Kiri

Ministeeriumid 03.01.2022 nr 1-11/2-1 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning teistele asutustele ja isikutele arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel 2. Seletuskiri 10 lehel Sama: Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Pimedate Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Rahvusraamatukogu Rahvaraamatukogude Nõukogu Ülle Talihärm 628 2244, [email protected] Karin Ligi 628 2254, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 13.12.2021 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seadus § 1. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „rahvus- ja parlamendiraamatukogudele“ sõnadega „ning puudega inimestele suunatud teenustele“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Rahvusraamatukogu ülesanded hoiuraamatukoguna on: 1) üleriigilise vähekasutatavate trükiste hoiukogu moodustamine, et talletada Eesti teistest raamatukogudest üleantud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast võõrkeelset kirjandust, ning selle raamatukogudele ja lugejatele kättesaadavaks tegemine; 2) teistelt raamatukogudelt ning muudelt asutustelt ja isikutelt väljaannete vastuvõtmine vahetuskogusse ning nende vahendamine raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele oma kogude täiendamiseks või hävinud väljaannete asendamiseks. (42) Rahvusraamatukogu ülesanded pimedate raamatukoguna on: 1) pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis väljaannete valmistamine, komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 2) pimedate ja vaegnägijate tegevust, rehabiliteerimist ja õpetamist käsitlevate tavakirjas väljaannete komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine.“. § 2. Autoriõiguse seaduse muutmine Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 255 lõikes 1 asendatakse sõnad „Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“; 2) paragrahvi 255 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus 2022. a 1 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 2  Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse Eesti Rahvusraamatukogu ülesandeid Eesti Hoiuraamatukogu ja selle struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu seniste ülesannetega, kuna Eesti Hoiuraamatukogu tegevus eraldiseisva riigiasutusena on plaanis lõpetada. Eesti Rahvusraamatukogu on avalik-õiguslik juriidiline isik ja Eesti Hoiuraamatukogu on Kultuuriministeeriumi hallatav riigiasutus. Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded on sarnased ja osaliselt kattuvad Eesti Rahvusraamatukogu ülesannetega. Mõlema asutuse pakutavad teenused on tihedalt seotud kogu raamatukoguvõrgu toimimisega. Sarnaseid ülesandeid täitvate asutuste eraldiseisvana pidamine takistab aga teenuste innovatsiooni ja sidusust. Eesti Rahvusraamatukogule lisanduvad järgmised ülesanded: 1) üleriigilise vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu moodustamine ja selle kättesaadavaks tegemine; 2) teistelt raamatukogudelt ning muudelt asutustelt ja isikutelt väljaannete vastuvõtmine vahetuskogusse ning nende vahendamine raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele oma kogude täiendamiseks või hävinud väljaannete asendamiseks; 3) pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis väljaannete valmistamine, komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 4) pimedate ja vaegnägijate tegevust, rehabiliteerimist ja õpetamist käsitlevate tavakirjas väljaannete komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 5) Euroopa Komisjonile teabe edastamine autoriõiguse seaduses sätestatud õiguse, teha teosest pimeda, vaegnägija või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel levitada, üldsusele suunata või üldsusele kättesaadavaks teha, kasutamise kohta. Eelnõu panustab riigireformi elluviimisesse, konsolideerides sarnased avalikud teenused. Eesti Hoiuraamatukogu ja selle struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu teenuste liitmisel Eesti Rahvusraamatukogu teenustega tagatakse teenuste järjepidevus ja jätkusuutlikkus ning Eesti Rahvusraamatukogu tugistruktuuride toel tekib teenuste arendamise võimekus. Muudatus tagab elanikkonna vajadustega arvestava terviklikuma ja tõhusama väljaannete säilitamise ning kasutajasõbralikuma väljaannete kättesaadavaks tegemise. Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse autoriõiguse seaduse sätteid, mis on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 5). Eelnõuga muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ERRS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 40 ja autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.01.2021, 20. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eesti Hoiuraamatukogu (edaspidi ka hoiuraamatukogu) tegevuse lõpetamise ja selle ülesannete (sealhulgas Eesti Pimedate Raamatukogu (edaspidi ka pimedate raamatukogu) ülesannete) Eesti Rahvusraamatukogule (edaspidi ka rahvusraamatukogu) üleandmise eesmärk on hoiu- ja pimedate raamatukogu teenuste sidusa ja jätkusuutliku arengu tagamine ning raamatukoguteenuse killustatuse vähendamine. Kavandatavate muudatustega tagatakse asjaomaste sihtrühmade huve arvestav säilitamist väärivate võõrkeelsete väljaannete kogu, taaskasutuseks kasutamisväärtusega raamatute ringlus ning mugavam ruum ja teenus pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega inimestele. Hoiuraamatukogu on Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM) valitsemisalas tegutsev ja ministeeriumi hallatav riigiasutus, mis moodustati kultuuri- ja haridusministri 30. detsembri 1994. a käskkirja nr 271 alusel. Varem oli hoiuraamatukogu rahvusraamatukogu struktuuriüksus. 2004. aasta 1. jaanuaril alustas hoiuraamatukogu filiaalina tegutsemist pimedate raamatukogu. Alates 2010. aasta 1. juunist tegutseb pimedate raamatukogu hoiuraamatukogu osakonnana. Kultuuriministri 1. juuni 2010. a määruse nr 3 „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärus“ (edaspidi ka hoiuraamatukogu põhimäärus) § 3 lõike 1 kohaselt on hoiuraamatukogu põhiülesanded: 1) moodustada üleriigiline vähekasutatavate trükiste hoiukogu, talletades Eesti teistest raamatukogudest üleantud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast kirjandust ning teha see kättesaadavaks raamatukogudele ja lugejatele; 2) võtta vahetuskogusse vastu teistelt raamatukogudelt, asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt teavikuid1 ning vahendada neid raamatukogudele oma kogude täiendamiseks või hävinud teavikute asendamiseks; 3) valmistada, komplekteerida, säilitada ja teha kättesaadavaks heliraamatuid, -ajakirju, - ajalehti, punktkirjas ja elektroonilisi teavikuid ning puuteraamatuid nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejatele. Loetletud ülesanded, ennekõike teavikute pikaajaline säilitamine ja ringluse korraldamine, on sarnased ja osaliselt kattuvad rahvusraamatukogu ülesannetega. Näiteks vähekasutatavate väljaannete üleriigilise kättesaadavuse parandamiseks on rahvusraamatukogu algatanud projekti „Raamatud liikuma!“, mis on otseses seoses hoiuraamatukogu säilitus- ja vahetuskogu teenustega. Mõlema asutuse pakutavad teenused on tihedalt seotud kogu raamatukoguvõrgu 1 Raamatukogusõnastiku kohaselt on sõnad „teavik“ ja „väljaanne“ sünonüümid. Valdkonda reguleerivates uuemates õigusaktides, näiteks säilituseksemplari seaduses on eelistatud sõna „väljaanne“. Seepärast on ka eelnõus kasutatud sõna „väljaanne“. 