Kiri

Ministeeriumid 05.01.2022 nr 15.2-2/55 Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eva-Maria Liimets minister Lisa: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel; 2) seletuskiri 42 lehel; 4) lepingu eelnõu eesti keeles 403 lehel; 5) lepingu eelnõu inglise keeles 403 lehel. Carmel Tellis +372 637 7434 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S jaanuar 2022 nr Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide r ühma vahelise partnerluslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: 1. Kiita heaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu eelnõu . 2. Volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures , kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla punktis 1 nimetatud lepingule . Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär V abariigi Valitsuse korralduse „ Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide r ühma vahelise partnerluslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine“ eelnõu seletuskiri 1 . Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks Euroopa Liidu (edaspidi EL ) ja selle liikmesriikide nimel Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (edaspidi AKV ) riikide rühmaga sõlmitava partnerluslepingu (edaspidi leping) ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures , Eesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutama . Lepinguga soovitakse ajakohastada ja asendada 2000. aastal vastu võetud senine partnerlusleping (edaspidi Cotonou leping ), mida on läbivaatamisklausli alusel kahel korral muudetud. Cotonou leping u lõppemine oli ette nähtud 2020. aasta veebruaris ja see sätestas uue lepingu läbirääkimiste algusena 218. aasta augusti. 21. juunil 2018 alanud läbirääkimiste venimise tõttu oli Cotonou lepingu üleminekumeetmeid vaja kahel korral pikendada : 2020. aasta novembris ja 2021. aasta novembris. Kuna Cotonou lepingu tekstis kokkuleppimisest oli lepingu läbirääkimiste alguseks möödunud 18 aastat, oli läbirääkimiste peami n e eesmär k vahepealsete arengute peegeldamine. Ühtlasi sooviti eemalduda traditsioonilisest rahastaja-abisaaja mõtteviisist ning lepingu tekstis rõhutada võrdsetel alustel põhinevat mõlemale poolele kasulikku partnerlussuhet. AKV riikide rühma kuulub 79 riiki, mistõttu on lepingu näol tegemist väga laiaulatusliku lepinguga . Otstarbekuse ja tõhususe huvide s on ühiste eesmärkide ja huvide kõrval seatud piirkondlikud prioriteedid vastavalt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani protokollidega. Lepingu peamised eesmärgid on inimõiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja heade valitsemistavade edendamine, kaitse ja järgimine ning rahumeelsete ja vastupanuvõimeliste riikide ja ühiskondade ülesehitamine . Samuti pööratakse tähelepanu inim- ja sotsiaalse arengu edendami sele , kestliku ja kaasava majanduskasvu saavutami sel e investeeringute kaasamise kaudu ning kaubanduse ja erasektori arengu toetamise le. L epingu sõlmimine on oluline , et saavutada uus aktuaalne leping suhete arendamiseks ning lõpetada vana lepingu kehtivuse korduv pikendamine. Oluline on ajakohasta da koostöö eesmärke ja sobivaid meetmeid EL i ja AKV riikide vahel . Nõukogu otsus, millega volitatakse Euroopa Liidu nimel lepingule alla kirjutama, on plaanis formaalselt vastu võtta 21. veebruaril 2022 üldasjade nõukogus. Lepingule allakirjutamine on kavas märtsis 2022 . 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Carmel Tellis (telefon 637 7434; [email protected] ). Seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo lauaülem Liina Tomlinson (telefon 637 7249, [email protected] ) ning juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Carmel Tellis . Korralduse eelnõu ning seletuskirja on keeleliselt toimetanud Avatar tõlkebüroo ( tel efon 553 3218, [email protected] ) . Lepingu ja selle lisade eestikeelse teksti on koostanud ja keeleliselt toimetanud Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaat ning tekstid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seletuskirja ettevalmistamisel paluti kommentaare kõikidelt ministeeriumidelt. Kirjalikud märkused esitasid haridus- ja teadusministeerium, keskkonnaministeerium, maaeluministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeerium , teised ministeeriumid lepingut ei kommenteerinud. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks esitatava Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõuga , mis on plaanis vastu võtta 21. veebruaril 20 22 üldasjade nõukogus ning millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu nimel lepingule allakirjutamine ja selle ajutine kohaldamine . 2. Korralduse eesmärk Korralduse eesmärk on kiita heaks lepingu eelnõu ning volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures , Eesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutama . Lepingu rakendamiseks ei ole Eesti õigusakte muuta vaja. Ka muid Eesti Vabariigi põhiseaduse § -s 121 nimetatud välislepingu ratifitseerimise kohustuslikke aluseid ei esine. Seega ei ole vaja lepingut Riigikogus ratifitseerida. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korraldus koosneb kahest punktist. Esimese punktiga kiidetakse heaks lepingu eelnõu ning teise punktiga antakse volitus lepingule Eesti Vabariigi nimel allakirjutamiseks. Leping koosneb 104 artiklist, mis jaotuvad kuue osa vahel, kahest lisast ja kolmest piirkondlikust protokollist – Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani piirkonna protokoll. Lepingu I osa s on toodud lepingu üldsätted. Artikl is 1 käsitle takse lepingu eesmärke. Eesmärkide saavutamisel on peamised vahendid partnerlusdialoog ja meetmed, mille kavandamisel võetakse arvesse poolte eripära . Artik lis 2 on sätest a tud üldpõhimõtted, mille alusel lepinguosalised lepingu eesmärke taotlevad. Artiklis 3 sätest atakse , et lepingu tulemuslikuks rakendamiseks peavad pooled partnerlusdialoogi , ning käsitle takse partnerlusdialoogi pidamise eesmärke, ulatust, viisi ja osa lis i. Artikl i 4 kohaselt teevad pooled tööd sidusa poliitika rakendamiseks, et saavutada sihipärase, strateegilise ja partnerlusele suunatud lähenemisviisi kaudu lepingu eesmärgid. Lõi k e s 2 sätesta takse seejuures, et pooled kohustuvad teavitama teisi lepingupooli algatustest ja meetmetest, mis võivad neid märkimisväärselt mõjutada, ja asjakohasel juhul nendega sel teemal konsulteerima. Artik lis 5 on määratle tud lepingu eesmärkide saavutamisel olulise rolli ja panusega osalejad, sh valitsused, parlamendid, kohalikud omavalitsused, allpiirkondlikud, piirkondlikud, mandri tasandi ja mandritevahelised organisatsioonid, kodanikuühiskond, majandus- ja sotsiaalpartnerid ning erasektor. Artik lis 6 selgita takse lepingu ülesehitust ja siduvust. Lepingu üldosa ja lisad on kõigile lepinguosalistele siduvad. Piirkondlikud protokollid on siduvad EL i ja selle liikmesriikidele ning vastavalt Aafrika, Kariibi piirkonna või Vaikse ookeani piirkonna (edaspidi AKVRO ) liikmetele. Artik lis 7 sätesta takse valdkonnaülesed küsimused, millega tuleb arvestada kõikides koostöövaldkondades. Lepingu II osa s käsitletakse poolte s trateegilis i prioritee te. II osa I jaotis es käsitletakse inimõigusi, demokraatiat ja valitsemist inimkesksetes ja õigustepõhistes ühiskondades . Artikl is 8 väljenda takse poolte tahet püüelda inimesele keskenduva kestliku arengu poole, edendades, kaitstes ja järgides inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatia põhimõtteid ning tugevdades õigusriiki ja head valitsemistava kooskõlas ÜRO põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelise õigusega. Artikl is 9 tunnista takse inimõiguste üldisust ja jagamatust ning pannakse pooltele kohustus kõiki põhivabadusi edend a d a ja kaits t a. Samuti lepivad p ooled kokku kahepoolsel tasandil partnerlusdialoogi pidamises surmanuhtluse teemal, lähtudes sealjuures nõuetekohasest menetlusest ja rahvusvaheliselt kokku lepitud miinimumstandarditest. Ühtlasi lepivad p ooled kokku üldtunnustatud demokraatlike põhimõtete , sealhulgas kaasavate, läbipaistva te ja usaldusväärsete valimiste kohaldamise tugevdamise. Pooled sätestavad õigusriigi tugevdamise igal tasandil , tagamaks sõltumatu, erapooletu ja hästi toimiv a kohtusüsteem i , võrdsus e seaduse ees, õigus e õiglasele kohtumõistmisele, nõuetekohasele menetlusele ning juurdepääs u tulemuslikele õiguskaitsemehhanismidele. Artikl iga 10 kohusta takse pooli saavuta ma sooline võrdõiguslikkus, lõimides vastava põhimõtte oma põhiseadusesse ja teistesse asjakohastesse õigusaktidesse. Sealjuures tugevdatakse õigusruumi ja luuakse usaldusväärsed poliitikameetmed, programmid ja mehhanismid, et tagada naistele ja tüdrukutele võrdne juurdepääs igale eluvaldkonnale , tuues eraldi esile hariduse, tervishoiu ja poliitika, ning võrdsed võimalused ja võrdne kontroll ning osalemine igas eluvaldkonnas samadel alustel meeste ja poistega. Samuti kohustuvad pooled ära hoidma seksuaalse ja soolise vägivalla ning diskrimineerimise kõik vormid avalikus ja eraelus, sealhulgas inimkaubanduse ning seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise, nende vastu võitlema ja selliste tegude toimepanijad vastutusele võtma. Artikliga 11 kohusta takse pooli looma kaasavaid ja pluralistlikke ühiskondi, kaitstes ja edendades väljendus-, arvamus- ja kogunemisvabadust, meedia sõltumatust, kõigi sidususrühmade osalemist poliitilistes protsessides, säilitades soodsa keskkonna tõhusale kodanikuühiskonnale ning kasutades täielikult ära digilahendused võrdse juurdepääsu tagamiseks teabele. Artikl is 12 sätesta takse hea valitsemi stava olulisus ning kohusta takse pooli ilma igasuguse diskrimineerimiseta tagama üldise juurdepääsu avalikele teenustele . Samuti lepitakse kokku inim-, loodus-, majandus- ja finantsressursside läbipaistvas ja vastutustundlikus kasutamises. Ü htlasi kohustuvad p ooled kasutusele võtma usaldusväärsed riigi rahanduse juhtimise süsteemid, tagama läbipaistvuse ja aruandekohustuse riikliku rahastamise puhul, võitlema maksupettustega , tegema koostööd võitluses rahapesu j a terrorismi rahastamise ja korruptsiooni kõigi ilmingute vastu. Pooled võtavad endale kohustuse