõu võimaluse luua rühmi eri- ja tõhustatud tuge vajavatele tehtud ei ole. EHL näeb ohtu, et antud regulatsiooni puudumine võib lastele. suurendada veelgi lasteaia õpetajate töökoormust ning vähendada võimalust arvestada laste erisustega ja pakkuda neile vajalikku tuge. EHL palub selgitust, kuidas on mõeldud sellest hoiduda? 92. Eelnõu § 3 lõige 1 sõnastus ei ole üheselt arusaadav, EHL palub selgitust Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eesmärki on eelnõus või täpsustust. täpsustatud. Eelnõu ei sätesta esialgsel kujul kodus alusharidust omandavate laste arenguhindamisega seonduvaid regulatsioone „Käesoleva seaduse eesmärk on toetada pooleteise- kuni seitsmeaastaste ning eelnõuga ei piirata lapsevanema õigusi võimaldada lapsele laste arengut, mille tulemusena omandab laps alushariduse käesolevas alushariduse omandamist kodus. Eelnõu reguleerib vanema ja seaduses sätestatud korras kodus või lasteaias.“ Siit võib välja lugeda, et lasteaia või -hoiu pidaja ühist vastutust olukorras, kui laps alusharidus omandatakse kas ühel või teisel teel. Arusaadavalt ei saa siin omandab alusharidust lasteaias. märkida ka ainult sõna „ja“, kuna siis oleks justkui hariduse omandamine Lasteaia pidaja vastutus seisneb kohutuses tagada alushariduse lasteaias kohustuslik sarnaselt koolikohustusele. EHL teeb ettepaneku kättesaadavus, kvaliteet ning sisu seaduseelnõus sätestatud tingimustel. kaaluda sõnastuses mõlema sõna – ja/või – kasutamist. Järgmises lauses täpsustatakse, et lapsevanemal ja lasteaia pidajal on ühine vastutus. EHL palub selgitust - kas antud juhul ühine vastutus  lasteaia pidaja jaoks tähendab seda, et lasteaia koht peab olema tagatud lasteaia pidajal igale lapsele selle kohaliku omavalitsuse territooriumil? 93. EHL soovitab lisada eelnõu § 3 lõikele 2 järgmised täiendavad sõnad: Mitte arvestatud. Lasteaed on alusharidust võimaldav õppeasutus. „(osalemiseks elukestvas õppes).“ Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Lähtuvalt käesolevast eelnõust täpsustatakse Eesti Vabariigi haridusseaduses alushariduse definitsiooni. Sarnane loogika on haridusseaduses ka teiste haridusastmete puhul, milles põhi- või keskhariduses on haridusaste seotud õigusega omandada kõrgem haridus. Alushariduse omandamist ei seata tingimuseks põhihariduse omandamisel, vaid käesolev regulatsiooniga luuakse eeldused paremaks põhihariduse omandamiseks. Eesti Õpetajate Liit 94. Eelnõu § 25 lõige 1 kohaselt on “õppe- ja kasvatustegevusega seotud Mitte arvestatud. Paragrahvi 26 lõikes 1 sätestatakse üheselt, töötajad direktor, õpetaja ja abiõpetaja. Lasteaia pidaja võib luua millised ametikohad on seotud õppe- ja kasvatustegevusega. täiendavaid ametikohti käesolevas seaduses sätestatud ülesannete Nendeks on direktor, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Õppe- täitmiseks.” ja kasvatustegevusi viivad läbi õpetaja ja abiõpetaja, kelle Direktori, õpetaja ja abiõpetajaga ei tohiks piirata oluliste töötajate põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ja alushariduse nimekirja. Kasvatustegevuses on oluline roll ka näiteks kokal ja koristajal. omandamist. Lasteaia majandamist tagavaid töötajaid eelnõus ei Meie ettepanek: täiendada nimekirja teiste lasteaia töötajate ametite käsitleta, sest nemad ei ole riiklikku õppekava alusel alushariduse nimetustega või lausega “kogu lasteaia personalil on oluline osa lapse omandamist võimaldavad töötajad. Otsustuspädevus teiste töötajate koosseisu määramisel on edaspidi õppe- ja kasvatustegevuses. Laps ei õpi lasteaias ainult õpetaja käe all lasteaia pidajal, kes hindab lasteaia ülesandeid, töökorraldust, päevakavas ette nähtud ajal.” Ka see on oluline elukestva õppe eripära ning loob käesolevas seaduses sätestatud ülesannete strateegiast lähtuv põhimõte. täitmise tagamiseks vajaminevaid ametikohti. 95. Pedagoogilised kompetentsid: nende arendamine, nende hindamine. Direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele hindab lasteaia § 23 p (4) Direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad ning pidaja. Pedagoogiliste kompetentside hindamise aluseks on pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. õpetaja kutsestandard ning direktori juhtimiskompetentse hindab Kes hindab asutuse juhi pedagoogilisi kompetentse (kui sageli, jne.)? pidaja haridusasutuse juhi kompetentsimudeli alusel.  Kas pedagoogilised kompetentsid on kirjas õpetaja kutsestandardis või Direktor hindab õpetajate ja abiõpetajate pedagoogilisi kusagil mujal? kompetentse, võttes õpetajate puhul aluseks õpetaja kutsestandardi Kuna direktoril lasub vastutus vajadusel ka enda töötajate pedagoogilise tase 6 ning abiõpetajate puhul lapsehoidja kutsestandardi tase 4. kompetentse hinnata, siis kas on täpsustatud, mille alusel ta hindab? Kas igas lasteaias peab direktor need alused ise looma? 96. § 25 p (4) ei ole piisavalt selge sõnastusega (eriti lause teine pool alates Arvestatud. Sätte sõnastust muudetud. sõnast „kelle“), mistõttu jääb selgusetuks selle punkti eesmärk. Kui õpetaja või abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja õpetaja kutse konkursil ei leita käesolevas seaduses kehtestatud või pedagoogilised kompetentsid. kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt Abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on keskharidus ja lapsehoidja keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on kutse või pedagoogilised kompetentsid. piisavad, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu leita eelnõu §-s 27 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat eeldatavate tulemuste saavutamine. isikut, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks Arusaadav on see, et selline kompetentsus peab inimesel lasteaias aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle töötamiseks olema, samas on see justkui eeldatud tingimuste ülempiir, pedagoogiline kompetentsus on piisav, et tagada lasteaia samas alla selle tingimuse ei saagi ju inimest lasteaeda tööle lubada. Sama õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide segaselt tundub olevat sõnastatud ka seaduseelnõus olev lause. Kui täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste kvalifikatsioon ja piisav kompetentsus on eeldus kvalifikatsioonile saavutamine. vastavuseks, siis milleks tuleb käesoleval juhul sõlmida tähtajaline leping? Abiõpetaja tööle võtmisele kehtib sama põhimõte. Töölepingu seaduse § 9 lõike 1 kohaselt on tööleping üldjuhul tähtajatu. Sellest üldisest regulatsioonist on lubatud erandid eriseadustes. Kuivõrd lasteaia eesmärk peab olema leida kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad ja abiõpetajad, näevad eelnõu § 26 lõiked 6 ja 7 ette erandi TLS § 9 lg-st 1. Ilma nõutava kvalifikatsioonita õpetaja ja abiõpetaja võib tööle võtta üksnes eelnõu § 26 lõigetes 6 ja 7 kirjeldatud tingimustel. Direktor peab vastavalt aasta pärast korraldama uue avaliku konkursi, et leida vabale kohale kvalifikatsiooninõuetele vastav  õpetaja või abiõpetaja. Kui kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat ei leita, on uue tähtajalise töölepingu sõlmimine õigustatud, vajaduse korral ka sama inimesega. 97. § 26. Õpetaja ja abiõpetaja Arvestatud. Õpetaja kvalifikatsiooninõudeid on ettepanekust (1) Õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma kutseoskusi. lähtuvalt täiendatud. Mida see tähendab? Kes ütleb, et nad on vajalikke oskusi arendanud? Kõrgharidusega õpetaja puhul, kellel õpetaja kutse puudub, on Millised on arendamiseks mõeldud tingimused? Kelle vastutusele jääb lasteaia direktoril võimalik õpetaja kutsele vastavaid nende tingimuste korraldamine: riigi, kohaliku omavalitsuse või õpetaja pedagoogilised kompetentse hinnata, võttes aluseks õpetaja ja abiõpetaja? kutsestandardi tase 6. Eelnõuga ei kohustata õpetajat kutset Kes vastutab selle eest, et järjepidevat enesearengut on võimalik toetada omandama, kuid see on väga soositud, sest võimaldab õpetajal nii materiaalselt, et seda toetab keskkond, selleks on olemas ajaline oma tööd kutsestandardi alusel hinnata ja analüüsida. võimalus? Kutseoskuste arendamise on sõnastatud õpetaja töö kirjelduses. Kohustusliku komponendina kutseoskuste arendamisel on (2) Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, sealhulgas õpetaja nimetatud reflektsiooni ja professionaalse enesearendamist. kutse või pedagoogilised kompetentsid. – kas me saame õigesti aru, et Lasteaia pidaja kohustuseks on tagada lastele kvaliteetse hariduse mõeldud on bakalaureuse tasemel õpet, mille lõpetamisel antakse kutse? kättesaadavus. Riigieelarvest eraldatakse kohaliku omavalitsuse Mida teha aga siis, kui on kõrgharidus, aga inimesel ei ole õpetaja kutset? üksusele toetust õpetajate ja abiõpetajate täienduskoolitusteks Kas siis piisab sellest, et juht hindab ja ütleb, et õpetajal on piisavad eesmärgiga tagada nende kutseoskuste järjepidevat arengut. pedagoogilised kompetentsid? Leiame, et sõna „sealhulgas“ ei ole Kutseoskuste arendamine on vajalik eneseanalüüsiks ja piisavalt selge ega informatiivne, veelgi enam, see võib olla eksitav. professionaalseks arenguks ning aitab kujundada inspireerivat ja Ettepanek: asendada see sõnaga „ja“. innovaatilist hoiakut, mille kaudu kasutada omandatud teadmisi ja oskusi parimal moel oma töös lapse arengu toetamisel. 98. Eelnõu § 26 lõike 3 kohaselt on abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded Arvestatud. Eelnõud on täiendatud. Abiõpetaja keskharidus, sealhulgas … kvalifikatsiooninõuded on keskharidus ja lapsehoidja kutse või Meie ettepanek: sealhulgas asendada lihtsalt sõnaga “ja” keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Rühmade Eelnõu § 26 lõige 5 võib tekitada segadust mõistmaks kas a) üks õpetaja moodustamise sätteid on eelnõus täpsustatud ning kehtestatud on + abiõpetaja vastavalt rühmas olevate laste arvule, b) õpetajate ning rühma registreeritud laste maksimumarv. Selgitatud on ka abiõpetajate arv kasvab? õpetajate ja abiõpetajatega seonduvaid sätteid suhtarvude Kas tõesti on mõeldud ühes tegevuskohas 42 lapse peale üks õpetaja? arvestamisel. 99. Tuge vajav laps ja haridusliku erivajadusega laps. KÕIK lapsed vajavad Arvestatud. Eelnõus on sätestatud haridusliku erivajadusega lapse tuge. mõiste.  Kategooriliselt oleme selle vastu, et arengulise erivajadusega laps lasteaias ja hariduslike erivajadustega õpilane koolis sõnastatakse ümber tuge vajavaks lapseks. IGA õpilane vajab tuge. Õpetaja kutsestandard (ka lasteaia õpetaja oma) algab õppija toetamise kompetentsiga ja ei eelda, et õpetaja kirjeldab tegevusi ühe, kahe või mingi osa lastega. Õppija toetamise kompetents on tugi kõikidele lastele. Erivajadusega laps on erand ja nõuab õpetajalt erioskusi. Kui me erivajaduse stigmatiseerimise hirmus muudame konkreetset täiendavat lisaabi ning -tuge vajava lapse kohta käiva termini ebamääraseks, ei ole tulemuseks mitte suurem selgus, vaid suurem segadus. Sellisel moel ei tohi üldistada ja sellega fookust oluliselt ja peamiselt - erivajadusega õppijalt - ära viia, sest tuge vajavad kõik õppijad. Meie ettepanek on säilitada haridusmaastiku terviklikkus muuhulgas nii olulise kaasava hariduse termini kasutuses ja jätta alles sõna “haridusliku erivajadusega laps / õppija”. Hetkel on pakutud termin „tuge vajav laps“ täna mitte üheselt, vaid mitmeti mõistetav. Lisaks tekib vastuolu ka juba täna kehtivate seaduste ja kasutusel olevate terminitega. Seadus ei tohi tuua suuremat segadust. Eesti Koolijuhtide Ühendus 100. § 4 lõige 6 sätestab „Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud toetama Arvestatud. HTM loobub kohustusest üks kord õppeaastas viia õppe- ja kasvatusküsimustes vanemaid ja lapsi, kes omandavad läbi koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. alusharidust kodus Vanem on kohustatud osalema lapsega, kes on saanud õppeaasta alguseks kolmeaastaseks, kuni koolikohustuse täitma asumiseni, vähemalt üks kord kalendriaastas arenguhindamisel ja - vestlusel, mille tulemused kantakse Eesti hariduse infosüsteemi.“ § 4 lõige 7 „Lapse arenguhindamine ja -vestlus viiakse läbi kohaliku omavalitsuse üksuse määratud lasteaias või muus asutuses. Arenguhindamise ja -vestluse läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“   Arenguhindamine peaks olema protsess. Lasteaias käivate lastega arenguvestluste läbiviimine on tõhus, sest õpetaja tunneb last ja on saanud last lasteaias ka jälgida, samuti võtab arenguvestluste läbiviimine väga suure aja.  Kui arenguhindamine ja –vestluste korraldamine pannakse lasteaia kohustuseks, siis kas sellele antakse ka lisaressursse (inimressurss, rahaline ressurss)?  Kui arenguhindamise –vestluse käigus ilmneb, et lapse areng ei vasta eale ja ta vajab tuge, siis kas ja kelle poolt tagatakse lapsele vajalik tugi?  Kas töötakse välja küsimustik, mille alusel oleks võimalik hinnata kord aastas arenguvestluse käigus lapse arengut. 101. Alushariduse seaduse eelnõu § 20 sätestab õppeõiguse taotlemise. Haridusseadustiku kaasajastamise raames on kavas loobuda Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab koolitusloa andmise. edaspidi terminist “koolitusluba” ka üldhariduskoolide puhul. Eestis on palju ühendasutusi (lasteaed-põhikoolid) ning eelnõu Õppeõigus on kasutusel nii kõrg- kui kutsehariduses. eesmärgiks on ka erinevate haridusvaldkondade ühtlustamine. Sellest lähtuvalt võiks ka siin ühtlustamist järgida ja termini „õppeõigus“ asendada terminiga „koolitusluba“. Jätkata terminiga „koolitusluba“. 102. § 25 lõige 1 „Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on direktor, Eelnõuga kehtestatakse abiõpetajatele kvalifikatsiooninõue, õpetaja ja abiõpetaja. Lasteaia pidaja võib luua täiendavaid ametikohti millega rõhutatakse abiõpetaja ametiprofiilis muuhulgas käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“ pedagoogiliste kompetentside olemasolu. Abiõpetajal on õppe- ja kasvatustegevustes õpetajat abistav roll, täiendavate tööülesannete  Seni on lasteaiaõpetaja abi üldjuhul täitnud õpetajat täitmine ning korraldus, sh koristustööd või toitlustus, lähtuvad abistavaid ülesandeid õppe- ja kasvatustöös ning koristamise asutusesisestest kokkulepetest. ja toitlustamisega seotud ülesandeid. Eelnõu sätestab töötajad, kellel lasub õppe- ja kasvatustegevuse  Eelnõust ei selgu, kas eesmärgiks on abiõpetajaid arvestada kavandamisel ning läbiviimisel peamine vastutus. Nimetatu ei ainult õppe- ja kasvatustegevusega seotud ülesannete taotle teiste lasteaiatöötajate rolli vähetähtsustamist. täitmiseks ja koristamise ning toitlustamisega seotud ülesannete täitmiseks nähakse ette uute töötajate värbamist.  Alushariduse seaduse eelnõu seletuskirjas lk 54 „Tervishoiutöötajat ja lasteaia majandamist tagavaid töötajaid edaspidi eelnõus ei käsitleta, sest need ei ole käesoleva seaduse tähenduses lastele alushariduse võimaldamist toetavad isikud.“  Oleme lähtunud põhimõttest, et lasteaia iga töötaja on lastele toetust ja eeskuju andev, kogu personal toetab õppijat. 103. § 26 lõige 5 „Igas rühmas peab olema vähemalt üks õpetaja arvestusega, Selgituseks, rühmade moodustamise sätteid on eelnõus et abiõpetaja on tagatud: täpsustatud ning kehtestatud on rühma registreeritud laste maksimumarv. Selgitatud on ka õpetajate ja abiõpetajatega 1) seitsme lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni seonduvaid sätteid suhtarvude arvestamisel. kolmeaastastest lastest; 2) kümne lapse kohta, kui rühm on moodustatud kolme- kuni seitsmeaastastest lastest; 3) üheksa lapse kohta, kui rühmas on pooleteise- kuni seitsmeaastased lapsed.  Kas rühmade täituvus võib sellisel juhul olla vastavalt: 1) 14 last; 2) 20 last; 3) 18 last,  laste arvu suurendamise võimalust rühmades ei ole?  Kas alates piirnormi ületamise suurusest peab olema rühmas juba teine õpetaja. 104. § 24. lõige Hoolekogu töö- ja liikmete valimise kord kinnitatakse Arvestatud. Eelnõu ei sätesta esialgsel kujul hoolekogu liikmete hoolekogu otsusega. Hoolekogu liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat volituste tähtaega. ja neid ei saa hoolekogu liikmeks nimetada rohkem kui üks kord. võimaldada ka teisel korral valituks saada, tagab järjepideva toetuse. 105. § 4 lõige 8 „Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused Arvestatud. Eelnõud on vastavalt parandatud. ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused ning nende vastavust lasteaia riiklikule õppekavale.“  käändevormi ühildumisviga? Vastavust peaks olema vastavus? peale § 4 tuleb § 6, peaks tulema § 5. 106. Lisaks õpetaja, abiõpetaja ja direktori ametikohtade määratlemisele palun Mittearvestatud. Muusika- ja liikumisõpetaja ametikohtade kirjelda ka teiste pedagoogiliste ametikohtade vajadus, näiteks: muusika- kadumist alushariduse seaduse eelnõuga ei kavandata. Vastava ja liikumisõpetaja ametikoht, mille puudumine võib mõjuda alushariduse muudatuse eesmärgiks on võimaldada lasteaia pidajale ja juhile kvaliteeti. lasteaia eripärast ning tegevuseesmärkidest tulenevalt suuremat Õigem oleks kinnitada uus õppekava ja seejärel alusharidusseadus, kuna otsustuspädevust ja -vabadust ametikohtade loomiseks ning õppekava järgselt tuleneb vajadus ka koosseisu koha pealt. tegevuse korraldamiseks. Eelnõu kohaselt on lasteaia pidaja kohustuseks tagada, et lasteaia töötajate üldarv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on piisav, et kindlustada riiklikus õppekavas sätestatud valdkondades, sh muusikas ja liikumises, lapse arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. Lapse muusikalise või füüsilise arengu toetamine ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine vastavas valdkonnas eeldab aga professionaalselt ja järjepidevalt läbiviidud muusika- ja liikumistegevuste toimumist lasteaias. Muusika- ja liikumisõpetaja ametikoht ei saa kirjeldatut silmas pidades olema koolieelsetes lasteasutustes seega senisest vähem tähtis. Riikliku õppekava näol on tegemist seaduse rakendusaktiga, mille sisu tuleneb seaduses sätestatust. 107. Koolijuhina saab mõista vajadust toetada õppe- ja kasvatusküsimustes Arvestatud. HTM loobub kohustusest üks kord õppeaastas viia vanemaid ja lapsi, kes omandavad alusharidust kodus ning viia läbi lapse läbi koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. arengu hindamist. Samas ei saa seda niisama lihtsalt panna omavalitsuse ülesandeks. Vaja on lisaressurssi kohalikule omavalitsusele. 108. Eelnõus pannakse arengukava pikkusest sõltuma ka sisehindamine. On Arvestatud. Eelnõu sätestab arengukavaperioodi, milleks on võimalus, et lasteaia arengukava on näiteks 10ks aastaks, aga vähemalt 3 aastat. sisehindamist võiks teha tihedamini. Senini on see olnud kord kolme aasta jooksul ja see on mõistlik. Lisaks võiks arvestada sellega, et meil on palju lasteaed-algkoole ja arengukava on neil ju ühine. 109. Eelnõus praegu kirjas, et kui omavalitsus ei suuda tagada Vastav säte on eelnõust eemaldatud, kuid see ei vabasta pidajat tugispetsialistide teenust, siis on õigus lasteasutus sulgeda. Päris kindlasti lapsele vajalike tugiteenuste tagamise kohustusest. Õppeõiguse kehtetuks tunnistamise aluseks on riikliku- või haldusjärelevalve  ei saa seda pidada õigeks olukorras, kus Eestis on suur puudus käigus tõendatud õigusrikkumine ja järelevalveorgani tugispetsialistidest. ettekirjutuste täitmata jätmine ettenähtud tähtajaks. 110. Väga positiivne on vaatluskaardi esitamine EHIS-s, kuna sel juhul EHISt puudutavaid sätteid on eelnõus täiendatud. tagatakse, et see jõuab ka koolidesse ja täidab seeläbi oma eesmärki Eesti Eralasteaedade Liit 111. Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud olukorda, kuidas on lahendatud koha Selgituseks. Täiendatud eelnõu kohaselt võib kohaliku tagamine juhul, kui lapsevanem loobub talle pakutud munitsipaallasteaia omavalitsuse üksus tagada lasteaia või lapsehoiukoha teise kohast. kohaliku omavalitsuse üksuse või pidaja lasteaia või lapsehoiu “Kui vanem otsustab talle pakutud munitsipaallasteaiakohast kaudu. Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus teise vabatahtlikult loobuda ning panna lapse eralasteaeda, millel puudub kohaliku omavalitsuse üksusega või eralasteaia või -lapsehoiu haldusleping lasteaiakoha tagamiseks, siis tasub selle eest suures osas pidajaga kokku lasteaia või hoiukoha maksumusega seotud kulu vanem.” tasumise korra. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab Kommentaar: Kui vanem otsustab loobuda munitsipaallasteaia kohast ja lapsele munitsipaallasteaia koha asemel võimaluse eralasteaias või eelistab talle sobivamat eralasteaeda, millel on olemas haldusleping lapsehoius, peab olema tagatud lapsevanema võrdne kohtlemine ja omavalitsusega, siis millises osas tasub koha eest omavalitsus? Täna on võrdne koha rahastamine võrreldes munitsipaallasteaia ja - omavalitsustel valdavalt sõlmitud halduslepingud (raamlepingud) kõigi lapsehoiu kohaga. Eelnõust tulenevalt on kohaliku omavalitsuse eralasteaedadega, kus nende lapsed käivad. Hetkel toimiva süsteemi järgi üksuse pädevuses kehtestada eralasteaia ja eralapsehoiu maksab omavalitsus eralasteaias käiva lapse eest eralasteaia toetust, mis rahastamise tingimused ja kord. on enamasti sama summa, mida tasub omavalitsus juhul, kui tal ei ole kohta pakkuda ja ka siis, kui vanem ise eelistab eralasteaeda. Kuid juba täna teevad omavalitsused (nt Rae ja Viimsi vald) halduslepinguid eralasteaedadega, kus on sätestatud erinevad toetuse määrad – a) juhul kui teenust kasutavale lapsele ei ole pakutud kohta registrijärgse elukoha teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses, on vanema omaosalus 20% alampalgast ning ülejäänud eralasteaia kohatasust katab omavalitsus; b) juhul kui teenust kasutavale lapsele on pakutud koht taotleja elukoha teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses, millest on loobutud, on omavalitsuse toetus väiksem ja 20% nõue ei kehti.  Lapsevanem eelistab eralasteaeda omavalitsuse poolt pakutud lasteaiakoha asemel tihti siis, kui see on sobivamas asukohas, vastab pere usulistele, maailmavaatelistele või pedagoogilistele eelistustele, laps ei harju suures laste kollektiivis jne. Need pered soovivad kohta eralasteaias, kuid omavalitsus ei saa neile samaväärset kohta pakkuda. Esitatud eelnõu kohaselt peaksid need lapsevanemad tasuma eralasteaia eest täies mahus. See aga ei ole enamikele peredele jõukohane. See tähendaks, et suur hulk peresid ei saa valida endale sobivat lasteaiakohta ning teatud kindla suunitlusega eralasteaiad on klientide puudusel sunnitud oma tegevuse lõpetama. Oleme seisukohal, et hetkel toimivat süsteemi ei ole mõtet lõhkuda ning on oluline tagada eralasteaedades käivate laste vanemate kindlustunne ning eralasteaedade jätkusuutlikkus. Ettepanek on, et seadus näeks ette ka lapsevanema ja omavalitsuse vahelist kokkulepet, mille kohaselt hüvitab omavalitsus vanemale teatud osa eralasteaia kohatasust, kui vanem eelistab eralasteaeda, ning sellisel juhul loetakse omavalitsuse kohustus lasteaiakoha tagamisel selle lapse puhul täidetuks. See vastaks ka eelnõu seletuskirja sõnastusele, mille kohaselt antud olukorras tasub eralasteaia koha eest suures osas (kuid mitte täielikult) vanem. 112. Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud olukorda, mis juhtub siis, kui Selgituseks, et kohaliku omavalitsuse üksus võib vanema omavalitsus pakub vaba koha puudusel kohta eralasteaias, kuid jääb nõusolekul asendada lapse munitsipaallasteaia koha selgusetuks, millised on tingimused juhul, kui munitsipaallasteaias munitsipaalhoiu või eralapsehoiu kohaga või eralasteaia kohaga. vabaneb koht, kuid vanem soovib jätkata eralasteaias: Sellisel juhul kohaldatakse rahastamisele käesoleva seaduse §-des „Kui laps saab pooleteise-aastaseks õppeaasta kestel, on kohaliku 33 ja 34 lõikes 3 sätestatut. Võrreldes kehtiva koolieelse omavalitsuse üksusel võimalus vastav teenus sisse osta erasektorilt, lasteasutuse seaduse § 10 lõikega 1 on lisatud näiteks senistelt lapsehoiuteenuse osutajatelt. Sõltuvalt korraldusest võib munitsipaallasteaiakoha asendamise võimalus eralasteaiakohaga. laps edasi käia eralasteaias või asuda järgmisel õppeaastal alusharidust Eralasteaia ja eralapsehoiu rahastamise tingimuste ja korra omandama munitsipaallasteaias.“ kehtestamine on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses. Kommentaar. Tänases olukorras on vähemalt Tallinnas võimatu saada munitsipaallasteaia kohta lapse pooleteise-aastaseks saamisel, eriti õppeaasta sees. Enamik lapsevanemaid saavad sellises olukorras valida eralapsehoiu või eralasteaia. Kui sellele lapsele pakutakse  munitsipaallasteaias kohta tema 3-aastaseks saamisel, kuid vanem soovib lapse jätkamist eralasteaias, siis sellisel juhul peaks omavalitsusel olema kohustus hüvitada talle eralasteaiakoha maksumus samadel tingimustel kuni lapse kooliminekuni. Oleme seisukohal, et seadusega peab olema tagatud lapsele võimalus käia eralasteaias kuni koolini samadel tingimustel ehk munitsipaallasteaia koha vabanemisel ei tohi sundida lapsevanemat lasteaeda vahetama põhjusel, et koha vastuvõtmisest keeldumisel toetuse maksmine lõpetatakse. 113. „Vanemal ei ole nõudeõigust täielikult eralasteaiaga kaasnevate kulude Mitte arvestatud. Täiendatud eelnõu kohaselt võib kohaliku hüvitamiseks, kui ta loobub munitsipaallasteaia kohast ning kohaliku omavalitsuse üksus tagada lasteaia või lapsehoiukoha teise omavalitsuse üksus ei soovi eralasteaiaga seotud kulu katta, sest lähtuvalt kohaliku omavalitsuse üksuse või pidaja lasteaia või lapsehoiu Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 37 on õigus haridusele tagatud kohaliku kaudu. Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus teise omavalitsuse korralduse ja munitsipaallasteaedade kaudu. Kohaliku kohaliku omavalitsuse üksusega või eralasteaia või -lapsehoiu omavalitsuse üksusel on autonoomia korraldada munitsipaallasteaedade pidajaga kokku lasteaia või hoiukoha maksumusega seotud kulu võrku vastavalt võimalustele ning eralasteaedadelt vastava avaliku tasumise korra. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab teenuse sisse ostmine on täiendav võimalus.“ lapsele munitsipaallasteaia koha asemel võimaluse eralasteaias või Kommentaar. Põhiseaduse §37 on sätestatud: "Laste hariduse valikul on lapsehoius, peab olema tagatud lapsevanema võrdne kohtlemine ja otsustav sõna vanematel." Lapsi, kelle vanemad valivad eralasteaia, peab võrdne koha rahastamine võrreldes munitsipaallasteaia ja - kohtlema võrdselt munitsipaallasteaias käivate lastega. Neil ei pea olema lapsehoiu kohaga. Eelnõust tulenevalt on kohaliku omavalitsuse nõudeõigust täielikult eralasteaiaga kaasnevate kulude hüvitamiseks, kuid üksuse pädevuses kehtestada eralasteaia ja eralapsehoiu nõudeõigus munitsipaallasteaia tegevuskulu arvestusliku maksumusega rahastamise tingimused ja kord. samaväärsele toetusele peab neil olema. Kui lapsevanemal puudub õigus lasteaeda valides saada võrdset toetust erinevaid valikuid tehes, puudub tal ka otsustav sõna põhiseaduse §37 alusel. Otsustamises osalemiseks on vaja tunda end valikusituatsioonis. Seaduse seletuskirjas käsitletakse eralasteaeda kui ajutist aseainet munitsipaallasteaia koha puudumisel, mitte kui haridusmaastikku täiendavat ja lapsele/lapsevanemale valikuvõimalust pakkuvat haridusasutust. Kehtiva erakooli seaduse § 22 lõike (11) kohaselt võib „koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate  õpetajate palgad ja õppevahendite soetamise kulud katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel“. Erakooli seadus sätestab vaid võimaluse, kuid meie ettepanek on uues alushariduse seaduses sätestada võimalus kohustusena. Teeme ettepaneku, et uues alushariduse seaduses võiks olla järgmine sõnastus: „Kui lapsevanem otsustab talle pakutud munitsipaallasteaiakohast vabatahtlikult loobuda ning panna lapse eralasteaeda, siis katab kohaliku omavalitsuse üksus eralasteaia kohatasu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kehtestatud tegevuskulu arvestusliku maksumuse ulatuses.“ Sellisel juhul rakenduks eralasteaedadele kui haridusasutustele sarnased rahastuspõhimõtted erakoolidega, kellele riik hüvitab haridustoetuse võrdväärselt munitsipaalkoolidega. Sellega oleks tagatud lapsevanema valikuvabadus ja laste võrdne kohtlemine olenemata valitud lasteaia omandivormist. Eesti Lastehoidude Liit 114. Küll aga ei saa me nõus olla lastehoidude nimetuse kadumisega, sest Arvestatud. Eelnõu käsitleb eraldiseisvana lasteaeda ja lapsehoidu. leiame, et seadusest tulenev erisus kahe lasteasutuse tüübi vahel peaks lapsevanema jaoks arusaadav ja ilmne olema. Näiteks Soomes on samuti lastehoiud ja -aiad sama seaduse all, kuid nimetused on erinevad. Ka Euroopas on üldlevinud nii lastehoiu (daycare) kui lasteaia (kindergarten) teenus. Euroopa sotsiaalõiguste samba 11. põhimõttes on sätestatud, et kõikidel lastel on õigus kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule. 115. Seaduse seletuskirjas lk 6 ja 12 selgitatakse, et alushariduse Arvestatud. Eelnõu sätestab, et lapse seaduslikul esindajal kättesaadavuse paremaks tagamiseks täpsustatakse kohaliku omavalitsuse (edaspidi vanem) ning lasteaial ja munitsipaal- või eralasteaia üksuse ülesannete delegeerimist eralasteaedadele või teistele kohaliku pidajal (edaspidi ka lasteaia pidaja) on käesoleva seaduse omavalitsuse üksustele. Eesti Vabariigi §-s 37 sätestatud põhiseaduslik eesmärgi täitmise tagamisel ühine vastutus. kohustus tagada alushariduse kättesaadavus on tehtud ülesandeks kohaliku omavalitsuse üksusele ning tema on põhiliseks partneriks vanemale käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Siinkohal oleks oluline partnerina välja tuua ka erasektor. Riik, kohalik omavalitsus, eralasteasutuse pidaja ja lapsevanem töötavad kõik ühise eesmärgi nimel. 116. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab vanemat 90 kalendripäeva enne Arvestatud osaliselt. Täiendatud eelnõu kohaselt võib kohaliku lapse pooleteise- aastaseks saamist, millises lasteaias on lapsele tagatudomavalitsuse üksus tagada lasteaia või lapsehoiukoha teise lasteaiakoht. Vanem teavitab pärast nimetatud teate saamist kohaliku omavalitsuse üksuse või pidaja lasteaia või lapsehoiu elektrooniliselt või muul viisil, kui ta ei soovi lasteaiakohta kasutada ning kaudu. Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus teise võimaldab alushariduse omandamist kodus või eralasteaias. Kui vanem kohaliku omavalitsuse üksusega või eralasteaia või -lapsehoiu taotleb lasteaiakohta pärast lapse pooleteise-aastaseks saamist, siis pidajaga kokku lasteaia või hoiukoha maksumusega seotud kulu kohaliku omavalitsuse üksus teavitab vanemat 30 kalendripäeva jooksul, tasumise korra. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab millises lasteaias on lapsele tagatud lasteaiakoht Kui õppeaasta kestel eilapsele munitsipaallasteaia koha asemel võimaluse eralasteaias või ole võimalik lasteaiakohta tagada munitsipaallasteaias, siis tuleb koht lapsehoius, peab olema tagatud lapsevanema võrdne kohtlemine ja tagada eralasteaias kuni järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul,võrdne koha rahastamine võrreldes munitsipaallasteaia ja - kui vanem on nõus eralasteaia kohaga. lapsehoiu kohaga. Eelnõust tulenevalt on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses kehtestada eralasteaia ja eralapsehoiu (9) Kohaliku omavalitsuse üksus võib vanema nõusolekul tagada lapsele rahastamise tingimused ja kord. lasteaiakoha eralasteaias. Sellisel juhul kohaldatakse eralasteaia rahastamisele käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut. Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös vanema ja eralasteaia pidajaga haldusakti või sõlmib halduslepingu, millega tagatakse lasteaiakoht käesolevas seaduses sätestatud korras. Kohaliku omavalitsuse üksus annab haldusakti, kui teenuseosutajaga on riigihanke menetluses varasemalt sõlmitud raamleping lasteaiakoha tagamiseks. Kui vastavat raamlepingut ei ole sõlmitud, siis sõlmitakse eraldiseisev haldusleping lasteaiakoha tagamiseks. Seletuskiri lk 9-10: Eeldatakse, et kui vanem kasutab munitsipaallasteaia kohta, siis tasub selle eest kohaliku omavalitsuse üksus. Kui vanem otsustab sellest vabatahtlikult loobuda ning panna lapse eralasteaeda, millel puudub haldusleping lasteaiakoha tagamiseks, siis tasub selle eest suures osas vanem. Kohaliku omavalitsuse üksus võib sellisel juhul osaleda kulude katmises üksnes kokkuleppel. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ise pakub käesolevas seaduses sätestatud korras eralasteaia kaudu lasteaiakoha, siis tasub selle eest käesolevas seaduses sätestatud korras  kohaliku omavalitsuse üksus. Käesoleva paragrahvi § 4 kohaselt on veel võimalik, et erinevad kohaliku omavalitsuse üksused lepivad proportsionaalselt või muu põhimõtte kohaselt kokku lasteaiakohaga kaasneva kulu. Kommentaar: Kohalik omavalitsus peab igale 1,5-aastaseks saavale lapsele tagama lasteaiakoha, kuid hetkel see võimekus meie hinnangul puudub ja koostöö erasektoriga peab jätkuma. Teeme ettepaneku, et kohalik omavalitsus võib rahastada eralasteaedu lapsevanematele ka osaliselt, kui ta peab seda vajalikuks ja kui lapsevanem soovib valida ise eralasteaia teenuse kasutamise munitsipaallasteaia asemel. Eriti juhul kui soovitakse eralasteaias käia kauem kui osa õppeaastast, sest lapsele pole lasteaia vahetus kunagi kerge. On palju lapsevanemaid, kes teadlikult valivad eralasteaia mingite tõekspidamiste või õppemeetodite alusel ega soovi munitsipaallasteaia kohta vastu võtta. Teeme ettepaneku, et halduslepinguga osalevad eralasteaiad saavad tasu hanke ulatuses (või keskmise kogukulu alusel). Eralasteaiad, kellel ei ole halduslepingut, saavad tegevuskulu toetuse keskmist või ntx 80% halduslepinguga osaleva eralasteaia toetusest. Igal juhul peab lapsevanemal säilima valikuvabadus munitsipaallasteaia, eralasteaia või hoopis koduse alushariduse vahel ning toetus valitud teenuste puhul. Samuti aitab selline süsteem ära hoida kohtade defitsiiti ja lapsevanemate pahameelt kui nende valikuvabadust kärpima hakatakse. 117. Peatükk § 8. Rühma moodustamise alused ning õpi- ja Arvestatud. Lapsehoiuteenus muudetakse sisulistes aspektides kasvukeskkonna nõuded haridussüsteemi osaks lapsehoiuteenuse osutamise tingimusi, sh lapsehoidude tervisekaitsenõudeid, muutmata. Täiendavalt on (2) Laste arv rühmas peab olema vastavuses õpetajate ja abiõpetajate ning eelnõus on täiendatud ja muudetud rühmade moodustamise ning laste suhtarvudega ja tugiteenuste osutamise vajadusega ning kooskõlas õpetajate, laste ja abiõpetajate suhtarvude regulatsioone. õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes kehtestatud rühma nõuetega. Kehtestatud regulatsioonid aga lapsehoidudele eelnõu uuenenud aluspõhimõtetest tulenevalt ei laiene. (3) Õpi- ja kasvukeskkonna nõuete eesmärk on tagada lapse arengu toetamine, tervise kaitse ja ohutus ning õppe- ja kasvatustegevuse  korraldamine. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks koostatakse Lapsehoidude tervisekaitsenõuetesse on lisatud sätted, mis käesolevas seaduses sätestatud korras riskianalüüs. võimaldavad luua õuelastehoidusid. Kommentaar: Hetkel jääb segaseks rühmade vormistamise loogika, sest nimetatud lisa ei ole meile ka pärast järelepärimist saadetud. Lastehoidude Liidul on keeruline kommenteerida, kas ja millisel määral olemasolevad lastehoiud saavad hakata taotlema õppeõigust lasteaiana, kui nõudeid pole võimalik läbi töötada. Enamik Eestis tegutsevaid lastehoidusid tegutseb täna elukondliku sihtotstarbega kinnistutel asuvates eramutes. Uued nõuded peaksid võimaldama täna tegutsemisloa alusel töötavatel lapsehoidudel nendes hoonetes tegutsemise jätkamist. Lisaks teeme ettepaneku nõuetesse luua erisused ja võimalused õuelasteaedade loomiseks, sest täna tegutsevad õuelastehoiud soovivad oma tegevust kindlasti jätkata ka uue seaduse kehtima hakkamisel. Seni on õuelastehoidudele ja -aedadele kehtinud siseruumidele samad tingimused nagu tavalasteaedadele, kuid meie hinnangul pole see nende eripära arvesse võttes mõistlik. 118. Lasteaia juhtimine Arvestatud, eelnõud on vastavalt muudetud. (4) Direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. Kui lasteaia pidaja on loonud õppealajuhataja ametikoha, siis kohaldatakse temale direktori kvalifikatsiooninõudeid. Kommentaar: Palun muuta sõnastust “Direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon”. 119. Peatükk töötajad. § 26. Õpetaja ja abiõpetaja Arvestatud. Lapsehoiuteenus muudetakse sisulistes aspektides haridussüsteemi osaks lapsehoiuteenuse osutamise tingimusi, sh (1) Õppe- ja kasvatustegevusi viivad lasteaias läbi õpetajad ja abiõpetajad, lapsehoidjate kvalifikatsiooniga seotud nõudeid ja tugiteenuste kelle põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ning alushariduse osutamise nõudeid, muutmata ja kehtestamata. omandamist. Õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma Eelnõus on täiendatud ja muudetud ka rühmade moodustamise kutseoskusi. ning õpetajate, laste ja abiõpetajate suhtarvude regulatsioone. (2) Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, sealhulgas õpetaja kutse või pedagoogilised kompetentsid. (3) Abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on keskharidus, sealhulgas lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid. Kommentaar: Teeme ettepaneku, et täna lapsehoidjatena tööl olevatel inimestel oleks riikliku koolituse raames võimalik õpetaja kutse omandada. Õpetaja nõude kohustuslikuks muutmisel on mitmeid raskendavaid aspekte - eelkõige kvalifitseeritud personali puuduse suurenemine. Juba täna on äärmiselt keeruline lasteaeda õpetajaid leida. Leiame, et lapsehoidjatel on motivatsioon end täiendada ja jätkata tööd lasteaiaõpetajatena, kui tööandja ja riik piisavad täiendõppevõimalused ja programmi selleks loovad. (5) Igas rühmas peab olema vähemalt üks õpetaja arvestusega, et abiõpetaja on tagatud: seitsme lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni kolmeaastastest lastest; kümne lapse kohta, kui rühm on moodustatud kolme- kuni seitsmeaastastest lastest; üheksa lapse kohta, kui rühmas on pooleteise- kuni seitsmeaastased lapsed. (6) Lasteaias peab olema ühes tegevuskohas vähemalt üks õpetaja, kui lasteaed võimaldab alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele ning laste arv selles tegevuskohas ei ületa 42 last. Lastele peab olema tagatud õpetaja juhendatud õppe- ja kasvatustegevus vähemalt kaks tundi päevas.  Sellisel juhul kohaldatakse abiõpetajatele käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud suhtarve. Kommentaar: Teeme ettepaneku muuta eelnõu lõige 5 sõnastust: “abiõpetaja või õpetaja on tagatud iga 7 1,5-3aastase lapse kohta”. Teeme ettepaneku, et 1,5-3aastaste laste lasteaedades oleks alternatiivne võimalus 14-liikmelises rühmas tööle võtta 1 õpetaja ja 1 abiõpetaja, sest 2 tundi päevas peaks õpetaja nagunii rühmas olema. Osaajaga õpetaja palkamise asemel võiks lastehoidudel olla võimalus koolitada üks hoidjatest õpetajaks ning jätta lapsehoidjate / abiõpetajate suhtarv samaks. Samuti jääb segaseks, mis juhtub siis, kui 3-rühmaline lasteaed teeb ühest rühmast vanema kui 3-aastaste laste rühma. Millised nõuded kehtivad tervele sellele hoiule ehk tegevuskohale? Ning lasteaiale, kus on näiteks ainult üks rühm, kuid lapsed saavad õppeaasta keskel 3-aastaseks? Lisaks näeb tänane nõue ette, et kuni 24-liikmelises rühmas 2+1 õpetajat, kuid uus seaduse eelnõu näeb ette 1+3 lahendust ja selline nõue hakkab kehtima juba alates 1.09.2021 (lastehoidudele kehtib üleminekuaeg). Enamikes munitsipaallasteaedades on täna 24 lapse kohta 3 inimest rühmas. Ühe ohukohana näeme kindlasti tööjõukulude suurt kasvu, sest hakkab kehtima nõue õpetajatele. Kas riiklikult on välja töötatud ka koolitusplaan, et tänased abiõpetajad saaksid õpetaja kompetentsid? Tööjõu leidmine lasteaedadesse muutub uue seadusega veelgi keerulisemaks ning hinnanguliselt tõuseb palgakulu umbes 10%. Lisaks sätestab seaduse § 9 lõige 3, et lasteaias peab olema tagatud tuge vajavale lapsele vähemalt logopeedi ja eripedagoogi või vajadusel muu tugiteenus, mis tõstab tööjõukulu veelgi. 120. 5. Peatükk § 27. Munitsipaallasteaia rahastamine Vastav säte on eelnõust eemaldatud. Eelnõust tulenevalt on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses kehtestada eralasteaia ja (5) Kohaliku omavalitsuse üksus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteaia eralapsehoiu rahastamise tingimused ja kord. majandamiskulu, töötajate tööjõukulu ning muu tegevuskulu arvestusliku  maksumuse ühe lapse kohta. Kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel osaliselt vanemate poolt. Kommentaar: Nagu oleme varasemalt välja toonud, puudub ka käesolevas seaduse eelnõus täielikult viide kinnisvarakuludele ehk kogukuludele, mis moodustavad lasteaia kulude kogusummast hinnanguliselt 10-20%. Ka Haridussilm.ee andmetel erineb alusharidussektori kogukulu ja tegevuskulu näiteks 2018. aasta andmete põhjal 11,16%. Uuemaid andmeid statistika kahjuks ei kajasta. Juhul kui see kulu on aluseks millelegi (nt eralasteaedadele toetuse maksmiseks), tekitab see meie hinnangul juba eos probleeme ja segadust. Lõige 5 peaks olema rohkem lahti kirjutatud ja kui see on aluseks toetuse maksmisele, siis kinnisvarakulu moodustab 10-20% kogukuludest ning peaks kindlasti olema arvutuste aluseks võetud. Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Eripedagoogide Liit 121. § 8. Rühma moodustamise alused ning õpi- ja kasvukeskkonna Eelnõuga luuakse eeldused pedagoogiliste kompetentside nõuded omandamiseks õpetajatele ja abiõpetajatele, kes töötavad rühmas, (1) Lasteaia pidaja moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades kus on haridusliku erivajadusega lapsi. Eelnõu kohaselt loob lasteaia rühmad, kuulates enne otsuse tegemist ära hoolekogu ning lasteaia pidaja õpetajatele ja abiõpetajatele võimalused vajaduse korral käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isiku arvamuse. eripedagoogiliste kompetentside omandamiseks. Vastava sätte § 26 (2) Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, sealhulgas eesmärgiks on tagada kaasava hariduse põhimõtete rakendumine õpetaja kutse või pedagoogilised kompetentsid. ning lapsele vajaliku toe tagamine. (3) Abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on keskharidus, sealhulgas lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid. Seletuskirjast: Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 6 ei määratleta seaduses edaspidi rühmi, vaid sõnastatakse rühmade moodustamine üldised põhimõtted. Tulenevalt lapse toevajadusest võivad olla lasteaias moodustatud rühmad, kus laste arv on väiksem. Käesoleva seaduse § 26 lõike 7 kohaselt täidab üks tuge vajav laps kaks kuni neli  kohta lähtudes tema toevajadusest, millest tulenevalt peavad olema lapsele tagatud õpetaja ja abiõpetaja koosseis ning vajadusel tugiteenused. Küsimus: Hetkel kehtivas Koolieelse lasteasutuse seaduses on määratletud erirühmad ja nende piirarvud. Sobitus- ja erirühmades on tööl eripedagoogilise kompetentsiga õpetajad. Kui seni loodi erivajadustega lastele sobilik keskkond laste arvu vähendamise kaudu ja õpetaja kompetentside tõstmise kaudu, siis nüüd lisatakse juurde abiõpetaja, aga pädevust kogu õppe- ja kasvatustegevuse kohandamiseks tuge vajavale lapsele see kaasa ei too. Seaduse eelnõust ega ka seletuskirjast ei selgu, kas uue seaduse alusel moodustatud väiksema laste arvuga rühmade puhul rakendatakse õpetajatele samu kvalifikatsiooninõudeid? Ettepanek: kui rühmas on tuge vajav laps, peab õpetajal olema ka kõrgem kvalifikatsioon (eripedagoogiline lisakompetents). Lisada lõige: Tuge vajava lapse kaasamisel rühma on õpetaja kvalifikatsiooninõuded kõrgharidus, sealhulgas õpetaja kutse või pedagoogilised kompetentsid ja eripedagoogiline kompetents. 122. § 9. Tugiteenuste osutamine Arvestatud. Eelnõus on loobutud varasemalt § 9 lg 2 nimetatud (2) Lapse arengu toetamiseks ja tugiteenuste osutamiseks määrab isikust. Sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega saab lasteaia pidaja isiku, kelle ülesanne on nõustada vanemaid, juhtida edaspidi lasteaias olema haridusliku erivajadusega lapse õppe lasteaiasisest või -välist meeskonnatööd, teha lasteaia pidajale koordineerija, kelle ülesanne on nõustada vanemaid ning juhtida ettepanekuid toetavate meetmete rakendamiseks tugiteenuste lasteaiasisest või -välist meeskonnatööd lapse õppe ja arengu võimaldamisel. toetamiseks ja tugiteenuste rakendamiseks. Tuge vajavale lapsele Seletuskirjast: Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on tagatakse sobivad tingimused sarnaselt põhikooli- ja tegemist uue regulatsiooniga, mille eesmärk on muuta juhtimine, gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes aluseks üldise, koordineerimine ja koostöö vanemate ja lasteaiasiseste ning - väliste tõhustatud ja eritoe määratluse. Kui lasteaia tagatud üldine tugi ei spetsialistide vahel efektiivsemaks. Selline isik peab juhtima anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb haridusliku lasteaiasiseste ja -väliste spetsialistide võrgustiku tööd, eriti juhul, kui on erivajadusega lapse õppe koordineerija lapsevanemale ettepaneku vaja kaasata näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse teisi asutusi. pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. Muudatus tuleneb vajadusest juhtida süsteemselt lapse individuaalse Nõustamismeeskonna soovitusel võib rakendada tõhustatud tuge arengu jälgimist ja toetamist ning võimaldada hästi toimiv ning või erituge. koordineeritud meeskonnatöö lasteaias. Teenuse korraldajad ja sisulised muudatused võivad aja jooksul muutuda ning seetõttu pole mõistlik kirjeldada ammendava loeteluga tööülesandeid. Oluline on, et vastav funktsioon oleks lasteaias tagatud. Selline isik on vanemale oluliseks kontaktisikuks seoses lapsele osutatud teenustega. Tugiteenuste koordineerija lasteaias võib olla lasteaias töötav õpetaja, õppealajuhataja või tugispetsialist, kes omab vastavaid kompetentse lapsele toe võimaldamiseks. Küsimused: Vajaliku kompetentsi olemasolul võimaldab antud seadusemuudatus tõesti kiiresti reageerida, olla paindlik ja toetada nii abi vajavat last kui ka meeskonda, mis on väga positiivne. Tegelikkuses on aga väga sageli vastav kompetents ja tugispetsialistid lasteaias puudu. Sellesse ametisse ei sobi igaüks. Nimetatud isikul peavad olema pädevused tuge vajavate laste vanemate, õpetajate nõustamiseks, lapse toevajaduse määramiseks ning tugimeetmete soovitamiseks. Kuna praegusest sõnastusest võib välja lugeda, et muuhulgas peab isik osutama ka tugiteenuseid, siis saab selles rollis olla üksnes tugispetsialist. Arvestades tänast tugispetsialistide puudust, on vähetõenäoline suure hulga uute vastavate kompetentsidega töötajate sisenemine tööturule ning seaduse muudatus võib tekitada olukorra, kus tugispetsialistid hakkavad tegelema koordineerimistööga lastega tegelemise arvelt või selle asemel. Kas vastavale ametikohale sätestatakse ka kompetentsinõuded? Mis saab siis, kui lasteaias vastav kompetents puudub? Kelle seast leitakse 609 lasteaia jaoks need inimesed? Mille alusel reguleeritakse antud isiku töökoormust? Kust tuleb isiku töötasu? Lasteaias, kus paindlikkus on väga suur, on selline koordineerimise/korraldamise töö väga keerukas. Nt asutusevälise meeskonnatöö juhtimine on midagi, mis kõlab hästi, aga keda ja kuidas saab ikkagi juhtida - perearst, sotsiaaltöötaja, kooli HEVKO olenevalt lapse probleemist. Kuidas tagatakse, et nad soovivad  osaleda meeskonnatöös ja lasevad ennast KOV poolt määratud isikul juhtida? Ettepanek: Välja tuua § 9 (2) isikule esitatavad kompetentsinõuded. Kui antud isiku kohustuste hulka ei kuulu tugiteenuste läbiviimine, siis asendada sõna "osutamiseks" sõnaga "koordineerimiseks". 123. § 9. Tugiteenuste osutamine Arvestatud osaliselt. Tuge vajavale lapsele tagatakse sobivad (1) Tugiteenuse korraldamise eest lasteaias vastutab lasteaia pidaja. tingimused sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses Kohaliku omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel antud sätestatule, võttes aluseks üldise, tõhustatud ja eritoe määratluse. tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis Kui lasteaia tagatud üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tagab alushariduse omandamise lapse toevajadusi arvestades. tulemusi, teeb haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija § 25. Lasteaia töötajad lapsevanemale ettepaneku pöörduda koolivälise (1) Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on direktor, õpetaja ja nõustamismeeskonna poole. Koolivälise nõustamismeeskonna abiõpetaja. Lasteaia pidaja võib luua täiendavaid ametikohti käesolevas soovitusel võib rakendada tõhustatud tuge või erituge. Lapse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. heaolu toetamiseks võib lasteaias moodustada väiksemaid § 26. Õpetaja ja abiõpetaja (8) Munitsipaallasteaia õpetaja ja abiõpetaja töötasu alammääras rühmasid. Haridusliku erivajadusega lapsele sobiva suurusega lepivad kokku kohalike omavalitsuse üksuste esindajad ning õpetajate ja rühma tagamisel tuleb järgida nõustamismeeskonna soovitusi. abiõpetajate ühenduste esindajad. Tugispetsialistid on eelnõu kohaselt õppe- ja kasvatustegevusega Seletuskirjast: Eelnõu § 25 lõige 1 kohaselt on õppe- ja seotud töötajad. Eelnõuga ei sätestata lasteaia töötajate kasvatustegevusega seotud töötajad direktor, õpetaja ja abiõpetaja. miinimumkoosseisu ega töötasu alammäärasid. Lasteaia pidaja võib luua täiendavaid ametikohti käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. /.../ Nimetatud isikutele laienevad haridustöötajatele omased sotsiaalsed garantiid (puhkuseõigus). Lasteaia pidaja võib eelkõige luua täiendavaid kohti õppealajuhataja või tugispetsialisti ametikoha loomiseks või teiste ülesannete täitmiseks ning tal on selles osas suur otsustusõigus. Küsimused: Üheks motiveerivaks osaks õpetajatele, kes praegu töötavad sobitus- või erirühmas, on ministri määrus: Haridustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa, kus on välja toodud: Haridusliku erivajadusega laste rühma(de)ga koolieelsete lasteasutuste ja lasteaed- põhikoolide ning haridusliku erivajadusega laste rühmade haridustöötajatele antakse puhkust järgmises ulatuses: [RT I, 28.08.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] 1) direktor, õppealajuhataja – 56 kalendripäeva; 2) õpetaja, eripedagoog, logopeed – 56 kalendripäeva; 3) kehakultuuriinstruktor – 56 kalendripäeva. Töö- ja puhkeaja seadus (RT I 2001, 17, 78) § 5. Lühendatud tööaeg 5) koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel – kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Tuge vajava lapse määratlus vajab täpsustamist. Kas see on tugiteenust vajav laps ja kes seda ikkagi otsustab. Otsusest tuleneb väga palju järgnevaid tegevusi, sh pikem puhkus ja eripension. Kui ühel aastal on õpetajal rühmas tuge vajav laps ja järgmisel aastal pole, siis kas puhkus hakkab igal aastal muutuma? Kuidas jääb kehtima nimetatud töötajate puhkus, kui uus seadus enam rühmaliike välja ei too? Kuna koolieelse lasteasutuse seaduses on vaid märge, et lastele on vaja tagada tugiteenused, kuid logopeed ja eripedagoog pole enam lasteaia töötajad, siis missugune seadus/määrus reguleerib tugispetsialisti töökoormust, tööaega ja puhkust? Eelnõu seletuskirjast selgub, et on käimas tugiteenuste reform. Kas ja millal on plaanis kaasata tugispetsialistide erialaliidud plaanitavate muudatuste osas kaasa rääkima? Kuidas ja kellega lepitakse kokku tugispetsialistide palgad? Eestis esindavad logopeede Eesti Logopeedide Ühing ja eripedagooge Eesti Eripedagoogide Liit. Ettepanek: Lisada eelnõu teksti Tugispetsialistide töötasu alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsuse üksuste esindajad ning vastavate erialaorganisatsioonide esindajad.  Ettepanek: Tagamaks kõigile tuge vajavatele lastele kvaliteetne tugispetsialisti(de) teenus(ed) on vaja siiski selgelt välja tuua tugispetsialistide miinimumkoosseisud tuge vajavate laste kohta nii nagu on see välja toodud PGS-i seletuskirjas. 124. § 9. Tugiteenuste osutamine Arvestatud. Kvalifikatsiooninõuete määrust (4) Tugiteenuseid võib osutada isik, kes vastab põhikooli- ja on muudetud. Uus redaktsioon jõustus 06.11.2021. gümnaasiumiseaduse 74 lõike 5 alusel kehtestatud tugispetsialisti nõuetele. Seletuskirjast: § 9 lõige 4 sätestab, et tugiteenuseid võib osutada isik, kes vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel tugispetsialistile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Selleks, et alushariduse süsteemi ning põhikooli astet ühtlustada, peab nendes osutatav teenus olema ühetaolisem. Seetõttu on edaspidi nõutav, et tugiteenuseid võib osutada isik, kes vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nõuetele. Selle sätte alusel on kehtestatud haridus ja teadusministri 29. augusti 2013. aasta määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“. Nimetatud määruse § 4 kohaselt on eripedagoogi (sh logopeedi) kvalifikatsiooninõudeks erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi (logopeedi) kutse. Koolipsühholoogi kvalifikatsiooninõudeks on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõudeks on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse. Sätte eesmärk on, et tugiteenuste osutamisel oleks tagatud kvaliteetne ja ühetaoline teenus sarnaselt teiste haridusastmetega. Ettepanek: Oleme nõus, et tugispetsialistidele kehtestatud nõuded peavad olema ühtsed kõigis haridussüsteemi osades ja ka tervishoiusüsteemi osades. Siiski selgub, et Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 74 lõige 5 viitab haridusministri määrusele aastast 2013. Eesti Logopeedide Ühing on ka varem viidanud asjaolule, et nimetatud määrus vajab muutmist ja annab vale sisendi, nagu oleks  logopeedia eripedagoogika osa. Eesti Logopeedide Ühingul on palve panna kvalifikatsiooninõuded sisse mõlemasse seadusesse või muuta määrust järgmiselt: Eripedagoogi ja logopeedi kvalifikatsiooninõudeks on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või vastava eriala kutse. 125. § 25. Lasteaia töötajad Arvestatud. Eelnõu kohaselt on õppe- ja kasvatustegevusega (1) Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on direktor, õpetaja ja seotud töötajad lasteaias direktor, õpetaja, abiõpetaja ja abiõpetaja. Lasteaia pidaja võib luua täiendavaid ametikohti käesolevas tugispetsialistid. seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord Seletuskirjast: Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt vastutab tugiteenuse on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 korraldamise eest lasteaias lasteaia pidaja. Kohaliku omavalitsuse alusel haridus- ja teadusministri määrusega. üksusele teiste õigusaktide alusel antud tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis tagab alushariduse omandamise lapse toevajadusi arvestades. Eesmärk on sätestada tugiteenuste korraldamise eest vastutav institutsioon, kelleks on munitsipaallasteaias kohaliku omavalitsuse üksus ja eralasteaias eralasteaia pidaja. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 14 lõikega 2 on täpsustatud regulatsiooni sõnastust. Tugiteenuseid tuleb osutada lapsele eelkõige lasteaias. Kohaliku omavalitsuse üksused peavad (ümber) korraldama oma tugiteenuste võrgu selliselt, et vajalik tugi oleks kõigile lasteaias käivatele lastele kättesaadav kas tugispetsialistide või vastava teenuse kaudu. Tugiteenuste reformi tagajärjel on võimalik, et tugiteenuseid osutatakse ühes kohaliku omavalitsuse üksuse haridus- ja sotsiaalkeskuses, kus on kättesaadavad ka muud asjakohased teenused. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksused on oma teenuste osutamisel autonoomsed, välja arvatud osas, mida sätestab õigusakt selle korraldusele, siis on võimalik neid sisuliselt korraldada niiviisi, et see tagaks käesolevas seaduses sätestatud eesmärkide täitmise. 27 Eelnõu eesmärk on suunata kohaliku omavalitsuse üksusi läbi mõtlema oma avalikke teenuseid selliselt, et need toimiks tõhusalt. Eesmärk on vähendada institutsioonidega kaasnevat bürokraatlikku korraldust, mis ei taga teenuste kättesaadavust. Käesoleva eelnõu eesmärk on suurendada teenuste kättesaadavust parema korralduse kaudu. Ettepanek: Kuna õppe- ja kasvatustegevusega seotud ning alushariduse võimaldamist toetavad isikud on lisaks direktorile, õpetajale ja abiõpetajale päris kindlasti ka tugispetsialistid, tuleks neid jätkuvalt käsitleda lasteaia töötajatena. Kindlasti tuleks eelistada, et tugispetsialist on lapsele, õpetajale ja lapsevanemale võimalikult lähedal. Kui tugispetsialist jääb ka KOV-i keskuses töötajana konkreetse lasteaia juurde nn kinnistatuks, ei ole võimalik aru saada tugispetsialisti ühe tööandja (lasteaed) juurest teise (KOV-i) juurde ümber tõstmise vajalikkusest ning selle kasutegurist. Kindlasti on uute keskuste loomine ja ülalpidamine rahalises mõttes kulukas. Eelkõige peaksid olema tugispetsialistid lasteaia töötajad ja kuuluma lasteaia meeskonda. KOV-i 1. tasandi keskuste lahendust ei tohiks peale suruda üle riigi. See peaks jääma alternatiivseks võimaluseks - esmalt on tugispetsialist siiski lasteaia töötaja ja tuleks seaduse eelnõus täpselt määratleda. Hetkel survestab seaduse eelnõu väga tugevalt KOV-e looma 1. tasandi tugiteenuste keskusi juba ka seetõttu, et tugispetsialistid ei ole antud seaduse valguses enam lasteaia töötajad vastupidiselt koolile, kus nad seda on. Et tugispetsialist saaks täita ainult oma tööülesandeid (ta pole survestatud asendama lasteaiaõpetajaid, töötama rühmas puhkuse asendajana jne), ei peaks teda välja jätma lasteaia töötajate hulgast, vaid tema tööülesandeid peaksid reguleerima õigusaktid, nii nagu seda teeb kooli tugispetsialistide puhul määrus “Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord”. Nimetatud määrus sätestab põhikoolis ja gümnaasiumis teenust osutavate tugispetsialistide teenuse kirjelduse, sealhulgas tugispetsialistide peamised ülesanded erialasest pädevusest lähtuvalt ning teenuse rakendamise korra. Ettepanek: Vajalik on töötada koostöös erialaliitudega välja teenuste kirjeldus ja rakendamise kord ka eripedagoogide ja logopeedide kohta alushariduse tasandil. Sisu lähtugu kutsestandardites välja toodud  kompetentsidest. Tugiteenuse pakkumine hõlmab lapse arengutaseme hindamist, lapsevanemate ja õpetajate nõustamist, tugiteenuse planeerimist ja pakkumist, meeskonnatööd ja arendustegevust (tugispetsialist võib töötada lapsega individuaalselt või väiksema grupiga kas kabinetis või rühmaruumis, tugispetsialist võib osaleda õppe- ja kasvatustegevuses õpetaja kõrval, tugispetsialist võib juhendada õpetajat, lapsevanemat, abiõpetajat või tugiisikut töös erivajadustega lapsega, nõustada asutuse juhtkonda tugisüsteemi arendamisel). 126. § 25. Lasteaia töötajad Tugispetsialistidele kohaldatakse põhikooli- ja (4) Kui õpetaja või abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud valdkonna konkursil ei leita käesolevas seaduses kehtestatud eest vastutava ministri määruses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, võib direktor sõlmida tähtajalise kvalifikatsiooninõudeid. töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt Hetkel puudub nii eelnõus kui ka kehtivas seaduses võimalus keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on tugispetsialistidega tähtajaist töölepingut sõlmida. Juhul kui piisavad, et tagada lasteaia õppekavas määratud vastav seadusemuudatus tehakse, tuleks see kehtestada õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja haridustasemete üleselt. arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. Ettepanek: Kui tugispetsialisti ametikoht on loodud, siis on oluline, et antud seaduse kontekstis kehtiksid tugispetsialistidele kvalifikatsiooninõuded “Eripedagoogi ja logopeedi kvalifikatsiooninõueteks on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või vastav kutse” ning direktor ei tohiks kindlasti sõlmida tähtajalist töölepingut kuni üks aasta kvalifikatsioonile mitte vastava isikuga. Tugispetsialisti kompetentsid on välja kujunenud siis, kui õppekava on läbitud täies mahus. Alles magistriõppe lõpetamise järgselt on inimene valmis sisenema tööturule ja pakkuma kvaliteetset teenust. 127. § 26. Õpetaja ja abiõpetaja Arvestatud. Eelnõus on loobutud varasemalt § 9 lg 2 nimetatud (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 laste suhtarvude arvestamisel isikust. Sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega saab täidab üks tuge vajav laps kaks kuni neli kohta, lähtudes käesoleva edaspidi lasteaias olema haridusliku erivajadusega lapse õppe seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isiku ettepanekust. (6) Lasteaias peab koordineerija, kelle ülesanne on nõustada vanemaid ning juhtida olema ühes tegevuskohas vähemalt üks õpetaja, kui lasteaed võimaldab lasteaiasisest või -välist meeskonnatööd lapse õppe ja arengu alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele ning laste arv selles toetamiseks ja tugiteenuste rakendamiseks. Tuge vajavale lapsele tegevuskohas ei ületa 42 last. Lastele peab olema tagatud õpetaja tagatakse sobivad tingimused sarnaselt põhikooli- ja juhendatud õppe- ja kasvatustegevus vähemalt kaks tundi päevas. Sellisel gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes aluseks üldise, juhul kohaldatakse abiõpetajatele käesoleva paragrahvi lõikes 5 tõhustatud ja eritoe määratluse. Kui lasteaia tagatud üldine tugi ei kehtestatud suhtarve. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 laste anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb haridusliku suhtarvude arvestamisel täidab üks tuge vajav laps kaks kuni neli kohta, erivajadusega lapse õppe koordineerija lapsevanemale ettepaneku lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isiku ettepanekust. pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. Koolivälise Küsimus: Mida tähendab “tegevuskoht”? Rühmade piirarve ei ole, st et nõustamismeeskonna soovitusel võib rakendada tõhustatud tuge põhimõtteliselt võib võtta kasutusse rühmaruumina aula ning lisada sinna või erituge. juurde lapsi ruutmeetri alusel ning abiõpetajaid laste arvu alusel. Tuge vajava lapsega seoses tehtavad muudatused ei taga temale sobivat keskkonda (nt abiõpetaja autistliku lapse kõrval, kes ei talu avarat ruumi ja lärmi). Rühmad, kus on tuge vajavaid lapsi, komplekteerib edaspidi § 9 lõikes 2 nimetatud isik, mitte direktor. Miks on vajalik selline vastutuse hägustamine? Ettepanek: Tuge vajavate laste rühmade komplekteerimine võiks jääda pidaja vastutada ja direktori korraldada, § 9 lõikes 2 nimetatud isik saab lähtudes lapse toevajadusest teha rühmade komplekteerimisel omapoolseid soovitusi. Küsimus: Mille alusel ja kelle poolt määratakse tuge vajava lapse toevajaduse määr (üks toevajadusega laps on kahe kuni nelja lapse eest)? Antud sõnastus võimaldab toe vajadust määrata pidaja rahalistest ja ruumilistest võimalustest, mitte lapse vajadustest lähtuvalt. Ettepanek: Kaaluda veelkord koolivälise nõustamismeeskonna ja lasteaias oleva koordinaatori rolle. Üks inimene ei tohiks teha sellise kaaluga otsuseid, mis lapse igapäevaelu ja tulevikku oluliselt mõjutavad. Otsus võib ju olla kiirem, aga see ei tähenda tingimata kvaliteeti ega taga vajaliku toe jõudmist lapseni. Lapsele toe määramine peab olema meeskonnatöö, mitte jääma ühe isiku vastutada. Kui lasteaias on olemas kvalifikatsiooninõuetele vastavad tugispetsialistid (logopeed ja eripedagoog), siis võiks toe määra otsustada lasteaia meeskond, selle kompetentsi puudumisel kooliväline nõustamismeeskond. 128. § 22. Õppeõiguse kehtetuks tunnistamine Eelnõud on vastavalt ettepanekule muudetud. Õppeõiguse võib (1) Haridus- ja Teadusministeerium võib õppeõiguse kehtetuks kehtetuks tunnistada, kui lasteaia tegevus on vastuolus käesoleva tunnistada, kui: 4) lasteaia pidaja ei taga käesolevas seaduses sätestatud seaduse või teiste lasteaia tegevust reguleerivate õigusaktidega. korras tugiteenuseid; Pidajal säilib seega kohustus käesolevas eelnõus sätestatud korras Küsimus: Kui riik ei ole siiani suutnud tagada piisaval hulgal lapsele tugiteenused tagada. tugispetsialistide (logopeedid, eripedagoogid) koolitamist, teades, et kaasava hariduse tingimustes nõudlus tugispetsialistide järele hüppeliselt tõuseb, siis millisel moel saavad seda korraldada KOV-d? Kuna seaduses tugiteenuste tagamise korda lahti kirjutatud ei ole, siis kuidas hakkab toimuma selle osas järelevalve? Tundub nagu paneks riik enda tegemata töö eest vastutama kohalikke omavalitsusi. Ka lugedes Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna valitsuse moodustamise kokkulepet ja valitsusliidu koostöölepingut aastateks 2021–2023, ei ole seal sõnagi hädavajalikust tugispetsialistide järelkasvust ja ameti väärtustamisest, kuigi õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamist peetakse koalitsioonilepingus oluliseks. Toetatakse tugiteenuse pakkumist, terviklähenemist haridusliku erivajadusega õppijate toetamiseks, pööratakse eritähelepanu alusharidusele, tagamaks erivajaduste võimalikult varajane märkamine ja tugi. Teenuse pakkumine on seadusandlikult kohustus (Riigikontrolli poolt hariduse tugiteenuste kättesaadavuse audit), aga teenuse pakkujatest ja nende olulisusest lepingus juttu ei ole. Kirja on pandud vaid lause erivajadusega laste tugisüsteemi reformi käivitamisest, mis peaks nagu lahendama tugispetsialistide puuduse? 129. § 9. Tuge vajav laps Arvestatud. Tuge vajavale lapsele tagatakse sobivad tingimused (1) Tuge vajav laps käesoleva määruse tähenduses on laps, kelle sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning aluseks üldise, tõhustatud ja eritoe määratluse. Kui lasteaia tagatud isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija lapsevanemale õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma ettepaneku pöörduda nõustamismeeskonna poole. Lapse heaolu tegevuskavas. (2) Tuge vajava lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamiseks võib lasteaias moodustada väiksemaid rühmasid. toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab alushariduse seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud isik. (3) Vajadusel koostavad Haridusliku erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma rühma õpetajad õppeaasta algul koostöös logopeedi või eripedagoogi või tagamisel tuleb järgida nõustamismeeskonna soovitusi. spetsialistidega ning vanematega lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. Küsimused: Kehtivas õppekavas on nimetus “erivajadustega laps”, sisu ei muutu. Samas uus nimetus (kui sisu ei vaata) on palju laiem ja hõlmab justkui kõiki lasteaias käivaid ja koduseid lapsi. Milliste kriteeriumite alusel ja kuidas, millal otsustatakse, kes on “tuge vajav laps”? Seos meditsiini- ja rehabilitatsioonisüsteemiga on loomata (seal toimub diagnostika, puude astme, toetuste ja teenuste määramine lasteaiaga paralleelselt). Eelnõust saab järeldada, et tugi on a) tugispetsialisti teenus b) IAK koostamine. Jääb mulje, et õpetaja poolne toe pakkumine piirdub õppeaasta alguses IAK koostamisega, kui seda on vaja. Kes otsustab, kas IAK on vajalik? Kas IAK tuleb edaspidi koostada kõikidele lastele, kellele § 9 lõikes 3 nimetatud isik seda vajalikuks peab? Kas piisab, kui IAK sügisel koostatakse ja siis kevadel võetakse see välja ja otsustatakse, et arengukeskkond ei sobinud. Mis saab lapsega edasi? Varem pidi iga lasteaia õppekavas olema peatükk erivajadustega laste arengu toetamise kohta, meeskonnatöö eest vastutas direktor. Miks seda enam vajalikuks ei peeta? Ettepanek: Rakendada sarnaselt kooliga kolmeastmelist toe määratlemist: üldine, tõhustatud ja eritugi. Kirjeldada tugimeetmete olemus vastavalt toe määrale, nt üldine tugi (korraldatav asutuses direktori/õppealajuhataja poolt) - õppe- ja kasvatustegevuste raskusastme ja kasvukeskkonna kohandamine rühma õpetaja eestvedamisel, lapsevanemate nõustamine kodustes tegevustes, tugispetsialisti(de) teenus (laps võib vajada ka mitme tugispetsialisti teenust üldise toe raames); tõhustatud tugi - lisaks eelnevale väiksem laste arv rühmas (kuni 10 tõhustatud toega last, üks laps hõlmab 2-3 lapse koha), tugispetsialisti(de) teenused (laps võib vajada ka ainult ühe tugispetsialisti  teenust tõhustatud moel); eritugi - kuni 5 eritoega last, üks laps hõlmab 3- 4 lapse koha; IAK rakendamine igale lapsele, tugispetsialistide teenused. Tõhustatud ja eritoega lastele pakutavat tugisüsteemi koordineerib tugimeetmete koordinaator. Kui tõhustatud või eritoega laps on kaasatud eakaaslaste hulka suuremasse rühma, on vajalik IAK rakendamine. 130. Lapse arenguhindamise ja –vestluse läbiviimise kord Arvestatud. Eelnõud on vastavalt muudetud - HTM loobub § 3. Lapse arenguhindamise ja -vestluse eesmärk kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi koduste laste (1) Lapse arenguhindamise- ja vestluse eesmärk on lapse arengu arenguhindamine ja -vestlus. Täiendavalt ei kehtestata eelnõuga analüüsimine ja hindamine lapse eripära mõistmiseks, toevajaduste kohustust kanda lapse arengu hindamise ja –vestluse tulemusi väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning EHISesse. Eelnõu kohaselt kannab lasteaed EHISesse lapse õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga või koolivalmiduse andmed. tema seadusliku esindajaga (edaspidi vanem). (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul on vanem kohustatud osalema koos lapsega lapse arenguhindamisel ja –vestlusel. (6) Lapse arenguhindamise ja -vestluse viib lasteaias läbi õppe- ja kasvatusküsimustes õpetaja, kes jälgib last tema toimingutes, vabamängus kui ka õpetaja suunatud tegevustes. Kui on vaja hinnata täiendavalt lapse arengut toetavaid teenuseid, kaasatakse selleks vastava valdkonna tugispetsialist. (8) Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused ning nende vastavust lasteaia riiklikule õppekavale. (10) Arenguhindamise- ja vestluse tulemuse tagajärjel: 1) antakse lapse vanemale ülevaade lapse arengust ja õppimise tulemustest; 2) selgitatakse välja vanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes; 3) nõustatakse vanemat lapse arengu toetamisel ja vajadusel tehakse lasteaia pidajale ettepanekuid tugiteenuste võimaldamiseks. (11) Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemused kantakse Eesti hariduse infosüsteemi. Küsimused: Muu hulgas on eesmärgiks toevajaduse väljaselgitamine. Kas seda hakkab tegema õpetaja, sest tema on koduse lapse hindaja? Hindamine arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks. Kas õpetaja hakkab kavandama koduse lapse õppe- ja kasvatustegevust? Kui õpetaja jälgib kodust last samades olukordades ja valdkondades (10 valdkonda), nagu ta praegu kehtiva õppekava alusel hindab igapäevaselt lasteaias käiva lapse arengut, siis peaks lapse hindamine toimuma vähemalt nädala jooksul. Kuidas seda on võimalik korraldada? Mis hetkest ja kuidas otsustatakse, et kaasata hindamisse tugispetsialist ja missugune neist? Kui kodust lapse arengut hinnatakse, aga teda ei õpetata, siis kuidas saab õpetaja anda hinnangu õppimise tulemustele? Mida on mõeldud, et selgitatakse välja vanema ootused lapse arengu suhtes? Mida nende ootustega edasi tehakse? Tehakse lasteaia pidajale ettepanekuid tugiteenuste võimaldamiseks - õpetaja teeb ettepanekud KOV-le? Kuidas saab olema tagatud kodustele lastele tugiteenuste pakkumine? Kas ja kuidas on määruse loomisel arvestatud, et tugiteenuseid võib pakkuda ka meditsiini- ja rehabilitatsioonisüsteem? Ettepanekud: eristada selgelt lapse arengu hindamine ja hindamise tulemustest vestlemine, kirjeldada eraldi hindamise ja arengust vestlemise protsesse lasteaias käivate ja koduste lastega seoses. Koduseid lapsi, kelle areng vastab vanusele, võiks üle vaadata 2 korda enne kooliiga: 3a ja 5- 6a ehk aasta enne kooli. Kui laps vajab tuge, siis igal aastal, et oleks võimalik pakkuda lapsele vajalikke tugiteenuseid. Kui täiendavaid ressursse ei ole, siis teha vähem, aga mõtestatult. Küsimus: Mida ja kuidas ja kes kannab EHISesse? Kas igal aastal toimuva hindamise kohta hakkavad õpetajad tegema igale rühma lapsele ja kodusele lapsele infosüsteemis iseloomustusi, nagu on koolivalmiduskaart (2 lk)? Kes neid ülevaateid näeb ja milleks kasutab? Õpetajad saavad sellega väga palju tööd juurde, aga kui sissekandeid ei kasutata millekski mõistlikuks, siis miks on dokumenteerimise töö mahu tõstmine hädavajalik? (toimub lastega tehtava töö arvel) Siseministeerium 131. Ettepanek täiendada eelnõu seletuskirja teaduspõhiste uuringute Arvestatud. HTM loobub kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi andmetega, millest nähtub kodus alusharidust omandavate laste eakohase koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. mahajäämuse ulatus ja selle põhjused. Teeme ettepaneku eemaldada eelnõust alushariduse kohustuslikkuse põhimõte. Ühtlasi teeme ettepaneku asendada kohustuslik seiresüsteem vabatahtliku teenuste paketiga, mille kohalik omavalitsus tagab ja mis on lapsevanemale tasuta kättesaadav. 132. Eelnõu § 4 reguleerib alushariduse kättesaadavust. Eelnõu seletuskirjas Mitte arvestatud. Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada on § 4 lõike 3 selgituste juures märgitud, et lasteaiakoht tuleb tagada selles lasteaia- või lapsehoiukoha teise kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuses, kus on lapse ja vähemalt ühe vanema pidaja lasteaia või lapsehoiu kaudu. Sellisel juhul lepib kohaliku elukoht. Samas on öeldud, et kuivõrd lapse elukoht võib olla küll omavalitsuse üksus teise kohaliku omavalitsuse üksusega või registreeritud ühte kohalikku omavalitsusse, siis tegelikult võib tal olla eralasteaia või -lapsehoiu pidajaga kokku lasteaia või hoiukoha mitu elukohta, mistõttu on võimalik, et laps käib mitmes lasteaias. maksumusega seotud kulu tasumise korra. Märgitud on, et sellisel juhul on kohaliku omavalitsuse üksused kohustatud kokku leppima lasteaiakoha tagamises ning sellega seotud Selgituseks, lasteaiakoht tuleb tagada selles kohaliku omavalitsuse kulude katmises. üksuses, kus on lapse ja vähemalt ühe tema vanema elukoht. Esmalt juhime tähelepanu, et seletuskirjas esitatud võimalust – laps käib Kuivõrd laps võib olla registreeritud ühte kohalikku mitmes lasteaias, ei ole eelnõu üheski sättes reguleeritud. Selline õiguslik omavalitsusse, kuid omada paralleelselt mitut tegelikku elukohta lahendus ei saa olla vaid seletuskirjas. Kui soovitakse sisse viia sellist (nt vanema töötingimustest ja jagatud hooldusõigusest tulenevalt), muudatust, siis peab see kajastuma ka eelnõu sätetes. on võimalik, et laps käib mitmes lasteaias. Sellisel juhul saavad Ühtlasi oleme seisukohal, et mitmes lasteaias käimine ei ole lapse kohaliku omavalitsuse üksused kokku leppida lasteaiakoha huvidega kooskõlas – see kahjustab lapse turvatunnet ja stabiilset kasvukeskkonda, kuna lapsel tuleb kohaneda pidevalt muutuvate oludega. tagamisega seotud tingimustes ning sellega kaasnevate kulude Samuti ei selgu eelnõu seletuskirjast, milliste lapse heaolu hindavate katmises. analüüside või ekspertarvamustega on sellise lähenemisviisi kehtestamisel arvestatud. Lisaks märgime, et selline lähenemine on vastuolus eelnõu eesmärgiga (§ 3), kuna ettevalmistus põhihariduse omandamiseks toimub igas lasteasutuses erineva tegevuskava alusele ning õppe- ja kasvatustegevused võivad seega toimuda erineval ajal. Tegevuskavade erinevusest tulenevalt on lapsel keeruline grupi tegevusega samas rütmis püsida ja laps ei pruugi omandada vajalikke õpipädevusi. Oleme seisukohal, et lapse arengu hindamisel on oluline  mõista lapse eripära ja selgitada välja erivajadus(ed), et toetada lapse arengut ja enesehinnangut ja kavandada koostöös lapsevanemaga õppe- ja kasvatustegevusi. Kui laps käib samal ajal mitmes lasteaias, on raskendatud tervikpildi saamine lapse arengust ja vajadustest. Samuti on eelnõus lahendamata sellise lähenemise jõustamisel tekkivad küsimused, millistel alustel ja kuidas oleks erinevate omavalitsuste kulud jaotatud ja kuidas see mõjutaks lapsevanema omaosalust kohatasu maksmisel. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kahes lasteaias käimist puudutavad laused seletuskirjast eemaldada. Me ei toeta ka sellise regulatsiooni lisamist eelnõusse. 133. Eelnõu lisaga 1 kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrus „Alushariduse Arvestatud osaliselt. Alushariduse riiklik õppekava ei kehtesta riiklik õppekava“. Kõnealuse määruse § 17 sätestab õppe- ja eraldiseisvat digipädevuse valdkonda, kuid digipädevuse kasvatustegevuse sisu ja lõimivad tegevused. Oleme seisukohal, et kujunemist toetavad oskused on riiklikus õppekavas läbivalt õppe- tänapäeva kiires ja järjest rohkem digitaliseeruvas maailmas tuleb ja kasvatustegevuste valdkondade eeldatavate õpitulemuste hulgas alushariduse riikliku õppekava kaasajastamisel panna rõhuasetus ka uuele kirjeldatud. Nimetatust lähtuvalt loob alushariduse riiklik õpikäsitlusele, mis toetab lapse digipädevuste arendamist. Digimaailm on õppekava eeldused digipädevuse kujunemist toetavate oskuste lastele atraktiivne ja kaasahaarav, muutes lastele õppimise huvitavaks ja arendamiseks eelkoolieas. mänguliseks. Oluline on, et laps oleks juba varakult teadlik digimaailma võimalustest ja riskidest, nii oskab ta virtuaalses keskkonnas hästi toime tulla. Sellepärast on oluline asuda õpetama digipädevusi, sh digivahendite ja interneti kasutamist, juba lasteaias. Lasteaialapsele sobivad õppetöö huvitavaks muutmiseks eakohased robootikavahendid. Digipädevuste arendamine õppetöös läbi robootikavahendite arendab laste sotsiaalseid ja kommunikatiivseid oskusi, samuti loomingulist ja kriitilist mõtlemist. Samuti äratab lastes huvi mehhaanika vastu, õpetab erinevaid füüsikalisi nähtuseid ning aitab lapsel mõista põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid läbi mängu. Oleme seisukohal, et laste teadmiste omandamisel tuleb pöörata enam tähelepanu erinevate sisuvaldkondade lõimimisele, muuta läbi erinevate lähenemiste ja digivahendite, sh robootikavahendite, uute teadmiste omandamine lastele mänguliseks, kaasahaaravaks ning huvitavaks. Haridus- ja Noorteamet1 on õpetajatele õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimiseks koondanud e-koolikoti keskkonda  praktikute poolt koostatud tunnikavad ja robootikavahenditega töötamise juhendmaterjalid. Haridus- ja Noorteameti üheks eesmärgiks on õpetajate ja juhendajate tehnoloogilise kirjaoskuse arendamine ning nende oskuste lõimimine õppetöösse eri ainevaldkondades, sh eakohaste metoodikate ja õppetegevuste kasutamisel. Õppetöö paremaks korraldamiseks on Haridus- ja Noorteamet loonud taotlusvoorud tehnoloogiliste seadmete soetamiseks haridusasutustele. Eesti on olnud silmapaistvaks suunanäitajaks hariduse innovatsioonis ja sellepärast on oluline toetada ka lasteaia õppekavaga tehnoloogilise kirjaoskuse ja digipädevuste arendamist. Näiteks on Eestist 2001. a alguse saanud Robotexi tipptehniline robootika- ja programmeerimisvõistlus ning laiahaardeline tehnoloogianäitus. Robotex on Eestis asuv ja globaalselt tegutsev inseneriharidust toetav ning tuleviku talente ja ettevõtteid ühendav organisatsioon, mille peamiseks väljundiks on robootika suursündmuse Robotex International korraldamine. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kõnealuse määruse § 17 lõike 2 loetelu täiendada digipädevuse valdkonna lisamisega. Päästeamet 134. Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks Arvestatud. Eelnõud on muudetud. Laste turvalisuse, ohutuse, koostatakse riskianalüüs. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt õpi- ja tervise kaitsmise ja haiguste ennetamise eesmärgil on lasteaed kasvukeskkonna nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. kohustatud koostama koostöös hoolekoguga iga kolme Määruse kavandis on näha, et soovitakse määrusega kehtestada kalendriaasta jooksul riskianalüüsi, mis sisaldab teavet õpi- ja tuleohutusnõuded, kuid paragrahvi sisu ei ole avatud. kasvukeskkonna ja tervisekaitsenõuete tagamise kohta. Kui Eelnõu § 18 kohaselt peab iga kolme kalendriaasta jooksul lasteaed lasteaias ei ole tagatud õpi- ja kasvukeskkonna- ning koostöös hoolekoguga koostama riskianalüüsi, mis sisaldab teavet õpi- ja tervisekaitsenõuete täitmine või on tõenäoline, et riskianalüüsis kasvukeskkonna-, tervisekaitse- ja tuleohutusnõuete tagamise kohta. kirjeldatud riskid realiseeruvad või on riske puudulikult hinnatud, Eelnõu § 29 lõige 5 alusel kohustub Päästeamet teostama riiklikku- ja siis lasteaia pidaja on kohustatud viima lasteaia tegevuse haldusjärelevalvet õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes sätestatud viivitamatult kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega ning riski tuleohutusnõuete üle riskianalüüsi alusel. maandama. Seega on eelnõuga ette nähtud, et lasteaed koostab riskianalüüsi, milles on käsitletud eelnõu § 8 lõike 4 alusel kehtestatavaid tuleohutusnõudeid  ja Päästeametile on pandud kohustus teostada riiklikku- ja Eelnõu kohaselt teostab Päästeamet riiklikku- ja haldusjärelevalvet riskianalüüsi alusel. haldusjärelevalvet tuleohutusnõuete üle tuleohutuse seaduse ja Selgitame, et kehtivas õiguses on tuleohutusnõuded reguleeritud ehitusseadustikku alusel. ehitusseadustikus ja tuleohutuse seaduses. Päästeamet teostab, sh lasteasutustes, tuleohutusnõuete täitmise üle regulaarset järelevalvet tuleohutuse seaduse ning ehitusseadustiku alusel ning tuleohutusnõuete täitmata jätmise korral annab ettekirjutuse tuleohutusalaste puuduste kõrvaldamiseks. Päästeamet on lasteaiale tegevusloa andmisel tutvunud asjakohaste dokumentidega ning juba antud menetluse raames selgitanud lasteasutuse õigusaktidele vastavuse. Seega Päästeamet ei pea vajalikuks õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes eraldi tuleohutusnõuete kehtestamist ning riskianalüüsi tuleohutuse osa üle järelevalve teostamist, kuna kehtivas õiguses on tuleohutusnõuded juba piisaval tasemel reguleeritud, sh järelevalve tuleohutusnõuete täitmise üle. Tulenevalt eeltoodust teeb Päästeamet ettepaneku eelnõu: 1) paragrahvi 18 lõikes 1 asendada tekstiosa „tervisekaitse- ja tuleohutusnõuete tagamise kohta“ tekstiosaga „tervisekaitsenõuete tagamise kohta“; 2 (2) 2) paragrahvi 18 lõikes 4 asendada tekstiosa „tervisekaitse- ja tuleohutusnõuete“ tekstiosaga „tervisekaitsenõuete“; Eesti Lastekaitse Liit 135. MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab laiaulatuslikku tööd, mida Haridus- ja Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud. Teadusministeerium on teinud alushariduse seaduse eelnõu koostamisel. Alushariduse seaduse eelnõu seletuskiri on põhjalikult ettevalmistatud, ülevaatlik, kergesti loetav ja loogilise ülesehitusega, viidates toetavale seadusandlusele, muudele riiklikele dokumentidele ning asja- ja ajakohastele uuringuandmetele. Samuti saab positiivsena välja tuua nii headele praktikatele (nt seletuskiri lk 72) kui ka reaalsete kitsaskohtade lahendamistele- ja lahendamisvajadusele viitamise. Samas on eelnõu ja seletuskiri kohati vastuolulised, sh on toodud selgitusi olukordade kohta, mida seaduseelnõu ei reguleeri (nt eelnõu § 4 lg 3, seletuskirjas lk 14).  136. Võrreldes eelnõu eelmise versiooniga, millele Lastekaitse Liit andis Arvestatud. Eelnõuga ei piirata lapsevanema õigusi võimaldada arvamuse augustis 20201, on käesolevas seletuskirja versioonis lapsele alushariduse omandamist kodus ning eelnõu reguleerib täpsustatud mitte lasteaias käiva lapse vanema kohustusi (sh vanema vanema ja lasteaia või -hoiu pidaja ühist vastutust olukorras, kui kohustus osaleda lapsega, kes on saanud õppeaasta alguseks laps omandab alusharidust lasteaias. kolmeaastaseks kuni koolikohustuse täitma asumiseni, vähemalt üks kord Täiendavalt loobub HTM kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi kalendriaastas arenguhindamisel ja -vestlusel). Siiski tekitab regulatsioon koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. mitmeid küsimusi: ühest küljest eelnõus öeldakse, et alusharidus on vabatahtlik, teisalt tekib vanematel kohustus arenguvestlustel osaleda2 (mille mittetäitmisel on viidatud ka lastekaitsemeetmete rakendamisele); kes koordineerib nende peredega suhtlust, arenguvestluste läbiviimise, aga ka nende peredeni jõudmise ja veenmise; kuidas tehakse valik, millised lasteaiad antud teenust omavalitsuses osutavad (koormuse kasv); kas juhul kui arenguvestlusel selgub, et on vajakajäämisi, toetatakse vanemaid vastavate suuniste, koolituste ja muu toega; kas sellised materjalid on olemas; kas on tagatud õpetajate väljaõpe koostööd mittesoovivate vanemate nõustamiseks; kes teostab järelevalvet kui vanem ei ilmu arenguvestlusele (kui eelnõu koostajad on eeldanud, et seda rolli täidavad edaspidi lastekaitsetöötajad, siis erinevad uuringud rõhutavad nende ülekoormatust juba praegu); kas vanem peab teatud perioodil ise kuhugi pöörduma või pöördutakse tema poole. Korraldusliku poole kõrval tekitab muret see, et lapse arengut asub hindama lapse jaoks võõras isik, kellega laps ei tunne ennast turvaliselt ega mugavalt. Antud tingimustes ei saa kindel olla testi tulemuste usaldusväärsuses. Ei saa nõustuda seletuskirjas (lk 78) märgituga, et muudatuse mõju kohaliku omavalitsuse töökorraldusele ei ole suur, kui on jutt 5600 lapsest, kelle arenguhindamisi ja vanemate nõustamisi peavad lasteaiad läbi viima hakkama. See vajab kindlasti täiendavat sihitatud ressursieraldist. 1 MTÜ Lastekaitse Liit kiri Haridus- ja teadusministeeriumile (nr 1-8-2/20-26). Lisatud käesolevale arvamusele. 2 Põhiseaduse §37 on sätestatud, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanemalel.  Lastekaitse Liit on alati olnud seisukohal, et varajane märkamine aitab ennetada ja toetada arengu mahajäämusega seotud probleeme ja märgata ning aidata hooletusse jäetud või perevägivalla all kannatavaid lapsi. Tekib ainult küsimus, kas kõik vanemad on võimelised täitma eelnõu § 12 lg 2 tulenevat kohustust pidada kinni alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud alushariduse eesmärkidest ja põhimõtetest. Seega on väga oluline vanemate teavitamine õigusest saada nõustamist. Samuti on vaja pöörata suuremat tähelepanu ka vanemate mitmekülgsele toetamisele ja seda mitte ainult deklaratiivselt vaid reaalsete meetmetega, milleks on ka piisavalt ressurssi (nii finantsilist, lasteaiaõpetajate inimressurssi ja oskusteavet ning vanemaid toetavaid õpivahendeid ja metoodikaid kodus lapse õpetamisel). 137. Positiivne, et edaspidi arvestatakse alusharidussüsteemis rohkem ka pere Arvestatud. Eelnõud on täiendatud ja alushariduse kättesaadavuse sotsiaalmajanduslikku olukorda. Väga oluline on võrdsete võimaluste kontekstis loobutud elukohajärgse lasteaiakoha tagamise tagamine üldhariduses. Eelnõu § 4 toodud regulatsiooniga piiratakse põhimõttest. Uute regulatsioonide kohaselt esitab vanem lapse lapsevanemate vabadust valida tema vajadustest lähtuvat lasteaiakohta. lasteaeda vastuvõtmiseks taotluse kohaliku omavalitsuse üksusele. PGS-ga sarnane lasteaiakoha määramine võib kaasa tuua vaidluseid Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha kasutamise soovitud algus analoogiliselt elukohajärgse kooli määramisega. Konsulteerides ning vanema soovitud lasteaed. Taotlus lahendatakse kohaliku omavalitsuste esindajatega, siis omavalitsustel puuduvad kohustuse omavalitsuse üksuse poolt kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. täitmiseks vajalikud andmed, st väidetavalt on teada ainult lapse Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab lapsele lasteaiakoha rahvastikuregistrijärgne elukoht. Puudub info sama pere teiste laste, lapsevanemate reaalse elukoha, töökoha, sotsiaalmajandusliku olukorra määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras lapse elukoha kohta. Kas vanemate seas on korraldatud uuringuid eelistuste osas, st kas lähedust lasteaiale, sama pere teiste laste käimist samas lasteaias eelistakse elukohajärgset või ise valitud lasteaeda? Kui ei, siis selline ja võimaluse korral vanema soove. uuring oleks vajalik, et muudatus ei tooks kaasa vastupidist tagajärge esialgse eesmärgiga seoses. Taolise muudatuse elluviimine vajab IT- süsteemide täiendusi, aega rakendamiseks ja laiaulatuslikku selgitustööd. 138. Ebaselge on laste arv rühmas, sh mis saab ajavahemikul kuni 01.09.2030. Selgituseks, rühmade moodustamise sätteid on eelnõus Eelnõu § 8 lg 4 nimetatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuded kehtestab VV täpsustatud ning kehtestatud on rühma registreeritud laste määrusega (esitatud dokumentidele kavandit lisatud ei ole). Kehtiva maksimumarv. Selgitatud on ka õpetajate ja abiõpetajatega  Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, seonduvaid sätteid suhtarvude arvestamisel. Uuenenud õpi- ja ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule § 6 lg 6 sätestab samad kasvukeskkonna nõuete määrusega ei ole muudetud nõudeid nõuded (seletuskirja lk 25 kohaselt peab rühma pindala olema iga lapse ja võrreldes kehtiva regulatsiooniga rangemaks, kuid säilitatud on täiskasvanu kohta vähemalt 2 ruutmeetrit, ühendatud ruumide korral põhimõte, mille kohaselt peab lasteaia pidaja järjepidevalt jälgima vähemalt 4 ruutmeetrit) ühe lapse kohta. Eelnimetatud akti rakendussätete lasteaia olukorda ning võtma kasutusele meetmed nõuete kohaselt on nõuetega vastavusse viimise kohustus hiljemalt 01.09.2030. tagamiseks. Samuti on antud määrus seotud riskianalüüsi koostamise nõudega. 139. Lastekaitse Liit avaldab jätkuvalt muret lapse õiguste tagamisest laste Lapsehoidudega seonduvaid regulatsioone on käesolevas eelnõus osas, kes on lastehoius (kehtiva regulatsiooni mõttes) kus on kuni viis last läbivalt muudetud. Hoidude tegevusele ei laiendata kehtivate (seletuskirja lk 89 kohaselt 43% lastehoidudest). Vastavalt eelnõule on regulatsioonidega võrreldes eelnõuga täiendavaid nõudmisi ning regulatsioon oluliselt vähema ranguse astmega, mis tekitab küsimuse ei kehtestata erisusi laste vanuseastmest ja arvust sõltuvalt. ühtlase kvaliteedi tagamisest. ÜRO lapse õiguse konventsiooni põhiprintsiipideks on lisaks laste osalusele ja parimate huvidest lähtumisele ka iga lapse õigus arengule ja võrdsele kohtlemisele ilma igasuguse diskrimineerimiseta. 140. Kuigi läbivalt on eelnõus ja seletuskirjas rõhutatud nii horisontaalse kui Arvestatud. Eelnõud on täiendatud. Lasteaia järjepideva arengu ka vertikaalse koostöö vajadust, siis ka arengukava koostamisel (eelnõu § tagamiseks koostab lasteaia direktor koostöös lasteaia töötajate, 17) oleks otstarbekas mitmekülgse tervikpildi saamiseks lisaks lasteaia pidaja ja hoolekoguga lasteaia arengukava. pidajale ja hoolekogule kaasata tervet lasteaia kollektiivi. Ka lastekaitseseaduse § 8 lõike 1 järgi peavad riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute töötajad tegema lapse õiguste ja heaolu tagamiseks vajalike meetmete planeerimisel, rahastamisel ja ellu viimisel valdkondade vahel koostööd ning kaasama lapsi, lapsevanemaid, last kasvatavaid isikuid, huvirühmi ja avalikkust. 141. Konsulteerides omavalitsuse esindajatega, teeb Lastekaitse Liit Arvestatud osaliselt. Eelnõud on täiendatud järgmiste ettepaneku täiendada eelnõu sättega (analoogiliselt kehtiva KELSis § 27 põhimõtetega: kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada lasteaia- lg-ga 6), mille kohaselt lasteaia valla- või linnaeelarvest kaetavate või lapsehoiukoha teise kohaliku omavalitsuse üksuse või pidaja majandamiskulude, töötaja tööjõukulu ja sotsiaalmaksu ning lasteaia või lapsehoiu kaudu. Sellisel juhul lepib kohaliku  õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või omavalitsuse üksus teise kohaliku omavalitsuse üksusega või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles eralasteaia või -lapsehoiu pidajaga kokku lasteaia või hoiukoha lasteasutuses käivate laste arvuga. maksumusega seotud kulu tasumise korra. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab lapsele munitsipaallasteaia koha asemel võimaluse eralasteaias või lapsehoius, peab olema tagatud lapsevanema võrdne kohtlemine ja võrdne koha rahastus võrreldes munitsipaallasteaia ja -lapsehoiu kohaga. 142. Lastekaitse Liit rõhutas oma eelmises arvamuses (lisatud kiri 1-8-2/20- Selgituseks, et sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega saab 26) tugiteenuste vajalikkust ja avaldas nördimust, et lasteaedade eelnõu kohaselt edaspidi lasteaias olema haridusliku erivajadusega miinimumkoosseisust kaotatakse tervishoiutöötaja ametikoht. Kuidas lapse õppe koordineerija, kelle ülesanne on nõustada vanemaid mõista seletuskirjas (lk 97) märgitut, et tugiteenuste osutamisega ei teki ning juhtida lasteaiasisest või -välist meeskonnatööd lapse õppe ja täiendavaid kulusid, välja arvatud nende koordineerimisega seotud kulud, arengu toetamiseks ja tugiteenuste rakendamiseks. Sellega mida saab katta senise tervishoiutöötajat käsitlevate sätete tagatakse laste erivajaduste varajane märkamine ja toetamine. väljajätmisega? Eelnõu läheb siinjuures vastuollu oma ühe vägagi Tuge vajavale lapsele tagatakse sobivad tingimused sarnaselt tunnustamist vääriva eesmärgiga elik varajane märkamine ja igakülgse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes aluseks toe pakkumine lapsele tema heaolu suurendamiseks. Olukorras, kus Eestis üldise, tõhustatud ja eritoe määratluse. Kui lasteaia tagatud üldine on jätkuvalt suur vanemate hulk, kes peavad füüsilist karistamist tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb haridusliku lubatavaks kasvatusviisiks ja perevägivalla statistika on COVID-19 tuules erivajadusega lapse õppe koordineerija lapsevanemale ettepaneku senisest suuremas tõusus, on iga täiendava tugipersonali hulka kuuluva pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. spetsialisti kuulumine meeskonda ilmselgelt laste parimates huvides. Ka Nõustamismeeskonna soovitusel võib rakendada tõhustatud tuge eelnõus on märgitud riskina miinimumkoosseisu kehtetuks või erituge. tunnistamisega kaasnevat ohtu alushariduse kvaliteedile (lk 91). Riik Kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega võrreldes ei sätestata rõhutab iga päev aina enam ja enam ennetuse vajadust, oluline on see eelnõus edaspidi lasteaia personali miinimumkoosseisu, küll võib deklareerimise tasandilt ka praktikasse tuua. eelnõu kohaselt luua lasteaia pidaja täiendavaid ametikohti alushariduse ja lapsehoiu seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. 143. Lapse arenguhindamise ja – vestluse läbiviimise kord § 4 lg 5 kohaselt Alushariduse riikliku õppekava eelnõu kohaselt valib meetodid ja võib lasteaia pidaja otsustada, milliseid meetodeid hindamisel kasutada – vahendid lapse arengu hindamiseks, jälgimiseks, analüüsimiseks kas see ei olegi kõigile ühtne? ja dokumenteerimiseks lasteaed. Kodus alusharidust omandavate laste arenguhindamise ja – vestluse läbiviimise kohustusest HTM loobub.  144. MTÜ Lastekaitse Liit on esitanud arvamuse lasteaia uue õppekava Arvestatud. Alushariduse riiklikus õppekavas on oluliste koostamisele (lisatud kiri nr 1-8-2/19/56), milles esitatud seisukohti palub asjaoludena nimetatud lapse aktiivset osalust õppe- ja arvesse võtta ka käesoleva eelnõu menetlemisel. Aktiivse ja kasvatustegevuses. Õppekava sätestab täiendavalt, et laps peab vastutustundliku inimese kujundamiseks on vajalik anda lastele järk- olema kaasatud tegevuste kavandamisse, kõikides õppe- ja järgult ning vastavalt arengutasemele kohaseid võimalusi olukordades kasvatustegevustes väärtustatakse lapse omaalgatust, suunatakse kaasarääkimiseks. Laste kaasamine annab lastele sõnumi, et nende lapsi tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Lapsega tegelevate arvamus on ühiskonnale oluline, et sellest sõltub neid endid ümbritsev täiskasvanute roll on lapse arengut suunata ning kujundada lapse keskkond. Õppekava õpikäsitlus peab olema nüüdisaegne, lapsekeskne, arengut toetav keskkond. Õpi- ja kasvukeskkond lasteaias peab toetama lapse enesejuhtimist ning laste koostööd. Õppekava peab igas õppekava kohaselt toetama lapse positiivse enesehinnangu aspektis toetama nüüdisaegses ühiskonnas toimetulevat, kõigi vajalike kujunemist ja lapse arenemist iseseisvaks, algatusvõimeliseks ja sotsiaalsete oskustega, inimest, kes oskab luua uut väärtust, lahendada aktiivseks õppijaks. dilemmasid ja pingeid ning võtta vastutust (OECD 2030 õppimise raamistik). 145. Riiklik õppekava peab sisaldama selget sõnumit väärtuskasvatuse kohast Alushariduse riikliku õppekava kohaselt suunatakse lapsi õppe- ja alushariduses ja vastavatest eesmärkidest, mille saavutamist saaks ka kasvatustegevustes läbivalt suhtuma nii ümbritsevasse kui ka kindlaks teha. Väärtuskasvatus toetab laste heaolu ja nii vaimset kui kaaslastesse sallivalt, hoolivalt ning austavalt. Õpi- ja füüsilist turvalisust ja ennetab seeläbi ka kiusamist kui ühiskonnas kasvukeskkonna kujundamisel on olulisteks märksõnadeks aktuaalset ja laialdast probleemi. Õppekava peab soodustama lastes ja turvalisus, ühised väärtused ning teineteisega arvestamine. peredes sallivust, hoolivust, austust ja julgust, mis on ka väärtuskasvatusel Lasteaias kujundatavad üldoskused ning õppe- ja põhineva kiusamise ennetamise programmi „Kiusamisest vabaks!“3 ning kasvatustegevuse valdkondades käsitletavad teemad toetavad kogu kiusamisvaba haridustee koalitsiooni valitud põhiväärtused. lapse kujunemist sallivaks, erisusi aktsepteerivaks, enesest ja „Kiusamisest vabaks!“ programmi raames läbiviidud uuringus tõid kõik teistest lugupidavaks kaaslaseks. osalenud lasteaia juhid välja kiusamisele viitavaid ilminguid lasteaedades. Kiusamise ennetamine on koolieelses lasteasutuses aktuaalne ja vajalik konkreetse eesmärgina ja selgete tegevustena. Lasteaias loodud head suhted on lastele vajalik pagas, mis aitab toime tulla sotsiaalsete suhetega koolis ja hilisemas elus. 3 „Kiusamisest vabaks!“ on kiusamist ennetav haridusprogramm turvalise ning kaasava keskkonna loomiseks ja sotsiaalsete oskuste õpetamiseks. Programm „Fri for mobberi“ on loodud Taanis The Mary Foundation ja Save the Children Denmark koostöös, MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel on programm kasutusel nii lasteaedades (alates 2010) kui ka koolides (2013) ja lapsehoidudes (2018). Aasta 2021 jaanuari seisuga on „Kiusamisest vabaks!“ kasutamise õigus Eestis 52 sõimerühmal ja lapsehoiul (0.-3.aastastele lastele), 492 lasteaial ja 158 koolil, vt veel www.kiusamisestvabaks.ee  Eesti Puuetega Inimeste Koda 146. Tunneme muret ja ei pea võimalikuks toetada eelnõus plaanitavat Arvestatud. Eelnõus on rühmade moodustamise aluseid muudatust kaotada ära varasemalt koolieelse lasteasutuse seaduses täpsustatud. Tuge vajavale lapsele tagatakse sobivad tingimused sätestatud rühmad, sh eri- ja sobitusrühmad ning nende suurused. sarnaselt PGSis sätestatule, võttes aluseks üldise, tõhustatud ja Uue eelnõu kohaselt peab olema laste arv rühmas vastavuses õpetajate ja eritoe määratluse. Lapse heaolu toetamiseks võib lasteaias abiõpetajate ning laste suhtarvudega ja tugiteenuste osutamise vajadusega moodustada väiksemaid rühmasid. Soovituse lapsele sobiva ning kooskõlas õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. Eelnõu kohaselt rühmasuuruse kohta annab nõustamismeeskond. moodustab lasteaia pidaja iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaia rühmad, kuulates enne otsuse tegemist ära hoolekogu ning vajaduse korral käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isiku arvamuse. Probleemkohana toome välja, et eelnõu seletuskirjas puudub kavandatava muudatuse mõju analüüs. Oleme seisukohal, et planeeritav erirühmade kaotamine on suur muudatus ning näeme tõsise ohukohana, et kui eelnõu kohaselt kaotatakse erirühmad, halveneb toimiva süsteemi lõhkumisega erivajadusega laste arengu toetamise kvaliteet. Antud regulatsiooni puudumine võib veelgi suurendada lasteaia õpetajate töökoormust ning vähendada võimalust arvestada laste erisustega ja pakkuda neile vajalikku tuge. 147. Seletuskirjas lk 24 on välja toodud: „Käesoleva seaduse § 26 lõike 7 Arvestatud. Tuge vajavale lapsele tagatakse sobivad tingimused kohaselt täidab üks tuge vajav laps kaks kuni neli kohta lähtudes tema sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes toevajadusest, millest tulenevalt peavad olema lapsele tagatud õpetaja ja aluseks üldise, tõhustatud ja eritoe määratluse. Kui lasteaia tagatud abiõpetaja koosseis ning vajadusel tugiteenused. Edaspidi ei eeldata üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb rühmade, kus õpivad toevajadusega lapsed, moodustamisel koolivälise haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija lapsevanemale nõustamismeeskonna s.o Rajaleidja soovitust.“ Planeeritava muudatuse § ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. 9 lõige 2 kohaselt määrab lasteaia pidaja lapse arengu toetamiseks ja Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel võib rakendada tugiteenuste osutamiseks isiku, kelle ülesanne on nõustada vanemaid, tõhustatud tuge või erituge. Lapse heaolu toetamiseks võib juhtida lasteaiasisest või -välist meeskonnatööd, teha lasteaia pidajale ettepanekuid toetavate meetmete rakendamiseks tugiteenuste lasteaias moodustada väiksemaid rühmasid. Haridusliku võimaldamisel. erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma tagamisel tuleb Leiame, et tugiteenuste koordineerija ei pruugi olla üksi pädev hindama järgida nõustamismeeskonna soovitusi. lapse arengu vajadusi ja otsustama (tegema ettepaneku), kui mitme koha  arvestus peaks vastama tuge vajavale lapsele. Seni on soovitusi andnud kindel asutuseväline (ja –ülene) meeskond. Jääb selgusetuks, kuidas peaks uus süsteem rakenduma - kas uue seaduse järgi otsustab iga asutus ise, kui suurt tuge laps vajab? Teeme siinkohal ettepaneku kirjeldada täpsemalt toevajaduse määratlemise alused ja kellel on pädevus määratleda toe vajadus. 148. Eelnõus on välja toodud seaduse Lisa 1 Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded, Arvestatud. Eelnõule lisatakse õpi- ja kasvukeskkonna nõuete kuid kahetsusväärsel kombel pole seal avalikustatud õpi- ja määrus. Täiendavalt on eelnõus muudetud ja täpsustatud lapsele kasvukeskkonna nõuete määruse sisu. Seetõttu puudub võimalus anda vajaliku toe väljaselgitamise ja rakendamise regulatsioone. Eelnõu hinnangut eelpool viidatud dokumendile. kohaselt tagatakse tuge vajavale lapsele sobivad tingimused sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes Kokkuvõtlikult – oleme väga mures, et eelnõu praegusel kujul ei aluseks üldise, tõhustatud ja eritoe määratluse. paranda erivajadustega laste toetamist alushariduses. Ka täna on olukord alarmeeriv – vastavalt Riigikontrolli hiljutisele auditile peavad ligi kolmandikus lasteaedades käivad tuge vajavad lapsed toime tulema vajalikust oluliselt väiksema abiga, hankima seda mujalt või jääma sootuks abita. Eelnõust ei selgu, kuidas senisest oluliselt liberaalsema ja lasteaedadele suurt autonoomsust pakkuva abistamise korralduse tingimustes ikkagi tagatakse laste vajaduspõhine abistamine. Samuti leiame, et antud eelnõu kohaselt lastevanemate võimalused oma laste õigusi kaitsta väheneksid, kuna eelnõu kirjeldab vajaliku toe pakkumist umbmääraselt, lubades väga erinevaid tõlgendusi. Arvestades tugispetsialistide ebapiisavust ning lasteaiaõpetajate nappe oskusi erivajadustega laste toetamisel, mida tõi välja ka eelpool viidatud Riigikontrolli audit, peame laia tõlgendamisruumi pakkuva eelnõu kontekstis reaalseks ohtu, et kaasava hariduse põhimõtete rakendamine praktikas halveneb veelgi. Loodame, et leiate võimaluse erivajadustega laste abistamise korraldamise veelkord läbi mõelda ja eelnõus selgemalt sõnastada.  Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut 149. Rakendada Eesti alus- ja põhihariduses läbivalt sama mõtteviisi ja Arvestatud. Tuge vajavale lapsele tagatakse sobivad tingimused terminoloogiat. Koolieas tõhustatud ja erituge vajava lapse kohta sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes kasutatakse jätkuvalt terminit “haridusliku erivajadusega õpilane”. aluseks üldise, tõhustatud ja eritoe määratluse. Needsamad lapsed on üles leitavad lasteaias ja vajavad samamoodi selget eristamist neist, kellele piisab nn üldisest toest. Peame otstarbekaks kasutada ka lasteaias edasi terminit “erivajadusega laps” ja kirjutada lahti pakutava toe raskusastmed. Eristamine on vajalik selleks, et läbimõeldult planeerida ressursse neile, kes seda tegelikult vajavad. 150. Erivajadustega lastele tõhustatud ja eritoe määramisel tuleb lasteaial Arvestatud. Tuge vajavale lapsele tagatakse sobivad tingimused teha koostööd koolivälise nõustamismeeskonnaga. Uuenev seadus toob sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes nõustamis-meeskonna asemele “ühe isiku”. Isikul on sarnased ülesanded aluseks üldise, tõhustatud ja eritoe määratluse. Kui lasteaia tagatud koolis tegutseva haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijaga, üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb ja veelgi enam - osa ülesandeid võtab isik üle seniselt kooliväliselt haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija lapsevanemale nõustamismeeskonnalt (soovitused toe vajaduse, sisu ja määra kohta), ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. direktorilt (vastutus meeskonnatöö eest seoses erivajadustega lastega, Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel võib rakendada rühmade komplekteerimine (mitme lapse koha võtab üks erivajadustega tõhustatud tuge või erituge. Lapse heaolu toetamiseks võib laps)), tugispetsialistidelt (tugiteenuse pakkumine, lapsevanemate ja õpetajate nõustamine). Isik võiks olla toe ulatuse ja soovituste määramise lasteaias moodustada väiksemaid rühmasid. Haridusliku otsuse juures, saada selged ja rakendatavad juhised toe korraldamiseks erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma tagamisel tuleb lasteaias. Isikule on vaja seaduses sätestada selgemad järgida nõustamismeeskonna soovitusi. kompetentsusnõuded, nt õpetaja kutsestandardis kirjeldatud valitav eripedagoogiline kompetents. 151. Lasteaias erivajadustega lastele pakutavaid tugimeetmeid on vaja Arvestatud. Tuge vajavale lapsele tagatakse sobivad tingimused täpsemalt kirjeldada. Uueneva alushariduse seaduse põhjal jäävad alles sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule, võttes vastavalt vajadusele ja ühe isiku poolt korraldatavad tugispetsialistide aluseks üldise, tõhustatud ja eritoe määratluse. Kui lasteaia tagatud teenused ning individuaalne arenduskava; üks erivajadustega laps võtab üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb kahe kuni nelja lapse koha; õpetaja abide pädevusnõuded on kõrgemad. haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija lapsevanemale Mida tõsisemate ja keerukamate erivajadustega on laps, seda enam vajab ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. ta väiksemat rühma, rahulikumat keskkonda ja suuremat/läbimõeldumat Nõustamismeeskonna soovitusel võib rakendada tõhustatud tuge toetust igapäevaselt (tõhustatud või erituge). Vaja on selgeid soovitusi või erituge. Lapse heaolu toetamiseks võib lasteaias moodustada direktoritele, millistel juhtudel ja kuidas komplekteerida tavapärasest väiksemaid rühmasid. Haridusliku erivajadusega lapsele sobiva  väiksemaid rühmi. Mõttekas on lähtuda samast põhimõttest, mida suurusega rühma tagamisel tuleb järgida nõustamismeeskonna rakendatakse põhikoolis: eritoega lastest koosnev rühm võiks olla kuni 5 soovitusi. lapseline ja ainult tõhustatud tuge vajavatest lastest koosnev rühm kuni 10 lapseline. Niisugustes rühmades tuleb väärtustada jätkuvalt õpetajatel eripedagoogilise kompetentsi olemasolu ning võimaldada pikemat puhkust. Kui rühmas lapsele sobivat õpetust ja keskkonda pakkuda ei suudeta, lisanduvad lapse esmastele probleemidele emotsionaalsed- ja käitumisprobleemid, sh. agressiivsus, mis ohustab kõikide laste ja täiskasvanute turvalisust ning kahjustab mh. erivajadustega lapse vaimset tervist. Sel moel hakkab kannatama kogu alushariduse kvaliteet ning tagajärjeks võib olla alushariduse kättesaadavuse vähenemine erivajadustega lastele. Lapsevanemad jätavad oma lapsed pigem koju, mille tulemusena väheneb lapsevanemate tööhõive ning suurenevad ootused sotsiaalhoolekande süsteemile. 152. Eripedagoog ja logopeed peaksid olema ka edaspidi lasteaia Arvestatud. Eelnõu kohaselt on õppe- ja kasvatustegevusega koosseisulised töötajad. Nii säilib õpetajatel ja lapsevanematel võimalus seotud töötajad on direktor, õpetaja, abiõpetaja ja ka kiiresti ja lihtsalt lastel ilmnevatest raskustest vestelda ja juhendamist tugispetsialistid. Täiendavalt kehtestatakse eelnõuga, et lasteaia saada kõrgema pädevusega töötajatelt. Tugispetsialisti koormus peaks tugispetsialistil on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust olema lähtuvalt tuge vajavatest lastest ja toe määrast kirjeldatud (millised põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 sätestatud tingimustel ja tegevused on suunatud otseselt lapsele, millised tema vanematele ja korras. millised õpetajatele), et kindlustada varajase sekkumise tõhusus. Piirkondlikud keskused tugispetsialistide teenuste pakkumiseks peaksid jätkuvalt olema võimalus, mitte aga kohustuslik osa tugisüsteemist (lisakulud, mis uute keskuste loomisega seoses tekivad, võiks suunata tugispetsialistide palkade tõstmiseks, et alusharidus oleks põhihariduse kõrval ülikooli lõpetanud spetsialistide jaoks samavõrd atraktiivne tööpõld). Tugispetsialisti lähtetoetuse laiendamine alushariduse tasandile toimiks samal eesmärgil. 153. Hädavajalik on kooskõlastada riiklikult koolieelses eas Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi erivajadustega lastele pakutav hariduslik tugi meditsiini- ja koostöös korrastatakse erivajadustega laste tugisüsteemid sotsiaalhoolekande süsteemis pakutavate meetmetega. Kui näiteks valdkondade üleselt, et vähendada dubleerimist ja teenuste laps saab piisavas mahus logopeedi teenust rehabilitatsioonisüsteemist, killustatust.  siis ühtse infosüsteemi alusel tuleks jälgida, et talle ei pakutaks sedasama haridussüsteemist. Nii saaksid lasteaias tugiteenust esmajoones need lapsed, kes seda mujalt ei saa (või vastupidi). www.haridussilm.ee alusel on Eestis 2020/2021. õa-l 609 lasteaeda, neis töötab 374 logopeedi ja 199 eripedagoogi. Riigikontrolli hiljutise auditi alusel ei saa ⅓ erivajadustega lastest lasteaias neile vajalikke tugiteenuseid. Praegu jääb arusaamatuks, kuidas uueneva alushariduse seaduse ja määruste alusel tugiteenuste kättesaadavus paranema hakkab, sest tugispetsialistide paigutamine lasteaiast väljaspoole nende koguarvu ei muuda ning õpetajate pädevus planeeritavate muudatustega seoses ei tõuse. MTÜ Eesti Koduõppe Keskus, MTÜ Vabadus Õppida, MTÜ Eesti Montessori Ühing 154. Põhiseaduse (PS) § 37 sätestatu kohaselt on laste hariduse valikul otsustav Arvestatud. Eelnõuga ei piirata lapsevanema õigusi võimaldada sõna vanematel. Kooskõlastamisel alushariduse seaduse eelnõu kohaselt lapsele alushariduse omandamist kodus ning eelnõu reguleerib on aga alushariduse (1.5 a – 7 a laste) omandamine kodu ja lasteaia ühine vanema ja lasteaia või -hoiu pidaja ühist vastutust olukorras, kui vastutus. Leiame, et kõnealune eelnõu on oluline muudatus Eesti laps omandab alusharidust lasteaias. Vabariigi hariduslikes põhimotetes, mille kooskola Põhiseaduses Täiendavalt loobub HTM kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi sätestatuga tuleb põhjalikult hinnata enne nimetatud eelnõu koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. menetlemisega edasi minemist. 155. PS § 37 kohaselt on õppimine kooliealistel lastel seadusega maaratud Arvestatud. Eelnõuga ei piirata lapsevanema õigusi võimaldada ulatuses kohustuslik. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) §-s 9 on lapsele alushariduse omandamist kodus ning eelnõu reguleerib sätestatud koolikohustuse alused, sama paragrahvi loike 2 kohaselt on vanema ja lasteaia või -hoiu pidaja ühist vastutust olukorras, kui koolikohustus põhikooli astmes alates lapse 7-aastaseks saamisest kuni laps omandab alusharidust lasteaias. põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Seejuures on Täiendavalt loobub HTM kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi võimalik õppida erakoolis (mida reguleerib erakooliseadus, sh koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. alushariduse osas) ja ka kodus (PGS § 23). 156. Alushariduse kvalitatiivsed nõuded on kehtestatud koolieelse lasteasutuse Arvestatud. Eelnõuga ei piirata lapsevanema õigusi võimaldada riiklikus õppekavas, mis on kehtestatud koolieelse lasteasutuse seaduse lapsele alushariduse omandamist kodus ning eelnõu reguleerib (KELS) alusel ning mille nõuded sisuliselt proovivad kirjeldada kuni 7- vanema ja lasteaia või -hoiu pidaja ühist vastutust olukorras, kui aastase lapse arengut läbi üldiste ja suhteliselt paindlike määratluste laps omandab alusharidust lasteaias.  (eeldatavad üldoskused). Sama seaduse § 2 lõikes 2 sätestatu kohaselt Täiendavalt loobub HTM kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi omandatakse alusharidus kas lasteasutuses või kodus. koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. 157. Seega siiani kokkuvõtlikult: alushariduse omandamine on Eestis Arvestatud. Eelnõuga ei piirata lapsevanema õigusi võimaldada võimalik nii lasteasutuses kui kodus, kohustuslik on aga hariduse lapsele alushariduse omandamist kodus ning eelnõu reguleerib omandamine alates põhikooli astmest. Kavandatud alushariduse vanema ja lasteaia või -hoiu pidaja ühist vastutust olukorras, kui seadusega (edaspidi ka eelnõu) aga võetakse suund senise lähenemise laps omandab alusharidust lasteaias. oluliseks muutmiseks eelkõige kontrolli kohustuse sisseviimise naol Täiendavalt loobub HTM kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi peredele, kes soovivad kasutada oma seaduslikku õigust vastutada oma koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. lapse alushariduse andmise eest ise. 158. Eelnõuga muudetakse põhimõtteliselt senist korraldust, kus vanem valis Arvestatud. Alushariduse kättesaadavusega seonduvaid sätteid on sobiva lasteasutuse (KELS § 15 lg 2), sellega, et igale lapsele maaratakse eelnõus muudetud. Ja seda vastavalt: kohaliku omavalitsuse üksus lasteaiakoht ja vanem peab esitama avalduse, kui ta ei soovi seda (eelnõu tagab kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse § 4 lg 4). Selline korraldus lahtub eelkõige KOV ja riigi huvist, kuid seab käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle kohaliku omavalitsuse põhjendamatu lisakohustuse vanemale, sest alushariduse tasandil on üksuse territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga õppimiskohustus ikkagi vabatahtlik ja vanemate otsustada. ning vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada. Vanem esitab pidajale lasteaiakoha taotluse, milles märgib lasteaiakoha kasutamise soovitud algusaja ning soovitud lasteaia. Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab taotluse kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. 159. Järgnevalt toon välja, et eelnõu eesmargi juures (§ 3) on sätestatud, et Arvestatud. Eelnõuga ei piirata lapsevanema õigusi võimaldada lasteasutusel ja vanemal on seaduse täitmisel ühine vastutus. Seletuskirjas lapsele alushariduse omandamist kodus ning eelnõu reguleerib on lisaks märgitud, et (alus)hariduse andmine on riigi järelevalve all (lk vanema ja lasteaia või -hoiu pidaja ühist vastutust olukorras, kui 4). Sisuliselt ongi see seletuskirjas väljatoodud lause üks olulisemaid laps omandab alusharidust lasteaias. küsimusi kogu eelnõu kohta , sest juhul kui alusharidus on vabatahtlik Täiendavalt loobub HTM kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi ja vanemad valivad alushariduse andmiseks parima võimaliku viisi (ja ka koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. vastutavad selle eest), siis miks on õigustatud ja vajalik riigi järelevalve selle üle? 160. Seletuskirjas on välja toodud, et eelkoolieas on ülioluline laste Arvestatud. Eelnõuga ei piirata lapsevanema õigusi võimaldada kognitiivse, keelelise, sotsiaal-emotsionaalse ja füüsilise arengu lapsele alushariduse omandamist kodus ning eelnõu reguleerib toetamine vanemate ja alushariduse professionaalide poolt. Samas on  jäetud tähelepanuta, et lapse kasvamise juures ei ole selles vanuses vanema ja lasteaia või -hoiu pidaja ühist vastutust olukorras, kui esmatähtis mitte hariduse andmine ja kooliks ettevalmistumine, vaid laste laps omandab alusharidust lasteaias. kasvamine turvalises keskkonnas vanematega koos ja õppimine läbi Täiendavalt loobub HTM kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi kogemuste. On paratamatu, et kõik vanemad ei saa või ei soovi oma last koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. kodus kasvatada, kuid paljude vanemate jaoks on see teadlik valik. Seejuures ei oma mingit tähendust seletuskirjas välja toodud põhjendused ja viited erinevatele strateegiatele ja alusdokumentidele (näiteks: Eelnõu väljatöötamise lähtealuseks oli alushariduse ja lapsehoiu kontseptsioon, mille eesmärgiks on luua regulatsioon, mis tagab lapse arengut ja heaolu toetava alushariduse omandamise ning lapse hoidmise lasteaias). Oluliseim peaks olema just perekonna toetamine ja vajadusel abi võimaldamine, mitte perekondade allutamine järelevalvele ja ühtsete lahenduste pealesundimine kõigile, laste standardiseerimine (nagu eelnõu seletuskirjas on sõnastatud). Perekonna toetamise eesmarki kannab tegelikult ka seletuskirjas viidatud Euroopa Nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta1, mille preambuli § 13 on märgitud: Perekond on lapse esmane ja kõige tähtsam kasvu- ja arengukeskkond ning vanemad ja hooldajad vastutavad iga lapse heaolu, tervise ja arengu eest. 161. Eelnõu § 4 lõikes 6 on sätestatud vanema kohustus käia iga-aastasel Arvestatud. Eelnõud on vastavalt ettepanekule muudetud - HTM arenguhindamisel ja -vestlusel. Seletuskirjas on välja toodud, et loobub kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi koduste laste lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt on alushariduse süsteem endiselt arenguhindamine ja -vestlus. vabatahtlik võrreldes põhikooliastmega, mis on kohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Samas sätestatakse käesolevas eelnõus kord, mille kohaselt on vanem kohustatud osalema lapse arenguhindamisel ja –vestlusel ning arenguhindamine ja – vestlus tuleb läbi viia perioodiliselt. Seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu kohaselt on alusharidustaseme õppele laienevad formaalõppe tunnused, nagu standardiseeritus, kvaliteedi hindamine ja järelevalve. Toome välja, et seni on formaalse hariduse omandamise kohustus alanud lapse seitsmendast eluaastast ning ka koduõpe on olnud aktsepteeritud põhihariduse omandamiseks. Seega on küsitav, kas sellise kohustuse  panek on põhjendatud, proportsionaalne ja eesmargipärane – ehk teisisõnu, kas kodus kasvamine peaks olema standardiseeritud, selle kvaliteeti peaks hindama ja selle üle peaks teostama iga-aastast järelevalvet? 162. PS § 37 lg 1 teine lause näeb ette inimese põhikohustuse õppida: õppimine Arvestatud. Eelnõuga ei sätestata alushariduse kohustuslikkuse on kooliealistel lastel seadusega maaratud ulatuses kohustuslik. PS § 37 põhimõtet. kommentaarides on välja toodud, et vanematel on otsustav sõna hariduse HTM loobub kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi koduste laste valikul ning vanemad ei saa otsustada, et lapsele haridust üldse ei anta, arenguhindamine ja -vestlus. sest PS kehtestab koolikohustuse. Samas on PS kommentaarides https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_liidu_noukogu_soovitus_- kvaliteetsete_alusharidus- _ja_lapsehoiususteemide_kohta_16.05.2019.docx 2 https://pohiseadus.ee/sisu/3508/paragrahv_37 välja toodud ka vastuoluline seisukoht, et kohustuslik alusharidus Eestis ei ole PS järgi välistatud, arvestades põhiõiguste ja riigi kaitsekohustuste koostoimet. Seda vaatamata asjaolule, et PS § 37 lg 1 viitab kohustuslikkuse osas sõnaselgelt üksnes kooliealistele lastele. Meie hinnangul ei saa nimetatud seisukohaga nõustuda, vähemalt mitte ilma põhiseadust muutmata, sest PS sätestab üheselt, et kohustuslik on õppimine kooliealistele lastele (kuigi seda põhimõtet eelnõuga näiliselt ei muudeta). 163. Seletuskirjas on välja toodud ka järgmine: Käesoleva eelnõuga Arvestatud. Eelnõuga ei piirata lapsevanema õigusi võimaldada täpsustatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 24 loĩ kes 1 sätestatud lapsele alushariduse omandamist kodus ning eelnõu reguleerib põhimõtet, mille kohaselt alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning vanema ja lasteaia või -hoiu pidaja ühist vastutust olukorras, kui selle eest vastutavad vanemad voĩ neid asendavad isikud. Edaspidi laps omandab alusharidust lasteaias. sätestab vastav norm, et alushariduse omandab koolikohustuslikust east Täiendavalt loobub HTM kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi noorem laps alushariduse seaduses sätestatud tingimustel lasteaias või koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. kodus. Lapse vanemal ja lasteaial voĩ tema pidajal on alushariduse seaduse eesmärgi tagamisel ühine vastutus. Eeltoodust nähtub üheselt põhimõtteline muudatus senises õppekorralduses, kus esmaseks alushariduse andjaks saab lasteaed, mitte kodu. Leiame, et sellise põhimõttelise muudatuse sisseviimine eeldaks oluliselt laiemat  ühiskondlikku arutelu ja ühiskondlikku kokkulepet ning sisuliselt ka Põhiseaduse muutmist. 164. Lisaks eeltoodule leiame, et kavandatud muudatus eelkirjeldatud osas on Arvestatud. HTM loobub kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi mh vastuolus ka PS § 27 (perekonna kaitse); § 19 (vaba eneseteostus) ning koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. § 11 (õiguste ja vabaduste piiramine üksnes kooskõlas Põhiseadusega) sätestatuga. 165. Eelnõus ongi vastuoluline, kas eesmark on pakkuda vanematele tuge (§ 3 Arvestatud. HTM loobub kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi lg 1) alushariduse andmisel või kehtestada kohustus (§ 4 lg 6) lapsi koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. õpetada läbi sunnivahendite. Nii on välja toodud seletuskirjas, et kui vanem ei osale või ei taga lapse arenguhindamise ja –vestluse lisaväärtust ja ei arvesta arenguvestlusel saadud soovitustega, võib kohaliku omavalitsuse üksus kasutada oĩ gusaktides sätestatud meetmeid laste õiguste tagamiseks. Seletuskirja lisa 2 rakendusakti kavandi kohaselt võib kavandatud hindamine toimuda ka sagedamini kui korra aastas, juhul kui KOV volikogu peaks seda otsustama. Ning lasteaia pidaja otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel. Seega on meie hinnangul vaga suur oht, et esiteks omavalitsusest sõltuvalt võib eelnõu rakendamine olla vaga ebaühtlane ning see ei jäta ruumi ka vanematele hindamiseks oma kasvatuslike ja hariduslike põhimõtetega kooskolas oleva asutuse valimiseks – ehk siis oma põhiseaduslike õiguste rakendamiseks. 166. Märgime lisaks eeltoodule, et praegu on meie teada koolieelse Eelnõu ei reguleeri esialgsel kujul kodus alusharidust omandavate lasteasutuse riiklikus ja ka seletuskirja lisas 3 nimetatud alushariduse) laste arengu toetamist ning ei sätesta alushariduses erisusi alla ja õppekavas kirjas valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmargid ja üle 3-aastastele lastele. sisu ning 6-7-aastase lapse arengu eeldatavad tulemused, kuid puuduvad Alushariduse omandab koolikohustuslikust noorem laps 3-aastase lapse arengu eeldatavad tulemused, mistõttu on samuti alushariduse ja lapsehoiu seaduses sätestatud tingimustel lasteaias keeruline hinnata eelnõu tegelikku mõju näiteks vanemate või kodus. Lapsehoid on asutus, mis toetab lapse seadusliku halduskoormuse kasvule oma vanemlike õiguste teostamisel. esindaja (lapsevanema) toimetulekut või töötamist ning kus tagatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste hooldamine, turvalisus ja üldoskuste arengu toetamine. Eelnõu järgi on vanemal, lasteaial või lapsehoiul lapse arengu toetamisel ja  alushariduse omandamise toetamisel ühine vastutus siis, kui laps käib lasteaias või lapsehoius. Alushariduse riiklik õppekava kirjeldab täiendavalt ka 3-aastaste laste eeldatavaid üldoskusi, mis on aluseks lapsehoidudes kuni 3- aastaste laste üldoskuste arengu toetamiseks. 167. Lisaks märgime, et kavandatud muudatustel on oluline mõju ka Arvestatud. Lapsehoiuteenus muudetakse sisulistes aspektides eralasteaedade ja –hoidude tegevusele, kuna näiteks õppeõiguse andmise haridussüsteemi osaks lapsehoiuteenuse osutamise tingimusi regulatsiooni rakendudes seatakse ohtu paljude koolieelsete muutmata. eralasteasutuste tegevus. Samas, just nende asutuste individuaalne lähenemine ja võimekus kohanduda erinevate laste vajadustele võimaldab neil pakkuda olulist teenust haridusmaastiku mitmekesistamisel. Eeltoodule lisaks on selliste majandustegevuse piirangute kehtestamine kusitav ja vajaks põhjalikumalt mõjude analüüsi kui eelnõu seletuskirjast nähtub. 168. Oleme välja toonud olulised puudused eelnõus juba 28.08. 2020 aastal Arvestatud. HTM loobub kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi esitatud märkustes. Rõhutasime, et formaalsetele nõuetele vastava ja koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. regulaarselt kontrollitava õppimiskohustuse neli aastat varasemaks toomine eeldab põhjalikku ühiskondlikku arutelu, mida ei ole olnud. Ühtlasi ei saa teha kohustuslikuks millegi kontrollimist, mis ise ei ole kohustuslik. Kahjuks ei ole meile esitatud märkuste kohta tagasisidet antud või neid eelnõu edasises menetluses arvestatud ning praeguseks on eelnõu esitatud juba ministeeriumite-vahelisele kooskõlastusringile, eesmargiga see jõustada 2021. aastal. Märgime, et varemesitatud märkused on käesoleva kirja lahutamatu osa ning selles tõstatatud küsimused vajavad jätkuvalt vastust. Leiame, et eelnõu on eeltoodu tõttu vastuolus ka hea halduse tavaga, eelkõige huvigruppide aktiivse kaasamise ja otsuste põhjendamise kohustuse osas. 169. Lapse kasvatamise vastutus ei saa olla lasteaia ja vanema ühine, vaid Arvestatud. HTM loobub kohustusest 1 kord õppeaastas viia läbi eelkõige lapsevanema vastutusel. Lasteasutused saavad pakkuda koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. eeltoodus vanematele asjakohast tuge. Leiame, et praegusel kujul on eelnõus pakutud regulatsioon vastuolus Põhiseadusega. Teeme ettepaneku erandi kehtestamiseks nende laste suhtes, kellele alusharidust  võimaldavad vanemad kodus ja jätta välja eelnõust need sätted, milles kohustatakse vanemaid osalema iga-aastases kontrollis - arenguhindamisel ja -vestlusel. Märgime, et vajadus on põhjalikumale ühiskondlikule diskussioonile ja muudatuste laiapõhjalisemale arutelule, mida käesoleva eelnõu ettevalmistamise kaigus piisavalt ei ole tehtud. Eesti kool on eesti keele kodu 170. Lisada uude seadusesse järgnev lause kehtivast seadusest Osaliselt arvestatud. Eelnõus on sätestatud pidaja kohustus tagada "Kohaliku omavalitsuse volikogu tagab kõikidele eesti keelt kõnelevatele eestikeelne haridus neile, kes ei soovi osaleda osaliselt muu lastele võimaluse käia sama valla või linna eestikeelses lasteasutuses või õppekeelega rühma töös. § 6 lõike 2 kohaselt tagab kohaliku lasteasutuse rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles." omavalitsuse üksus kõikidele lastele võimaluse käia eesti (§ 8) ning täiendada seda lausetega: Selle tagamiseks ei ole teise õppekeelega lasteaias või lasteaia rühmas, kus õppe- ja emakeelega lapsi rühmas üle 10%; Kahesuunaline keelekümblus eesti kasvatustegevus toimub eesti keeles. lapsele on vabatahtlik, mitte sunduslik. Eestikeelse hariduse õigus on sellega kõigile lastele tagatud. Põhjendus: Kui kehtiva seaduse kohaselt on vanemal mingigi võimalus 10% piirmäära kehtestamine emakeele alusel on vastuolus nõuda lapsele eestikeelset rühma, siis uue seaduse kohaselt seda enam põhiseaduse §12-ga. teha ei saa. Eestis on juba mitmeid piirkondi, kus eesti laps on sunnitud osalema kahesuunalises keelekümbluses ning olema ise integreerumis- ja keeleõppetööriist olenemata tema enda emakeele oskusest. Samuti on õpetajal soovitatud rääkida 5-6-aastastega lihtsustatud eesti keelt, et kõik lapsed rühmas aru saaksid. 171. Panna igasse muukeelsesse aiarühma muukeelse õpetaja ASEMEL Arvestatud. Eelnõu sätestab, et igas rühmas peab olema tagatud eestikeelne õpetaja. Üleminekuperioodil võib olla ka muukeelne vähemalt üks eesti keelt valdav täiskohaga õpetaja, et tagada õppe- abiõpetaja asendatud eestikeelsega. ja kasvatustegevuse toimumine eesti keeles. Põhjendus: Hetkel on käimas programm, kus eestikeelne õpetaja on pandud muukeelsesse rühma juurde, kuid efektiivsem oleks, kui ta Eelnõu sätestab eesti keelt valdava õpetaja ametikoha miinimumi, asendaks muukeelse õpetaja, kuna lapsed õpivad keelt rohkem pidaja võib seda suurendada. igapäevaste tegevuste käigus, mida saadab täiskasvanu kõne ning samaaegselt teist keelt rääkiv õpetaja tekitab keelelist segadust ning on sellepärast põhjendamatu lisakulu. 172. Õpetaja ja laste suhtarv on keelekümblusrühmas väiksem Õpetaja ja laste suhtarv ei ole seotud programmides osalemisega. Põhjendus: selgitamist ja tõlkimist on sellises rühmas palju rohkem.  Sõimerühma keelekümblusrühmaks teha ei tohiks, kuna kõik lapsed omandavad võõrkeele hea emakeele alusel. 173. Rühmad, kus kasutatakse ka teist õppekeelt, kuid õpitakse ka riigikeelt, Eestikeelset rühma ei saa muuta mitmekeelseks rühmaks nimetatakse keelekümblusrühmadeks või riigikeele õppimise rühmadeks. lapsevanema nõusolekuta. Pidaja peab tagama kõigile soovijatele Põhjendus: siis on üheselt selge, kus seda tehakse ning päevapealt ja eestikeelse õppe. Rühma õppekeelt saab muuta vaid rühma lapsevanemaid teavitamata ei saaks muuta eestikeelset rühma lapsevanemate nõusolekul. Kui lapsevanem õppekeele muutusega keelekümblusrühmaks. ei nõustu, peab pidaja õigustatud ootuse tagamiseks pakkuma lapsele võimalust jätkata samasuguses õppekeelte osakaaluga rühmas. Lasteaia pidaja otsusel ja kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse, võib lasteaias või rühmas kasutada muu õppekeelt või muid õppekeeli lisaks eesti keelele, kui on võimaldatud selles keeles õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks õppekeelt valdav õpetaja ning õppe- ja kasvatuskorraldus, mis tagab eesti õppekeele kasutuse rühmas vähemalt 50% ulatuses iganädalasest õppe- ja kasvatustegevuse ajalisest mahust. 174. Arvestada EV põhiseadusega paragrahviga § 37. Laste hariduse valikul Mitte arvestatud. Juhul, kui KOV võimaldab lapsele on otsustav sõna vanematel. ning lisada uude seaduse § 4 juurde munitsipaallasteaia koha asemel võimaluse eralasteaias või Toetada eralasteaia valinud ja munitsipaallasteaia kohast loobunud lapsehoius, peab olema tagatud lapsevanema võrdne kohtlemine ja vanemaid rahaliselt võrdväärselt munitsipaallasteaiaga. lasteaiakoha rahastus võrreldes munitsipaallasteaia kohaga. Põhjendus: et vanem saaks paremini teostada oma valikuid ja lapsi ei Muudel juhtudel on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses saaks tõsta teise lasteaeda, kui vanem ei ole võimeline oma maksudega eralasteaia ja lapsehoiu rahastamise tingimuste ja korra toetama kõigi teiste laste haridust +100% oma lapse haridust. Samuti võib kehtestamine. olemasoleva ja tulevase seaduse kohaselt jääda toetusest ilma laps, kellele suurem lastekollektiiv ei sobi, lapsevanem soovib õppe- ja kasvatusmetoodikaid, mida omavalitsus ei paku jne. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) 175. Palume kaaluda, kas eelnõu kohast sisehindamist ei saaks ühildada Mitte arvestatud. Eelnõus kehtestatud sisehindamise eesmärgiks LasteKS-is toodud lasteasutuse sisehindamisega ja kas sellekohane on tagada laste arengu toetamise ja õppe- ning kasvatustegevuse eriregulatsioon on eelnõus vajalik. tulemuslikkus. Eelnõu kohaselt korraldab direktor koostöös lasteaia töötajate ja hoolekoguga lasteaia sisehindamise, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia  järjepidev areng ning mille tulemusena selgitatakse välja lasteaia tugevused ja parendusvaldkonnad. Direktor korraldab sisehindamise vähemalt üks kord lasteaia arengukava perioodi jooksul. Sisehindamise läbiviimise korra kehtestab direktor. Sisehindamisel analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust, lasteaia juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Lapsehoiud jäävad sisehindamisel lähtuma vaid lastekaitseseaduses sätestatud põhimõtetest. 176. Ei ole üheselt mõistetav, millise seaduse alusel, kes ja millist järelevalvet Selgituseks, eelnõuga ei tehta muudatusi lastekaitseseaduses sisehindamise üle teostab. Näiteks olukorras, kus kohalik omavalitsus lasteasutuste sisehindamise osas. Eelnõu kohaselt peab lasteaed ostab lasteasutuse ülesanded sisse erasektorilt või teiselt kohalikult esitama lasteaia sisehindamise tulemused lasteaia pidajale. omavalitsuselt. Kas sellisel juhul teostatakse järelevalvet sisehindamise Kohaliku omavalitsuse üksus teostab teenistuslikku järelevalvet üle üksnes alushariduse seaduse alusel või ka LasteKS-i alusel? LasteKS munitsipaallasteaia ja -lapsehoiu tegevuse õiguspärasuse ja § 38 lõigete 2 ja 6 kohaselt peaks SKA teostama riikliku järelevalvet otstarbekuse üle. LasteKS §-s 37 nimetatud lasteasutuse sisehindamise üle ja haldusjärelevalvet sama seaduse §-s 17 nimetatud nõuete täitmise üle. Rahandusministeerium 177. Eelnõu § 4 sõnastus piirab osaliselt kohaliku omavalitsuse üksuse Arvestatud osaliselt. Eelnõud täiendatud. Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) õigust otsustada, kuidas lasteaiakoha kättesaadavus üksus võib tagada lasteaia- või lapsehoiukoha teise kohaliku tagatakse, määrates peamiseks kohustuseks tagada vastav koht omavalitsuse üksuse või pidaja lasteaia või lapsehoiu kaudu. elukohajärgses munitsipaallasteaias. Üksnes lapsevanema nõusolekul Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus teise kohaliku võib koha tagada teisele KOVile kuuluvas lasteaias või eralasteaias. Kui omavalitsuse üksusega või eralasteaia või -lapsehoiu pidajaga pakutava teenuse tingimused on samaväärsed või paremad, siis ei peaks kokku lasteaia või hoiukoha maksumusega seotud kulu tasumise olema oluline eristada, millise teenusepakkuja kaudu on teenuse korra. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab lapsele kättesaadavuse lahendanud. Teeme ettepaneku jätta KOVile õigus munitsipaallasteaia koha asemel võimaluse eralasteaias või otsustada millisel viisil tagatakse lasteaiakohtade kättesaadavus ning vajadusel reguleerida seaduses ära inimese õigust mitte saada lapsehoius, peab olema tagatud lapsevanema võrdne kohtlemine ja põhjendamatult ebaõiglaselt koheldud sõltuvalt sellest, millise võrdne koha rahastamine võrreldes munitsipaallasteaia ja - teenusepakkuja kaudu talle teenust pakutakse. lapsehoiu kohaga. Kohaliku omavalitsuse üksus võib vanema nõusolekul asendada munitsipaallasteaia koha eralasteaia kohaga. Kohaliku  omavalitsuse üksus võib vanema nõusolekul asendada lapse munitsipaallasteaia koha munitsipaalhoiu või eralapsehoiu kohaga või eralasteaia kohaga. Sellisel juhul kohaldatakse rahastamisele käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 lõikes 3 sätestatut. 178. Palume tõsiselt kaaluda eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatud 30-päevase tähtaja Arvestatud. Eelnõud on vastavalt täiendatud ja 30-päevast pikendamist ja täiendada seletuskirja mõjudega KOVle. Seletuskiri hetkel tähtaega eelnõuga ei kehtestata. Lapse lasteaeda vastuvõtmiseks ei arvesta võimalike KOV kulude kasvuga, mis võivad siiski kaasneda, esitab vanem taotluse kohaliku omavalitsuse üksusele. Taotluses kui ülesanne tuleb täita nii lühikese ajaga. tuleb märkida lasteaiakoha kasutamise soovitud algus ning vanema soovitud lasteaed. Taotlus lahendatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. 179. Kuigi eelarve seletuskirja kohaselt ei ole eelnõu § 4 lõigetega 6 ja 7 Arvestatud. HTM loobub kohustusest üks kord õppeaastas viia määratav kohustus kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks uus ülesanne, aga läbi koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. selle ülesande sisu laiendamisega pannakse kohustus viia läbi kodus alusharidust omandavate lastega arenguvestlused. Palume välja tuua kui suures mahus suurendatakse kohalike omavalitsuste kohustusi ning kuidas toimub nende suurendatud kohustustega seotud kulude katmine. 180. Eelnõu § 4 lõigete 4-7 kohta selgitatakse seletuskirjas järgmist: „Kohaliku Arvestatud. Eelnõud täiendatud. Eelnõust on välja jäetud nõue omavalitsuse üksusel on võimalik kasutada Eesti hariduse infosüsteemi pakkuda lapsele lasteaiakohta 90 päeva enne lapse 1,5-aastaseks käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks. Eesti hariduse saamist. Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- infosüsteemis on olemas funktsionaalsus kõigi laste kohta, kes elavad kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses ning kes on õigustatud saama elukoht on selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, ühtib lasteaiakoha. Kohaliku omavalitsuse üksus saab enne 90 kalendripäeva vähemalt ühe vanema elukohaga ning vanem on avaldanud soovi täitumist kontrollida, millised konkreetsed lapsed vajavad lasteaiakohta.“ lasteaiakohta kasutada. Kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab On küsitav, kas Eesti hariduse infosüsteem on piisav allikas KOVile vanemale info kohaliku omavalitsuse territooriumil pakutavatest seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks. Sama küsimus tekib ka arenguhindamiste osas. Kas KOV saab kogu info kätte registritest võib lasteaiakoha ja lapsehoiu võimalustest. peab tegelema ka aktiivselt kõikidele küsimustele vastuste 3 saamisega? Täiendavalt loobub HTM ka kohustusest üks kord õppeaastas viia Kui KOV ei saa registritest talle pandud kohustuste täitmiseks kõiki läbi koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. vajalikke andmeid, võib see nende koormust veelgi suurendada ning see vajaks eraldi käsitlemist seletuskirjas. 181. Eelnõu § 4 lõike 7 kohta selgitatakse seletuskirjas: „Haridus- ja Arvestatud. HTM loobub kohustusest üks kord õppeaastas viia teadusministrile antud volitusnormi kohaselt määratakse kindlaks läbi koduste laste arenguhindamine ja -vestlus. kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded ning millisel viisil on arenguhindamine ja -vestlus korraldatud. Sama määrust kohaldatakse arenguhindamise ja -vestluse läbiviimiseks lasteaias käivate laste suhtes, et tagada arenguhindamise ja -vestluse läbiviimise ühetaolisus.“. Eelnõu kohaselt saab valdkonna eest vastutav minister kehtestada arenguhindamise ja -vestluse läbiviimise korra. Seletuskirja tõlgendus täiendavate ülesannete andmisest ei ole siiski tõenäoliselt korrektne, sest selline volitusnorm seaduses ei ole piisav, et määrata kindlaks KOV ülesanded, vaid üksnes täpsustada hindamise tingimusi ja vestluse läbiviimise protseduure. Palume seletuskirja täpsustada. 182. Eelnõu § 4 lõike 9 kohaselt võib KOV vanema nõusolekul tagada lapsele Arvestatud. Haldusakti koostamise kohustust eelnõus ei sätestata. lasteaiakoha eralasteaias ning sellisel juhul kohaldatakse eralasteaia Eelnõud on vastavalt ettepanekule täiendatud. Kohaliku rahastamisele seaduse §-s 27 sätestatut. Palume üle vaadata, mis osa §-st omavalitsuse üksus võib tagada lasteaia- või lapsehoiukoha teise 27 saab eralasteaia rahastamisel arvestada. Palun selgitada, kuidas toimub kohaliku omavalitsuse üksuse või pidaja lasteaia või lapsehoiu § 4 lõike 9 alusel lapsevanema ja eralasteaiapidajaga koostöös haldusakti kaudu. Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus teise koostamine. kohaliku omavalitsuse üksusega või eralasteaia või -lapsehoiu pidajaga kokku lasteaia või hoiukoha maksumusega seotud kulu tasumise korra. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab lapsele munitsipaallasteaia koha asemel koha eralasteaias või lapsehoius, peab olema tagatud lapsevanema võrdne kohtlemine ja võrdne koha rahastamine võrreldes munitsipaallasteaia ja - lapsehoiu kohaga. 183. Palume kaaluda, kas teenuse osutamise lepinguga koos saab ja tuleb Arvestatud. Eelnõud täiendatud. Kohaliku omavalitsuse üksus tingimata üle anda ka elukohajärgsele KOVile kuuluvat kohustust tagada võib tagada lasteaia- või lapsehoiukoha teise kohaliku lasteaiakoht. Näiteks kui lasteaiateenust pakkuv lasteaed suletakse, siis omavalitsuse üksuse või pidaja lasteaia või lapsehoiu kaudu. kumma KOV ülesandeks on leida uus koht? Leiame, et lasteaia koha Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus teise kohaliku tagamise kohustus peab jääma elukohajärgsele KOVile hoolimata kelle omavalitsuse üksusega või eralasteaia või -lapsehoiu pidajaga kaudu on teenuse pakkumine korraldatud. See oleks analoogne ka kokku lasteaia või hoiukoha maksumusega seotud kulu tasumise eralasteaias teenuse ostmisel. Lisaks märgime, et kokkulepe peab  kajastama lisaks tasumise korrale ka (nii KOV kui lapsevanema korra. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab lapsele makstava) tasude suurust ja selle muutumist, mistõttu tuleks lõiget munitsipaallasteaia koha asemel koha eralasteaias või lapsehoius, vastavalt täpsustada. Palume seletuskirjas samuti välja tuua, et võrreldes peab olema tagatud lapsevanema võrdne kohtlemine ja võrdne seni kehtivate võimalustega laiendatakse eelnõuga tasu määramise koha rahastamine võrreldes munitsipaallasteaia ja -lapsehoiu ulatust, sest lasteaiakoha maksumusse võib ette näha amortisatsiooni kohaga. komponendi, kui KOVid nii kokku lepivad. Palun selgitada, miks erinevalt § 4 lõikest 9 ei ole antud juhul seost § 27 kehtestatud Seletuskirja on täiendatud, lasteaiakoha maksumusse võib ette finantseerimise põhimõtetega. Finantseerimisel ei peaks olema vahet, kas näha amortisatsiooni komponendi, kui KOVid nii kokku lepivad. lapse elukohajärgne KOV ostab teenust teiselt KOVilt või eralasteaialt. Eelnõu kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus võib vanema nõusolekul asendada lapse munitsipaallasteaia koha munitsipaalhoiu või eralapsehoiu kohaga või eralasteaia kohaga. Sellisel juhul kohaldatakse rahastamisele käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 lõikes 3 sätestatut. 184. Eelnõu § 8 lõikega 4 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada õpi- Arvestatud. Volitusnormi sõnastust täpsustatud. Lapse arengu ja kasvukeskkonna nõuded. Kuna KOVile võib kohustusi panna üksnes toetamiseks, tervise kaitseks, turvaliseks ning ohutuks õppe- ja seadustega, tuleks antud volitusnormis selgelt ära määrata, mis laadi kasvatustegevuse korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks nõudeid selle alusel Vabariigi Valitsus määrata saab. kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded. Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatakse nõuded lasteaia maa- alale, hoonetele, sisustusele, rajatistele ruumidele ning haiguste ennetamiseks. 185. Eelnõu § 10 sätestab, et huvitegevust saab rahastada üksnes Arvestatud. Eelnõud on vastavalt täiendatud - huvitegevust võib lapsevanemate poolt. Samas seletuskirjast nähtub, et huvitegevust saab rahastada osaliselt või täielikult ka kohaliku omavalitsuse üksus. rahastada täielikult või osaliselt ka KOV. Seetõttu võiks sätte seletuskirjale vastavalt ümber sõnastada. 186. Eelnõu § 16 sõlmitakse eralasteaia pidaja ja lapsevanema vahel kirjalik Selgituseks, et §-s 17 sõlmitud eralasteaiapidaja ja vanema leping teenuse saamiseks. Ebaselgeks jääb, kuidas ja kas see suhestub § 4 vaheline leping ei suhestu eelnõu §-s 4 sätestatud alushariduse kättesaadavuse tagamisega kohaliku omavalitsuse üksuse poolt.  lõikega 9 või kas see lõige reguleerib olukorda, kus lapsevanem valib Eelnõu § 4 lõikest 9 tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse üksus eralasteaia omal algatusel. tagada lasteaia- või lapsehoiukoha teise kohaliku omavalitsuse üksuse või pidaja lasteaia või lapsehoiu kaudu. Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus teise kohaliku omavalitsuse üksusega või eralasteaia või -lapsehoiu pidajaga kokku lasteaia või hoiukoha maksumusega seotud kulu tasumise korra. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab lapsele munitsipaallasteaia koha asemel koha eralasteaias või -lapsehoius, peab olema tagatud vanema võrdne kohtlemine ja võrdne koha rahastamine võrreldes munitsipaallasteaia ja -lapsehoiu kohaga. 187. Eelnõu § 20 lõige 3 punkt 3 näeb ette, et lasteaia pidaja peab õppeõiguse Kui eralasteaed või erahoid osutab teenust vabatahtlikult, nt turul saamiseks olema kehtestanud lasteaia tegevust reguleerivad õigusaktid. valitseva nõudluse rahuldamiseks, ei täida ta avalikku ülesannet. Juhime tähelepanu, et kuna lasteaia pidajaks võib olla ka eraõiguslik Avalik huvi ei muuda alushariduse andmist ja lastehoidu siiski juriidiline isik, siis nemad ei saa kehtestada õigusakte. iseenesest avalikuks ülesandeks. Teenus muutub aga avalikuks ülesandeks siis, kui seda osutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks ehk juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab eelnõus sätestatud korras munitsiplaallasteaia koha asemel koha eralasteaias. 188. Eelnõu § 21 lõike 1 kohaselt kinnitab lasteaia eelarve KOV. Kuigi Arvestatud. Eelnõud vastavalt ettepanekule täiendatud. volikogu või linna- ja vallavalitsus võib kinnitada lasteaia üldised tulud ja kulud, siis tavapäraselt asutuse juht liigendab eelarve detailsemaks ja kinnitab ise asutuse eelarve. Seega on üleliigne lause osa „mille kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus". 189. Eelnõu § 21 lõike 2 kohaselt koosneb munitsipaallasteaia eelarve lisaks Arvestatud. Eelnõud täiendatud vastavalt: munitsipaallasteaia ja - KOVilt saadud vahenditest ka muudest tuludest. Märgime, et lasteaia tulu lapsehoiu rahastamine toimub kohaliku omavalitsuse üksuse koosneb üksnes KOVilt saadavast rahast, kuna lapsevanema kaetav osa, eelarve vahenditest. annetused jms laekuvad täielikult KOV eelarvesse. Palun üle vaadata, mis on selle sätte eesmärk. 