2 toimimisega. Sarnaseid ülesandeid täitvate asutuste eraldiseisvana pidamine takistab aga teenuste innovatsiooni ja sidusust. Hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu teenuste eraldatus pärsib ka puudega inimeste ligipääsu märkimisväärsele hulgale väljaannetele. Näiteks võiks rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR, kuhu laekuvad nii säilituseksemplari seaduse, kui komplekteerimispõhimõtete alusel uued Eesti väljaanded, ka nägemispuudega inimestele mugavamalt nii arvuti- kui ka autoriseeritud töökohtadel ligipääsetavaks teha. Rahvusraamatukogu digitaalsete teenuste sidus arendamine hoiuraamatukogu struktuuriüksuse pimedate raamatukogu veebiraamatukogu teenusega, võimaldaks parandada huviliste ligipääsu suurele hulgale digitaalsele teabele. KuM viis 2021. aastal hoiuraamatukogus läbi auditi, mille järeldused kinnitavad kavandatavate muudatuste põhjendatust. Auditi kokkuvõttes väljatoodud olulisemad tähelepanekud on järgmised: 1) hoiuraamatukogus puudub asutuse toimimiseks vajalike tugiteenustega kaetus; 2) hoiuraamatukogu teenuste tegevusi on võimalik ühendada rahvusraamatukogu teenustega ning leida vajalik sünergia ja kokkuhoid, sealhulgas tõsta teenuste kvaliteeti; 3) teenuste ümberdisainimine ja liitmine võimaldab hinnata vajadust personalile ning sealt vahendeid vajadusel ümber suunata näiteks IT-süsteemide arendamiseks. Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mis esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks 2020. aasta mais.2 Tegemist oli rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu VTK-ga, kus hoiuraamatukoguga seonduvat käsitleti ühe lahendamist vajava küsimusena laiemast raamatukogudega seotud probleemide ringist. Kuna hoiuraamatukogu rahvusraamatukoguga ühendamisega soovitakse edasi liikuda kiiremas tempos, kui VTK-le vastava mahuka eelnõu valmimiseks vajaminev aeg võimaldaks, on kõnealune küsimus muudest VTK-s kirjeldatud probleemidest lahutatud ja koostatud eraldi eelnõu. Hoiuraamatukoguga seonduva VTK osa kohta avaldas arvamust Eesti Pimedate Liit, kelle hinnangul peaks eriraamatukoguteenindust pakkuv pimedate raamatukogu olema eraldiseisev riigiasutus. KuM seda seisukohta ei toeta, sest see ei oleks teenuse kasutajatele pikas perspektiivis kasulik. Hoiuraamatukogus korraldatud auditi kokkuvõtte kohaselt ei ole tagatud hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutseva pimedate raamatukogu jätkusuutlikkus, sest näiteks veebiraamatukogu teenuste varundamiseks või arendamiseks puudub ka täna teenust pakkuval riigiasutusel vajalik tugistruktuur. Arvestades aga vaid hoiuraamatukogu kooseisus olevate pimedate raamatukogu teenistuskohtade arvu, mis on 2020. aasta lõpu seisuga 7,753, ei saaks moodustada pimedate raamatukogust eraldi riigiasutust, loomata selle juurde tugiteenuste teenistuskohti, millest ühe osa moodustaksid ka IT-spetsialistide kohad. Uue riigiasutuse loomine ja riigiteenistujate arvu suurendamine oleks vastuolus riigireformi eesmärgiga. Rahvusraamatukogu toimib Eestis täna edukalt ka näiteks parlamendiraamatukoguna, kuigi ka see teenus on paljudes Euroopa riikides sarnaselt pimedate raamatukogu teenusega antud eraldi raamatukogudele (näiteks Soome Eduskunnan kirjasto). Seega ei pea teatud ülesannete edukaks täitmiseks tingimata looma eraldi asutust, vaid vastupidi erinevate teenuste koondamine ühte 2 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. 3 Eesti Hoiuraamatukogu tegevusaruanne 2020. 3 asutusse võib võimaldada paremini tagada vajaliku tugistruktuuri teenuste kvaliteetseks pakkumiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – ERRS-i § 3 lõiget 2 täiendatakse sõnadega „ning puudega inimestele suunatud teenustele“. Kõnealuse sätte kehtiv sõnastus näeb ette, et rahvusraamatukogu juhindub oma eesmärgi täitmisel UNESCO soovitustest rahvus- ja parlamendiraamatukogudele. UNESCO on andnud soovitusi ka puudega inimestele suunatud teenuste kohta4 ja kuna eelnõuga lisanduvad rahvusraamatukogule pimedate raamatukogu ülesanded, on asjakohane ka nendele soovitustele viidata. Eelnõu § 1 punkt 2 – ERRS-i § 4 täiendatakse lõigetega 41 ja 42, millega sätestatakse rahvusraamatukogu ülesanded hoiuraamatukoguna ja pimedate raamatukoguna. Lõike 41 punktiga 1 lisatakse rahvusraamatukogule üleriigilise vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu moodustamise ning selle raamatukogudele ja lugejatele kättesaadavaks tegemise kohustus. Hoiukogu moodustamise eesmärk on talletada Eesti teistest raamatukogudest üleantud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast (võõrkeelset) kirjandust. Seni on sama ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 1. Kehtiva ERRS-i § 4 lõigetes 1–3 on nimetatud rahvusraamatukogu ülesanded rahvus-, parlamendi- ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukoguna. Need ülesanded on näiteks eesti keeles ja Eestis ilmunud ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate väljaannete ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste informatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine. Nimetatud ülesannete kirjeldused aga ei kata kohustust võtta teistelt raamatukogudelt vastu säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast võõrkeelset kirjandust, mistõttu on ERRS-i § 4 täiendamine lõike 41 punktiga 1 vajalik. Lõike 41 punktiga 2 lisatakse rahvusraamatukogule ka seni puuduv vahetuskogu moodustamise ülesanne. Säte näeb ette, et rahvusraamatukogu võtab teistelt raamatukogudelt ning muudelt asutustelt ja isikutelt väljaandeid vastu vahetuskogusse ning vahendab neid raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele oma kogude täiendamiseks või hävinud väljaannete asendamiseks. Seni on sarnane ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 2. Võrreldes hoiuraamatukogu põhimääruses sätestatuga on ülesande sõnastust täiendatud selliselt, et väljaandeid võib lisaks raamatukogudele vahendada ka teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele. Seega võivad väljaannete taaskasutajad olla nii rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud kui ka näiteks haiglad, hooldekodud, muuseumid, lasteasutused, haridusasutused, Kaitsevägi, vanglad jne. Praktikas selline lahendus juba toimib. Väljaannete taaskasutuse soov võib tuleneda vajadusest luua uusi või täiendada olemasolevaid kogusid või asendada hävinud aga ka kulunud väljaandeid. Väljaannete vastuvõtmine ja vahendamine on rahvusraamatukogus kohapeal tasuta, muudel juhtudel võib lisanduda näiteks transpordikulude (väljaannete toimetamine ühest asukohast teise, saatmine pakiautomaati jne) katmise kohustus. Tasuliste teenuste loetelu kinnitab ERRS-i § 6 lõike 2 kohaselt rahvusraamatukogu nõukogu. 4 Accessible Digital Documentary Heritage. Guidelines for the preparation of documentary heritage in accessible formats for persons with disabilities. 4 Lõike 42 punkti 1 kohaselt on rahvusraamatukogu üks ülesanne pimedate raamatukoguna pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis väljaannete valmistamine, komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Seni on sarnaselt sõnastatud ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 3. Võrreldes hoiuraamatukogu põhimääruses sätestatuga on sõnastust üldistatud ja ühtlustatud AutÕS-is sätestatuga. Nii näiteks on erinevat tüüpi väljaannete loetelu (heliraamatud, -ajakirjad, -ajalehed, punktkirjas ja elektroonilised teavikud ning puuteraamatud) asendatud sõnastusega „ligipääsetavas vormis väljaanded“ ning nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejatele viitamise asemel kasutatud sõnastust „pimedad, vaegnägijad või muu trükikirja lugemise puudega isikud“. Lõike 42 punkt 2 näeb ette, et rahvusraamatukogu hakkab komplekteerima pimedate ja vaegnägijate tegevust, rehabiliteerimist ja õpetamist käsitlevaid tavakirjas väljaandeid, mis on mõeldud inimestele, kel pole erivajadusi, kuid kes on seotud nimetatud sihtrühma toetamisega, näiteks lapsevanemad, eestkostjad, õpetajad, sotsiaal- või hooldekodu töötajad. Seni on samasisuline ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 2 punktis 9. Eelnõu § 2 punkt 1 – AutÕS-i § 255 lõikes 1 asendatakse sõnad „Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“. Tegemist on sättega, mille kehtiva sõnastuse kohaselt teavitavad AutÕS- i § 252 lõikes 4 nimetatud pädevad üksused hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat pimedate raamatukogu, kui nad kasutavad teost või muud kaitstud objekti AutÕS-i § 253 lõike 1 punkti 2 alusel. AutÕS-i § 252 lõike 4 kohaselt on pädev üksus asjaomase AutÕS-i jao tähenduses valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse hallatav asutus või juriidiline isik, kes mittetulunduslikel alustel pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele. Soodustatud isik on sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muust puudest sõltumata isik: 1) kes on pime; 2) kes on sellise nägemiskahjustusega vaegnägija, mille tõttu tema nägemisvõime ei ole parandatav samaväärseks sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust kahjustust ei ole, ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist kahjustust ei ole; 3) kellel on taju- või lugemispuue ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole, või 4) kes on füüsilise puude tõttu muul viisil võimetu raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama. Muudetavas sättes viidatud AutÕS-i § 253 lõike 1 punkt 2 puudutab pädeva üksuse õigust teha teosest või muust kaitstud objektist, millele tal on õiguspärane juurdepääs, tasu maksmiseta ning ilma, et selleks oleks vaja autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja luba, ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel levitada, üldsusele suunata või üldsusele kättesaadavaks teha, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule või pädevale üksusele soodustatud isiku ainukasutuseks. Seni pimedate raamatukogu, eelnõu kohaselt rahvusraamatukogu teavitamine teose või muu kaitstud objekti kasutamisest kirjeldatud otstarbel on vajalik seoses AutÕS-i § 255 lõikes 2 sätestatud kohustusega, mille kohaselt tuleb kõnealune teave esitada Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjoni teavitamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2017/1564, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega 5 kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid lubatud kasutusviise pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 242, 20.9.2017, lk 6–13) (edaspidi Marrakechi direktiiv). Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna muutub ainult teavitatav asutus (hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsev pimedate raamatukogu asendub rahvusraamatukoguga), kuid mitte teavitamiskohustuse sisu. Eelnõu § 2 punkt 2 – AutÕS-i § 255 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt saadab pimedate raamatukogu sama paragrahvi lõike 1 alusel Eestis tegutsevatelt pädevatelt üksustelt saadud teabe Euroopa Komisjonile. Tegemist on taaskord tehnilise muudatusega, millega asendatakse senine teavitaja (pimedate raamatukogu) uuega (rahvusraamatukogu) (vt ka eelnõu § 2 punkti 1 selgitust). Eelnõu § 3 – tegemist on jõustumissättega. Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga muudetakse AutÕS-i sätteid, mis on seotud Euroopa Liidu õiguse, täpsemalt Marrakechi direktiivi rakendamisega. Tegemist on tehniliste muudatustega, mis ei mõjuta Eesti seaduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused ei mõjuta keskkonda, majandust, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid. 6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvusraamatukogu ja hoiuraamatukogu 2021. aasta 1. detsembri seisuga oli Eestis 2044 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust. Kuna mõjutatud on neist vaid üks valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja üks avalik-õiguslik juriidiline isik, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Hoiuraamatukogu põhimääruse § 6 lõike 1 kohaselt on asutuse struktuuriüksused väljaannete osakond ja pimedate raamatukogu, kus töötab vastavalt viis ja kaheksa inimest. Lisaks töötab hoiuraamatukogus direktor ja veel kolm administratiivtöötajat. Rahvusraamatukogu struktuuri kinnitab ERRS-i § 10 lõike 1 punkti 5 kohaselt rahvusraamatukogu nõukogu. Asutuste 6 ühendamisel võtab rahvusraamatukogu üle hoiuraamatukogu kehtivad töölepingud ja kaasnevad muudatused rahvusraamatukogu struktuuris. Kuivõrd ees on ootamas eeldatavasti kuni aastani 2025 kestev rahvusraamatukogu hoone renoveerimine ja asutuste füüsiline ühendamine ei ole esialgu päevakorral, ei