rakendada hea maksuhaldustava põhimõtteid ja tõhustavad rahvusvahelist maksualast koostööd. Artik lis 13 sätesta takse p oolte kohused tõhustada avaliku halduse süsteemi, sealhulgas kiirendada e-halduse ja digiteenuste kasutuselevõttu ning avalike registrite digiteerimist. Artikliga 14 lepivad pooled kokku statistikasüsteemide väljatöötamises ning andmete kvaliteedi ja statistilise kirjaoskuse tõhustamises. Artiklis 15 sätestatakse isikuandmete kaitse kooskõlas kehtivate mitmepoolsete standardite, rahvusvahelise õiguse ja tavadega. II osa II jaotis es käsitle takse r ahu ja julgeolek ut. Artikl is 16 rõhuta takse rahu, stabiilsuse ja julgeoleku esmatähtsust kestliku arengu ja jõukuse tagamisel. Ühtlasi näevad pooled ette terviklik u lähenemise kriiside ja konfliktide lahendamisele, sealhulgas massih ävitusrelvade leviku tõkestamisele , ning uute või suurenev ate julgeolekuohtudega tegelemis e. Artik liga 17 sea takse eesmärgiks vägivalla vastu võitlemi n e konfliktsetes piirkondades ning ühiskonnas laiemalt . Eraldi on esile toodud lapssõdurite kasutamise temaatika, mida Eesti kooskõlas laste õiguste konventsiooniga kahtlemata toetab . Samuti on taastava õiguse osana rõhutatud soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tüdrukute, puuetega inimeste ja haavatavate isikute ohvriks langemise ennetamist. Artiklis 18 luba takse teha koostööd massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks, rakendades selleks nii riigi siseseid kui ka rahvusvahelisi kohustusi ning seades sisse korrapärase dialoog i . Artik lis 19 luba takse kahe- ja mitmepoolsetes raamistikes tõkestada genotsiidi, inimsusevastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid. Rahvusvahelise rahu ja õigusemõistmise tagamiseks on tarvis tagada Rahvusvah elise Kriminaalkohtu toimimine. Artiklites 20–21 antakse ülevaa d e koostöö tõhustamisest terrorismi, vägivaldse äärmusluse ja organiseeritud kuritegevuse vallas. Võitlus terrorismiga on poolte ühine prioriteet. Artikliga 22 nä hakse ette koostöö meresõidu turvalisuse suurendamise ks kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga. Ühtlasi lepitakse kokku kuritegude uurimise tõhustamine ja piirkondlike meresõidu turvalisuse alaste algatuste ellukutsumine. Artiklis 23 käsitletakse võitluse tugevdamist väike- ja kergrelvade, muude tavarelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu. Artiklis 24 peegelda takse juba varasemaid narkootikumide leviku tõkestamise alaseid kokkuleppeid, mis on vastu võetud ÜRO narkootiliste ainete komisjonis vastavate resolutsioonide ja ühisdokumentidega ning jõustatud Euroopa Liidu kokkulepetega (nt ELi narkostrateegia 2021–2025). Artik li 25 fookus on laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisel ja tõkestamisel veebis , mis on sageli rahvusvahelise mõõtmega kuriteoliik . Artik l i 26 fookuses on õiguskaitseasutuste koostöö, et peatada ja kaotada rahvusvaheline kuritegevus ja terrorismiohud. II osa III jaotis es käsitletakse i nim- ja sotsiaal set arengut. Artikl is 27 kinnitavad pooled koostöötahet, et saavutada kestlik areng ja kaotada kõik vaesuse vormid, tegeleda ebavõrdsusega ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Sealjuures tuleb tagada asjakohased sotsiaalkaitsesüsteemid ja -teenused, et kõigil oleksid vajalikud vahendid inimväärseks eluks ja piisava elatustaseme saavutamise ks. Erilist tähelepanu pööratakse naistele ja tüdrukutele, noortele, lastele ning kõige haavatavamatele ja ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele, järgides põhimõtet, et kedagi ei jäeta kõrvale ja kõigepealt tuleb jõuda kõige mahajäänumateni. Artiklis 28 sätestatakse kaasava elukestva õppe ja õiglase kvaliteetse hariduse toetamine ning võrdse juurdepääsu taga mi n e kõikidel haridustasemetel ja kõigis ühiskonnagruppide s alates väikelapse arendamisest ja lõpetades tehnika-, kutse - ja ülikooliharidusega. Erilist tähelepanu pööratakse investeerimisele teaduse, tehnoloogia, inseneri teaduse ja matemaatika valdkonda ning digi- ja humanitaarhariduse edendamisele. Samuti seatakse eesmärgiks haridusasutuste ohutuse ja kvaliteedi tõstmine ning õpilaste, üliõpilaste ja haridusasutuste töötajate mobiilsuse soodustamine. Artikli 29 järgi väärtustavad pooled tervise olulisust ning lubavad edendada kõigi inimeste vaimset ja füüsilist tervist, tugevdades riiklikke tervisesüsteeme , sealhulgas üldist tervisekindlustust, kestlike tervisesüsteemi rahastamismehhanismide ja -vahenditega, operatiivtaristuga, kvalifitseeritud tervisevaldkonna töötajatega ning asjakohase tehnoloogiaga, mis toetavad mobiilsete terviseteenuste arendamist. Pooled seavad eesmärgiks võrdse juurdepääsu tagamise kvaliteetsetele tervishoiusüsteemidele, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise tarvetele ja teenustele, ning ravimitele ja vaktsiinidele. Samuti tehakse koostööd nakkushaiguste leviku ennetamisel ja vähendamisel. Artiklis 30 määratle takse p oolte tegevused toiduga kindlustatuse ja parema toitumise valdkonnas, mille saavutamine on suur ülemaailmne ülesanne võitluses vaesuse ja kasvava ebavõrdsusega, ning seepärast kohustuvad pooled tegelema vaesuse ja ebavõrdsuse struktuursete põhjustega, mille hulka kuuluvad konfliktid, kriisid, loodusvarade seisundi halvenemine ja kliimamuutused. Poolte eesmärk on tagada kõigile juurdepääs taskukohasele, ohutule, piisavale ja täisväärtuslikule toidule ning suurendada suutlikkust toota mitmekesist toitu, samuti töötada toiduga kindlustatuse ja toitumise parandamise jaoks välja poliitika ja sotsiaalkaitsemehhanismid, mis suurendavad kõige haavatavamate isikute vastupanuvõimet, eriti korduvate kriisidega silmitsi seisvates riikides. Artikl iga 31 nä hakse ette juurdepääsu edendami n e piisavale ja ohutule joogiveele, sealhulgas veevarude ja -süsteemide kestliku ja integreeritud majandamise ning vee tõhusama kasutamise ja ringlussevõtu kaudu kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärgi ga number kuus. Poolte eesmärk on ka parandada vee kvaliteeti, vähendades saastamist ja puhastamata reovee kogust , ning kasutada magevett jätkusuutlikult. Tegevus eeldab koostööd riikide ja piirkondade vahel , järgides kehtivaid keskkonna- ja kliimastandardeid. Artik lis 32 on sätestat ud poolte soov edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, suurendades järk-järgult võrdsust ja sotsiaalset kaasatust ning tagades, et paralleelselt majandusarenguga edendatakse inim- ja sotsiaalset arengut, ilma et kedagi kõrvale jäetaks. Pooled edendavad eelkõige kaasavama ühiskonna saavutamisele keskenduvat majanduspoliitikat, mis võimaldab jagada paremini tulusid ja loodavat väärtust; õiglast ja usaldusväärset maksu- ja palgapoliitikat, mis võimaldab jõukust paremini ümber jaotada, tagades sotsiaalkulutuste piisava taseme ja vähendades mitteametlikku majandust; tõhusat sotsiaalpoliitikat ning võrdset juur d epääsu sotsiaalteenustele, sotsiaalabile ja sotsiaalkindlustusele ning õigusemõistmisele ning tööhõivepoliitikat, mille eesmärk on tagada täielik ja viljakas tööhõive ning inimväärne töö kõigile. Artik lis 33 kinnit atakse poolte pühendumust täielik u ja viljaka tööhõive ning ohutu ja inimväär s e töö tagamisele kõigile naistele ja meestele, sealhulgas noortele ja puuetega inimestele kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireeglitega (võrdne tasu, diskrimineerimise, orjapidamise ja lapstööjõu kasutamise keeld) . Selleks edendavad nad inimväärse töö tagamise suuniseid, mis on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2008. aasta deklaratsioonis sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta. Artik lis 34 sätestatakse demograafiliste arengutega seotud väljakutsed. Pooled teevad koostööd tervikliku lähenemisviisi nimel, millega viiakse miinimumini rahvastiku kasvuga seotud probleemid ja maksimeeritakse demograafilist lisaväärtust. Sellega seoses on poolte eesmärk kehtestada, toetada, säilitada ja jätkata struktuurireforme ning majandus- ja sotsiaalsüsteemide ümberkujundamist, et luua tekkivale noorele elanikkonnale võimalused saada head haridust, teha inimväärset tööd ja teenida korralikku elatist. Artik liga 35 sea takse eesmärgiks noorte aktiiv n e kaas a mi n e ühiskonnaellu, sealhulgas poliitika kujundamisse, elluviimisse ja jälgimisse oskuste omandamise, töövõimaluste loomise ja võimestamise kaudu . Pooled kinnitavad üksmeels el t , et ohutu ja toetava keskkonna pakkumine lastele on füüsilises, vaimses, sotsiaalses ja majanduslikus mõttes väga tähtis . Ühtlasi rõhutatakse soolise võrdõiguslikkuse ja laste õiguste kaitse olulisust. Artik liga 36 tunnista takse soolis e võrdõiguslikkus e ja naiste majanduslik u võimestami s e olulisust õiglase kestliku arengu ja kaasava majanduskasvu saavutamise l . Pooled viivad ellu reforme, sealhulgas luues ja tugevdades õigusraamistikke, et tagada naistele võrdne õigus majandus- ja finantsressurssidele ning juurdepääs maaomandile, loodusvaradele, pärandile ja muus vormis varale ning nende omandamise õigus ja kontroll nende üle. Nad võtavad kasutusele meetmed, et suurendada naiste täielikku ja tulemuslikku osalemist poliitilises elus. Artik liga 37 sätestatakse kultuurivaldkonna olulis us kestliku arengu elemendina ning nä hakse ette kultu uritegelaste panuse suurendami n e kestlikku arengusse. Artik li ga 38 nä hakse ette kultuuri tege laste õigus t e kaitse ja kunstilise eneseväljenduse vabaduse tagamise ning kultuuridevahelise dialoogi ja mõistmise suurendami n e. Üht la si rõhutavad pooled kultuuride rolli rahu ja rahvusliku ühtekuuluvuse säilitamisel. Artik lis 39 sätestatakse nii materiaalse kui ka immateriaalse kultuuripäran d i kaitse, hoidmi n e ja säilitami n e kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja konve n tsioonidega. Samuti tuuakse esile kultuuri - ja loomesektori panus majanduskasvu ja tööhõivesse. Pooled lähtuvad kehtivast rahvusvahelise s t õigusest , hoidmaks ära kultuuriväärtuste ebaseaduslik u impor di , ekspor di ja omandiõiguste üleandmi s e. II osa IV jaotis es käsitletakse k aasav at ja kestlik ku majanduskasv u ja areng ut. Artik lis 40 on väljend atud poolte vajadus edendada kestlikku arengut , minnes üle vähese