190. Palume täiendavalt kaaluda kui vajalik on sätestada magistrikraadi Mitte arvestatud. Direktori kvalifikatsiooninõuded on nõudmine § 23 lõikega 4 direktorilt ja õppealajuhtidelt olukorras, kus neil magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning on olemas vajalikud pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. Palun pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. Kui lasteaia pidaja on  selgitada, mis juhtub olukorras, kus § 23 lõikele 7 ei leita konkursiga loonud õppealajuhataja ametikoha, siis kohaldatakse temale magistrikraadiga isikut. direktori kvalifikatsiooninõudeid. Muudatus on vajalik juhtimise kvaliteedi tõstmiseks lasteaedades. Eesti hariduse infosüsteemi 2020 andmetel on 2/3 lasteaia juhtidest on magistrikraadiga. Alushariduse seaduses sätestatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni nõuet ei kohaldata kuni 2027. aasta 1. septembrini direktorite või õppealajuhatajate suhtes, kes töötasid enne käesoleva seaduse jõustumist direktori või õppealajuhatajana. 191. Eelnõu § 24 lõikega 3 sätestatakse, et hoolekogu liikmete volituste tähtaeg Arvestatud. Eelnõus ei sätestata hoolekogu liikmete volituste on kolm aastat ja neid ei saa hoolekogu liikmeks nimetada rohkem kui tähtaega ja ei seata piiranguid hoolekogu liikmeteks nimetamise üks kord. Samas väiksemas KOVis või lasteaias võib see muuta kordadele. keeruliseks määrata lasteaia hoolekogusse oma esindajat lasteaia pidajal ja lasteaial, kuna ei ole piisavalt selleks sobivaid inimesi. 192. Eelnõu § 24 lõige 4 punkt 10 ütleb, et hoolekogu annab soovitusi lasteaia Arvestatud. Eelnõud on vastavalt täiendatud. Hoolekogu avaldab eelarve kujundamiseks. Hoolekogu roll lasteaias ja koolis võiks olla arvamust lasteaia eelarveprojekti taotluse kohta. võimalikult suurel määral ühesugune. Teeme ettepaneku sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumi seadusele sõnastada hoolekogu ülesandeks anda arvamus lasteaia eelarve projekti kohta. 193. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et lasteaia pidaja kannab Eesti hariduse Arvestatud. Eelnõud on täiendatud - lasteaed kannab andmed infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmed ka tugiteenuste keskusesse rakendatud tugiteenuse ja teenuse osutaja kohta Eesti hariduse töötajate kohta, kui need võivad osutada tugiteenuseid lasteaias. Samas infosüsteemi. eelnõu § 25 lg 5 kohaselt kantakse EHISesse ainult lasteaia töötajad. 194. Eelnõu § 26 lõikega 5 määratakse õpetajate ja abiõpetajate arv rühmas. Arvestatud. Vastavaid regulatsioone on eelnõus täpsustatud. Palume täpsustada, kas silmas peetakse täiskohaga õpetajat iga rühma Lisandunud on säte, mis kehtestab, et igas rühmas töötab üks kohta. Sättega nähakse ette näiteks 20 lapsega kolme- kuni täistööajaga õpetaja ning suhtarvudega seonduvaid sätteid on seitsmeaastaste lastega rühma kohta 3 õpetajat ja abiõpetajat ehk ca 6-7 täiendatud. Eesmärk on võimaldada KOVile ja lasteaedadele last pedagoogi kohta. Samas seletuskirjas märgitakse, et enamikes riikides suurem paindlikkus rühmade moodustamisel. on nelja-aastaseid töötaja kohta 20 ja enam, alla kümne aga nt Soomes. Antud nõuded võivad osutuda üleliia piiravaks näiteks olukorras, kus lasteaiarühmad on õppeaasta algul moodustatud maksimaalse  täitumusega, kuid õppeaasta keskel soovib üksik lapsevanem tuua oma last täiendavalt lasteaeda. Teeme ettepaneku anda KOVile ja lasteaedadele suurema paindlikkuse rühmade moodustamisel, mis võimaldaks arvestada nii kohapealseid olusid, rahalist otstarbekust kui ka näiteks tegelikult igapäevaselt kohal käivate laste arvu. Hoidmaks ära väärkasutamisi, võib selle lisaõiguse seada sõltuvusse hoolekogu nõusolekust ning ette määrata paindlikkuse piirid. 195. Eelnõu § 27 lõike 5 kohaselt kinnitab KOV igaks eelarveaastaks lasteaia Arvestatud. Eelnõu ei sätesta kohaliku omavalitsuse üksuse majandamiskulu, töötajate tööjõukulu ning muu tegevuskulu arvestusliku kohustust igaks eelarveaastaks lasteaia majandamiskulu, töötajate maksumuse ühe lapse kohta. Eelnõu § 4 lõike 9 järgi lepivad KOVid tööjõukulu ning muu tegevuskulu arvestusliku maksumuse kokku lasteaia tegevuskulu katmises osalemises ja ei ole öeldud, et kinnitamist ühe lapse kohta. Munitsipaallasteaia ja -lapsehoiu lähtuma peab antud lõikes nimetatud tegevuskulu arvestuslikust rahastamine toimub kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve maksumusest lapse kohta. Palun selgitada, milleks on antud säte vajalik vahenditest, mille üle otsustab kohaliku omavalitsuse üksus. ning kuidas arvestusliku maksumust ühe lapse kohta kasutatakse. Sama lõike teine lause võiks üle viia lõikesse 6. 196. Eelnõu § 27 lõike 6 teise lause võiks üle viia lõikesse 7 ning viimasesse Arvestatud. Eelnõud on täiendatud. Kohaliku omavalitsuse üksus lisada võimalus, et KOV võib toidukulu katta ka osaliselt või täismahus. võib vanema osalustasu või toidukulu katta osaliselt või täies ulatuses. 197. Eelnõu § 27 lõike 4 viimast lauset tuleb täpsustada, et jaotuse aluseks on Arvestatud. Eelnõud on vastavalt täiendatud. munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate laste arv elukohajärgselt. 198. Eelnõu § 28 lg 2 kohaselt on KOV kohustatud riigieelarvest saadud Arvestatud. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab eralasteaia ja lasteaia toetuse eralasteaedades käivate laste osas neile edastama. Praegu eralapsehoiu rahastamise tingimused ja korra. on see KOV otsustada. Eralasteaedade toetamise kohustuslikuks muutmist ei ole selgitatud. Kui riigil on soov eralasteaedu ise toetada, siis tuleks seda maksta neile otse, mitte läbi KOVide. Teeme ettepaneku vastav sätte eelnõust välja jätta. 199. Palume eelnõus täpsustada, kuidas on tagatud õiguste ja kohustuste Arvestatud. Kui lapse elukoht muutub, siis muutub ka lasteaiakoha üleminek nende laste osas, kes käivad juba teise KOV lasteaias või rahastaja. Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus teise eralasteaias ning kelle kulud katab osaliselt nende elukohajärgne KOV. kohaliku omavalitsuse üksusega kokku lasteaiakoha Samuti palume selgitada kuidas toimub lasteaiakoha eest tasumine maksumusega seotud kulu tasumise korra. olukorras, kus lapsevanem ja laps kolivad teise KOVi, kuid ei vaheta lasteaeda. 200. Eelnõus seletuskirja järgi antakse KOVile tasu kehtestamisel ulatusliku Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud. Kohaliku kaalutlusõiguse: tasu võib üldse mitte küsida, tasu suurus on piiratud omavalitsuse üksus kehtestab osalustasu ja toidukulu, mis võib seaduses sätestatud ülempiiriga, samuti võib tasu olenevalt elulistest olla diferentseeritud sõltuvalt laste arvust perekonnas, pere asjaoludest diferentseerida, kusjuures arvesse tulla võivad asjaolud pole sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest asjaoludest, nt ujula seadusega piiratud. Palume hinnata, kas võimalike vaidluste vältimiseks olemasolu lasteaias. vajaks sellise ulatusliku kaalutlusõiguse olemasolu ka seaduses selgemalt välja toomist. Palume seletuskirja täpsustada, kas tasu võib lasteaedade lõikes erineda. 201 Eelnõu seletuskirjas ei ole kirjeldatud eelnõuga kaasnevat mõju Arvestatud. Alushariduse teenuse kättesaadavuse sätteid on regionaalarengule vastavalt kehtiva HÕNTE mõjuvaldkondadele. Kas eelnõus muudetud ning loobutud on elukohajärgse lasteaiakoha eelnõu väljatöötajate hinnangul mõju regionaalarengule ei kaasne või on tagamise põhimõttest. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. seda peetud väheoluliseks? Näiteks puudutab eelnõu paragrahv 4 mitmeid alushariduse teenuste kättesaadavust reguleerivaid mehhanisme, sh eelistatavalt kodulähedase ja töökoha lähedase lasteaiakoha tagamiseks KOVde poolt, mis eeldatavalt aitab kaasa teenuse paremale kättesaadavusele eelkõige hõreasustuspiirkondades, toetades sellega ühtlasemaid piirkondliku arengu eelduseid. Samuti tuleks anda hinnang, kas eelnõuga kehtestavate muude nõuete täitmiseks alushariduse teenuste osutamisel on võimekus ja eeldused piirkonniti ühetaolised või võivad need tuua kaasa ka muutuseid teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse piirkondade vahelistes erinevustes. Palume eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada. 202. Eelnõuga muudetakse RLS § 44 sõnastust. Kehtiva sätte järgi on Arvestatud. Eelnõus ei muudeta riigilõivuseaduse §-is 44 arhiiviteatise väljastamise eest riigilõivu tasumisest vabastatud kohus, sätestatud arhiiviteatise eest riigilõivu tasumisest vabastamise maksuhaldur, prokuratuur, uurimisasutus, notar, kohtutäitur, normi. pankrotihaldur ja perekonnaseisuasutus, eelnõu kohaselt aga riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, notar, kohtutäitur ja pankrotihaldur. Seletuskirja kohaselt soovitakse muudatusega laiendada lõivuvabastust arhiiviteatise taotlemisel. Pöörame Teie tähelepanu aga asjaolule, et termini „riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus“ alla on eelnõus hõlmatud lisaks seletuskirjas viidatud maksuhaldurile ja perekonnaseisuasutusele vaikimisi ka kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Kui prokuratuuri ja uurimisasutust võib pidada riigi täitevvõimu asutuseks Vabariigi Valitsuse seaduse mõistes, siis kohtuasutusi traditsioonilises mõttes riigiasutuse mõiste ei hõlma. Seega teeme ettepaneku vähemalt sõna „kohus“ normi tagasi tõsta. Õigusselguse huvides ka „prokuratuur“ ja „uurimisasutus“. Samuti ei ole seletuskirjas selgemaid viiteid selle kohta, milline reaalne ulatus nimetatud muudatusel on. Kes veel riigiasutustest või KOV asutustest vajab arhiiviteatiseid oma seadustest tulenevate ülesannete täitmisel? Palume need asutused ja juhtumid seletuskirjas ära nimetada.  Alushariduse ja lapsehoiu seaduse lisa 4 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses alushariduse ja lapsehoiu seaduse jõustumisega Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 45 lõigete 5, 7-9 ja 14 ning § 46 lõike 8, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4, liiklusseaduse § 4 lõike 3, rahvatervise seaduse § 7 lõike 2 punkti 10, riigieelarve seaduse § 48 lõike 4, töölepingu seaduse § 43 lõike 6, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 216 lõike 2, välisteenistuse seaduse § 63 lõike 3, § 65 lõigete 1, 4 ja 6, § 66 lõike 5 ja § 67 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 16 lõige 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) digitaalne andmebaas alushariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õpetajate, abiõpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide (eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog) ja lapsehoiu lapsehoidjate üle arvestuse pidamiseks;“; 3) paragrahvi 17 teksti esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistrisse kantakse andmed alus-, põhi-, üldkesk- ja kutsekeskhariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavate õppeasutuste tasemehariduse pakkumisega seotud õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide ja kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste akadeemiliste töötajate ning huvihariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate ning lapsehoidudes töötavate lapsehoidjate kohta.“; 4) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Lapsehoiu lapsehoidja kohta kantakse alamregistrisse § 18 lõike 1 punktides 1–5, 8–11, 16, 17 ja 20–29 nimetatud andmed.“; 5) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistrisse esitavad andmeid alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk- ja kõrghariduse omandamist ning kutseõppe ja residentuuri läbimist võimaldavad õppeasutused ning huvikoolide ja lapsehoidude pidajad.“; 6) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Lapsehoidude pidajad esitavad andmed lapsehoidjate kohta lapsehoidja tööle asumise, töölt lahkumise või muude § 18 lõike 1 punktides 1–5, 8–11, 16, 17 ja 20–29 toodud andmete muutumise päeval.“ 7) paragrahvi 33 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:  2 „10) digitaalne andmebaas lapsehoiu pidajate andmete üle arvestuse pidamiseks.“; 8) paragrahvi 34 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Õppeasutuste alamregistrisse kantakse alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg- ja huvihariduse omandamist ning täienduskoolituse, kutseõppe või residentuuri läbimist võimaldavate õppeasutuste, lapsehoidude ning noorte- ja projektlaagri pidajate andmed.”; 9) paragrahvi 35 lõige 2 punkt 41 sõnastatakse järgmiselt: „41) abiõpetajate ja lapsehoidjate ametikohtade arv;“; 10) paragrahvi 35 lõige 2 punkt 33 sõnastatakse järgmiselt: „33) normatiivne kohtade arv lapsehoiu ja lasteaia rühmades;“; 11) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 36 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õppeasutuste alamregistrile esitavad andmeid §-s 34 nimetatud õppeasutused, täienduskoolitusasutuste, huvikoolide, lapsehoidude ning noorte- ja projektlaagrite pidajad.“; 13) paragrahvi 361 lõige 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Õppeasutused ning huvikooli, täienduskoolitusasutuse, lapsehoiu ning noorte- ja projektlaagri pidajad esitavad andmeid õppeasutuste alamregistrisse digitaalallkirjastatult failiga, riigiportaali eesti.ee kaudu või vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi.“; 14) paragrahvi 361 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õppeasutused ning huvikooli, täienduskoolitusasutuse, lapsehoiu ning noorte- ja projektlaagri pidajad esitavad andmed õppeasutuste alamregistrisse nende muutumise päeval.“; 15) paragrahvi 361 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Õppeasutused kinnitavad andmete õigsust õppeasutuste alamregistris iga aasta 5.–10. septembriks ning 20.–25. jaanuariks. Käesolevas lõikes sätestatud korda ei kohaldata huvikoolidele ning lapsehoiu ja täienduskoolitusasutuse pidajale.“; 16) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Lapsehoiu pidaja kohta kantakse alamregistrisse § 35 lõike 1 punktides 1–5, 7–11, 13–16 ja 18 ning § 35 lõike 2 punktides 25, 27-29, 39-41 nimetatud andmed. 17) paragrahvi 37 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) digitaalne andmebaas alushariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppekavade ja õppeõiguse üle arvestuse pidamiseks;“; 18) paragrahvi 37 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) digitaalne andmebaas lapsehoidude tegevuslubade üle arvestuse pidamiseks.“ 19) paragrahvi 38 teksti teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Alamregistrisse kantakse ka andmed täienduskoolitusasutuse majandustegevusteadete ning loakohustusega täienduskoolituse tegevuslubade ja õppekavade, lapsehoidude ning noorte- ja projektlaagrite tegevuslubade kohta.“ 20) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse kantakse lapsehoiu tegevusloa kohta järgmised andmed: 1) lapsehoiu pidaja nimi;  3 2) tegevusloa liik; 3) tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmist tõendavad dokumendid; 5) tegevusloa kehtivuse algus; 6) tegevusloa kehtivuse lõpp; 7) tegevusloa andmise otsuse kuupäev; 8) tegevusloa andmise otsuse number.“ 21) paragrahvi 41 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppeasutused ning huvikooli, täienduskoolitusasutuse, lapsehoiu ning noorte- ja projektlaagri pidajad esitavad andmeid õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse digitaalallkirjastatult failiga, riigiportaali eesti.ee kaudu või vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi.“ 22) paragrahvi 455 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 415. Alus-, põhi- ning üldkeskhariduse omandamist võimaldavate haridus- ja õppeasutuste õppeõiguse, koolituslubade ja tegevuslubade taotlusdokumentide esitamise ja menetlemise kord“; 23) paragrahvi 415 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Eraomandis olevad põhi- ning üldkeskhariduse omandamist võimaldavad õppeasutused esitavad tegevusloa taotlemiseks erakooliseaduse § 54 lõikes 2 nimetatud dokumendid ja andmed elektrooniliselt alamregistrisse.“ ; 24) paragrahvi 415 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Munitsipaalomandis ja eraomandis olevad lasteaiad esitavad õppeõiguse taotlemiseks alushariduse ja lapsehoiu seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud dokumendid, andmed ja teabe elektrooniliselt alamregistrisse.“; 25) määrust täiendatakse paragrahviga 458 järgmises sõnastuses: „§ 458. Lapsehoiu tegevusloa taotlemise kord Munitsipaalomandis ja eraomandis olevad lapsehoiud esitavad tegevusloa taotlemiseks alushariduse ja lapsehoiu seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud dokumendid, andmed ja teabe elektrooniliselt alamregistrisse.“; § 2. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ §-s 19 asendatakse läbivalt sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“ vastavas käändes. § 3. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruses nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „koolieelsetele lasteasutustele“ sõnaga „lasteaedadele;  4 2) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“. § 4. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruses nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõna „lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Laste liikluskasvatuse kord sätestab kuni 18-aastaste isikute liikluskasvatuse läbiviijad ja liikluskasvatuse korralduse lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis, huvikoolis ja kutseõppeasutuses (edaspidi kool) ning autokoolis või liiklusohutusega tegelevas mittetulundusühingus, kelle tegevusalaks on liikluskasvatus, sõltumata nende õiguslikust seisundist.“; 3) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ sõnadega „alushariduse riiklik õppekava“. § 5. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 115 „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 115 „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“ §-s 17 asendatakse läbivalt sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“. § 6. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Testide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruses nr 27 „Testide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ tehase järgmised muudatused: 1) paragrahv 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) § 7. Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2013. a määruse nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22.augusti 2013. a määruse nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“ paragrahvi 1 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“. § 8. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ muutmine  5 Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 12 asendatakse läbivalt sõnad „koolieelsete lasteasutuste“ sõnaga „lasteaedade“ vastavas käändes. § 9. Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi1“ muutmine Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi“ § 1 punktis 5 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse seaduse“ sõnadega „alushariduse ja lapsehoiu seaduse“. § 10. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2022 aastal. Kaja Kallas Peaminister Liina Kersna Haridus- ja teadusminister Riigisekretär Taimar Peterkop  6 EELNÕU KAVAND 2 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel. § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ § 1 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2022 aastal. Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Kantsler  7 EELNÕU KAVAND 3 Haridus- ja teadusministri määruste muutmine seoses alushariduse ja lapsehoiu seaduse jõustumisega Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36 6 lõike 32, kõrgharidusseaduse § 7 lõike 4, perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 ja § 50 lõike 4 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 10. juuli 2014.a määrus nr 54 „Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord“ Haridus- ja teadusministri 10. juuli 2014. a määruses nr 54 „Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) haridusliku erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks lasteaias;“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) õpilase või lasteaias käiva lapse arenguhindamise ja -vestluse tulemused;“. § 2. Haridus- ja teadusministri 29. oktoobri 2015. a määruse nr 47 „„Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 29. oktoobri 2015. a määruses nr 47 „„Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) haridusasutus – lasteaed, üldhariduskool (sh täiskasvanute gümnaasium) ja kutseõppeasutus;“; 2) paragrahvi 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) haridusasutuste meeskond – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 1 loetletud koolitöötajad, kutseõppeasutuse seaduse § 36 lõikes 1 loetletud koolipere ja alushariduse seaduse § 25 lõikes 1 loetletud lasteaia töötajad;“. § 3. Haridus- ja teadusministri 2. mai 2016. a määruse nr 16 „Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad“ muutmine  8 Haridus- ja teadusministri 2. mai 2016. a määruses nr 16 „Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas asendatakse sõnad „koolieelsete lasteasutuste“ sõnaga „lasteaedade“; 2) paragrahvis 1 asendatakse sõnad „koolieelsete lasteasutuste“ sõnaga „lasteaedade“; 3) paragrahvis 2 asendatakse läbivalt sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“. § 4. Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määruse nr 51 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks“ muutmine Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määruse nr 51 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks“ § 2 punktis 4 asendatakse sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“. § 5. Haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018 määrus nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 21.02.2018 määruses nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Käesolev määrus sätestab lasteaias, põhikoolis ja gümnaasiumis teenust osutavate tugispetsialistide teenuse kirjelduse, sealhulgas tugispetsialistide peamised ülesanded erialasest pädevusest lähtuvalt ning teenuse rakendamise korra.“ § 6. Haridus- ja teadusministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 2 „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 2. veebruari 2018. a määruses nr 2 „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) lasteaias käiva lapse individuaalne arenduskava või lasteaias või ettevalmistusrühmas käiva lapse kohta pedagoogi koostatud iseloomustus või lapse arenguhindamise ja -vestluse tulemused“; 2) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) haridusliku erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks lasteaias“. § 7. Haridus- ja teadusministri 15. mai 2018. a määruse nr 16 „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 15. mai 2018. a määruse nr 16 „„Mitmekesine ja kvaliteetne haridus  9 digitaalse õppevaraga“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ § 2 punktis 3 asendatakse sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“. § 8. Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 35 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ muutmine Haridus- ja teadusministri 16. august 2019. a määruse nr 35 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ tekstis asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes. § 9. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2022 aastal. Liina Kersna haridus- ja teadusminister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  10 EELNÕU KAVAND 4 Maaeluministri 30. juuni 2017. a määruse nr 51 „Koolikava toetus“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 35 lõike 3 ning § 44 lõigete 4 ja 5, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks (ELT L 5, 10.01.2017, lk 1–10), artikli 4 lõike 1 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artikli 217 alusel. § 1. Maaeluministri 30. juuni 2017. a määruse nr 51 „Koolikava toetus“ muutmine Maaeluministri 30. juuni 2017. a määruses nr 51 „Koolikava toetus“ asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2022 aastal. Urmas Kruuse Maaeluminister Kantsler  11 EELNÕU KAVAND 5 Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1“ muutmine Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1“ asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaia“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2022 aastal. Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Kantsler  12 EELNÕU KAVAND 6 Regionaalministri 15. mai 2008. a määruse nr 3 „Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel. § 1. Regionaalministri 15. mai 2008. a määruse nr 3 „Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ muutmine Regionaalministri 15. mai 2008. a määruse nr 3 „Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ § 5 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) lasteaedadega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine;“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2002 aastal. Jaak Aab Riigihalduse minister Kantsler  13 EELNÕU KAVAND 7 Riigihalduse ministri 13. jaanuari 2017. a määruse nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. § 1. Riigihalduse ministri 13. jaanuari 2017. a määruse nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Riigihalduse ministri 13. jaanuari 2017.a määruse nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Energiaauditi koostamisel juhindutakse vormi ja sisu osas majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruses nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded”, 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele.”. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2022 aastal. Jaak Aab Riigihalduse minister Kantsler  14 EELNÕU KAVAND 8 Siseministri 03. märtsi 2015. a määruse nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Siseministri 03. märtsi 2015. a määruse nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ muutmine Siseministri 03. märtsi 2015. a määruses nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020” prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng” meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” tegevuste „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine” ning „Alushariduse infrastruktuuri loomine” eesmärkide elluviimiseks.“. 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) tagada suuremate linnapiirkondade elanikele kodulähedased lasteaia võimalused.“; 3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) luuakse 2000 lasteaiakohta.“; 4) paragrahvi 5 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) alushariduse infrastruktuuri arendamine, sealhulgas uute hoonete ja moodullasteaedade ehitamine ning olemasolevate hoonete laiendamine ja kohandamine.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2022 aastal. Kristjan Jaani Siseminister Kantsler  15 EELNÕU KAVAND 9 Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2008. a määruse nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2008. a määruse nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2022 aastal. Sotsiaalminister Kantsler  16 EELNÕU KAVAND 10 Sotsiaalministri 15. jaanuari 2008. a määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ ja 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 4 ja punkti 17 alusel. § 1. Sotsiaalministri 15. jaanuari 2008. a määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ muutmine Sotsiaalministri 15. jaanuari 2008.a määruses nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ tehakse järgmised muudatused: § 2. Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ muutmine Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“. § 3. Määruse jõustumine Sotsiaalminister Kantsler  Kooskõlastamiseks: 3.01.2022 nr 8-1/20/5429-28 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: Eesti Alushariduse Ühendus Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus Eesti Eralasteaedade Liit Eesti Haridustöötajate Liit Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja ning rakendusaktidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu; 2. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu seletuskiri; 3. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu kooskõlastustabel; 4. Lisa 1. Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded; 5. Lisa 2. Tervisekaitsenõuded lapsehoidudele; 6. Lisa 3. Alushariduse riiklik õppekava; 7. Lisa 4. VV ja valdkonna eest vastutavate ministrite määruste muutmise rakendusakt. Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Lasteaednike Liit Eesti Lastekaitse Liit Eesti Lastevanemate Liit Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Õpetajate Liit Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Eesti Lastehoidude Liit Eesti Logopeetide Ühing Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Koolipsühholoogide Ühing MTÜ Hea Algus Sotsiaalkindlustusamet Terviseamet Tervise Arengu Instituut Päästeamet Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Triin Rass 735 0254 [email protected] Tiina Peterson 735 0114 [email protected] Kristel Möller 735 0102 [email protected] 2 (2)  Alushariduse ja lapsehoiu seaduse lisa 3 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Alushariduse riiklik õppekava Määrus kehtestatakse alushariduse ja lapsehoiu seaduse § 5 lõike 1 alusel 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Alushariduse riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) kehtestab riigi alusharidusstandardi. Riiklik õppekava määrab kindlaks pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste õppe- ja kasvatustegevuste alused alushariduse omandamise toetamiseks. (2) Riiklikus õppekavas kehtestatakse: 1) lasteaia õppekava koostamise põhimõtted; 2) alushariduse alusväärtused; 3) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; 4) õpikäsituse ja õpi- ja kasvukeskkonna kujundamise põhimõtted; 5) 3aastase lapse ja 6–7aastase lapse eeldatavad üldoskused; 6) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; 7) lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted. § 2. Lasteaia õppekava (1) Lasteaia õppekava on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise ja läbiviimise alusdokument, mille lasteaed koostab alushariduse riikliku õppekava alusel. (2) Lasteaia õppekava koostamisest ja arendamisest võtavad osa direktor, õpetajad, abiõpetajad ja hoolekogu. (3) Lasteaia õppekava ja selle muudatused kehtestab lasteaia direktor, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. (4) Lasteaia õppekavas esitatakse: 1) lasteaia eripära ning õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid; 2) õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise korraldus ja põhimõtted; 3) õpi- ja kasvukeskkonna kujundamise põhimõtted; 4) 3aastase lapse ja 6–7aastase lapse eeldatavad üldoskused ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; 5) lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted ja dokumenteerimine ning meetodid ja vahendid lapse arengu hindamiseks, jälgimiseks ja analüüsimiseks; 6) vanematega koostöö põhimõtted ja korraldus; 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord. (5) Lasteaia hoolekogu ettepanekul võib lasteaia õppekavasse lisada muid õppe- ja kasvatustegevusega seotud sätteid. 2. peatükk ALUSHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED § 3. Alushariduse alusväärtused (1) Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias põhineb lapsepõlve väärtustamisel ning alushariduse peamine ülesanne on kaitsta ja edendada laste õigust heale ning turvalisele lapsepõlvele. Lasteaed loob tingimused laste sotsiaalse, emotsionaalse, füüsilise ja vaimse arengu toetamiseks ning võrdsuse ja kaasamise edendamiseks. (2) Alushariduse riiklik õppekava tähtsustab alusväärtustena üldinimlikke väärtusi, milleks on ausus, hoolivus, õiglus, lugupidamine enda ja teiste vastu ning ühiskondlikke väärtusi, milleks on vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, kodumaa-armastus, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus. (3) Õppe- ja kasvatustegevused lasteaias kannavad alushariduse alusväärtusi. Väärtuskasvatus lasteaias põhineb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuride ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. (4) Eesti lasteaed seisab eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest. 3.peatükk ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED § 4. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (1) Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse igakülgne ja järjepidev areng alushariduse omandamiseks kodu ja lasteaia koostöös. (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetatakse lasteaias lapse üldoskuste (mängu-, tunnetus- ja õpioskuste, sotsiaalsete ja eneseregulatsiooni oskuste) ning valdkondlike (keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, mina ja keskkond, matemaatika, kunst, liikumine ja muusika) oskuste kujunemist ja arengut, et luua eeldused põhihariduse omandamiseks. § 5. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted (1) Õppe- ja kasvatustegevusi kavandades ja läbi viies: 1) selgitatakse välja lapse oskuste ning arengu tase ja arvestatakse sellega tegevuse eesmärkide seadmisel ning tegevuste planeerimisel; 2) tagatakse lapsele eduelamus; 3) toetatakse lapse loovust, huvi ja omaalgatust; 4) luuakse turvaline, hooliv, kiusamisvaba ja koostöine õhkkond; 5) väärtustatakse demokraatlikke suhteid ning lugupidamist enda ja teiste suhtes; 6) lõimitakse erinevaid valdkondi ja tegevusi, rakendades mängu, katsetamist, liikumist, muusikat ja teisi aktiivset õppimist ning loovust toetavaid õppeviise nii individuaalsetes tegevustes kui ka grupis; 7) väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teiste kultuuride eripäraga; 8) korraldatakse digitehnoloogia mõtestatud kasutamist seatud eesmärkide täitmiseks ning laste kaasatuse suurendamiseks. (2) Lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutavad kõik lapsega tegelevad täiskasvanud. Meeskonnatöö korraldamiseks loob tingimused lasteaia direktor. 4. peatükk ÕPIKÄSITUS JA ÕPI- JA KASVUKESKKOND § 6. Õpikäsitus (1) Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille laps omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Õppimine ja õpetamine lasteaias toimuvad üldõpetuse põhimõtetel lapse lähima arengu tsoonis. Õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi lapse käitumises, teadmistes, hoiakutes ja oskustes, väärtustades õppeprotsessi. (2) Õppekavas mõistetakse õppe- ja kasvatustegevust kui tervikut, mille kavandamisel ja läbiviimisel võetakse arvesse lapse: 1) füüsilist, kognitiivset, emotsionaalset ning sotsiaalset arengut ja võimeid; 2) peamisi tunnetusprotsesse; 3) kultuurilist tausta ja selle eripärasid; 4) huvisid ja vajadusi. (3) Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, väärtustatakse lapse omaalgatust, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Lapsega tegelevate täiskasvanute roll on lapse arengut suunata ning kujundada lapse arengut toetav keskkond. § 7. Õpi- ja kasvukeskkond (1) Õpi- ja kasvukeskkond on last ümbritseva vaimse, sotsiaalse, füüsilise ja digitaalse keskkonna kooslus, milles lapsed arenevad ja õpivad. Õpi- ja kasvukeskkond toetab lapse positiivse enesehinnangu kujunemist ja lapse arenemist iseseisvaks, algatusvõimeliseks ja aktiivseks õppijaks. Õpi- ja kasvukeskkond kannab alushariduse alusväärtusi. (2) Õpi- ja kasvukeskkonna loob õpetaja koostöös laste ja lasteaia meeskonnaga, kaasates võimalusel vanemaid. Õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel lähtutakse laste vajadustest, õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest ning sisust. (3) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamise põhimõtted: 1) lähtutakse ühistele väärtustele tuginevatest kokkulepetest ja lasteaia tavadest; 2) luuakse usaldav, sõbralik, pinge- ja vägivallavaba õhkkond ning võimaldatakse kogeda positiivseid tundeid; 3) suunatakse lapsi üksteisega arvestama, üksteist toetama ja koostööd tegema; 4) väärtustatakse ja tunnustatakse ideede ning arvamuste paljusust; 5) tagatakse aeg mõtestamiseks, mõttevahetuseks ja tagasisideks; 6) kujundatakse heatahtlik ja avatud suhtumine erinevustesse ning tagatakse kõikidele lastele võrdsed võimalused; 7) kohandatakse tegevusi, õpet ja õppematerjale paindlikult, võimaldatakse valikute tegemist ning luuakse võimalused aktiivseks osaluseks; 8) tehakse koostööd vanematega. (4) Füüsilise ja digitaalse keskkonna kujundamise põhimõtted: 1) tagatakse turvalisus; 2) õppimine tehakse nähtavaks; 3) tagatakse õppe- ja mänguvahendite kättesaadavus ja mitmekesisus; 4) kujundatakse liigendatud rühmaruum, mis võimaldab tegutseda alarühmades ja pakub võimalusi omaette olemiseks; 5) luuakse võimalused mängimiseks ja aktiivseks liikumiseks; 6) luuakse võimalused digitaalse õpivara ja digitehnoloogia kasutamiseks. (5) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad lasteaias, väljaspool lasteaia ruume ning digitaalses õpikeskkonnas. 5. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS § 8. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust kogu õppeaasta vältel. § 9. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine (1) Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi. (2) Rühma päevakava koostamisel jälgitakse, et: 1) lastel oleks piisavalt aega ja võimalusi aktiivseteks ja vaikseteks tegevusteks; 2) õppe- ja kasvatustegevused, igapäevatoimingud ja vabategevused vahelduksid sujuvalt ja moodustaksid laste jaoks tasakaalustatud terviku; 3) laste oleks võimalus iga päev sõltuvalt ilmastikutingimustest 1–2 korda õues viibida; 4) pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele võimaldatakse vähemalt üks kord päevane uneaeg ning vanematele lastele oleks tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. (3) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad läbi igapäevatoimingute, laste mängu, kavandatud tegevuste ja vabategevuste. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja õppesisu valikul lähtutakse lapsest, alushariduse alusväärtustest, last ümbritsevast keskkonnast ning põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. (4) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine, rakendamine, hindamine ja arendamine on paindlik ning põhineb pedagoogilisel dokumenteerimisel (edaspidi dokumenteerimine). Dokumenteerimise protsessi käigus tehtud tähelepanekud, kogutud dokumendid ja nende analüüsimine aitavad mõtestada õppe- ja kasvatustegevuse protsessi ja kujundada õpi- ja kasvukeskkonda. Dokumenteerimise käigus tehakse nähtavaks õppe- ja kasvatustegevuse seos õppekavaga, eesmärgid, tegevused, teemakäsitlus ning kokkuvõte eesmärkide saavutamisest. (5) Õppe- ja kasvatustegevuse tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning õpetajate või teiste töötajate kaasamist. Õpitavaga tutvutakse võimalusel selle loomulikus keskkonnas. § 10. Lapse individuaalse arengu toetamiseks kohaldatavad erisused (1) Lasteaed võib lapse individuaalse arengu toetamiseks kokkuleppel vanemaga teha kohandusi õppe- ja kasvatustegevuste sisus ja korralduses ning õpi- ja kasvukeskkonnas. Vajadusel koostab õpetaja koostöös logopeedi, eripedagoogi või teiste spetsialistide ning lastevanematega lapsele individuaalse arenduskava. Individuaalsesse arenduskavasse kantakse info lapse toe vajaduse väljaselgitamiseks läbiviidud hindamiste, rakendatud tugimeetmete ja nende tulemuslikkuse kohta. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse koostöös tugispetsialistide ning lastevanematega kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest, arengueesmärkide saavutamisest ning lapse edasistest vajadustest. (2) Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse alates 3aastaselt eesti keele õpe. (3) Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse lapse arengutaset ja vanust, samuti eesti keele õppe mahtu ning metoodikat. § 11. Koostöö vanemaga (1) Lasteaia personal teeb vanemaga lapse arengu ja tervise toetamiseks koostööd, mis põhineb vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. (2) Õpetaja kaasab vanemaid lasteaia tegevustesse, teavitab vanemaid õppe- ja kasvatustegevuste korraldusest ning õpetamise põhimõtetest ja väärtustest. Vanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteaia tegevusele. (3) Õpetaja ja vanem vahetavad regulaarselt informatsiooni lapse arengust ja õppimisest ning vanem on kaasatud lapse arengut puudutavate otsuste tegemisse ja nende rakendamisse. (4) Õpetaja loob vanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes. 6. peatükk 3AASTASE JA 6–7AASTASE LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED § 12. Üldoskused (1) Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma: 1) mänguoskused; 2) tunnetus- ja õpioskused; 3) sotsiaalsed oskused; 4) eneseregulatsiooni oskused. (2) Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi tegevuste kaudu, lõimides erinevaid valdkondi ja kasutades erinevaid õppeviise. (3) Üldoskused on aluseks põhikooli riiklikus õppekavas toodud üldpädevuste ja ennast reguleeriva õppija kujunemisele. § 13. Mänguoskused (1) Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus ja loomulik õppimisviis. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, harjutab ning rakendab uusi oskusi, õpib suhtlema ja koostööd tegema ning sobival viisil enda tundeid ja soove väljendama. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3aastane laps: 1) suudab väikeses grupis lühiajaliselt mängule keskenduda; 2) kasutab mängudes realistlikke ja asendusmänguasju; 3) jäljendab ja kordab mängudes varasemalt kogetut; 4) sooritab üksteisele järgnevaid lihtsaid mängulisi toiminguid; 5) kutsub kaaslasi oma mänguga liituma ja ühineb teiste algatatud mänguga; 6) suhtub heatahtlikult kaaslaste mängu; 7) suudab järgida lihtsamaid mängureegleid. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) suudab mängule keskenduda; 2) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid; 3) rakendab mängudes oma kogemusi, teadmisi ja oskusi; 4) algatab mänge ja arendab mängu sisu; 5) täidab mängudes erinevaid rolle; 6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele; 7) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada. § 14. Tunnetus- ja õpioskused (1) Tunnetusoskused seisnevad oskuses tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse - taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. (2) Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust oma tunnetusprotsesse õppimise eesmärgil kasutada - hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3aastane laps: 1) tunneb huvi maailma vastu ja uurib seda erinevate meeltega; 2) suudab huvipakkuvale tegevusele lühiajaliselt keskenduda; 3) mõistab lihtsamat kõnet; 4) valdab eseväljenduseks sobivat sõnavara; 5) väljendab end kõnes teistele arusaadavalt ja osaleb vestluses; 6) suudab keskenduda lühikeste lugude jälgimisele; 7) leiab võrdluse alusel objektides ühiseid ja erinevaid jooni; 8) rühmitab objekte ühe tunnuse alusel; 9) suudab järgida lihtsat juhist; 10) oskab detailidest lihtsa terviku kokku panna. (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) suudab õppimisele kuni 30 minutit keskenduda; 2) saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi; 3) suudab täita kahe-kolmeosalist igapäevast juhist või korraldust; 4) esitab õppe- ja kasvatustegevuste käigus küsimusi, arutleb ja oskab oma mõtteid arusaadavalt väljendada; 5) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel; 6) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna; 7) kasutab õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; 8) kasutab sobivaid digivahendeid ja võtteid probleemilahenduseks. § 15. Sotsiaalsed oskused (1) Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka kaaslasi, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3aastane laps: 1) oskab ennast ja teisi väliste tunnuste kaudu kirjeldada; 2) on huvitatud mängukaaslastest ja püüab nendega arvestada; 3) osaleb täiskasvanuga ühistegevustes; 4) saab aru lihtsamatest rühma kokkulepetest; 5) loob sõprussuhteid lastega, kellega on tihti koos; 6) jagab mõnikord asju ka teistega; 7) algatab teiste laste ja täiskasvanutega suhtlust; 8) oskab väljendada oma vajadusi ja soove. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) tunneb huvi teiste vastu, oskab luua sõprussuhteid ja tahab ning julgeb suhelda; 2) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses; 3) oskab kaaslastega arvestada ja teha koostööd ning osutab ja küsib vajadusel abi; 4) teeb vahet sobiva ja ebasobiva käitumise vahel, valib sobiva käitumisviisi vastavalt olukorrale ning mõistab oma käitumise tagajärgi; 5) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme; 6) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad; 7) osaleb ja teeb ettepanekuid otsustusprotsessides; 8) suudab uudsetes olukordades toime tulla vajadusel täiskasvanu juhiseid järgides. § 16. Eneseregulatsiooni oskused (1) Eneseregulatsiooni oskuste all mõistetakse oskusi, mis on seotud töömälu, tähelepanu ning pidurdusprotsesside suunamise ja oma käitumise kavandamisega. Eneseregulatsiooni oskused võimaldavad lapsel olukordadele paindlikult reageerida, erinevaid seoseid märgata ja lahendusi leida. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3aastane laps: 1) tuleb toime vanematest eemalolekuga; 2) tuleb toime ühelt tegevuselt teisele üleminekuga; 3) suudab lühikest aega soovitut edasi lükata ja oma käitumist pidurdada; 4) suudab täiskasvanu toel tulla toime tugevate tunnetega; 5) saab suures osas hakkama igapäevase eneseteenindamisega; 6) paneb pärast tegevusi täiskasvanu juhendamisel asjad oma kohale. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada; 2) kavandab, algatab ja korraldab mänge ja igapäevategevusi ning viib alustatud tegevused lõpuni; 3) suudab pingutust nõudva tööülesande kallal iseseisvalt ja grupis sihipäraselt tegutseda; 4) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele; 5) saab hakkama eneseteenindamisega, kasutab vahendeid heaperemehelikult, koristab enda järelt ning tal on kujunenud esmased tööharjumused; 6) kasutab vajadusel vaimset tasakaalu ja rahunemist soodustavaid tegevusi. 7. peatükk VALDKONDADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED NING 6–7AASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED § 17. Lõimitud õppe- ja kasvatustegevused (1) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse eri valdkondade õppesisu ja -tegevusi. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas (edaspidi valdkonnad): 1) mina ja keskkond; 2) keel ja kõne; 3) matemaatika; 4) kunst; 5) muusika; 6) liikumine. § 18. Valdkond Mina ja keskkond (1) Valdkond Mina ja keskkond õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted on: 1) toetada last iseenda ja ümbritseva maailma tundma õppimisel ja mõistmisel; 2) suunata last ümbritsevat maailma mängu ja igapäevatoimingute kaudu märkama, uurima ja kogema; 3) suunata last küsimusi esitama, probleeme püstitama, teemakohaselt arutlema, vastuseid leidma ning märgatust ja kogetust järeldusi tegema; 4) suunata last keskkonda hoidvalt ja turvaliselt käituma ning materjale ja vahendeid säästlikult kasutama; 5) suunata last keskkonda, enda ja kaaslaste kultuuri ja traditsioone ning tervist väärtustama; 6) suunata last mõistma sotsiaalse keskkonna, loodus-, tehis ning digikeskkonna erinevusi. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) oskab tutvustada ja kirjeldada iseennast, enda omadusi ning huvisid; 2) oskab nimetada oma kehaosade nimetusi, eristab isiklikke kehaosi ning nendega seotud privaatset ja avalikku käitumist; 3) oskab kirjeldada oma kodu, perekonda ja peretraditsioone; 4) oskab nimetada ja kirjeldada erinevaid ameteid; 5) oskab nimetada Eesti riiklikke sümboleid, rahva- ja kultuuritraditsioone ning olulisemaid kultuuritegelasi; 6) saab aru, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused ja kultuuritraditsioonid; 7) oskab ebameeldivates või ebaturvalistes olukordades ennast kehtestavalt ja turvaliselt käituda ning julgeb ja oskab vajadusel abi kutsuda; 8) oskab kirjeldada, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist ning teab, kuidas oma tervist hoida; 9) oskab selgitada, miks on oluline järgida igapäevaelus isikliku hügieeni põhimõtteid; 10) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt; 11) tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust; 12) oskab kirjeldada loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites; 13) oskab kirjeldada loodusnähtusi ja selgitada ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest; 14) oskab kirjeldada võimalikke ohte seoses keskkonnaga, erinevate tegevustega ja olukordadega; 15) oskab liikluses ohutult käituda; 16) oskab kirjeldada peamisi põhimõtteid tervislikuks ja mitmekesiseks toitumiseks ning selgitab miks neid põhimõtteid on oluline järgida; 17) oskab selgitada, miks piisav puhkamine, uni ja kehaline aktiivsus on olulised tervise hoidmisel; 18) oskab kirjeldada, miks vägivald ja kiusamine ei ole lubatud käitumine; 19) teab digitehnoloogia ja interneti turvalise kasutamise põhimõtteid ning oskab nimetada ohtusid digikeskkonnas; 20) oskab digivahendeid eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult kasutada ning juhib lihtsamaid robootikaseadmeid. § 19. Valdkond keel ja kõne (1) Valdkond Keel ja kõne õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted on: 1) luua lapsele võimalused keelt kuulata ja aktiivselt kasutada õppe- ja kasvatustegevustes ja igapäevatoimingutes, arvestades lapse keeleoskuse taset ja vanust; 2) luua lapsele võimalusi eesti ja teiste keelte ning kultuuridega tutvumiseks; 3) pöörata tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutades miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi, liikumist ja näitlikke vahendeid; 4) suunata last õpitut erinevates kontekstides, olukordades ja suhtlussituatsioonides, sh väljaspool lasteaeda, kordama; 5) õpetada last suhtlemisel keelevahendeid kasutama; 6) suunata last ettelugemise, raamatu illustratsioonide vaatamise, jutustamise, dramatiseerimise, joonistamise, oma raamatute koostamise kaudu kirjandust mõistma ja hindama; 7) toetada lapse lugemishuvi ja lugemis- ning kirjutamisvalmiduse kujunemist žanriliselt mitmekesiste ja pildirikaste raamatute ettelugemise ja õppe- ja mänguvahendite, sh meediumide ja digivahendite, kasutamise kaudu; 8) toetada lapse huvi ja väärtushinnangute kujunemist suulise ja kirjaliku kultuuripärandi kaudu. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel, arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga; 2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida; 3) oskab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; 4) oskab jutustada pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, anda edasi põhisisu ja olulised detailid ning vahendada ka oma tundeid; 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid; 6) oskab kasutada kõnes õigesti kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses; 7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada; 8) oskab oma kõnes ning etteöeldud sõnade kordamisel hääldada õigesti kõiki emakeele häälikuid; 9) tunneb tähti, suudab lugeda kokku 1–2-silbilisi sõnu ja neist koosnevaid lihtsaid lauseid; 10) oskab joonistähtedega kirjutada vähemalt 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete joonistähtedega; 11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane eesti keelt teise keelena kõnelev laps: 1) mõistab lihtsamat eestikeelset kõnet, kui see on esitatud tuttaval teemal selgelt ja aeglaselt; 2) tunneb ära ja mõistab õppe- ja kasvatustegevuse käigus omandatud sõnu ja keelelisi konstruktsioone ning kasutab neid oma kõnes; 3) saab aru korraldusest õpitud sõnavara piires ja toimib vastavalt; 4) saab aru lihtsast küsimusest ning vastab õpitud sõnavara ja grammatiliste konstruktsioonide piires; 5) kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid; 6) hääldab õigesti kõiki eesti keele häälikuid ja eristab välteid; 7) tunneb eesti keele tähestikku, suudab kokku lugeda 1–2-silbilisi sõnu; 8) oskab kirjutada vähemalt 1–2-silbilisi sõnu joonistähtedega; 9) teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule, mille keeleline keerukus vastab laste A.1 keeleoskustasemele. (4) Alushariduse ja lapsehoiu seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud muu õppekeele puhul kohaldatakse keele ja kõne õppe- ja kasvatustegevusele käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3. § 20. Valdkond Matemaatika (1) Valdkond Matemaatika õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted on: 1) suunata last matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes märkama, ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama, esemeid järjestama, rühmitama ja loendama ning nähtuste ja esemete maailma korrastama ja kujundama; 2) suunata last ajas ja ümbritsevas keskkonnas orienteeruma ning vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks kasutama; 3) seostada mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunata last nende tegevuste käigus kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut. 4) toetada lapse üldistamisoskuse kujunemist ja erinevate mõistete omandamist läbi objektide sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps: 1) oskab määrata esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotada esemeid hulkadesse arvestades samaaegselt kahte tunnust; 2) oskab võrrelda hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt; 3) oskab 12 piires loendamise teel kindlaks teha esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust, tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada; 4) oskab liita ja lahutada kümne piires ning tunneb märke + , –, =; 5) oskab koostada kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi; 6) oskab järjestada kuni kümmet eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm); 7) oskab kasutada õigesti mõisteid eile, täna, homme, enne, praegu, varem-hiljem, noorem- vanem; 8) orienteerub ruumis, õuealal ja paberil ning oskab määrata eseme asukohta teise eseme suhtes: all - peal, kohal, keskel, äärel, vasakul – paremal; 9) oskab öelda kellaaega täistundides; 10) oskab nimetada nädalapäevi, kuid, aastaaegu õiges järjestuses; 11) oskab nimetada oma sünnikuud ja -päeva; 12) teab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (euro, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja seda, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse; 13) oskab mõõta esemete pikkust kokkulepitud mõõtühikuga (samm, pulk, nöör vms); 14) tunneb ära ringi, kolmnurga, nelinurga, kera ja kuubi ning oskab neid kirjeldada; 15) märkab ümbritsevas keskkonnas mustreid, rütme ja kordusi, oskab neid loogiliselt jätkata ja luua. § 21. Valdkond Kunst (1) Valdkond Kunst õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted on: 1) luua lapsele võimalused kogeda elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning väljendada oma ideid; 2) toetada lapse loovat eneseväljendust, katsetamist, lahenduste leidmist, olemasolevate oskuste kombineerimist uutega; 3) luua lapsele võimalused erinevate materjalidega tutvumiseks, nende tunnetamiseks ja omaduste tundma õppimiseks; 4) luua lapsele võimalused esteetilise kunsti, visuaalse kultuuri ja kultuuripärandi kogemiseks. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) oskab leida ümbritseva vaatlemisel detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud ja isikupärasel viisil; 2) oskab mitmekülgseid kunstitehnikaid,-materjale ja -vahendeid kasutades väljendada meeleolusid ja fantaasiaid; 3) kasutab erinevaid vahendeid ja võtteid ohutult ning sihipäraselt; 4) oskab esitleda oma kunstitööd ja arutleda kaaslaste tööde üle; 5) oskab kavandada ja teostada kaaslastega ühist tööd; 6) vaatleb kunstiteoseid ja oskab kogetust vestelda; 7) kasutab kunsti õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel; 8) loob digitaalset sisu (foto, heli, video, animatsioon). § 22. Valdkond Muusika (1) Valdkond Muusika õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted on: 1) luua lapsele võimalused tunda rõõmu laulmisest, liikumisest, muusika kuulamisest, pillimängust ja ühisest musitseerimisest; 2) julgustada last kasutama oma kujutlusvõimet musitseerimisel, muusikast vestlemisel ning muusikalisel liikumisel, toetada last oma mõtete ja tunnete väljendamisel läbi muusikalise tegevuse; 3) luua lapsele võimalused erinevate muusikaliste väljendusvormide ja pärimusliku muusika kogemiseks; 4) tutvustada lapsele Eesti, Euroopa ja maailma muusikalist pärandit. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) oskab laulda eakohaseid laule nii kaaslastega kui üksi; 2) suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada; 3) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille; 4) oskab mängida eakohastel pillidel õpitud lauludele, riimidele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge nii üksi kui koos kaaslastega; 5) oskab liikuda vastavalt muusika rütmile ja meeleolule; 6) oskab tantsida eakohaseid tantse nii üksi kui koos kaaslastega; 7) oskab väljendada ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu, kasutades liikumisel/ improviseerimisel erinevaid liigutusi, tantsusamme, vahendeid. § 23. Valdkond Liikumine (1) Valdkond Liikumine õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted on: 1) luua lapsele võimalused aktiivseks tegutsemiseks nii üksi kui ka rühmas, et laps tunneks rõõmu igapäevasest liikumisest erinevates keskkondades ja tingimustes; 2) rikastada lapse tegevusvõimalusi erinevate arendavate sportlike tegevustega; 3) toetada lapse üld- ja peenmotoorika ning kehalise võimekuse arengut läbi erinevate tegevuste ja liikumisviiside, tutvustada lapsele põhiliikumisi, erinevaid liikumismänge ja spordialasid, tantsu ja rütmikat ning käelisi tegevusi; 4) suunata last kasutama tegevustes ja harjutustes mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses domineerivat kätt; 5) toetada lapse liikumisoskuste ja kehaliste võimete arengut igapäevaste liikumist nõudvate tegevuste (matkade, vaba aja mängude, jalutuskäikude jms) kaudu; 6) pöörata tähelepanu lapse rühile, koordinatsioonile, hügieenile ja ohutusele liikumisel. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) suudab pingutada ja keskenduda sihipärasele kehalisele tegevusele; 2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutus- ja mängureeglitest, valib liikumiseks ja mängudeks sobivad paigad ja vahendid; 3) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised; 4) oskab sooritada vastupidavust, painduvust, tasakaalu, kiirust ja jõudu arendavaid harjutusi ning tegevusi; 5) suudab säilitada tasakaalu paigal olles ja liikumisel; 6) oskab sooritada harjutusi õpetaja selgituste järgi ja ise harjutusi juhendada; 7) oskab sooritada koos kaaslasega rütmiliikumisi; 8) oskab liikuda vastavalt rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga; 9) oskab kasutada liikumisel erinevaid vahendeid (pallid, lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne); 10) oskab mängida erinevaid liikumis- ja sportlike elementidega mänge; 11) oskab nimetada erinevaid igapäevaseid liikumisvõimalusi ja spordialasid. 8. peatükk LAPSE ARENGU HINDAMINE JA TOETAMINE § 24. Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted (1) Lapse arengu hindamine (edaspidi hindamine) on oluline lapse eripära mõistmiseks, lapsele vajaliku toe väljaselgitamiseks, arengu ja positiivse enesehinnangu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapse ja vanemaga. (2) Hindamine on igapäevane osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hindamisel jälgivad ja analüüsivad õpetajad lapse arengut nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka õppe- ja kasvatustegevustes. (3) Hindamise aluseks on lapse arengu eeldatavad tulemused üldoskustes ja õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. Õpetaja tutvustab vanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust. (4) Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades lapse pingutusi ja saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. (5) Õpetaja koostab vähemalt üks kord aastas lapse arengust kirjaliku kokkuvõtte ning viib lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks vanemaga läbi arenguvestluse, kus: 1) õpetaja annab vanemale tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest; 2) vanem esitab seisukohti ja ootusi lapse arengu suhtes; 3) lepitakse kokku mõlema osapoole edasised tegevused lapse arengu toetamiseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud arenguvestluse tulemused dokumenteeritakse. (7) Kooliminevale lapsele väljastab lasteaed koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse oskused ja tulemused üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades.  9. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE § 25. Lasteaedade õppekavade vastavusse viimine Lasteaedade õppekavad viiakse käesoleva määrusega vastavusse 1. märtsiks 2023. a. § 26. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2022. a. Kaja Kallas peaminister Liina Kersna haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär  EELNÕU 03.01.2022 Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) sätestab koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi ka KELS) asemel edaspidi alushariduse korraldamise alused, alushariduses osalevate isikute õigused ja kohustused, munitsipaal- ja eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) ning munitsipaal- ja eralapsehoiu (edaspidi koos lapsehoid) tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused. Eelnõuga uuendatakse kehtivat lasteaedade ja lapsehoidude süsteemi ning luuakse senisest suurem sidusus põhihariduse lähtetaseme ja alushariduse lõpptaseme vahel. Viimane tagatakse läbi lapse toevajaduse hindamise ja tugiteenuste määramise aluste ühtlustamise. Täiendavalt reguleeritakse lapse arengu ja koolivalmidusega seotud olulise teabe edastamist kahe haridustaseme vahel. Seni on lastele vanuses poolteist kuni seitse eluaastat suunatud haridusasutusena lasteaiad ja sotsiaalteenusena lapsehoiud. Kirjeldatud laste arengu toetamise süsteem on killustunud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna õigusaktide vahel. Eelnõu eesmärk on kehtestada alusharidusele ja lapsehoiule senisest ühetaolisem raamistik. Muudatuse kaudu vähendatakse senist õiguslikku regulatsiooni ja pakutakse alushariduse ning lapsehoiu süsteemile terviklikumat lähenemist. Eelnõu koostamise eesmärk on luua süsteem, mis lähtub laste ja perede vajadustest ning tagab kvaliteetsed tingimused laste arengu toetamiseks. Selleks muudetakse senist õiguslikku korraldust koolieelse lasteasutuse ja lapsehoiuteenuse osas. Lapsehoiuteenus muudetakse sisulistes aspektides haridussüsteemi osaks, seejuures teenuse osutamise tingimusi muutmata. Eelnõuga tehakse sisulisi muudatusi alushariduse ja lapsehoiu süsteemi üldisemas korralduses, näiteks täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse (seletuskirja selgitavas osas edaspidi ka omavalitsusüksus) õigusi ja kohustusi lasteaia- või lapsehoiukoha tagamisel. Eelnõuga ei muudeta lapse alushariduse omandamise toetamise aluseid võrreldes senise koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga, mille alusel koostab iga lasteaed õppekava. Lapsehoid peab eelnõu kohaselt edaspidi koostama tegevuskava laste üldoskuste arengu toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel. Alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse täiendavalt 6-7aastase lapse eeldatavatele üldoskustele ka 3aastase lapse eeldatavad üldoskused. Alushariduse riiklik õppekava on käesoleva eelnõu rakendusakt, mille kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõu rakendusakti „Alushariduse riiklik õppekava“ väljatöötamisel on lähtutud kehtivast koolieelse lasteasutuste riiklikust õppekavast. Eelnõuga muudetakse lasteaiarühma moodustamise aluseid. Täpsustatakse ka osapoolte õigusi ja kohustusi alushariduse süsteemis osalemisel. Laste turvalisuse, ohutuse, tervise kaitsmise ja haiguste ennetamise eesmärgil on lasteaed ja lapsehoid kohustatud koostama iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi, mis sisaldab teavet vastavalt lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna ja lapsehoidude tervisekaitsenõuete tagamise kohta. Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuete ja lapsehoidude tervisekaitsenõuete koostamisel on lähtutud 1 põhimõttest, et õpi- ja kasvukeskkond ning õppe- ja kasvatuskorraldus peab olema laste tervisele ohutu ja seda toetav. Senine koolieelse lasteasutuse koolitusloa ja tegevusloa taotlemise süsteem muudetakse ühtseks õppeõiguse taotlemise süsteemiks. See tähendab, et munitsipaal- ja eralasteaiale antakse ühetaoline õppeõigus ning neile kehtivad ühetaolised nõuded alushariduse korraldamisel. Lapsehoiuteenuse osutajad jäävad taotlema lapsehoiu pidajana tegevusluba, mille väljastajaks edaspidi on Haridus- ja Teadusministeerium. Muudetakse lasteaia juhtimisega seotud korraldust ning täpsustatakse direktori ja õppealajuhataja ülesandeid. Sisehindamist saab edaspidi läbi viia paindlikumalt, kuna enam ei sätestata haridus- ja teadusministri määrusega lasteaedadele sisehindamise nõustamise tingimusi ja korda. Täpsustatud on hoolekogu rolli, võimaldades hoolekogul lasteaia tegevuse juhtimises kaasa rääkida. Eelnõuga ei tehta sisulisi muudatusi lasteaia rahastamise süsteemis, välja arvatud mõned muudatused, mis eeldavad üleminekuperioodi ja täienduskoolituste rahastamist, mis tagatakse riigieelarvelise toetuse kaudu. Eelnõu kohaselt on munitsipaallasteaia rahastamine endiselt riigi ja vanemate ühine vastutus. Samuti säilib põhimõte, et riigi põhiseaduslik ülesanne on tagada alushariduse kättesaadavus, mis on delegeeritud omavalitsusüksusele ning eraldatud selle ülesande täitmiseks riigieelarvelised vahendid. Eelnõu sätestab olulisemate nõuete rakendamiseks üleminekutähtajad. Käesolev eelnõu jõustub 1. septembril 2022. aastal. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld ([email protected], telefon 7354050), alushariduse valdkonna juht Triin Rass ([email protected], telefon 7350254), peaekspert Tiina Peterson ([email protected], telefon 7350114), õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom ([email protected], telefon 7350187), õigusnõunik Indrek Kilk ([email protected], telefon 7350144) ja õigusnõunik Kristel Möller ([email protected], telefon 7350102). Eelnõu koostamisel on osalenud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter- Nemvalts ([email protected], telefon 7354080), üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht Ingar Dubolazov ([email protected], telefon 7350189) ja peaekspert Viivian Jõemets ([email protected], telefon 7350203), kaasava hariduse valdkonna nõunik Piret Liba ([email protected], telefon 7350136), järelevalve osakonna õigusnõunik Elen Ruus ([email protected], telefon 7350104), haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Piret Sapp ([email protected], telefon 7350318) ja finantsala peaekspert Salle Andresson ([email protected], telefon 7350145), analüüsivaldkonna juht (EHIS) Margus Kärner ([email protected], telefon 7350570) ja peaekspert Marko Mölder ([email protected], telefon 7350143), juhtivanalüütik Priit Laanoja ([email protected], telefon 7350147) ja analüütik Kristel Vaher ([email protected], telefon 7350268) ning Haridus- ja Noorteameti õppenõustamisteenuste osakonna (Rajaleidja) juhataja Nele Labi ([email protected], telefon 7350712). Eelnõu väljatöötamisse kaasati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi ning Päästeameti valdkondade esindajad. Täiendavalt osalesid eelnõu koostamises Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Õpetajate 2 Liit, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Eralasteaedade Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Lasteaednike Liit, MTÜ Hea Algus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Lapsehoidjate Kutseliit, Eesti Lastehoidude Liit, Eesti Eripedagoogide Liit ja Eesti Logopeedide Ühing. 2018. aasta septembris moodustati käesoleva seaduse kaasajastamise töörühm. Töörühma kuulusid alushariduse strateegiliste partnerite esindajad, kellega koos arutati läbi eelnõu struktuur ja põhimõtted ning kes andsid tagasisidet eelnõu rakendatavuse ning sellega seotud riskide kohta. Samuti kavandati koostöös töörühma liikmetega eelnõu rakendamiseks vajalikke tegevusi. Eelnõu põhimõtteliste lahenduste väljatöötamisel lähtuti 2018. aasta detsembrist 2019. aasta detsembrini toimunud töörühma koosolekute materjalidest, mida täiendati eelnõu koostamise käigus. 18. detsembril 2020 esitati käesolev seaduse eelnõu EISi avalikule kooskõlastamisele. Huvirühmadelt ja partneritelt laekus üle 200 muudatusettepaneku. Nende läbitöötamiseks moodustati 10. märtsi 2021 kantsleri käskkirjaga nr 1.1-3/21/45 käesoleva seaduse eelnõu ettepanekute läbitöötamise töörühm. Töörühma ülesandeks oli kokku leppida ja esitada eelnõu aluspõhimõtetest ning kooskõlastuse tagasisidest lähtuvalt eelnõu uuendatud sõnastusettepanekud. Lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti ekspertidele olid töörühma kaasatud omavalitsusüksuste, lasteaedade, lapsehoidude, tugispetsialistide, lapsevanemate ühenduste esindajad ning Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad. Täiendavalt kohtuti koduste laste arengu toetamise küsimuses Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaisega. 6. maist – 10. juunini 2021 toimunud töörühma kohtumistel arutati järgmisi eelnõu sõlmküsimusi: alushariduse kättesaadavust ja lapse õigust alusharidusele, osapoolte vastutust, tugiteenuste osutamist, iga lapse arengu toetamist, lasteaia õppekeele sätteid, kodus alusharidust omandavate laste arengu hindamist ja arenguvestluse põhimõtteid, töötajate kvalifikatsiooni ja koosseisu nõudeid, ühtset lasteaedade süsteemi, alushariduse riikliku õppekava ja lasteaiarühma moodustamise aluseid, lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid, lasteaia juhtimise ja tegevuse korraldust, Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi ka EHIS) sätteid ning alushariduse kvaliteedi hindamist. Tulenevalt töörühma nõupidamiste tulemustest on eelnõud ja seletuskirja täiendatud. Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Riigikantselei õigusosakonna nõunik Jaanus Põldmaa ([email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom ([email protected], telefon 7350187), õigusnõunik Indrek Kilk ([email protected], telefon 7350144) ja õigusnõunik Kristel Möller ([email protected], 7350102). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 5.5 “Toetame terviklähenemist haridusliku erivajadusega õppijate toetamiseks ja erinevate tugiteenuste pakkumiseks. Pöörame eritähelepanu alusharidusele, tagamaks erivajaduste võimalikult varajast märkamist ja tuge.”. Eelnõu on seotud tegevusprogrammi punkti 5.2 “Toome haridusasutustesse vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajad” meetmega: kvalifitseeritud lisaõpetaja töölevõtmise toetamine lasteaedades, mille rakendamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium pilootprojektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas.“. 3 Eelnõus sõnastatakse uus terviktekst senise koolieelse lasteasutuse seaduse asemel. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1 eelnes eelnõule väljatöötamiskavatsuse koostamine1, mis sisaldas normitehnika eeskirja kohast probleemide analüüsi ja mõjude hindamist. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone: 1) alkoholiseadus, avaldamismärkega RT I, 04.01.2021, 6; 2) avaliku teabe seadus, avaldamismärkega RT I, 15.03.2019, 11; 3) avaliku teenistuse seadus, avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 37; 4) Eesti Vabariigi haridusseadus, avaldamismärkega RT I, 16.06.2020, 3; 5) erakooliseadus, avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 85; 6) hasartmänguseadus, avaldamismärkega RT I, 21.11.2020, 5; 7) huvikooli seadus, avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 36; 8) kohaliku omavalituse korralduse seadus, avaldamismärkega RT I, 25.06.2021, 8; 9) korrakaitseseadus, avaldamismärkega RT I, 03.03.2021, 5; 10) lastekaitseseadus, avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 49; 11) liiklusseadus, avaldamismärkega RT I, 28.05.2021, 14; 12) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, avaldamismärkega RT I, 16.04.2021, 6; 13) rahvatervise seadus, avaldamismärkega RT I, 04.01.2021, 13; 14) reklaamiseadus, avaldamismärkega RT I, 01.07.2020, 13; 15) riigilõivuseadus, avaldamismärkega RT I, 15.10.2021, 4; 16) tubakaseadus, avaldamismärkega RT I, 04.01.2021, 17; 17) välisteenistuse seadus, avaldamismärkega RT I, 24.05.2017, 7. Ülaltoodud seadustes tehakse muudatusi seoses mõiste „koolieelne lasteasutus“ muutmisega mõisteks “lasteaed”. Rahvatervise seaduses tehakse sisulisi muudatusi seoses lapsehoiuteenuse muutmisega lapsehoidudeks ning nende toomisega haridussüsteemi osaks. Eelnõu on kooskõlas õigusloome vähendamise kavaga, sest seaduse vastuvõtmisel tunnistatakse kehtetuks 12 rakendusakti, mis asendatakse 3 rakendusaktiga ning reguleeritakse seaduses üldisema sõnastusega. Koolieelse lasteasutuse seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus, sest eelnõuga muudetavate seaduste hulgas ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 104 lõikes 2 loetletud Riigikogu koosseisu häälteenamuse pädevusse kuuluvaid vastutusvaldkondi. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk lähtub PS §-st 37, mis sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Selleks, et tagada hariduse kättesaadavus, peavad riik ja kohaliku omavalitsuse üksused ülal vajalikul arvul lasteaedu või -hoide ja teisi õppeasutusi. Ka eraõiguslikud juriidilised isikud võivad seaduse alusel pidada eralasteaedu ja -hoide. Lasteaed on alushariduse riiklikku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks. Lapsehoid on asutus, mis toetab lapse seadusliku esindaja toimetulekut või 1 Kättesaadav eelnõude infosüsteemist https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e952b7b7-2553-44c8- af78-ca883fcc3d41. 4 töötamist ning kus tagatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste hooldamine, turvalisus ja üldoskuste arengu toetamine. Vanemal, lasteaial ning munitsipaal- ja eralasteaia pidajal on lapse alushariduse omandamise toetamisel ühine vastutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Kehtiva õiguse kohaselt on kuni 7aastaste laste alushariduse omandamine ja lapsehoiuteenus reguleeritud koolieelse lasteasutuse seaduses, erakooliseaduses ja sotsiaalhoolekande seaduses, mille alusel on täiendavalt kehtestatud kaks Vabariigi Valitsuse määrust ning 10 valdkonna eest vastutava ministri määrust. Selline süsteem on killustunud, jaotatud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna õigusaktide vahel ning ei taga ühtset poliitika kujundamist. Eelnõu eesmärk on kehtestada valdkonnale ühetaoline õiguslik raamistik, mis vähendab senist õiguslikku regulatsiooni mahtu ja pakub süsteemile terviklikku lähenemist. Alushariduse valdkonna strateegiliseks alusdokumendiks on Eesti haridusvaldkonna arengukava 2035, mille eesmärgiks on tagada valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning sujuv liikumine haridustasemete ja -liikide vahel. Eesti üldhariduses peavad seega olema tagatud mitmekesised võimalused iga lapse arenguks. Sellega seoses koostatakse uus alushariduse ja lapsehoiu seadus, millega muudetakse lasteaedade ja -hoidude korralduse süsteem sidusamaks ning toetatakse laste arengut ja alushariduse omandamist. Eelkoolieas on väga oluline laste kognitiivse, keelelise, sotsiaal-emotsionaalse ja füüsilise arengu toetamine vanemate ja alushariduse professionaalide poolt, sest see on aluseks edaspidiseks edukaks toimetulekuks koolis ning igapäevaelus (OECD, 2020. Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United States). Vanusega väheneb õppimisvõimekus ja uute oskuste õppimine nõuab suuremat jõupingutust (Levitt, C., A. 2009. Best Practices to Breakthrough Impacts: A Science-Based Approach to Building a More Promising Future for Young Children and Families, Center on the Developing Child. Harvard University: Cambridge). Seega on põhjendatud lapse arengu toetamine ja heatasemelise alushariduse tagamine juba alates võimalikult varajasest lapseeast. Nimetatut toetab ka OECD uurimus, millest selgus, et nende riikide õpilastel, kes osalesid alushariduses kolm aastat või rohkem, olid matemaatikas ja loodusteadustes tulemused 50 punkti kõrgemad võrreldes nendega, kes osalesid alushariduses üks aasta või vähem (OECD, 2016. Program for international student assessment (Pisa) database). Euroopa Nõukogu 23. mai 2019. aasta soovitustes kõrge kvaliteediga alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta on rõhutatud, et lastele ja peredele peab olema tagatud juurdepääs lasteaia ja -hoiu kohtadele. Soovituste kohaselt peaksid liikmesriigid parandama juurdepääsu kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule; tagama selle kättesaadavuse ja taskukohasuse; toetama töötajate ja juhtide professionaalset arengut ning tagama seda soodustavad töötingimused; toetama alushariduse riikliku õppekava väljatöötamist, võttes arvesse laste huvisid, heaolu, individuaalseid vajadusi ja arengupotentsiaali. Lisaks, edendama läbipaistvat ja ühtsetel alustel toimuvat järelevalvet ning hindamist; tagama alushariduse ja lapsehoiuteenuse piisava rahastuse ning looma kvaliteetse õigusraamistiku. Alushariduse ja lapsehoiu pakkumist tuleb paremini kohandada perekondade vajadustega, samuti tuleb vältida vaesusest ning lasteaia asukohast tulenevaid takistusi lasteaiakohtade kättesaadavusele (Euroopa Nõukogu, 2019. Nõukogu soovitus kõrge kvaliteediga alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta.). Euroopa Liidu hariduse ja koolituse strateegilise koostöö resolutsiooni raames on liikmesriikide vahel kokku lepitud siht, et alushariduses ja lapsehoius peab 2030. aastaks osalema vähemalt 96% lastest vanusegrupis kolm kuni kohustusliku kooliea alguseni. 5 See ühtib Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 esitatud eesmärkidega. Euroopa Liidu (nelja-aastased kuni kooliminekueas lapsed) keskmine näitaja alushariduses ja lapsehoius osalemise kohta oli 2020. aastal 95,5%. Eesti näitaja oli Euroopa keskmisest madalam – 92,9% (Eurostat, 2020). Eelnõu väljatöötamise lähtealuseks on alushariduse ja lapsehoiu kontseptsioon. Ühtne alushariduse ja lapsehoiu seadus võtab arvesse kahe süsteemi eripärasid. Eelnõu kohaselt on lasteaias toimuva alusharidustaseme õppe näol tegemist formaalõppega, millele laienevad formaalõppe tunnused: standardiseeritus, kvaliteedi hindamine ja järelevalve. Lapsehoidu eelnõus formaalõppena ei käsitleta ning lapsehoiule esitatavad nõudmised on seetõttu teise iseloomuga. Käesoleva eelnõu eesmärgi täitmiseks muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus edaspidi haridussüsteemi osaks ning vastav regulatsioon tuuakse üle käesolevasse seadusesse. Sotsiaalhoolekande seadus jääb reguleerima sotsiaalteenusena suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust, mille eesmärk on vähendada last kasvatava isiku hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut. Seaduses muudetakse paindlikumaks laseaiarühma moodustamise alused. Võrreldes kehtiva seadusega sõnastatakse selgemalt, millised on lapse, vanema ning lasteaia pidaja õigused ja kohustused. Paindlikumaks muudetakse ka arengukava koostamise ja sisehindamise korraldamise põhimõtteid. Selleks, et anda vanematele parem võimalus rääkida kaasa lasteaia tegevuse korralduses, laieneb lasteaia hoolekogu roll. Seni lasteaiale väljastatud koolitusluba muudetakse lasteaia omandivormist sõltumata õppeõiguseks ning täpsustatakse sellega seotud menetlusõigust. Erakooliseaduse vastavad sätted tunnistatakse kehtetuks ning vastav regulatsioon sätestatakse käesolevas seaduses. Lapsehoiuteenuse osutajad, kes jätkavad lapsehoiu pidajatena käesoleva seaduse alusel, tegutsevad edasi neile varasemalt väljastatud ja kehtivate tegevuslubade alusel. Edaspidi taotlevad uued lapsehoiu pidajad tegevusluba Haridus- ja Teadusministeeriumilt. Eelnõuga ei muudeta rahastamise aluseid, kuid muudetakse rahastamise sätteid rakendajatele selgemaks. Vastutus tugispetsialistide teenuste rakendamise rahastamise eest jääb lasteaia pidajale, kes tagab lapsele vajaduse korral lasteaias tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi või muu tugiteenuse, mis vastab PGS § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale. Tugispetsialistide teenuse rakendamist korraldab lasteaia direktor. Riigieelarvest eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust õpetajate ja juhtide täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks, sealhulgas võib kohaliku omavalitsuse üksus õpetajate tööjõukuludeks eraldatavat toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste tagamiseks. Täiendavalt eraldatakse eelnõu alusel toetust lasteaia tugispetsialistide lähtetoetuseks. Seaduses on sätestatud üleminekuperiood, mis tagab sujuva ülemineku uuele regulatsioonile. Kõiki sisulisi muudatusi on selgitatud detailsemalt seletuskirja vastavates osades. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 60 paragrahvist. Esimene peatükk sätestab käesoleva seaduse üldsätted, teine peatükk alushariduse sisulised nõuded, kolmas peatükk õigused ja kohustused alushariduses, neljas peatükk kehtestab reeglid lasteaia tegevuse korraldusele, viies peatükk sätestab reeglid lapsehoiu tegevuse korraldusele, 6 kuues peatükk lasteaia ja lapsehoiu rahastamise põhimõtted, seitsmes peatükk järelevalve teostamise sätted ning kaheksas peatükk seaduse ülemineku,- rakendus- ja jõustumissätted. Eelnõu 1. peatükis sätestatakse üldsätted. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega (edaspidi KELS) jäetakse üldsätetest välja alushariduse korraldamise alused, mille regulatsioon on sätestatud teistes peatükkides. Eelnõu §-s 1 sõnastatakse alushariduse ja lapsehoiu seaduse reguleerimisala, milleks on alushariduse ja lapsehoiu korraldamise alused, alushariduses osalevate isikute õigused ja kohustused, munitsipaal- ja eralasteaia ning munitsipaal- ja eralapsehoiu tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused. Kehtivas KELSis ei ole reguleerimisala esitatud, sest seaduse koostamise hetkel puudus otseselt selleks vajadus. Eelnõu koostamisel on eesmärk luua õigusakti tekstis loogiline struktuur. Eelnõusse on kodifitseeritud alusharidusega, koolieelsete lasteasutuste ja lapsehoiuteenuse osutamisega seotud õigusnorme teistest õigusaktidest. Nimetatuga soovitakse vähendada õigusnormide killustatust, mis on seni muutnud nende rakendamise keeruliseks. Edaspidi on lasteaia ning lapsehoiu tegevuse korraldusega seotud õigusnormid reguleeritud käesolevas eelnõus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse kohaldamisala. Kehtivas KELSis ei ole kohaldamisala kehtestatud. Käesolevas sättes nimetatakse isikud, kelle suhtes kavandatavat regulatsiooni seaduses sätestatud erisustega kohaldatakse. Erinevalt kehtivast õigusest kohaldub eelnõu regulatsioon ka lapsehoidudele. Eelnõu § 2 lõige 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse lasteaiale ja lapsehoiule olenemata nende omandivormist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Sarnase sisuga õigusnorm kehtib KELS §-s 4 üksnes munitsipaallasteaia tegevusele. Kuivõrd eelnõu eesmärk on munitsipaal- ja eralasteaia tegevuse ühtlustamine ning reguleerimine ühes seaduses, siis laiendatakse vastavat kohaldamisala mõlemale institutsioonile sõltumata lasteaia omandivormist. Samuti kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi lapsehoiule sõltumata omandivormist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse eralasteaed-üldhariduskoolile niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Tegemist on erandiga eralasteaed- üldhariduskoolile, sest erapõhikooli ja eragümnaasiumi reguleerivad sätted asuvad endiselt erakooliseaduses, on vajalik teha nende suhtes vastav erand. Samuti sätestab seadus teatud juhtimistasandi erandid ühisasutuste juhtimises. Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab, et ühe asutusena tegutseva munitsipaallasteaia ja põhikooli puhul kohaldatakse lasteaia osale käesolevas seaduses sätestatut ning põhikooli osale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. 7 Kui tegemist on lasteaed-põhikooliga, siis on vastav regulatsioon jaotatud edaspidi käesoleva seaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vahel. Eelnõu § 2 lõige 4 sätestab, et eralasteaia pidaja ja eralapsehoiu pidaja majandustegevusele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Eralasteaia ja -lapsehoiu pidajad on ettevõtjad, kes teostavad oma püsivat tegevust iseseisvalt. Tegemist on majandustegevusega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka MSÜS) tähenduses. MSÜSi kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema majandustegevusele. MSÜS reguleerib majandustegevuse eri etappe alates tegevuse alustamisest kuni lõpetamiseni. Eralasteaia ja -lapsehoiu tegevused on õppeõigust/tegevusluba nõudvad tegevused, mis eeldavad, et riik kontrollib nende asutuste tegevuse vastavust käesolevas seaduses kehtestatud nõuete alusel. Eelnõu 4. peatüki 1. jagu sätestab erisätted lasteaia õppeõigusele ja 5. peatüki § 30 sätestab erisätted lapsehoiu tegevusloale, kuid MSÜSis on sätestatud majandustegevusega seotud üldnormid, mida peavad eralasteaia pidaja ja -lapsehoiu pidaja majandustegevuses arvestama. Eelnõu § 2 lõige 5 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Kuivõrd käesolevas seaduses reguleeritakse õppeõiguse taotlemist, tuleb menetluse läbiviimisele kohaldada haldusmenetluse seaduse vastavaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Käesolevas seaduses sätestatakse õppeõiguse taotlemisele ja selle menetluse läbiviimisele erikord võrreldes haldusmenetluse seadusega. Kuivõrd haldusmenetluse seaduse kohaselt tuleks haldusmenetlus läbi viia vabas vormis, siis käesoleval juhul tuleb eelistada haldusmenetlust, mis viiakse läbi kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid kasutades, ning see peab vastama tänapäevastele avalike teenuste korraldamise põhimõtetele. Eelnõu §-s 3 esitatakse seaduse eesmärk. Kui seaduse rakendamisel tekib küsimusi seoses seaduse tõlgendamisega, tuleb lähtuda seaduse eesmärgist. Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Näiteks on vanemal, lasteaial, lapsehoiul, munitsipaal- ja eralasteaia pidajal ning munitsipaal- ja eralapsehoiu pidajal käesoleva seaduse eesmärgi täitmisel ühine vastutus. See tähendab, et ühise vastutuse põhimõte kohaldub lapse arengu ja alushariduse omandamise toetamise tagamisel, kui laps käib lapsehoius või lasteaias. Eelnõu § 3 lõige 1 sätestab, et seaduse eesmärk on toetada pooleteise- kuni seitsmeaastase lapse arengut ja alushariduse omandamist. Käesolevas seaduse eesmärk tugineb kehtiva KELS §-de 1, 2 ja 3 sõnastusele. Lasteaias toetatakse pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks. Lapsehoius tagatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste hooldamine, turvalisus ja üldoskuste arengu toetamine. Eelnõu § 3 lõige 2 täpsustab eesmärki silmas pidades, et lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse pooleteise- kuni seitsmeaastaste 8 laste üldoskuste arengut ning teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks. Alushariduse mõiste sätestatakse haridusseaduses. Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Käesolevas lõikes on sõnastatud lasteaia mõiste, mis sisaldab ühtlasi ka alushariduse mõistet. Lasteaed on alusharidust võimaldav õppeasutus, millele on väljastatud õppeõigus käesolevas seaduses sätestatud korras (vt täpsemalt õppeõiguse regulatsiooni). Lasteaed võimaldab alushariduse omandamist alushariduse riikliku õppekava alusel. Alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavad tulemused. Alushariduse omandamise toetamise kaudu saab luua eeldusi põhihariduse omandamiseks. Sarnane loogika on Eesti Vabariigi haridusseaduses teiste haridusastmete puhul, milles põhi- või keskhariduses on haridusaste seotud õigusega omandada kõrgem haridus. Alushariduse omandamist ei seata põhihariduse omandamise eeltingimuseks, vaid käesoleva regulatsiooniga luuakse eeldused paremaks põhihariduse omandamiseks. Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, et lapsehoid on asutus, mis toetab lapse seadusliku esindaja toimetulekut või töötamist ning kus tagatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste hooldamine, turvalisus ja üldoskuste arengu toetamine. Lapsehoid on loakohustusega haridusasutus. Lapsehoiu tegevust võib korraldada munitsipaal- või eralapsehoius. Munitsipaallapsehoiu pidaja on omavalitsusüksus. Eralapsehoiu pidaja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. Lapsehoiu tegutsemise õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tegevusloaga. Lapsehoiu ruumid, hooned, maa-ala ning sisustus peavad vastama Vabariigi Valitsuse määrusega lapsehoidudele kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Lapsehoius peab olema tööl nõutav arv kvalifikatsiooninõutele vastavaid lapsehoidjaid. Lapsehoius kui haridusasutuses toetatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste üldoskuste arengut. Selleks peab lapsehoiu pidaja koostama alushariduse riikliku õppekava alusel lapsehoiu tegevuskava. Lapsehoid lähtub oma tegevuse korraldamisel ja läbiviimisel lapsehoiu tegevuskavast. Lapsehoid võimaldab vanemal jätta lapse hoidmise vastutuse lapsehoiule ja kasutada lapse hoidmisele kuluvat aega teisteks tegevusteks, nt osaleda tööturul. Omavalitsusüksus võib vanema nõusolekul asendada munitsipaallasteaia koha lapsehoiukohaga, kui munitsipaallasteaias ei ole vaba kohta. Lapsehoius toetatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste üldoskuste (mängu-, tunnetus- ja õpioskuste, sotsiaalsete ja eneseregulatsiooni oskuste) arengut. OECD alushariduse rahvusvahelise uuringu IELS (International Early Learning and Child Well-being Study) tulemustele tuginedes tagab üldoskuste toetamine head eeldused edasiseks edukaks haridusteeks (OECD, 2020. Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United States). Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab, et vanemal, lasteaial, lapsehoiul, munitsipaal- ja eralasteaia pidajal (edaspidi koos lasteaia pidaja) ning munitsipaal- ja eralapsehoiu pidajal (edaspidi koos lapsehoiu pidaja) on käesoleva seaduse eesmärgi täitmisel ühine vastutus. Eelnõu kohaselt on lapse ja vanema jaoks lapse alushariduse omandamine lasteaias vabatahtlik. Vanema otsusel võib laps alusharidust omandada ka kodus. Vanema vastutuse sõnastamisega ei muudeta kehtivate õigusaktide põhimõtteid. Vanem vastutab lapse alushariduse süsteemis osalemise eest ning osaleb selle finantseerimisel. PS §-s 37 sätestatud põhiseaduslik kohustus 9 tagada alushariduse kättesaadavus, on tehtud ülesandeks omavalitsusüksusele, kes on ühtlasi vanemale põhiliseks partneriks käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Kui laps käib lasteaias, on käesoleva seaduse eesmärgi täitmisel ühine vastutus vanemal, lasteaial ja lasteaia pidajal. Kui laps käib lapsehoius, on käesoleva seaduse eesmärgi täitmisel ühine vastutus vanema, lapsehoiul ja lapsehoiu pidajal. Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse alushariduse kättesaadavusega seotud sätted. Omavalitsusüksuse pädevusse kuuluvate ülesannete määratlemisel on eelnõus lähtutud omavalitsusüksuse ülesannetest ja nende täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhendi kriteeriumitest. Alus-, põhi- ja huvihariduse puhul on oluline, et neid ülesandeid täidetakse kogukonnale ja lapse kodule võimalikult lähedal. Lähimuspõhimõtet järgides on omavalitsusüksus lasteaedade pidajaks lähim ja sobivaim tasand. Ülesande täitmiseks on omavalitsusüksusele jäetud lai otsustuspädevus ja kaalutlusruum. Alusharidus on käesoleval hetkel KELSis ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi ka KOKS) sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusena. KOKS § 6 lõige 2 käsitleb koolieelse lasteasutuse ülalpidamist vallas või linnas omavalitsusüksuse tuumikpädevusse kuuluva ülesandena. Kehtiv KELS § 10 lg 1 kohustab valla- või linnavalitsust looma kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Teeninduspiirkonna mõistest käesolevas eelnõus loobutakse, kuid ei muudeta põhimõtteid, mille kohaselt tagab alushariduse kättesaadavuse omavalitsusüksus, lähtudes seejuures kohaliku kogukonna vajadustest ning tegutsedes kohalike elanike huvides. Vastava avalik-õigusliku ülesande täitmise tingimused ja kord sätestatakse käesolevas eelnõus. Käesolevas paragrahvis sisalduvad sätted lubavad omavalitsusüksusel tagada lasteaia- või lapsehoiukoha teise omavalitsusüksuse või pidaja lasteaia või lapsehoiu kaudu või eralasteaia või eralapsehoiu kaudu. Eralasteaia teenus muutub sellisel juhul avalik-õiguslikuks teenuseks. Kui eralasteaed osutab teenust vabatahtlikult, nt turul valitseva nõudluse rahuldamiseks, ei täida ta aga avalikku ülesannet. Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga ning vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada. Kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab vanemale info kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil pakutavatest lasteaia- ja lapsehoiukoha võimalustest. Sätte eesmärk on tagada PS § 37 rakendamine. Omavalitsusüksuse ülesanne on tagada eelkooliealisele lapsele võimalus käia lasteaias. Omavalitsusüksus peab käesoleva lõike alusel tagama lasteaiakoha kõikidele pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad. Lasteaiakoha peab täiendavalt tagama ka nendele pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kes kolivad koos perega omavalitsusüksusesse õppeaasta keskel. Lasteaiakoha tagamise aluseks on ka sellisel juhul vanema poolt esitatud lasteaiakoha taotlus. Omavalitsusüksuse kohustuse sidumine lapse pooleteise aastaseks saamisega on põhjendatud, kuivõrd lapse sünnist kuni tema pooleteiseaastaseks saamiseni tagatakse riikliku vanemahüvitisega vanemale võimalused töötamise katkestamiseks ja lapsehoolduspuhkusel viibimiseks. Kuigi vanemahüvitiste ja puhkuste süsteemi muudatuste jõustumisega 2020. aasta 10 1. juulist muutus nimetatud süsteem vanema jaoks paindlikumaks, ei muuda see omavalitsusüksuse kohustusi. Seega, kui vanem otsustab enne lapse pooleteiseaastaseks saamist tööle asuda ja sellega kaasneb talle lapsehoiu kulu, tuleb see vanemal endal täies ulatuses katta. Vanema taotlusel, alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest, peab omavalitsusüksus tagama lapsele lasteaiakoha Võrreldes kehtiva KELSiga on kättesaadavuse osas seaduse sõnastust täpsustatud ja jäetud välja teeninduspiirkonna mõiste. Edaspidi on teeninduspiirkonna sisuline mõte ümber sõnastatud alushariduse kättesaadavuse prioriteetide loeteluga, mida omavalitsusüksus lasteaiakoha tagamisel oluliste asjaoludena peab arvestama. Eelnõus säilib senine põhimõte, et lasteaiakoht tagatakse lapsele, kelle elukoht on konkreetse omavalitsusüksuse territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga. Omavalitsusüksuse poolt vanemale lasteaia- ja lapsehoiukoha info võimaldamise all mõeldakse proaktiivset ja avalikku infot, mille alusel on vanemal võimalus lasteaia- või lapsehoiukoha osas otsus langetada. Lasteaed toetab lapse alushariduse omandamist alushariduse riikliku õppekava alusel käesolevas seaduses sätestatud õiguslikus raamistikus. Käesolev eelnõu reguleerib erinevate osapoolte õigusi ja kohustusi, mis tekivad alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest. Kui laps käib lasteaias, on käesoleva seaduse eesmärgi täitmisel ühine vastutus vanemal, lasteaial ja munitsipaal- või eralasteaia pidajal. Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab, et lapse lasteaeda vastuvõtmiseks esitab vanem taotluse kohaliku omavalitsuse üksusele. Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha kasutamise soovitud algusaeg ning soovitud lasteaed. Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab taotluse kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. Lasteaiakoha andmise kohustus on kohalikul omavalitsuse üksusel ja selle saamise õigus füüsilisel isikul. Seega lahendatakse lapsevanema taotlus lasteaiakoha saamiseks haldusmenetluses. HMS § 5 lõige 4 sätestab, et menetlus­toimingud tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Käesolev lõige sätestab, et omavalitsusüksus peab kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest viima taotluse lahendamise menetluse lõpuni ehk määrama lapsele lasteaiakoha. See ei tähenda, et kahe kuu jooksul lasteaiakoht tagatakse. Omavalitsusüksus peab käesolevas lõikes sätestatud menetlustähtaja jooksul määrama lapsele lasteaia ja selle koha kasutamise alguse ehk millisest ajast omavalitsusüksus lapsele vastava lasteaiakoha tagab. Seadusest lähtumiseks tuleb lapsele tagada lasteaiakoht alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest või vanema soovil hiljem, lähtudes vanema kohataotlusel märgitud ajast. Lapse lasteaeda vastuvõtmise taotluses märgib vanem ka soovitud lasteaia. Omavalitsusüksus arvestab lasteaiakoha määramisel vanema soovi, kui soovitud lasteaias ei ole vabu kohti, siis arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Eelnõu § 4 lõige 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud taotluses märgitud koha kasutamise algusajal ei ole soovitud lasteaias vabu kohti, arvestab omavalitsusüksus lasteaiakoha määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale ja sama pere teise lapse käimist samas lasteaias. Alushariduse süsteemi loomisel on peetud oluliseks, et lapsele oleks tagatud lasteaiakoht võimalikult kodu lähedal. Elukoha läheduse põhimõte tähendab, et kui on valida kahe lasteaia vahel, millest üks asub 500 meetri kaugusel lapse elukohast ja teine 5 kilomeetri kaugusel, tuleks võimaluse korral eelistada lapse tegelikule elukohale lähimat lasteaeda. Seega, kui omavalitsusüksuse territoorium on väga suure asutustihedusega ning ühest asutusüksusest teise 11 asutusüksusesse (nt linnaossa) liikumine on pere jaoks ebamõistlik, tuleb arvestada elukohaläheduse põhimõtet. Sätte sõnastusest lähtuvalt on tegemist omavalitsusüksuse kaalutusõigusega, kuid selle rakendamiseks nähakse käesolevas sättes ette olulised asjaolud, mida tuleb lasteaiakoha määramisel arvesse võtta. Võimalike vaidluste lahendamisel tuleb järgida käesolevas paragrahvis sätestatud põhimõtteid. Kui tegemist on piirkonnaga, kus lapse elukoht on lähemal teisele omavalitsusüksuse lasteaiale ja vanem soovib kohta selles lasteaias, tuleks sõltumata omavalitsusüksuse territooriumist eelistada lasteaiakoha määramisel lapse elukohale lähimat lasteaeda. Sellisel juhul peaksid omavalitsusüksused saavutama kokkuleppe kulude tasumise osas. Põhimõte lähtub eeldusest, et kõik avalikud teenused peavad asuma isikutele võimalikult lähedal. Kuna avalikud teenused on kõikide õigustatud isikute jaoks ühetaolised, peavad omavalitsusüksused oma ülesannete täitmisel otsustama, kas või kuidas lasteaiakohaga kaasnev kulu kaetakse, seejuures bürokraatlikesse vaidlustesse laskumata. Avalike teenuste rahastamise allikad ja nende jaotamise põhimõtted on omavalitsusüksustes ühetaolised. Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt käsitatakse isiku elukohana Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Asendushooldusel viibiva lapse elukohaks loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht. Võrreldes kehtiva KELS § 10 lõikega 3 ei ole regulatsiooni muudetud. Sätte eesmärk on sõnastada selge tingimus, mis on aluseks alushariduse kättesaadavuse tagamisel. Lasteaiakoht tuleb tagada selles omavalitsusüksuses, kus on lapse ja vähemalt ühe tema vanema registreeritud elukoht. Kuivõrd laps võib olla registreeritud ühte kohalikku omavalitsusse, kuid omada paralleelselt mitut tegelikku elukohta (nt vanema töötingimustest ja/või jagatud hooldusõigusest tulenevalt), on võimalik, et laps käib mitmes lasteaias. Sellisel juhul peavad omavalitsusüksused kokku leppima lasteaiakoha tagamisega seotud tingimustes ning sellega kaasnevate kulude katmises. Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et last ja vähemalt üht vanemat, kellel puudub elukohakanne Eesti rahvastikuregistris, kuid kelle peamine elu- või viibimiskoht asub kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, käsitletakse elukohajärgse omavalitsusüksuse elanikena. Kui vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada, tagab elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus lapsele võimaluse käia lasteaias käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. Vastav säte on oluline, et tagada laste võrdne kohtlemine ja ligipääs alusharidusele, sõltumata pere riigis viibimise põhjustest. Eelnõu § 4 lõikega 6 sätestatakse, et lasteaed või lasteaia pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi andmed lasteaias käivate laste kohta. Lapsehoid või lapsehoiu pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed lapsehoius osalevate laste kohta. Tegemist ei ole lasteaedade jaoks uue ülesandega, sest lasteaias osalevate laste andmeid edastatakse ka kehtiva KELSi alusel hariduse infosüsteemi. Lapsehoiud on seni sotsiaalhoolekande seaduse alusel kandnud andmeid lapsehoius osalevate laste kohta Sotsiaalministeeriumi S-Veebi. Edaspidi kannavad lapsehoiud või nende pidajad vastavad andmed hariduse infosüsteemi. Sätte eesmärgiks on tagada riiklik ülevaade alusharidust omandavate ja lapsehoius osalevate laste kohta. Eelnõu § 4 lõikes 7 sätestatakse, et kui lapse koolikohustuse täitmise alustamine on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil lasteaias. Võrreldes kehtiva KELS § 10 lõikega 2 jäetakse regulatsiooni sõnastusest välja 12 rühmaliigid, mida edaspidi käesolevas eelnõus ei käsitleta. Muus osas on kavandatud regulatsioon sisuliste muutusteta. Eelnõu § 4 lõikes 8 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib vanema nõusolekul asendada munitsipaallasteaia koha eralasteaia kohaga või pooleteise- kuni kolmeaastase lapse munitsipaallasteaia koha munitsipaal- või eralapsehoiu kohaga. Sellisel juhul kohaldatakse rahastamisele käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 lõikes 3 sätestatut. Võrreldes kehtiva KELS § 10 lõikega 1 on käesolevasse sättesse lisatud munitsipaallasteaia koha asendamise võimalus kohaga munitsipaallapsehoius, eralasteaias või -hoius. Kirjeldatud korraldus on paindlik ning arvestab vanema soovidega. Eeldatakse, et kui vanem kasutab munitsipaallasteaia kohta, siis tasub selle eest omavalitsusüksus käesolevas seaduses sätestatud korras. Kui omavalitsusüksus määrab lapsele munitsipaallasteaia koha puudumisel lasteaiakoha eralasteaias või -hoius, siis tasub ka selle eest omavalitsusüksus käesolevas seaduses sätestatud korras. Samal põhimõttel võib omavalitsusüksus osta teenust ka teiselt omavalitsusüksuselt. Kui vanem otsustab lapsele määratud kohast loobuda või seda õigust üldse mitte kasutada ning panna lapse eralasteaeda või -hoidu, siis tasub selle eest vanem. Omavalitsusüksus võib sellisel juhul osaleda kulude katmises üksnes kokkuleppel. Eelnõu § 4 lõike 9 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul tagada munitsipaallasteaia koha teise kohaliku omavalitsuse üksuse lasteaia või lapsehoiu või eralasteaia või -lapsehoiu kaudu. Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus teise kohaliku omavalitsuse üksusega või eralasteaia või -lapsehoiu pidajaga kokku lasteaia- või hoiukoha maksumusega seotud kulu tasumise korra. Kui kohaliku omavalitsuse üksus tagab lapsele munitsipaallasteaia koha asemel koha eralasteaias või -lapsehoius, peab olema tagatud vanema võrdne kohtlemine ja võrdne koha rahastamine võrreldes munitsipaallasteaia ja -lapsehoiu kohaga. Sätestatud juhul on pooled kohustatud kokku leppima lasteaiakoha maksumusega seotud kulu tasumise korras. Lasteaiakoha maksumusse võib ette näha amortisatsiooni komponendi, kui omavalitsusüksused nii kokku lepivad. Võrreldes kehtiva KELSiga on tegemist uue regulatsiooniga, mis suunab omavalitsusüksusi tegema koostööd teiste omavalitsusüksustega ning eralasteaedade ja -lapsehoidude pidajatega lasteaiakohtade kättesaadavuse paremaks tagamiseks. Kui omavalitsusüksus eraldab lapsele munitsipaallasteaia koha asemel koha eralasteaias või - lapsehoius, peab käesoleva regulatsiooni kohaselt olema tagatud vanema võrdne kohtlemine. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et omavalitsusüksus peab kindlustama vanemate võrdse kohtlemise kõikides lasteaiakoha tagamise ja lasteaia tegevuse korraldusega seotud aspektides, sh tugiteenuste võimaldamisel. Seega, kui omavalitsusüksus määrab tugiteenuseid vajavale lapsele munitsipaallasteaia asemel koha eralasteaias või lapsehoius, kus võimekus tugiteenuseid osutada puudub, peab omavalitsusüksus pakkuma vanemale kohta lasteaias, kus vastav võimekus on tagatud. Lapsele vajalike tugiteenuste tagamist võib omavalitsusüksus korraldada ka koostöös erasektori teenusepakkujatega ja/või läbi esmatasandi tugiteenuste keskuse. Eelnõu § 4 lõige 10 sätestab, et kui ametiasutusega töö- või teenistussuhtes olevale töötajale või ametnikule kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 332 alusel tööaja erisus eriolukorra ajal, 13 tagab kohaliku omavalitsuse üksus kehtestatud tööaja erisuse ajal tema lapsele võimaluse käia lasteaias või lapsehoius käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 8 alusel, kuid viivitamata. Tulenevalt riigikaitse arengukavast peab olema omavalitsusüksustes välja arendatud võime kriisistruktuuris töötavate vanemate lastele lapsehoiuteenuse tagamiseks. Omavalitsusüksus peab looma võimekuse lapsed lasteasutusse vastu võtta, tagama nende heaolu ning vajadusel ka transpordi. Hädaolukorra seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused ja reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse ning riiklikku järelevalvet ja vastutust. Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutuste vahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 112 “Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord”. Hädaolukorra seaduse § 332 alusel võib ametiasutusega töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud isik juhul, kui see on vajalik eriolukorra lahendamiseks, kehtestada tavapärasest tööajast erineva tööaja, sealhulgas kohaldada töötajale ja ametnikule summeeritud tööaega ning muuta kehtestatud tööajakava töötaja või ametniku nõusolekuta. Muudatustest teatatakse töötajale ja ametnikule ette mõistliku aja jooksul. Nende isikute lastele tuleb võimaldada lasteaiakoht või lapsehoiukoht käesoleva paragrahvi alusel, kuid viivitamata. Eelnõu 2. peatüki sätted käsitlevad õppekava, -keelt, -aastat, rühma moodustamise aluseid ning õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid, lapse arengu toetamist, lapsele vajaliku toe väljaselgitamist ja rakendamist ning huvitegevuse korraldust. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse regulatsioon alushariduse riiklikule õppekavale. Alusharidus on vundamendiks elukestvale õppimisele ning alushariduses osalemine ühtlustab erineva koduse ja piirkondliku taustaga laste edasisi haridusvõimalusi. Alushariduse kvaliteedi määrab riiklik õppekava, mis kehtestab alusharidusele riikliku standardi. Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et alushariduse standard kehtestatakse alushariduse riiklikus õppekavas. Alushariduse riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse lasteaia õppekava koostamise põhimõtted; alushariduse alusväärtused; õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; õpikäsituse ning õpi- ja kasvukeskkonna kujundamise põhimõtted; kolmeaastase ja kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused; valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse arengu eeldatavad tulemused ning lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted. Õppe- ja kasvatusprotsessi kvaliteeti mõjutab riiklik õppekava, mis eeldab lasteaia töötajate koostööd laste, kolleegide ja vanematega. Riiklik õppekava või haridusjuhised eelkooliperioodile on kehtestatud lisaks Eestile Taanis, Saksamaal, Iirimaal, Hispaanias, Horvaatias, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Austrias, Rumeenias, Rootsis, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis, Islandil ja Norras (Eurydice, 2019). Euroopa riikides väärtustatakse laste kognitiivse, sotsiaalse, emotsionaalse, füüsilise ja keelelise arengu toetamist ning ollakse seisukohal, et hästi tasakaalustatud alusharidus toetab 14 laste heaolu ja positiivse minapildi kujunemist. Alushariduses on oluline laste aktiivne osalemine õppe- ja kasvatusprotsessis, mängu kaudu õppimine, laste arengu jälgimine ja erivajaduste toetamine. Võrreldes kehtiva KELS § 16 lõikega 2 on volitusnormi sõnastust täpsustatud ning alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse edaspidi ka kolmeaastase lapse eeldatavad üldoskused. Vastav säte annab lapsehoiule õigusliku aluse tegevuskava koostamiseks ja lapse üldoskuste arengu toetamiseks. Alushariduse riiklik õppekava keskendub edaspidi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidele ja põhimõtetele. Eelnõu § 5 lõige 2 kohaselt võib lasteaias toimuda õppe- ja kasvatustegevus Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 16 sätestatud korras. Käesolev regulatsioon on sõnastatud tuginedes PGSis sätestatule. Erisus kehtib lasteaedadele, kus viiakse õppetööd läbi rahvusvaheliselt tunnustatud alushariduse õppekava alusel - Rahvusvahelise Bakalaureuseõpe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) poolt välja töötatud International Baccalaureate (IB) õppekava ja Euroopa Koolide põhikirja konventsiooni alusel välja töötatud European Baccalaureate (EB) õppekava alusel. Kuna Eestis tegutsevad juba täna rahvusvahelist International Baccalaureate Organization õppekava järgivad lasteaiad (Tallinna Euroopa Kooli, Eesti Rahvusvahelise Kooli ja Tartu Rahvusvahelise Kooli lasteaiad), kus õppekeeleks on inglise ja/või prantsuse keel, siis on põhjendatud vastava erisuse loomine alushariduse ja lapsehoiu seaduses sarnaselt PGS §-s 16 sätestatule. Lasteaeda puudutab kõige rohkem õppekeelega seonduv. Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et alushariduse riikliku õppekava alusel koostab lasteaed laste arengu ja alushariduse omandamise toetamiseks lasteaia õppekava. Lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel lasteaia õppekavast. Lasteaia õppekava koostamise regulatsiooni sõnastust on võrreldes kehtiva KELS § 16 lõikega 1 täpsustatud. Lasteaia õppekavas kajastatakse kõiki õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise ja läbiviimisega seotud olulisi põhimõtteid. Lasteaia õppekava koostamisel lähtub lasteaia meeskond lasteaia eripärast (nt Hea Algus metoodikast; Montessori pedagoogikast; Waldorfpedagoogikast; Reggio Emilia pedagoogikast; varajase keeleõppe, keelekümbluse, uurimusliku, ettevõtlus- ja õuesõppe põhimõtete rakendamisest). Eelnõu § 5 lõige 4 sätestab, et lasteaia õppekava ja selle muudatused kehtestab direktor, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Võrreldes kehtiva KELS § 16 lõikega 3 on sätte sõnastust täpsustatud. Eelnõu § 5 lõige 5 alusel kannab lasteaed hariduse infosüsteemi andmed alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse koolivalmiduse kohta. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on põhikooli pidajad kehtestanud PGSi alusel kooli vastuvõtu ja koolist väljaarvamise korra, mille kohaselt peab vanem koolile esitama lasteaia poolt väljastatud koolivalmiduskaardi. Eelnõus sätestatud uue regulatsiooni kohaselt tuleb lasteaial kanda koolivalmiduse andmed edaspidi EHISesse. Sätte eesmärgiks on võimaldada koolivalmiduskaardi andmete liikumine ning tagada seeläbi alus- ja põhihariduse senisest 15 suurem sidusus. Täiendavalt on kavandatava regulatsiooni eesmärgiks, et põhikooli õppima asumisel arvestataks senisest enam lapse koolivalmidusega ja tugiteenuste osutamise vajadusega. Kirjeldatud regulatsiooniga seoses on täpsustatud ka koolikohustusliku isiku regulatsiooni PGS §-s 9. Laste koolivalmidust hinnatakse enne kooli lisaks Eestile 10 riigis - Saksamaal, Horvaatias, Luksemburgis, Ungaris, Austrias, Slovakkias, Bosnia-Hertsegoviinas, Liechtensteinis, Montenegros ja Serbias. Neljas Euroopa riigis on koolivalmiduse hinnang üheks aluseks koolikohustuse edasilükkamisel - Eestis, Luksemburgis, Ungaris ja Liechtensteinis (Eurydice, 2019). Eelnõu §-s 6 sätestatakse õppekeele kasutamise põhimõtted. Võrreldes kehtiva KELS §-ga 8 on õppekeele regulatsiooni täpsustatud. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt on lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest eesti keel. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks eesti keeles peab igas rühmas olema tagatud vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja. Võrreldes kehtiva KELS § 8 lõikega 1 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud. Õppekeel on keel, milles toimuvad õppe- ja kasvatustegevused lasteaia õppekava alusel. Õpetaja kutsestandardi tase 6 kohaselt peab õpetaja kasutama korrektset õpetamiskeelt kõnes ja kirjas ning väljendama ennast arusaadavalt ning kasutama oma töös õpetamiskeelt tasemel C1. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 9 punktiga 7 on kehtestatud C1-tasemel keeleoskuse nõue eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajatele. 3-aastaste lastena käsitletakse lapsi, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit kolmeaastaseks. Hariduse infosüsteemi 2020/2021. õa andmete alusel on lasteaedades 3071 3–7aastaste laste rühma, millest 411-s rühmas on kehtestatud vene õppekeel (neist 15 on moodustatud eralasteaedades), 13-s eralasteaedade rühmas on inglise ja 2-s prantsuse õppekeel. Munitsipaallasteaedades on kokku 396 vene õppekeelega rühma, millest 153 rühma on riikliku pilootprogrammi “Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas” abiga värvatud eestikeelsed õpetajad, kes toetavad laste eesti keele oskuse omandamist igapäevaselt õppe- ja kasvatustegevustes ning igapäevatoimingutes. 243 vene õppekeelega lasteaiarühmas ei ole loodud 2020/2021. õa seisuga eestikeelse õpetaja ametikohta, kuid neis rühmades on juba hariduse infosüsteemi 2020. a andmetel 319 õpetajat, kelle eesti keele oskuse tase vastab C1 tasemele või nad on omandanud tasemehariduse eesti keeles. Neile lasteaiarühmadele jäetakse 5-aastane ülemineku aeg eestikeelse õpetaja ametikoha loomiseks vastavalt käesoleva seaduse § 38 lõikele 4. Aastatel 2021 – 2027 jõuab pensioniikka 191 vene õppekeelega rühmade õpetajat, kelle eesti keele oskuse tase ei vasta nõuetele. Samuti lahkus hariduse infosüsteemi 2020. aasta andmetel lasteaiaõpetaja ametikohalt 45 õpetajat, kelle eesti keele oskus ei vastanud kehtestatud nõuetele, viimasel viiel aastal on olnud keskmiseks näitajaks 63 õpetajat aasta kohta. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt tagab kohaliku omavalitsuse üksus kõikidele lastele võimaluse käia eesti õppekeelega lasteaias või lasteaia rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles. Võrreldes kehtiva KELS § 8 lõikega 2 on parandatud vastava sätte sõnastust. Omavalitsusüksusel tuleb tagada kõikidele lastele eesti õppekeelega lasteaiavõimalused munitsipaal- ja/või eralasteaedade kaudu samadel tingimustel. Regulatsiooni eesmärk on tagada parem kooskõla PS §-ga 37, mis sätestab, et igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. 16 Eelnõu § 6 lõige 3 sätestab, et lasteaia pidaja otsusel ja kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse, võib lasteaias või rühmas kasutada teist õppekeelt või teisi õppekeeli lisaks eesti keelele, kui on võimaldatud selles keeles õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks õppekeelt valdav õpetaja ja õppe- ja kasvatuskorraldus, mis tagab eesti õppekeele kasutuse rühmas vähemalt 50% ulatuses iganädalasest õppe- ja kasvatustegevuse ajalisest mahust. Teine õppekeel või teised õppekeeled sätestatakse lasteaia õppekavas ja fikseeritakse nendes keeltes läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse ajaline maht. Võrreldes kehtiva KELS § 8 lõikega 1 on regulatsiooni muudetud ning käesolevaga sätestatakse, et lasteaias võib kasutada teist õppekeelt või teisi õppekeeli lisaks eesti keelele, võttes arvesse § 6 lõikes 1 sätestatut. See tähendab, et kui lasteaia pidaja kehtestab lasteaias lisaks eesti keelele ka teise õppekeele/teised õppekeeled, peab lastele igal juhul olema tagatud võimalus saada eestikeelset õpet vähemalt 50% ulatuses iganädalasest õppe- ja kasvatustegevuse ajalisest mahust. Eelpool nimetatud nõue peab olema täidetud ka keelekümbluse või muudes mitmekeelsetes varajase keeleõppe programmides osalevate lasteaedade puhul. Õpetaja kutsestandardi tase 6 alusel peab teist keelt õpetav õpetaja kasutama korrektset õpetamiskeelt kõnes ja kirjas ning väljendama ennast arusaadavalt ning kasutama oma töös õpetamiskeelt tasemel vähemalt C1. Säte on seotud 2018. aastal käivitunud pilootprojektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega lasteaiarühmas“. 2021/2022. õa seisuga osaleb pilootprojektis 153 eestikeelset õpetajat ja rühma ning 62 lasteaeda. Käesoleva eelnõuga kavandatakse projekti laienemist kõikidesse tänastesse vene õppekeelega rühmadesse, kus edaspidi on tagatud vähemalt üks täiskohaga eestikeelne õpetaja venekeelse õpetaja kõrval. Projekt lähtub põhimõttest, et eesti õppekeele kasutus rühmas moodustab vähemalt 50% iganädalasest õppe- ja kasvatustegevuse ajalisest mahust. Pilootprojekti eesmärk on tagada alushariduses kõigile lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks. Pilootprojektiga toetatakse täiendavalt õpetajate professionaalset arengut, aidatakse lasteaedadel kujundada eesti keele omandamist toetavat õpi- ja kasvukeskkonda ning viiakse läbi ka rakendusuuring, mille tulemustest lähtuvalt koostatakse edasine kava lasteaedade eesti keele õppe täienduskoolituse ja õppematerjalide koostamiseks. Projekti raames töötati koostöös Tallinna Ülikooliga jt sihtgruppidega välja eesti keele täienduskoolituse õppekava ja õppematerjalid. Täienduskoolitused (4 EAP ulatuses) on suunatud lasteaedade eestikeelsetele õpetajatele ja rühma meeskondadele. Koolituse eesmärgiks on õpetajate professionaalsuse toetamine rühmameeskonnas ning õpetajate varajase keeleõppe alase pädevuse tõstmine. Koolitus tugineb teaduspõhisele lähenemisele laste keelelise arengu toetamisel koolieelses eas, alushariduse riiklikule õppekavale ja Euroopa alushariduse keeleõppe portfoolio materjalidele. Eesti keele õpe lasteaias toimub mängu kaudu vene- ja eestikeelse õpetaja koostöös ning hõlmab kogu õppe- ja kasvatustegevust, sealhulgas muusika-, liikumis- ja kunstitegevusi ning igapäevast suhtlemist ja toiminguid. Projektis on tähelepanu suunatud meeskonnakultuuri kujundamisele, üksteise kultuuride mõistmisele, vastastikusele suhtlemisele ja koostööle vanematega laste keeleõppe toetamisel. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt võib eralasteaed määrata õppekeele erakooliseaduse § 15 lõike 1 alusel. Eralasteaedades on õppekeele valik vaba. Eralasteaias, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on kohustuslik tagada eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava alusel, luues eeldused põhihariduse omandamiseks eesti keeles. 17 Erakooliseaduse (edaspidi ka EraKS) § 15 lõikes 1 sätestatakse, et eralasteaia õppekeel määratakse eralasteaia põhikirjas. Käesolevas eelnõus ei piirata võimalusi luua vähemusrahvustele eraldi lasteaedu. Põhiseadusest tulenevate õiguste alusel (nt ettevõtlusvabadus) valib õppeasutus vähemusrahvuse õppeasutuses õppekeele. Eelnõu § 7 sätestab regulatsiooni õppeaasta kohta. Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab kuni 31. augustini. Võrreldes kehtiva KELS §-ga 161 täpsustatakse regulatsiooni sõnastust selle sisu muutmata. Eelkõige on antud säte oluline lasteaia pidajatele rühmade komplekteerimisel ja õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel. Eelnõu §-s 8 sätestatakse rühma moodustamise alused ning lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded. Võrreldes kehtiva KELS §-ga 6 ei määratleta seaduses edaspidi rühmaliike, vaid sõnastatakse rühmade moodustamise üldised põhimõtted. Lisaks sätestatakse lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded, millest tuleb rühmade moodustamisel lähtuda. Eelnõu eesmärk on luua õpi- ja kasvutingimused, mis soodustavad laste õppimist ja arenemist ning on kooskõlas rahvusvahelise praktikaga. Laste arengut ei soodusta ja toeta üksnes õpe, vaid ka õpi- ja kasvukeskkond, milles laps viibib. Rahvusvaheliste uuringute põhjal saab väita, et lapse areng on individuaalne, kuid paremad õpi- ja kasvutingimused loovad lastele soodsamad arenguvõimalused. Keskkond peab seega toetama lapse kasvamist ja arengut. Euroopa ja OECD riikide võrdluses on Eestis alla kolmeaastaste laste rühmades 14–16 last, mis sarnaneb Belgiale, Lätile, Luksemburgile, Sloveeniale ja Maltale. Eestis on võrreldes Leedu, Türgi, Rumeenia ja Liechtensteiniga üle kolmeaastaste laste rühmades rohkem lapsi. Laste arvu rühmades ei ole reguleeritud Taani, Läti, Rootsi, Norra, Prantsuse ja Islandi alushariduse ja lapsehoiu seadustes (Eurydice, 2019). Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et lasteaia pidaja moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaia rühmad, kuulates enne otsuse tegemist ära hoolekogu arvamuse. Võrreldes kehtiva KELS § 6 lõikega 1 on rühmade moodustamise sätet täpsustatud. Eelnõu kohaselt peab lasteaia pidaja rühmade moodustamisel arvesse võtma iga lapse vajadusi ning heaolu ning enne rühmade moodustamise otsust ära kuulama ka hoolekogu arvamuse. Muudatuse eesmärgiks on kaasata vanemaid laste heaolu, tervisekaitset ja arengut mõjutavate otsuste tegemisse. Selleks saab lasteaia pidaja esitada hoolekogule arvamuse avaldamiseks rühmade moodustamise ettepaneku või vastava otsuse projekti. Rühmade moodustamise otsuse tegemise lõplik pädevus on siiski lasteaia pidajal. Kui hoolekogu leiab, et lasteaia pidaja on vaatamata hoolekogu arvamusele eiranud seaduses sätestatud nõudeid rühmade moodustamisele, võib hoolekogu pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi, Terviseameti või Päästeameti poole järelevalve algatamiseks, et veenduda õpi- ja kasvukeskkonna nõuete või teiste õigusaktides sätestatud nõuete õiguspärases täitmises pidaja poolt. Eelnõu § 8 lõige 2 sätestab, et rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv peab olema vastavuses käesoleva seaduse § 27 lõikes 6, 7 ja 8 sätestatud õpetajate ja abiõpetajate ning laste suhtarvudega, tugiteenuste osutamise vajadusega ning kooskõlas lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. 18 Sätte eesmärk on tagada kõikide lapse arenguks vajalike tingimuste täitmine rühmade moodustamisel. Ka kehtivas KELSis § 20 lõikes 6 on turvalise kasvukeskkonna tagamise eesmärgil sätestatud töökorralduse põhimõte, mis lähtub töötajate ja laste suhtarvudest. Rühmade moodustamise kontekstis ei ole suhtarvude näol tegemist seega täiesti uue regulatsiooniga. Täiendavalt suhtarvude vastavusele on käesoleva regulatsiooni kohaselt oluline jälgida ka laste tugiteenuste osutamise vajadust ning kooskõla rühma õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Määruse kohaselt peab rühma mängu- ja puhkeruumis põrandapindala olema iga lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt 2 ruutmeetrit ning kui rühma mängu- ja puhkeruum on ühendatud, siis vähemalt 4 ruutmeetrit. Nõudeid rühma mängu- ja puhkeruumi põrandapindalale ei ole võrreldes kehtiva määrusega muudetud. Terviseameti heakskiidul võib põranda pindala olla ka väiksem, kui see on sobiv, ohutu ja turvaline. Rühmaliike, sh kehtivas KELS § 7 lõike 2 punktides 1 - 6 kirjeldatud erirühmi, eelnõuga ei sätestata. Vastav muudatus võimaldab pidajal senisest paindlikumalt rühmasid moodustada, pidades seejuures silmas iga lapse vajadusi. Eelnõu § 8 lõige 3 sätestab, et rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv on: 1) 16 last, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni kolmeaastastest lastest; 2) 22 last, kui rühm on moodustatud kolme- kuni seitsmeaastastest lastest; 3) 20 last, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni seitsmeaastastest lastest. Vastava sättega reguleeritakse rühma registreeritud nimestikuline laste maksimumarv. Regulatsioon sarnaneb kehtiva KELS § 7 lõikes 1 sätestatuga, kuid käesoleva eelnõu kontekstis ei reguleerita rühma registreeritud laste võimalikku madalaimat arvu, vaid seatakse rühma täitumuse maksimummäär. Rühma registreeritud laste hulka loetakse muuhulgas ka osaajaga lasteaiakohta kasutavad lapsed ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes sätestatud tingimused peavad olema tagatud kõikidele rühma registreeritud lastele. Eelnõu kohaselt saab pidaja otsusel olla laste arv rühmas vastavas sättes kehtestatust rühma täitumuse piirarvust madalam, kuid mitte kõrgem. Nimetatuga tagatakse lastele rühmas õpi- ja kasvukeskkond, kus laste ja täiskasvanute suhtarv on optimaalne ka olukorras, kui rühma täituvusmäär on maksimaalne. Eelnõus sätestatud rühma täitumuse piirarvu nõuet ei kohaldata kuni 2022. aasta 1. septembrini moodustatud rühmadele. Pärast käesoleva seaduse jõustumist 1. septembril 2022. aastal moodustatavate rühmade osas tuleb lähtuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud regulatsioonist. Eelnõu § 8 lõige 4 sätestab, et lapse arengu toetamiseks, tervise kaitseks, turvaliseks ning ohutuks õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks koostab lasteaed käesolevas seaduses sätestatud korras riskianalüüsi. Võrreldes kehtiva KELS § 11 lõike 2 punktis 2 sätestatule, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule, keskendub sättes viidatud määrus edaspidi lapse arenguks ja õppekava rakendamiseks vajalike tingimuste loomisele. Vabariigi Valitsuse määruse rakendusakti kavand on esitatud käesoleva eelnõu lisas. Kehtiva õiguse kohaselt on lasteaiad kohustatud täitma järgmisi õigusaktidest tulenevaid tervisekaitsenõudeid: 19 1. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“. 2. Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“. 3. Sotsiaalministri 24.09.2010 määrus nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“. Ülalnimetatud määrustes sätestatud nõuded on mõnel juhul ebamõistlikud või liiga detailsed, samuti ei ole rakendamise perioodil tekkinud selget arusaama, mis on teatud nõuete eesmärk. Täiendavalt ei ole eelpool nimetatud määrustega mõistlik dubleerida juba ehitusseadustikus või teistes seadustes sätestatud nõudeid (näiteks ehitisele esitatavad nõuded või tuleohutus), mis kehtivad neile viitamata. Seetõttu tagatakse edaspidi õpi- ja kasvukeskkonna nõuete täitmine riskianalüüsiga. Riskianalüüsis peab analüüsima kõiki nõuete tagamisega seotud riske ja riskide maandamise meetmeid. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuete väljatöötamisse kaasati Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna esindajaid, Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi esindajad ning lasteaia pidajad ja alushariduse korraldamisega seotud isikud. Käesoleva seaduse alusel kehtestatavad lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded sisaldavad edaspidi rahvatervishoiu seaduse eelnõuga analoogseid nõudeid, mille kohaselt peab õpi- ja kasvukeskkond ning õppe- ja kasvatuskorraldus (sätestatud alushariduse riiklikus õppekavas) lasteaias olema laste tervisele ohutu ja seda toetav. Selleks tuleb hinnata ja ohjata terviseriske, vähendada ebasoovitavaid tervisemõjureid ning ennetada nende toimet. Uue õpi- ja kasvukeskkonna nõuete määrusega ei muudeta nõudeid võrreldes kehtiva regulatsiooniga rangemaks, kuid säilitatud on põhimõte, mille kohaselt peab lasteaia pidaja järjepidevalt jälgima lasteaia õpi- ja kasvukeskkonda ning võtma kasutusele meetmed nõuete tagamiseks. Määruses on säilinud nõuded, mis on kõige olulisemad lapse arengu toetamiseks ning turvalise füüsilise keskkonna tagamiseks. Seni kehtivad määrused muutuvad käesoleva eelnõu rakendussätetega kehtetuks, vt täpsemalt käesoleva seletuskirja punkti 8.3. Eelnõu § 9 sätestab lapse arengu toetamise põhimõtted. Lapse arengu toetamise, lapsele vajaliku toe väljaselgitamise ja rakendamise korraldus lähtub kogu üldhariduses ühtsetest põhimõtetest, sõltumata haridustasemest. Seepärast viidatakse eelnõus lapse arengu toetamise põhimõtete kirjeldamisel ja tugiteenuste tagamisel läbivalt PGSile, milles asub vastav regulatsioon. Koosõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga ei taasesitata seaduseelnõus teise seaduse sätet, vaid viidatakse sellele (HÕNTE § 28 lg 1). Samade regulatsioonide korduv kehtestamine mitmes aktis vähendaks (lisaks akti mahu suurenemisele) õiguse süsteemsust ning muudaks keerulisemaks ja töömahukamaks ka aktide muutmise. Seepärast muudetakse PGSis sätestatud regulatsioon viite abil käesoleva seaduseelnõu osaks. PGSis on kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldus ning teenuse rakendamise kord (PGS § 37 lg 3), tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded (PGS § 74 lg 5) ning tugispetsialistide lähtetoetuse tingimused ja kord (PGS § 771). Kirjeldatud praktika on kasutusel ka kehtivas KELSis, kus § 6 lõikes 6 viidatakse erivajadusega lapse vastuvõtmisel sobitus- või erirühma koolivälise nõustamismeeskonna otsusele, koolivälise nõustamismeeskonna soovituste andmise tingimused ja kord on aga kehtestatud PGS §-s 47. Seega ei ole tegemist läbivalt uue regulatsiooniga. Lapse arengu toetamise, toe väljaselgitamise ning rakendamise korralduse ühtlustamine haridustasemete üleselt toetab lapse sujuvat 20 üleminekut ühelt haridusastmelt teisele ning tagab senisest suurema sidususe alus- ja põhihariduse vahel. Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab, et lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt lapse individuaalsest vajadusest tagatakse lapse võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös. Eelnõus sätestatud kaasava hariduse põhimõtete kohaselt on kõikidel lastel õigus saada kvaliteetset haridust ning vajalikku tuge. Lasteaias on lapsele vajaliku toe pakkumisel oluline last ümbritsevate täiskasvanute omavaheline koostöö. Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt vastutab tugiteenuste tagamise eest lasteaias lasteaia pidaja. Omavalitsusüksusele teiste õigusaktide alusel antud tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis tagab alushariduse omandamise lapse individuaalseid vajadusi ja võimeid arvestades. Lasteaed peab tugiteenuste osutamisel arvestama PGS §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna (edaspidi nõustamismeeskond) soovitustega, kui vanem on vastava soovi avaldanud. PGSis nimetatud mõiste “kooliväline nõustamismeeskond” nimetatakse käesolevas seaduseelnõus edaspidi “nõustamismeeskond”, mis on alusharidussüsteemile omasem mõiste. Mõiste „tugiteenused“ hõlmab nii PGS § 37 lõike 3 alusel kirjeldatud tugispetsialistide (eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog) kui ka teiste last õppe- ja kasvatustegevustes abistavate spetsialistide teenust. Täiendavalt võib pidaja luua lasteaias ka loovterapeudi (kunstiterapeut, muusikaterapeut; tantsu- ja liikumisterapeut) ametikoha, kui see on lapse individuaalsetest vajadustest tulenevalt vajalik ja/või last toetav. Loovterapeudi kompetentsusnõuded on kehtestatud loovterapeudi kutsestandardis, tase 7. Eesmärk on sätestada tugiteenuste tagamise eest vastutav institutsioon, kelleks on munitsipaallasteaias omavalitsusüksus ja eralasteaias eralasteaia pidaja. Kui vanem ei saa oma lapsele käesolevas eelnõus sätestatud tuge, on tal võimalik pöörduda lasteaia pidaja poole. Lasteaia pidaja võib kaasata erinevaid eksperte olukorra hindamiseks. Võrreldes kehtiva KELS § 14 lõikega 2 on täpsustatud regulatsiooni sõnastust. Eelnõu kohaselt tuleb lapsele tugiteenuseid osutada eelkõige lasteaias. Omavalitsusüksused peavad seega korraldama oma tugiteenuste võrgu selliselt, et vajalik tugi oleks kõigile lasteaias käivatele lastele kättesaadav, seda kas lasteaias või esmatasandi teenuskeskuses töötavate tugispetsialistide või vastava teenuse kaudu. Tugiteenuste reformi tulemusena on võimalik, et tugiteenuseid osutatakse ühes kohaliku omavalitsuse üksuse haridus- ja sotsiaalkeskuses, kus on kättesaadavad ka muud asjakohased teenused. Kuivõrd omavalitsusüksused on oma teenuste osutamisel autonoomsed, välja arvatud osas, mida sätestab õigusakt selle korraldusele, on võimalik tugiteenuseid sisuliselt korraldada selliselt, et tagatakse käesolevas seaduses sätestatud eesmärkide täitmine. Eelnõu eesmärk on suunata omavalitsusüksusi läbi mõtlema oma avalike teenuste korraldus, tagamaks, et need toimivad tõhusalt. Täiendavalt on omavalitsusüksusel võimalik kaaluda, kas laps vajab tugiteenuste raames hoopis mõnda sotsiaalteenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Tugiteenuse osutamise korraldamise osas on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus kasutada kõiki meetmeid, mis on talle järelevalveorganina antud (nt ettekirjutus, sunniraha jmt). Haridus- ja Teadusministeerium omab hariduse infosüsteemi kaudu ülevaadet lasteaias tegelikult osutatud tugiteenustest. 21 Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab, et õpetajad jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut lasteaias ning kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi, arvestades hariduse infosüsteemis olevate andmetega lapse hariduslike erivajaduste ja tugimeetmete rakendamise kohta. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse põhimõtetest, mis on sätestatud alushariduse riiklikus õppekavas. Eelnõu § 9 lõike 4 kohaselt tagatakse lapsele vajaduse korral lasteaias tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi või muu tugispetsialisti teenus, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale. Tugispetsialistide teenuste rakendamiseks loob võimalused lasteaia pidaja ning teenuse rakendamist korraldab direktor. Sarnaselt PGSiga võimaldab eelnõu tugispetsialistide teenuse tagamiseks võtta tugispetsialist lasteaeda tööle või korraldada teenuse osutamine muul viisil. Lasteaia pidajal on kohustus tagada teenuse kättesaadavus. See tähendab eelkõige teenuse rahastamist (vajadusel isikute lasteaeda tööle palkamist või teenuse ostmist teenuse osutajatelt). Direktoril on kohustus teenust igapäevaselt korraldada. Võrreldes kehtiva KELSiga, mis sätestab, et lapsele tagatakse lasteaias vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus, on eelnõus täpsustatud muu tugiteenuse sisu. Eelnõu kohaselt peab tugispetsialistide teenus ka lasteaias vastama PGS § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale. Muudatus on kooskõlas Riigikontrolli tugiteenuste auditi soovitustega soodustada tugiteenuste terviklikku tagamist lasteaedades ja koolides. Lasteaia ja kooli tugispetsialistidele ühtsete kvalifikatsiooninõuete ning teenuse standardite kehtestamine tagab üldhariduse erinevatel tasemetel teenuse ühtlase kvaliteedi ning võimaldab omavalitsusüksusel tugispetsialistide ressurssi asutuste vahel paindlikult jagada. Eelnõu § 9 lõige 5 sätestab, et lasteaed kannab andmed rakendatud tugiteenuse ja teenuse osutaja kohta hariduse infosüsteemi. Lapse elukohajärgsel kohaliku omavalitsuse üksusel on lapsele ja perele vajalike tugiteenuste pakkumiseks õigus töödelda hariduse infosüsteemi andmeid. Sätte eesmärk on infoliikumise hõlbustamise läbi parandada lapse ja pere vajadustele vastava ja õigeaegse teenuse kättesaadavust. Eelnõu § 9 lõike 6 sätestab, et kui ilmneb lapse andekus, tagatakse talle lasteaias vajaduse korral täiendav juhendamine õpetajate või teiste spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu. Säte on oluline, tagamaks täiendav juhendamine ja individuaalne lähenemine ka andekale lapsele, kelle võimete ja potentsiaali realiseerimine on oluline juba alushariduses, kuivõrd seeläbi toetatakse lapse edasist edukat toimetulekut ka järgmistel haridustasemetel. Eelnõu § 10 reguleerib lapsele vajaliku toe väljaselgitamist ja vajaliku toe rakendamist. Käesoleva seaduse eelnõuga kavandatakse tugisüsteemide ühtlustamine alus- ja põhihariduses. Sarnaselt PGSiga kaotatakse käesolevas seaduses jäik erirühmade jaotus ja täituvuse piirnormid ning luuakse senisest paindlikumad võimalused iga lapse arengu toetamiseks. Seejuures lähtutakse ennekõike lapse toe vajadusest ja mahust, mitte tema meditsiinilisest diagnoosist. Kehtivas KELSis sätestatud nõustamismeeskonna poolt tehtavaid otsuseid sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks käsitletakse käesolevas eelnõus edaspidi soovitustena tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Tõhustatud ja eritugi väljendub eelkõige lapsele sobiva kollektiivi 22 suuruses ning erivajadusest tulenevate spetsiifiliste kohanduste ulatuses õppe- ja kasvatusprotsessis. Soovituse erivajadusega lapsele toe rakendamiseks annab nõustamismeeskond. Sarnaselt PGSiga on eelnõu kohaselt tõhustatud tuge vajava lapse puhul rühma suuruseks kuni 12 last ja erituge vajava lapse puhul kuni 6 last. Samas ei pruugi erivajadusega laps ilmtingimata vajada väiksemat rühma. Sellisel juhul võib lapsele tagada individuaalset lisatuge ka tavapärase koosseisuga rühmas. Soovituse konkreetsele lapsele sobiva kollektiivi suuruse või rühmas vajatava lisatoe kohta annab nõustamismeeskond. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt loob lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja lapsele vajaliku toe pakkumiseks võimalused lasteaia pidaja ning selle korraldab direktor. Vastavat regulatsiooni ning pidaja ja direktori rolli tugiteenuste osutamisel ei ole võrreldes kehtiva KELSiga sisuliselt muudetud. Eelnõu § 10 lõike 2 alusel määrab direktor lapse arengu toetamiseks haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija, kelle ülesanne on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist. Kehtiva koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt on lapse arengu toetamine lasteasutuses meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juht. Eelnõu täpsustab senist regulatsiooni, andes direktorile õiguse määrata tugiteenuste osutamisega seotud meeskonnatöö korraldamiseks ning võrgustikutöö koordineerimiseks vastav töötaja. Haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija näol on tegemist uue rolliga alushariduses. Vastav ametikoht ei eelda täiendava ametikoha loomist lasteaias. Haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija rolli võib täita üks lasteaias töötavatest tugispetsialistidest, õppealajuhataja või muu nimetatud ametikohale sobiv töötaja. Eelnõu § 10 lõige 3 avab haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija ülesannete sisu. Sätte kohaselt toetab ja juhendab haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija õpetajat lapse esmase toetamise kavandamisel, nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, lasteaias pakutavate lapse arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning põhikooli ülemineku toetamiseks. Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab, et kui lapsel ilmneb vajadus saada tuge, teavitab lasteaed sellest vanemat ning korraldab lapse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid. Eelnõu § 10 lõige 5 sätestab, et lapsel, kellel esinevad raskused kohanemisel või tekib mahajäämus alushariduse riiklikus õppekavas kirjeldatud arengu eeldatavate tulemuste saavutamisel, annab lasteaed üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpet individuaalselt või alarühmas. Alarühma mõiste tuleneb riiklikust õppekavas kirjeldatud füüsilise keskkonna kujundamise põhimõttest. Käesolevaga viidatakse soovitusele viia õppe- ja kasvatustegevusi lapse toetamise eesmärgil läbi väiksemates gruppides. Eelnõu § 10 lõige 6 sätestab, et kui lasteaia tagatud üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. Nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on laps käsitletav haridusliku erivajadusega lapsena. 23 Sätte kohaselt on tõhustatud või eritoe rakendamiseks, täiendavalt nõustamismeeskonna soovitusele, vajalik vanema nõusolek. Olukorras, kus vanema tegevus või tegevusetus rikub lapse õigust tema heaolu ja arengu toetamisele, teatab lasteaed omavalitsusüksust abivajavast lapsest. Omavalitsusüksus rakendab seejärel vajadusel meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks. Eelnõu kohaselt on oluline lapsele tugi ja arengu toetamine tagada. Eelnõu § 10 lõige 7 sätestab, et lapse heaolu toetamiseks võib lasteaias moodustada väiksemaid rühmasid. Haridusliku erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma tagamisel tuleb järgida nõustamismeeskonna soovitusi. Lapse heaolu toetamiseks on lasteaed vaba moodustama eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatud piirarvust väiksemaid rühmi. Nõustamismeeskonna soovitusi rühmade moodustamisel on eelnõu kohaselt vaja arvestada üksnes juhul, kui tegemist on tõhustatud tuge või erituge vajava lapsega, kellele nõustamismeeskond on andnud soovituse viia õppe- ja kasvatustegevusi läbi väiksemas kollektiivis. Eelnõu § 10 lõike 8 alusel rakendatakse tõhustatud tuge lapsele, kes oma hariduslikust erivajadusest lähtuvalt vajab: 1) vähemalt ühte tugispetsialisti teenust; 2) spetsiifilist õppe- ja kasvatustegevuse korraldust, -keskkonda, -metoodikat, või -vahendeid ning 3) individuaalset tuge rühmas või õpet kuni 12 lapsega rühmas. Käesoleva sättega kirjeldatakse, millised tingimused peab lasteaed tagama lapsele, kellele rakendatakse nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge. Eelnõu § 10 lõike 9 alusel rakendatakse erituge lapsele, kes oma erivajadusest lähtuvalt vajab: 1) mitut tugispetsialisti teenust; 2) kohandusi mitmes käesoleva paragrahvi lõikes 10 punktis 2 nimetatud valdkonnas ning 3) pidevat individuaalset tuge rühmas või õpet kuni kuue lapsega rühmas. Käesoleva sättega kirjeldatakse, millised tingimused peab lasteaed tagama lapsele, kellele rakendatakse nõustamismeeskonna soovitusel erituge. Eelnõu § 10 lõike 10 alusel kantakse haridusliku erivajadusega lapse hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, kohandused õppes, rakendatud tugimeetmed ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta lapse individuaalsesse arenduskavasse, mille täitmise eest vastutab õpetaja. Käesolevas sättes viidatud tugimeetmed hõlmavad endas nii tugispetsialistide teenuseid kui ka kohandusi õppe- ja kasvatustegevuses. Eelnõu § 10 lõike 11 sätestab, et vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks. Sätte eesmärgiks on kehtestada põhimõte, et toe rakendamise mõju lapse arengule peab regulaarselt hindama ning analüüsima. Vastavad hindamised on aluseks edasise toe rakendamisel ja edasise tegevuse kavandamisel. 24 Eelnõu § 11 sätestab huvitegevuse korraldamise põhimõtted. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt võib lasteaias korraldada huvitegevust, mille eesmärk on võimaldada huvialast tegevust lisaks lasteaia õppekavale, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Huvitegevuse korraldus lasteaias ei tohi takistada õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimist. Kehtivas KELSis ei ole huvitegevuse korraldust reguleeritud. Huvitegevus lasteaias ei ole alushariduse osa, kuid täiendab seda laste huvidest lähtuvalt. Vajalike üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamine on tagatud alushariduse riikliku õppekava kaudu, mille korraldamiseks on riik omavalitsusüksustele ette näinud vastavad rahalised vahendid. Kui huvitegevust ei korraldata, ei mõjuta see alushariduse omandamise võimaldamist ja selle kvaliteeti. Huvitegevuse korraldamise põhimõtteid on asjakohane käesolevas eelnõus reguleerida, sest praktikas on võrdlemisi levinud, et huvitegevus lasteaias õppekavaväliselt aset leiab. Sättes rõhutatakse, et huvitegevust saab korraldada vaid täiendavalt alushariduse omandamise võimaldamisele ja see ei tohi takistada õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimist. Nimetatust lähtuvalt toimub huvitegevus lasteaias ainult õppe- ja kasvatustegevusest vabal ajal. Lasteaed ei pea ise huvitegevust läbi viima, vaid võib osta vastavat teenust nt huvikoolilt. Täiendavalt kohustab käesolev regulatsioon huvitegevuse korraldamisel eelnevalt ära kuulama hoolekogu arvamuse. Seda põhjusel, et lasteaias võib huvitegevust korraldada eelkõige vanemate huvi korral, sest huvitegevuse toimumisega seotud kulusid kannab vanem. Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt on huvitegevuses osalemine lapse jaoks vabatahtlik ning huvitegevuse rahastamise tagab huvitegevuses osaleva lapse vanem. Huvitegevust võib rahastada osaliselt või täielikult ka kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna huvitegevus on õppekavaväline tegevus, rahastavad seda need vanemad, kelle lapsed vastavas huvitegevuses osalevad. Huvitegevuses osalemine on vabatahtlik ja otsuse lapse osalemise osas teeb vanem. Omavalitsusüksus võib huvitegevuses osalemist toetada, kuid omavalitsusüksuselt ei saa nõuda õppekavavälise huvitegevuse rahastamist. Omavalitsusüksus võib huvitegevusega seotud kulu katta osaliselt või täies ulatuses, kui tal on selleks vahendeid. Vastavasisulise ettepaneku võib omavalitsusüksusele teha näiteks hoolekogu. Eelnõu 3. peatükk sätestab lapse, vanema ja lasteaia pidaja õigused ja kohustused alushariduse süsteemis. Võrreldes kehtiva KELS §-dega 17 ja 18 on täpsustatud laste ja vanemate õigusi ja kohustusi ning lisatud lasteaia pidaja õigused ja kohustused. Eelnõu §-s 12 sõnastatakse lapse õigused alushariduse süsteemis. Lapsel on õigus tema heaolu ja arengu toetamisele ning seda soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale. Lapsel on õigus väljendada oma arvamust ning sellega peab kodus ja lasteaias vastavalt lapse vanusele ning arengule arvestama. Võrreldes kehtiva KELS §-s 17 sätestatuga on sõnastust täpsustatud ning eelnõusse on lisatud lapse õigus väljendada oma arvamust. Täiendavalt tuleb lapse õiguste osas kohaldada ka kõiki teisi rahvusvahelistest lepingutest ja siseriiklikust õigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Lapse õiguste sätestamine on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste 25 konventsiooni ja selle lisaprotokollidega ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja teiste asjakohaste õigusaktidega. Lapse õigustega arvestamiseks peab õpi- ja kasvukeskkond olema last väärtustav ning tema arengut toetav. Lasteaias on oluline lapsi kuulata ja toetada nende aktiivset õppimist. Laste arvamusega arvestamise eesmärgil on lasteaedades kasutusel sisehindamise vahendid, mille kaudu selgitatakse välja laste rahulolu lasteaiaga. Kirjeldatud sisehindamise raames kaardistatakse laste arvamusi lasteaia õppe- ja kasvatustegevuste kohta ja tehakse kindlaks, mis lastele meeldib ning mis põhjustab raskusi. Laste arvamused ja ideed on õpetajatele oluliseks sisendiks õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ning hindamisel. Lapse arvamust ei pea arvestama, kui see kahjustab lapse arengut ja heaolu. Eelnõu §-s 13 sätestatakse vanema õigused ja kohustused. Võrreldes kehtiva KELS §-ga 12 on vanema õiguste ja kohustuste sisu muudetud. Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt on vanemal on õigus saada käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaialt tuge lapse arengu ja tema alushariduse omandamise toetamisel; saada lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta; osaleda käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaia hoolekogu töös ning teha lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel. Vanema õiguste ja kohustuste sisu on võrreldes kehtiva KELSiga täpsustatud ning muudetud käesoleva eelnõu regulatsioonidele vastavaks. Senisest sõnastusest on välja jäetud vanema õigusi puudutavad sätted, mis tulenevad teistest õigusaktidest või ka käesoleva eelnõu teistest sätetest. Näiteks on teabe saamise õigus tagatud avaliku teabe seadusega ning käesoleva eelnõu §-ga 4 on tagatud vanemate õigus saada lapsele lasteaiakoht. Eelnõu § 13 lõige 2 sätestab, et vanemal on kohustus järgida alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ning teha lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ja lapsele tugispetsialisti teenuste võimaldamiseks; tagada lapse arenguks ja alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ning katta sellega kaasnev kulu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi; teavitada kirjalikult lasteaia direktorit lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse lasteaias võimaluse korral päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust. Võrreldes kehtiva KELSiga on täpsustatud vanema koostöö kohustust. Alushariduse riikliku õppekava järgi on õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk lapse mitmekülgne ja järjepidev areng koolivalmiduse kujunemiseks kodu ja lasteaia koostöös. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuste raames toetatakse lapse üldoskuste (mängu-, tunnetus- ja õpioskuste, sotsiaalsete ja eneseregulatsiooni oskuste) ning valdkondlike (keel ja kõne, mina ja keskkond, matemaatika, kunst, liikumine ja muusika) oskuste kujunemist ja arengut. Täiendavalt sõnastatakse eelnõus vanema kohustus teavitada lasteaia direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest. Lasteaia direktori teavitamine lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest ei ole lapsevanema jaoks uus nõue. Lapse tervise eritingimustest teavitamine on kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2010. a määruse nr 61 “Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale” § 7 lõikes 2, mille kohaselt informeerib vanem lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandab personal võimaluse korral rühma päevakava, kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust. 26 Vastav regulatsioon on oluline lapse heaolu ja tervisekaitse tagamiseks ning arengu toetamiseks. Käesolevaga on vanem kohustatud lasteaeda teavitama lapse terviserikkest või võimalikust nakkusohust, mis võib ohustada teisi lapsi või last ennast. Kui vanem lasteaeda lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest ei teavita, ei saa lasteaed võtta vastustust võimalike tervisekahjude ennetamisel ja tekkimise vältimisel. Kui vanem on lasteaeda terviseriskist teavitanud, peab lasteaed võtma kasutusele kõik meetmed, mis aitavad võimalikku tervisekahju lastele vähendada. Olukorras, kus vanem ei pea kinni sättes reguleeritud kohustusest, võib lasteaed või selle pidaja laste õiguste tagamiseks lastekaitse poole pöörduda. Lasteaia direktor peab jälgima, et isikuandmete töötlemisel lasteaias ei ületataks seadusega ette nähtud piire, st andmetöötlus peab olema kooskõlas isikuandmete töötlemise järgmiste põhimõtetega: seaduslikkus, eesmärgikohasus, kvaliteet, õigsus, säilitamine ja turvalisus. Andmetöötluse osa, mida seaduse volitusnorm ei hõlma, peab olema kaetud lapsevanema nõusolekuga. Nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtetele. Eelnõu §-s 14 sätestatakse lasteaia pidaja õigused ja kohustused. Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt on lasteaia pidajal õigus korraldada lasteaia koostööd kogukonnaga, põhikooliga ja muude asutustega; pöörduda vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ja rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid; saada käesolevas seaduses sätestatud korras toetust alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. Kehtivas KELSis kajastuvad eelnõus sõnastatud õigused osaliselt § 20 lõikes 3 ja § 22 lõigetes 2 ja 3, milles käsitletakse lasteaia personali ja pedagoogide ülesandeid. Kuivõrd õiguslik suhe lasteaiakoha tagamisel tekib lasteaia pidaja ja vanema vahel, sõnastatakse sättes lasteaia pidaja õigused, mida pidaja saab teostada lasteaia kaudu. Eelnimetatud põhjusel ei ole käesolevas eelnõus peetud põhjendatuks ühe või teise lasteaia töötajate grupi esiletoomist. Rahvusvaheliselt on peetud oluliseks lasteaia pidaja head koostööd kogukonnaga ja teiste asutustega, sest see aitab kaasa alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi paremale tagamisele. Nimetatust lähtuvalt on kohane käesolevas eelnõus kehtestada pidaja kohustus korraldada koostööd kogukonnaga, põhikooliga ja muude asutustega. Lapse huvides ja tema õiguste tagamiseks on lasteaia pidajal on õigus pöörduda vanema poole, et tagada käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmine vanema poolt. Näiteks, kui vanem ei pea kinni lasteaia kodukorrast või ei tee koostööd lapse arengu toetamiseks. Täiendavalt on lasteaia pidajal õigus vanemat lapse heaolu ja turvalisuse tagamise kohustamiseks mõjutada lastekaitseseaduses sätestatud meetmeid kasutades. Olukorras, kus vanema tegevus või tegevusetus rikub lapse õigust heaolule ja arengu toetamisele, teatab lasteaed abivajavast lapsest omavalitsusüksust, kes rakendab vajaduse korral meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks. Lasteaia pidajal on käesolevas seaduses sätestatud korras õigus saada toetust alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. Riigieelarvest eraldatakse omavalitsusüksusele toetust käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud lasteaiaõpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks, sealhulgas võib omavalitsusüksus nimetatud toetust kasutada tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks (§ 33 lõige 2). Eralasteaia rahastamise tingimused ja korra kehtestab omavalitsusüksus (§ 34 27 lõige 3). Eralasteaia ja -lapsehoiu pidajal on õigus omavalitsusüksuselt toetust saada käesolevas seaduseelnõus kehtestatud tingimustel. Eelnõu § 14 lõige 2 sätestab lasteaia pidaja olulisemad kohustused. Lasteaia pidajal on kohustus tagada lastele kvaliteetse alushariduse kättesaadavus ja lasteaiale tugi käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; nõustada koostöös lasteaiaga vanemaid lapse arengu ja alushariduse küsimustes; jälgida koostöös lasteaiaga regulaarselt lapse terviklikku arengut ning anda vanematele sellekohast tagasisidet, pakkuda esmaabi ning käesolevas seaduses sätestatud korras tuge; teavitada koostöös lasteaiaga vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Sätte kohaselt on lasteaed on oma ülesannete täitmisel sõltuv lasteaia pidajast, kes vastutab alushariduse tagamise eest. Nimetatust lähtuvalt peab lasteaia pidaja lasteaiale tagama ressursid ja toe kvaliteetse alushariduse pakkumisega seotud ülesannete täitmiseks, nt võimaldama tugiteenuste osutamiseks vajalikud vahendid või lahendama lasteaia riskianalüüsiga välja selgitatud probleemid. Käesoleva sätte eesmärk on rõhutada, et alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi eest vastutab lõppastmes lasteaia pidaja. Vastav rõhuasetus on oluline, sest praktikas pöördutakse lasteaiaga seotud olme- või kommunikatsiooniprobleemide korral sageli Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, kuigi tegelikult saab lahendused välja pakkuda lasteaia pidaja kohalikul tasandil. Alles olukorras, kui pidaja oma kohustusi ei täida ning on tekkinud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise oht, on asjakohane pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, kes algatab ka vastava järelevalvemenetluse. Käesoleva sätte punkti 2 kohaselt tuleb koostöös lasteaiaga nõustada vanemaid lapse arengu ja alushariduse küsimustes. Punkti 3 kohaselt peab lasteaia pidaja jälgima koostöös lasteaiaga regulaarselt lapse terviklikku arengut ja andma vanematele sellekohast tagasisidet, pakkuma esmaabi ning tuge käesolevas seaduses sätestatud korras. Viimane tähendab ühtlasi ka lasteaia personali koolitamist, nõustamist või selleks vajalike töötajate tagamist, nt vajadusel meditsiiniline personal krooniliselt haigete laste toetamiseks, sh ravimite manustamiseks. Regulatsiooni sõnastamisel on lähtutud kehtiva KELS §-st 14 ja sotsiaalministri 24. septembri 2010. a määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ § 6 lõikest 3. Lasteaia ja pidaja koostöö vanemate nõustamisel, lapse arengu jälgimisel ja õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest teavitamisel tähendab, et vanem võib eelpool loetletud küsimustes pöörduda nii pidaja kui ka lasteaia poole. Seejuures peab loetletud ülesannete täitmisega seotud kohustus olema täidetud kvaliteetselt ning vajadusel ühiselt või iseseisvalt. Eelnõu 4. peatükis on koondatud lasteaia tegevusega seotud regulatsioon. Peatüki esimeses jaos reguleeritakse õppeõigusega seotud, teises lasteaia juhtimisega seotud ning kolmandas lasteaia töötajatega seotud sätteid. Võrreldes kehtiva KELSiga on lasteaia tegevuse korraldamine käesolevas eelnõus reguleeritud 4. peatüki üldsätetes. Nimetatu eesmärgiks on luua seaduses terviklikum ülevaade lasteaia korraldamise üldistest alustest. Käesolevas peatükis sätestatakse erisus eralasteaia juhtorgani moodustamisele ja selle tegevusele. Täiendavalt eristatakse regulatsioonis munitsipaal- ja eralasteaedade töö korraldust. Kuna nende juriidiline omandivorm on erinev, on erinev ka nende asutuste töö korraldamine ja juhtimine. 28 Eelnõu §-a 15 sätestatakse lasteaia tegevuse korraldamise üldised alused. Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt võib lasteaia tegevust korraldada munitsipaal- või eralasteaias. Munitsipaallasteaia pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus ning eralasteaia pidaja on eraõiguslik juriidiline isik. Võrreldes kehtiva KELS § 4 lõikega 1 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud. Sätte eesmärk on kehtestada selge vastutus lasteaia omandivormist lähtuvalt ning piiritleda, mil viisil võib käesolevas seaduses sätestatud korras alusharidust võimaldada. Sõltuvalt lasteaia omandivormist erineb lasteaedade tegevuse õiguslik vorm. Munitsipaallasteaia pidaja tegevuse aluspõhimõtted tulenevad PS §-st 37, mis tähendab, et munitsipaallasteaed täidab avalikku ülesannet. Eralasteaia teenus muutub avalikuks ülesandeks siis, kui seda osutatakse avalik- õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Oma õiguste kaitseks tuleb munitsipaallasteaia puhul pöörduda eelkõige omavalitsusüksuse poole või halduskohtusse. Eralasteaia puhul tuleb pöörduda eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani poole või tsiviilkohtusse. Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab, et lasteaed asutatakse lasteaia pidaja otsusega. Lasteaia pidaja kehtestab põhimääruse või -kirja, milles sätestatakse vähemalt lasteaia asukoht ja tegevuskohad, nimetus, struktuur ning õppekeel või õppekeeled. Munitsipaallasteaed asutatakse omavalitsusüksuse otsusega ning eralasteaed asutatakse eraõigusliku juriidilise isiku otsusega sõltuvalt tema omandivormist. Eraõigusliku juriidilise isiku otsuse teeb kõrgeim juhtorgan, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Eralasteaia asutamise otsuse tegemiseks ei näe õigusaktid ette otsuse tegemise vormi. Munitsipaallasteaia asutamise otsuse tegemiseks on ette nähtud kord kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi ka KOKS). KOKS § 35 lõike 2 kohaselt otsustab valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse (munitsipaallasteaia) asutamise ja selle tegevuse lõpetamise volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. Kehtestatud põhimäärus- või kiri on õppeõiguse taotlemise üheks eelduseks. Võrreldes kehtiva KELSi §-ga 9 on täpsustatud lasteaia põhimääruse regulatsiooni ning eelnõu vastavast sättest on välja jäetud kohustus reguleerida seda, mis on sätestatud edaspidi seaduse tasemel. Näiteks on edaspidi seaduses sätestatud direktori pädevus ja tema ülesanded, samuti hoolekogu pädevus ja ülesanded. Eelnõu § 15 lõige 3 sätestab, et lasteaia tegutsemise ja alushariduse võimaldamise õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras õppeõigusega. Nii munitsipaal- kui eralasteaed loetakse asutatuks õppeõiguse andmisega. Õppeõigus annab lasteaiale õiguse alusharidust võimaldada. Eralasteaia jaoks tähendab õppeõiguse saamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka MSÜS) § 16 tähenduses loakohutuse täitmist. Ilma õppeõiguseta ei tohi õppe- ja kasvatustegevust läbi viia. Kui sisuline tegevus vastab lasteaia tegevuse tunnustele, kuid puudub õppeõigus, on tegemist on ebaseadusliku majandustegevusega karistusseadustiku (edaspidi ka KarS) § 372 tähenduses. Õppeõigus asendab edaspidi KELS alusel väljastatud koolitusluba ja erakooliseaduse alusel väljastatud tegevusluba. Õppeõiguse ja selle taotlemise kohta on antud täpsemad selgitused seletuskirja § 21 juures. Koolituslubade ja tegevuslubade üleminekusätete kohta on antud selgitused seaduse rakendussätete juures. 29 Eelnõu § 15 lõige 4 sätestab, et lasteaia pidaja otsusel võib lasteaed tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas. Sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. Regulatsiooni eesmärk on tagada lasteaia tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks piisav paindlikkus. Ühe asutusena mitmes tegevuskohas tegutseva lasteaia puhul on õiguslikult tegemist ühe lasteaiaga (juriidilise isikuga). Regulatsiooni kohaselt võib lasteaia pidaja olemasolevaid lasteaedu üheks asutuseks konsolideerida. Säte kehtib ka tulevikus asutavate lasteaedade suhtes. Nii võib mitmes tegevuskohas tegutseval lasteaial olla üks direktor ning tegevuskohtades üksnes õppealajuhataja. Eesmärk on hoida lasteaiavõrk optimaalsena ning pikemas perspektiivis hoida kokku ka lasteaia juhtimiskuludelt. Eelnõu § 15 lõike 5 kohaselt võivad lasteaed ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud põhikool tegutseda ühe asutusena. Võrreldes kehtiva KELS § 5 lõikega 2 ei ole regulatsiooni muudetud. Põhikool on üldhariduskool. PGSist tulenevalt võib põhikooli tegutsemise vorm olla lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena. Eelnõu § 15 lõike 6 sätestab, et ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus. Lasteaia pidaja otsusel võib ühe asutusena tegutsev lasteaed ja põhikool moodustada ühise hoolekogu, kelle õigused ja kohustused tulenevad käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. Tegemist on uue regulatsiooniga, mille kohaselt võib lasteaia pidaja otsusel ühe asutusena tegutsev lasteaed ja põhikool moodustada ühise hoolekogu, kes tagab õiguste ja kohustuste täitmise, mis tulenevad käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. Eesmärk on vähendada bürokraatiat erinevate juhtorganite loomisel. Mõistlik on lasteaed- põhikooli puhul luua üks juhtorgan. Eelnõu § 15 lõigete 7–9 sõnastus on üle toodud kehtiva KELS § 33 lõigetest 1, 2 ja 4. Kehtiva KELSi ülejäänud lasteaia ümberkorraldamist ja -kujundamist reguleerivad sätted on käesolevast eelnõust välja jäetud, sest need on kaetud eelnõu § 15 teiste sätetega. Ühtlasi on käesolevast eelnõust välja jäetud ka lasteaia ümberkujundamise korraldus, mis reguleeris eri liiki lasteaedade ümberkujundamist. Vastavaid sätted käesolevas eelnõus ei reguleerita, sest lasteaedadele eri liike eelnõuga ei kehtestata. Kehtiva KELS § 33 lõige 4 eeldab, et lasteaia ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusena tuleb igal juhul taotleda koolitusluba (käesoleva seaduse tähenduses õppeõigus). Eelnõu § 15 lõikes 9 on PGS § 80 lõike 6 regulatsiooni arvesse võttes sätestatud, et kui ümberkorraldamisel lasteaiad ühendatakse (ühendatavad lasteaiad lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus lasteaed), jaotatakse või eraldatakse, tuleb õppeõigus taotleda ümberkorralduse tulemusel asutatud uuele lasteaiale. Lasteaedade liitmisel (liidetav lasteaed lõpetab oma tegevuse) õppeõigust taotleda vaja ei ole. Selline regulatsioon vähendab õppeõiguse taotlemise kohustusi. Eelnõu § 15 lõige 10 sätestab, et ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli ümberkorraldamise, kooli pidamise üleandmise ning tegevuse lõpetamise osas kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Võrreldes kehtiva KELSi §-ga 33 on regulatsiooni muudetud ja viidatud PGSi § 80 ja 81. 30 Eelnõu § 15 lõike 11 kohaselt võib lapse munitsipaallasteaiast välja arvata üksnes vanema soovil või koolikohustuse täitma asumisel. Kehtivas KELSis ei ole lapse munitsipaallasteaiast väljaarvamist reguleeritud. Laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Eelnõu vastava regulatsiooni vajaduse tingib asjaolu, et praktikas on omavalitsusüksused õigusvastaselt kehtestanud laste lasteaeda vastuvõtu ja väljaarvamise kordades tingimused lapse lasteaiast väljaarvamiseks, nt lapse pikemaajalisel puudumisel lasteaiast või olukorras, kui vanem ei ole tasunud lasteaia osalustasu. Kehtiva KELSi kohaselt ei tohi omavalitsusüksus aga kitsendusi lapse lasteaeda vastuvõtmiseks või lasteaiakoha kasutamiseks kehtestada. Kirjeldatud õigusselguse puudumisele ja tekkinud õigusvastastele olukordadele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Käesoleva regulatsiooniga sätestatakse seega lapse munitsipaallasteaiast välja arvamise tingimused. Sätte kohaselt võib lapse munitsipaallasteaiast välja arvata üksnes vanema avalduse alusel või siis, kui laps läheb kooli. Muid aluseid lapse lasteaiast välja arvamiseks eelnõu ette ei näe ning omavalitsusüksus ei tohi täiendavaid aluseid lapse munitsipaallasteaiast välja arvamiseks ka kehtestada. Sätte eesmärk on tagada õigusselgus lapse munitsipaallasteaiast väljaarvamisel. Lasteaia peavad saama käia kõik lapsed, kelle vanemad seda soovivad. Lapsevanem realiseerib ja kaitseb oma õigust lapse kasvatamisel ja tema hariduse üle otsustamisel (PS § 27 lg 3 ja § 37 lg 3). PS § 37 kohaselt on igaühel õigus haridusele, sh alusharidusele. Omavalitsusüksuse õiguste tagamine tuleb täita vastavate õiguskaitsevahendite kaudu. Seega, kui lasteaia kohatasu maksmata jätmise põhjuseks on pere halvenenud sotsiaalmajanduslik olukord, tuleb perele pakkuda abi sotsiaaltoetuste näol või kasutada eelnõu § 31 lõikes 6 sätestatud õigust vanema osalustasu ja toidukulu diferentseerimiseks. Kui tasu maksmata jätmise objektiivsed põhjused puuduvad, võib omavalitsusüksus oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kuid last ei või sel põhjusel lasteaiast välja arvata. Käesoleval juhul on eesmärgiks kaitsta laste õigust haridusele, vanemate kohustustuste täitmisest sõltumata. Vanemate kohustuste täitmise tagamiseks tuleb rakendada teisi õiguslikke vahendeid. Eelnõu § 15 lõikes 12 sätestatakse, et direktor koostab koostöös töötajatega kodukorra. Kodukorras sätestatakse laste ja lasteaia töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja nende juhtumite lahendamise kord. Kodukorra kehtestab direktor, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Lasteaia kodukord on lastele, vanematele ja lasteaia töötajatele täitmiseks kohustuslik ning see avalikustatakse lasteaia veebilehel. Võrreldes kehtiva KELS §-ga 92 käsitletakse lasteaia kodukorda käesolevas peatükis, sest kodukord on seotud lasteaia tegevuse korraldamisega. Lasteaia töötajad osalevad kodukorra koostamisel. Enne kodukorra kehtestamist kuulab direktor ära hoolekogu arvamuse. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse erisus eralasteaia juhtorgani moodustamisele ja selle tegevusele. Kehtiv KELS reguleerib munitsipaallasteaedade tegevust ja eralasteaedadele kohaldatakse seda niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Edaspidi reguleerib nii munitsipaal- kui eralasteaedade tegevust käesolev eelnõu. 31 Eelnõu § 16 sätestab, et eralasteaia pidaja loob õppe- ja kasvatustegevuse koordineerimiseks eralasteaias kollegiaalse juhtorgani, kellele kohaldatakse käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatut. Eralasteaia pidaja peab looma juhtorgani, kellel on hoolekogu õigused ja kohustused. Kuivõrd eralasteaia pidaja näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, valib juhtorgani nimetuse eralasteaia pidaja, nt võib juhtorgan eralasteaias kanda nõukogu või kolleegiumi nimetust. Regulatsiooni tulemusel muutuvad hoolekogule antud ülesanded lasteaia omandivormist sõltumata ühetaoliseks. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole eralasteaia hoolekogul edaspidi erakooliseaduse tähenduses äriühingu juhtimisega seotud ülesandeid. Näiteks ei ole hoolekogul pädevust esitada erakooli pidajale kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmise ettepanekuid, samuti ei tegele hoolekogu eelarve, majandusaasta aruande ja vahearuannete küsimuste arutamisega. Hoolekogu kui juhtorgani pädevus on käesoleva eelnõu kohaselt seotud ainult õppe- ja kasvatustegevuse küsimustega. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse eralasteaia pidaja ja vanema vahelise lepingu tingimused. Kuna võlaõigusseaduse kohaselt kehtib lepinguvabaduse põhimõte, võib seadusandja avalikes huvides sätestada imperatiivsed sätted, et kaitsta vanemate ja laste huve. Käesolevas eelnõus sätestatakse vastavad tingimused seaduse eesmärgi täitmise tagamiseks. Täiendavalt on vastav regulatsioon vajalik eralasteaia pidajale, sest lepinguga lepitakse kokku olulised tingimused eralasteaia tegevuse rahastamiseks. Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt sõlmitakse vanema ja eralasteaia pidaja vahel kirjalik leping. Lepinguga kohustub eralasteaia pidaja võimaldama lapsele alushariduse riiklikule õppekavale vastavat alusharidust ning vanem on kohustatud tasuma õppemaksu. Võrreldes EraKS § 17 lõikega 1 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud. Eraõiguslike suhete puhul on vaja alushariduse kättesaadavuse tagamiseks sätestada poolte õigused ja kohustused. Käesoleva sätte kohaselt peab eralasteaed võimaldama lapsele alushariduse riiklikule õppekavale vastavat haridust ning vanem on kohustatud tasuma selle eest õppemaksu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Kuivõrd tegemist on eraõigusliku suhtega, kasutatakse lasteaiakoha tasu kohta erakooliseadusest tulenevalt mõistet õppemaks. Õppemaksust arvatakse maha need kulud, mis hüvitatakse eralasteaia pidajale omavalitsusüksuse kaudu, kui selleks on olemas vastav kokkulepe. Kui vanem otsustab loobuda omavalitsusüksuse poolt pakutud munitsipaallasteaia kohast, tasub eralasteaiaga kaasnevad kulud vanem. Eelnõu § 17 lõige 2 sätestab tingimused lepingu sõlmimiseks. Lepingus tuleb kindlaks määrata lasteaia õppekava, mille alusel toimub lapse arengu toetamine või alushariduse võimaldamine; õppe- ja kasvatustegevuse koht; õppemaksu tasumise tingimused ja kord; eralasteaia pidaja kohustused alushariduse jätkamise tagamisel, kui eralasteaia õppeõigus tunnistatakse kehtetuks; vajaduse korral muud tingimused, mis eralasteaia pidaja loob kvaliteetse alushariduse tagamiseks. Võrreldes EraKS § 17 lõikega 4 on täpsustatud lepingus kajastuvaid tingimusi, lähtudes eralasteaia erisustest. Näiteks sätestatakse käesolevas eelnõus, et lepingus tuleb kokku leppida eralasteaia pidaja kohustused alushariduse jätkamise tagamisel, kui eralasteaia õppeõigus 32 tunnistatakse kehtetuks. Vastav regulatsioon on vajalik õiguskindluse tagamiseks olukorras, kui eralasteaia õppeõigus tunnistatakse kehtetuks, sest lasteaed ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Nimetatud olukordade vältimiseks sätestatakse lepingus näiteks tingimus, et eralasteaia pidaja tagab õppeõiguse kehtetuks tunnistamise korral vanemale järgmise kolme kalendrikuu jooksul lasteaiakoha mõnes teises oma hallatavas eralasteaias. Vastava sätte eesmärgiks on suunata lepingu osapooli eralasteaia kohaga seotud tingimuste osas kokku leppima. Täiendavalt tagatakse sättega, et õppeõiguse kehtetuks tunnistamisel tagab eralasteaia pidaja vanemale lasteaiakoha ning eralasteaia pidaja kohustusi ei pea koheselt täitma asuma omavalitsusüksus, kellel ei pruugi olla võimalik vanemale pakkuda lasteaiakohta samadel tingimustel. Sarnane põhimõte on kehtestatud kõrgharidusseaduses. Eelnõu §-s 18 sätestatakse lasteaia arengukava põhimõtted. Võrreldes kehtiva KELS §-ga 91 on regulatsiooni muudetud paindlikumaks. Eelnõu lähtub põhimõttest, et arengukava ja sisehindamise süsteem peavad olema omavahel paremini sidustatud ning sisehindamine peab olema seotud arengukava eesmärkidega. Sisehindamise tulemused võimaldavad teha asjakohaseid ja tõenduspõhiseid järeldusi, mis on omakorda aluseks uute arengukava eesmärkide seadmisele. Arengukava koostades tuleks läbi mõelda, kellelt ja kui tihti tagasisidet küsida ning milliseid meetodeid arengukava eesmärkide ja tegevuste hindamiseks kasutada. Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt koostab lasteaia direktor lasteaia järjepideva arengu tagamiseks koostöös lasteaia töötajate, pidaja ja hoolekoguga lasteaia arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava koostamisel tuleb arvestada sisehindamise tulemustes välja toodud tugevuste ja parendusvaldkondadega ning riskianalüüsi tulemustega. Võrreldes kehtiva KELS § 91 lõigetega 1 ja 2 on regulatsiooni muudetud kompaktsemaks, jättes välja loetelu valdkondadest, mis peavad olema arengukavas kehtestatud. Kirjeldatud lähenemine on sarnane PGS § 67 lõikes 1 sätestatuga. Võrreldes kehtiva KELS § 91 lõikega 21 täpsustatakse regulatsiooni sõnastust, jättes välja mõiste arengukava tegevuskava ning lisatud on kohustus arengukava koostamisel riskianalüüsi tulemustega arvestada. Muus osas regulatsiooni sisu käesoleva eelnõuga ei muudeta. Eelnõu § 18 lõike 2 alusel kinnitab lasteaia arengukava lasteaia pidaja, kes vastutab arengukava täitmise eest ning tagab selleks vajalikud ressursid. Tegemist on uue regulatsiooniga, mille kehtestamise vajadus tuleneb asjaolust, et lasteaia arengukavades ei ole kehtiva praktika kohaselt selgelt välja toodud, millised on ressursid arengukava rakendamiseks ning kes nende üle seiret teostab. Sellest tulenevalt jäävad lasteaia arengukavad kohati deklaratiivseks, paljusõnaliseks ning ei aita kaasa lasteaia tegelike arengueesmärkide saavutamisele. Asutuse arendustegevus eeldab aga väga teadlikku finantsressursside ja muude oluliste ressursside juhtimist, misläbi tegevuse kvaliteeti sihipäraselt tõsta. Näiteks eeldab õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine läbi professionaalse tööjõu väga konkreetseid tegevusi ja investeeringuid personali professionaalse arengu toetamisse. Vastavad tegevuseesmärgid on asjakohane kehtestada arengukavas. Käesoleva eelnõu eesmärk on läbivalt suurendada lasteaia pidaja vastutust alushariduse kvaliteedi tõstmise eesmärgil. 33 Eelnõu § 18 lõige 3 sätestab, et lasteaia arengukava avalikustatakse lasteaia või tema pidaja veebilehel. Võrreldes kehtiva KELS § 91 lõikega 4 on regulatsiooni täiendatud nii, et lasteaia arengukava võib avalikustada lisaks lasteaia veebilehele ka pidaja veebilehel. Eelnõu §-s 19 sätestatakse lasteaia riskianalüüsi koostamise põhimõtted. Riskianalüüsi eesmärk on tagada õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamine ning nende täitmine. Riskianalüüsi koostamise eesmärk on suunata lasteaeda iseseisvalt võimalikke riske hindama ja neid maandama. Riskianalüüsi koostamine võimaldab lasteaia pidajal senisest paindlikumalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuete täitmist analüüsida ning seeläbi lasteaias ohutu keskkond tagada. Eelnõu § 19 lõike 1 sätestab, et laste turvalisuse ning ohutuse hindamiseks, tervise kaitsmise ja haiguste ennetamise eesmärgil ning käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks on lasteaed kohustatud koostama koostöös töötajate ja hoolekoguga iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi. Säte on seotud käesoleva eelnõu alusel kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. See tähendab, et seni rahvatervise seaduse alusel lasteaiale kehtestatud nõuded kehtestatakse edaspidi käesoleva eelnõu alusel. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole nõudeid muudetud rangemaks ning välja on jäetud nõuded, mis dubleerisid juba õigusaktides sätestatut või olid ebamõistlikud (vt täpsemalt § 8 selgituste osa ning mõjuanalüüsi). Rahvatervise seaduse alusel kehtestatud nõuded olid kehtivate regulatsioonide kohaselt aluseks järelevalve teostamisele lasteaias. Käesoleva eelnõuga järelevalvepädevust ei muudeta. Eelnõu kohaselt tuleb järelevalve teostamisel lähtuda koostatud riskianalüüsist. Riskianalüüs annab ülevaate riskidest ja nende ennetamise võimalustest ning riskianalüüsi raames hinnatakse nii lasteaia taristut kui ka õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja nende täitmist. Riskianalüüsi koostamine ei ole lasteaedadele uus ülesanne. Võrreldes kehtiva sotsiaalministri 24. septembri 2010. aasta määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ §-ga 5 on täpsustatud riskianalüüsi eesmärki ning kehtestatud selle koostamise kohustus seaduse tasandil. Täiendavalt on käesolevas eelnõus sätestatud riskianalüüsi koostamise regulaarsus - üks kord kolme aasta jooksul. Kui riskianalüüsi kohustust ei täideta või see on iga kolme aasta järel uuendamata, võib riiklik- või haldusjärelevalveorgan teha Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku õppeõiguse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti võib riiklik- või haldusjärelevalveorgan sellisel juhul kohaldada teisi korrakaitseseadusest või valdkonna eriseadustest tulenevaid meetmeid kohustuste täitmiseks, nt teha ettekirjutusi. Lasteaed ei vasta nõuetele, kui lasteaia pidaja ei taga õpi- ja kasvukeskkonna nõuetele vastavust, või kui on tõenäoline, et riskianalüüsis kirjeldatud riskid realiseeruvad, või kui riske on puudulikult hinnatud. Eelnõu § 19 lõige 2 sätestab, et riskianalüüs peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud nõuete täitmise analüüsi, ohu tekkimise võimaluse tõenäolisust, ohuelemente ja ohu võimalikke tagajärgi ning vastutust nende ennetamisel ja riskide maandamisel. Käesolevas lõikes on kirjeldatud kõik avalduvate riskide mõjuvaldkonnad, mis tuleb riskianalüüsis kaardistada. Lasteaia riskianalüüsi aluseks on käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuded. Nimetatud määruse kavandi töötas välja Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Võrreldes kehtiva sotsiaalministri 24. septembri 2010. aasta määruse 34 nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ §- ga 5 on täpsustatud riskianalüüsi sisu. Eelnõu § 19 lõige 3 sätestab, et riskianalüüsi kinnitab lasteaia pidaja. Sätte eesmärk on kehtestada lasteaia pidajale selgem vastutus oma ülesannete täitmisel seoses lasteaia riskianalüüsiga. Kui riskianalüüsi tulemusel selgub, et lasteaia õpi- ja kasvukeskkond ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, peab lasteaia pidaja koostöös lasteaiaga probleemid lahendama ja nõuetele vastavuse tagama, sh kavandama vastavad meetmed lasteaia arengukavas. Eelnõu § 19 lõige 4 sätestab, et kui lasteaias ei ole tagatud lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuete täitmine või on tõenäoline, et riskianalüüsis kirjeldatud riskid realiseeruvad või on riske puudulikult hinnatud, siis on lasteaia pidaja kohustatud viima lasteaia tegevuse viivitamatult kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega ning riski maandama. Sätte eesmärk on kehtestada õiguslik garantii lasteaia nõuetele vastavuse osas. Regulatsioonis on rõhutatud pidaja vastutust riskide hindamisel, kontrollimisel ja maandamisel. Seda põhjusel, et sageli jõuavad vanemate poolt tõstatatud küsimused ja probleemid Haridus- ja Teadusministeeriumini, kuid probleemidele peaks esmalt reageerima pidaja, kes on kohustatud lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetele vastavuse tagama. Näiteks, kui lasteaias juhivad lapsevanemad tähelepanu võimalikule probleemile seoses siseõhu või joogivee kvaliteediga, peab lasteaia pidaja välja selgitama, kas lasteaia siseõhk või joogivesi vastavad kehtestatud nõuetele. Kui selgub, et mitte, tuleb olukord pidaja poolt lahendada ja siseõhu ning joogivee kvaliteet nõuetega kooskõlla viia. Sarnaste küsimuste lahendamisel puudub enamasti vajadus algatada Haridus- ja Teadusministeeriumi või Terviseameti järelevalvet. Eelnõu §-s 20 sätestatakse sisehindamise regulatsioon, mida on võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega täpsustatud. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatud 2018/2019. õppeaasta haridussüsteemi välishindamise ülevaates2 jõuti järeldusele, et lasteaedade sisehindamine on täitnud selle käivitamise eesmärgi. Sisehindamisest on saanud arengukava eesmärkide täitmise seire instrument ning oluline abivahend pideva arengu jälgimiseks, analüüsimiseks ja hindamiseks. 12-aastase sisehindamise kogemuse tulemusena on lasteaiad jõudnud uuele kvaliteeditasemele, kus arengueesmärgid ei ole pelgalt näiliselt seotud kvaliteedijuhtimise valdkondadega (strateegiline juhtimine ja eestvedamine, personalijuhtimine, koostöö huvirühmadega, ressursside juhtimine ja õppekasvatusprotsess), vaid on protsessiülesed ja teenivad lasteaia arengueesmärke. Aastate jooksul on tegevuste analüüsimine muutunud tõenduspõhisemaks - lasteaiad mõistavad paremini, millisel tasemel parasjagu ollakse, kuhu soovitakse jõuda ning ollakse teadlikud, millised tegevus- ja tulemusnäitajad on indikaatoriks seatud sihtide poole liikumisel. Eksperdid on teinud ettepaneku, et sisehindamine peaks olema kooskõlas tegeliku praktikaga. Sisehindamise korraldamiseks tuleb lasteaia direktoril välja töötada kord, mis on aluseks tõhusale analüüsile ja hindamisele. Nimetatud korras peaks sätestama, mida, millal ja kuidas analüüsitakse ning hinnatakse. 2 Haridus- ja Teadusministeerium. Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2018/2019. õppeaastal. Mõtteid koolieelse lasteasutuse arengu planeerimisest ja sisehindamisest. K. Aruoja, R. Simanson, J. Treier, lk 117-119. Kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel - https://www.hm.ee/sites/default/files/ulevaade_ haridussusteemi_valishindamisest_2018-2019_oa.pdf. 35 Eelnõu § 20 lõike 1 kohaselt korraldab direktor koostöös lasteaia töötajate ja hoolekoguga vähemalt üks kord arengukava perioodi jooksul lasteaia sisehindamise, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng. Sisehindamise läbiviimise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse avaldamiseks hoolekogule. Võrreldes kehtiva KELSiga on sisehindamise korraldus muudetud sarnaseks PGS § 78 lõikes 2 sätestatuga, mis tähendab, et sisehindamine tuleb läbi viia vähemalt üks kord lasteaia arengukava perioodi jooksul. Eelnõu § 20 lõige 2 sätestab, et sisehindamisel analüüsitakse lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgist õppe- ja kasvatustegevust, lasteaia juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamise tulemusena selgitatakse välja lasteaia tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise tulemused kinnitab direktor ja teeb need teatavaks lasteaia pidajale. Võrreldes kehtiva KELSiga on käesolevasse regulatsiooni lisatud sisehindamise raames analüüsitavad valdkonnad ja tulemuste esitamise kohustus pidajale. Eelnõu kohaselt on õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse hindamisel oluline analüüsida õppe- ja kasvatustegevuse sisu ennekõike lapse arengut ja selle tulemusi silmas pidades. Eelnõu §-s 21 sätestatakse lasteaia õppeõiguse taotlemise regulatsioon. Kehtivas KELSi ei ole käsitletud õppeõigust ja selle taotlemisega seotud regulatsioone, vaid on sätestatud koolitusloa taotlemise tingimused munitsipaallasteaedadele ning erakooliseaduses täiendavalt tegevusloa taotlemise tingimused eralasteaedadele. Nimetatud loaregulatsioonid ühendatakse käesolevas eelnõus lasteaedade puhul õppeõiguseks. Eelnõu § 21 lõige 1 sätestab, et õppeõigus annab lasteaia pidajale alushariduse võimaldamise õiguse vastavas tegevuskohas. Õppeõiguse saamise taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole alushariduse andmist võimaldava loa taotlemise protsessi muudetud. Kehtiva KELS § 12 lõike 3 kohaselt esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile taotlus koolitusloa saamiseks vähemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust lasteasutuses. Käesoleva regulatsiooniga sätestatakse, et sarnaselt seni kehtinud koolitusloa taotlemise korrale, tuleb ka õppeõiguse taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada vähemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust. Tähtaja eesmärk on tagada, et pidajal oleks vajadusel võimalik taotluses esinevad puudused enne kavandatud tegevuse algust kõrvaldada ja Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendavad materjalid esitada. Tähtajaga tagatakse muuhulgas õiguskindlus ka vanematele. Käesoleva seaduse alusel antud õppeõigus võimaldab pakkuda vaid alusharidust. Eelnõu § 21 lõige 2 sätestab, et õppeõigus antakse lasteaia pidajale alushariduse võimaldamiseks, kui ta on täitnud järgmised nõuded: 1) lasteaia pidaja tagab lasteaia jätkusuutlikkuse, sealhulgas piisavad finantsvahendid; 2) lasteaia pidajal on suutlikus tagada, et lasteaias töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine; 3) lasteaia pidaja on kehtestanud käesolevas seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava põhimääruse või -kirja; 4) lasteaial on käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav lasteaia õppekava; 36 5) lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ning piisav sisustus, mis vastavad lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna ning tuleohutusnõuetele; 6) lasteaia pidajal on suutlikus tagada kõikide käesolevas seaduses lasteaia pidajale ja lasteaiale sätestatud nõuete täitmine. Võrreldes kehtiva KELSiga on eelnõud täiendatud ning lisatud on õppeõiguse kontrolliese. Kõnealune kontrolliese on loodud kehtiva erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioone ning Haridus- ja Teadusministeeriumi praktikas esinenud olukordi arvestades. Kehtivas õiguses ei ole kontrollieset nii täpselt määratletud ja vastavad sätted lasteaedadele on kehtestatud üksnes erakooliseaduses. Kehtiv KELS sätestab loetelu dokumentidest, mis lasteaia pidaja peab koolitusloa saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile esitama, kuid seadusega ei reguleerita sisulisi nõudeid, mis peavad enne tegevusega alustamist ning õppeõiguse taotlemisel olema täidetud. Tagamaks, et pidaja on suuteline looma lasteaia asutamiseks vajalikud dokumendid ning täitma kõiki sisulisi nõudeid, millega garanteeritakse laste õiguste kaitse loodavas lasteaias, on oluline käesolevas eelnõus kehtestada õiguslik alus nõuete täitmise kontrollimiseks. Alustavale lasteaiale nõuete kehtestamisel on arvestatud asjaoluga, et taotlus õppeõiguse saamiseks tuleb esitada vähemalt viis kuud enne tegevuse kavandatavat algust. Õppeõiguse andmisel on oluline veenduda, et lasteaia pidajal on võimekus täita kõiki õigusaktides sätestatud nõudeid, sh suudetakse garanteerida kõik vajalikud ressursid ja täita kõik kehtestatud nõuded lasteaia tegevusega alustamiseks ning lasteaia edaspidise töö korraldamiseks. Seejuures ei ole oluline tõendada mitte ainult piisavate finantsressursside olemasolu, vaid ka võimekust tagada nõuetele vastav tööjõud ja ruumid. Eelnõu sätestab, et alustaval lasteaial peavad olema olemas kolm alusdokumenti: arengukava, põhimäärus- või -kiri ja lasteaia õppekava. Tegemist on lasteaia tegevust reguleerivate alusdokumentidega, mis annavad ülevaate pidaja plaanidest ning lasteaia kavandatavast sisulisest tegevusest. Selleks, et tagada plaanitava tegevuse vastavus õigusaktides sätestatud nõuetele, on oluline nende dokumentide vastavust nõuetele ka kontrollida. Eelnõu kohaselt peab lasteaia pidaja lasteaiale õppeõiguse taotlemisel tõendama, et lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja piisav sisustus, mis vastavad õppe- ja kasvatustegevuse nõuetes sätestatule. Tegemist on nõudega, mille puhul ei piisa üksnes kestlikkuse tõendamisest, vaid olemas peab olema kogu vajalik õppemateriaalne baas. Täiendavalt peavad pädevad organid olema kinnitanud, et see vastab nõuetele. Vastava nõude eesmärk on enne õppeõiguse andmist veenduda, et lastele on tagatud ohutu ning arendav keskkond. Eelnõu § 21 lõige 3 sätestab, et õppeõiguse taotlemiseks esitatakse järgmised dokumendid, andmed või teave: 1) otsus lasteaia asutamise kohta; 2) arengukava, mis sisaldab andmeid lasteaia tegevuse jätkusuutlikkuse kohta käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas andmed piisavate finantsvahendite olemasolu või nende saamise allika kohta; 3) andmed lasteaia suutlikkuse kohta tagada, et lasteaias töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine; 37 4) lasteaia põhimäärus või -kiri; 5) lasteaia õppekava; 6) pädevate asutuste hinnang õpi- ja kasvukeskkonnaks kavandatavate ruumide, hoonete, maa- ala ja sisustuse vastavuse kohta lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna ning tuleohutuse nõuetele; 7) dokumendid, andmed või teave lasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada kõikide käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmine. Sätte eesmärk on esitada avatud loetelu dokumentidest, millega on üldjuhul võimalik tõendada kontrollieseme asjaolude olemasolu. See loob alustavate lasteaedade ning nende pidajate jaoks suurema õigusselguse. Õigusselguse ja -kindluse tagamiseks on oluline sätestada, kuidas Haridus- ja Teadusministeerium eelnõu § 21 lõikes 2 toodud nõuete täitmist kontrollib. Selleks on sätestatud dokumentide, andmete ja teabe loetelu, mille pidaja õppeõiguse taotlemiseks esitab. Eelnõu § 21 lõige 4 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolusid. Säte on oluline, sest erandjuhtudel ei pruugi kontrolliese loetelus toodud dokumentidega tõendatud saada, mistõttu on Haridus- ja Teadusministeeriumile jäetud õigus nõuda lisatõendeid. Käesolev lõige lähtub haldusmenetluse loogikast ja ka taotluse esitaja huvidest, sest juhul, kui on jäänud esitamata mõned olulised dokumendid, siis see ei ole iseenesest tegevusloa andmisest keeldumise alus, kuna menetlejal on õigus haldusakti andmiseks vajalikke dokumente juurde küsida. Eelnõu §-s 22 sätestatakse õppeõiguse andmise ja muutmise regulatsioon. Võrreldes kehtiva KELSi ja erakooliseadusega on koolitusloa- ja tegevusloa andmine asendatud õppeõiguse andmisega ja selle muutmisega. Eelnõu § 22 lõike 1 kohaselt otsustab Haridus- ja Teadusministeerium õppeõiguse andmise või muutmise kahe kuu jooksul alates vastava taotluse esitamisest. Võrreldes kehtiva KELS § 12 lõikega 5 ja EraKS § 54 lõikega 6 ei ole regulatsiooni muudetud. Eelnõu § 22 lõige 2 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium keeldub õppeõiguse andmisest või selle muutmisest, kui õppeõiguse andmise või muutmise taotlus ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või lasteaia pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Eelnõu § 22 sätestab menetluskorra õppeõiguse andmiseks ning vastava paragrahvi lõige 2 tingimused, mis on eelduseks õppeõiguse andmisele ja muutmisele. Õppeõiguse andmine ja muutmine on Haridus- ja Teadusministeeriumi kaalutlusotsus, mille tegemisel hinnatakse, kas eelnõu § 21 lõike 2 nõuded on täidetud. Sätte kohaselt keeldub Haridus- ja Teadusministeerium õppeõiguse andmisest ja muutmisest, kui õppeõiguse andmise või muutmise taotlus või sellele lisatud dokumendid ei ole kooskõlas eelnõus või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega, või pidaja ei ole tõendanud eelnõu § 21 lõikest 2 tulenevate nõuete täitmist. See tähendab, et õppeõigust ei anta või ei muudeta, kui pidaja ei ole lasteaia tegevuse alustamiseks või muutmiseks seatud ühte või mitut sisulist nõuet täitnud, või ei ole nende täitmise tõendamiseks esitanud õigusaktides sätestatud ning õigusaktides reguleeritud nõuete kohaselt koostatud dokumente. Seejuures kohalduvad menetlusele haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuded. 38 Eelnõu § 22 lõige 3 sätestab, et kui lasteaia pidaja muudab tegevuskohti pärast õppeõiguse andmist, on ta kohustatud esitama hariduse infosüsteemi kaudu õppeõiguse muutmise taotluse vähemalt kaks kuud enne vastava muudatuse tegemist. Lasteaia pidaja peab esitama käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 punktides 2–7 nimetatud dokumendid, andmed või teabe. Käesolev regulatsioon on vajalik, kuivõrd eralasteaedade tegevuse eripärast tulenevalt toimub eralasteaias lasteaiateenuse osutamine, nt perede vajadusest ning eralasteaia pidajate majanduslikust võimekusest tulenevalt, sageli mitmes erinevas tegevuskohas ning nende tegevuskohti muudetakse paindlikumalt. Seejuures on oluline tagada, et lasteaedade tegevus vastaks eelnõus sätestatud tingimustele igas tegevuskohas. Konkreetne säte kohaldub ka munitsipaallasteaedadele, kes soovivad oma tegevust konsolideerida. Regulatsiooniga kehtestatakse erisus üldisele õppeõiguse taotlemisele, mille kohaselt ei anta tegevuskohtade muutmisega lasteaiale uut õppeõigust, vaid kantakse hariduse infosüsteemi andmed muudetud tegevuskohtade kohta. Uues tegevuskohas võib alustada tegevust, kui andmed on kantud hariduse infosüsteemi, ehk Haridus- ja Teadusministeerium on hariduse infosüsteemi kaudu teinud teatavaks vastava otsuse. Täiendavalt reguleerib säte ka olukorda, kus lasteaia pidaja soovib lasteaia tegevuskohti muuta. Õppeõigus antakse pidajale lasteaia konkreetses tegevuskohas, tegevuskoht märgitakse ka õppeõigusel. Tegevuskoha muutmisel tuleb seega täiendavalt taotleda ka õppeõiguse muutmist. Muuhulgas tähendab see, et Haridus- ja Teadusministeeriumile tuleb esitada konkreetses lõikes nimetatud teave. Vastava regulatsiooni vajalikkus tuleneb asjaolust, et lasteaia laiendamisel muutub lasteaia õpi- ja kasvukeskkond ning võivad muutuda ka lasteaia kontekst ning eripära. See omakorda võib kaasa tuua vajaduse muuta lasteaia põhimäärust või -kirja ning õppekava. Lisaks saab eeldada, et uues tegevuskohas hakkab vähemalt osaliselt tööle uus personal. Eeltoodust nähtub, et sellises olukorras võivad muutuda sisuliselt kõik lasteaia tegutsemise aluseks olnud asjaolud, millest tuleneb ka vajadus neid uuesti tõendada. Eelnõu § 22 lõike 4 kohaselt teeb Haridus- ja Teadusministeerium käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. Eelnõu §-ga 23 sätestatakse õppeõiguse kehtetuks tunnistamise regulatsioon. Võrreldes kehtiva KELSi ja erakooliseadusega on käesolevas eelnõus asendatud koolitus- ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine õppeõiguse kehtetuks tunnistamisega. Eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt võib Haridus- ja Teadusministeerium õppeõiguse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks punktides 1–5 nimetatud alustest. Võrreldes kehtiva KELSi ja erakooliseadusega on käesolevas eelnõus regulatsiooni sõnastust ning kehtetuks tunnistamise aluseid täpsustatud. Eelnõu § 23 lõige 2 sätestab, et lasteaia pidaja teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust hiljemalt viis kuud enne käimasoleva õppeaasta lõppu. Eelnõu § 23 lõike 3 kohaselt teeb Haridus- ja Teadusministeerium õppeõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. Eelnõu §-ga 24 sätestatakse regulatsioon lasteaia juhtimise osas. 39 Võrreldes kehtiva KELS §-ga 21 sätestatakse käesolevas eelnõu paragrahvis direktori kvalifikatsiooninõuded ning tehakse täiendavaid sisulisi muudatusi lasteaia juhtimise osas lasteaia tegevuskohast ja lasteaia pidaja pädevusest tulenevalt. Eelnõu § 24 lõike 1 kohaselt juhib lasteaia tegevust direktor, kelle ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ning lasteaia õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine koostöös hoolekoguga. Võrreldes kehtiva KELSiga on regulatsiooni täiendatud ning lisatud, et direktor vastutab õppekava täitmise eest. Direktoril peab eelnõuga kehtestatud ülesannete täitmiseks olema piisav juhtimispädevus, keeleoskus ja kvalifikatsioon. Lasteaia pidajal on õigus seada õppeasutuse juhile lisanõudeid, kui need on vajalikud õppeasutuse juhi ülesannete täitmiseks3. Haridus- ja Teaduministeerium on seadnud haridusvaldkonna arengukavas aastateks 2021-2035 sihiks, et haridusasutusi juhiksid pädevad ja motiveeritud juhid. Ootused haridusasutuste juhtidele on kokku lepitud haridusasutuse juhi kompetentsimudelis4. Kompetentsimudel on soovituslikuks aluseks juhtide värbamisel, nende professionaalse arengu toetamisel, töö tulemuslikkuse ja kutseoskuste hindamisel ning tunnustamisel. Käesolevas eelnõus lähtutakse põhimõttest, et haridusasutuse juht on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist, töö tulemuslikkust ning professionaalset arengut. Lasteaia pidaja loob direktorile võimalused õppimiseks ja enesetäiendamiseks ning tagab direktorile töölepingu seadusest tulenevad õigused. Pidaja annab direktorile tagasisidet lasteaia juhtimise kohta ning koostöös määratletakse direktori professionaalse arengu vajadused. Direktor peab tegema koostööd hoolekoguga lasteaiaga seotud ülesannete täitmisel. Eelnõu 24 lõige 2 sätestab, et lasteaia pidaja otsusel võib direktor täita teisi ülesandeid, mis on seotud lasteaia õppekava rakendamisega ning õpi- ja kasvukeskkonna tagamisega, sealhulgas õpetajate ja abiõpetajate või teiste töötajate professionaalsuse toetamisega ja täienduskoolitusega ning vanematega koostöö korraldamisega. Lasteaia pidaja võib otsustada, et lasteaia direktor täidab lisaks eelnõus sätestatud direktori ülesannatele ka teisi, nt tänaseid õppealajuhataja ülesandeid. Eelnõu § 24 lõikes 3 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks võib lasteaia pidaja luua õppealajuhataja ametikoha. Kui direktor juhib lasteaeda, millel on mitu tegevuskohta, võib lasteaia pidaja luua igale tegutsemiskohale õppealajuhataja ametikoha. Lasteaia pidaja otsustada on, kas lõikes 2 nimetatud ülesandeid täidab direktor või luuakse nende täitmiseks õppealajuhataja ametikoht. Eelnõu § 24 lõige 4 sätestab, et direktori ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning pedagoogilised kompetentsid ja juhtimiskompetentsid. Direktori haridusnõude tõstmine tuleneb vajadusest parandada lasteaedade juhtimiskvaliteeti ning ühtlustada tasemehariduse nõue üldharidussüsteemis. Kõrgem tasemeharidus ning järjepidev juhtimiskompetentside arendamine aitab luua alushariduse omandamiseks õpi- ja kasvukeskkonna, kus iga lapse areng on toetatud. 3 KELS § 21 lõige 1 lasteaia direktori ülesannete loetelu, PGS § 71 lõige 2 põhikooli- ja gümnaasiumi direktori ülesannete loetelu, KutÕS § 15 lõige 2 – kutseõppeasutuse direktori ülesannete loetelu. 4 Haridusasutuse juhi kompetentsimudel 40 Õppealajuhataja haridusnõude tõstmine tuleneb vajadusest põhikoolide võrdluses parandada lasteaia õppealast juhtimiskvaliteeti ja luua seeläbi paremad võimalused õpetajate ja abiõpetajate professionaalsuse toetamiseks, täienduskoolituste korraldamiseks ning koostöö edendamiseks lastevanematega. Lasteaia pidaja hindab direktori pedagoogilisi kompetentse õpetaja kutsestandardi alusel ja juhtimiskompetentse haridusasutuse juhi kompetentsimudeli alusel. Kui lasteaia pidaja on loonud õppealajuhataja ametikoha, siis hinnatakse õppealajuhataja kompetentse samadel alustel. Võrreldes kehtiva haridusministri 26. augusti 2002. a määruse nr 65 „Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ §-des 3 ja 11 on käesolevas eelnõus kehtestatud direktorile ja õppealajuhatajale senise kõrghariduse nõude asemel magistrikraadi nõue. Eelnõu § 24 lõige 5 sätestab, et direktoril on õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega töölepinguid töölepingu seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 sätestatud erisusi. Võrreldes kehtiva KELS § 20 lõikega 4 on täpsustatud töölepingute sõlmimise ja lõpetamise õigust lähtuvalt töölepingu seadusest. Välja on jäetud töölepingu ülesütlemise õigus, sest see kuulub töölepingu seaduse regulatsiooni hulka. Samas peab direktor arvestama erisusi, mis on seotud töötajate konkursi korraldamise ja kvalifikatsiooninõuetega. Konkreetses sättes direktorile antud õigus ei välista lasteaia pidaja õigust töölepinguid sõlmida. Eelnõu § 24 lõike 6 kohaselt korraldatakse munitsipaallasteaia direktori vaba ametikoha täitmiseks avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab kohaliku omavalituse üksus. Konkursi läbiviimisesse kaasatakse hoolekogu liikmed vastavalt käesoleva seaduse § 25 lõike 4 punktile 8. Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles kohaliku omavalitsuse üksus. Võrreldes kehtiva KELS § 21 lõikega 5 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud ning eelnõuga sätestatakse hoolekogu liikme kaasamise kohustus direktori valimise protsessi. Eesmärk on suurendada hoolekogu rolli lasteaia juhtimist puudutavate otsuste langetamisel. Eelnõu § 24 lõike 7 kohaselt sõlmitakse eralasteaia direktoriga tööleping töölepingu seaduses sätestatud korras. Tegemist on eraõigusliku töösuhtega ning seetõttu kohaldatakse töölepingu seadust. Eralasteaia direktori ametikoha täitmiseks ei pea korraldama konkurssi ning lepingu sõlmib eraõigusliku juriidilise isiku seaduslik esindaja. Teistele töötajatele kohaldatakse eelnõu §-des 26 ja 27 sätestatud erisusi. Eralasteaia direktori kvalifikatsioon peavad vastama eelnõus seaduses sätestatud nõuetele. Eelnõu §-s 25 sätestatakse hoolekogu puudutav regulatsioon. Eelnõu § 25 lõike 1 kohaselt on hoolekogu alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele, ning teha selleks koostööd lasteaia töötajatega, vanematega ja pidajaga. Võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega 1 ei ole regulatsiooni sisuliselt muudetud, eelnõus kasutatakse mõiste „personal“ asemel läbivalt mõistet „töötajad“. Eelnõu § 25 lõike 2 kohaselt kuuluvad hoolekogusse vanemate esindajad, kes moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust, õpetajate esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Hoolekogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja tema asetäitja. 41 Hoolekogu moodustamise juures on oluline silmas pidada, et vanemate esindajaid peab olema nii palju, et nad on enamuses. Hoolekogu liikmete hulgast tuleb valida esimees ja tema asetäitja. Vältida tuleks olukorda, kus valitakse üksnes esimees, kuivõrd olukorras, kui esimees oma ülesandeid ei täida, ei ole võimalik neid asetäitja puudumisel delegeerida. Võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega 2 on hoolekogu töö- ja liikmete valimise kord ning nende valimise kestus antud hoolekogu otsustada. Eelnõu 25 lõikega 3 sätestatakse, et hoolekogu töö- ja liikmete valimise korra koostab hoolekogu ja kinnitab selle otsusega. Hoolekogu töö- ja liikmete valimise kord tehakse teatavaks lasteaia pidajale ja avaldatakse lasteaia veebilehel. Kui käesoleva seaduse § 15 lõike 6 alusel moodustatakse ühine hoolekogu, tuleneb hoolekogu moodustamise ja töökord põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 73 sätestatust. Sätte eesmärk on suurendada hoolekogu autonoomsust. Erinevalt kehtiva KELSi §-s 9 sätestatule, on hoolekogu töö- ja liikmete valimise korra koostamise ja kinnitamise pädevus käesoleva regulatsiooni kohaselt hoolekogul. Eelnõu 25 lõikes 4 sätestatakse hoolekogu ülesanded. Sätte kohaselt on hoolekogul järgmised ülesanded: 1) avaldab arvamust lasteaia õppekava kohta; 2) avaldab arvamust lasteaia rühmade moodustamise kohta; 3) avaldab arvamust lasteaias huvitegevuse korraldamise kohta; 4) avaldab arvamust lasteaia kodukorra kohta; 5) avaldab arvamust lasteaia sisehindamise läbiviimise korra kohta; 6) avaldab arvamust õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistide ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta; 7) osaleb lasteaia arengukava koostamisel; 8) osaleb riskianalüüsi koostamisel; 9) osaleb lasteaia sisehindamisel; 10) munitsipaallasteaia puhul osaleb direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi läbiviimises; 11) kuulab ära direktori ülevaate lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest ning tagab koostöö lasteaia juhtimisel; 12) avaldab arvamust lasteaia eelarve projekti taotluse kohta; 13) teeb ettepanekuid direktorile ja lasteaia pidajale lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks; 14) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust vanemate osalustasu kohta; 15) täidab muid ülesandeid, mis tulenevad käesolevast seadusest või selle alusel antud õigusaktidest või teistest õigusaktidest. Võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega 3 on ülesandeid täpsustatud ja lisatud. Käesoleva eelnõu eesmärk on oluliselt suurendada hoolekogu rolli lasteaia tegevuse korraldamisel. Hoolekogu avaldab arvamust olulistes õppe- ja kasvatustegevusega seotud küsimustes ning vanemate esindusel on õigus teha direktorile ja lasteaia pidajale ettepanekuid lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks. Hoolekogu osaleb liikmete seast valitud esindajate kaudu lasteaia direktori konkursi läbiviimises, lasteaia arengukava ja riskianalüüsi koostamisel ning sisehindamise läbiviimisel. 42 Eelnõu § 25 lõike 5 kohaselt on hoolekogul õigus saada direktorilt ja lasteaia pidajalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni. Võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega 4 ei ole regulatsiooni muudetud. Sätte eesmärk on tagada hoolekogule piisav informatsioon oma ülesannete täitmiseks. Eelnõu § 25 lõige 6 sätestab, et hoolekogu töö vorm on koosolek. Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollid tehakse teatavaks lasteaia pidajale ja avaldatakse lasteaia veebilehel. Võrreldes kehtiva KELS §-ga 24 on eelnõus sätestatud, kuidas hoolekogu ettepanekud, soovitused ja arvamused avalikustatakse. Muudatus on vajalik hoolekogu töö läbipaistvuse tagamiseks. Sätte eesmärk on hoolekogu sisuline töö protokollide näol lasteaia veebilehe avalikustada, et muuta info kättesaadavaks ka vanematele, kes hoolekogusse ei kuulu. Muuhulgas tagab see ülevaate pidaja ja hoolekogu koostööst ning sellest, kuidas lasteaia pidaja on hoolekogu poolt esitatud ettepanekute, soovituste või arvamustega arvestanud. Sätte eesmärk on suurendada hoolekogu rolli, tagada hoolekogule senisest enam võimalusi probleemidele tähelepanu juhtimiseks ning toetada vanemate osalust lasteaia sisulistes tegevustes kaasa rääkimisel. Hoolekogu protokoll ei pea olema veebilehel täies mahus avaldatud. Hoolekogu töökorras sätestatakse protokollide säilitamise kord, et vajadusel saaks huvitatud isikutele protokolli täielikult avaldada. Kuivõrd käesoleva eelnõuga sätestatakse hoolekogule täiendavaid ülesandeid, on oluline, et hoolekogu seisukohad oleksid kättesaadavad ja teada. Eelnõu §-ga 26 sätestatakse lasteaia töötajad, keda kehtiva KELSi §-s 20 on käsitletud personalina. Eelnõu § 26 lõige 1 kohaselt on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad direktor, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Lasteaia pidaja võib luua täiendavaid ametikohti käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Võrreldes kehtiva KELS § 20 lõikega 1 ei sätesta käesolev eelnõu ametikohtade lõikes mõisteid “pedagoog”, “tervishoiutöötaja” ning “lasteasutuse majandamist tagavad ja õpetajaid abistavad töötajad”. Eelnõu kehtestab õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatena direktori, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistide ametikohad. Tervishoiutöötajat ja lasteaia majandamist tagavaid töötajaid edaspidi eelnõus ei käsitleta, sest nemad ei ole käesoleva seaduse tähenduses lastele alushariduse võimaldamist toetavad isikud. Tervishoiutöötaja regulatsioon ning tema pädevus tuleneb tervisevaldkonna õigusaktidest ning neid sellel eesmärgil ei muudeta. Võrreldes kehtiva KELSiga ei kehtestata käesolevas eelnõus lasteaia personali miinimumkoosseisu, sest otsustuspädevus töötajate koosseisu määramisel on eelnõu kohaselt lasteaia pidajal, kes võib luua täiendavaid ametikohti käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (nt tugispetsialist või õppealajuhataja). Nimetatud isikutele laienevad ka haridustöötajatele omased sotsiaalsed garantiid (nt puhkuseõigus). Eelnõu § 26 lõige 2 sätestab, et õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistide ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra ja tingimused koostab ja kinnitab direktor, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Võrreldes kehtiva KELSiga peab direktor käesoleva eelnõu kohaselt korraldama konkursi vaba ametikoha täitmiseks ka abiõpetajate puhul. Munitsipaallasteaia direktori vaba ametikoha täitmiseks kehtestab konkursi läbiviimise korra ja korraldab avaliku konkursi omavalitsusüksus. 43 Eelnõu § 26 lõige 3 kohaselt kohaldatakse tugispetsialistile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid. Eelnõu § 26 lõige 4 sätestab, et lasteaia tugispetsialistil on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 sätestatud tingimustel ja korras. Eelnõuga laiendatakse lasteaia tugispetsialistidele tugispetsialisti lähtetoetuse saamise õigust. Tugispetsialistide puudusele haridusasutustes on viidanud nii Riigikontrolli 2020. aasta tugiteenuste audit kui ka Centari 2021. aasta alushariduse ja lapsehoiu uuring. PGS-i 2018. aasta muudatusega laienes lähtetoetuse saamise õigus koolide tugispetsialistidele. Vastava seadusemuudatuse tulemusena on tugispetsialistide arv koolides võrreldes seadusemuudatuse eelneva ajaga kasvanud 40%. Samal perioodil on lasteaia tugispetsialistide arv tõusnud 12%. Alates 2019. aastast laienes tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise õigus kutsõppeasutuse tugispetsialistidele. Kuna tugispetsialistidelt nõutav kvalifikatsioon on sama nii üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes kui ka lasteaedades, on õiglane laiendada lähtetoetuse taotlemise õigust ka lasteaedades töötavatele tugispetsialistidele. Aprillis 2021. a Vabariigi Valitsusele esitatud ning heakskiidetud ettepanekud erivajadustega laste tugisüsteemide korrastamiseks nägid mh ette lisatähelepanu suunamise lapse erivajaduse märkamisele imiku- ja väikelapseeas ning lisatoe suunamise alusharidusse, et tagada lasteasutuses abivajaduse kiirem märkamine ja sellele reageerimine. Tugiteenuste terviklikku tagamist lasteaedades ja koolides on rõhutanud ka Riigikontrolli 2020. a hariduse tugiteenuste auditi aruandes. Lähtetoetuse laiendamist lasteaedade tugispetsialistidele ning selle sätestamist alushariduse ja lapsehoiu seaduses toetas ka Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheline 2021. a eelarve läbirääkimiste töörühm. Võttes arvesse kooli tugispetsialistide poolt aastas esitatud lähtetoetuse taotluste hulka (27-29 taotlust) ning lähtetoetuse suurust (15 978,75 eurot), on lähtetoetuse laienemisega kaasnev prognoositav kulu 430 000 – 460 000 eurot aastas. Eelnõu § 26 lõige 5 sätestab, et lasteaia pidaja tagab, et lasteaia töötajate üldarv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. Eelnõu § 26 lõige 6 sätestab, et kui õpetaja või abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, korraldab direktor ühe aasta jooksul uue konkursi. Võrreldes kehtiva KELSiga peab direktor korraldama konkursi vaba ametikoha täitmiseks ka abiõpetajate puhul. Eesmärk on õpetajate ja abiõpetajate võrdne kohtlemine ja alushariduse kvaliteedi ühetaolisus. Eelnõu § 26 lõige 7 sätestab, et kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita käesoleva seaduse §-s 27 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja kelle pedagoogiline kompetentsus on piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. Võrreldes kehtiva KELS § 22 lõikega 42 laiendatakse seni pedagoogidele kehtestatud nõuet kõigile eelnõus nimetatud töötajatele. 44 Eelnõu § 26 lõige 8 sätestab, et kui abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita käesoleva seaduse §-s 27 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle isikuomadused on sobivad, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. Tegemist on uue regulatsiooniga. Kehtivas KELSis ei ole abiõpetajatele kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, mistõttu on seni puudunud vajadus tähtajalise töölepingu sõlmimisega seotud regulatsiooni sätestamiseks. Kuivõrd eelnõu kohaselt on abiõpetaja kvalifikatsiooninõudeks keskharidus ja lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid, siis nähakse eelnõus ette ajutine paindlikkus töölepingu sõlmimiseks olukorras, kui kvalifitseeritud töötajat ei õnnestu leida. Eelnõu § 26 lõige 9 sätestab, et lasteaed või lasteaia pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud lasteaia töötajate ja töösuhete kohta, sealhulgas töötajate omandatud kvalifikatsiooni kohta. Tegemist ei ole uue ülesandega lasteaedade jaoks. Vastavaid andmeid edastatakse ka kehtiva korra kohaselt hariduse infosüsteemi. Kui lasteaia pidaja otsustab tugiteenuste korralduse anda üle tugiteenuste keskusesse, kus on tööl tugiteenuste spetsialist, tuleb ka selle tugispetsialisti andmed hariduse infosüsteemi kanda. Eelnõu §-s 27 sätestatakse õpetaja ja abiõpetaja ülesanded ja kvalifikatsiooninõuded. Eelnõu 27 lõike 1 kohaselt viivad lasteaias õppe- ja kasvatustegevusi läbi õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ning alushariduse omandamist. Kehtiva KELS § 22 alusel käsitletakse õpetajaid ja abiõpetajaid pedagoogidena. Sellist sõnastust käesolevas eelnõus enam ei sätestata ning mõiste “pedagoog” on läbivalt asendatud mõistetega “õpetaja” ja “abiõpetaja”. Eelnõu kohaselt korraldavad õpetajad ja abiõpetajad õppe- ja kasvatustegevusi, mille käigus on õpetajal juhtiv roll ja abiõpetajal abistav roll. Eelnõu § 27 lõikes 2 sätestatakse, et õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma kutseoskusi. Lasteaia pidaja loob võimalused õpetajate ja abiõpetajate kutseoskuste arendamiseks ning õpetajate ja abiõpetajate eripedagoogiliste kompetentside omandamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud eesmärkide tagamiseks. Eelnõu sätestab olulise asjaoluna, et õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma kutseoskusi ning võimalused selleks loob pidaja. Pidaja pädevuses on hinnata ja planeerida haridustöötajate koolituseks eraldatavaid ressursse, et tagada kvalifitseeritud töötajate olemasolu ning kvaliteetse alushariduse kättesaadavus kohalikul tasandil. Õpetaja ja abiõpetaja analüüsivad ja hindavad oma tööd ja koolitusvajadust regulaarselt ning kavandavad nimetatust lähtuvalt enesetäiendamist. Õpetaja ja abiõpetajate kutseoskuste arendamisel ja eripedagoogiliste kompetentside omandamise toetamisel lähtuvad õpetajad, abiõpetajad, lasteaia direktor ja lasteaia pidaja õpetaja kutsestandardi tasemetest 6, 7 ja 8 ning abiõpetaja kompetentside puhul lapsehoidja kutsestandardi tasemetest 4 ja 5. Eelnõu § 27 lõikes 3 sätestatakse, et õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja õpetaja kutse või kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid. 45 Võrreldes kehtiva haridusministri 26. augusti 2002. a määruse nr 65 „Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ §-ga 18 lisatakse käesolevas eelnõus õpetaja kvalifikatsiooninõudele õpetaja kutse nõue. Lasteaias võib töötada õpetaja, kes vastab õpetaja kutsestandardi tase 6, nõuetele. Õpetaja kutse omandatakse ülikoolis koolieelse lasteasutuse õpetaja või alushariduse pedagoogi õppekava läbimisel bakalaureuse õppes või kutset andva organi juures. Kutse taotlemisel kutset andva organi juures väljastatakse kutse taotlejale kutsetunnistus, mis tõendab tema pedagoogiliste kompetentside vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kui isikul on muu kõrgharidus ja puudub kutsetunnistus, mida väljastab kutset andev organ, peab isik lasteaias õpetajana tööle asumiseks tööandjale tõendama pedagoogiliste kompetentside vastavust õpetaja kutsestandardi tasemele 6. Pedagoogilisi kompetentse on võimalik omandada eelkõige vastava hariduse, täienduskoolituse ja töökogemuse kaudu. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes hindab tööandja kandideerija pedagoogiliste kompetentside vastavust õpetaja kutsestandardile, tase 6. Eelnõu § 27 lõike 4 kohaselt on abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse või vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Võrreldes kehtivas KELSis õpetajat abistava töötaja kohta sätestatuga, esitab eelnõu abiõpetajale kvalifikatsiooninõuded. Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias on kvaliteetsem, kui rühmas on laste arengut lisaks õpetajale toetamas ka kvalifitseeritud abiõpetaja. Sarnaselt Eestiga töötavad pooltes Euroopa riikides eelkooliealiste lastega täiendavalt õpetajatele ka abiõpetajad (Eurydice, 2019). Lasteaia töökorraldus eeldab rühmameeskonna omavahelist väga head koostööd, sest see toetab õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimist lastega. Lasteaedades, kus on õpetaja kõrvale loodud abiõpetajate ametikohad, tajuvad õpetajad enda juhtivat rolli meeskonnas ning lastele on piisava kvalifitseeritud personali ja efektiivse töökorralduse tulemusena tagatud võimalused kogu lasteaiapäeva vältel ka väiksemates gruppides (alagruppides) või individuaalselt mängida ja õppida. Eelnõu kohaselt peavad abiõpetajad omama keskharidust ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutset või keskharidust ja pedagoogilisi kompetentse. Lapsehoidja kutset saab isik taotleda kutset andva organi juures, kus tuleb tõendada oma kompetentside vastavust kutsestandardis toodud nõuetele. Kutset andev organ väljastab kutsetunnistuse, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kui kutset ei ole, hindab abiõpetaja pedagoogilisi kompetentse lasteaia direktor, võttes aluseks lapsehoidja kutsestandardi, taseme 4. Eelnõu § 27 lõige 5 sätestab, et kui õpetaja või abiõpetaja on omandanud välisriigis kutsekvalifikatsiooni, mis vastab käesolevas seaduses nõutud kutsekvalifikatsioonile, lähtutakse tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. Võrreldes kehtiva KELS § 22 lõikega 8 rakendatakse regulatsiooni lisaks õpetajatele ka abiõpetajatele. Eelnõu § 27 lõige 6 sätestab, et eesmärgiga tagada lastele turvaline õpi- ja kasvukeskkond, lähtub lasteaia töötajate töökorraldus põhimõttest, et igas rühmas peab olema vähemalt üks 46 täistööajaga õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul peab olema tagatud käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud korras õpetaja või abiõpetaja. Võrreldes kehtiva KELSiga on tegemist uue regulatsiooniga. Sätte eesmärk on tagada kõikides lasteaiarühmades vähemalt üks täistööajaga töötav kvalifitseeritud õpetaja, kes juhib rühma õppe- ja kasvatustegevust ning meeskonnatööd. Lähtuvalt lasteaia töökorraldusest ei välista konkreetne säte rühmatöö korraldust, mille kohaselt on rühmas kaks kvalifitseeritud õpetajat ja abiõpetaja, kuid regulatsiooniga tagatakse vähemalt ühe õpetaja ametikoha nõude täitmine rühmas. Eelnõu § 27 lõige 7 sätestab, et kogu rühma tööaja jooksul peab olema õpetaja või abiõpetaja tagatud: seitsme lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni kolmeaastastest lastest; kümne lapse kohta, kui rühm on moodustatud kolme- kuni seitsmeaastastest lastest ja üheksa lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni seitsmeaastased lapsed. Regulatsioon lähtub tõendatud põhimõttest, et mida vähem on lapsi õpetaja ja abiõpetaja kohta, seda enam jagub õpetajal ja abiõpetajal aega iga lapse vajaduste märkamiseks ja individuaalseks lähenemiseks. Sättes kehtestatud suhtarvudega tagatakse optimaalne laste ja täiskasvanute suhe kogu rühma tööaja jooksul, eesmärgiga tagada laste jaoks turvaline õpi- ja kasvukeskkond. Kaheaastaste maksimumarv töötaja kohta varieerub teistes riikides kolmest (Montenegros ja Norras) 18ni (Hispaanias); nelja-aastaseid on töötaja kohta enamikus riikides 20 ja enam, alla kümne lapse Iirimaal, Ungaris, Soomes, Šotimaal ja Norras (Eurydice, 2019). Eelnõu § 27 lõikes 8 sätestatakse, et kui rühma täitumus on käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud piirarv, peab kogu rühma tööaja jooksul olema õpetaja või abiõpetaja tagatud: kaheksa lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni kolmeaastastest lastest; üheteistkümne lapse kohta, kui rühm on moodustatud kolme- kuni seitsmeaastastest lastest ja kümne lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni seitsmeaastastest lastest. Vastavas sättes kirjeldatakse õpetaja, abiõpetaja ning laste suhtarve olukorras, kui rühma on registreeritud käesoleva eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt lapsi eelnõuga lubatud maksimumarv. Sättega tagatakse laste ja täiskasvanute optimaalne suhtarv, mis võimaldab toetada kõikide laste arengut ning viia õppe- ja kasvatustööks seatud eesmärkidest lähtuvalt tegevusi läbi nii individuaalselt kui ka alarühmas ehk väiksemates gruppides. Sarnane suhtarvude loogika on esindatud ka kehtivas KELSi § 20 lõikes 6. Eelnõu § 27 lõige 9 sätestab, et kui rühmas on tõhustatud tuge saav laps, peab kogu rühma tööaja jooksul õpetaja või abiõpetaja olema tagatud iga kuue lapse kohta. Kui rühmas on erituge saav laps, peab kogu rühma tööaja jooksul õpetaja või abiõpetaja olema tagatud iga nelja lapse kohta. Võrreldes kehtiva KELS § 7 lõigetega 2 ja 3 ei sätestata edaspidi laste piirarvu sobitus- ja erirühmas, vaid tuge vajavale lapsele kohaldatakse väiksemat suhtarvu võrreldes teiste lastega. Sarnane põhimõte tuleneb ka kehtivast sotsiaalhoolekande seadusest. Väiksema suhtarvu kohaldamine tuge vajavate laste osas võimaldab luua lasteaias lapse arengu eest vastutava töötaja ettepanekust lähtuvalt sobiva õpi- ja kasvukeskkonna lapse arenguks. Eelnõu kohaselt osutatakse lasteaias lapsele tema individuaalsetest võimetest ja vajadustest lähtuvalt üldist tuge, tõhustatud tuge või erituge. Tõhustatud ja eritugi väljendub eelkõige lapse vajadustele sobiva kollektiivi suuruses ning erivajadusest tulenevate spetsiifiliste kohanduste ulatuses õppe- ja kasvatusprotsessis. Haridusliku erivajadusega laps lasteaias võib vajada kas väiksemat kollektiivi või individuaalset lisatuge rühmas. Eelnõu kohaselt peab juhul, kui 47 rühmas on tõhustatud tuge saav laps, kogu rühma tööaja jooksul olema õpetaja või abiõpetaja tagatud iga kuue lapse kohta. Kui nõustamismeeskond on teinud soovituse väiksema kollektiivi vajaduse kohta, saab rühmas olla maksimaalselt 12 last. Kui tõhustatud tuge vajav laps tuleb toime suuremas kollektiivis, võib ta täiendava täiskasvanu lisandumisel olla kaasatud ka 18 lapsega rühma. Eelnõu kohaselt peab olukorras, kui rühmas on erituge saav laps, kogu rühma tööaja jooksul õpetaja või abiõpetaja olema tagatud iga nelja lapse kohta. Kui nõustamismeeskond on teinud soovituse väiksema kollektiivi vajaduse kohta, saab rühmas olla maksimaalselt 6 last. Kui erituge vajav laps ei vaja tingimata väiksemat kollektiivi ning saab individuaalse lisatoe olemasolul hakkama ka suuremas rühmas, võib ta täiendava täiskasvanu lisandumisel olla kaasatud ka 12 lapsega rühma, mis on maksimaalne erirühma suurus kehtivas seaduses. Eelnõu 5. peatükis sätestatakse lapsehoiu tegevuse korraldamise alused, kvalifikatsiooninõuded lapsehoidjale ja lapsehoiu tegevusloa regulatsioon. Kehtivas õigusruumis on lapsehoiuteenus sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldatud sotsiaalteenus. Kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses on teenuse sihtgrupid lapsevanemad, laste eestkostjad ja lastele perekonnas hooldamise teenuse pakkujad ning teenust saavad lapsed. Piiratud ei ole laste vanust, st lapsehoiuteenust võib vajaduse korral saada kuni 18-aastane laps. Eelkõige on sellisel juhul tegemist suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenusega. Lapsehoiu korraldust iseloomustab selle kasutamise kasv alla kolmeaastaste laste lapsehoiuvõimalusena, mille põhjuseks on enamasti lasteaiakohtade puudus. Ühelt poolt on oluline lapsehoiukoha olemasolu, teiselt poolt on oluline lapsehoiukoha vastavus lapsevanema ja lapse vajadustele. Eelnõu eesmärki silmas pidades tuleb alushariduse võimaldamiseks luua ühtne süsteem, mis lähtub lapse ja pere vajadusest, tagab kvaliteetsed tingimused iga lapse arengu toetamiseks ning kujundab ühtlase alushariduse taseme. Selleks tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduse reguleerimisalas olnud pooleteise- kuni kolmeaastaste lapsehoiud haridussüsteemi osaks. Vastav vanuseaste on põhjendatav asjaoluga, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on tagada lapsele lasteaiakoht alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest. Kui munitsipaallasteaias puudub vaba koht, võib kohaliku omavalitsuse üksus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaia koha asendada lapsehoiu kohaga. Kehtiv sotsiaalhoolekande regulatsioon sätestab sama põhimõtte. Kolme- kuni seitsmeaastasele lapsele peab olema tagatud võimalus omandada alusharidust lasteaias. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eesmärk on toetada pooleteise- kuni seitsmeaastase lapse arengut ja alushariduse omandamist. Koostoimes käesoleva eelnõu ja EV haridusseadusega määratletakse lapsehoidusid edaspidi haridusasutusena, kus alushariduse raamistikus toetatakse lapse üldoskuste arengut. Samas ei ole lapsehoid, erinevalt lasteaiast, õppeastutus ning lapsehoiu tegevusele jäävad nimetatust lähtuvalt kehtima erisused. Näiteks peab lapsehoiu pidaja lapse alushariduse omandamise toetamiseks koostama alushariduse riikliku õppekava alusel lapsehoiu tegevuskava, lasteaed aga õppekava. Lapsehoiu tegevuskavas kirjeldatakse kuni kolmeaastase lapse üldoskuste arengu toetamist, lasteaias toetatakse alushariduse riikliku õppekava alusel laste üldoskuste ja valdkondlike oskuste arengut koostoimes. Täiendavalt ei pea lapsehoius töötama õpetaja, vaid kvalifikatsiooninõuetele vastav lapsehoidja ning lapsehoidudele ei laiene käesolevas eelnõus sätestatud regulatsioonid tugiteenuste tagamiseks lasteaedadega sarnases mahus ja ulatuses. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust jääb reguleerima sotsiaalhoolekande seadus. Eelnõu §-des 28 ja 29 sätestatud regulatsioon on üle toodud kehtivast sotsiaalhoolekande seadusest. Lähtudes KELS § 10 lõikest 1 on lapsehoid käesolevas eelnõus piiritletud lapse 48 konkreetse vanusega, milleks on poolteist kuni kolm eluaastat. Alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama lapsele lasteaiakoha, mida võib pooleteise kuni kolmeaastasele lapsele vanema nõusolekul asendada lapsehoiuga. Alates lapse kolme aastaseks saamisest on oluline, et lapse alushariduse omandamine oleks toetatud alushariduse riikliku õppekava alusel lasteaias. Kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses lapsehoiuteenusele kehtestatud nõuded ei kohusta lapsehoiuteenuse osutajat lapsele alushariduse omandamist toetama, vaid toetada tuleb laste üldist arengut. Käesoleva eelnõu alusel saavad lapsehoiud haridussüsteemi osaks, mistõttu peab lapsehoius lapse üldoskuste arengu toetamine edaspidi toimuma riikliku õppekava alusel koostatud tegevuskava järgi. Eelnõu §-s 28 sätestatakse lapsehoiu tegevuse korraldamise alused. Eelnõu § 28 lõige 1 sätestab, et lapsehoiu tegevust võib korraldada munitsipaal- või eralapsehoius. Munitsipaallapsehoiu pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Eralapsehoiu pidaja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. Lasteaiakoha tagamise kohustuse täitmisel võib omavalitsusüksus kokkuleppel lapsevanemaga pakkuda lapsele lasteaiakoha asemel kohta lapsehoius. Lapsehoid on asutust, mille pidaja saab olla avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi on lapsehoiuteenuse osutamine kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus, mille osutamise võib ta anda üle juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eelnõu § 28 lõige 2 sätestab, et lapsehoid asutatakse lapsehoiu pidaja otsusega. Lapsehoiu tegutsemise õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tegevusloaga. Lapsehoid võib tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas, sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. Munitsipaallapsehoid asutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse otsusega ning eralapsehoid asutatakse eraõigusliku juriidilise isiku otsusega sõltuvalt tema omandivormist. Eralapsehoiu asutamise otsuse tegemiseks ei näe õigusaktid ette otsuse tegemise vormi. Munitsipaallasteaia asutamise otsuse tegemiseks on ette nähtud kord KOKS § 35 lõikes 2. Lapsehoid peab vastama nõuetele kõikides oma tegevuskohtades. Näitena võib tuua suuremad eralapsehoiu pakkujad, kelle tegevuskohad on jagatud kohalike omavalitsuste haldusalade üleselt. Sellisel juhul peab igas tegevuskohas olema täidetud kõik käesolevas seaduses sätestatud nõuded. Lapsehoiu tegevuse korralduse tagab lapsehoiu pidaja. Tervisekaitsenõuded lapsehoidudele, milles kehtestatakse mh nõuded ehitisele, maa-alale, ruumidele, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõu § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lapse arengu toetamiseks, tervise kaitseks ning turvaliseks ja ohutuks lapsehoiu korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega tervisekaitsenõuded lapsehoidudele. Tegemist on volitusnormiga Vabariigi Valitsusele lapsehoidudele tervisekaitsenõuete kehtestamiseks. Rakendusakti kavand on esitatud käesoleva eelnõu lisas. Kuna lapsehoiu osutamise ajal vastutab laste turvalisuse eest lapsehoiu pidaja, on vajalik, et lapsehoidu korraldatakse sobilikes ruumides ja maa-alal. Uue määruse kohaselt kehtestatakse lapsehoidude tervisekaitse üldnõuded, sh nõuded hoonele, ruumidele ja rajatistele ning siseruumidele, mis on laste arengu ja tervise seisukohast olulised ja aluseks riskianalüüsi koostamisele. Uue määrusega ei muudeta nõudeid võrreldes kehtiva regulatsiooniga rangemaks. Samuti on antud määrus seotud riskianalüüsi koostamise kohustusega. 49 Määruses on säilinud nõuded, mis on kõige olulisemad lapse arengu toetamiseks ning turvalise füüsilise keskkonna tagamiseks. Seni kehtiv Sotsiaalministri 13.02.2016 määrus nr 411 “Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele” muutub käesoleva eelnõu jõustumisel kehtetuks. Hoiud haridusasutusena võivad tegutseda ka eluruumis. Selle (elu)ruumi kasutajate arvust (lapsed ja täiskasvanud kokku) sõltub see, kas ruumi tuleohutusnõuded peavad vastama I (eluruum) või IV (kogunemishoone) kasutusviisile. Lapsehoiule eluhoones (alates 11 kasutajat) kohalduvad nõuded, mis kehtivad IV kasutusviisile (kogunemishoone), mis tähendab, et tegu on ruumidega, mille kasutajatelt ei saa eeldada ruumide head tundmist. IV kasutusviisi kohaldatakse kõigi alates 11 kasutajaga kogunemishoonete puhul, mille kasutajad ruume ei tunne. Seega kui lapsehoid tegutseb hoones (olenemata, kas tegemist on haridusasutusega või eluruumiga), millel on kuni 10 kasutajat, hinnatakse selle hoone või hooneosa vastavust I kasutusviisi (eluruumi) tuleohutusnõuetele. Kui lapsehoiud tegutseb hoones, millel on üle kümne kasutaja, peab Päästeamet hindama ruumide vastavust IV kasutusviisi (kogunemishoone) tuleohutusnõuetele, olenemata, kas tegemist on eluruumiga või haridusasutusega. Mõisted „haridusasutus“ ja ehitist teenindava maa sihtotstarve (maatulundusmaa või ärimaa) ei tekita lapsehoiu ruumidele, selle ehitisele või selle maa-alale täiendavaid tuleohutusnõudeid. Ehk, Päästeameti nõuded (ka kasutusloa taotlemisel) ei tulene maa sihtotstarbest ja ka sellest, kas ehitise kasutusviis ja maa-kasutusotstarve ühtivad. Eelnõu § 28 lõige 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tervisekaitsenõuete tagamiseks koostab lapsehoid iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi. Riskianalüüs peab sisaldama tervisekaitsenõuete täitmise analüüsi, ohu tekkimise võimaluse tõenäolisust, ohuelemente, ohu võimalikke tagajärgi ning vastustust nende ennetamisel ja riskide maandamisel. See tähendab, et riskianalüüsi koostamine ei toimu üksnes kord kolme aasta jooksul, vaid on pidev protsess, kus hinnatakse riskide realiseerumist ning leitakse vajalikud vahendid/meetodid ennetuseks. Riskianalüüs peab sisaldama tervisekaitsenõuete täitmise analüüsi, ohu tekkimise võimaluse tõenäolisust, ohuelemente, ohu võimalikke tagajärgi ning vastustust nende ennetamisel ja riskide maandamisel. Käesolev paragrahvi lõiked 3 ja 4 sätestavad hoidudele sarnase nõude lasteaedadega ja nende nõuete tagamise kohustuse. Tervisekaitsenõuete eesmärk on tagada lapse arengu toetamine, tervisekaitse ja ohutus ning tegevuse korraldamine lähtudes lapsehoiu tegevuskavast. Tervisekaitse nõuete tagamiseks peab lapsehoiu pidaja koostama käesolevas lõikes sätestatud korras riskianalüüsi. Riskianalüüsi koostamise näol ei ole tegemist uue nõudega lapsehoidude tegevusele. Eelnõu § 28 lõike 5 sätestatakse lapsehoiu pidajale nõue koostada lapse üldoskuste arengu toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel lapsehoiu tegevuskava. Tegemist on lapsehoiu pidajale uue nõudega. Vastav nõue on seotud asjaoluga, et käesoleva eelnõuga liidetakse seni sotsiaalhoolekande seaduse reguleerimisalas olnud pooleteise- kuni kolmeaastaste lapsehoiud haridussüsteemi osaks ning lapsehoidusid määratletakse edaspidi haridusasutustena. Nimetatu sätestamine paneb lapsehoiule kohustuse tegevuskava koostamiseks ja lapse üldoskuste arengu toetamiseks. Võttes arvesse lapsehoidude tegevuse eripära, lapsehoidjatele esitatavaid nõudmisi ning laste vanust, on lapsehoidudes põhjendatud lapse üldoskuste arengu sihipärane toetamine, mis loob eeldused edasiseks alushariduse omandamiseks lasteaias. Alushariduse riiklik õppekava sätestab 3-aastaste laste eeldatavad üldoskused neljas üldoskuste valdkonnas - mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, eneseregulatsiooni oskused ning sotsiaalsed oskused. Alushariduse riiklikus õppekavas kirjeldatud üldoskuste eeldatavad tulemused on aluseks lapse üldoskuste arengu toetamisel lapsehoius. Alushariduse riikliku 50 õppekava alusel koostab lapsehoiu pidaja tegevuskava, milles kirjeldab lapse üldoskuste toetamise põhimõtteid ja korraldust. Eelnõu § 28 lõikes 6 sätestatakse nõuded lapsehoiu tegevuskavale. Lapsehoiu tegevuskavas esitatakse: lapsehoiu eripära ja eesmärgid; lapse üldoskuste toetamise põhimõtted ja korraldus; vanematega koostöö põhimõtted ja korraldus; tegevuskava uuendamise ja täiendamise kord. Säte reguleerib lapsehoiu tegevuskava struktuuri. Lapsehoius kui haridusasutuses toetatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste üldoskuste arengut. Selleks peab lapsehoid koostama alushariduse riikliku õppekava alusel lapsehoiu tegevuskava. Lapsehoid lähtub oma tegevuse korraldamisel ja läbiviimisel lapsehoiu tegevuskavast. Lapsehoiud loovad pooleteise- kuni kolmeaastase lapse üldoskuste arengu toetamisega vundamendi lapse alushariduse omandamiseks lasteaias. Eelnõu § 28 lõige 7 näeb ette, et lapsehoiu töökorraldus lähtub nõudest, et kogu lapsehoiu tööaja jooksul on lapsehoidja tagatud iga viie lapse kohta. Kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses sätestatakse, et kui lapsehoidja hoiab lapsi teenust saava lapse eluruumis, võib ta korraga hoida kuni viit last. Laste arvu kehtestamisel lapsehoidja kohta on lähtutud põhimõttest, et lapsehoidja jõuaks lastega tegeleda ja suudaks tagada laste turvalisuse. Juhul kui lapsehoius on laste arv on suurem kui 5, siis peab lapsehoius olema tagatud vähemalt kaks lapsehoidjat. Nõuet, et kogu lapsehoiu tööaja jooksul on lapsehoidja tagatud iga viie lapse kohta, peab lapsehoiu pidaja töökorralduses järgima. Eelnõu § 28 lõige 8 sätestab, et lapsehoid või lapsehoiu pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed lapsehoius töötavate lapsehoidjate ja nende omandatud kvalifikatsiooni kohta. Tegemist ei ole uue nõudega lapsehoiu pidajale. Vastav nõue tuleneb kehtivast sotsiaalhoolekande seaduses. Edaspidi tuleb andmed kanda hariduse infosüsteemi. Eelnõu § 29 regulatsioon puudutab lapsehoidjat. Nõuded ei ole võrreldes kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses sätestatuga muudetud, kuid neid ei ole käesolevas seaduses sätestatud sedavõrd üksikasjalikult. Tervisekontrolli nõue tuleneb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lg 1 punktist 3. Esmaabi koolituse nõue kehtestatakse edaspidi Vabariigi Valitsuse määruses "tervisekaitsenõuded lapsehoidudele". Lastega töötamise piirangute regulatsioon lastekaitseseaduses kehtib kõikidele lastega kokku puutuvatele isikutele. Seetõttu ei ole vajalik selle dubleerimine käesolevas eelnõus. Eelnõu § 29 lõikes 1 sätestatakse, et lapsehoidja on töötaja, kes lapsehoius last hoiab, hooldab, toetab lapse üldoskuste arengut ja tagab tema turvalisuse. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses on lapsehoidja (lapsehoiu)teenust vahetult osutav isik. Mõistet on täpsustatud, sest lapsehoidja töötab lapsehoius. Lapsehoiu pidaja peab tagama, et lapsehoius asub tööle piisav hulk lapsehoidjaid, et tagada kavandatava arvu laste hoid ja arengu toetamine. Eelnõu § 29 lõike 2 kohaselt on lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse või vähemalt keskharidus, töökogemus lastega ja lapsehoidjana töötamiseks sobivad isikuomadused. Võrreldes kehtiva sotsiaalhoolekande seaduses sätestatuga ei ole nõudeid muudetud käesoleva eelnõuga rangemaks. Lisaks võivad lapsehoidjana töötada ka inimesed, kellel on vähemalt keskharidus, kes omavad töökogemust lastega ning kel on olemas lastega tööks sobivad isikuomadused. 51 Kehtiv sotsiaalhoolekande seadus sätestab lapsehoidjana tegutsemise eelduseks ka selle, et isik peab olema läbinud vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul. Lastega vahetult töötavatel isikutel peavad olema oskused anda lastele esmast abi. Esmaabikoolituse nõue kehtestatakse ka edaspidi, kuid seda ei sätestata seaduse tasandil, vaid Vabariigi Valitsuse määruses “ tervisekaitsenõuded lapsehoidudele”. Lapsehoidja kutse saadakse kutset andva organi juures pärast lapsehoidjana töötamiseks vajalike pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Lapsehoidja pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud lapsehoidja kutsestandardis. Lapsehoidja kutsetunnistus eeldab vähemalt keskharidust ning lapsehoiualaseid teadmisi. Kutsestandard näeb ette ka algteadmisi erivajadusega laste hoidmisest. Kutsetunnistuse taotleja peab sooritama tunnistuse saamiseks eksami ning iga viie aasta tagant tuleb tunnistus uuesti taotleda. Kutsetunnistust omavate lapsehoidjate kohta kantakse andmed kutseregistrisse. Tööandja hindab, kas isik vastab kvalifikatsiooninõuetele ning kas tal on olemas vastavad teadmised, oskused ning pädevus töötamaks eelnõus kehtestatud vanusegrupis olevate lastega. Sobivate isikuomadustena on lapsehoidja kutsestandardis välja toodud järgnev: “Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav”. Eelnõu § 29 lõige 3 sätestab, et lapsehoidjana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. Võrreldes kehtiva KELS § 22 lõikega 8 rakendatakse regulatsiooni eelnõu kohaselt lisaks õpetajatele ja abiõpetajatele ka lapsehoidjatele. Ka kehtivas sotsiaalhoolekandeseaduses on lapsehoidjate kvalifikatsiooni osas samasugune regulatsioon. Eelnõu §-s 30 sätestatakse lapsehoiu tegevusloa taotlemise regulatsioon. Ettevõtjal ja kohalikul omavalitsuse üksusel peab olema tegevusluba lapsehoiu pidamiseks. Regulatsioon on sarnane lasteaia õppeõiguse taotlemise regulatsiooniga, kuid kuna lapsehoid ei ole õppeasutus, nimetatakse vastavaks majandustegevuseks antavat luba tegevusloaks. Muud eraisikutevahelised kokkulepped lapse hoidmisel ei ole loakohustuslikud käesoleva seaduse tähenduses. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus jaotab majandustegevuse sisuliselt vabaks ja loareservatsiooniga majandustegevuseks. Eristamise aluseks on ettevõtja vaatenurk: majandustegevus on üldjuhul vaba ning seda tohib alustada igal ajal (MSÜS § 4 lg 1), loareservatsiooniga majandustegevus on aga erand nimetatud vabaduse suhtes (MSÜS § 4 lg 2), selle alustamise eeldus on loakohustuse täitmine ning majandustegevuse alustamine on kuni loa saamiseni keelatud. Lapsehoiu pidamine on loakohustuslik majandustegevus. Lapsehoidudest saab käesoleva eelnõuga haridussüsteemi osa. Lapsehoid on haridusasutus, mis viib ellu alushariduse eesmärke. Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Lapsehoid on asutus, kus tagatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste hooldamine, turvalisus ja üldoskuste arengu toetamine. Lapsehoius toetatakse laste üldoskuste arengut alushariduse riiklikule õppekava alusel koostatud tegevuskavale tuginedes. 52 Eelnõu § 30 lõige 1 sätestab, et tegevusluba annab isikule õiguse vastavas tegevuskohas lapsehoiu pidamiseks. Tegevusloa saamise taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt viis kuud enne lapsehoiu tegevuse algust. Eelnõu alusel antud tegevusluba annab juriidilisel isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale õiguse tegutseda lapsehoiu pidajana. Sättes on reguleeritud nõue, et tegevusloa taotlus tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada vähemalt viis kuud enne tegevuse algust. Vastava tähtaja eesmärk on tagada, et isikul oleks taotluses esinevate puuduste korral võimalik puudused enne kavandatud tegevuse algust kõrvaldada ja Haridus- ja Teadusministeeriumile vajalikud täiendavad materjalid esitada. Näiteks, kui lapsehoiu pidaja on kavandanud lapsehoiu tegevuse alguse 1. septembriks, tuleb taotlus esitada hiljemalt 1. aprillil. 5-kuuline tähtaeg võimaldab Haridus- ja Teadusministeeriumil anda pidajale võimalike puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Eelnõu § 30 lõike 2 kohaselt antakse tegevusluba, kui isik on täitnud järgmised nõuded: 1) lapsehoius asub tööle piisav arv lapsehoidjaid, et tagada kavandatava arvu laste hoid ja arengu toetamine; 2) isikul on suutlikkus tagada kõikide käesolevas seaduses lapsehoiu pidajale ja lapsehoiule kehtestatud nõuete täitmine; 3) lapsehoiul on käesoleva seaduse § 28 lõigetele 5 ja 6 vastav tegevuskava; 4) lapsehoiul on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ning piisav sisustus, mis vastavad tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele; 5) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus võimaldavad hoida kavandatud arvu lapsi. Võrreldes sotsiaalhoolekande seadusega ei ole käesolevas eelnõus tegevusloa kontrolleset rangemaks muudetud. Välja on jäetud nõuded, mis tulenevad teistest õigusaktidest, nt lastega töötamise piirangu kontrollimine. Käesoleva eelnõuga lisandub tegevuskava koostamise nõue. Tegevusloa saamiseks peavad olema täidetud kõik sättes loetletud nõuded. Tegevuskava koostamise osas on eelnõus ette nähtud üleminekuaeg. Eelnõu § 30 lõike 3 kohaselt esitatakse tegevusloa taotlemiseks lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule: 1) andmed lapsehoiu pidaja suutlikkuse kohta tagada lapsehoius piisavalt lapsehoidjaid, et tagada kavandatava arvu laste hoid ja arengu toetamine; 2) pädevate asutuste hinnang tegevuskohaks kavandatavate ruumide, hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele; 3) kui lapsehoiu tegevus on eluruumides, siis eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta; 4) lapsehoiu tegevuskava; 5) laste piirarv, kellele lapsehoiu pidaja soovib tegevuskohas lapsehoidu osutada. Sättes on esitatud loetelu, mille alusel Haridus- ja Teadusministeerium kontrollieseme täitmist kontrollib ja mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks. Loetelu on lahtine. Haridus- ja Teadusministeerium hindab tegevusloa taotlemise menetlemisel kõiki esitatud dokumente, andmeid ja teavet. Eelnõu § 30 lõige 4 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolusid. 53 Kontrollieseme tõendamiseks ei sätestata ammendavat dokumentide, teabe või andmete loetelu, sest kuigi tõendamiskoormis lasub tegevusloa taotlejal, ei pruugi taotluse esitamisel saada esitatud kõik vajalik. Kui tegevusloa andmise menetluses ilmnevad täiendavad asjaolud, mis vajavad selgitamist ja tõendamist, annab käesolev lõige Haridus- ja Teadusministeeriumile õiguse nõuda taotlejalt juba esitatule täiendavate dokumentide, andmete või teabe esitamist. Eelnõu § 31 reguleerib lapsehoiu pidajale tegevusloa andmist ja muutmist. Menetlus sarnaneb lasteaedadele õppeõiguse andmise menetlusega. Eelnõu § 31 lõige 1 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium otsustab tegevusloa andmise või muutmise kahe kuu jooksul alates vastava taotluse esitamisest. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse alusel lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Samas majandustegevuse üldosa seaduse alusel võib sotsiaalkindlustusamet taotluse lahendamise tähtaja peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks, kui taotluse menetlemisel selgub, et tegevusloa taotlemiseks vajalikud nõuded ei ole täidetud. Seega ei kehtestata käesoleva eelnõuga lapsehoiu tegevusloa menetluse pikkust senisest erinevalt. Eelnõu § 31 lõige 2 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest või selle muutmisest, kui tegevusloa andmise või muutmise taotlus ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või lapsehoiu pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Tegevusloa andmine ja muutmine on Haridus- ja Teadusministeeriumi kaalutlusotsus, mille tegemisel hinnatakse, kas eelnõu § 30 lõike 2 nõuded on täidetud. Tegevusluba ei anta või ei muudeta, kui lapsehoiu pidaja ei ole lapseoiu tegevuse alustamiseks või muutmiseks seatud ühte või mitut sisulist nõuet täitnud või ei ole nende täitmise tõendamiseks esitanud õigusaktides sätestatud ning õigusaktides reguleeritud nõuete kohaselt koostatud dokumente. Seejuures kohalduvad menetlusele haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuded. Eelnõu § 31 lõike 3 sätestab, et kui lapsehoiu pidaja muudab tegevuskohti pärast tegevusloa andmist, on ta kohustatud esitama hariduse infosüsteemi kaudu tegevuskoha muutmise taotluse vähemalt kaks kuud enne vastava muudatuse tegemist. Lapsehoiu pidaja peab esitama käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud dokumendid, andmed või teabe. Säte reguleerib tegevuskoha muutmisega seotud kohustuslikku menetlust. Tegevusluba antakse lapsehoiu pidajale konkreetses tegevuskohas, tegevuskoht märgitakse ka tegevusloal. See tähendab, et kui tegevuskoht muutub, tuleb taotleda ka tegevusloa muutmist ning ühtlasi esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile uue tegevuskoha kohta kõik § 30 lõikes 3 nimetatud dokumendid, andmed või teabe. Lapsehoid peab vastama kõikides oma tegevuskohtades eelnõus sätestatud nõuetele. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt tuleb tegevuskoha muutustest teavitada sotsiaalkindlustusametit vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutust. Eelnõus sätestatakse vähemalt kahekuuline etteteatamise tähtaeg. Eesmärk on anda piisavalt aega menetluseks ja tegevuse nõuetele vastavusse viimiseks. Sättega kehtestatakse erisus üldisele tegevusloa taotlemisele, mille kohaselt ei anta tegevuskohtade muutmisega lapsehoiule uut tegevusluba, vaid kantakse hariduse infosüsteemi andmed muudetud tegevuskoha kohta. Uues tegevuskohas võib alustada tegevust, kui andmed on kantud hariduse infosüsteemi ehk Haridus- ja Teadusministeerium on hariduse infosüsteemi kaudu teinud teatavaks vastava otsuse. 54 Eelnõu § 31 lõige 4 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. Säte reguleerib haldusaktide, millega otsustatakse tegevusluba anda või sellest keelduda, teatavakstegemise vormi. Eelnõu §-s 32 sätestatakse lapsehoiu tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja kehtetuse alused. Kehtetuks tunnistamise alused on sarnased lasteaia õppeõiguse kehtetuks tunnistamise alustega. Eelnõu § 32 lõige 1 alusel võib Haridus- ja Teadusministeerium lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) riikliku- või haldusjärelevalve käigus ilmneb, et lapsehoiu tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste lapsehoiu tegevust reguleerivate õigusaktidega; 2) lapsehoiu pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku- või haldusjärelevalveorgani ettekirjutust; 3) kvalifikatsiooninõuetele vastavate lapsehoidjate arv ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 28 lõikes 7 sätestatud nõudega; 4) riiklik- või haldusjärelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku õppeõiguse kehtetuks tunnistamiseks. Regulatsioon on sarnane lasteaia õppeõiguse kehtetuks tunnistamise alustega, mida on selgitatud eelnõu § 23 osas. Eelnõu lõike 2 alusel teeb Haridus- ja Teadusministeerium tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. Seega haldusakt, millega tegevusluba kehtetuks tunnistatakse, tehakse teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. Eelnõu lõige 3 sätestab, et tegevusluba muutub lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele kehtetuks, kui lapsehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa andmist tegevust alustanud. MSÜS kohaselt muutub tegevusluba kehtetuks, kui tähtaegsena väljastatud tegevusloa tähtaeg on möödunud või kui füüsilisest isikust ettevõtja sureb ning juriidilisest isikust ettevõtja likvideeritakse, ümber kujundatakse, ühineb või jaguneb v.a tegevusloa üleandmise puhul. Käesolev säte lisab veel ühe tegevusloa kehtetuks muutumise aluse, milleks on olukord, kui lapsehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa andmist tegevust alustanud. Eelnõu 6. peatükis sätestatakse lasteaia ja lapsehoiu rahastamise põhimõtted. Võrreldes KELS §-ga 27 on regulatsiooni muudetud ka eralasteaedade ja lapsehoidude osas. Eelnõu § 33 Võrreldes KELS § 27 tuuakse eelnõusse üle munitsipaallasteaia rahastamise sätted, välja arvatud rahastamise regulatsioonid kehtiva KELS § 27 lõigetes 11–16, mis on kehtestatud 2008. aastal riikliku programmi „Igale lapsele lasteaiakoht“ rakendamiseks ja mis peatati 2009. aastal. Seetõttu ei ole nende sätete uuesti kehtestamine enam asjakohane. Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 4, 5 ja 6 kohaldatakse edaspidi ka munitsipaallapsehoiule. Eelnõu § 33 lõikes 1 sätestatakse, et munitsipaallasteaia rahastamine toimub kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest. Võrreldes kehtiva KELS § 27 lõikega 1 on täpsustatud, et lasteaia tulu koosneb üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse saadavast rahast, 55 kuna lapsevanema kaetav osa, annetused jms laekuvad täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Eelnõu § 33 lõige 2 sätestab, et riigieelarvest eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks, sealhulgas võib kohaliku omavalitsuse üksus toetust kasutada tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Võrreldes kehtiva KELSiga on riiklikult toetatud valdkonnad käesolevas eelnõus koondatud ühte lõikesse ning sisulisi muudatusi valdkondade rahastamise osas ei tehta. Eelnõu § 33 lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatava õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel on aluseks eelmisel kalendriaastal lasteaiaõpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud toetus. Ülejäänud lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetuse jaotuse aluseks on munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate laste arv elukohajärgselt. Lasteaia õpetajate tööjõukulude toetus eraldatakse Vabariigi Valitsuse 06.02.2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 12 alusel. Toetuse eesmärk on motiveerida omavalitsusüksusi lasteaiaõpetajate töötasu alammäära tõstmisel. Toetuseks jaotatakse kokku 15 mln eurot aastas. Lisaks lasteaiaõpetajate töötasu suurendamisele võib omavalitsusüksus toetust kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks. Kehtiva korra alusel eraldatakse omavalitsusüksusele toetust juhul, kui omavalitsusüksuse otsusel on lasteaia õpetaja töötasu alammäär vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaia õpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal. Omavalitsusüksus võib toetust kasutada lasteaia õpetajate ja tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Omavalitsusüksus esitab andmed lasteaia õpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse andmise aasta 30. jaanuariks. 2020.a algusest jõustunud riigieelarve seaduse § 48 lg 3 näeb ette, et toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja nende arvestamise alused sätestatakse seadusega. Arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. Sisuliselt tähendab see seda, et lasteaia õpetajate tööjõukulude toetuse eraldamise põhimõtted on kirjeldatud käesoleva seaduse eelnõus. Lasteaia õpetajate tööjõukulude toetuse moodustab eelmisel kalendriaastal lasteaiaõpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud toetuse (tasandustoetus) ja lapsepõhise toetuse summa, mida jaotatakse proportsionaalselt vastavalt munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate lasteaialaste arvule. Tasandustoetust arvestatakse eelmise kalendriaastaga samas summas. Ülejäänud vahendid jaotatakse omavalitsusüksuste vahel proportsionaalselt munitsipaal- ja eralasteaedades käivate eelkooliealiste laste arvuga, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil eelneva aasta 10. novembri seisuga. Sh saavad toetust ka omavalitsusüksused, kus puudub lasteaed. Omavalitsusüksus võib käesoleva eelnõu alusel lasteaiakohti võimaldada ka eralasteaedades. Samuti on võimalik omavalitsusüksusel teha koostööd teise omavalitsusüksusega lasteaiakoha tagamisel. Eelnõu § 33 lõike 4 kohaselt ei või vanemate osalustasu ühe lapse kohta ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu katab vanem. Võrreldes 56 kehtiva KELS § 27 lõikega 3 lapsevanema osalustasu piirmäära ei muudeta. Lisatakse, et lapse toidukulu katab vanem, mis jääb samaks võrreldes kehtiva KELS § 27 lõikes 2 sätestatuga. Eelnõu § 33 lõige 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulud katta osaliselt või täies ulatuses. Kohaliku omavalitsuse üksus võib osalustasu ja toidukulu katta osaliselt või täies ulatuses. Võrreldes kehtiva KELSiga on tegemist uue regulatsiooniga, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel vabastada vanemad osalustasu ja toidukulu maksmisest, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on selleks oma eelarves vahendid kavandanud. Eelnõu § 33 lõike 6 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus vanema osalustasu ja toidukulu, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt laste arvust perekonnas, sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest asjaoludest. Võrreldes kehtiva KELS § 27 lõikega 4 on täpsustatud, millest tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse üksus vanema osalustasu ja toidukulu maksumust diferentseerida. Koolieelsete lasteasutuste pidamine ja võimaluste loomine alushariduse omandamiseks on kohalike omavalitsuste pädevuses. Lähimuspõhimõttest tulenevalt saavad kohalikud omavalitsused otsustamisel lähtuda kehtiva seaduse alusel piirkondlikest eripäradest ja perede erinevatest vajadustest (KELS § 27 lõige 4). Kuivõrd vanema osalustasu suurus võib piirata isiku võimalust kasutada talle seadusega antud õigust saada alusharidust lasteaias, tuleb vanema osalustasu kehtestamisel silmas pidada proportsionaalsuse põhimõtet (PS § 11). Ka sätestab põhiseadus kohustuse arvestada laste kaitse põhimõttega (PS § 27 lg 4, § 28 lg 4), mis koosmõjus sotsiaalriigi põhimõtte (sh sellest tuleneva võrdsete võimaluste tagamise ideega, PS § 10) ja võrdsuspõhiõigusega (PS § 12) tähendab kohustust kanda hoolt selle eest, et ligipääs laste alusharidusele on tagatud ka majanduslikes raskustes peredele. Eelnõust tulenevalt on võimalik vastavalt vajadusele diferentseerida vanema osalustasu või toidukulu suurust, lähtudes seejuures omavalitsuses elavate perede sotsiaalmajanduslikust olukorrast, laste arvust peres, kogukonna tehtud valikutest teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi vahel või muudest asjaoludest, nt ujula olemasolust lasteaias. Centari 2021. a valminud „Alushariduse ja lapsehoiu uuringu“ andmetel moodustab vanemate omaosalus lasteaiakoha tegelikust maksumusest ca 13%. Seejuures on lasteaedade kogukulu kasvanud kiiremini kui hinnad üldiselt. Eelnõu toetab kohalike omavalitsuste senist lähenemist vanema osalustasude soodustuste tegemisel. Eelnõu § 34 sätestab eralasteaia ja -lapsehoiu rahastamise põhimõtted, mis on eralasteaedade osas reguleeritud erakooliseaduses ja mida seni KELSis ei ole käsitletud. Kuivõrd eralasteaiaga seotud regulatsioon on üle toodud käesolevasse eelnõusse, on asjakohane käesolevas eelnõus ka põhimõttelised eralasteaia rahastamise reeglid kehtestada. Eelnõu § 34 lõige 1 sätestab, et eralasteaia pidaja tagab eralasteaia rahastamise. Eralasteaial on oma eelarve, mille kinnitab eralasteaia pidaja. Sätte eesmärk on sõnastada põhimõte, mille kohaselt tegutseb eralasteaed eraõiguslikel alustel ning tagab oma tegevuse õppemaksu või teiste tulude kaudu. Omavalitsusüksus võib rahastada eralasteaeda, kui ta peab seda vajalikuks. Omavalitsusüksus rahastab eralasteaeda käesolevas eelnõus sätestatud korras ka siis, kui tal endal ei ole pakkuda lasteaiakohta, mistõttu asendab ta vanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha eralasteaia kohaga. Täpsemalt on kõnealust regulatsiooni kirjeldatud eelnõu §-s 4 ja selle seletuskirja vastavas osas. 57 Eelnõu § 34 lõige 2 kohaselt tagab eralapsehoiu pidaja eralapsehoiu rahastamise. Võrreldes kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega ei ole rahastamise põhimõtet muudetud. Omavalitsusüksus rahastab eralapsehoidu samadel põhimõtetel ja alustel, nagu eralasteaeda. Eelnõu § 34 lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab eralasteaia ja eralapsehoiu rahastamise tingimused ja korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Kehtiva erakooliseaduse § 22 lõike 11 kohaselt võib koolieelses lasteasutuses töötavate õpetajate palgad ja õppevahendite soetamise kulud katta valla- või linnaeelarve vahenditest KELSis sätestatud alustel. Võrreldes kehtiva erakooliseadusega on sätet üldistatud. Eelnõu 7. peatükis reguleeritakse riikliku- ja haldusjärelevalve teostamine ja riikliku järelevalve erimeetmed, mis on kehtestatud ka kehtivas KELSis. Eelnõu §-s 35 sätestatakse riikliku- ja haldusjärelevalve teostamine, mis on kehtestatud kehtiva KELSi §-s 28 ja erakooliseaduse §-s 23. Eelnõu § 35 lõike 1 alusel teostab kohaliku omavalitsuse üksus teenistuslikku järelevalvet munitsipaallasteaia ja –lapsehoiu tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle. Võrreldes kehtiva KELSiga on eelnõus sätestatud omavalitsusüksuse poolt teostatava teenistusliku järelevalve läbiviimine, mis tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Teenistuslikku järelevalvet teostab omavalitsusüksus eelkõige lasteaia töötajate tegevuse üle. Tegemist ei ole sisuliselt uue ülesandega. Omavalitsusüksus peab tagama, et tema lasteaia tegevus oleks õiguspärane ja otstarbekas ning vastav avalik teenus oleks kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tagatud. Eelnõu § 35 lõike 2 kohaselt teostab Haridus- ja Teadusministeerium haldusjärelevalvet munitsipaallasteaia ja -hoiu, tema pidaja ning riiklikku järelevalvet eralasteaia ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle eesmärgiga tagada lapse arengu toetamine, alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine ning selle kvaliteet. Võrreldes kehtiva KELS § 28 lõikega 1 ei ole regulatsiooni muudetud. Kuivõrd Haridus- ja Teadusministeeriumil on õppeõiguse andmise pädevus, teostab ministeerium riiklikku ja haldusjärelevalvet munitsipaal- ja eralasteaia ning munitsipaal- ja eralapsehoiu nõuetele vastavuse üle. Nõuetele vastavus peab olema tagatud käesoleva eelnõu suhtes. Seejuures viib Haridus- ja Teadusministeerium järelevalvet läbi pidajate tegevuse õiguspärasuse, kuid mitte otstarbekuse üle. Järelevalve eesmärk on tagada lapse arengu toetamine, alushariduse kättesaadavus ja võrdne juurdepääs alusharidusele, õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise kvaliteet. Alushariduse kättesaadavuse all mõeldakse käesoleva eelnõu kontekstis eelkõige §-s 4 (alushariduse kättesaadavus) sätestatut. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt tagab kohaliku omavalitsuse üksus kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga. Alusharidusele võrdsetel alustel juurdepääsu tagamise all mõeldakse käesolevas eelnõus eelkõige eelnõu §-s 4 (alushariduse kättesaadavus) sätestatut koostoimes põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Alusharidusele juurdepääsu tagamisel ei tohi kedagi diskrimineerida põhiseaduse §-s 12 toodud tunnuste alusel. Samas on seejuures arvestatud, et 58 füüsiline juurdepääs ei saa kunagi olla kõigile võrdne: mõned pered elavad lasteaedade läheduses, mõned kaugemal, mistõttu on juurdepääs lasteaiale erinev. Kirjeldatud olukord ei kujuta endast aga üldiselt alusharidusele võrdsetel alustel juurdepääsu õiguse riivet. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise üle järelevalve teostamisel on aluseks alushariduse riiklikus õppekavas ning eelnõus kehtestatud nõuded, mille rakendumist hinnatakse. Eelnõu § 35 lõike 3 kohaselt on Terviseametil õigus teostada riiklikku- ja haldusjärelevalvet lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes ja lapsehoidude tervisekaitsenõuetes sätestatud terviseohutuse nõuete üle riskianalüüsi alusel. Haldusjärelevalve kohaldub munitsipaallasteaedadele ning riiklik järelevalve kohaldub eralasteaedadele. Sõltuvalt omandivormist kohaldatakse järelevalvemenetluse läbiviimisel meetmeid, mis on sätestatud korrakaitseseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse või käesoleva eelnõu alusel. Eelnõu § 35 lõike 4 kohaselt on Päästeametil õigus teostada riiklikku- ja haldusjärelevalvet tuleohutusnõuete üle tuleohutuse seaduse ja ehitusseadustiku alusel. Kehtivas õiguses on tuleohutusnõuded reguleeritud ehitusseadustikus ja tuleohutuse seaduses. Päästeamet teostab, tuleohutusnõuete täitmise üle regulaarset järelevalvet tuleohutuse seaduse ning ehitusseadustiku alusel ning tuleohutusnõuete täitmata jätmise korral annab ettekirjutuse tuleohutusalaste puuduste kõrvaldamiseks. Haldusjärelevalve kohaldub munitsipaallasteaedadele ning riiklik järelevalve kohaldub eralasteaedadele. Sõltuvalt omandivormist kohaldatakse järelevalvemenetluse läbiviimisel meetmeid, mis on sätestatud korrakaitseseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse või käesoleva eelnõu alusel. Eelnõu §-ga 36 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetmed, mille kohaselt riikliku järelevalve teostaja võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Selline regulatsioon on sätestatud kehtiva erakooliseaduse §-s 231. Eelnõu 8. peatükiga sätestatakse seaduse ülemineku-, rakendus- ja jõustumissätted. Eelnõu §-s 37 reguleeritakse lasteaedade koolitus- ja tegevuslubade kehtivus, üleminekusätted lasteaia õppeõiguse ja lapsehoiu tegevusloa menetlusele ning lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine lapsehoiuks. Haridus- ja Teadusministeerium kavandab teavituspäevad ning koostab juhised seaduse paremaks rakendamiseks. Eelnõu § 37 lõige 1 sätestab, et lasteaia pidajatele koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooliseaduse alusel enne 2022. aasta 1. septembrit väljastatud koolitusload või tegevusload loetakse alates 2022. aasta 1. septembrist õppeõiguseks, mis on antud käesoleva seaduse alusel. Sätte eesmärk on säilitada välja antud koolituslubade ja tegevuslubade kehtivus. Võrreldes kehtiva KELSiga minnakse käesoleva eelnõu jõustumisel koolituslubadelt üle ühtsele õppeõiguse regulatsioonile, mis kehtib nii munitsipaal- kui eralasteaedade suhtes. Õppeõigusega ümbervormistamisega seotud muudatused teeb Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõu § 37 lõikes 2 sätestatakse, et kui koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooliseaduse alusel tegutseva lasteaia tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, on lasteaia pidaja kohustatud viima tegevuse nõuetega vastavusse viivitamatult, kuid hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. 59 Muudatuse kohaselt peavad lasteaia pidaja ja direktor tagama hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks lasteaia tegevuse vastavusse viimise käesolevas eelnõus sätestatud nõuetega. Riskianalüüsi koostamise tähtaeg on sätestatud §-s 39, mille kohaselt on selle koostamiseks aega üks aasta. Töötajate kvalifikatsiooni ja eesti keelt valdava õpetaja tagamist puudutav üleminekuperiood on sätestatud §-s 38, mille kohaselt on ümberkorraldusteks aega 5 aastat arvates käesoleva eelnõu jõustumisest. Kui lasteaia tegevuse mittevastavus ilmneb mõnel muul alusel kui eelpool kirjeldatud sätted, siis sellisel juhul rakendub üleminekuperiood 1 aasta arvates seaduse jõustumisest. Eelnõu § 37 lõike 3 kohaselt on lasteaia pidaja kohustatud hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitama lasteaia tegevuskohast. Kuivõrd võrreldes seni kehtinud õigusega on käesoleva seaduseelnõu tähenduses võimalik lasteaia tegevust piiritleda tegevuskohtade järgi, tuleb ka sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi tähtaegselt teavitada. Eelnõu § 37 lõike 4 kohaselt menetletakse enne 2022. aasta 1. septembrit koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooliseaduse alusel õppe läbiviimiseks esitatud koolitusloa taotlusi taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras. Kui haldusmenetluse kestel muutuvad menetlusnormid, tuleb kohaldada menetluse alguses kehtinud norme. Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus vahetult enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud seni kehtinud õiguse alusel taotlus koolitusloa saamiseks. Kuigi menetlusele kohaldatakse seni kehtinud õigust, peavad need asutused peale seaduse jõustumist vastama käesolevas eelnõus sätestatud nõuetele. Kui vastavust ei ole, tuleb lasteaia tegevus viia käesoleva seadusega vastavusse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodil. Eelnõu § 37 lõiked 5–12 reguleerivad seni sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsevate lapsehoiuteenuse osutajate ümberkorraldamist käesoleva eelnõu alusel tegutsevateks lapsehoidudeks. Täiendavate nõuete osas kehtestatakse üleminekuperiood. Eelnõu § 37 lõike 5 kohaselt on isik, kellel on kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba, kohustatud hiljemalt 2022. aasta 1. novembriks esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku avalduse, milles märgib, kas ta jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lapsehoiu pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana. Kui isik ei esita Sotsiaalkindlustusametile avaldust majandustegevuse jätkamiseks, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks 2023. aasta 1. septembrist sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras. Arvestades käesoleva seaduseelnõu eesmärke, tuuakse lapsehoiuteenuse regulatsioon üle alushariduse süsteemi. Seni sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsenud lapsehoiuteenuste pakkujad peavad hindama oma majandustegevuse perspektiivi ning tegema vastava otsuse lähtuvalt oma tegevusest, kas hakata edaspidi tegutsema käesoleva eelnõu alusel 1,5–3 aastaste laste lapshoidudena või sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenusega. Sellest otsusest tuleb teavitada Sotsiaalkindlustusametit, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. 60 Sätte eesmärk on seaduse jõustumise järgselt välja selgitada, millisesse valdkonda senised lapsehoiuteenuse osutajad kuuluma hakkavad ja millise valdkonna eest ministeeriumid ja valitsusasutused vastutavad. Kirjaliku avalduse nõue tähendab, et see peab olema allkirjastatud kas omakäeliselt või digitaalselt ning edastatud Sotsiaalkindlustusametile kas paberkandjal või elektrooniliselt. Oluline on ka sättes määratud tähtpäev, so hiljemalt 1. novembril 2022. a. Ajamääranguks on kuupäev. Samuti sätestatakse tähtaeg lapsehoiuteenuse osutamise tegevuslubade kehtivusele juhul, kui senine lapsehoiuteenuse osutaja ei esita Sotsiaalkindlustusametile avaldust majandustegevuse jätkamiseks. Sellisel juhul tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks 2023. aasta 1. septembril. Kuna Sotsiaalkindlustusamet on lapsehoiuteenuse osutajatele tegevusload väljastanud, siis on tema ka pädev nimetatud haldusaktid kehtetuks tunnistama. Eelnõu § 37 lõige 6 sätestab, et isik on esitanud Sotsiaalkindlustusametile avalduse käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt, et jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lapsehoiu pidajana, kehtib talle sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba kuni 2025. aasta 1. septembrini või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras lapsehoiuteenuse tegevusloa lugemiseks tegevusloaks, mis on antud käesoleva seaduse § 30 alusel. Sätte eesmärk on säilitada välja antud tegevuslubade kehtivus, kui isik jätkab tegevust alushariduse ja lapsehoiu seaduse alusel. Sotsiaalhoolekande seaduse § 151 lõike 1 alusel on lapsehoiuteenuse osutamiseks nõutav tegevusluba. Vastav tegevusluba hõlmab kehtiva õiguse kohaselt lapsehoiuteenust ning raske ja sügava puudega lapse hoiuteenust. Alates käesoleva seaduseelnõu jõustumisest hakkab 1,5-3 aastaste lapsehoiu tegevust reguleerima alushariduse ja lapsehoiuseadus ning sotsiaalhoolekande seadus jääb reguleerima suure hooldus- ja abivajadusega lapsehoiuteenuse osutamist. Seega peab isik teatama Sotsiaalkindlustusametit, kumma teenuse pakkujana ta jätkata soovib. Kui isik ei esita Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nõutud avaldust, siis eeldatakse, et isik on otsustanud vabatahtlikult lõpetada loakohustusliku lapsehoiuteenuse osutamise. Juhul, kui teenuseosutaja ei pea teenuse osutamist perspektiivikaks, on tal õigus majandustegevusest loobuda. Sellisel juhul võib ta edasi tegutseda võlaõigusliku teenuse osutajana vaba turu põhimõttel, kui tema tegevus ei ole vastuolus teiste õigusaktidega või mõnes õigusaktis on sätestatud sellisele tegevusele loakohustus. Riikliku- või haldusjärelevalve kaudu tagatakse loakohustusega regulatsiooni täitmine teenuse osutajate poolt. Kui tegevus sisuliselt siiski vastab lapsehoiu pidaja tegevusele või suure hooldus- ja abivajava lapse hoiuteenusele või muule teenusele, mille suhtes kehtib loaregulatsioon, siis peab ta esitama tegevusloa taotluse vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumile või Sotsiaalministeeriumile. Samuti sätestab antud lõige põhimõtte, et kui vastava tegevusloa omaja ei teavita majandustegevuse jätkamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet nimetatud tegevusload kehtetuks alates 2022. aasta 1. detsembrist. Sätte eesmärk on majandustegevuse registri korrastamine ning vastava turu jaotamine erinevate valdkondade vahel, lähtudes teenuse sisust. Valdkonna eest vastutavad ministeeriumid teavitavad turuosalisi aegsasti kavandatavatest muudatustest. Eelnõu § 37 lõige 7 sätestab, et isiku suhtes, kes on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt avalduse majandustegevuse jätkamiseks suure hooldus- 61 ja abivajava lapse hoiuteenuse osutajana, kohaldatakse sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvis 1603 lõikes 2 sätestatut. Alates käesoleva seaduseelnõu jõustumisest jääb sotsiaalhoolekande seadus reguleerima suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamist ja alushariduse ja lapshoiu seadus neile ei kohaldu. Käesoleva paragrahvi lõikes 8 viidatud sotsiaalhoolekande seaduse regulatsioon näeb ette, et isiku, kes esitas teate majandustegevuse jätkamiseks suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamiseks, tegevusluba kehtib, kui isiku majandustegevus vastab sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele. Isik, kes jätkab suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamist, on kohustatud viima oma majandustegevuse sotsiaalhoolekande seaduse nõuetega vastavusse hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. Kui isik ei ole nimetatud tähtajaks oma majandustegevust sotsiaalhoolekande seaduse nõuetega vastavusse viinud, lõppeb tema tegevusloa kehtivus alates 2023. aasta 1. septembrist. Eelnõu § 37 lõige 8 sätestab, et enne 2022. aasta 1. septembrit sotsiaalhoolekande seaduse alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks esitatud tegevusloa taotlusi menetleb Sotsiaalkindlustusamet taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5-7 sätestatut. Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus vahetult enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud seni kehtinud õiguse alusel taotlus lapsehoiuteenuse saamiseks. Kui tegevusloa taotluse lahendamise menetlemise kestel menetlusnormid muutuvad, tuleb kohaldada menetluse alguses kehtinud norme. Arvestades et loa taotleja saab õiguse tegutseda ühe või teise seaduse alusel, tuleb tal Sotsiaalkindlustusametile teada anda, kas ta soovib tegutseda edaspidi alushariduse ja lapsehoiuseaduse alusel lapsehoiu pidajana või sotsiaalhoolekande alusel suure hooldus- ja abivajaduse lapse hoiuteenuse osutajana. Kui loa taotlemise menetlusele kohaldatakse seni kehtinud õigust, siis peale seaduse jõustumist peavad need asutused, kes soovivad tegutseda lapsehoiu pidajatena, vastama käesolevas eelnõus sätestatud nõuetele. Kui vastavust ei ole, on lapsehoiu pidajal kolmeaastane üleminekuperiood, et tegevus käesolevas eelnõus sätestatud tingimustega vastavusse viia. Eelnõu § 37 lõige 9 sätestab, et kui isik on esitanud Sotsiaalkindlustusametile avalduse käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt, et jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lapsehoiu pidajana, siis alates 2022. aasta 1. detsembrist täidab lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloaga seotud õigusi ja kohustusi Sotsiaalkindlustusameti asemel Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium kohaldab lapsehoiu pidaja tegevusele sotsiaalhoolekande seadust, mis kehtis kuni 2022. aasta 31. augustini. Kui lapsehoiu pidaja tegevusluba loetakse enne 2025. aasta 1. septembrit käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras tegevusloaks, mis on antud käesoleva seaduse § 30 alusel, siis kohaldatakse lapsehoiu pidaja tegevusele edaspidi käesolevat seadust. Sätte eesmärk on kehtestada regulatsioon pädeva järelevalveorgani ja kohaldatava õiguse suhtes. Haridus- ja Teadusministeerium asub Sotsiaalkindlustusameti asemele ning täidab tegevusloaga seotud õigusi ja kohustusi. Samuti sätestab seadus, millist seaduse redaktsiooni kohaldatakse. Nii kaua, kuni lapsehoiuteenuse osutamise tegevusluba pole loetud tegevusloaks käesoleva seaduse § 30 tähenduses, kohaldatakse tegevusele seni kehtinud õigust. Haridus- ja Teadusministeerium korraldab edaspidi kõiki seni antud tegevuslubadega seotud õigusi ja kohustusi. Õiguste ja kohustuste all mõeldakse tegevust, mille kohaselt teostab järelevalvet ja koordineerib vastavat õigusloomet Haridus- ja Teadusministeerium. See tähendab, et ministeeriumil on ülesanne tagada alushariduse jätkusuutlikus kõige laiemas mõttes ning selle 62 eesmärgi täitmiseks on tal õigus kasutada kõiki õigusi ja kohustusi, mis on talle õigusaktide kohaselt antud. Tegevusloa õiguspärasuse hindamisel lähtutakse selle andmise ajal kehtinud õiguslikust ja faktilisest olukorrast. Õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt ei saa pärast tegevusloa andmist seadustes tehtud muudatused mõjutada tegevusloa õiguspärasust. Haridussüsteemi ületulevatele lapsehoidudele on antud käesoleva paragrahvi lõikes 6 üleminekuaeg oma tegevuse vastavusse viimiseks käesoleva seaduse nõuetega. Eelnõu § 37 lõige 10 sätestab, et kuni 2022. aasta 31. augustini käesoleva seaduse § 452 lõike 2 alusel lapsehoiuteenuse osutamise kohta antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud, mis on seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kehtivad edasi, kui nad vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kuni teenuseosutaja lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. Kuni 2022. aasta 31. augustini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud tuleb viia käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2023. aasta 1. septembriks. Sätte kohaselt jäävad kehtima sellised haldusaktid või -lepingud, mis on seotud lasteaiakoha tagamisega KELS tähenduses. Kehtiva KELS § 10 lõike 1 kohaselt võib omavalitsusüksus vanema nõusolekul asendada munitsipaallasteaia koha sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenusega 1,5–3aastaste laste osas, sest eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad üksnes kirjeldatud lapsehoiud. Kui omavalitsusüksus soovib edaspidi sihtrühmale lasteaiakohta tagada lapsehoiu kaudu, peab lapsehoiu pidajal olema tegevusluba. Vanemale sihtrühmale lasteaiakoha tagamise kohustust saab omavalitsusüksus täita eralasteaedade kaudu. Haldusaktide ja halduslepingute kehtivuse tähtaeg on seotud lapsehoiu tegutsemise õigusega. Seega kehtivad haldusaktid või sõlmitud halduslepingud, mis on seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, edasi, kui nad vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, või kuni lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. Lauseosaga „kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele“ säilitatakse selliste haldusaktide või halduslepingute kehtivus, mis on sõlmitud seni kehtinud õiguse alusel ning omavalitsusüksused ei pea hakkama uusi haldusakte või -lepinguid käesoleva seaduse alusel sõlmima, kuid need tuleb viia käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2023. aasta 1. septembriks. See tähendab, et omavalitsusüksused peavad vanad lepingud ühe aasta jooksul käesoleva seadusega kooskõlla viima. See võimaldab ühe korra nimetatud haldusaktid või -lepingud poolte vahel üle vaadata ning sisulisi nõudeid kontrollida. Seejuures peavad omavalitsusüksused hindama lepingute sisu ning tegevuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Kuivõrd vastavad haldusaktid või halduslepingud on koostatud omavalitsusüksuse poolt, siis nende muutmise pädevus on eelkõige omavalitsusüksusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Sätte eesmärk on tagada, et haldusaktid ja halduslepingud viiakse kooskõlla uue õigusega, sest seni sõlmitud õiguslikud suhted on sõlmitud vana korralduse alusel. Sätte eesmärk on tagada, et pooltel oleks piisav aeg uue õigusliku korraldusega harjumiseks ning sõlmitud õiguslikud suhted vastaksid tegelikele nõuetele. Samuti on see vajalik teenust saava isiku jaoks, sest vaidluste korral oleks muutmata haldusakt või haldusleping vastuolus seadusega. Eelnõu § 37 lõige 11 sätestab, et isik, kes jätkab majandustegevust lapsehoiu pidajana, on kohustatud oma tegevuse viima vastavusse käeolevas seaduses lapsehoiu pidajale sätestatud 63 nõuetega viivitamatult, kuid hiljemalt 2025. aasta 31. augustiks. Kui lapsehoiu pidaja on oma tegevuse nõuetega vastavusse viinud, teavitab ta sellest viie tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 2025. aasta 31. augustiks hariduse infosüsteemi kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumit. Pärast teavituse esitamist loetakse isikule sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba käesoleva seaduse § 30 alusel väljastatud tegevusloaks. Pärast teavituse esitamist loetakse isikule sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba käesoleva seaduse § 30 alusel väljastatud tegevusloaks. Sätte eesmärk on kehtestada tähtajad ja toimingud tegevusloa kehtivuse osas. Senistel lapsehoiuteenuse osutajatel on kohustus oma tegevus nõuetega vastavusse viia viivitamatult, kuid hiljemalt 2025. aasta 31. augustiks. Alates järgmisest päevast muutuvad sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud tegevusload kehtetuks. Kui lapsehoiu pidaja on enda tegevuse viinud nõuetega vastavaks, tuleb tal sellest Haridus- ja Teadusministeeriumile teatada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2025. aasta 31. augustiks. Teavitus tuleb esitada läbi hariduse infosüsteemi. Alates teavituse esitamisest loetakse lapsehoiu pidaja seni kehtinud tegevusluba tegevusloaks, mis on antud käesoleva seaduse § 30 alusel. Eelnõu § 37 lõige 12 sätestab, käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul kannab majandustegevuse registri vastutav töötleja hiljemalt 2022. aasta 1. detsembril majandustegevuse registrist üle hariduse infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud lapsehoiuteenuse osutajate esindusõigusega isikute andmed ja tegevuslubade andmed: 1) tegevusloa üldandmed; 2) lapsehoiu pidaja andmed; 3) lapsehoiu kontaktandmed; 4) andmed lapsehoidjate hariduse, kutsetunnistuse, esmaabi koolituse läbiviimist tõendava dokumendi ja tervisetõendi olemasolu kohta; 5) lapsehoius töötavate lapsehoidjate arv; 6) laste piirarv lapsehoius. Kui isik on esitanud Sotsiaalkindlustusametile avalduse käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt, et jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lapsehoiu pidajana, kehtib isiku tegevusluba kuni 2025. aasta 1. septembrini või käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud korras lugemiseks tegevusloaks, mis on antud käesoleva seaduse § 30 alusel. Praegu asuvad lapsehoiuteenuse osutajate tegevusload majandustegevuse registris. Majandustegevuse registri vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eesti hariduse infosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium. Alates 2022. aasta 1. detsembrist täidab lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloaga seotud õigusi ja kohustusi Sotsiaalkindlustusameti asemel Haridus- ja Teadusministeerium. Seetõttu on vajalik Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse ületulevate lapsehoiuteenuste tegevuslubade andmete toomine hariduse infosüsteemi, mille vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium. Majandustegevuse registrist tuuakse hariduse infosüsteemi järgmised andmed: tegevusloa üldandmed: tegevusloa number, tegevusala, kehtivuse algus, kehtivuse lõpp, otsuse number, otsuse kuupäev, muutmise kuupäev, loa väljaandja, EMTAK kood ja nimetus, taotluse esitanud isik, kinnitamise kuupäev, päästeameti tõend ruumide tuleohutusnõuetele vastavuse kohta; lapsehoiu pidaja andmed: nimi, registrikood; lapsehoiu kontaktandmed: telefon, mobiil, e-post, veebileht, aadress. Samuti kantakse üle andmed lapsehoidjate hariduse, kutsetunnistuse, esmaabi koolituse läbiviimist tõendava dokumendi ja tervisetõendi olemasolu kohta: lapsehoidja isiku andmed: nimi, telefon, e-post; haridused: õppekava, lõpetamise aeg, dokumendi nimetus, dokumendi number, väljaandmise koht, õppeasutus, õppeasutuse registrikood; kutsetunnistused: tunnistuse number; 64 esmaabi koolituse läbiviimist tõendav dokumendi andmed: number, väljaandmise kuupäev, väljaandja, väljaandmise koht; andmed tervisetõendi olemasolu kohta. Lisaks kantakse üle andmed lapsehoius töötavate lapsehoidjate arvu ja laste piirarvu kohta lapsehoius. Juhul kui lapsehoiu tegevuskoht muutub, tuleb lapsehoiu pidajal taotleda ka tegevusloa muutmist ning ühtlasi esitada uue tegevuskoha kohta kõik § 30 lõikes 3 nimetatud dokumendid, andmed või teave. Majandustegevuse registrist ülekantavate andmete hulgas on sätestatud ka esindusõigusega isiku andmed. Esindusõigusega isiku andmete ülekandmise eesmärk on tagada seni majandustegevuse registris kasutuseõigusega isikutele edaspidi juurdepääs EHISesse ilma, et isik peaks seda täiendavalt taotlema. Kui esindusõigusega isikute andmed kantakse üle, tähendab see, et nad tehakse automaatselt EHISe kasutajateks ja neid teavitatakse sellest. Registrite pidamisel kaitstakse isikuandmeid avaliku teabe seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (isikuandmete kaitse üldmäärus) sätestatud korras. See nõue kehtib ka isikute andmete ühest registrist teise ülekandmisel. Eelnõu §-ga 38 sätestatakse üleminekuperiood kvalifikatsiooninõuete ja eesti õppekeele täitmiseks. Kuivõrd käesolevas eelnõus on võrreldes kehtiva KELSiga sätestatud kõrgemad kvalifikatsiooninõuded ja muudetud eesti õppekeele nõuet, on põhjendatav piisava üleminekuperioodi kehtestamine uute nõuetega vastavusse viimiseks. Üleminekuperiood on 5 aastat alates käesoleva seaduse jõustumisest. Eelnõu § 38 lõikes 1 sätestatakse, et käesolevas eelnõus sätestatud magistrikraadi nõuet ei kohaldata kuni 2027. aasta 1. septembrini direktorite või õppealajuhatajate suhtes, kes töötasid enne käesoleva seaduse jõustumist direktori või õppealajuhatajana. Ülejäänud kvalifikatsiooninõuded jäävad kehtima ning üleminekukorraldus sätestatakse üksnes haridustaseme osas. Eelnõu § 38 lõikes 2 sätestatakse, et käesolevas seaduses õpetajale sätestatud kvalifikatsiooninõuet ei kohaldata kuni 2027. aasta 1. septembrini õpetaja suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajana. Kui nimetatud tähtaeg on möödas ja õpetaja ei ole oma kvalifikatsiooni muutnud eelnõus sätestatule vastavaks, ei vasta õpetaja eelnõu kohaselt kvalifikatsiooninõuetele ning tal puudub õigus lasteaias õpetajana töötada.. Eelnõu § 38 lõikes 3 sätestatakse, et käesolevas eelnõus abiõpetajale sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata kuni 2027. aasta 1. septembrini abiõpetajate suhtes, kes töötasid enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajat abistavate töötajatena. Kuivõrd kehtiv õigus ei kehtesta regulatsiooni abiõpetaja kvalifikatsioonile, siis kasutatakse sättes KELSis sätestatud mõistet “õpetajat abistav töötaja”. Käesoleva eelnõu kontekstis on vastav mõiste asendatud mõistega “abiõpetaja”. Kui sättes nimetatud tähtaeg on möödas, ei vasta isik enam kvalifikatsiooninõuetele ning tal puudub õigus lasteaias vastaval ametikohal töötada. Eelnõu § 38 lõikes 4 sätestatakse et, käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud eesti keelt valdav ja täistööajaga õpetaja peab olema tagatud igas rühmas hiljemalt 2027. aasta 1. septembriks. Õpetaja kutsestandardi tase 6 kohaselt peab õpetaja kasutama korrektset õpetamiskeelt kõnes ja kirjas ning väljendama ennast arusaadavalt ning kasutama oma töös õpetamiskeelt tasemel C1. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest 65 isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 9 punktiga 7 on kehtestatud C1- tasemel keeleoskuse nõue eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajatele. Kuni nimetatud tähtajani on võimalik kõigis 3-7aastaste laste lasteaiarühmades tagada eesti keelt valdavad täistööajaga õpetajad kvaliteetseks eesti keele õppeks. Eelnõu §-ga 39 kehtestatakse riskianalüüsi koostamise tähtaeg lasteaedadele ja lapsehoiu pidajatele. Muudatuse rakendamiseks jäetakse piisav aeg riskianalüüsi vastavusse viimiseks. Muudatus puudutab kõiki seniseid lasteaedu ja neid lapsehoidusid, kes jätkavad majandustegevust käesoleva seaduse alusel. Seni rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuded tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse uued nõuded, mille tagamiseks tuleb riskianalüüs koostada. Uue riskianalüüsi koostamiseks on ette nähtud üks aasta, sest riskianalüüs koostatakse oluliste nõuete täitmise tagamiseks. Eelnõu § 39 lõige 1 sätestab, et lasteaiad on kohustatud koostama riskianalüüsi käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. Säte kohaldub lasteaedadele, sõltumata omandivormist. Kui riskianalüüs on koostatud, kohaldatakse lasteaedadele käesolevat eelnõud. Riskianalüüsi koostamine ei ole lasteaedadele uus ülesanne. Sellekohane nõue on kehtestatud sotsiaalministri 24. septembri 2010. aasta määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ §-s 5. Riskianalüüsi koostamise põhimõtteid on täpsemalt selgitatud käesoleva eelnõu § 19 selgituste juures. Eelnõu § 39 lõige 2 kohaselt on lapsehoiud kohustatud koostama riskianalüüsi käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 sätestatud korras hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. Kui riskianalüüs on koostatud, siis kohaldatakse lapsehoidudele käesolevat eelnõud. Riskianalüüsi koostamine ei ole senistele lapsehoiuteenuse osutajatele uus ülesanne. Sellekohane nõue on kehtestatud sotsiaalministri 12. märtsi 2007. aasta määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“ §-s 5. Riskianalüüsi koostamise põhimõtteid on täpsemalt selgitatud käesoleva eelnõu § 28 lõike 4 selgituste juures. Eelnõu § 39 lõige 3 sätestab, et kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud riskianalüüsi koostamiseni või 2023. aasta 31. augustini kehtivad lasteaiale ja lapsehoiuteenuse osutajale tervisekaitsenõuded, mis kehtisid kuni 2022. aasta 31. augustini rahvatervise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel. Sätte eesmärk on kuni uue riskianalüüsi koostamiseni säilitada õiguslik korraldus järelevalve teostamiseks. Nimetatust lähtuvalt on kuni käesoleva eelnõu alusel koostatud riskianalüüsini vaja kohaldata nõudeid, mis kehtisid varasema korra alusel. Eelnõu § 40 kohaselt on lapsehoiu pidaja kohustatud koostama tegevuskava käesoleva seaduse § 28 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. Tegevuskava koostamiseks jäetakse lapsehoiule aega üks aasta. Eelnõu §-ga 41 sätestatakse hoolekogu töö- ja liikmete valimise korra kinnitamise tähtaeg. Säte on vajalik, sest kehtiva õiguse kohaselt on hoolekogu töökorraldust puudutava regulatsiooni kehtestanud lasteaia pidaja. Käesoleva eelnõu kohaselt on hoolekogu töökorra regulatsiooni kehtestamise õigus aga hoolekogul endal. Eelnõu kohaselt tuleb hoolekogul koostada kord, mis sisaldab regulatsiooni hoolekogu töökorralduse ja liikmete valimise korra kohta, arvestades eelnõus hoolekogu pädevusele ja töökorraldusele sätestatut. Hoolekogu on kohustatud korra 66 hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks kehtestama. Sätte eesmärk on tagada hoolekogudele piisav üleminekuaeg vastava ülesande täitmiseks. Eelnõu § 42 kohaselt ei kohaldata käesoleva seaduse § 8 lõiget 3 rühmadele, mis on moodustatud enne 2022. aasta 1. septembrit. Käesoleva eelnõu §-ga 8 lõikega 3 kehtestatakse rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv, mis on võrreldes kehtiva KELS § 7 lõige 11 sätestatu alusel moodustatud aiarühmades kahe võrra madalam. Nimetatust lähtuvalt ei kohaldata käesoleva eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatut rühmadele, mis on moodustatud enne alushariduse ja lapsehoiu seaduse jõustumist 2022. aasta 1. septembril. Üleminekusättega tagatakse, et rühmades, mis on komplekteeritud kehtivas KELSis sätestatu maksimummäära alusel, ei ole vaja teha muudatusi laste arvus ja rühma koosseisus. Küll aga peavad kõik pärast alushariduse ja lapsehoiu seaduse jõustumist komplekteeritud rühmad olema moodustatud käesolevas eelnõus sätestatud tingimustel ja korras. Eelnõu §-ga 43 muudetakse alkoholiseadust. Alkoholiseaduse § 41 lõike 1 punktis 1 asendatakse mõiste „koolieelne lasteasutus“ mõistega „lasteaed“ ja lisatakse mõiste “lapshoid”. Eelnõu §-ga 44 muudetakse avaliku teabe seaduse § 32 lõike 6 punkti 2, milles asendatakse mõiste „koolieelsetele lasteasutustele“ mõistega „lasteaedadele“ ja lisatakse mõiste “lapsehoidudele”. Eelnõu §-ga 45 muudetakse avaliku teenistuse seadust. Avaliku teenistuse seaduse § 45 lõike 4 punktis 4 asendatakse mõiste „koolieelse lasteasutuse tasu“ mõistega „lasteaia tasu“ ja lisatakse mõiste “lapsehoiu tasu”. Eelnõu §-ga 46 muudetakse Eesti Vabariigi haridusseadust. Punktidega 1 ja 7 asendatakse vastavates sätetes mõiste „koolieelne lasteasutus“ mõistega „lasteaed“. Punktidega 2 ja 3 täpsustatakse alushariduse põhimõtted, mis tulenevad käesolevast seadusest. Eesti Vabariigi haridusseaduses täpsustatakse alushariduse definitsiooni, mis lähtub käesolevast eelnõust. Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Haridusseaduse § 24 lõigetes 1 - 3 sätestatakse, et alushariduse omandab koolikohustuslikust east noorem laps alushariduse ja lapsehoiu seaduses sätestatud tingimustel lasteaias või kodus. Lapse vanemal ja lasteaial või lasteaia pidajal on lapse alushariduse omandamise toetamisel ühine vastutus. Lasteaia õigusliku seisundi kehtestab alushariduse ja lapsehoiu seadus. Võrreldes kehtiva seaduse § 24 lõikega 1 sätestatakse täpsem vastutuse jaotus haridusvaldkonna üldseaduses. Kehtiv õigus vastavas sättes on eksitav ning on praktikas tekitanud probleeme, sest lapse alushariduse võimaldamine ei ole üksnes vanema vastutus (vt täpsemalt käesoleva eelnõu § 3 selgitusi). Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi haridusseaduse § 35 lõike 1 teine lause, sest 2019. aasta 1. septembril jõustunud kõrgharidusseaduse ja teiste ülikoolide seadusega on nimetatud regulatsioon kaetud. Punktiga 5 muudetakse haridusseaduse § 366 lõike 1 punkti 5 sõnastust, misjärel sätestatakse, et andmekogu üks eesmärk on võimaldada õppe- ja haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse 67 välishindamist. Tehtava muudatuse eesmärk on laiendada välishindamise valdkonda haridusasutusteni. Punktiga 6 lisatakse haridusseaduse § 366 lõike 2 punkti 1 lapsehoidjad, sest kuna lapsehoiud hakkavad tegutsema haridusvaldkonnas, töödeldakse ka lapsehoidjate andmeid edaspidi hariduse infosüsteemis. Samas punktis ajakohastatakse mõiste “õppejõud” ja see asendatakse mõistega “akadeemiline töötaja”. Eelnõu §-ga 47 muudetakse erakooliseadust. Erakooliseadusest kodifitseeritakse sätteid ning vastav regulatsioon tuuakse üle käesolevasse seadusesse. Seetõttu tunnistatakse seaduses kehtetuks sätted, mis on seotud eraõigusliku lasteaia pidamisega. Kuivõrd õppeõigusega seotud regulatsioon on üle toodud käesolevasse eelnõusse, on teatud sätted muutunud. Seejuures on üldjuhul tegemist terminoloogiliste muudatustega, üksikutes aspektides ka sisuliste muudatustega. Näiteks tunnistatakse kehtetuks erakooliseaduse § 54 lõike 2 punkt 81, mille kohaselt oli seni kehtinud õiguse kohaselt vaja küsida omavalitsusüksuse kirjalik arvamus eralasteaia asutamiseks. Sellekohast põhimõtet pole käesoleva eelnõuga sätestatud. Haridus- ja Teadusministeerium võib ka kehtiva õiguse kohaselt õppeõiguse taotluse menetlemisel kaasata haldusmenetluse läbiviimisse kõiki isikuid, keda haldusakt võib mõjutada, sealhulgas omavalitsusüksusi. Samuti tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt peab erakooli direktor vastama lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele. Nimetatud regulatsioon kehtib kõikidele lastega kokku puutuvatele isikutele ning seetõttu ei ole vajalik selle dubleerimine teistes seadustes. Edaspidi tuleb eralasteaia asutamisele ja tema tegevusele kohaldada käesolevat seadust. Kuivõrd alushariduse rahastamine on sätestatud käesolevas eelnõus, siis on kehtetuks tunnistatud ka vastav rahastamise säte § 22 lõikes 11. Samuti sätestatakse erakooli seaduses üleminekusätted tegevuslubade taotluste ja välja antud tegevuslubade suhtes. Erakooliseaduse alusel väljastatud tegevuslubadele kohaldatakse käesoleva eelnõu §-des 37–42 sätestatud regulatsiooni, et oleks tagatud nende ühetaolisus. Eelkõige puudutab see nõuetele vastavusse viimist ning üleminekuperioodi, kui tegevusluba ei vasta nõuetele. Eelnõu §-ga 48 muudetakse hasartmänguseadust. Hasartmänguseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks ning eelnõus sätestatud lapsehoiu mõistega. Eelnõu §-ga 49 muudetakse huvikooli seadust. Seaduses sätestatakse, et huvihariduse seadust ei kohaldata alushariduse riikliku õppekava alusel läbiviidavale õppe- ja kasvatustegevusele, millele laienevad alushariduse ja lapsehoiu seaduse sätted. Käesoleva seaduse alusel võib võimaldada täiendavat huviharidust lisaks alushariduse riikliku õppekavale. Eelnõu §-ga 50 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 2 täpsustatakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks. 68 Eelnõu §-ga 51 tunnistatakse kehtetuks koolieelse lasteasutuse seadus. Käesoleva eelnõuga on koolieelse lasteasutuste seaduse regulatsioon asendatud käesoleva seaduse regulatsiooniga. Eelnõu §-ga 52 muudetakse korrakaitseseadust. Korrakaitseseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks ja lisatakse lapsehoiu mõiste. Samuti jäetakse seadusest välja mõiste „lasteaed-algkool“, mida kehtiva õiguse kohaselt ei ole enam reguleeritud. Eelnõu §-ga 53 muudetakse liiklusseadust. Liiklusseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks ja eelnõus sätestatud lapsehoiu mõistega. Eelnõu §-ga 54 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega mõisteks lasteaed. Samuti täiendatakse seadust põhimõttega, mille kohaselt tuleb koolivalmidust täiendavalt hinnata. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib isik, kes oma terviseseisundi või individuaalse arengu tõttu ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel asuda koolis õppima ühe õppeaasta võrra hiljem. Seadust täiendatakse põhimõttega, mille kohaselt peab vald või linn lähtuma koolivalmiduse ja tugiteenuste osutamise andmetest, mis on käesoleva seaduse alusel kantud hariduse infosüsteemi. Sätte eesmärk on sisulisemalt ühendada alushariduse ja põhihariduse tasemed. Samuti võimaldab see vältida probleeme dubleerivate tugiteenuste pakkumisel ning vajaliku toe osutamisel. Täiendavalt on antud säte vajalik selleks, et kogu eelnev teave, mis on lapse kohta kogutud alushariduse süsteemis, ei muutuks kasutuks, vaid koolikohustusliku ea saabumisel arvestataks seniste tulemustega. Sellega seoses muutub täpsemaks ka senine koolivalmiduskaardi regulatsioon. Seni ei ole koolivalmiduse hindamise regulatsioon andnud loodetud tulemusi, sest koolivalmiduse hindamist puudutav info ei ole jõudnud lasteaiast põhikooli. Koolivalmiduse tulemusi ning tugispetsialistide teenuste andmeid töödeldakse hariduse infosüsteemis, mis võimaldab muuta elektroonilise asjaajamise erinevate süsteemis osalevate isikute jaoks kiiremaks. Tegemist on ühekordse tegevusega, sest kui põhikooliastmes osutatakse tugispetsialistide teenuseid, siis on selle kohta kehtestatud regulatsioon põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 48 ja 49. Eelnõu punktiga 5 muudetakse ja täpsustatakse põhikooli- ning gümnaasiumiseaduse § 32 lõike 1 punkti 1 testide andmekogu pidamise eesmärki, mille kohaselt on edaspidi võimalik selles andmekogus töödelda andmeid, mis on seotud käesoleva seaduse alusel ülesande täitmisega lapse arengu ja koolivalmiduse hindamisel. Samuti eeldab see testide andmekogu põhimääruse täpsustamist konkreetsete andmetega, mida edaspidi hakatakse töötlema. Eelnõu punktiga 6 lisatakse tugispetsialisti lähtetoetust reguleerivasse sättesse “samaaegne töötamine lasteaias”. Eelnõu §-ga 55 muudetakse rahvatervise seadust. 69 Rahvatervise seaduses tehakse muudatusi seoses tervisekaitsenõuete sisulise regulatsiooni asendamisega lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. Täpsemalt on vastavat regulatsiooni selgitatud käesoleva seletuskirja § 19 osas. Punktiga 1 jäetakse rahvatervise seaduse § 7 lõike 2 punkti 11 volitusnormist välja koolieelset lasteasutust puudutav osa. Vastavat regulatsiooni on analüüsitud käesoleva eelnõu menetluse käigus ning sätestatud uuesti lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes. Täpsemalt on vastavat regulatsiooni selgitatud § 8 lõike 4 vastavas osas. Rakendusakti kavand on käesoleva eelnõu lisas 4. Punktiga 2 asendatakse § 8 lõike 2 punktis 4 sõnad „koolieelsetes lasteasutuses“ sõnaga „lasteaias“. Muudatuse eesmärk on asendada senine mõiste uue mõistega. Volitusnormi kohaselt tuleb nimetatud määruses asendada mõiste „koolieelne lasteasutus“ uue mõistega „lasteaed“ vastavas käändes. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 8 lõike 2 punktis 6 volitusnorm sotsiaalministrile, mille alusel on kehtestatud määrus nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“. Haridus- ja Teadusministeerium on kehtiva määruse regulatsiooni koostöös Sotsiaalministeeriumiga analüüsinud ning otsustati, et edaspidi on võimalik nimetatud regulatsioon kehtestada käesolevas seaduses ja selle rakendusaktides. Punktiga 4 jäetakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punktist 81 välja sõnad „lapsehoiuteenus ja“. Volitusnormi alusel on kehtestatud sotsiaalministri määrus nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“, mille sisuline regulatsioon on kehtestatud edaspidi käesoleva seaduse alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses “Tervisekaitsenõuded lapsehoidudele”. Täpsemalt on vastavat regulatsiooni selgitatud § 28 lõike 3 vastavas osas. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu lisasse. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks rahvatervise seaduse 12 lõige 3. Lapsehoidu ja lasteaeda puudutav regulatsioon on üle toodud käesolevasse eelnõusse. Teine põhjus on sätte sisuline vastuolu korrakaitseseadusega. Kehtiv lõige 3 sätestab, et avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks. Vastav õigusnorm juba kaetud korrakaitseseadusest tuleneva õigusega. Ehitusseadustiku kohaselt teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet ehitist puudutavate terviseohutuse nõuete täitmise üle. Korrakaitseorgan (käesoleval juhul Terviseamet) võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Nende sätete alusel on Terviseametil järelevalvemenetluse läbiviimiseks õigus küsitleda või nõuda dokumente. Eelnõu §-ga 56 muudetakse reklaamiseadust. Reklaamiseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks ja eelnõus sätestatud lapsehoiu mõistega. Eelnõu §-ga 57 muudetakse riigilõivuseadust. 70 Eelnõu § 57 punktidega 1 ja 2 sätestatakse riigilõivuseaduse § 53 pealkirjas asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse seaduse alusel koolitusloa või tegevusloa“ sõnadega „alushariduse ja lapsehoiu seaduse alusel õppeõiguse, koolitusloa või tegevusloa“. Muudatus on vajalik õppeõiguse regulatsiooni kehtestamise tõttu alushariduse ja lapsehoiu seaduses. Samuti muudetakse viidet uuele alushariduse ja lapsehoiu seadusele. Samadel põhjustel muudetakse riigilõivuseaduse § 53 lõike 1 sissejuhatavat lauset. Eelnõu § 57 punktiga 3 Paragrahvis 2861 asendatakse läbivalt sõna „lapsehoiuteenuse“ sõnadega „suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse“. Paragrahvis 2861 on kehtestatud Sotsiaalkindlustusameti toiminguna lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa väljastamise eest tasutav riigilõivmäär. Tegemist on normitehnilise muudatusega ja tegevusloa väljastamise eest tasutav riigilõivumäär ei muutu. Eelnõu § 57 punktiga 4 muudetakse RLS §-i 346, milles sätestatakse riigilõiv arhiiviteatise väljastamise eest. Muudatuse eesmärgiks on suurendada siseriikliku arhiiviteatise väljastamise eest võetavat riigilõivu määra, kuna selle kehtestamisel on lähtutud peamiselt tööjõukulust, viimastel aastatel on aga just tööjõukulu kultuuritöötajate palgatõusude tõttu suurenenud. Arhiiviteatise riigilõivu määr (15 eurot) kehtib alates 2015. aastast ja on tekkinud vajadus selle kulupõhisus uuesti arvutada ning määra vastavalt muutunud kuludele korrigeerida. Riigilõivu on tõstetud lähtudes eeldusest, et uus riigilõivumäär (20 eurot) oleks kooskõlas ka maksevõimelisuse põhimõttega. Riigilõivumäära arvestamise aluseks on arhiiviteatise väljastamisele kuluv keskmine aeg 3 tundi ja lähtutud on arhivaari keskmisest tunnitasu määrast 2020. aastal, milleks on 10,60 eurot (koos maksudega). Mõju ulatus on üldises plaanis väike. Riigilõivu kulupõhimõttega paremasse vastavusse viimisel riigilõivumäär küll tõuseb, kuid arvestades õiguste ja kohustuste tõendamiseks vajaminevate arhiiviteatiste väljastamise teenuse kasutamise mahtu, saab öelda, et teenuste kallinemisest mõjutatud isikute sihtgrupp on väike ja seega ka majanduslik mõju vähene. Eelnõu §-ga 58 muudetakse tubakaseadust. Tubakaseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks ja eelnõus sätestatud lapsehoiu mõistega. Eelnõu §-ga 59 muudetakse välisteenistuse seadust. Välisteenistuse seaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks ja eelnõus sätestatud lapsehoiu mõistega. Eelnõu §-ga 60 sätestatakse eelnõu jõustumise tähtaeg. Käesolev eelnõu jõustub 2022. aasta 1. septembril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu sätestab uue mõistena „lasteaed“ senise „koolieelse lasteasutuse“ asemel ja “lapsehoid” senise “lapsehoiuteenus” asemel. Uus mõiste on ka “abiõpetaja” senise “õpetajat abistava töötaja” asemel. Nagu õpetajagi, viib abiõpetaja lasteaias läbi õppe- ja kasvatustegevust ja toetab lapse arengut ning alushariduse omandamist. Muudatused on vajalikud, et vähendada 71 kantseliitlikku kõneviisi ning võtta õigusaktides kasutusele laialdaselt kasutusel olevad mõisted. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole välja töötatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. 6. Eelnõu mõjud Kavandatav muudatus 1 Omavalitsusüksus tagab kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle omavalitsusüksuse territooriumil, ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga ning vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada. Omavalitsusüksus võimaldab vanemale info omavalitsusüksuse kõigist territooriumil pakutavatest lasteaiakoha võimalustest. Lapse lasteaeda vastuvõtmiseks esitab vanem taotluse omavalitsusüksusele. Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha kasutamise soovitud algus ning soovitud lasteaed. Omavalitsusüksus lahendab taotluse kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. Taotluse lahendamisel tuleb esimesena arvestada taotluses esitatud soove, kui see võimalik ei ole, tuleb lasteaiakohta määrates arvestada oluliste asjaoludena esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale ja sama pere teiste laste käimist samas lasteaias. Seejuures võib omavalitsusüksus vanema nõusolekul asendada lapse munitsipaallasteaia koha munitsipaalhoiu või eralapsehoiu või eralasteaia kohaga. Sellisel juhul kohaldatakse rahastamisele käesolevas seaduses sätestatut. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalsed, demograafilised mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas Eestis on kokku 85 492 ühe- kuni kuueaastast aastast eelkooliealist last (Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2021. aasta andmed). Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Muudatuse tulemusel muutub lasteaiakohtade jagamine vanemate ja laste vajadusi arvestavamaks. Selleks, et vanemal oleks võimalik lasteaiakoha taotlemisel langetada kaalutletud otsus, peab omavalitsusüksus tegema vanemale kättesaadavaks info pakutavate lasteaia, eralasteaia ning lapsehoiu võimalustest. Lasteaiakoha saamiseks tuleb vanemal esitada taotlus ja märkida selles lasteaiakoha kasutamise soovitud algusaeg ning soovitud lasteaed. Omavalitsusüksus lahendab vanema taotluse kahekuulise menetlustähtaja jooksul, määrates lapsele lasteaia ja selle kasutamise algusaja. Kui vanema taotluse lahendamisel selgub, et vanema poolt eelistatud lasteaias ei ole soovitud koha kasutamise algusajal vabu kohti, tuleb taotluse lahendamisel ja alternatiivse lasteaiakoha määramisel võtta oluliste asjaoludena arvesse lapse elukoha lähedust lasteaiale ja sama pere teise lapse käimist samas lasteaias. Omavalitsusüksus võib vanema nõusolekul asendada lapse munitsipaallasteaia koha munitsipaalhoiu või eralapsehoiu või eralasteaia kohaga. Sellisel juhul kohaldatakse 72 rahastamisele käesolevas seaduses sätestatut. Ka kehtivas KELSis on sätestatud põhimõte võtta lasteaiakoha tagamisel arvesse sama pere laste käimist samas lasteaias, eelnõus lisatakse sättesse olulise asjaoluna täiendavalt ka lapse elukoha lähedus lasteaiale. Muudatuse eesmärgiks on realiseerida omavalitsusüksuse kohustust tagada ligipääs alusharidusele, võttes arvesse vanemate vajadusi. Ebasoovitavate mõjude risk: Kui vanemani ei jõua täielik informatsioon omavalitsusüksuses tegutsevatest lasteaedadest ja lapshoidudest, ei pruugi lapsevanem teha enda ja lapse vajadustest lähtudes kõige soodsamat lasteaiavalikut. Samuti võib taotluse esitamisel olla vanemal keeruline täpset koha kasutamise algusaega ette hinnata. Ebasoovitavaks mõjuks on risk, et lapsevanem ei saa kohta soovitud lasteaias, kui omavalitsusüksus ei kavanda lasteaiakohtade võrgustikku perede ja laste vajadustest lähtuvalt või ei kaasa lasteaiakohtade tagamisel piisaval määral erasektorit. Sellisel juhul võivad lapsed jääda lasteaiakohata ning teatud grupp vanemaid sattuda ebavõrdsesse olukorda, kui peavad erasektori lasteaia või lapsehoiu kohtade eest tasuma täies ulatuses. Riske aitab maandada, kui vanem hoiab end kursis piirkonnas tegutsevate lasteaedade ja lapsehoidude osas. Lapsevanem ei pea esitama kohataotlust vahetult pärast lapse sündi, mil võib olla veel keeruline prognoosida, millal täpselt lasteaiakohta tegelikult vaja on. Muudatus näeb ette, et lapsevanema taotluse lasteaiakoha saamiseks lahendab omavalitsusüksus kahe kuu jooksul. Kui munitsipaallasteaias ei ole kohta, saab omavalitsusüksus lapsevanema nõusolekul koha asendada. Sedasi järgitakse põhimõtet, et lasteaiakoht tagatakse lapse ja vanema vajadusi arvesse võttes ning omavalitsusüksus täidab ka talle seadusega pandud kohustust - tagada alushariduse kättesaadavus. Omavalitsusüksusel tuleb igal juhul tagada lapsele lasteaiakoht soovitud ajal. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju omavalitsusüksuse korraldusele ja regionaalarengule Muudatusest mõjutatud sihtrühm 79 omavalitsusüksust Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Lasteaia ja sellest eraldatud lapsehoiuteenuse korraldamine ei ole kehtivate regulatsioonide alusel lastele ja peredele piisavalt paindlik ja kättesaadav. Uuringufirma Centar 2021 läbiviidud alushariduse ja lapsehoiu uuringu tulemustele tuginedes sai vanemate küsitluse järgi enamik lasteaias või lapsehoius käivatest lastest (ca 77%) koha kohe, kui vanem soovis. Lasteaeda või -hoidu ei kasutanud ca 5% eelkooliealistest lastest seetõttu, et neil ei olnud sobivat kohta. Kohapuuduse probleem on suurem 1,5–3aastaste seas, kellest 7% ei saanud kasutada lasteaeda või -hoidu, sest puudus koht. Omavalitsusüksuste küsitluse järgi oli 33-s omavalitsuses (s.o 42% kõigist ja 56% vastanutest) kokku 2421 last, kes ei saanud 2020. a septembriks lasteaia või -hoiu kohta, kuigi vanem seda soovis. Võrreldes 2015. a uuringuga ei ole olukord paranenud. Alushariduse kättesaadavuse tagamiseks luuakse eelnõus eeldused, et omavalitsusüksus saab teha senisest tihedamat koostööd erasektoriga ja/või teise omavalitsusüksusega. Muudatus võimaldab omavalitsusüksusel vastavalt võimalustele ja vajadustele tagada lapsehoiu ja alushariduse kättesaadavus, luues ise lapsehoiu või lasteaia 73 kohti või pakkuda vanemale eraõigusliku juriidilise isiku või teise omavalitsusüksuse lasteaia või lapsehoiu kohta. Eelnõus on sätestatud omavalitsusüksuste ülesanne teha vanemale kättesaadavaks info omavalitsusüksuse territooriumil pakutavate lasteaia, eralasteaia ning lapsehoiu võimalustest. Enamike omavalitsusüksuste jaoks ei ole tegemist täiendava kohustusega, kuivõrd ülevaade kohalikest teenustest on omavalitsusüksuste kodulehtedel esindatud ka täna. Eelnõu näeb ette vajaduse info sisu, selle asjakohasust ja kättesaadavust hinnata ja veenduda, et ülevaade on täielik ja ammendav, toetamaks vanemat lasteaiakoha taotlemisega seotud otsuse langetamisel. Võrreldes kehtiva KELSiga ei muutu omavalitsusüksuse jaoks lasteaiakoha taotlemise aluspõhimõte - ka eelnõu kohaselt peab vanem lasteaiakohta taotlema omavalitsusüksuselt. Täiendavaks kohustuseks omavalitsusüksusele on eelnõu regulatsioon, mis eeldab kohataotluse menetlemist konkreetses ajaraamis – kahe kuu jooksul. Seda seetõttu, et lubatud ei ole olukord, kui taotlejad jäetakse lasteaiakoha järjekorda ootama määramata pikaks ajaks. Lasteaiakoha andmise otsus tehakse haldusmenetluses ja järgida tuleb haldusmenetluse seaduse norme. HMS § 5 lõige 4 kohaselt tehakse menetlus­toimingud viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Lasteaiakoha määramisel peab omavalitsusüksus lähtuma vanema esitatud taotlusest. Kui vanema soovitud lasteaias ei ole soovitud koha kasutamise algusajal vabu kohti, tuleb koht siiski määrarata. Sellisel juhul tuleb omavalitsusüksusel taotluse lahendamisel oluliste asjaoludena arvesse võtta lapse elukoha lähedust lasteaiale ning sama pere teise lapse käimist samas lasteaias. Tegemist ei ole omavalitsusüksusele läbivalt uute tingimustega, kuivõrd ka kehtiv KELS sätestab põhimõtte, mille kohaselt peab lasteaiakoha määramisel arvestama sama pere teise lapse käimisega samas lasteaias. Seejuures säilib omavalitsusüksusel võimalus asendada munitsipaallasteaia koht alternatiivse lasteaia või lapsehoiu kohaga. Ebasoovitavate mõjude risk: Uus süsteem võimaldab aegsasti arvestada laste ja perede vajadustega. Omavalitsusüksused peaksid järgima uusi põhimõtteid ja menetlustähtaega lasteaiakoha tagamisel ning neid ka vanematele selgitama. Vanemale kättesaadava informatsiooni kontekstis peetakse silmas proaktiivset ja avalikku infot, mille alusel on vanemal võimalus lasteaia- või lapsehoiukoha osas otsus langetada. Muudatus ei mõjuta seega oluliselt omavalitsusüksuste lasteaiakoha tagamise korda ja põhimõtteid. Ebasoovitavaks mõjuks võib olla risk, et lapsevanema taotluse lahendamise kahe kuu pikkune menetlustähtaeg jääb lühikeseks, sest omavalitsusüksus ei leia selle aja jooksul sobivat vaba lasteaiakohta. Riski maandamiseks on võimalik kasutada ja arendada olemasolevaid tarkvaralahendusi lasteaiakoha tagamiseks. Tänaseks kasutab ligi 10% omavalitsusüksustest lasteaiakohtade määramisel elektroonilisi süsteeme ja mehhanisme, mis võimaldavad sätestatud prioriteete arvesse võttes lasteaiakohti määrata. Samuti aitab riski maandamisele kaasa erasektori kaasamine lasteaiakohtade tagamisele. Muudatus võimaldab omavalitsusüksustel alushariduse tagamisel lähtuda kohalikest oludest ja laste ning perede vajadustest, soodustades seeläbi regionaalset arengut. Ebasoovitavate mõjude riski saab seetõttu hinnata pigem väikseks. Muudatusega kaasneva mõju valdkond III: majanduslik mõju: mõju ettevõtete tegevusele 74 Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas 386 lapsehoiuteenuse osutajat (Majandustegevuse registri 2021. aasta andmed), 57 eralasteaeda (EHISe 2020/2021. õa andmed). Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Muudatuse mõjul võib omavalitsusüksus kasutada lasteaiakohtade tagamisel mehhanisme, mille kaudu saab lasteaiakohti jagada võrdsetel alustel munitsipaal- ja eralasteaias, sealhulgas lapsehoius. Kui omavalitsusüksus võimaldab vanema nõusolekul lapsele lasteaiakoha eralasteaia või -lapsehoiu kaudu, peab eelnõu kohaselt olema tagatud lasteaiakoha finantseerimine munitsipaallasteaiaga samadel alustel. Muudatusel on positiivne mõju erasektori majandustegevusele, sest lasteaiakoha pakkumisega seotud avalikku ülesannet saavad täita eralasteaiad, kui omavalitsusüksusel ei ole võimalik tagada piisaval hulgal kohti munitsipaallasteaias. Muudatus puudutab lapsehoidusid samaväärselt, kuid lapsehoidude kaudu on võimalik koht tagada vaid pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele. Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavaks mõjuks on risk, et omavalitsusüksus ei kaasa lasteaiakohtade tagamisel piisaval määral lapsehoiu pidajaid. Riski aitab maandada eelnõus sätestatud muudatus, mille kohaselt saavad lapsehoiud haridussüsteemi osaks. Lapsehoidusid käsitletakse edaspidi haridusasutustena, kus luuakse läbi 1,5-3-aastaste laste üldoskuste arengu toetamise alus edaspidiseks alushariduse omandamiseks lasteaias. Nimetatust lähtuvalt on omavalitsusüksusel põhjust lasteaiakohtade tagamisel teha samaväärset koostööd nii lapsehoidude kui lasteaedadega. Kavandatav muudatus 2 Kavandatavas seaduses sätestatakse rühmade moodustamisel nõuded laste, õpetajate ja abiõpetajate suhtarvule ning sätestatakse rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv. Täiendavalt reguleeritakse alushariduse ja lapsehoiu seaduses edaspidi töötajate kvalifikatsioonile esitatavad nõudmised, mis praegu on esitatud eraldiseisvates määrustes. Eelnõu kohaselt moodustab rühmad lasteaia pidaja, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Võrreldes kehtiva seadusega tunnistatakse kehtetuks lasteaia personali miinimumkoosseis ning õpetajate ja eripedagoogide atesteerimise tingimused ja kord, mille asemel rakendatakse kutse omistamise süsteemi. Käesoleva eelnõu kohaselt on lasteaia õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad direktor, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Lisaks võib lasteaia pidaja vajadusel luua täiendavaid ametikohti, et käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid täita (nt ametikoht tugiteenuste tagamiseks ja/või õppealajuhataja ametikoht). Eelnõuga tõstetakse direktori ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõudeid, milleks on edaspidi vastavalt - magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. Lasteaia direktor võib lisaks lasteaia tegevuse juhtimisega seotud ülesannete täitmisele täita ka ülesandeid, mis on seotud lasteaia õppekava rakendamisega, turvalise õpi- ja kasvukeskkonna tagamisega, õpetajate ja abiõpetajate professionaalse arengu toetamise ja täienduskoolitustega ning vanematega koostöö korraldamisega. Nimetatud 75 ülesannete täitmiseks võib lasteaia pidaja eelnõu kohaselt luua ka õppealajuhataja ametikoha. Kui direktor juhib lasteaeda, millel on mitu tegevuskohta, võib lasteaia pidaja luua õppealajuhataja ametikoha igale tegevuskohale. Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja õpetaja kutse või kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on keskharidus ja lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalsed, demograafilised mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas Eestis on kokku 85 492 ühe- kuni kuueaastast eelkooliealist last (Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2021. aasta andmed). Õpetaja ametikohti on umbes 7645, õpetajat abistava töötaja ametikohti on umbes 3754 ja direktori ametikohti on umbes 600. Lasteaias loodud ametikohtade ja tegelikult töötavate isikute arv võib erineda, sest ühte ametikohta võib täita ka mitu inimest. Munitsipaallasteaedu on 552 ning eralasteaedu 57 (EHISe 2020/2021. õa andmed). Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Õpetajad ja abiõpetajad toetavad pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste (mängu-, tunnetus- ja õpioskuste, sotsiaalsete ja eneseregulatsiooni oskuste) ja valdkondlike teadmiste (keel ja kõne, mina ja keskkond, matemaatika, kunst, liikumine ja muusika) arengut ning alushariduse omandamist, luues seeläbi vundamendi lapse koolivalmiduse kujunemiseks. Käesolevas eelnõus kehtestatud töötajate kvalifikatsiooninõuetega tagatakse, et lasteaedades on pädevad ja professionaalsed töötajad, kes laste alushariduse omandamist toetavad. See lisab kindlustunnet ka vanematele. Direktori kvalifikatsiooninõude tõstmise ning abiõpetajate kvalifikatsiooninõude kehtestamisega tagatakse töötajate professionaalne areng, millel on pikaajaline positiivne mõju laste arengutulemustele. Muudatuse tulemusel paraneb õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteet ning täiustatakse õppe- ja kasvatustegevuse sisu. Mõju võib olla negatiivne lasteaias töötavate abiõpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate suhtes, kes seaduseelnõus sätestatud kvalifikatsiooninõuetele ei vasta. Vastava negatiivse mõju minimeerimiseks rakendatakse kvalifikatsiooninõuete osas üleminekuaega kuni 2027. aasta 1. septembrini. Rühmade moodustamine muutub võrreldes kehtiva regulatsiooniga paindlikumaks - eelnõus ei sätestata rühmaliike ning esikohale seatakse iga lapse vajadused ja heaolu. Eelnõu kohaselt peab rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv olema vastavuses õpetajate ja abiõpetajate ning laste suhtarvudega, tugiteenuste osutamise vajadusega ning kooskõlas lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. Täiendavalt reguleeritakse käesoleva eelnõuga rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv, mis on võrreldes kehtiva KELS § 7 lõige 11 sätestatu alusel moodustatud lasteaiarühmade laste arvust kahe võrra madalam. Muudatusel on positiivne mõju lastele, kuivõrd muudatusega tagatakse optimaalne laste ja täiskasvanute suhtarv ka rühma maksimaalse täituvuse ja kohalkäidavuse korral. Negatiivseks võib mõju osutuda omavalitsusüksustele, kus nõudlus lasteaiakohtade järele on väga kõrge. Vastava negatiivse 76 mõju minimeerimiseks on eelnõus üleminekusäte, mille kohaselt ei laiene rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv rühmadele, mis on moodustatud enne käesoleva seaduse jõustumist 2022. aasta 1. septembril. Üleminekusättega tagatakse, et rühmades, mis on komplekteeritud kehtivas KELSis kehtestatud maksimummäära alusel, ei ole vaja eelnõu jõustumisel teha muudatusi laste arvus ja rühma koosseisus. Küll aga peavad kõik pärast käesoleva seaduse jõustumist komplekteeritud rühmad olema moodustatud käesolevas eelnõus sätestatud tingimustel ja korras. Ebasoovitavate mõjude risk: Muudatusega võib kaasneda lasteaedade tegevuse reorganiseerimine ning muutunud kvalifikatsiooninõuetest tulenevalt võib tekkida töötajate liikuvuse risk. Nimetatu võib põhjustada lastele ja vanematele ebamugavust muudatustega kohanemisel ja vähendada rahulolu. Riski aitab maandada kvalifikatsiooninõuetes sätestatud alternatiivnõue, mis sarnaselt kehtivale regulatsioonile võimaldab lasteaeda tööle asuda inimesel, kellel on omandatud muu kõrgharidus ning pedagoogilised kompetentsid. Lasteaia direktor ja pidaja saavad kvalifikatsiooninõuetega seotud negatiivsete mõjude vähendamiseks strateegiliselt kavandada töötajate esma- ja täiendusõpet. Täiendavalt saavad lasteaia direktor ja pidaja leevendada muudatusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid, tehes vajalikke rühmameeskonna koosseisu muudatusi, nt võimaldades õpetajatel, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, asuda tööle abiõpetajana ja/või muuta lasteaedade töökorraldust. Vanema jaoks on võimalik mõjusid minimeerida alustades personalimuudatustega uutes ja alustavates rühmades ning võimalusel vältides muudatusi rühmades, kus lapsed on õpetajatega kohanenud ja harjunud. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju omavalitsusüksuse korraldusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm 79 omavalitsusüksust Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Töötajate kvalifikatsiooninõuete muutumisega seonduvaid potentsiaalseid mõjusid saavad omavalitsusüksused vähendada strateegilise planeerimise ja efektiivse personalipoliitika kujundamise läbi. Eelnõu toetab lasteaia eripärast ning piirkondlikest võimalustest lähtuva töökorralduse rakendamist lasteaias. Näiteks saavad omavalitsusüksused muudatuse mõjul tagada lastele kvaliteetse alushariduse ka olukorras, kui piirkonnas ei ole võimalik leida rühma teist kõrgharidusega õpetajat, kuid on olemas abiõpetajaks sobivad kandidaadid, kelle professionaalsed teadmised ja oskused (töökogemus, läbitud pedagoogiline esma- ja täiendusharidus) võimaldavad neil laste õppe- ja kasvatustegevust õpetaja juhendamisel tulemuslikult toetada. Sellisel juhul on vastavas lasteaias ja/või omavalitsusüksuses võimalik senise kahe õpetaja ja ühe abiõpetaja töökorralduse asemel rakendada ühe õpetaja ja kahe abiõpetaja töökorraldust. Munitsipaallasteaedades ei vasta keskmiselt 12% õpetajatest seni kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Neist suurem osa sobib tänu oma eelnevale haridus- ja töökogemusele töötama abiõpetajana. 1/3 õpetajat abistavatest töötajatest omab rohkem kui 10-aastast lasteaias töötamise kogemust ja on läbinud erinevaid tervisekaitse-, pedagoogilisi või lapsehoidja- ja meeskonnatöö koolitusi. 77 Omavalitsusüksustes suureneb vajadus õpetajate ja abiõpetajate esma- ja täiendusõppeks. Abiõpetajate kutsealast ettevalmistust toetatakse kutsekoolide esma- ja õpipoisiõppe ning lasteaiasiseste koolitustega. Muudatusest tulenevalt võib kasvada vajadus õpetajate tasemekoolituseks, mida võimaldatakse Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Tabel 1. Koolieelsete lasteasutuste õpetajad ja tugispetsialistid EHISe 10.11.2020 seisuga Kõrgeim kvalifikatsioon Õpetajate arv Õpetajate % (kvalifikatsiooniraamistikus) Põhiharidus või vastav 32 0% kvalifikatsioon Keskharidus või vastav 1289 16% kvalifikatsioon Kesk- ja kõrghariduse 966 12% vaheline kvalifikatsioon Rakenduskõrgharidus või 4042 50% vastav kvalifikatsioon või Bakalaureusekraad või vastav kvalifikatsioon Magistrikraad või vastav 1657 21% kvalifikatsioon Magistri- ja doktorikraadi 21 0% vaheline kvalifikatsioon Doktorikraad 4 0% *teavitamata 5 0% Kokku 8016 100% *vaadeldakse isikute arvu Märkused: Õpetajate ja tugispetsialistide jaotus kõrgeima kvalifikatsiooni alusel (kõrgeim formaalharidustase kvalifikatsiooniraamistikus). Õpetajate ametikohtade lõikes on õpetajate arv kokku suurem kui õpetajate koguarv, sest osa õpetajatest töötab rohkem kui ühel õpetaja ametikohal ning need õpetajad kajastuvad andmetes mitmekordselt. Tugispetsialistide ametikohtade lõikes on tugispetsialistide arv kokku suurem kui tugispetsialistide koguarv, sest osa tugispetsialistidest töötab rohkem kui ühel tugispetsialisti ametikohal ning nemad kajastuvad andmetes mitmekordselt Kõrgeim formaalhariduse Juhtide arv Juhtide Direktorite Õppeala- Direktorite %* Õppeala- tase kokku % arv* juhatajate juhatajate %* arv* Põhiharidus või vastav 0% 0% 0% kvalifikatsioon Keskharidus või vastav 8 1% 3 5 1% 1% kvalifikatsioon Kesk- ja kõrghariduse 6 1% 4 2 1% 0% vaheline kvalifikatsioon Rakenduskõrgharidus või 337 33% 162 175 27% 40% vastav kvalifikatsioon või Bakalaureusekraad või vastav kvalifikatsioon Magistrikraad või vastav 661 64% 416 248 69% 57% kvalifikatsioon Magistri- ja doktorikraadi 16 2% 11 5 2% 1% vaheline kvalifikatsioon 78 Doktorikraad või vastav 3 0% 3 1% 0% kvalifikatsioon Teadmata 0% 0% 0% Kokku 1031 100% 599 435 100% 100% *vaadeldakse isikute arvu Märkus: Juhtide ametikohtade lõikes on juhtide arv kokku suurem kui juhtide koguarv, sest väike arv juhte töötab kahel ametikohal ning nemad kajastuvad andmetes mitmekordselt Allikas: EHIS. EHISe 10.11.2020 seisuga töötas lasteaedades (sh eralasteaedades) kokku 8016 õpetajat, kellest 50% on rakenduskõrghariduse või bakalaureuse tasemega ning 21% magistrikraadi või - tasemega. Direktoreid ja õppealajuhatajaid oli tööl 1031, kellest 66% on vähemalt magistrikraadi või -tasemega. Töötajate koosseisu muudatused lasteaedades puudutavad lasteaia pidajaid ühekordselt ning seejärel on see tavapärase töökorralduse osa. Rühma täitumuse ja registreeritud laste senisest madalama piirarvu kehtestamine mõjutab ennekõike neid omavalitsusüksusi, kus eelkooliealiste laste arv on läbivalt kõrge ning nõudlus lasteaiakohtade järele suur. EHIS-e 2020. aasta andmete kohaselt ületab keskmine laste arv käesolevas eelnõus sätestatud piirmäära, milleks on 22 last 3–6aastaste ja 6–7aastaste laste rühmades, järgmistes omavalitsusüksustes: Tallinnas, Maardus, Lääneranna vallas ja Tartu vallas. Muudatuse mõju oleks kõige ulatuslikum Tallinnas, kus EHIS-e 2020. aasta andmetele tuginedes on 3–6aastaste ja 6–7aastaste laste rühmasid kokku 627. Muudatuse mõjusid aitab minimeerida asjaolu, et käesolevas eelnõus sätestatud rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv ei erine kehtiva KELSi alusel ning hoolekogu ettepanekul sõime- ja liitrühmas kehtestatud maksimaalsest laste arvust, mis ka käesoleva eelnõu kohaselt on vastavalt: 1,5–3aastaste laste rühmas 16 last ja 1,5–7aastaste laste rühmas 20 last. Täiendavalt ei kohusta eelnõu tagasiulatuvalt muutma ja vähendama laste arvu enne alushariduse ja lapsehoiu seaduse jõustumist moodustatud rühmades, vaid uuest regulatsioonist tuleb juhinduda rühmade moodustamisel pärast alushariduse ja lapsehoiu seaduse jõustumisel. Täiendavalt ei ole ka kehtiva KELSi § 7 lõikes 11 sätestatu taotluseks luua püsivat eeldust laste arvu tõstmiseks rühmas, vaid pakkuda ajutist leevendust lasteaiakohtade kõrge nõudlusega seotud probleemidele. Käesoleva eelnõuga luuakse omavalitsusüksustele lasteaiakohtade kõrge nõudluse leevendamiseks alused koostööks erasektoriga ning teiste kohaliku omavalitsuse üksustega. Ebasoovitavate mõjude risk: Lasteaedade miinimumkoosseisu kehtetuks tunnistamine võib põhjustada alushariduse kvaliteediriski omavalitsusüksustes, kus ilma süsteemse kvaliteedianalüüsita ning töötajate tööaja ja -ülesannete analüüsita vähendatakse lasteaedade töötajate ametikohtade arvu. Riski aitab maandada omavalitsusüksuste teavitamine ja nõustamine alushariduse ja lapsehoiu personalijuhtimise küsimustes. Muudatusega kaasneva mõju valdkond III: majanduslik mõju lasteaedadele Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas 79 609 lasteaeda (EHISe 2020/2021. õa andmed). Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Muudatus mõjutab lasteaia meeskonna professionaalsust õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel ning laste arengu toetamisel. Võrreldes kehtiva KELSiga ei kehtesta haridus- ja teadusminister edaspidi lasteaia personali miinimumkoosseisu ning õpetajate ja eripedagoogide atesteerimise tingimusi ja korda. Lasteaia direktor lähtub õpetaja kompetentside hindamisel õpetaja kutsestandardi tasemetest 6 ning abiõpetaja hindamisel lapsehoidja kutsestandardi tasemetest 4. Muudatus suurendab lasteaia pidaja otsustuspädevust töötajate koosseisu määramisel ja õpetajate professionaalse arengu hindamisel ja toetamisel. Eelnõu kohaselt peab lasteaiarühmades tagama vähemalt ühe kõrgharidusega ning täistööajaga töötava õpetaja, kes juhib rühmameeskonda ning loob kolleege kaasates lastele võimalused kvaliteetse alushariduse omandamiseks. Ebasoovitavate mõjude risk: Miinimumkoosseisu kaotamisega ei sätestata eelnõus muusika- ja liikumisõpetaja ametikohta, mis võib kaasa tuua vääriti mõistmise, mille kohaselt käesoleva eelnõuga muusika- ja liikumisõpetaja ametikohta ei väärtustata. Muusika- ja liikumisõpetaja ametikohtade kadumist alushariduse seaduse eelnõuga selgelt aga ei kavandata. Eelnõu kohaselt on lasteaia pidaja kohustuseks tagada, et lasteaia töötajate üldarv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on piisav, et kindlustada riiklikus õppekavas sätestatud valdkondades, sh muusikas ja liikumises, lapse arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. Lapse muusikalise või füüsilise arengu toetamine ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine vastavas valdkonnas eeldab aga professionaalselt ja järjepidevalt läbiviidud muusika- ja liikumistegevuste toimumist lasteaias. Muusika- ja liikumisõpetaja ametikoht ei saa kirjeldatut silmas pidades olema lasteaias senisest vähem tähtis, vaid vastava valdkonna tegevuste kavandamine ja läbiviimine saavad olema senisest oluliselt paindlikumad. Kavandatav muudatus 3 Lapse arengu toetamise, lapsele vajaliku toe väljaselgitamise ja rakendamise korraldus lähtub kogu üldhariduses ühtsetest põhimõtetest sõltumata haridustasemest. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalsed, demograafilised mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas Eestis on kokku 85 492 ühe- kuni kuueaastast eelkooliealist last (Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2021. aasta andmed). EHISe 10.11.2021 andmetel on laste arv lasteaedades 66 976, neist haridusliku erivajaduse märkega (va andekus ja muu kodune keel) lapsi oli 14 367 (so 21% kõigist lastest). Eri- ja sobitusrühmas käivate laste arv oli 2770 (so 4% kõigist lastest). Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta 80 Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Võrreldes kehtiva KELSiga hakkavad lapse arengu toetamisel lasteaedadele kehtima üldhariduskoolidega samad põhimõtted. Erivajadusega lastele vajaliku toe pakkumise korraldus muutub sõltumata haridustasemest sarnaseks, lähtudes laste individuaalsetest vajadustest. Esmaseks lapse toe vajaduse hindajaks ja toe pakkujaks lasteaias on õpetajad. Kui üldise toe raames pakutavast õpetaja individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenusest ning väiksemas grupis (alarühm) või individuaalselt läbiviidavast õppest ei piisa, võib rakendada tõhustatud tuge või erituge. Eelnõuga kaotatakse jäik erirühmade jaotus ja rühma täituvuse piirnormid ning luuakse senisest paindlikumad võimalused iga lapse arengu toetamiseks, lähtudes seejuures lapse toe vajadusest ja mahust, mitte meditsiinilisest diagnoosist. Kehtivas seaduses nõustamismeeskonna poolt tehtavaid otsused sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks käsitletakse eelnõu kohaselt edaspidi soovitustena tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Erinevalt kehtivast KELSist, kus sätestatakse, et lapsele tagatakse lasteaias vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus, on eelnõus avatud muu tugiteenuse sisu. Tänane põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord hõlmab edaspidi ka lasteaedasid. Muudatus on kooskõlas Riigikontrolli tugiteenuste auditi soovitustega soodustada tugiteenuste terviklikku tagamist lasteaedades ja koolides ning tuua planeeritavas alushariduse ja lapsehoiu seaduses selgelt välja, millised tugispetsialisti teenused peavad lasteaedades tagatud olema. Ühtsed kvalifikatsiooninõuded ning teenuse standardid võimaldavad omavalitsusüksustel tugispetsialistide teenust haridusvõrgus tervikuna paindlikumalt korraldada. Mõju lastele ja nende vanematele on oluline, kuid see mõju on positiivne, kuna eeldavalt tagatakse lapsele senisest vajaduspõhisem tugi. Toe pakkumine lapsele lähtub edaspidi enam lapse individuaalsetest vajadustest, mitte niivõrd diagnoosist või puudest. Ebasoovitavate mõjude risk: Lasteaias pakutava toe lahti sidumine puudest ning sellega kaasnev vähesem vajadus arstikülastuseks, võib mõnedel juhtudel vähendada erivajaduse varajast märkamist. Riski aitab maandada süsteemne infovahetus tervishoiusüsteemiga. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju omavalitsusüksuse korraldusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm 79 omavalitsusüksust Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Eelnõuga ei muudeta omavalitsusüksuste vastustust lapsele vajaliku toe tagamisel. Niisamuti kui kehtiv seadus, näeb ka eelnõu ette, et lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja lapsele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused lasteaia pidaja ning selle korraldab direktor. Eelnõus kohaselt sisustatakse kehtivas seaduses sätestatud muu tugiteenus ning kehtestatakse tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord. Info erinevat liiki tuge vajavate laste arvust aitab omavalitsusüksusel oma ressursse paremini planeerida ja jaotada, nt kavandada lasteaia ja lapsehoiukohti ning tugispetsialistide teenuseid. 81 Ebasoovitavate mõjude risk: Lasteaia pidajate koormus võib tugiteenuste osutamise süsteemi ümberkorraldamisel ning selle ühtlustamisel PGSis sätestatuga ajutiselt mõnevõrra kasvada. Riski aitab maandada tugisüsteemide läbimõeldum ja efektiivsem korraldus, samuti lasteaia või omavalitsusüksuste omavaheline koostöö tugiteenuste võimaldamisel. Muudatusega kaasneva mõju valdkond III: majanduslik mõju: mõju ettevõtete tegevusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas 57 eralasteaeda (EHISe 2020/2021. õa andmed). Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Lapse arengu toetamise, lapsele vajaliku toe väljaselgitamise ja rakendamise korralduse ühtlustamine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsiooniga ei mõjuta vahetult erivajadusega laste arvu ega nende vajadust saada tugiteenuseid. Ebasoovitavate mõjude risk: Senised eralasteaiad ei suuda täita kavandatud regulatsiooniga kehtestatud nõudeid ja tagada tugiteenuste kättesaadavust, mistõttu osa eralasteaedadest võivad tegevuse lõpetada. Kavandatav muudatus 4 Pärast kõrghariduse omandamist esmakordselt lasteaeda logopeedina, eripedagoogina, psühholoogina või sotsiaalpedagoogina tööle asuval tugispetsialistil on õigus taotleda lähtetoetust. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalsed, demograafilised mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas Tugispetsialisti kvalifikatsiooninõuetele vastava erialase kõrgharidusõppe lõpetajad, suurusjärgus 100 lõpetajat aastas. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta OSKA haridusvaldkonna tööjõuvajaduse uuringu (2018) kohaselt on tulenevalt spetsialistide kasvu- ja asendusvajadusest haridussüsteemis lähiaastatel vaja juurde nii logopeede, eripedagooge kui ka psühholooge. Tugispetsialistide puudusele haridusasutustes on viidanud nii Riigikontrolli 2020. aasta tugiteenuste audit kui ka Centari 2021. aasta alushariduse ja lapsehoiu uuring. Soodustamaks ülikooli lõpetanute tugispetsialistina koolis tööle asumist, kehtestati 2018. aastal põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega tugispetsialisti lähtetoetus. 2019. aastast laienes tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise õigus ka kutsõppeasutuse tugispetsialistidele. Võrreldes seadusemuudatusele eelnenud ajaga on koolides töötavate tugispetsialistide arv kasvanud 40%, samas kui lasteaia tugispetsialistide arv on samal perioodil tõusnud 12%. Tugispetsialistide 82 lähtetoetuse taotlemise korra laiendamisega alushariduse tugispetsialistidele, luuakse loodetavasti eeldused tugispetsialistide arvu kasvule ka alushariduse valdkonnas. Kuna tugispetsialistidelt nõutav kvalifikatsioon on sama nii üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes kui ka lasteaedades, on õiglane laiendada lähtetoetuse taotlemise õigust ka lasteaedades töötavatele tugispetsialistidele. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm 79 kohaliku omavalitsuse üksust Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Lähtetoetuse taotlemise õiguse laiendamine alushariduses tugispetsialistidele muudab lasteaeda tööle asumise alustava spetsialisti jaoks atraktiivsemaks, misläbi eelduslikult suureneb lasteaeda tööle asuvate tugispetsialistide arv. See omakorda tagab võimalikult varajase erivajaduste märkamise ja õigeaegse abi kättesaadavuse lastele, eesmärgiga ennetada suurema toe osutamise vajadust tulevikus ja edasistel haridustasemetel. Muudatusega kaasneva mõju valdkond III: majanduslik mõju: mõju riigieelarvele Võttes arvesse kooli tugispetsialistide poolt aastas esitatud lähtetoetuse taotluste hulka (27-29 taotlust) ning lähtetoetuse suurust (15 978,75 eurot), on lähtetoetuse laienemisega kaasnev prognoositav kulu 430 000 – 460 000 eurot aastas. Kavandatav muudatus 5 Rahvatervise seaduse alusel kehtestatud “Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele” ja “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi reguleeritakse lapsehoidude tervisekaitsenõudeid Vabariigi Valitsus määrusega “Tervisekaitsenõuded lapsehoidudele” ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid Vabariigi Valitsuse määrusega "Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded”. Nõuded kehtestatakse laste arengu toetamiseks, tervise kaitseks, turvaliseks ning ohutuks õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks. Lasteaial on edaspidi kohustus koostada riskianalüüs õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks. Lapsehoiud peavad koostama riskianalüüsi kehtestatud tervisekaitsenõuete tagamiseks. Riskianalüüs tuleb koostada üks kord kolme aasta jooksul. Riskianalüüs on nii lasteaias kui ka lapsehoius riikliku- ja haldusjärelevalve teostamise aluseks. Täiendavalt tunnistatakse kehtetuks määrus “Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale”. Lasteaia päevakavale kehtestab nõuded alushariduse riiklik õppekava. Lapsehoiu päevakava nõue kehtestatakse tervisekaitsenõuetes lapsehoidudele. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II ja III: mõju Terviseametile, Päästeametile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile järelevalve teostamisel ja omavalitsusüksuse korraldusele ja majanduslik mõju ettevõtete tegevusele 83 Muudatusest mõjutatud sihtrühmad lasteaedade ja lapsehoidude pidajad: 79 omavalitsusüksust, 386 lapsehoiuteenuse osutajat (Majandustegevuse registri 2021. a andmed), 57 eralasteaeda (EHISe 2020/2021. õa andmed); lisaks Terviseamet, Päästeamet, Haridus- ja Teadusministeerium. Sihtrühmadele avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Eelnõu kohaselt peavad lasteaed ja lasteaia pidaja rühmade moodustamisel lähtuma õpi- ja kasvukeskkonna nõuetest, mis on vajalikud lapse arengu toetamiseks, tervise ja ohutuse tagamiseks, õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks ja õppekava rakendamiseks vajalike tingimuste loomiseks. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks koostab lasteaed riskianalüüsi (vt täpsemalt seletuskirja vastavast osast). Võrreldes kehtiva KELSi § 11 lõike 2 punktiga mõjutab käesolev muudatus positiivselt lasteaedade pidajaid, sest vastavate õigusnormide killustatust on vähendatud ning edaspidi kehtestatakse nõuded ühtsetel alustel. Uue määrusega ei muudeta nõudeid võrreldes kehtivate õigusaktidega rangemaks, vaid üldisemaks. Nimetatu annab lasteaia pidajale võimaluse tagada kehtestatud nõuete täitmine lasteaiale sobival viisil, lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest. Määruses on säilinud nõuded, mis on lapse arengu toetamiseks ning turvalise füüsilise keskkonna tagamiseks kõige olulisemad. Eelnõu alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega tervisekaitsenõuded lapsehoidudele. Võrreldes kehtivate õigusaktidega ei muudeta ka hoidudele suunatud määruses nõudeid rangemaks. Nõuete tagamiseks peab lapsehoiu pidaja koostama riskianalüüsi. Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavaks mõjuks nii lasteaedade kui lapsehoidude osas võib pidada riski, mille kohaselt ei taga lasteaia või lapsehoiu pidaja riskianalüüsi koostamise kohustusest kinnipidamist, mis võib kaasa tuua riskide realiseerumise lasteaias või lapsehoius. Täiendavalt võib ette tulla olukordi, et lasteaed ei arvesta riskianalüüsi tulemustega arengukava koostamisel ning asutuse strateegiliste eesmärkide planeerimisel. Asutuse strateegiline areng ei pruugi nimetatud olukordades olla kooskõlas tegelike arendusvajadustega. Riski maandamiseks on järelevalveorganitel võimalik pöörduda lasteaia ja lapsehoiu pidaja poole nõuete täitmiseks. Kavandatav muudatus 6 Täna sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsevad ja 1,5-3-aastastele lastele lapsehoiuteenust osutavad lapsehoiud tuuakse käesoleva eelnõu jõustumisel sotsiaalvaldkonnast üle haridusvaldkonda. Vastava sihtgrupi lapsehoiu pidajad tegutsevad tänaseni Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud tegevusloa alusel. Eelnõu jõustumisel on lapsehoiu tegevuslubade väljastajaks ja järelevalve teostajaks Haridus- ja Teadusministeerium. Lapsehoiuteenuse osutajad tuuakse sotsiaalvaldkonnast haridusvaldkonda üle käesolevas eelnõus kehtestatud üleminekusätete alusel. Eelnõus sätestatud nõuete rakendamiseks on lapsehoidudele tagatud piisav aeg uue õigusliku korraga harjumiseks. Ületoomine käesoleva eelnõu kontekstis tähendab, et seniste lapsehoiuteenuse osutajate tegevus peab edaspidi vastama alushariduse ja lapsehoiu seaduses sätestatud nõuetele. 84 Eelnõuga ei muudeta lapsehoidudele kehtestatud nõudeid kehtiva korraga võrreldes rangemaks. Lapsehoiuteenuse ületulekuga seotud muutus väljendub eelkõige sihtrühma määratluses - eelnõu kohaselt on lapsehoiu näol tegemist haridusasutusega, kus osutatakse lapsehoidu 1,5- 3- aastastele lastele ning toetatakse alushariduse riikliku õppekava alusel vastava eagrupi üldoskuste arengut. Kirjeldatud ülesannete täitmiseks on lapsehoiul eelnõu jõustumisel kohustus koostada tegevuskava, mille sisu ja ülesehitust reguleerib alushariduse ja lapsehoiu seadus. Seaduse koostamisel on arvestatud kehtivat sotsiaalhoolekande seadusest tulenevat regulatsiooni ning seda on kujundatud haridusvaldkonnale vastavaks. Nimetatud eesmärgist tulenevalt on teatud nõudeid täpsustatud, näiteks peab lapsehoiu pidaja alushariduse ja lapsehoiu seaduse alusel edaspidi lapse üldoskuste arengu toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel lapsehoiu tegevuskava koostama. Kättesaadavuse ja rahastamise osas nõudeid ei muudeta, kuid täpsustatakse omavalitsusüksuse kohustusi alushariduse kättesaadavuse tagamiseks, mis võib mõjutada positiivselt vastavate lapsehoiu pidajate majandustegevust. Seniste tervisekaitsenõuete asemel peavad lapsehoiuteenuse osutajad edaspidi vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud lapsehoiu tervisekaitsenõuetele ning koostama riskianalüüsi käesolevas seaduses sätestatud korras. Eralapsehoiu pidaja tagab eralapsehoiu rahastamise. Omavalitsusüksus kehtestab eralasteaia ja eralapsehoiu rahastamise tingimused ja korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalsed, demograafilised mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas Eestis on kokku 85 492 ühe- kuni kuueaastast eelkooliealist last (Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2021. aasta andmed). Eestis on 386 eralapsehoidu (Majandustegevuse registri 2021. aasta andmed). Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm pigem väike. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Lapsehoidude tegevuslubadega seotud teave on edaspidi avalikustatud hariduse infosüsteemis, mis tähendab, et vanemad omavad suuremat kindlustunnet, et senine lapsehoid vastab alushariduse ja lapsehoiu seaduses kehtestatud kohustuslikele tingimustele. Senised lapsehoiuteenuse osutajad, kes otsustavad jätkata majandustegevust käesoleva seaduseelnõu alusel, peavad oma tegevuse käesoleva eelnõuga kooskõlla viima ning neid käsitatakse edaspidi, täpsemalt alates 1. detsembrist 2022.a, lapsehoiu pidajatena. See tähendab, et alushariduse tasemes tekib pooleteise- kuni kolmeaastaste laste osas täiendav regulatsioon, olenemata sellest, kas lapsehoiu pidaja on omavalitsusüksus või eraõiguslik isik. Samuti toimub edaspidi järelevalve lapsehoidude tegevuse üle. Lapsehoiuteenust võimaldatakse Eesti Statistikameti ja S-veebi 2019. aasta andmetel 14%-le kahe- kuni kolmeaastastest lastest, nimetatud lapsehoiuteenuse pakkujaid peavad eelnõus kehtestatud muudatusega kohanema. Tulevikus võib muudatuse mõjul seniste lapsehoidude osakaal suureneda. Muudatus mõjutab positiivselt vanemaid, kelle lapsed on juba 85 lapsehoiuteenusel ning kelle teenuseosutaja vastab käesoleva eelnõus sätestatud tingimustele. Lapsehoidude ületulekuga seotud muudatused on ühekordsed. Kuigi lapsehoidude pidamise tingimused on võrreldes lasteaedadega oluliselt leebemad, peavad senised teenuseosutajad hindama oma tegevuse jätkusuutlikust. Selleks antakse seaduse kohaselt üleminekuperiood, mille jooksul peavad senised teenuseosutajad oma tegevuse alushariduse ja lapsehoiu seaduse nõuetega kooskõlla viima. Lapsehoiuteenuse osutajad peavad sätestatud tähtajaks koostama nõuetele vastava riskianalüüsi ja lasteaia riikliku õppekava alusel lapsehoiu tegevuskava. Kavandatava seaduse mõjul ühtlustuvad järelevalve põhimõtted lasteaedades ja lapsehoidudes. See loob vanemate jaoks vajaliku õigusliku selguse ning tagab kindlustunde ka lapsehoiu kvaliteedi suhtes. Lapsehoidudes käivad lapsed ja nende vanemad puutuvad muudatusega kokku ühekordselt lapsehoiu hindamissüsteemi täiustamisel. Negatiivset riski ei avaldu. Ebasoovitavate mõjude risk: Kõrge risk seisneb selles, et käesoleva seaduseelnõu alusel ei saa edaspidi lapsehoidudena tegutseda alla 1,5-aastastele ja üle 3-aastastele lastele lapsehoiuteenust pakkuvad lapsehoiud. Madalaks saab hinnata võimalikku riski, et osades haridussüsteemi üle tulevates lapsehoidudes ei suudeta kaasa tulla eelnõus sätestatud muudatustega. Esimesel juhul tuleb osadel lapsehoiuteenuste pakkujatel oma tegevus muul õiguslikul alusel ümber korraldada või lõpetada. Teisel juhul tuleb lapsehoiul tegevus lõpetada. Kirjeldatu tõttu võib halveneda lastele ja vanematele lapsehoidude kättesaadavus. Teist riski aitab maandada piisav üleminekuaeg lapsehoidudele oma tegevuse kooskõlla viimiseks. Kavandatava seaduse alusel on omavalitsusüksusel senisest parem võimalus täita talle seadusega pandud kohustust lasteaiakoha tagamisel, sest haridusvaldkond rikastub lapsehoidude võrra. Omavalitsusüksustel suureneb muudatuse tulemusena motivatsioon erasektorilt vastav teenus sisse osta, sest ka lapsehoiud toetavad eelnõu jõustumisel 1,5– 3aastaste laste üldoskuste arengut alushariduse riiklikule õppekavale tuginedes ning on seeläbi senisest veel olulisemad partnerid kvaliteetse alushariduse tagamisel. Omavalitsuse üksustel on lasteaiakohtade tagamisel senisest paremad võimalused lähtuda kohalikest oludest ning laste ja perede vajadustest. Muudatus tekitab teatava kvaliteediriski, sest lasteaiakohti asendatakse teatud piirkondades laialdaselt lapsehoiukohtadega. Lapsehoiul puudub aga eelnõu kohaselt kohustus tagada kõiki lapse arenguks vajalikke tingimusi lasteaedadega sarnases mahus, nt tugispetsialistide teenuseid. Vastavat riski on võimalik maandada koostöös omavalitsusüksusega ning tõstes lapsehoidude kvaliteeti läbi lapsehoidude tegevuslubade väljastamise, järelevalve- ja riskianalüüsi süsteemi arendamisega. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, 79 omavalitsusüksust 86 Sihtrühmadele avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Lapsehoiuteenuse ja lasteaedadega seotud andmeid hoitakse käesoleval hetkel erinevates infosüsteemides. Lasteaia andmed on EHISes ja lapsehoiuteenusega seotud andmeid hoitakse S-veebis. Kavandatavas seaduses on lapsehoiud ja lasteaiad sõltumata omandivormist registreeritud hariduse infosüsteemis. Muudatuse elluviimiseks arendab Haridus- ja Teadusministeerium hariduse infosüsteemi ning ületulevate lapsehoidude tegevuslubade andmed kantakse majandustegevuse registrist üle hariduse infosüsteemi. Muudatus vähendab omavalitsusüksuste, lasteaia ja lapsehoiu pidajate ning erinevate institutsioonide halduskoormust. Muudatus mõjutab Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevust hariduse infosüsteemi arendamisel ühekordselt. Muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametit vähesel määral, sest lapsehoiuteenusega seotud poliitikakujundamine ja seaduse rakendamine tuuakse edaspidi Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse ning seetõttu väheneb poliitikakujundamise killustatus. Lapsehoiuteenuse osutajad, kes esitavad Sotsiaalkindlustusametile avalduse, et jätkavad majandustegevust käesoleva seaduseelnõu alusel lapsehoiu pidajatena, tuuakse üle Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse ja kehtivad tegevuslubade andmed kantakse majandustegevuse registrist üle hariduse infosüsteemi. Kui isik ei teavita majandustegevuse jätkamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tema tegevusloa kehtetuks 2023. aasta 1. septembril. Võrreldes kehtivate regulatsioonidega laieneb Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutus järelevalve läbiviimisel lisaks lasteaedadele ka senistele sotsiaalvaldkonnas tegutsenud lapsehoidudele, kes jätkavad tegevust käesoleva seaduse alusel. Lapsehoidude lisandumine haridusasutuste sihtrühma suurendab lasteaedade üle järelevalvet teostava Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamise mahtu ja vähendab seni lapsehoidude üle järelevalvet teostanud Sotsiaalministeeriumi järelevalve mahtu. Sotsiaalministeerium kannab Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendava kulu kompenseerimiseks üle rahalisi vahendeid 18 000 eurot tööjõukuludeks ja 2000 eurot töökohapõhisteks kuludeks aastas. Kavandatavas seaduses ühtlustatakse lapsehoidude ja nende pidajate järelevalve põhimõtted, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Järelevalve keskendub võrdsetel alustel juurdepääsetavuse tagamisele ning lapsehoiu tegevuse korraldamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamisele. Muudatus puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalve valdkonna tegevusi, kuivõrd Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalve läbiviimise pädevus laieneb käesoleva eelnõuga ka lapsehoidudele. Ebasoovitavate mõjude risk: Muudatus võib Haridus- ja Teadusministeeriumile ja omavalitsusüksustele ajutiselt kaasa tuua suurema töökoormuse seoses lapsehoidude nõustamisega, lasteaedade tegevus- ja 87 koolituslubade muutumisega õppeõiguseks ning lapsehoidude uute lubade taotlemise ja väljastamisega. Seoses lapsehoidude tegevuslubade ületoomisega ja edaspidiste andmete kandmisega hariduse infosüsteemi, tuleb arendada ja tõsta hariduse infosüsteemi võimekust. Nimetatu toob Haridus- ja Teadusministeeriumile kaasa täiendavaid rahalisi kulusid. Kehtivad koolitus- ja tegevusload, mis on antud välja erakooliseaduse või koolieelse lasteasutuse seaduse alusel, jäävad kehtima ja pärast lapsehoiu nõuetega vastavusse viimist, loetakse need tegevuslubadeks, mis on antud alushariduse ja lapsehoiu seaduse alusel. Seaduses on riskide maandamiseks sätestatud üleminekukorraldus. Muudatusega kaasneva mõju valdkond III: majanduslik mõju: mõju ettevõtete tegevusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas 386 lapsehoiuteenuse osutajat (Majandustegevuse registri 2021. aasta andmed) Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Seni on lapsehoidude regulatsioonides pööratud vähem tähelepanu lapse arengu toetamisele. SHSi alusel pakutava lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Eesmärgis ei ole ükski põhimõte seotud lapse arengu toetamisega. Seega, võrreldes kehtiva SHSiga muutub lapsehoid käesoleva eelnõu alusel enam lapse arengut ja heaolu toetavaks. Kavandatavas eelnõus tagatakse 1,5- 3- aastaste laste hooldamine ja turvalisus ning lapse üldoskuste arengu toetamine tuginedes alushariduse riiklikule õppekavale. Nimetatud ülesande täitmiseks koostab lapsehoiu pidaja lapsehoiu tegevuskava. Võrreldes kehtiva SHSiga muutuvad lapsehoidude asutamise ja tegutsemise kohustuslikud tingimused. Muudatus mõjutab lapsehoide ühekordselt tegevuskava koostamisel. Pikemaajalised positiivsed mõjud avalduvad lastele, seda tänu nende üldoskuste arengu sihipärasele toetamisele lapsehoius. Ebasoovitavate mõjude risk: Kuna lapse üldoskuste toetamisega seonduvalt nõuded lapsehoidudele mõnevõrra suurenevad ning Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus teostada riiklikku järelevalvet lapsehoiu ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse, sh lapse üldoskuste arengu toetamise ning selle kvaliteedi üle, võib osa lapsehoidudest lõpetada tegevuse. Riski aitab maandada tegutsevate lapsehoidude tegevuslubade andmete sujuv ületoomine haridusvaldkonda ja tegutsevatele lapsehoidudele piisava üleminekuaja andmine tegevuse vastavusse viimiseks, sh tegevuskava koostamiseks. 7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja omavalitsusüksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 88 Käesoleva eelnõuga kavandatud muudatused eeldavad omavalitsusüksuste ja eraõiguslike lapsehoiuteenuse osutajate töökorralduse muutmist. Kuivõrd omavalitsusüksuste seniseid ülesandeid on seaduses täpsustatud ning uusi avalikke ülesandeid ei ole juurde tulnud või on need asendatud olemasolevate ülesannetega, mis on seadusest välja jäetud, siis kokkuvõttes omavalitsusüksustele olulist täiendavat kulu seaduse rakendamisega ei teki. Haridus- ja Teadusministeerium analüüsis eelnõus omavalitsusüksustele kehtestatud ülesandeid. Kulu võib tekkida seoses alushariduse kättesaadavuse tagamisega, kuid nimetatud kulu saab vähendada erasektori parema kaasamisega lasteaiakohtade tagamisel. Eelnõus täpsustatakse rühma moodustamise aluseid ning uue rakendusaktina kehtestatakse õpi- ja kasvukeskkonna nõuded. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded on võrreldes kehtiva regulatsiooniga paindlikumad. See tähendab, et kulude kokkuhoid võib tekkida uute nõuete rakendamise ja parema planeerimisega ning erasektori parema kaasamisega lasteaiakohtade tagamisel. Kulude kokkuhoiuks ei pea omavalitsusüksus tegema investeeringuid taristusse, vaid saab vastavalt nõudlusele tagada lasteaiakoha eraõiguslike isikute kaudu. Tugiteenuste osutamisega ei teki täiendavaid kulusid, välja arvatud nende koordineerimisega seotud kulud, mida saab katta seniste tervishoiutöötajat käsitlevate sätete väljajätmisega. Huvitegevusega seotud kulu katab vanem. Lasteaia tegevuse korraldamisega on pidajatel võimalus korraldada lasteaiavõrku oluliselt ökonoomsemalt, näiteks võib asutada iga lasteaia asemel ühe mitmes kohas tegutseva asutuse, mida juhib üks direktor. See võimaldab juhtimiskulusid kokku hoida. Seejuures on aga oluline veenduda, et igas tegevuskohas on tagatud tulemuslik juhtimine. Samuti võib ühise asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia puhul moodustada ühise hoolekogu. Lasteaia arengukava ja sisehindamisega seotud dokumentatsiooni ning menetlust on muudetud lihtsamaks, mistõttu võib eeldada aja kokkuhoidu nende koostamisel. Riskianalüüsi koostamise nõue sätestatakse edaspidi seaduses. Täiendav kulu võib tekkida kvalifikatsiooninõuete täitmisega, näiteks on edaspidi nõutav, et lasteaia direktoril oleks vähemalt magistrikraad ning abiõpetajal keskharidus ja pedagoogiline pädevus. Eesti õppekeele kehtestamiseks alates lapse kolmeaastaseks saamisest toetatakse lasteaedu läbi riikliku projekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas ja üldhariduskoolis“. Selleks, et eestikeelne õpe lasteaias oleks kvaliteetne alates lapse kolmeaastaseks saamisest ning ka üldhariduskooli esimeses kooliastmes, parandatakse eesti keele õppe kvaliteeti läbi õpetajate professionaalsuse suurendamise, õppevahendite tagamise, koolituste teostamise ja rakendusuuringu läbiviimisega. 2022 – 2024 on kavandatud riiklik toetus lasteaia pidajatele eesti keele õppeks lasteaias, ulatuses 2,7 mln eurot aastas. Pilootprojekt aitab toetada eestikeelsete õpetajate professionaalsust rühmameeskonnas ja luua lastele lasteaias ja koolis eesti keele omandamiseks kvaliteetne õpi- ja kasvukeskkond. Lasteaedadesse ja koolidesse võetakse igasse projektis osalevasse rühma täiendavalt tööle eestikeelne õpetaja, kelle töötasu, täienduskoolitust ja õppevahendeid riiklikult toetatakse. Pilootprojekti tulemusel paraneb eesti keelest erineva emakeelega laste ja õpilaste eesti keele valdamise tase nii lasteaia, põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajate seas. Haridus- ja Teadusministeeriumis suureneb tööjõukulu seoses seaduse rakendamisega ning järelevalve teostamisega. Sotsiaalministeerium kannab Haridus- ja Teadusministeeriumile 89 täiendava kulu kompenseerimiseks üle rahalisi vahendeid ligikaudu 18 000 eurot tööjõukuludeks ja 2000 eurot töökoha põhisteks kuludeks aastas. Eesti hariduse infosüsteemi tehnilise arendamise kulu seoses käesoleva eelnõu rakendamisega kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Osa funktsionaalsusi käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on juba loodud. Sotsiaalkindlustusametis väheneb tööjõukulu seoses lapsehoiuteenuse tegevuslubade väljastamisega ning järelevalve teostamisega. 8. Eelnõu rakendusaktid 8.1. Uued rakendusaktid Alushariduse ja lapsehoiu seaduse alusel kehtestatakse järgmised uued rakendusaktid: 1) Vabariigi Valitsuse määrus „Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“ (lisa 1); 2) Vabariigi Valitsuse määrus “Tervisekaitsenõuded lapsehoidudele” (lisa 2); 3) Vabariigi Valitsuse määrus „Alushariduse riiklik õppekava“ (lisa 3). 8.2. Muudetavad rakendusaktid Muudetavates määrustes tehakse eelkõige muudatusi seoses definitsioonide muutmisega. Kavandatavad muudatused on lisatud rakendusaktide kavandisse (lisa 4) ning muudatusi tuleb teha järgnevates õigusaktides: 1) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“; 2) Haridus- ja teadusministri 10.07.2014 määrus nr 54 „Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord“; 3) Haridus- ja teadusministri 29.10.2015 määrus nr 47 „„Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“; 4) Haridus- ja teadusministri 02.05.2016 määrus nr 16 „Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad“; 5) Haridus- ja teadusministri 29.07.2016 määrus nr 51 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks“; 6) Haridus- ja teadusministri 08.02.2018 määrus nr 2 „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord“; 7) Haridus- ja teadusministri 21.02.2018 määrus nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“; 8) Haridus- ja teadusministri 15.05.2018 määrus nr 16 „„Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“; 9) Haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määrus nr 35 „Õpetajate koolituse raamnõuded“; 10) Maaeluministri 30.06.2017 määrus nr 51 „Koolikava toetus“; 11) Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1“; 12) Regionaalministri 15.05.2008 määrus nr 3 „Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“; 90 13) Riigihalduse ministri 13.01.2017 määrus nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“; 14) Siseministri 03.03.2015 määrus nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“; 15) Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; 16) Sotsiaalkaitseministri 30.01.2008 määrus nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord“; 17) Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“; 18) Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrus nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“; 19) Vabariigi Valitsuse 14.12.2006 määrus nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“; 20) Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“; 21) Vabariigi Valitsuse 20.10.2011 määrus nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“; 22) Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määrus nr 115 „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“; 23) Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määrus nr 27 „Testide andmekogu asutamine ja põhimäärus“; 24) Vabariigi Valitsuse 22.08.2013 määrus nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“; 25) Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrus nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“; 26) Vabariigi Valitsuse 08.01.2016 määrus nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi1“. 8.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid Seoses koolieelse lasteasutuse seaduse kehtetuks tunnistamisega ning eelnõu rakendussätetega muutuvad kehtetuks järgmised õigusaktid: 1) Haridus- ja teadusministri 23.12.2010 määrus nr 78 „Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord“; 2) Haridus- ja teadusministri 31.08.2011 määrus nr 44 „Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise kord“; 3) Haridus- ja teadusministri 11.09.2015 määrus 42 „Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis“; 4) Haridus- ja teadusministri 15.12.2014 määrus nr 81 „Koolitusloa vorm“; 5) Haridusministri 26.08.2002 määrus nr 65 „Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“; 6) Haridus- ja teadusministri 13.08.2009 määrus nr 62 „Koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes“; 7) Haridusministri 02.10.2002 määrus nr 69 „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“; 8) Sotsiaalministri 24.09.2010 määrus nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“; 91 9) Sotsiaalministri 12.03.2007 määrus nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“; 10) Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määrus nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“; 11) Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määrus nr 30 „Riigieelarvest koolieelsete lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord ning toetuse saamise eelduseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse omaosaluse suurus ja nõuded omaosalusele“; 12) Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“. 9. Eelnõu jõustumine Käesolev eelnõu jõustub 2022. aasta 1. septembril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 18. detsembril 2020 esitati eelnõu esimeseks kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Päästeametile, Eesti Alushariduse Ühendusele, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Eralasteaedade Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Lapsehoidjate Kutseliidule ja Eesti Lastehoidude Liidule. Kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisana. 3. jaanuaril 2022 esitatakse täiendatud eelnõu teiseks kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Päästeametile, Eesti Alushariduse Ühendusele, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Eralasteaedade Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Lapsehoidjate Kutseliidule, Eesti Lastehoidude Liidule, MTÜ-le Hea Algus, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudile ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudile. Liina Kersna haridus- ja teadusminister 92  EELNÕU 03.01.2022 Alushariduse ja lapsehoiu seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Käesolev seadus sätestab alushariduse ja lapsehoiu korraldamise alused, alushariduses osalevate isikute õigused ja kohustused, munitsipaal- ja eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) ning munitsipaal- ja eralapsehoiu (edaspidi koos lapsehoid) tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused. § 2. Kohaldamisala (1) Käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse lasteaiale ja lapsehoiule olenemata nende omandivormist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse eralasteaed-üldhariduskoolile niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. (3) Ühe asutusena tegutseva munitsipaallasteaia ja põhikooli puhul kohaldatakse lasteaia osale käesolevas seaduses sätestatut ning põhikooli osale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. (4) Eralasteaia pidaja ja eralapsehoiu pidaja majandustegevusele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. § 3. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on toetada pooleteise- kuni seitsmeaastase lapse arengut ja alushariduse omandamist. (2) Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks. (3) Lapsehoid on asutus, mis toetab lapse seadusliku esindaja (edaspidi vanem) toimetulekut või töötamist ning kus tagatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste hooldamine, turvalisus ja üldoskuste arengu toetamine. (4) Vanemal, lasteaial, lapsehoiul, munitsipaal- ja eralasteaia pidajal (edaspidi koos lasteaia pidaja) ning munitsipaal- ja eralapsehoiu pidajal (edaspidi koos lapsehoiu pidaja) on käesoleva seaduse eesmärgi täitmisel ühine vastutus. § 4. Alushariduse kättesaadavus (1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga ning vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada. Kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab vanemale info kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil pakutavatest lasteaia- ja lapsehoiukoha võimalustest. (2) Lapse lasteaeda vastuvõtmiseks esitab vanem taotluse kohaliku omavalitsuse üksusele. Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha kasutamise soovitud algusaeg ning soovitud lasteaed. Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab taotluse kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud taotluses märgitud koha kasutamise algusajal ei ole soovitud lasteaias vabu kohti, arvestab kohaliku omavalitsuse üksus lasteaiakoha määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale ja sama pere teise lapse käimist samas lasteaias. (4) Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Asendushooldusel viibiva lapse elukohaks loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht. (5) Last ja vähemalt üht vanemat, kellel puudub elukohakanne Eesti rahvastikuregistris, kuid kelle peamine elu- või viibimiskoht asub kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, käsitletakse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elanikena. Kui vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada, tagab elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus lapsele võimaluse käia lasteaias käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (6) Lasteaed või lasteaia pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) andmed lasteaias käivate laste kohta. Lapsehoid või lapsehoiu pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed lapsehoius osalevate laste kohta. (7) Kui lapse koolikohustuse täitmise alustamine on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil lasteaias. (8) Kohaliku omavalitsuse üksus võib vanema nõusolekul asendada munitsipaallasteaia koha eralasteaia kohaga või pooleteise- kuni kolmeaastase lapse munitsipaallasteaia koha munitsipaal- või eralapsehoiu kohaga. Sellisel juhul kohaldatakse rahastamisele käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 lõikes 3 sätestatut. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul võib kohaliku omavalitsuse üksus munitsipaallasteaia koha tagada teise kohaliku omavalitsuse üksuse lasteaia või lapsehoiu või eralasteaia või -lapsehoiu kaudu. Sellisel juhul lepib kohaliku omavalitsuse üksus teise kohaliku omavalitsuse üksusega või eralasteaia või -lapsehoiu pidajaga kokku lasteaia- või hoiukoha maksumusega seotud kulu tasumise korra. Kui kohaliku omavalitsuse üksus tagab lapsele munitsipaallasteaia koha asemel koha eralasteaias või -lapsehoius, peab olema tagatud vanema võrdne kohtlemine ja võrdne koha rahastamine võrreldes munitsipaallasteaia ja -lapsehoiu kohaga. (10) Kui ametiasutusega töö- või teenistussuhtes olevale töötajale või ametnikule kehtestatakse hädaolukorra seaduse §-s 332 alusel tööaja erisus, tagab kohaliku omavalitsuse üksus kehtestatud tööaja erisuse ajal tema lapsele võimaluse käia lasteaias või lapsehoius käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 8 alusel, kuid viivitamata. 2. peatükk Alusharidus § 5. Õppekava (1) Alushariduse standard kehtestatakse alushariduse riiklikus õppekavas. Alushariduse riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) lasteaia õppekava koostamise põhimõtted; 2) alushariduse alusväärtused; 3) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; 4) õpikäsituse ja õpi- ja kasvukeskkonna kujundamise põhimõtted; 5) kolmeaastase ja kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused; 6) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse arengu eeldatavad tulemused; 7) lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted. (2) Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias võib toimuda Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 16 sätestatud korras. (3) Alushariduse riikliku õppekava alusel koostab lasteaed laste arengu ja alushariduse omandamise toetamiseks lasteaia õppekava. Lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel lasteaia õppekavast. (4) Lasteaia õppekava ja selle muudatused kehtestab direktor, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. (5) Lasteaed kannab hariduse infosüsteemi andmed alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse koolivalmiduse kohta. § 6. Õppekeel (1) Lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest on eesti keel. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks eesti keeles peab igas rühmas olema tagatud vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõikidele lastele võimaluse käia eesti õppekeelega lasteaias või lasteaia rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles. (3) Lasteaia pidaja otsusel ja kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse, võib lasteaias või rühmas kasutada muu õppekeelt või muid õppekeeli lisaks eesti keelele, kui on võimaldatud selles keeles õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks õppekeelt valdav õpetaja ning õppe- ja kasvatuskorraldus, mis tagab eesti õppekeele kasutuse rühmas vähemalt 50% ulatuses iganädalasest õppe- ja kasvatustegevuse ajalisest mahust. Teine õppekeel või teised õppekeeled sätestatakse lasteaia õppekavas ja fikseeritakse nendes keeltes läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse ajaline maht. (4) Eralasteaed võib määrata õppekeele erakooliseaduse § 15 lõike 1 alusel. Eralasteaias, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on kohustuslik tagada eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava alusel luues eeldused põhihariduse omandamiseks eesti keeles. § 7. Õppeaasta Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab kuni 31. augustini. § 8. Rühma moodustamise alused ning lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded (1) Lasteaia pidaja moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaia rühmad, kuulates enne otsuse tegemist ära hoolekogu arvamuse. (2) Rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv peab olema vastavuses käesoleva seaduse § 27 lõikes 6, 7 ja 8 sätestatud õpetajate ja abiõpetajate ning laste suhtarvudega, tugiteenuste osutamise vajadusega ning kooskõlas lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. (3) Rühma täitumuse ja registreeritud laste piirarv on: 1) 16 last, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni kolmeaastastest lastest; 2) 22 last, kui rühm on moodustatud kolme- kuni seitsmeaastastest lastest; 3) 20 last, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni seitsmeaastastest lastest. (4) Lapse arengu toetamiseks, tervise kaitseks, turvaliseks ning ohutuks õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks koostab lasteaed käesolevas seaduses sätestatud korras riskianalüüsi. § 9. Lapse arengu toetamine (1) Lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt lapse individuaalsest vajadusest tagatakse lapse võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös. (2) Tugiteenuste tagamise eest lasteaias vastutab lasteaia pidaja. Kohaliku omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel antud tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis tagab alushariduse omandamise lapse individuaalseid vajadusi ja võimeid arvestades. Lasteaed peab tugiteenuste osutamisel arvestama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna (edaspidi nõustamismeeskond) soovitustega, kui vanem on vastava soovi avaldanud. (3) Õpetajad jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut lasteaias ning kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi, arvestades hariduse infosüsteemis olevate andmetega lapse hariduslike erivajaduste ja tugimeetmete rakendamise kohta. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse põhimõtetest, mis on sätestatud alushariduse riiklikus õppekavas. (4) Vajaduse korral tagatakse lapsele lasteaias eripedagoogi ja logopeedi või muu tugispetsialisti (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale. Tugispetsialistide teenuste rakendamiseks loob võimalused lasteaia pidaja ning teenuse rakendamist korraldab direktor. (5) Lasteaed kannab andmed rakendatud tugiteenuse ja teenuse osutaja kohta hariduse infosüsteemi. Lapse elukohajärgsel kohaliku omavalitsuse üksusel on lapsele ja perele vajalike tugiteenuste pakkumiseks õigus töödelda hariduse infosüsteemi andmeid. (6) Kui ilmneb lapse andekus, tagatakse talle lasteaias vajaduse korral täiendav juhendamine õpetajate või teiste spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu. § 10. Lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine (1) Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja lapsele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused lasteaia pidaja ning selle korraldab direktor. (2) Lapse arengu toetamiseks määrab direktor haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija, kelle ülesanne on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist. (3) Haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat lapse esmase toetamise kavandamisel, nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, lasteaias pakutavate lapse arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning põhikooli ülemineku toetamiseks. (4) Kui lapsel ilmneb vajadus saada tuge, teavitab lasteaed sellest vanemat ning korraldab lapse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid. (5) Lapsel, kellel esinevad raskused kohanemisel või tekib mahajäämus alushariduse riiklikus õppekavas kirjeldatud arengu eeldatavate tulemuste saavutamisel, annab lasteaed üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust ning vajaduse korral õpet individuaalselt või alarühmas. (6) Kui lasteaia tagatud üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija vanemale ettepaneku pöörduda nõustamismeeskonna poole. Nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on laps käsitletav haridusliku erivajadusega lapsena. (7) Lapse heaolu toetamiseks võib lasteaias moodustada väiksemaid rühmasid. Haridusliku erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma tagamisel tuleb järgida nõustamismeeskonna soovitusi. (8) Tõhustatud tuge rakendatakse lapsele, kes oma erivajadusest lähtuvalt vajab: 1) vähemalt ühte tugispetsialisti teenust, 2) spetsiifilist õppe- ja kasvatustegevuse korraldust, -keskkonda, -metoodikat, või -vahendeid ning 3) individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni 12 lapsega rühmas. (9) Erituge rakendatakse lapsele, kes oma erivajadusest lähtuvalt vajab: 1) mitut tugispetsialisti teenust, 2) kohandusi mitmes käesoleva paragrahvi lõikes 10 punktis 2 nimetatud valdkonnas ning 3) pidevat individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni kuue lapsega rühmas. (10) Haridusliku erivajadusega lapse hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning nõustamismeeskonna antud soovitused, kohandused õppes, rakendatud tugimeetmed ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse lapse individuaalsesse arenduskavasse, mille täitmise eest vastutab õpetaja. (11) Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks. § 11. Huvitegevuse korraldus (1) Lasteaias võib korraldada huvitegevust, mille eesmärk on võimaldada huvialast tegevust lisaks lasteaia õppekavale, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Huvitegevuse korraldus lasteaias ei tohi takistada õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimist. (2) Huvitegevuses osalemine on lapse jaoks vabatahtlik ning huvitegevuse rahastamise tagab huvitegevuses osaleva lapse vanem. Huvitegevust võib rahastada osaliselt või täielikult ka kohaliku omavalitsuse üksus. 3. peatükk Õigused ja kohustused alushariduses § 12. Lapse õigused Lapsel on õigus tema heaolu ja arengu toetamisele ning seda soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale. Lapsel on õigus väljendada oma arvamust ning sellega peab kodus ja lasteaias vastavalt lapse vanusele ning arengule arvestama. § 13. Vanema õigused ja kohustused (1) Vanemal on õigus: 1) saada käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaialt tuge lapse arengu ja tema alushariduse omandamise toetamisel; 2) saada lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta; 3) osaleda käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaia hoolekogu töös; 4) teha lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel. (2) Vanemal on kohustus: 1) järgida alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ning teha lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ja lapsele tugispetsialisti teenuste võimaldamiseks; 2) tagada lapse arenguks ja alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ning katta sellega kaasnevat kulu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi; 3) teavitada kirjalikult lasteaia direktorit lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse lasteaias võimaluse korral päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust. § 14. Lasteaia pidaja õigused ja kohustused (1) Lasteaia pidajal on õigus: 1) korraldada lasteaia koostööd kogukonnaga, põhikooliga ja muude asutustega; 2) pöörduda vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ja rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid; 3) saada käesolevas seaduses sätestatud korras toetust alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. (2) Lasteaia pidajal on kohustus: 1) tagada lastele kvaliteetse alushariduse kättesaadavus ja lasteaiale tugi käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) nõustada koostöös lasteaiaga vanemaid lapse arengu ja alushariduse küsimustes; 3) jälgida koostöös lasteaiaga regulaarselt lapse terviklikku arengut ning anda vanematele sellekohast tagasisidet, pakkuda esmaabi ning käesolevas seaduses sätestatud korras tuge; 4) teavitada koostöös lasteaiaga vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. 4. peatükk Lasteaed § 15. Lasteaia tegevuse korraldamine (1) Lasteaia tegevust võib korraldada munitsipaal- või eralasteaias. Munitsipaallasteaia pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus ning eralasteaia pidaja on eraõiguslik juriidiline isik. (2) Lasteaed asutatakse lasteaia pidaja otsusega. Lasteaia pidaja kehtestab põhimääruse või - kirja, milles sätestatakse vähemalt lasteaia asukoht ja tegevuskohad, nimetus, struktuur ning õppekeel või õppekeeled. (3) Lasteaia tegutsemise ja alushariduse võimaldamise õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras õppeõigusega. (4) Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaed tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas. Sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. (5) Lasteaed ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud põhikool võivad tegutseda ühe asutusena. (6) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus. Lasteaia pidaja otsusel võib ühe asutusena tegutsev lasteaed ja põhikool moodustada ühise hoolekogu, kelle õigused ja kohustused tulenevad käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. (7) Lasteaed korraldatakse ümber lasteaia pidaja otsuse alusel. Lasteaia ümberkorraldamise otsus tehakse arvestusega, et sellest tuleb teavitada Haridus- ja Teadusministeeriumi, lasteaeda ja vanemaid viis kuud enne õppeaasta algust. (8) Lasteaia ümberkorraldamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb lasteaia ühinemises või jagunemises. Lasteaiad ühinevad või jagunevad järgmiselt: 1) lasteaiad ühendatakse üheks lasteaiaks, kusjuures ühendatavad lasteaiad lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus lasteaed; 2) lasteaed liidetakse teise lasteaiaga ja liidetav lasteaed lõpetab oma tegevuse; 3) lasteaed jaotatakse vähemalt kaheks lasteaiaks ja jagunev lasteaed lõpetab oma tegevuse ning moodustatakse uued lasteaiad; 4) lasteaed eraldatakse teisest lasteaiast, selle tulemusena moodustatakse uus lasteaed ja säilib esialgne lasteaed. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel taotletakse ümberkorraldamise tulemusel asutatud uuele lasteaiale õppeõigus. (10) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli ümberkorraldamise, kooli pidamise üleandmise ning tegevuse lõpetamise osas kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. (11) Lapse võib munitsipaallasteaiast välja arvata üksnes vanema soovil või koolikohustuse täitma asumisel. (12) Direktor koostab koostöös töötajatega kodukorra. Kodukorras sätestatakse laste ja lasteaia töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja nende juhtumite lahendamise kord. Kodukorra kehtestab direktor, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Lasteaia kodukord on lastele, vanematele ja lasteaia töötajatele täitmiseks kohustuslik ning see avalikustatakse lasteaia veebilehel. § 16. Eralasteaia pidamise erisused Eralasteaia pidaja loob eralasteaias kollegiaalse juhtorgani, kellele kohaldatakse käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatut. § 17. Eralasteaia pidaja ja vanema vaheline leping (1) Vanema ja eralasteaia pidaja vahel sõlmitakse kirjalik leping (edaspidi leping). Lepinguga kohustub eralasteaia pidaja võimaldama lapsele alushariduse riiklikule õppekavale vastavat alusharidust ning vanem on kohustatud tasuma õppemaksu. (2) Lepingus lepitakse kokku: 1) lasteaia õppekava, mille alusel lapse arengut toetatakse või alusharidust võimaldatakse; 2) õppe- ja kasvatustegevuse koht; 3) õppemaksu tasumise tingimused ja kord; 4) eralasteaia pidaja kohustused alushariduse jätkamise tagamisel, kui eralasteaia õppeõigus tunnistatakse kehtetuks; 5) vajaduse korral muud tingimused, mille eralasteaia pidaja loob kvaliteetse alushariduse tagamiseks. § 18. Lasteaia arengukava (1) Lasteaia järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteaia direktor koostöös lasteaia töötajate, pidaja ja hoolekoguga lasteaia arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava koostamisel tuleb arvestada sisehindamise tulemustes väljatoodud tugevuste ja parendusvaldkondadega ning riskianalüüsi tulemustega. (2) Lasteaia arengukava kinnitab lasteaia pidaja, kes vastutab arengukava täitmise eest ning tagab selleks vajalikud ressursid. (3) Lasteaia arengukava avalikustatakse lasteaia või tema pidaja veebilehel. § 19. Riskianalüüs (1) Laste turvalisuse ning ohutuse hindamiseks, tervise kaitsmise ja haiguste ennetamise eesmärgil ning käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks on lasteaed kohustatud koostama koostöös töötajate ja hoolekoguga iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi. (2) Riskianalüüs peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud nõuete täitmise analüüsi, ohu tekkimise võimaluse tõenäolisust, ohuelemente ja ohu võimalikke tagajärgi ning vastutust nende ennetamisel ja riskide maandamisel. (3) Riskianalüüsi kinnitab lasteaia pidaja. (4) Kui lasteaias ei ole tagatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuete täitmine või on tõenäoline, et riskianalüüsis kirjeldatud riskid realiseeruvad või on riske puudulikult hinnatud, siis on lasteaia pidaja kohustatud viima lasteaia tegevuse viivitamatult kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega ning riski maandama. § 20. Sisehindamine (1) Direktor korraldab koostöös lasteaia töötajate ja hoolekoguga vähemalt üks kord arengukava perioodi jooksul lasteaia sisehindamise, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng. Sisehindamise läbiviimise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse avaldamiseks hoolekogule. (2) Sisehindamisel analüüsitakse lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgist õppe- ja kasvatustegevust, lasteaia juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamise tulemusena selgitatakse välja lasteaia tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise tulemused kinnitab direktor ja teeb need teatavaks lasteaia pidajale. 1. jagu Õppeõigus § 21. Õppeõiguse taotlemine (1) Õppeõigus annab lasteaia pidajale alushariduse võimaldamise õiguse vastavas tegevuskohas. Õppeõiguse saamise taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust. (2) Õppeõigus antakse lasteaia pidajale alushariduse võimaldamiseks, kui ta on täitnud järgmised nõuded: 1) lasteaia pidaja tagab lasteaia jätkusuutlikkuse, sealhulgas piisavad finantsvahendid; 2) lasteaia pidajal on suutlikkus tagada, et lasteaias töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine; 3) lasteaia pidaja on kehtestanud käesolevas seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava põhimääruse või -kirja; 4) lasteaial on käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav lasteaia õppekava; 5) lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ning piisav sisustus, mis vastavad lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna ning tuleohutusnõuetele; 6) lasteaia pidajal on suutlikkus tagada kõikide käesolevas seaduses lasteaia pidajale ja lasteaiale sätestatud nõuete täitmine. (3) Õppeõiguse taotlemiseks esitatakse järgmised dokumendid, andmed või teave: 1) otsus lasteaia asutamise kohta; 2) arengukava, mis sisaldab andmeid lasteaia tegevuse jätkusuutlikkuse kohta käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas andmed piisavate finantsvahendite olemasolu või nende saamise allika kohta; 3) andmed lasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada, et lasteaias töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine; 4) lasteaia põhimäärus või -kiri; 5) lasteaia õppekava; 6) pädevate asutuste hinnang õpi- ja kasvukeskkonnaks kavandatavate ruumide, hoonete, maa- ala ja sisustuse vastavuse kohta lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna ja tuleohutusnõuetele; 7) dokumendid, andmed või teave lasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada kõikide käesolevas seaduses lasteaia pidajale ja lasteaiale sätestatud nõuete täitmine. (4) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolusid. § 22. Õppeõiguse andmine ja muutmine (1) Haridus- ja Teadusministeerium otsustab õppeõiguse andmise või muutmise kahe kuu jooksul alates vastava taotluse esitamisest. (2) Haridus- ja Teadusministeerium keeldub õppeõiguse andmisest või selle muutmisest, kui õppeõiguse andmise või muutmise taotlus ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või lasteaia pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. (3) Kui lasteaia pidaja muudab tegevuskohti pärast õppeõiguse andmist, on ta kohustatud esitama hariduse infosüsteemi kaudu õppeõiguse muutmise taotluse vähemalt kaks kuud enne vastava muudatuse tegemist. Lasteaia pidaja peab esitama käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 punktides 2–7 nimetatud dokumendid, andmed või teabe. (4) Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. § 23. Õppeõiguse kehtetuks tunnistamine (1) Haridus- ja Teadusministeerium võib õppeõiguse kehtetuks tunnistada, kui: 1) riikliku- või haldusjärelevalve käigus ilmneb, et lasteaia tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste lasteaia tegevust reguleerivate õigusaktidega; 2) lasteaia pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku- või haldusjärelevalveorgani ettekirjutust; 3) lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast õppeõiguse andmist tegevust alustanud, on rohkem kui üheks õppeaastaks tegevuse peatanud või on tegevuse lõpetanud; 4) kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv ei ole nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine; 5) riiklik- või haldusjärelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku õppeõiguse kehtetuks tunnistamiseks. (2) Lasteaia pidaja teavitab lasteaia tegevuse lõpetamise otsusest Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust. Kui lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast õppeõiguse andmist tegevust alustanud, teavitab lasteaia pidaja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust 5 tööpäeva jooksul pärast aasta möödumist õppeõiguse väljastamisest. (3) Haridus- ja Teadusministeerium teeb õppeõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. 2. jagu Lasteaia juhtimine § 24. Lasteaia juhtimine (1) Lasteaia tegevust juhib direktor, kelle ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ning lasteaia õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine koostöös hoolekoguga. (2) Lasteaia pidaja otsusel võib direktor täita teisi ülesandeid, mis on seotud lasteaia õppekava rakendamisega ning õpi- ja kasvukeskkonna tagamisega, sealhulgas õpetajate ja abiõpetajate või teiste töötajate professionaalsuse toetamisega ja täienduskoolitusega ning vanematega koostöö korraldamisega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks võib lasteaia pidaja luua õppealajuhataja ametikoha. Kui direktor juhib lasteaeda, millel on mitu tegevuskohta, võib lasteaia pidaja luua igale tegutsemiskohale õppealajuhataja ametikoha. (4) Direktori ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning pedagoogilised kompetentsid ja juhtimiskompetentsid. (5) Direktoril on õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega töölepinguid töölepingu seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §--des 26 ja 27 sätestatud erisusi. (6) Munitsipaallasteaia direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Konkursi läbiviimisesse kaasatakse hoolekogu liikmed vastavalt käesoleva seaduse § 25 lõike 4 punktile 8. Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles kohaliku omavalitsuse üksus. (7) Eralasteaia direktoriga sõlmitakse tööleping töölepingu seaduses sätestatud korras. § 25. Hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele, ning teha selleks koostööd lasteaia töötajatega, vanematega ja pidajaga. (2) Hoolekogusse kuuluvad vanemate esindajad, kes moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust, õpetajate esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Hoolekogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja tema asetäitja. (3) Hoolekogu töö- ja liikmete valimise korra koostab hoolekogu ja kinnitab selle otsusega. Hoolekogu töö- ja liikmete valimise kord tehakse teatavaks lasteaia pidajale ja avaldatakse lasteaia veebilehel. Kui käesoleva seaduse § 15 lõike 6 alusel moodustatakse ühine hoolekogu, tuleneb hoolekogu moodustamise ja töö kord põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 73 sätestatust. (4) Hoolekogu täidab järgmisi ülesandeid: 1) avaldab arvamust lasteaia õppekava kohta; 2) avaldab arvamust lasteaia rühmade moodustamise kohta; 3) avaldab arvamust lasteaias huvitegevuse korraldamise kohta; 4) avaldab arvamust lasteaia kodukorra kohta; 5) avaldab arvamust lasteaia sisehindamise läbiviimise korra kohta; 6) avaldab arvamust õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistide ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta; 7) osaleb lasteaia arengukava koostamisel; 8) osaleb riskianalüüsi koostamisel; 9) osaleb lasteaia sisehindamisel; 10) munitsipaallasteaia puhul osaleb direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi läbiviimises; 11) kuulab ära direktori ülevaate lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest ning tagab koostöö lasteaia juhtimisel; 12) avaldab arvamust lasteaia eelarveprojekti taotluse kohta; 13) teeb ettepanekuid direktorile ja lasteaia pidajale lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks; 14) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust vanemate osalustasu kohta; 15) täidab muid ülesandeid, mis tulenevad käesoleva seadusest või selle alusel antud õigusaktidest või teistest õigusaktidest. (5) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja lasteaia pidajalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni. (6) Hoolekogu töö vorm on koosolek. Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollid tehakse teatavaks lasteaia pidajale ja avaldatakse lasteaia veebilehel. 3. jagu Töötajad § 26. Lasteaia töötajad (1) Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on direktor, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Lasteaia pidaja võib luua täiendavaid ametikohti käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. (2) Õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistide ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra ja tingimused koostab ja kinnitab direktor, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. (3) Tugispetsialistidele kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid. (4) Lasteaia tugispetsialistil on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 sätestatud tingimustel ja korras. (5) Lasteaia pidaja tagab, et lasteaia töötajate üldarv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt piisav, et tagada alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. (6) Kui õpetaja või abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, korraldab direktor ühe aasta jooksul uue avaliku konkursi. (7) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita käesoleva seaduse §-s 27 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle pedagoogiline kompetentsus on piisav, et tagada alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. (8) Kui abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita käesoleva seaduse §-s 27 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle isikuomadused on sobivad, et tagada alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. (9) Lasteaed või lasteaia pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud lasteaia töötajate ja töösuhete kohta, sealhulgas töötajate omandatud kvalifikatsiooni kohta. § 27. Õpetaja ja abiõpetaja (1) Õppe- ja kasvatustegevusi viivad lasteaias läbi õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ning alushariduse omandamist. (2) Õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma kutseoskusi. Lasteaia pidaja loob võimalused õpetajate ja abiõpetajate kutseoskuste arendamiseks ning õpetajate ja abiõpetajate eripedagoogiliste kompetentside omandamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud eesmärkide tagamiseks. (3) Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja õpetaja kutse või kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid. (4) Abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse või vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. (5) Kui õpetaja või abiõpetaja on omandanud välisriigis kutsekvalifikatsiooni, mis vastab käesolevas seaduses nõutud kutsekvalifikatsioonile, lähtutakse tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. (6) Eesmärgiga tagada lastele turvaline õpi- ja kasvukeskkond, lähtub lasteaia töötajate töökorraldus põhimõttest, et igas rühmas peab olema vähemalt üks täistööajaga õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul peab olema tagatud käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud korras õpetaja või abiõpetaja. (7) Kogu rühma tööaja jooksul peab olema õpetaja või abiõpetaja tagatud: 1) seitsme lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni kolmeaastastest lastest; 2) kümne lapse kohta, kui rühm on moodustatud kolme- kuni seitsmeaastastest lastest; 3) üheksa lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni seitsmeaastastest lastest. (8) Kui rühma täitumus on käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud piirarv, peab kogu rühma tööaja jooksul olema õpetaja või abiõpetaja tagatud: 1) kaheksa lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni kolmeaastastest lastest; 2) üheteistkümne lapse kohta, kui rühm on moodustatud kolme- kuni seitsmeaastastest lastest; 3) kümne lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni seitsmeaastastest lastest. (9) Kui rühmas on tõhustatud tuge saav laps, peab kogu rühma tööaja jooksul õpetaja või abiõpetaja olema tagatud iga kuue lapse kohta. Kui rühmas on erituge saav laps, peab kogu rühma tööaja jooksul õpetaja või abiõpetaja olema tagatud iga nelja lapse kohta. 5. peatükk Lapsehoid § 28. Lapsehoiu tegevuse korraldamine (1) Lapsehoiu tegevust võib korraldada munitsipaal- või eralapsehoius. Munitsipaallapsehoiu pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Eralapsehoiu pidaja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Lapsehoid asutatakse lapsehoiu pidaja otsusega. Lapsehoiu tegutsemise õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tegevusloaga. Lapsehoid võib tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas, sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. (3) Lapse arengu toetamiseks, tervise kaitseks ning turvaliseks ja ohutuks lapsehoiu korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega tervisekaitsenõuded lapsehoidudele. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tervisekaitsenõuete tagamiseks koostab lapsehoid iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi. Riskianalüüs peab sisaldama tervisekaitsenõuete täitmise analüüsi, ohu tekkimise võimaluse tõenäolisust, ohuelemente, ohu võimalikke tagajärgi ning vastustust nende ennetamisel ja riskide maandamisel. (5) Lapse üldoskuste arengu toetamiseks koostab lapsehoiu pidaja alushariduse riikliku õppekava alusel lapsehoiu tegevuskava. Lapsehoid lähtub oma tegevuse korraldamisel ja läbiviimisel lapsehoiu tegevuskavast. (6) Lapsehoiu tegevuskavas esitatakse: 1) lapsehoiu eripära ja eesmärgid; 2) lapse üldoskuste toetamise põhimõtted ja korraldus; 3) vanematega koostöö põhimõtted ja korraldus; 4) tegevuskava uuendamise ja täiendamise kord. (7) Lapsehoiu töötajate töökorraldus lähtub nõudest, et kogu lapsehoiu tööaja jooksul on lapsehoidja tagatud iga viie lapse kohta. (8) Lapsehoid või lapsehoiu pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed lapsehoius töötavate lapsehoidjate ja nende omandatud kvalifikatsiooni kohta. § 29. Lapsehoidja (1) Lapsehoidja on töötaja, kes lapsehoius last hoiab, hooldab, toetab lapse üldoskuste arengut ja tagab tema turvalisuse. (2) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse või vähemalt keskharidus, töökogemus lastega ja lapsehoidjana töötamiseks sobivad isikuomadused. (3) Lapsehoidjana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. § 30. Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusluba annab isikule õiguse vastavas tegevuskohas lapsehoiu pidamiseks. Tegevusloa saamise taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt viis kuud enne lapsehoiu tegevuse algust. (2) Tegevusluba antakse, kui isik on täitnud järgmised nõuded: 1) lapsehoius asub tööle piisav arv lapsehoidjaid, et tagada kavandatava arvu laste hoid ja arengu toetamine; 2) isikul on suutlikkus tagada kõikide käesolevas seaduses lapsehoiu pidajale ja lapsehoiule kehtestatud nõuete täitmine; 3) lapsehoiul on käesoleva seaduse § 28 lõigetele 5 ja 6 vastav tegevuskava; , 4) lapsehoiul on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ning piisav sisustus, mis vastavad tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele; 5) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus võimaldavad hoida kavandatud arvu lapsi. (3) Tegevusloa taotlemiseks esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule: 1) andmed lapsehoiu pidaja suutlikkuse kohta tagada lapsehoius piisavalt lapsehoidjaid, et tagada kavandatava arvu laste hoid ja arengu toetamine; 2) andmed lapseoiu pidaja suutlikkuse kohta tagada kõikide käesolevas seaduses lapsehoiu pidajale ja lapsehoiule sätestatud nõuete täitmine; 3) pädevate asutuste hinnang tegevuskohaks kavandatavate ruumide, hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele; 4) kui lapsehoiu tegevus on eluruumides, siis eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta; 5) lapsehoiu tegevuskava; 6) laste piirarv, kellele lapsehoiu pidaja soovib tegevuskohas lapsehoidu osutada. (4) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolusid. § 31. Tegevusloa andmine ja muutmine (1) Haridus- ja Teadusministeerium otsustab tegevusloa andmise või muutmise kahe kuu jooksul alates vastava taotluse esitamisest. (2) Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest või selle muutmisest, kui tegevusloa andmise või muutmise taotlus ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või lapsehoiu pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. (3) Kui lapsehoiu pidaja muudab tegevuskohti pärast tegevusloa andmist, on ta kohustatud esitama hariduse infosüsteemi kaudu tegevuskoha muutmise taotluse vähemalt kaks kuud enne vastava muudatuse tegemist. Lapsehoiu pidaja peab esitama käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud dokumendid, andmed või teabe. (4) Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. § 32. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja kehtetus (1) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) riikliku- või haldusjärelevalve käigus ilmneb, et lapsehoiu tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste lapsehoiu tegevust reguleerivate õigusaktidega; 2) lapsehoiu pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku- või haldusjärelevalveorgani ettekirjutust; 3) kvalifikatsiooninõuetele vastavate lapsehoidjate arv ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 28 lõikes 7 sätestatud nõudega; 4) riiklik- või haldusjärelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku õppeõiguse kehtetuks tunnistamiseks. (2) Haridus- ja Teadusministeerium teeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. (3) Tegevusluba muutub lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele kehtetuks, kui lapsehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa andmist tegevust alustanud. 6. peatükk Lasteaia ja lapsehoiu rahastamine § 33. Munitsipaallasteaia ja -hoiu rahastamine (1) Munitsipaallasteaia ja -lapsehoiu rahastamine toimub kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest. (2) Riigieelarvest eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks, sealhulgas võib kohaliku omavalitsuse üksus toetust kasutada tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. (3) Kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatava õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel on aluseks eelmisel kalendriaastal õpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud toetus. Ülejäänud õpetajate tööjõukulude toetuse jaotuse aluseks on munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate laste arv elukohajärgselt. (4) Vanema osalustasu ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu katab vanem. (5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulud katta osaliselt või täies ulatuses. (6) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab vanema osalustasu ja toidukulu, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt laste arvust perekonnas, sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest asjaoludest. § 34. Eralasteaia ja eralastehoiu rahastamine (1) Eralasteaia pidaja tagab eralasteaia rahastamise. Eralasteaial on oma eelarve, mille kinnitab eralasteaia pidaja. (2) Eralapsehoiu pidaja tagab eralapsehoiu rahastamise. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab eralasteaia ja eralapsehoiu rahastamise tingimused ja korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. 7. peatükk Järelevalve teostamine § 35. Riikliku- ja haldusjärelevalve teostamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab teenistuslikku järelevalvet munitsipaallasteaia ja - lapsehoiu tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle. (2) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus teostada haldusjärelevalvet munitsipaallasteaia, -lapsehoiu ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle ning riiklikku järelevalvet eralasteaia, - lapsehoiu ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle eesmärgiga tagada lapse arengu toetamine, alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine ning selle kvaliteet. (3) Terviseametil on õigus teostada riiklikku- ja haldusjärelevalvet lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes ja lapsehoiu tervisekaitse- ja ohutusnõuetes sätestatud terviseohutuse nõuete üle riskianalüüsi alusel. (4) Päästeametil on õigus teostada riiklikku- ja haldusjärelevalvet tuleohutusnõuete üle tuleohutuse seaduse ja ehitusseadustiku alusel. § 36. Riikliku järelevalve erimeetmed Riikliku järelevalve teostaja võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50‑53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. 8. peatükk Seaduse ülemineku-, rakendus- ja jõustumissätted 1. jagu  Üleminekusätted § 37. Koolitus- ja tegevuslubade kehtivus, üleminekusätted lasteaia õppeõiguse ja lapsehoiu tegevusloa menetlusele ning lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine lapsehoiuks (1) Lasteaia pidajatele koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooliseaduse alusel enne 2022. aasta 1. septembrit väljastatud koolitusload või tegevusload loetakse alates 2022. aasta 1. septembrist õppeõiguseks, mis on antud käesoleva seaduse alusel. (2) Kui koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooliseaduse alusel tegutseva lasteaia tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, on lasteaia pidaja kohustatud viima tegevuse nõuetega vastavusse viivitamatult, kuid hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. (3) Lasteaia pidaja on kohustatud hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks teavitama hariduse infosüsteemi kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumi lasteaia tegevuskohtadest. (4) Enne 2022. aasta 1. septembrit koolieelse lasteasutuse seaduse alusel esitatud koolitusloa taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras. (5) Isik, kellel on kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba, on kohustatud hiljemalt 2022. aasta 1. novembriks esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku avalduse, milles märgib, kas ta jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lapsehoiu pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana. Kui isik ei esita Sotsiaalkindlustusametile avaldust majandustegevuse jätkamiseks, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks 2023. aasta 1. septembrist sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras. (6) Kui isik on esitanud Sotsiaalkindlustusametile avalduse käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt, et jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lapsehoiu pidajana, kehtib talle sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba kuni 2025. aasta 1. septembrini või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras lapsehoiuteenuse tegevusloa lugemiseks tegevusloaks, mis on antud käesoleva seaduse § 30 alusel. (7) Isiku suhtes, kes on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt avalduse majandustegevuse jätkamiseks suure hooldus- ja abivajava lapse hoiuteenuse osutajana, kohaldatakse sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvis 1603 lõikes 2 sätestatut. (8) Enne 2022. aasta 1. septembrit sotsiaalhoolekande seaduse alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks esitatud tegevusloa taotlusi menetleb Sotsiaalkindlustusamet taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5-7 sätestatut. (9) Kui isik on esitanud Sotsiaalkindlustusametile avalduse käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt, et jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lapsehoiu pidajana, siis alates 2022. aasta 1. detsembrist täidab lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloaga seotud õigusi ja kohustusi Sotsiaalkindlustusameti asemel Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium kohaldab lapsehoiu pidaja tegevusele sotsiaalhoolekande seadust, mis kehtis kuni 2022. aasta 31. augustini. Kui lapsehoiu pidaja tegevusluba loetakse enne 2025. aasta 1. septembrit käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras tegevusloaks, mis on antud käesoleva seaduse § 30 alusel, siis kohaldatakse lapsehoiu pidaja tegevusele edaspidi käesolevat seadust. (10) Kuni 2022. aasta 31. augustini käesoleva seaduse § 452 lõike 2 alusel lapsehoiuteenuse osutamise kohta antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud, mis on seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kehtivad edasi, kui nad vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kuni teenuseosutaja lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. Kuni 2022. aasta 31. augustini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud tuleb viia käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2023. aasta 1. septembriks. (11) Isik, kes jätkab majandustegevust lapsehoiu pidajana, on kohustatud oma tegevuse viima vastavusse käeolevas seaduses lapsehoiu pidajale sätestatud nõuetega viivitamatult, kuid hiljemalt 2025. aasta 31. augustiks. Kui lapsehoiu pidaja on oma tegevuse nõuetega vastavusse viinud, teavitab ta sellest viie tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 2025. aasta 31. augustiks hariduse infosüsteemi kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumit. Pärast teavituse esitamist loetakse isikule sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba käesoleva seaduse § 30 alusel väljastatud tegevusloaks. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul kannab majandustegevuse registri vastutav töötleja hiljemalt 2022. aasta 1. detsembril majandustegevuse registrist üle hariduse infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud lapsehoiuteenuse osutajate esindusõigusega isikute andmed ja tegevuslubade andmed: 1) tegevusloa üldandmed; 2) lapsehoiu pidaja andmed; 3) lapsehoiu kontaktandmed; 4) andmed lapsehoidjate hariduse, kutsetunnistuse, esmaabi koolituse läbiviimist tõendava dokumendi ja tervisetõendi olemasolu kohta; 5) lapsehoius töötavate lapsehoidjate arv; 6) laste piirarv lapsehoius. § 38. Kvalifikatsiooninõuetest ja eesti õppekeelest tulenev üleminekuperiood (1) Käesolevas seaduses sätestatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni nõuet ei kohaldata kuni 2027. aasta 1. septembrini direktorite või õppealajuhatajate suhtes, kes töötasid enne käesoleva seaduse jõustumist direktori või õppealajuhatajana. (2) Käesolevas seaduses õpetajale sätestatud kvalifikatsiooninõuet ei kohaldata kuni 2027. aasta 1. septembrini õpetaja suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajana. (3) Käesolevas seaduses abiõpetajale sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata kuni 2027. aasta 1. septembrini abiõpetajate suhtes, kes töötasid enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajat abistavate töötajatena. (4) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja peab olema igas rühmas tagatud hiljemalt 2027. aasta 1. septembriks. § 39. Riskianalüüsi koostamise tähtaeg (1) Lasteaiad on kohustatud koostama riskianalüüsi käesoleva seaduse §‑s 19 sätestatud korras hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. (2) Lapsehoiud on kohustatud koostama riskianalüüsi käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 sätestatud korras hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. (3) Kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud riskianalüüsi koostamiseni või 2023. aasta 31. augustini kehtivad lasteaiale ja lapsehoiule tervisekaitsenõuded, mis kehtisid kuni 2022. aasta 31. augustini rahvatervise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel. § 40. Lapsehoiu tegevuskava koostamise tähtaeg Lapsehoiu pidaja on kohustatud koostama tegevuskava käesoleva seaduse § 28 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. § 41. Hoolekogu töö- ja liikmete valimise korra kinnitamise tähtaeg Hoolekogu on kohustatud kinnitama töö- ja liikmete valimise korra hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. § 42. Rühmade moodustamine Käesoleva seaduse § 8 lõiget 3 ei kohaldata rühmadele, mis on moodustatud enne 2022. aasta 1. septembrit. 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 43. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduse § 41 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) lapsehoid, lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul);“. § 44. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduse § 32 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) koolidele, lasteaedadele ja lapsehoidudele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel;“. § 45. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduse § 45 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) lasteaia tasu, lapsehoiu tasu või lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu;“. § 46. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Haridusasutused on eelkõige lasteaiad, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täienduskoolitusasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.“; 2) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks.“; 3) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 24. Lasteaiad (1) Alushariduse omandab koolikohustuslikust east noorem laps alushariduse ja lapsehoiu seaduses sätestatud tingimustel lasteaias või kodus. (2) Lapse vanemal ja lasteaial või tema pidajal on lapse alushariduse omandamise toetamisel ühine vastutus. (3) Lasteaia õigusliku seisundi kehtestab alushariduse ja lapsehoiu seadus.“; 4) paragrahvi 35 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 366 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “5) võimaldada õppe- ja haridusasutustes toimuva õppe- ja kasvatustegevuse välishindamist;”; 6) paragrahvi 366 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “1) õppijate, õpetajate, lapsehoidjate ja akadeemiliste töötajate kohta;”; 7) paragrahvi 366 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Eesti hariduse infosüsteemi kaudu avalikustatakse lasteaedade, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad.“. § 47. Erakooliseaduse muutmine Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) lasteaed, mis tegutseb alushariduse ja lapsehoiu seaduse alusel; 2) lasteaed ja üldhariduskool, mis tegutsevad ühe asutusena;“; 2) paragrahvi 54 lõike 2 punkt 81 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 55 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) õppekorralduse alused, lasteaedade puhul alushariduse ja lapsehoiu seaduse, põhikooli ja gümnaasiumi puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;“; 5) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli puhul – lasteaia osas alushariduse riiklikule õppekavale ning üldhariduskooli osas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevustele ja ainete õpitulemustele;“; 7) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvikoolile.“; 8) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 22 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sisehindamine toimub vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.“; 11) seadust täiendatakse §‑ga 443 järgmises sõnastuses: „§ 443. Üleminekusätted koolieelse lasteasutuse tegevuslubade taotlustele ning seni väljastatud tegevuslubade kehtivusele (1) Enne 2022. aasta 1. septembrit koolieelse lasteasutuse õppe läbiviimiseks esitatud tegevuslubade taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras. Nimetatud tegevuslubadele ning alushariduse võimaldamisele kohaldatakse alushariduse ja lapsehoiu seaduse §‑des 37-42 sätestatut. (2) Alates 2022. aasta 1. septembrist alushariduse võimaldamiseks esitatud õppeõiguse taotlusi menetletakse alushariduse ja lapsehoiu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“. § 48. Hasartmänguseaduse muutmine Hasartmänguseaduse § 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoht ei või asuda lapsehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri, laste hoolekandeasutuse või noorsootööasutuse kasutuses oleval kinnisasjal.“. § 49. Huvikooli seaduse muutmine Huvikooli seaduse § 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesolevat seadust ei kohaldata alushariduse riikliku õppekava alusel läbiviidavale õppe- ja kasvatustegevusele, millele laienevad alushariduse ja lapsehoiu seaduse sätted.“. § 50. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „koolieelsete lasteasutuste“ sõnaga „lasteaedade“. § 51. Koolieelse lasteasutuse seaduse kehtetuks tunnistamine Koolieelse lasteasutuse seadus (RT I, 22.01.2018, 6) tunnistatakse kehtetuks. § 52. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) tarbida alkoholi ühissõidukipeatuses, teeliikluses osalevas avalikus kasutuses olevas ühissõidukis, lapsehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja ning hoolekandeasutuse ehitises ja territooriumil või selle osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele suunatud avalikul kogunemisel;“. § 53. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „261) lasterühm on lapsehoiu laste, lasteaialaste ja põhikooli esimese kooliastme õpilaste rühm;“; 2) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid või muud pädevad asutused.“; 3) paragrahvi 149 lõikes 1 asendatakse sõnad „koolieelsed lasteasutused“ sõnaga „lasteaiad“. § 54. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena;“; 3) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia puhul kohaldatakse lasteaia osale alushariduse ja lapsehoiu seadust ning põhikooli osale käesolevat seadust. Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia direktoril on käesolevast seadusest ning alushariduse ja lapsehoiu seadusest tulenev pädevus.“; 4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolivalmiduse hindamisel peab vald või linn lähtuma koolivalmiduse ja tugiteenuste osutamise andmetest, mis on alushariduse ja lapsehoiu seaduse alusel kantud Eesti hariduse infosüsteemi.“; 5) paragrahvi 32 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite, riigieksamite, põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja teiste õpitulemuste hindamisvahendite ning alushariduse ja lapsehoiu seaduses sätestatud lapse arenguhindamise ja koolivalmiduse hindamisega seotud hindamisvahendite (edaspidi testide) ettevalmistamist;“. 6) paragrahvi 771 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine lasteaias ja/või kutseõppeasutuses tugispetsialistina;”. § 55. Rahvatervise seaduse muutmine Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) põhikoolide ja gümnaasiumide maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule.“; 2) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „koolieelsetes lasteasutuses“ sõnaga „lasteaias“; 3) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 8 lõike 2 punktist 81 jäetakse välja sõnad „lapsehoiuteenus ja“; 5) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 56. Reklaamiseaduse muutmine Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(5) Reklaam on keelatud lapsehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kasutuses olevates ruumides.”; 2) paragrahvi 28 lõike 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “1) lapsehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noortekeskuse, noorteühingu, noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri kasutuses olevas ehitises, välja arvatud õppe- ja kasvatustöövälisel ajal, millal seal toimub üritus täisealistele;”; 3) paragrahvi 292 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “1) lapsehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri kasutuses olevas ehitises, ehitisel, territooriumil ning nende vahetus läheduses, lastele suunatud veebilehel, peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise kohas ja ajal ning sellise ürituse pääsmel;”; 4) paragrahvi 292 lõike 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “1) lapsehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri kasutuses olevas ehitises, ehitisel, territooriumil ja nende vahetus läheduses, lastele suunatud veebilehel ning peamiselt lastele suunatud tele- ja raadiosaadete eel ja ajal;”; 5) paragrahvi 292 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(8) Loterii reklaam on keelatud lapsehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri kasutuses olevas ehitises, ehitisel, territooriumil ning nende vahetus läheduses, lastele suunatud veebilehel, peamiselt lastele suunatud tele- ja raadiosaadete eel ja ajal ning peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise kohas ja ajal ning sellise ürituse pääsmel.”. § 57. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 53 pealkirjas asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse seaduse alusel koolitusloa või tegevusloa“ sõnadega „alushariduse ja lapsehoiu seaduse alusel õppeõiguse, koolitusloa või tegevusloa“; 2) paragrahvi 53 lõike 1 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Õppeõiguse, koolitusloa või tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:“; 3) paragrahvi 2861 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „lapsehoiuteenuse“ sõnadega „suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse“; 4) paragrahvis 346 asendatakse arv „15” arvuga „20”. § 58. Tubakaseaduse muutmine Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lapsehoid, lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvikool, avatud noortekeskus või noorte püsilaager ja noorte projektlaager;“; 2) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lapsehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte püsilaager ja noorte projektlaager ruumides ning nende piiratud maa- alal;“. § 59. Välisteenistuse seaduse muutmine Välisteenistuse seaduse § 65 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kaasasoleva lapse lapsehoiu- või lasteaiatasu või lapsehoidja palk;“. 3. jagu Seaduse jõustumine § 60. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. septembril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus ……  Alushariduse ja lapsehoiu seaduse lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded Määrus kehtestatakse alushariduse ja lapsehoiu seaduse § 8 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDNÕUDED § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse õpi- ja kasvukeskkonna nõuded lasteaedadele, nende maa-alale, hoonetele, sisustusele, rajatistele ruumidele ning haiguste ennetamiseks. (2) Käesolevat määrust kohaldatakse lasteaiale olenemata tema omandivormist ning ühe asutusena tegutseva lasteaiale ja põhikooli lasteaia osale. § 2. Määruses kasutatavad terminid Määruses kasutatakse termineid alushariduse ja lapsehoiuseaduse ning ehitusseadustiku tähenduses. § 3. Üldnõuded (1) Lasteaial peavad olema õppe- ja kasvatustegevuseks sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala. (2) Lasteaia hooned, rajatised ja ruumid peavad vastama ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele ning käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele, sealhulgas kaitset müra eest ja tagades puudega laste erivajadusi. (3) Lasteaed peab asuma mõistlikus kauguses hoonetest ja rajatistest, mis saastavad õhku, tekitavad müra ja vähendavad insolatsiooni. (4) Lasteaia ruumides peab olema piisav õhuvahetus, piisav loomulik- ja tehisvalgustus, külma- ja soojaveevarustus, nõuetele vastav joogivesi, heit- ja reovee kabalisatsioon, võimalus ning tingimused nõuetekohaseks toitlustamiseks, hügieeniliseks tualeti kasutamiseks ja pesemiseks. (5) Tagatud peab olema hoonete, ruumide ja maa-ala korrashoid ning korrapärane puhastamine. (6) Tagada tuleb võimalikult väike risk lastel vigastuste, mürgistuste ja muude tervisehäirete tekkeks. Kõik laste tegevused peavad olema turvalised ja vahetult jälgitud. 2. peatükk NÕUDED LASTEAIA MAA-ALALE, HOONETELE, RAJATISTELE, RUUMIDELE JA SISUSTUSELE § 4. Nõuded maa-alale, hoonele ja rajatistele  2 (1) Lapse juurdepääs tehis- või loodusliku veekogu juurde peab olema ohutu ja turvaline või tehtud juurdepääs lastele kättesaamatuks. Lapse tegevused veega peavad olema turvalised ja lapsehoidja poolt vahetult jälgitud. (2) Kui lasteaial on majandusõu, peab sellel olema tänavale eraldi väljapääs, mis on laste õues viibimise ajal lukustatud või kasutamisel pideva järelevalve all. Kui majandusõu puudub, tuleb kauba- ja prügivedu korraldada ajal, mil lapsed õues ei viibi. (3) Lasteaia maa-ala peab olema otstarbekalt haljastatud ja piiratud läbipääsmatu heki või piirdeaiaga. Lasteaia maa-ala peab olema valgustatud. (4) Lasteaia sõidu- ja jalgteed ning platsid rataste või muude vahenditega sõitmiseks peavad olema lastele sobivad. (5) Mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, materjal, mõõtmed ja pindade viimistlus peavad vastama laste eale, kasvule ja erivajadustele ning tagama nende vahendite ohutu kasutuse. Mänguväljaku rajatised peavad olema ohutud, kindlalt ja püsivalt kinnitatud. (6) Lasteaial, mis ei asu korterelamus ja on üle kolmerühmaline, on laste kärude, kelkude, rataste ja liikumise abivahendite nõuetekohane hoidmise võimalus. § 5. Nõuded ruumidele ja sisustusele (1) Lasteaia ruumides peab olema piisavalt liikumisruumi last arendavateks tegevusteks ja olema tagatud võimalused muudeks vajalikeks tegevusteks ja puhkamiseks. (2) Lasteaias siseruumides peab olema lastele mängimiseks mõeldud ala, mis võimaldab lastele ohutut, eakohast, mitmekesist ja arendavat tegevust. (3) Lasteaia trepp peab olema turvapiirde ja trepikäsipuuga ning valgustatud. Trepi ja rõdu turvapiirde kõrgus peab olema vähemalt 1 meeter. Turvapiirde varbade vahe võib olla kuni 0,1 meetrit. Turvapiire ei tohi koosneda horisontaalsetest pulkadest ega moodustada redelit. Alates nelja astmega trepist peab mõlemal pool treppi või kaldteed olema lastele sobival kõrgusel trepikäsipuu. (4) Läbipaistvad seinad ja uksed, ukseklaasid, põrandani ulatuvad klaasaknad ning peeglid peavad olema ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest sobiva kaitsega ja olema lapsele nähtavalt märgistatud. (5) Rühma nii mängu- kui ka puhkeruumis peab põranda pindala olema iga lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt 2 m2. Kui rühma mängu- ja puhkeruum on ühendatud, siis vähemalt 4 m2 iga lapse ja täiskasvanu kohta. Terviseameti heakskiidul võib põranda pindala olla ka väiksem, kui see on sobiv, ohutu ja turvaline. (6) Põrand peab olema ohtlike kallakuteta, kergesti puhastatav, pestav ja vajaduse korral desinfitseeritav. Põrand ei tohi olla libe. (7) Ühe- või kaherühmalises lasteasutuses on lubatud ahjuküte. Küttekolde suu ei tohi asuda rühmaruumis ja ahjud peavad olema köetud vähemalt kaks tundi enne laste saabumist. (8) Lasteaias tuleb tagada võimalus märgade riiete ja jalanõude kuivatamiseks.  3 (9) Tualettruum peab olema varustatud isikliku hügieeni tagamiseks vajalike vahenditega, sh kätepesuvalamute, käsidušiga jalapesualusega ja eraldatud vaheseintega tualetipottidega. Alla 3-aastaste laste tualettruumis peavad olema väikelastele sobiva kõrgusega kätepesuvalamud, täiskasvanute valamu, alusvanniga käsidušš, väikelaste potid ja riiul nende hoidmiseks. (10) Igal lapsel peab olema tema eale ja kasvule vastav kõva põhjaga voodi või päevane puhkamiskoht. § 6. Lapse haigestumine ja terviseseisundist tulenevad erisused (1) Õpetajatel ja abiõpetajatel peavad olema oskused anda lastele esmast abi. (2) Lasteaeda ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist. (3) Nakkushaiguse kahtlusega laps tuleb võimaluse korral eraldada teistest lastest, tagades täiskasvanu järelevalve. (4) Lasteaias lapse haigestumise või vigastuse korral kutsub lasteaia töötaja vajadusel kiirabi ja võtab ühendust lapse vanemaga. (5) Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi kohale jõudmiseni esmast abi. (6) Lasteaia direktor või tervishoiutöötaja teatab teavitab Terviseametit ning lapsevanemaid lapsehoius levivast nakkushaiguse puhangust või juhtumist, avaldamata seejuures haigestunud ja nakkuskahtlusega laste andmeid. (7) Nakkushaiguste esinemise perioodil rakendatakse lasteaias eri puhastuskorda ja käte pesemise nõudeid, järgides Terviseameti juhiseid. (8) Lasteaias lastele ravimeid ei manustata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul. (9) Kui arst on määranud kroonilist haigust põdevale lapsele pideva ravimite või toidulisandite manustamise, võib neid lasteaias lapsele manustada kirjalikul kokkuleppel vanemaga ja vastavalt arsti korraldusele. Kokkuleppes määratakse kooli töötaja(d), kes lapsele ravimeid manustab. Lasteaed tagab lapse heaoluks sobivad tingimused, jälgib lapse tervise seisundit ning dokumenteerib tegevused vastavalt kokkulepitud korrale. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2022. aastal. Kaja Kallas peaminister Liina Kersna haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär  Alushariduse ja lapsehoiu seaduse lisa 2 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Tervisekaitsenõuded lapsehoidudele Määrus kehtestatakse alushariduse ja lapsehoiu seaduse § 28 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDNÕUDED § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervisekaitsenõuded lapsehoidudele, nende maa-alale, hoonetele, rajatistele, ruumidele, sisustusele, korrashoiule, päevakavale ning haiguste ennetamiseks. (2) Käesolevat määrus kohaldatakse lapsehoidudele olenemata nende omandivormist. (3) Lapsehoidudele, kus enamus tegevusi viiakse läbi õues (edaspidi õuelapsehoid), kohaldatakse käesolevat määrust selles kehtestatud erisustega. § 2. Määruses kasutatavad terminid Määruses kasutatakse termineid alushariduse ja lapsehoiuseaduse ning ehitusseadustiku tähenduses. § 3. Üldnõuded (1) Lapsehoiul peavad olema ohutud ja turvalised hooned, rajatised, ruumid, sisustus ja maa- ala. (2) Lapsehoiu hooned, rajatised ja ruumid peavad vastama ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele ning käesoleva määrusega kehtestatud tervisekaitsenõuetele. (3) Lasteaed peab asuma mõistlikus kauguses hoonetest ja rajatistest, mis saastavad õhku, tekitavad müra ja vähendavad insolatsiooni. (4) Lapsehoiu ruumides peab olema piisav õhuvahetus, piisav loomulik ja -tehisvalgustus, külma- ja soojavee varustus, nõuetele vastav joogivesi, heit- ja reovee kanalisatsioon, võimalus ning tingimused nõuetekohaseks toitlustamiseks, hügieeniliseks tualeti kasutamiseks ja pesemiseks, võimalus telefoni kasutamiseks. (5) Tagatud peab olema hoonete, ruumide ja maa-ala korrashoid ning korrapärane puhastamine. (6) Ruumid ei tohi asuda keldri- ega soklikorrusel. (7) Tagada tuleb võimalikult väike risk lastel vigastuste, mürgistuste ja muude tervisehäirete tekkeks. Kõik laste tegevused peavad olema turvalised ja vahetult jälgitud. 2. peatükk NÕUDED LAPSEHOIU MAA-ALALE, HOONETELE, RAJATISTELE RUUMIDELE JA SISUSTUSELE § 4. Nõuded maa-alale ja rajatistele (1) Lapsehoiu pidaja valib või sisustab tegevusteks õues lapsele arengu võimalusi pakkuva ja ohutu maa-ala, kus: 1) mänguala on piiratud, vajadusel piirdeaiaga; 2) ei ole mürgiste lehtede, õite või viljadega taimi; 3) mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, materjal, mõõtmed ja pindade viimistlus peavad vastama laste eale, kasvule ja erivajadustele ning tagama nende vahendite ohutu kasutuse; 4) mänguväljaku rajatised peavad olema ohutud, kindlalt ja püsivalt kinnitatud; 5) mänguväljaku rajatiste alused on kukkumislööki summutava turvakattega. 6) liiv liivakastis ja mujal mängualal ei ole saastunud; 7) maa-ala peab olema pimedal ajal valgustatud. (2) Lapse juurdepääs tehis- või loodusliku veekogu juurde peab olema ohutu ja turvaline või tehtud juurdepääs lastele kättesaamatuks. Lapse tegevused veega peavad olema turvalised ja lapsehoidja poolt vahetult jälgitud. § 5. Nõuded ruumidele ja sisustusele (1) Ruumid ja ruumide sisustus peavad vastama lapse eale ja vajadustele ning olema ohutud ja turvalised. Ruumides peab olema piisavalt liikumisruumi last arendavateks tegevusteks ning tagatud võimalused muudeks vajalikeks tegevusteks ja puhkamiseks. (2) Lapsehoiu mänguruumis ja puhkeruumis peab olema põranda pindala iga lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt 2 m2. Kui rühma mängu- ja puhkeruum on ühendatud, siis vähemalt 4 m2 iga lapse ja täiskasvanu kohta. Terviseameti heakskiidul võib põranda pindala olla ka väiksem, kui see on sobiv, ohutu ja turvaline. (3) Õuelapsehoiu siseruumid ja nende kasutamine peavad toetama tegutsemist õues. Õuelapsehoiu mängu- ja puhkeruum ning ilmastikukindla terrassi pind võivad olla ühendatud ruum. Sellisel juhul peab põranda pindala olema vähemalt 2 m2 iga lapse ja täiskasvanu kohta. (4) Ilmastikukindla terrassi põranda pind peab olema lapse liikumist takistavate konarusteta ja mitte libe. (5) Ruumide põranda pind peab olema lapse liikumist takistavate konarusteta, mitte libe ja temperatuuriga vähemalt 20 °C. (6) Trepp peab olema laste ohutust tagava turvapiirdega ning trepil liikumine lapsehoidja järelevalve all. (7) Läbipaistvad seinad ja uksed, ukseklaasid, põrandani ulatuvad klaasaknad ning peeglid peavad olema ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest sobiva kaitsega ja lapsele nähtavalt märgistatud. (8) Ruumide uksed tehakse võimaluse korral lävepakkudeta või madalate lävepakkudega. Lükanduksed varustatakse kaitsega, mis takistab ukse juhtteelt välja libisemist ning ülespoole avanevatele ustele pannakse allalangemist takistav seade. (9) Elektripistikupesad kaetakse lapsekindlate kaitsetega. (10) Igal lapsel peab olema tema eale ja kasvule vastav kõva põhjaga voodi või päevane puhkamiskoht. (11) Laste hoonest väljapääs lapsehoidja järelevalveta peab olema välistatud. 3. peatükk NÕUDED SISEKLIIMALE, KORRASHOIULE JA HÜGIEENINÕUDED § 6. Nõuded sisekliimale (1) Hoones, kus puudub soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon, tuleb ruume korrapäraselt tuulutada. Tuulutamise ajal ei või ruumi õhutemperatuur langeda alla 16 ºC. Lapsed ei viibi tuulutatavas ruumis, välja arvatud lapsehoidja järelevalve all, kui aknad on avatud tuulutuspilu kaudu. Tuulutamine ei või tekitada tuuletõmmet ega tuule puhumist otse lapsele. (2) Ruumide päikesepoolsetel akendel peavad olema otsese päikesekiirguse ja ruumide ülekuumenemise vähendamiseks reguleeritavad ja ohutud katted. (3) Ruumi temperatuur peab olema vähemalt 20 °C. Õhutemperatuuri mõõtmiseks peab ruumis lastele kättesaamatus kohas olema termomeeter. (4) Ruumide optimaalne õhuniiskus on vahemikus 40% kuni 60%. (5) Loomulik ja tehisvalgustus peavad tagama kõikides ruumides piisava ühtlase ja hajutatud valgustuse. § 7. Nõuded korrashoiule ja hügieeninõuded (1) Ruumid ja sisustus peavad olema puhtad. Puhastamisel kasutatakse kemikaaliseaduse nõuetele vastavaid puhastusvahendeid vastavalt kasutusjuhendile. (2) Ruumide ja terrassi põrandapind peab olema kergesti puhastatav, sh pestav ja vajadusel desinfitseeritav. (3) Puhastusained, -vahendeid ja -seadmeid (v.a käte pesemiseks mõeldud seep) ning desinfitseerivaid aineid peavad asuma lukustatud, turvakinnisega kapis. (4) Ruumides ei tohi olla kahjureid. (5) Ruumides ja õue mängualal ei tohi suitsetada, tarvitada alkohoolseid jooke ega narkootilisi aineid. (6) Ruumides ei ole lubatud hoida lemmikloomi ja -linde. Lapsehoidja võib üksnes lapsevanema (edaspidi vanem) nõusolekul lubada lapsel kokku puutuda ainult nõuetekohaselt vaktsineeritud tervete lemmikloomadega. (7) Lapsehoiu võimaldamise korral rohkem kui nelja tunni vältel võimaldab lapsehoiu pidaja lapsele hügieenilise kõva põhjaga voodis magamiskoha, mis vastab lapse eale ja vajadustele ning vanema ja lapsehoiu pidaja vahelisele kokkuleppele. Igal lapsel on magamiseks ainult tema kasutatav voodipesu. (8) Laps peab saama pesta käsi voolava sooja veega. Kätepesuvalamute juures peavad olema igale lapsele ohutud vahendid hügieeniliseks kätepesuks ja -kuivatamiseks. (9) Lapsehoidja peab korraldama lapse kätepesu enne sööki, pärast tualeti kasutamist, pärast õuest tulekut ning kui käed määrduvad. (10) Lapsehoius viibiva lapse toit peab olema ohutu, eakohane, rahuldama lapse füsioloogilisi vajadusi ning olema lapsehoiuteenusele õigustatud isikuga kooskõlastatud. Toitlustamisel järgitakse toiduseaduse nõudeid. Laps peab süüa saama vähemalt iga 3 kuni 3,5 tunni järel. (11) Lapsele peab olema kättesaadav nõuetekohane joogivesi. (12) Lapsel peab olema võimalus kasutada tualetti hügieeniliselt ja ohutult. 3. peatükk PÄEVAKAVA JA HAIGUSTE ENNETAMINE § 8. Päevakava Lapsehoiu päevakava määratakse kindlaks lapsehoiu pidaja ja vanema vahelise kokkuleppe kohaselt, võttes arvesse lapse vanust, vajadusi, sh erivajadusi ja lapse hoius viibimise kestust päevas. Võimaluse korral arvestatakse lastele soovitatud värskes õhus viibimise aega ja tervisliku toitumise soovitusi. § 9. Haiguste ennetamine ja terviseseisundist tulenevad erisused (1) Lapsehoidjal peavad olema oskused anda lastele esmast abi. (2) Lapsehoidu ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist. (3) Nakkushaiguse kahtlusega laps tuleb võimaluse korral eraldada teistest lastest, tagades lapsehoidja järelevalve. (4) Lapsehoius lapse haigestumise või vigastuse korral kutsub lapsehoidja vajadusel kiirabi ja võtab ühendust lapse vanemaga. Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi kohale jõudmiseni esmast abi. (5) Lapsehoiu pidaja või tervishoiuteenuse osutaja teavitab Terviseametit ning lapsevanemaid lapsehoius levivast nakkushaiguse puhangust või juhtumist, avaldamata seejuures haigestunud ja nakkuskahtlusega laste andmeid. (6) Nakkushaiguste esinemise perioodil rakendatakse lapsehoius eri puhastuskorda ja käte pesemise nõudeid, järgides Terviseameti juhiseid. (7) Lapsehoius lapsele ravimeid ei manustata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul. (8) Kui arst on määranud kroonilist haigust põdevale lapsele pideva ravimite või toidulisandite manustamise, võib neid lapsehoius lapsele manustada kirjalikul kokkuleppel vanemaga ja vastavalt arsti korraldusele. Kokkuleppes määratakse lapsehoidja(d), kes lapsele ravimeid manustab. Lapsehoid tagab lapse heaoluks sobivad tingimused, jälgib lapse tervise seisundit ning dokumenteerib tegevused vastavalt kokkulepitud korrale. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2022. aastal. Kaja Kallas peaminister Liina Kersna haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-1567 - Alushariduse seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4be0cac-55be-41c8-a45b-af62c849f419 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4be0cac-55be-41c8-a45b-af62c849f419?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main