kaasne hoiuraamatukogu töötajate igapäevasele töökorraldusele lähiajal märkimisväärset mõju. Hoiuraamatukogus 2021. aastal korraldatud auditi raames selgus, et hoiuraamatukogus puudub asutuse toimimiseks vajalike tugiteenustega kaetus. Tugiteenused, milles hoiuraamatukogu suutlikkus on olnud madal, on kommunikatsioon ja turundus, arendustegevus, põhitegevuse IT- tugi ja -arendus, personalijuhtimine ning õigus ja hanked. Rahvusraamatukogus on kõigi nimetatud tugiteenuste osutamine tagatud, kuid rahvusraamatukogule hoiu- ja pimedate raamatukogu ülesannete lisandumisel võib mõnevõrra kasvada rahvusraamatukogu tugipersonali töökoormus. Olulist töökoormuse kasvu siiski ei prognoosita ja täiendavat personali ei vajata. 6.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – pimedate raamatukogu teenuste kasutajad 2021. aasta 1. juuli seisuga oli Eestis tehtud kehtivaid nägemispuude otsuseid 1860.5 2020. aasta lõpu seisuga oli pimedate raamatukogul 960 lugejat.6 Hoolimata sellest, et ainuüksi nägemispuude otsused ei kajasta potentsiaalset pimedate raamatukogu teenuse kasutajate hulka, võib arvestades nii Eesti elanike üldarvu, mis 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli 1 330 0687, ja raamatukogude külastajate arvu, mis 2020. aasta andmete põhjal oli 353 8008, järeldada, et tegemist on siiski väikese sihtrühmaga. 6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatava muudatuse peamine eesmärk on hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu pakutavate teenuste, sealhulgas puudega inimestele suunatud lahenduste, sidusam arendamine. Selle tulemusel paraneb puudega inimeste ligipääs erinevatele väljaannetele. Rahvusraamatukogu renoveerimistööde lõppemisel paraneb ka pimedate raamatukogu teenuse füüsiline ligipääsetavus, kuna seda hakatakse osutama rahvusraamatukogus. Praegu paikneb pimedate raamatukogu aadressil Suur-Sõjamäe 44b9, kus ühistranspordiliiklus on suhteliselt hõre ja puuduvad näiteks kohandatud valgusfoorid. Rahvusraamatukogu seevastu paikneb kesklinnas hea ligipääsetavusega asukohas. Sihtrühmale avaldub seega positiivne mõju. 6.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 5 Sotsiaalkindlustusamet. Statistika ja aruandlus. 6 Eesti Hoiuraamatukogu tegevusaruanne 2020. 7 Statistikaamet. Rahvaarv. 8 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kultuuriasutuste külastamise sageduse ja kultuurivaldkonna järgi. 9 Alates 21.05.2020 on kord nädalas avatud ka laenutuspunkt Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ruumides asukohaga Tondi 8a. 7 6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude külastajad 2020. aastal külastas raamatukogusid üle veerandi eesti elanikkonnast (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.2.1), kuid seejuures tuleb arvestada, et tegemist oli juba COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemia-aastaga. 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et raamatukogukülastajate osakaal võib tegelikult ulatuda koguni 50%-ni Eesti elanikkonnast, kusjuures 22% eestimaalastest plaanis raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna.10 Raamatukogude külastajate näol on seega tegemist tõenäoliselt suure sihtrühmaga. 6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Hoiu- ja vahetuskogu teenus puudutab kõiki raamatukogude külastajaid, aidates tagada raamatukogudes võimalikult mitmekülgse väljaannete valiku. Hoiuraamatukogu ülesannete rahvusraamatukogule üleandmise kavandamisel on seatud eesmärk tõsta hoiuraamatukogu teenuste arendamisvõimekust ja pakkuda seeläbi raamatukogude külastajatele paremaid teenuseid. Seega avaldub raamatukoguteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemise kaudu sihtrühmale positiivne mõju. 6.4. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele Kavandatavad muudatused ei mõjuta ettevõtjate ja kodanike halduskoormust. Kasvada võib rahvusraamatukogu teenistujate, ennekõike tugipersonali töökoormus (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamiseks ja ülesannete üleandmiseks rahvusraamatukogule tuleb läbi viia valitsusasutuse hallatava riigiasutuse tegevuse lõpetamise menetlus vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusele nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. Muuta tuleb rahvusraamatukogu põhikirja ja struktuuri, mis on ERRS-i § 2 lõike 2 ja § 10 lõike 1 punkti 5 kohaselt rahvusraamatukogu nõukogu pädevuses. Kuivõrd ees on ootamas eeldatavasti kuni aastani 2025 kestev rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, ei ole asutuste füüsiline ühendamine seni päevakorral. Tulevikus kolitakse hoiuraamatukogu hoiu- ja vahetuskogu kavandavasse pärandihoidlasse (kuni selle valmimiseni jäävad need hoiuraamatukogu praegustesse ruumidesse). Pimedate raamatukogu teenuseid hakatakse osutama renoveeritud rahvusraamatukogu ruumides. Hoiuraamatukogul omatulu peaaegu ei ole (umbes 300–400 eurot aastas). Kogukulu 1 046 778 eurot on olnud 100% riigi kanda, millest aastatel 2018–2021 on olnud vahendid Riigi Kinnisvara AS-ile (edaspidi RKAS) 47,5%, personalikulu 42,5%, majanduskulud 10% kogukulust. Arvestades, et majanduskulud (ilma RKAS-i kuludeta) moodustavad hoiuraamatukogu kogukulust umbes 10%, siis suuremahulist kokkuhoidu majanduskuludest 10 AS EMOR. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Tallinn, 2018. 8 saavutada ei ole võimalik. Mingis mahus on kokkuhoid võimalik (näiteks asutuse dokumendihaldussüsteemilt, üldjuhtimisega seotud kuludelt ja autode kuludelt) ning vabanevad vahendid on võimalik ümber suunata põhitegevuse kulude katteks. Tegemist on väikeste summadega kokku suurusjärgus 52 000 eurot. Hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu teenuste ühendamine (andmekogude andmete ülekandmine, selleks andmemahtude ja seadmete soetamine ning autoriseerimisteenuse arendamine, veebilehe üleviimine) eeldab lisavahendeid 2022. aastal suurusjärgus 100 000 eurot ja 2023. aastal suurusjärgus 100 000 eurot. Kuna hoiuraamatukogu digitaalsete andmete säilitamine on kriitilises seisus, on IT-riskide maandamiseks ja teenuste arendamiseks rahvusraamatukogule ka edaspidi vajalikud lisavahendid. Püsikuludeks täiendavaid vahendeid ei vajata, sest ümberkorralduste tulemusel kaetakse nende kasv üldjuhtimise kulude vähenemise arvelt. KuM esitab riigieelarve strateegia koostamise raames lisataotluse lisavahendite eraldamiseks. 8. Rakendusaktid Eelnõu ei sisalda uusi volitusnorme rakendusaktide kehtestamiseks ja sellega ei muudeta ega tunnistata kehtetuks olemasolevaid volitusnorme. Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamiseks kehtestatakse kultuuriministri määrus Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks kultuuriministri 1. juuni 2010. a määrus nr 3 „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärus“. Seoses hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamisega tuleb muuta kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrust nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“, mille § 6 lõike 4 punktis 6 on nimetatud hoiuraamatukogu programmist „Raamatukogude arendamine“ toetust taotlema õigustatud asutusena. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamist ja ülesannete üleandmist rahvusraamatukogule. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon KuM on eelnõu koostamise raames kohtunud Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu, Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu ja Pärnu Pimedate Ühingu esindajatega. 26.11.2021 toimunud kohtumisel jõuti kokkuleppeni edasise ühistegevuse osas pimedate raamatukogu teenuste üleandmisel rahvusraamatukogule. KuM ja rahvusraamatukogu kaasavad Eesti Pimedate Liidu esindajaid nii pimedate raamatukogu ruumi kui teenuste arendamise protsessi. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Hoiuraamatukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Rahvusraamatukogule ja Rahvaraamatukogude Nõukogule. 9 Algatab Vabariigi Valitsus 2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 10