heitega ja ressursitõhusale majandusele , mis muude eesmärkide kõrval arvestab keskkonnamõõtmega. Soovitakse toetada keskkonnahoidlikku jäätmete ja kemikaalide käitlemist ja vähendada igasugust saastamist, millega toetatakse ÜRO säästva arengu eesmärkide (8, 12) saavutamist . Ühtlasi soodustavad pooled erasektori arengut , meelitamaks ligi ja säilitamaks riigisiseseid ja välisinvesteeringuid, sealhulgas diasporaa investeeringuid , ning tagavad teadusel ja innovatsioonil põhineva konkurentsivõimelise majanduskeskkonna. Artik lites 41 ja 42 nä hakse ette tingimuste loomi n e kaasavate, kestlike ja vastutustundlike investeeringute jaoks majandus- ja institutsiooniliste reformide läbiviimise ning usaldusväärsete finantssüsteemide ja õiguskeskkonna loomise kaudu . Ühtlasi lepivad pooled kokku investeeringute kaitsmise tagamise alased meetmed. Artik lis 43 on loetle tud kaasava ja kestliku majanduskasvu tagamise alaste tegevustena majanduse ümberkujundami n e , liikudes vähesema heitega ja ressursitõhusamatele tootmisviisidele, tarbimisharjumuste muutmi n e, linnastumise väljakutsetega tegelemi n e ning tööhõive- ja sotsiaalsete küsimustega tegelemi n e. Sealjuures rõhutatakse ILO konventsioonides ja protokollides sätestatud standarditest lähtumise olulisust. Artikl is 44 sätestatakse majanduse kestliku ümberkujundamise osana meetmete võtmi n e tootmistõhususe, makromajandusliku ja finantsstabiilsuse suurendamiseks, tööjõu haridusalase ettevalmistuse parandamiseks ja konkurentsivõimeliste väärtusahelate loomiseks. Ühtlasi rõhutatakse keskpankade sõltumatuse olulisust enda poliitikaeesmärkide seadmisel ja rahapoliitika elluviimisel ning infovahetust erinevate ametiasutuste vahel . Artik lis 45 sätestatakse erasektori tugevdamise alased tegevused, mille keskmes on mikro- ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, sealhulgas idufirmad , naiste ja noorte võimestamine ning rahastusele ligipääsu soodustamine . Ühtlasi edendavad pooled dialoogi, soodustavad oskuste edasiandmist ja tehnoloogiasiiret, teevad tööd väärtusahelate täiustamise nimel ning tugevdavad koostööd, et rikastada üksteise kogemusi ja levitada parimaid tavasid põllumajandussektoris. Samuti teevad nad koostööd, et toetada kestliku ja kvaliteetse põllumajandusliku tootmise suurendamise mehhanisme ja raamistikke. Artiklis 46 tunnist atakse kosmose rolli muu hulgas keskkonna, kliimamuutuste, ookeanide haldamise, transpordi, energia, põllumajanduse, mäetööstuse ja metsanduse valdkonnas. Pooled teevad koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes kosmose tsiviilotstarbelisel kasutamisel sellistes valdkondades nagu kosmoseuuringud, ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi rakendused ja teenused (nt ELis Galileo), satelliidipõhiste tugisüsteemide arendamine, Maa seire rakenduste ja teenuste kasutamine ning geoteadus. Artik lis 47 t uuakse esile teadus- ja arendustegevuse tähtsus majandus- ja inimarengu tagamisel ning julgusta takse pooli võtma kasutusele uued teadmised, edendama partnerlust ja koostööd ning suurendama investeeringuid teadus- ja arendustegevustesse. Artikl is 48 rõhuta takse m ajanduskasv u rolli kaasavas ja kestlikus arengus. Pooled lepivad kokku inimväär s e töö tagamise , edendades selleks konkurentsivõimet, digiteerimist, innovatsiooni jmt. Erilist rõhku tuleb sealjuures pöörata väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Artik lis 49 tunnista takse sotsiaals e ja majanduslik u areng u ning keskkonnakaitse vastastiku st sõltuv ust . Pooled rakendavad jätkusuutlikkuse põhimõtteid kõikides tootmis- ja kaubandussektorites ning lähtuvad enda tegevuses ÜRO tegevuskavast 2030 ja säästva arengu eesmärkidest (17) ning alaeesmärkidest. Ühtlasi edendavad pooled kauplemist jätkusuutlikult toodetud toodetega, näiteks vähese CO 2 -heitega või ümbertöödeldud tooted. Pooled arvestavad ka erasektori vabatahtlike kestliku arengu kavadega , mis on seotud muu hulgas tööjõuga, keskkonnaga, elurikkuse kaitsega, metsavarude jätkusuutliku kasutamise ja majandamisega, säästvate püügitavadega ja kauplemisega jätkusuutlikult majandatud kalandustoodetega. Artikl is 50 sätestatakse poolte prioriteedid kaubanduskoostööd, majanduspartnerluslepinguid ja kaubanduskokkuleppeid puudutavates valdkondades. Artiklis 51 puudutab teenuskaubandust. Pooled on ühel meelel, et teenuskaubandus on võimas majanduskasvu ja -arengu edendaja, ning kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO teenuskaubanduse üldlepingust. Artikli tes 52 –53 on sätesta tu d vajad us teha koostööd kaubandustõkete kõrvaldamiseks ja kaubanduskulude vähendamiseks . Pooled lepivad kokku, et nad edendavad kaupade standardimise ja sertifitseerimise valdkonnas tehtavat koostööd; suurendavad koostööd WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu põhimõtete tõhusaks rakendamiseks; täht s ustavad koostööd intellektuaalomandi valdkonnas; kinnitavad usaldusväärsete konkurentsipõhimõtete ja -eeskirjade kehtestamise ja rakendamise vajadust; tunnistavad läbipaistvate riigihangete tähtsust. II osa V jaotis es käsitletakse k eskkonnasäästlikkus t ja kliimamuutus i. Artik lis 54 tunn ista vad pool ed üksmeelselt, et keskkonnaseisundi halvenemine, loodusvarade jätkusuutmatu kasutamine ja kliimamuutused ohustavad kestlikku arengut ning kliima- ja keskkonnakaitse on olulised. Pooled kohustuvad lõimima keskkonna jätkusuutlikkuse ja kliimamuutuste põhimõtted kõikide sektorite poliitikasse , kavadesse ja investeeringutesse , pöörates erilist tähelepanu kohanemisele, katastroofiohu vähendamisele ja toiduga kindlustatusele ning soovivad eriti haavatavates elanikkonnarühmades suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja looduskatastroofidele. Samuti lubavad pooled pöörata tähelepanu just nendele riikidele, mida kliimamuutused kõige ebasoodsamalt mõjutavad , ning leevendada kahju ja kaotusi. Artikl is 55 juhi takse tähelepanu suure elurikkusega piirkondadele ning ökosüsteemide kaitsele ja ökosüsteemipõhimõtete ning looduspõhiste lahenduste edendamisele kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Kerksuse põhimõtet seostatakse maa jätkusuutliku haldamise ja olukorra saavutamisega, kus pinnase seisund enam ei halvene. Pooled kohustuvad vähendama elurikkuste kadu, looma tööhõive võimalusi ning suurendama ökosüsteemi teenuste osutamist, parandades valmisolekut ja kerksust põuariskidega toime tulemiseks. Maaharimisel, kalanduses ja metsade haldamisel kohustuvad pooled rakendama jätkusuutlikku juhtimist. Pooled kohustuvad edendama geneetiliste ressursside kasutamise juurdepääsu kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega. Artiklis 56 tunnist atakse inimtegevuse survet ning ookeanidele ja meredele avaldatavat mõju , samuti kaitse alase koostöö olulisust ka väljaspool jurisdiktsiooni kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsioon i ja selle meetmekavad ega . Pooled tegelevad merede ja ookeanide vastupanuvõime suurendamisega, et säilitada nende võime panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Arendatakse reostuse ja mereprügi kontrolli meetmeid ning käsitletakse kliimamuutuste mõjuga seotud probleeme. Pooled toetavad jätkusuutliku sinimajanduse poliitika elluviimist, et panustada toiduga kindlustatusesse, luua töökohti ja tagada elatusvahendid. Artiklite s 57, 58 ja 59 tõdetakse, et kliimamuutuste kahjulikust mõjust on enim ohustatud just AKV pooled. Pooled kohustuvad rakendama ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Pariisi kokkulepet, sealhulgas viima kõik investeeringud kooskõlla Pariisi kokkuleppega, et saavutada seatud eesmärgid. Pooled keskenduvad kõige haavatavamate riikide, sealhulgas väikes te areneva te saarerii kide , madalal paikneva te rannikurii kide , vähim arenenud riikid e ja merepiirita arengurii kide toetamisele . Lepitakse kokku riiklike tegevuskavade koostamises, rakendamises ja elluviimise seires, kusjuures võetakse arvesse poolte ühist, kuid ka diferentseeritud vastutust ja suutlikkust kooskõlas tingim ustega, mis erinevad riigiti. Pooled lubavad tegeleda kliimamuutustest tingitud julgeolekuohuga. Artik li tes 60 ja 61 toovad pooled esile looduskatastroofide kahjulikku mõju kestlikule arengule ning töötavad välja vastupanuvõime suurendamise strateegiad. Ühtlasi lepitakse kokku varajases ja koordineeritud reageerimises looduskatastroofidele. II osa VI jaotis es käsitletakse r änne t ja liikuvus t. Artik liga 62 edenda takse poolte vahel rände- ja liikuvusalast koostööd korrapärase rändedialoogi käigus kooskõlas EL i rändepoliitika alaste põhimõtetega . Eesmärk on vältida ebaseadusliku rände kahjulikku mõju ning edendada rahvusvahelis t õigust osa lis te riikides. Osa lis ed võtavad kohustuse hallata rännet tulemuslikult selle kõikides aspektides, mis tähendab nii piirihalduse edendamist ebaseadusliku rän de takist amiseks , inimeste smugeldamist kui ka inimeste transiiti läbi osa lis te riikide. Lepinguosa lise d võtavad kohustuse austada rändajate väärikust ja kaitsta inimõigusi. Artik li 63 eesmärk on edend a da poolte vahel seaduslikku rännet, sh tööränne t ja korduvrännet , kooskõlas osa lis te riigisisese pädevusega ja arvestades tööturu vajadusi ning taas integratsiooni oma päritoluriiki, et arendada ja edendada riikide majandust. Samuti käsitletakse artikl is koostööd teadusprojektide, investeerimis- ja töövõimaluste vallas ning töörände strateegiate hindamisel. Lepinguga ei kaasne kohustust lubada kolmandate riikide kodanikke tööturule, liikmesriigil kohustus osaleda seadusliku rände kavades kolmandate riikidega ning seadusliku rände ja töörände kavasid töötatakse välja liikmesriikide vajadusi ja õigusakte arvestades. Artik lis 64 nä hakse ette jõupingutused tõhusa integratsioonipoliitika väljatöötamise jaoks, mis tagab seaduslikult riigi territooriumil viibivate isikute lõimumise tööturu ja kohaliku kogukonnaga. Pooled kohustuvad taoliste isikute õiglase kohtlemise eest hea seisma. Artikl i 65 eesmärk on edendada koostööd rände ja arengu valdkonnas , mille raames toetatakse päritoluriike majanduskasvu, töövõimaluste ja investeeringute vallas ning tehakse koostööd tingimuste loomisel, et vähendada nn ajude äravoolu kahjulikku mõju päritoluriikide arengule. Artik lis 66 on esile toodud diasporaa mitmekülg n e roll päritoluriikide arengus. Artikkel 67 puudutab soodsate, turvaliste ja kiirete rahaülekannete võimaldamist. See aitab kaasa tootlike riigisiseste investeeringute tegemisele, kasutades ka uusi tehnoloogialahendusi ja innovaatilisi vahendeid. Koostööd tehakse selleks, et vähendada rahaülekannete tehingukulusid, mis on kooskõlas rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidega , ning täiustada õigusraamistikke, et oleks võimalik rohkem kaasata ebatraditsioonilisi/uusi teenusepakkujaid . Artik lis 68 kirjelda takse lõuna-lõuna suunalise rände tähtsust, viidates samas sellega kaasnevatele probleemidele. Ühtlasi avaldatakse toetust majandus- ja sotsiaalarengu edendamisele päritolu , transiidi - ja sihtriikides. Artikl is 69 käsitletakse rände, sealhulgas sundrände seost looduskatastroofide, kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega. Artikli kohaselt võtavad lepingu osalised kasutusele meetmeid, et tegeleda põgenike vajadustega, võttes vastu strateegiaid looduskatastroofide, kliimamuutuste ebasoodsate mõjude ja keskkonnaseisundi halvenemise leevendamiseks, nendega kohanemiseks ja neile vastu panemise võime suurendamiseks kõikidel asjakohastel tasanditel, sealhulgas piirkondadevahelisel tasandil. Siinkohal on oluline välja tuua, et rahvusvahelise kaitse kontekstis on põgenik inimene, kes on sunnitud lahkuma oma kodakondsusjärgsest riigist või alalisest asukohast mõne erakorralise sündmuse (nt relvakonflikti, üldise vägivalla, inimõiguste rikkumise, looduskatastroofi) või tagakiusukartuse tõttu. Kui selline põgenik ei ületa rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiri, siis on tegemist sisepõgenikuga. Antud kontekstis on sõnakasutus vastuvõetav, kuid tuleb selgelt eristada , et 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon ja selle 1967. aasta New Yorgi protokoll ei käsitle looduskatastroofidest või kliimamuutusest tingitud põgenikke rahvusvahelise kaitse subjektidena . Artikli tes 70 ja 71 kinnitavad lepingu pooled kohustust võidelda ühiselt ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse vastu. Meetmed, mida kohaldatakse rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise takistamiseks, peavad järgima rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise, eelkõige seda täiendava maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava s protokollis sätestatud nõudeid ( Artiklis 71). Artik lis 72 sätestatakse i nimkaubanduse vastu võitlemisel pool te kohustus järgida eeskätt rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendavas naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokollis sätestatud nõudeid. Arti kliga 73 nä hakse ette integreeritud piirihalduse edendami n e ühes teabe kogumise ja jagamisega. Artikli tes 74 ja 75 ning lisa s I reguleeri takse poolte kodanike tagasisaatmist, tagasivõtmist ja taas integratsiooniabi andmist. Kehtiv a Cotonou leping uga juba nä hakse ette oma riigi kodanike tagasivõtmise kohustus (art 13 lg 5 punkt c). Lepingu ja siinse te sätetega korratakse rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust. Need sätted on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ ja tuginevad üldistele nõuetele, mis on kehtestatud EL i tagasivõtulepingutes. Kuigi oma riigi kodanike tagasivõtmise kohustus on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõte, sätestatakse lepinguga pooltele kohustus aidata kaasa oma riigi kodanike dokumenteerimisele ja nende isikutuvastamisele. Täpsemalt on kodanike tagasisaatmist, tagasivõtmist ja taas integratsiooniabi andmise korda selgitatud lepingu lisa I juures. Artik lis 76 käsitletakse pagulasi ja teis i põgenikke ning nende kaitse ja väärikuse tagamist. Eestis kehtib Euroopa Liidu ülene rahvusvahelise kaitse õigustik ning siseriiklikult reguleerib valdkonda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. Pagulasstaatuse andmine tugineb 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonil ja seda täiendaval 1967. aasta New Yorgi protokollil. Konventsioonis on sätestatud, kes on pagulane ning mis alustel pagulasstaatust antakse. Samuti kehtestatakse tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte, mis keelab inimest tagasi saata kohta, kus võib olla oht tema elule või inimväärikusele. Alates 1951. aastast on rahvusvahelise kaitse andmise aluseid laiendatud. Lisatud on eraldi täiendava kaitse staatus ning koos pagulase staatusega loetakse neid rahvusvahelise kaitse saajateks. Artikliga ei kaasne Eestile uusi kohustusi. Lepingu III osa s käsitletakse ü lemaailmse i d lii te ja rahvusvaheli st koostöö d. Artik lis 77 toonita takse poolte vahelise ühistel väärtustel – rahu, demokraatia, inimõigused, õigusriik, sooline võrdõiguslikkus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja võitlus kliimamuutustega – põhineva rahvusvahelise koostöö olulisust enda huvide kaitsmisel. Artik lis 78 sätestatakse reeglite l põhi neva rahvusvahelise korra järgimi n e , mille keskmes on ÜRO. Ühtlasi seavad pooled eesmärgiks üleilmse juhtimise tugevdamise ning vastavate institutsioonide ajakohastamise. Artik lis 79 sea takse eesmärgiks ühiste seisukohtade koostami n e rahvusvahelistes organisatsioonides ühes vastavate koordinatsioonitegevustega. Artik liga 80 nä hakse ette rahvusvaheli n e koostöö lepingu II osas kindlaks määratud strateegilistes küsimustes ja valdkondades, juhul kui pooled peavad seda vajalikuks, sealhulgas rahu ja julgeoleku, demokraatia, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse, kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, keskkonna jätkusuutlikkuse ja kliimamuutuste valdkondades. Oma tegevuses järgitakse rahvusvahelisi norme ja lepinguid. Lepingu I V osa s käsitletakse k oostöö- ja rakendamisvahend ei d . Arti kliga 81 nä hakse ette lepingu eesmärkide saavutamiseks nii rahalis te kui ka mitterahalis te vahendite kaasami n e. L epitakse kokku vajaduse korra l koostöövahendite kohandamises, et need vastaksid riigi, piirkonna, mandri ja piirkondadevahelisel tasandil kindlaks määratud eri riikide ja piirkondade eesmärkidele ja prioriteetidele. Pooled kinnitavad ka tahet järgida arengu tõhususe põhimõt teid – partnerriikide omalus arengueesmärkide saavutamisel, kaasav partnerlus, keskendumine tulemustele, läbipaistvus ja vastastikune aruandekohustus. Artik lis 82 rõhuta takse EL i tahet tugevdada arengukoostöö vahendeid kooskõlas E L i sisereeglite ja -menetlusega , et saavutada kestlik areng, kaotada vaesus ning võidelda keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste vastu. Sealjuures lepitakse kokku, et vahendid suunatakse mõjususe tõttu eelkõige kõige enam abi vajavatele riikidele konkreetsete probleemidega toimetulemiseks. EL toetab Aafrika, Kariibi piirkonna ja Vaikse ookeani piirkonna riikides elluviidavaid programme ning panustab piirkondlikku, piirkondadevahelisse ja mandritevahe lisse koostöösse ja algatustesse . Tä psustatakse koostöö vormid ja vahendite kasutami ne ning ka eelarvetoetuse üle otsustamise printsiibid . Pooled kohustuvad tegema koostööd rahaliste vahendite liikumise prognoositavuse ja turvalisuse parandamiseks ning paranda ma arengukoostöö juhtimist ja elluviimist. Artik lis käsitletakse ka poolte programmitöö korraldust, et võimalikult varases etapis oleks kaasatud kõik asjakohased osa lis ed, sh riiklikud asutused, kohalikud omavalitsused, piirkondlikud, mandri ja rahvusvahelised organisatsioonid ning parlamendid, kodanikuühiskond, erasektor ja muud sidusrühmad. Vajaduse korra l viiakse programmitöö ajaliselt vastavusse toetusesaajate strateegiatsüklitega ning luuakse konkreetne, kohandatud mitmeaastane koostööraamistik. Lisaks sätestatakse, et pooled võivad korraldada sobival ajal rahaliste vahendite haldamise ja mõju läbivaatamise, et parandada abi planeerimise ja vahendite eraldamise tõhusust. Parandatakse dialoogi ja koostööd ka rahaliste vahendite usaldusväärsel kasutamisel , tehes vajaduse korra l koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga. Vahendid lepingus sätestatud eesmärkide elluviimiseks saadakse ELi eelarvest ja Euroopa Investeerimispangalt, samuti lepingupoolte riiklikelt arengupankadelt või finantsasutustelt. Artik l is 83 sätestatakse , et AKVRO liikmed parandavad riigisiseste ressursside kasutuselevõttu, mille abil nad saaksid riigi arenguks ja reformide elluviimiseks ka riigisiseseid vahendeid kasutada. Näiteks ajakohastatakse maksusüsteeme, täiustatakse maksupoliitika, tõhusama maksukogumise ning tugevdatud ja reformitud maksuhalduse kaudu riigile tulude kogumist. Suurendatakse maksusüsteemide õiglust, läbipaistvust, tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas laiendatakse maksubaasi, suurendatakse avaliku sektori kulutuste tõhusust ja tulemuslikkust. Lõikes 3 sätestatakse, et lepingupooled tegelevad ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemisega ning te evad koostööd kaotatud vara ja kapitali sissenõudmisel ning vara tagastamisega seotud heade tavade tugevdamisel. Võetakse korruptsiooni-, pettuse- ja rahapesuvastaseid meetmeid ning maksumeetmeid, et vähendada maksustamise vältimist, maksudest kõrvalehoidmist ja muid kahjulikke maksutavasid. Oluline on seejuures teha rahvusvahelist koostööd, täiustada riigisisest regulatsiooni, suurendada haldussuutlikust ja tõhustada infovahetust. Ka lõikes 4 korratakse koostöö olulisus t , eriti mis puudutab head finantsjuhtimist ja head maksuhaldustava, läbipaistvust ja aruandekohustust. Lepitakse kokku, et rahvusvahelistel foorumitel tehakse rahvusvahelistes maksuküsimustes koostööd. Artiklis 84 sätestatakse erasektori rahavoogude olulisus arengukoostöös. Soov on töötada välja poliitika ning vajaduse korra l tugevdada õigusraamistikku ja reguleerimisvahendeid, et viia erasektori stiimulid paremini vastavusse üldistes huvides olevate eesmärkidega. Tehakse koostööd kestlike ja vastutustundlike investeeringute kaasamiseks ning julgustatakse erasektorit osalema partnerina, et investeerida kestliku arengu jaoks olulistesse valdkondadesse. Erasektori vahendite kaasamiseks kombineeritakse erinevaid võimalusi, nt toetusi, laene ja tagatisi. Lõikes 3 käsitletakse rahaülekannete lihtsustamist ühes vastava läbipaistva õigusraamistiku loomisega , kuna see on kestliku arengu oluline rahastamise võimalus. Samuti luua kse uuenduslikud ja soodsad ülekandelahendused ning j ulgustatakse välja töötama innovaatilisi finantstooteid . Artik lis 85 sätestatakse võla jätkusuutlik u tase me tagamise olulisus pikas perspektiivis , rakendades selleks koordineeritud poliitikat. Lepitakse kokku, et riikidel aidatakse parandada võlajuhtimise suutlikkust ning töötada välja keskpikad ja pikaajalised võlastrateegiad. Rõhutatakse võlgnike ja võlausaldajate koostöö tähtsust võlakriiside vältimisel ja lahendamisel, dialoogi ja teabevahetuse tõhustamist ning läbipaistvuse suurendamist, et võla jätkusuutlikkuse hindamine ja analüüs põhineksid põhjalikel, objektiivsetel ja usaldusväärsetel andmetel. Samuti tunnustatakse rahvusvaheliselt heaks kiidetud võlakergendusalgatusi, mille kaudu leevendada AKVRO liikmete võla teenindamise koormust. Lepingu V osa s käsitletakse lepinguga seonduvat i nstitutsionaal s e t raamistik k u. Artik liga 86 loovad pooled ühisinstitutsioonidena poolte minist r ite nõukogu, suursaadikute ja kõrgemate ametnike komitee ning parlamentaarse ühi s assamblee koos vastava koordinatsioonimehhanismiga . Ühtlasi loovad pooled iga piirkondliku protokolli jaoks eelpool nimetatuga sarnased ühisinstitutsioonid. Artik liga 87 nähakse ette poolte õigus korraldada kooskõlastatud riigipeade või valitsusjuhtide kohtumisi. Artikli tega 88 – 90 sätesta takse AKVRO-EL i ministrite nõukogu , suursaadikute ja kõrgemate ametnike komitee ja parlamentaarse assamblee koosseis, kohtumiste sagedus, mandaa t ja protseduurireeglid. Artikl iga 91 võimalda takse korraldada piirkondlike protokollide poolte vahelisi tippkohtumisi. Artikli tes 92 – 94 sätesta takse kolme piirkondliku protokolli jaoks ministrite nõukogu, ühiskomiteede ja parlamentaarsete assambleede loomi n e, nende mandaa t ja protseduurireeglid. Artik lis 95 nähakse ette sidususrühmade kaasamise alase d tegevused. Lepingu V I osa s on toodud lepingu l õppsätted . Artikl i 96 kohaselt kohaldatakse lepingut ühelt poolt ELi lepingu ja ELi toimimise lepinguga hõlmatud territooriumil lepingus sätestatud tingimuste kohaselt ja teiselt poolt AKVRO liikmete territooriumil. Artikl i ga 97 sätestatakse , et ühe või mitme ELi liikmesriigi ja ühe või mitme AKVRO liikme vahelised lepingud, konventsioonid, kokkulepped ja korrad ei takista lepingu rakendamist. Juhul, kui liikmesriikide ja AKVRO liikmete vahelistes lepingutes, konventsioonides, kokkulepetes või kordades sätestatu on vastuolus lepinguga, on lepingus sätestatu ülimuslik . Artik lis 98 käsitletakse nõusolekut olla lepinguga s eotud , lepingu jõustumist ja ajutist kohaldamist . Leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil EL ja selle liikmesriigid ning vähemalt kaks kolmandikku AKVRO liikmetest on viinud lõpule asjaomased sisemenetlused ja edastavad lepinguhoidjale, ELi nõukogu p easekretariaati kirja, milles väljenda vad nõusolekut olla lepinguga seotud . Artikli kohaselt võivad Euroopa Liit ja AKVRO liikmed kohaldada lepingut kuni lepingu jõustumiseni kas tervikuna või osaliselt ajutiselt. Ajutine kohaldamine algab alates sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesest päevast, mil Euroopa Liit ja AKVRO liikmed teatasid ELi nõukogu peasekretariaadile ajutise kohaldamise jaoks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest. Arti klis 99 selgita takse lepingu kestust ja läbivaatamist. Leping kehtib esialgu 20 aastat. S eda pikendatakse üks kord automaatselt viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui pooled teevad enne algse kehtivusaja lõppu ühisel kokkuleppel otsuse leping lõpetada või se lle kehtivust pikendada. Kolm aastat enne algse kehtivusaja lõppu alustavad pooled dialoogi, et vaadata läbi sätted, mis hakkavad reguleerima nende suhteid tulevikus. Lepingu või selle lisade muutmise ettepanekud võivad pooled esitada AKVRO-ELi ministrite nõukogule hiljemalt kuus kuud enne AKVRO-ELi ministrite nõukogu asjaomast kohtumist. Kõik muudatusettepanekud peavad saama AKVRO-ELi ministrite nõukogult heakskiidu ja need jõustuvad – sarnaselt lepingu jõustumisega – sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil EL ja selle liikmesriigid ning vähemalt kaks kolmandikku AKVRO liikmetest on viinud lõpule asjaomased sisemenetlused ja and nud ELi nõukogu peasekretariaati hoiule kirja, milles väljendatakse nõusolekut olla lepingumuudatusega seotud . Piirkondlike protokollide muutmise ettepanekud võivad pooled esitada vastavale piirkondlikule ministrite nõukogule ja AKVRO-ELi ministrite nõukogule hiljemalt 120 päeva enne vastava piirkondliku ministrite nõukogu asjaomast kohtumist. Protokolli muudatused peavad saama vastava piirkondliku ministrite nõukogu heakskiidu ja need jõustuvad nõusoleku andmise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval. Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 kehtivuse lõppemise järgselt alustavad pooled kuue kuu jooksul läbirääkimisi, et vaadata läbi lepingu ja selle protokollide strateegilised prioriteedid ning teha muud vajalikud muudatused. Uue lepingu läbirääkimiste korral on AKVRO-ELi ministrite nõukogul õigus võtta vajalikke üleminekumeetmeid kuni sellise lepingu jõustumise või ajutise kohaldamiseni. Artik lis 100 käsitletakse lepingu lõpetamist. EL ja selle liikmesriigid võivad lepingu lõpetada iga AKVRO liikme suhtes ja iga AVKRO liige võib lepingu lõpetada ELi ja selle liikmesriikide suhtes. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast seda, kui lepingu hoiulevõtja ELi nõukogu peasekretariaat on saanud kätte kirjaliku teate lepingu lõpetamise kohta. ELi nõukogu peasekretariaat saadab kirjaliku teate tõestatud ärakirja AKVRO sekretariaadile. Artikl is 101 käsitletakse poolte kohustuste täitmist ning lepingu tõlgendamisküsimuste ja vaidluste lahendamist. Lepingu tõlgendamisega seotud küsimused lahendatakse konsultatsioonide teel AKVRO-ELi ministrite nõukogus, spetsiaalses allkomitees või muu asjakohase mehhanismi kaudu. ELi ja selle liikmesriikide ning AVKRO liikme vahelised erimeelsused lahendatakse eelkõige partnerlusdialoogi raames. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel teatavad EL ja selle liikmesriigid või AVKRO liige sellest teisele poolele, püüdes põhjaliku uurimise kaudu jõuda 90 päeva jooksul pooltele vastuvõetava lahenduseni. Kui viidatud aja jooksul lahenduseni ei jõuta, alustavad pooled struktureeritud konsultatsioone. Kui ka konsultatsioonide käigus 120 päeva jooksul mõlemale poolele vastuvõetava lahenduseni ei jõuta, on kohustuse mittetäitmisest teatanud poolel õigus võtta proportsionaalseid meetmeid, sh lepingu rakendamine osaliselt või täielikult peatada. Võetavad meetmed peavad olema seejuures kooskõlas rahvusvahelise õigusega, proportsionaalsed lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega ning häirima lepingu toimimist võimalikult vähe. Juhul kui lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel on tegemist lepingu artiklis 9 (inimõigused, demokraatia ja õigusriik) või lepingu artiklis 18 (massihävitusrelvade leviku tõkestamine) sätestatud olulise osa rikkumisega, püüavad pooled põhjaliku uurimise kaudu jõuda pooltele vastuvõetava lahenduseni 60 päeva jooksul . Kui sellest ei piisa, peavad pooled struktureeritud ja süstemaatilisi konsultatsioone. A sjakohaseid meetmeid on poolel õigus kasutusele võtta, kui konsultatsioonide käigus ei jõuta lahenduseni 90 päeva jooksul. Kui üks pool leiab, et olulise osa rikkumise puhul on tegemist eriti pakilise juhuga, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid viivitamata, ka ilma eelneva konsulteerimiseta. Seejuures kaasatakse artiklite 9 ja 18 olulise osa rikkumise korral konsultatsioonidesse poolte kokkuleppel ka spetsiaalne ühiskomitee, kuhu kuulub võrdne arv ELi ja AKVRO liikmete esindajaid. Artikl is 102 sätestatakse uute ELi liikmesriikide lepinguga ühinemise kor d . Iga uus ELi liikme s riik saab alates ELiga ühinemise kuupäevast lepingu pooleks ühinemisakti vastava sätte alusel. Sätte puudumisel ühineb liikmesriik lepinguga , andes ühinemisakti hoiule ELi nõukogu peasekretariaadile. Artikl i 103 kohaselt võib lepingu eesmärkide saavutamiseks anda kolmandatele osalejatele lepingu alusel loodud ühisinstitutsioonides vaatleja staatuse vastava institutsiooni otsuse alusel. Artik lis 104 sätestatakse , et leping on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, iiri, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Aafrika piirkondlik protokoll. Protokolli I osa s sätestatakse üldise ELi ja selle liikmesriikide ning Aafrika piirkonna AKVRO liikmete k oostööraamistik . Art ikl is 1 sätestatakse protokolli kohaldamise ja poolte vaheliste suhete üldpõhimõtted . Kooskõlas lepingu artikliga 6 on protokoll siduv EL ile ja selle liikmesriikidele ning Aafrika piirkonna AKVRO liikmetele . Artikl is 2 sätestatakse poolte strateegilised prioriteedid ja nimeta takse peamised tegevusvaldkonnad: kaasav ja kestlik majanduskasv ja areng; inim- ja sotsiaalne areng; keskkond, loodusvarade majandamine ja kliimamuutused; rahu ja julgeolek; inimõigused, demokraatia ja valitsemine; ränne ja liikuvus. Artikl is jä e t akse pooltele vabadus leppida kokku ka muudes tegevusvaldkondades. Artik liga 3 toeta takse Aafrika ja ELi vahelisi ühendusi, strateegilisi sidemeid, lõimumist ja koostööd, lähtudes muu hulgas Aafrika Liidu (AL) tegevuskavast aastani 2063. Samuti toetavad pooled piirkondlikku majanduslikku integratsiooni Aafrikas ning ALi ja teisi piirkondlikke organisatsioone rahu, julgeoleku, demokraatia ja valitsemise edendamisel. Lisaks võivad pooled mandriüleste ja piirkondade vaheliste küsimuste lahendamisel teha koostööd ka nende Aafrika riikidega, kes ei ole lepingu pooled. Artik lis 4 sätestatakse protokolli institutsionaal n e raamistik. Protokolliga loodud ühisinstitutsioonid on Aafrika ja ELi ministrite nõukogu, Aafrika ja ELi ühiskomitee ning Aafrika ja ELi parlamentaarne assamblee. Ühisinstitutsioonide koosseisu ja ülesandeid käsitle takse lepingu artikli tes 92 – 94. Artikliga 5 nähakse ette asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimi n e, sh protokolli rakendamiseks vajaliku teabe kogumi n e ja protokolli rakendamisega kursis hoidmi n e. Artiklis 6 käsitletakse protokolli rakendamist, järelevalvet, läbi vaatamist ja muutmist. Protokolli muutmine toimub kooskõlas lepingu artiklis 99 sätestatud piirkondlike protokollide muutmise k orraga . Protokolli II osa s on välja toodud p eamised koostöövaldkonnad . II osa I jaotis es käsitletakse koostööd kaasava ja kestlik u majanduskasv u ning areng u teemadel. Artik liga 7 kohustuvad pooled edenda ma kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ja tegema koostööd suutlikkuse suurendamiseks kliimamuutuste leevendamisel ja keskkonnariskide vähendamisel kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkide ja tegevuskavaga aastani 2030. Tootmises ja tarbimises kavandatakse suunamuutust, et edendada kliimale vastupanuvõimelisi taristuid, taastuvenergiat ja puhtaid tehnoloogiaid, jäätmete ja kemikaalide keskkonnahoidlikku käitlemist ning integreeritud veemajandust. Soovitakse majanduskasv siduda lahti keskkonnaseisundi halvenemisest ja võimaldada järk-järgult üleminekut ringmajandusele. Artiklis 8 sätestatakse majanduse juhtimise põhimõtted. Suurendada tuleb makromajanduslikku stabiilsust ja ellu viia struktuurireforme. Stabiilne majanduskeskkond aitab kaasa erasektori arengule, investeeringute elluviimisele ja töökohtade loomisele. Lepingupooled toetavad majanduse hea juhtimise põhimõtteid, parandavad riigi rahanduse juhtimist, valitsemissektori võla jätkusuutlikkust, tugevdavad statistikasüsteeme ning järelevalvemehhanisme. Olulised on nii läbipaistev eelarve täitmine, tõhusad kontrollisüsteemid kui ka konkurentsivõimeline, läbipaistev ja aruandekohustusega riigihankesüsteem. Artiklis 9 sea takse eesmärgiks tööturu vajaduste ja tööjõu oskuste parema vastavuse saavutami n e haridusse investeerimise, oskuste edendamise ja suutlikkuse tõstmi s e kaudu. Suurt tähelepanu pööratakse sealjuures haridusasutuste kvaliteedi tõstmisele, sealjuures digioskuste alase õppekava edendamis ele. Samuti seistakse hea soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtete kaitsmise eest. Artiklis 10 sätestatakse poolte kohustused ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskliima edendamis e l . Konkurentsi soodustamiseks lubatakse täiendada vastavaid õigusraamistikke, lihtsustada ettevõtluseeskirju ja -protsesse ning lihtsustada/ühtlustada haldusformaalsusi. Tagatakse tulemuslikud ja läbipaistvad maksusüsteemid ning suurendatakse tolliasutuste rolli kaubanduse lihtsustamises , arvestades pettuse ja muude rikkumiste vastu võitlemiseks kehtestatud normide täitmisega. Eesmärk on ka suurendada tööturuasutuste tõhusust ja tulemuslikkust, sh on oluline leida tasakaal paindlikkus e ja töötajate kaitsmise vahel. Toetatakse finantssektori reforme, millega parandada juurdepääsu rahastamisele ja finantsteenustele, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE ) jaoks, mis on majanduskasvu vedaja d . Edendatakse finantsturgude arengut, kapitaliturgude lõimimist ning finantsteenuste osutajate vahelist konkurentsi, et arendada välja elujõuline pangandussektor ja pangandusväline finantssektor ning tugevdada mobiilseid ja digitaalseid finantsteenuseid. Samuti tehakse koostööd rahvusvaheliste standardite rakendamisel, et tagada avatud turud, tarbijate kaitse ning suurem juurdepääs mobiilsetele teenustele. Ettevõtjatele ja investoritele jagatakse infot ärivõimaluste kohta, toetatakse avaliku ja erasektori dialoogi, ettevõtjate võrgustike loomist ning äripartnerluse arendamist. Edendatakse avaliku sektori asutuste suutlikkust, et parendada ettevõtluskeskkonda ja investeerimiskliimat, sh pakkudes koolitusi ning jagades omavahel teadmisi. Artikl i 11 alusel toetavad pooled Aafrika infrastruktuuride arengukavast lähtuvalt energia- ja transporditaristute, info - ja kommunikatsioonitehnoloogia ja digitaalse ühenduvuse arendamist. Samuti teevad pooled koostööd majanduse ümberkujundamist toetavate projektide väljatöötamise ja vajalike investeeringute leidmise valla s . Artiklis 12 sätestatakse tugevam koostöö intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, muu hulgas vastava õigusraamistiku väljatöötamisel ja kaitse tagamisel. Ühtlasi seatakse eesmärgiks nii Aafrika kui ka Euroopa põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste registreerimise ja kaitsmise alase suutlikkuse tõstmine ning meetmete võtmine Aafrika Liidu vastava strateegia rakendamisel. Artiklis 13 käsitletakse poolte koostööd kestlike ja vastutustundlike investeeri ngute edendamisel . Investeerimist soodustatakse õigusaktide, reguleerimise ja poliitikameetmete abil, mis töötatakse välja läbipaistvalt koostöös avaliku ja erasektoriga ning sidusrühmadega. Lepinguga kohustuvad pooled ka parandama välisinvestorite teadmisi kohalike investeerimistingimuste kohta ja edendama ärikontakte ning ühisettevõtete ja -investeeringute tegemist. Ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja vastutustundliku ettevõtluse printsiipide edendamiseks pakutakse toetavaid poliitikaraamistikke, et ettevõtjad rakendaks vastavaid tavasid, ning toetatakse rahvusvaheliste standardite – ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele ning ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvahel iste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta – järgimist . Eesti investeeringute kaitse tegevuskava aastateks 2021–2030 kohaselt, arvestades Aafrika majanduse kaalukuse suurenemist nii globaalses kontekstis kui ka Eesti jaoks ning Eesti soovi pääseda nendes regioonides paiknevate riikide turgudele, on üks majanduskoostöö ja investorite kaitse eeldus test just investeeringute kaitse lepingute kasutamine. Artiklis 1 4 sätestatakse Aafrika kaasava ja kestliku industrialiseerimise alased eesmärgid ja meetmed. Arti kliga 15 s ätestatakse Aafrika erasektori arendamise tingimused ja tegevused, mille seas nähakse Aafrika ja ELi erasektori struktureeritud dialoog i . Artikli ga 16 nähakse ette WTO reeglite põhise poolte vaheliste kauplemisvõimaluste ja kaubandusvoogude suurendamis t . Pooled lepivad kokku, et e dasine kaubanduskoostöö peab tuginema majanduspartnerluslepingutele ja kehtivatele sooduskaubanduse kordadele. Pooled toetavad Aafrika mandri vabak a ubanduspiirkonna rakendamist. Pooled lubavad toetada Aafrika riikide lõimimist regionaalsetesse ja globaalsetesse väärtusahelatesse. Toetatakse tarbetute tehniliste kaubandustõkete vähendamist. Arendatakse rahvusvahelisi standardeid ja suurendatakse läbipaistvust. Artiklis 17 määratle takse p oolte tegevused põllumajanduse valdkonnas, kus p ooled kohustuvad tegema koostööd kestliku ja kvaliteetse põllumajandusliku tootmise suurendamiseks, et edendada toi duga kindlustatust, parandada elatusvahendeid, luua inimväärseid töökohti, täiustada väärtusahelaid ja suurendada sissetulekuid. Ühtlasi kohustuvad pooled muu hulgas tõhustama kliimamuutustele vastupanuvõimelisi tavasid, edendama loodusvarade ja ökosüsteemiteenuste säästvat majandamist ning suurendama põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide võimet panna vastu kliima- ja keskkonnariskidele ning välistele vapustustele. Lisaks teevad p ooled koostööd, et parandada põllumajandustoodete tootjate, töötlejate ja eksportijate võimalusi pääseda eri tasandi turgudele, suurendada suutlikkus t sellistes valdkondades nagu sanitaar- ja fütosanitaarstandardid, õiglase kaubanduse kavad põllumajandustoodete töötlemise jaoks ning juurdepääs teenustele, põllumajandusalasele nõustamisele ja asjaomasele tehnoloogiale. Artiklis 18 määratle takse p oolte tegevused kariloomad e ja naha valdkonnas, kus võetakse endale kohustus teha koostööd, et edendada muu hulgas kestlikku loomakasvatust, karjatamist ja piiriülest rändkarjatamist, arendada kariloomade väärtusahelaid ning toetada loomsete saaduste töötlemist ja säilitamist, nendega kauplemist ja nende arendamist, võttes arvesse keskkonnasäästlikkust, võimet panna vastu kliimamuutustele, sotsiaal-majanduslikku arengut ja kaasavat majanduskasvu , ning tegeleda piiriülestest loomataudidest tulenevate riskidega, tugevdades seiremehhanisme ja piiriülest epidemioloogilist koostööd. Artikli ga 19 kohusta takse pooli edendama säästvat mere- ja siseveekalandust, et luua töökohti ja sissetulekut, võidelda vaesuse vastu ning parandada toiduga kindlustatust ja toitumist. Pooled võtavad endale kohustuse suurendada ka sotsiaalset ja majandusliku kasu, mida toob väiksemahuline kalapüük, sh käsitöö n duslik püük, luues kestlikke kalanduse väärtusahelaid. Täiendavalt teevad p ooled koostööd , arendamaks kestlikku vesiviljelust merel ja siseveekogudel. Artiklis nimetatud tegevused edendavad ÜRO säästva arengu 14. eesmärgi saavutamist. Artikli ga 20 se atakse loodusvarade kasutamise suveräänsuse printsiibist lähtudes eesmärgiks mäetööstuse sektori edendamine Aafrika riikide kestliku majanduse ümberkujundamise osana. Ü ht lasi seatakse eesmärgiks parandada juurdepääs u ammenduvatele loodusvaradele õiglasel ja vastutustundlikul viisil, edendada Aafrika ja ELi ettevõtete kestlikku kaubandust ning töötada välja ja ühtlustada vastavat õigusraamistikku. Samuti soovivad pooled edendada asjakohaseid mineraalide vastutustundliku ja kestliku kaevandamise alaseid algatusi ning juhinduvad OECD hoolsuskohustuste suunistest. Artiklis 21 sätestatakse kestliku tootmise edendamise põhimõtted Aafrikas. Artiklis 22 kirjelda takse meetmeid, mis toetavad elujõulise ja tugeva teenustesektori väljakujunemist , lähtudes sealjuures WTO teenustekaubanduse üldlepingust. Artiklis 23 sätestatakse jõupingutused nüüdisaegse, turvalise ja kestliku transpordisüsteemi välja arendamiseks nii Aafrika piires kui ka Aafrika ja ELi vahel. Sealjuures nähakse ette vastavate eeskirjade väljatöötamine, taristu arendamist toetavate investeeringute soodustamine ja ühtse Aafrika lennundusturu loomine. Artikli ga 24 nähakse ette meetmed energia valdkonnas nii tootmise, kättesaadavuse, julgeoleku kui ka turgude reguleerimise kontekstis. Sealjuures on rõhk säästva energia tarbimise suurendamisel ja CO 2 heitmete vähendamisel. Artiklis 25 keskendu takse IKT ja digimajanduse , sealhulgas vajaliku õigusraamistiku edendamisele ja potentsiaali ärakasutamisele kaasava majanduskasvu ja ümberkujundamise saavutamiseks. Artiklis 26 kirjelda takse tegevusi, mis on seotud poolte vahelise koostööga turismisektoris. Sealjuures rõhutatakse kestliku arengu ja investeeringute olulisust. Samuti pööratakse tähelepanu kultuuripärandi ja looduskaitse alastele tegevustele. Artikli tes 27 ja 28 sätesta takse poolte vahelise teaduse ja tehnoloogia alase koostöö tugevdami n e , edendamaks sotsiaal-majanduslikku arengut ja suurendamaks konkurentsivõimet. Pooled seavad eesmärgiks vahendite suunamise teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning teadustaristute aredamise. Ühtlasi toetatakse Aafrika ülikoolide, instituutide ja teaduskeskuste võimekuse tõstmist ning soodustatakse poolte vahelist akadeemilist dialoogi. Artikli 29 kohaselt rakendavad pooled kosmoseteaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni tsiviilotstarbel kestliku arengu edendamiseks, eelkõige sellistes valdkondades nagu kosmoseuuringud, sateliitnavigatsioonisüsteemid, Maa seire ja geoteadus. Artikli 30 kohaselt pingutavad pooled, et kaotada 2030. aastaks vaesus kõikides selle vormides, võidelda ebavõrdsuse vastu, saavutada sooline võrdõiguslikkus ning luua tingimused, et kõik saaksid elada inimväärset elu, osaleda demokraatlikus elus ja panustada aktiivselt kestlikku majanduskasvu. Investeeritakse inimkapitali, et suurendada tootlikkuse ja ettevõtluse edendamiseks noorte tööalast konkurentsivõimet. Artiklis 31 sätestatakse sarnaselt lepingu põhiosaga poolte eesmärgina üldise, kaasava ja võrdse juurdepääsu tagami n e kvaliteetsele haridusele kõikidel tasemetel ja kõikide ühiskonnagruppide jaoks. Suurt tähelepanu pööratakse sealjuures sarnaselt lepingu põhiosaga hariduse kvaliteedi parandamisele ja digioskuste edendamisele. Samuti nähakse ette poolte vahelised alga tused üliõpilaste ja haridusasutute õppejõudude mobiilsuse tõstmiseks. Artiklis 32 sätestatakse , et saavutada tuleb üldine tervisekindlustus ning võrdne juurdepääs kvaliteetsetele ja olulistele tervishoiuteenustele, sealhulgas tugevdatud riiklike tervisesüsteemide ja toimivate nüüdisaegsete tervishoiuasutuste kaudu. Samuti tuleb teha koostööd, et tõrjuda nakkushaigusi ja vektoritega levivaid haigusi, sealhulgas tähelepanuta jäetud troopilisi haigusi. Soodustada tuleb juurdepääsu ohututele ja tas k ukohastele põhiravimitele, -vaktsiinidele ja diagnostikale. Samuti tuleb suurendada toetust riiklikele ja piirkondlikele tervisealastele ennetus-, jälgimis- ja järelevalvesüsteemidele. Artiklis 33 luba takse tegutseda selle nimel, et igaühel o leks juurdepääs tänapäevasele ja elamiskõlblikule elupaigale, kus on olemas kvaliteetsed põhiteenused. Seejuures edendatakse veevarude ja -süsteemide jätkusuutlikku ja integreeritud majandamist ning tõhusamat vee kasutamist ja ringlus se võttu. Artiklis 34 määratle takse p oolte tegevused toiduga kindlustatuse ja parema toitumise valdkonnas, kus võetakse endale kohustus parandada juurdepääsu ohutule ja täisväärtuslikule toidule ning toetada piisavate toiduga varustamise ja toidu säilitamise süsteemide loomist. Artiklis on lisaks nimetatutele välja toodud veel sama valdkonna eesmärkide saavutamiseks sobivaid tegevusi. Artikli 35 kohaselt näevad pooled ette sotsiaalkaitsepoliitika ja - süsteemid e väljatöötamise ja rakendamise , et vähendada vaesust ja ebavõrdsust ning edendada sotsiaalset kaasamist ja dialoogi sotsiaalpartneritega. Riiklikud sotsiaalkaitsesüsteemid tuleb järk-järgult üles ehitada, kehtestades sealhulgas sotsiaalkaitse alammäärad ja pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele ning para ndada juurdepääs u sotsiaalkindlustusele, et saavutada üldine sotsiaalkindlustus. Artikli 36 kohaselt toetavad pooled sellise makromajandusliku, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamist ja elluviimist, milles keskendutakse täieliku ja viljaka tööhõive ning inimväärse töö tagamisele kõigile, eelkõige noortele ja naistele ning haavatavatele isikutele ja rühmadele. Toetatakse meetmeid, mis tagavad võrdsed töövõimalused ning võrdse tasu võrdväärse töö eest, ning piisavalt tasustatud vanemapuhkuse nii avalikus kui ka erasektoris. Pooled võtavad ennetus- ja kaitsemeetmeid mis tahes vormis diskrimineerimise vastu töökohal, tagavad põhiõiguste austamise tööl ning edendavad tervislikke ja ohutuid töötingimusi. Tehakse koostööd ka lapstööjõu kasutami se lõpetamiseks . Artikli 37 kohaselt tagavad pooled puuetega inimestele kõik inimõigused, pidades silmas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tulemuslikku rakendamist. Pooled võtavad kasutusele meetmed, et tagada puuetega inimeste täielik kaasamine ühiskonnaellu ning nende osalemine kõigis avaliku ja eraelu valdkondades, sealhulgas demokraatlikus ja poliitilises elus ning otsustusprotsessides. Puuetega inimesi ja nende lähedasi kaitstakse igasuguse vägivalla, kuritarvitamise ja diskrimineerimise eest. Edendatakse puuetega inimeste võrdset ja tõketeta juurdepääsu sotsiaalteenustele, transpordile ja muule füüsilisele taristule ning vabaaja- ja kultuuritegevusele ning toetatakse vajaduse korral alternatiivseid suhtlusmeetodeid, et võimaldada nende täielikku kaasamist ühiskonnaellu. Samuti parandatakse võrdset juurdepääsu tööturgudele, keelates kõigi tööhõivevormide ja -tingimuste puhul igasuguse diskrimineerimise puude alusel. Toetatakse puuetega inimeste töölevõtmist avalikus ja erasektoris, rakendades sihipärast poliitikat ja stimuleerivaid meetmeid, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtluse jaoks. Artiklis 38 sätestatakse pooltele kultuuri mitmekülgse toetamise, materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse ja ed e ndamise , kultuuritöötajate liikuvuse ja kunstiteoste ringluse edendamise ja loomemajanduse arendamise kohustus . Artikli 39 kohaselt tagavad pooled kogu rahvastikku hõlmava statistika ja andmete süstemaatilise kogumise, analüüsimise, säilitamise ja levitamise kooskõlas eetiliste, konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse standarditega ning võtavad andmeid ja suundumusi arvesse oma arengukavades. Samuti võimestavad pooled noori ja naisi, edendavad nende inimõigusi ning tagavad juurdepääsu haridusele. Artikli 40 kohaselt edenda vad pooled naiste ja tüdruk u te inim- ja sotsiaalset arengut , kõrvaldades tõkked tervise- ja hariduse valdkonnas ja kaotades sooli s e ebavõrdsus e . Ühtlasi kannavad pooled hoolt selle eest, et õppematerjalid ja õpetamismeetodid o leksid sootundlikud, ning julgustavad naisi ja tüdrukuid alustama õpinguid teaduse, tehnoloogia, inseneri teaduse ja matemaatika valdkonnas. Artikli 41 kohaselt toetavad pooled noorte ettevõttust ning loovad tööturul läbilöömiseks vajalikud eeltingimused, parandades ühtlasi juurdepääsu digitehnoloogiale, maale ja laenudele. Ühtlasi tagavad pooled noorte kaasamise ühiskondlikesse otsustusprotsessidesse ning toetavad algatusi, mis võimaldavad lastele juurdepääsu kvaliteetsetele põhiteenustele ning hoiavad ära laste väärkohtlemise, sealhulgas konfliktiolukordades kasutamise. Artikli ga 42 reguleeri takse p oolte tegevus i kestliku linnastumise ja maaelu arengu valdkonnas, kus p ooled kohustuvad edendama maapiirkondade majanduse ja -kogukondade tasakaalustatud territoriaalset arengut, keskendudes eeskätt tööhõivele ja sissetuleku loomisele. Nad võtavad endale kohustuse hoogustada maapiirkondades mitmekesistamist kohalikele toodetele lisaväärtuse andmise ning loodusvarade ja kultuuriliste ressursside kasutamise kaudu. II osa III jaotis es käsitletakse keskkonna, loodusvarade majandamise ja kliimamuutustega võitlemise küsimusi. Artiklis 43 nimeta takse kliimamuutustega võitlemise ja keskkonnakaitse valdkondade asjakohaseid siduvaid lepinguid ja kohustusi ning kavatsust suurendada poolte suutlikkust neid rakendada. Nende lepingute hulka kuuluvad bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja selle protokollid ning säästva kalanduse partnerluslepingud. Viidatakse põlisrahvastele, ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile ja kohalikele kogukondadele. Artikli ga 44 toeta takse uuenduslikke valikuvõimalusi, näiteks looduspõhiseid lahendusi ja agroökoloogiat. Peetakse oluliseks kaasavat lähenemisviisi elupaikade kadumise peamiste tegurite, nagu maakasutuse muutmise, elatuspõllumajanduse laienemise ning kaubandusliku põllumajanduse, linnapiirkondade ja energia taristu arendamise käsitlemisel. Pooled kohustuvad süvalaiendama keskkonna säästmist, kliimamuutuse eesmärke ja keskkonna suhtes jätkusuutlikku majanduskasvu riiklikesse ja kohalikesse poliitikavaldkondadesse, plaanidesse ja investeeringutesse. Pooled lubavad tugevdada kohalike kogukondade ja põlisrahvaste kaasamist ökosüsteemide kaitsmisse, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis. Artik l iga 45 kohustuvad pooled ära hoidma või viima miinimumini jäätmete tekke. Kohustutakse parandada toodete korduskasutatavust ja ringlussevõetavust ning ressursitõhusust, et viia tootmine ja tarbimine vastavusse eesmärgiga saavutada ringmajandus, sealhulgas tagades piisavad jäätmete kogumise ja sorteerimise teenused ning keskkonnahoidlikud ringlussevõtualgatused ja -rajatised. Tegevuse d toetavad ÜRO säästva arengu 12. eesmärgi saavutamist. Artiklis 46 sätestatakse ookeanide majandamise tugevdami n e kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga, taga takse mere elusressursside kaitse ning sääst e v majandami n e eelkõige partnerluslepingute kaudu ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames. Pooled võitlevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning rakendavad seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid. Lepitakse kokku vajalikes sammudes, et keelata ära teatud vormis kalandussubsiidiumid, mis soodustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki, tunnustades samas arengumaade ja vähim arenenud Aafrika riikide eriotstarbelist kohtlemis t Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetuste läbirääkimistel. Toetatakse laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise reguleerimist ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni esialgse strateegia kiiret rakendamist laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Pooled rakendavad ettevaatuspõhimõtet ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, edendavad teadusuuringuid ja jagavad parimaid tavasid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, näiteks seoses merepõhja maavaradega, et tagada merekeskkonna ja selle bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Artiklis 47 sätestatakse p oolte tegevused maa majandamise ja pinnase seisundi halvenemise valdkonnas, sh võetakse endale kohustus teha koostööd , hoidmaks ära pinnase seisundi halvenemine , ning töötada välja terviklikud pikaajalised strateegiad maa kaitsmiseks ja säästvaks majandamiseks. Pooled kohustuvad võitlema mullaerosiooni ja mulla degradeerumise ning mulla füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste halvenemise vastu ning tegelema põllumajandustegevuse põhjustatud saastega. Artiklis 48 nähakse ette metsade säästva majandamis e ja metsaressursside säästva kasutamis e edendami ne . Lubatakse peatada raadamine ja metsade seisundi halvenemine ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubandus e vastu. Kohustutakse tugevdama kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamist metsakaitsesse. Pooled toetavad ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (edaspidi FLEGT ) tegevuskava elluviimist ning vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimist ja rakendamist . Suurendatakse FLEGTi tegevuskava ning raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitleva Varssavi raamistiku (REDD+) sidusust ja kasulikku koostoimet riigi tasandil. Artik l iga 49 kohustuvad pooled toetama Aafrika peamiste maastike in situ säilitamist, et kaitsta elurikkust ja eelkõige piiriüleseid kaitsealasid, mis on olulistele looduslikele liikide elupaigad . Lubatakse võidelda looduslike liikidega kaubitsemise vastu ning toetatakse poliitika ja õigusaktide väljatöötamist ja nende täitmise tagamist. Pooled koordineerivad rahvusvahelist looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastast võitlust rahvusvahelise konsortsiumi (ICCWC) raames, sealhulgas ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise Washingtoni konventsiooni (CITES) raames. Eesti on Washingtoni konventsiooni osaline alates 1992. aastast ja EL alates 2015. aastast. Artiklis 50 sea takse eesmärgiks veevaru de sääst e v majandami n e , veevarude integreeritud majandamis e parandami n e ning poliitikameetmete rakendami n e põhja- ja pinnavee planeerimiseks, kaitsmiseks ning majandamiseks. Tehakse koostööd veevarude piiriülesel majandamisel. Tihendatakse avaliku sektori asutuste, erasektori ja kodanikuühiskonna vahelist dialoogi veevarude säästval majandamisel. Pooled suurendavad suutlikkust ja edendavad piirkondlikku koostööd, et parandada magevee kalavarude majandamist ja haldamist riigi ja piirkonna tasandil. Edendatakse veeökosüsteemide ja nende elurikkuse taastamist ja kaitset ning võideldakse igasuguse järvi ja jõgesid kahjustava reostusega. Tegevus toetab ÜRO säästva arengu eesmärkide 6, 12 ja 15 saavutamist. Artiklis 51 kinnita takse , et pooled juhinduvad põhimõtetest ja eesmärkidest, mis on sätestatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis , ning jõustavad siseriiklikke kliimastrateegiaid ja -programme, et kiirendada Pariisi kokkuleppe elluviimist. Kavandatakse pikaajalis i strateegia i d, et vähendada erinevatest majandussektoritest (transport, energia, mets andus) pärineva i d heitkoguseid. Järk-järgult on kavas loobuda fossiilkütuste toetustest ning tõhustada rahvusvahelist koostööd kasvuhoonegaaside neeldajat e ja reservuaaride kaitsmiseks. Samuti edendatakse fluorosüsivesinike kasutuse järkjärgulist vähendamist, et saavutada kogu maailmas nende tootmise ja tarbimise vähenemine. Tegevus põhineb osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll il (1987) ja selle Kigali muudatus tel . Montreali protokolli on ratifitseerinud kõik ÜRO liikmesriigid ja Euroo p a Liit. Kigali muudatused kiitis EL heaks 2018. aastal ning Eesti rat ifitseeris need samal aastal. Tunnistatakse, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine ohustavad rahu ja julgeoleku t , eriti ebakindlates olukordades ja enim ohustatud riikides. Pooled kohustuvad suurendama kohanemis- ja vastupanuvõime meetmeid, et tagada konfliktide ennetamine varaja se hoiatamise süsteemide kaudu. Pooled tõdevad, et seoses kliimamuutuste kahjulike mõjudega kaasnevate kahjudega tuleb viia rahastamisvood kooskõlla kasvuhoonegaaside heitkoguste ja kliimamuutustele vastupidava arenguga. Tegevus on muu hulgas kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega 13 ja 17. Artikli ga 52 luba takse pooltel kiirendada riiklike tegevuskavade koostamist ja eesmärkide saavutamist, mis on sätestatud ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioonis ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes ja piirkondlikes algatustes, sealhulgas suure rohelise müüri algatuses. Tegemist on Aafrika Liidu juhitud projektiga, mille esialgne eesmärk oli võidelda kõrbestumise vastu Saheli piirkonnas ja pidurdada Sahara laienemist puuderinde istutamisega. Poolte tegevuses püüeldakse ÜRO säästva arengu eesmärkide 15 ja 17 saavutamise poole. Artiklis 53 sätestatakse looduskatastroofide vastupanu võime alased tegevused, mis näevad ette nii inimeste, ühiskondade ja taristu tugevdamist, katastroofiohu juhtimis e tõhustamist kui ka reageerimise suutlikkuse tõstmist. II osa IV jaotis es käsitletakse rahu ja julgeoleku küsimusi. Art ikl is 54 väljenda takse poolte tahet suurendada rahu ja julgeoleku edendamise ja säilitamise alast koostööd Aafrikas ja Euroopas, sealjuures tuuakse eraldi valdkondadena välja terrorism i ja vägivaldse ekstremismi tõkestamine, organiseeritud kuritegevuse küsimuste lahendamine ja meresõidu ohutu se suurendamine . Artiklis 55 sätestatakse poolte kohustus tagada regionaalne ja mitmepoolne koostöö, muu hulgas ALi institutsioonide ja Aafrika regionaalsete ühendustega. Samuti tugevdatakse koostööd ELi, ALi ja ÜRO vahel. Lisaks suurendavad pooled kohalikku isevastutust, kaasatust, vastupanuvõimet ja kestlikkust, suheldes riiklike asutuste, kohalike omavalitsuste, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonnaga. Artiklis 56 sätestatakse poolte kohustus töötada Aafrika konfliktide rahumeelse lahenduse tagamisel kõigis konfliktitsükli etappides, rakendades rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevat lähenemisviisi. Pooled toetavad konflikti ennetavaid ning rahu ja julgeoleku ohtu seadmist vältivaid algatusi ja mehhanisme ning tegelevad konfliktide algpõhjustega. Samuti teevad pooled koostööd konfliktide rahumeelse lahendamise ja konfliktijärgse stabiliseerumise valdkonnas. Pooled toetavad ka sõjas laastatud alade taastamist ja ülesehitamist. Lisaks edendavad pooled naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava ning noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava ning tugevdavad rahu ja julgeoleku valdkonnas naiste ja noorte aktiivset rolli, lähtudes asjakohastest ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest. Artiklis 57 käsitletakse terrorismi tõkestamist ja selle vastu võitlemist, muu hulgas usulise sallivuse ja religioonide vahelise dialoogi edendamise kaudu. Tehakse koostööd, et rakendada asjakohaseid ÜRO resolutsioone ning vahetada teavet terrorismirühmituste kohta . Pooled lubavad võidelda terrorismiga inimõigusi austaval viisil. Artiklis 58 sätestatakse võitlemine kõigi organiseeritud kuritegevuse vormidega, eeskätt inimkaubanduse ga , väike- ja kergrelvade, ebaseaduslike uimastite, ohtlike ainete, kultuuriväärtuste ja looduslike liikidega kaubitsemise ga ning keskkonnakuritegudega, tõhustades piirikontrolli, kogudes ja jagades teavet ja andmeid, vahetades oskusteavet ning pakkudes üksteisele tehnilist abi. Vägivalla vastu võitlemine kõigis selle vormides ja ohvritele abi pakkumine on oluline eesmärk, mida kõik ELi liikmesriigid püüavad tagada. Artiklis 59 käsitletakse tulirelvade kauplemist käsitleva ÜRO protokolli tulemuslikku rakendamist. Artiklis 60 kirjelda takse avatud, stabiilse ja ligipääsetava IKT - keskkonna väljatöötamist ning koostööd, et ennetada küberkuritegevust ja sellega võidelda. Artiklis 61 käsitletakse uimastipoliitikas tasakaalustatud, tervikliku ja tõenduspõhise lähenemisviisi rakendamist. Lähenemisviis on kooskõlas Eesti paika pandud eesmärkidega ning ei too Eestile täiendavaid kohustusi. Artiklis 62 nähakse ette meetmed meresõidu turvalisuse tagamiseks Punasel merel, Aafrika Sarve vetes, India ookeanis ja Guinea lahes. Pooled teevad igakülgset koostööd igasuguse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks merel, suurendavad reageerimisvõimet, tõhustavad teabevahetust ning edendavad rahvusvahelises õiguses sätestatud põhimõtetest kinnipidamist. Artiklis 63 kirjelda takse õiguskaitseasutuste alast koostööd, muu hulgas Afripoli, Europoli ja ELi asutuste vahel, eesmärgiga hõlbustada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse võrgustike ja terrorivõrgustike tegevuse tõkestamist, avastamist ja uurimist Aafrika piirkonnas ja ELis ning sellise tegevuse eest vastutusele võtmist. Protokolli II osa V jaotis es käsitletakse i nimõigus te , demokraatia ja valitsemi se põhimõtteid. Artikli ga 64 sea takse eesmärgiks vastupanuvõimeliste, kestlike ja kaasavate ühiskondade edendami n e , kus austatakse, edendatakse ja järgitakse inimõigusi, põhivabadusi, õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid. Artiklis 65 nähakse ette inimõiguste igakülgsele kaitsmisele kaasa aitavate õigusaktide kehtestami n e ja rakendami n e, sh inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ning Aafrika juhtimisstruktuuri vahendite rakendami n e . Pooled kohustuvad kohaldama põhimõtet, mille järgi on ükskõik mis alustel diskrimineerimine keelatud. Ühtlasi toetavad pooled Aafrika inimõiguste süsteemi rahvusvahelise inimõiguste alase õiguse kohaste kohustuste täitmisel. Artiklis 66 käsitletakse kõigi inimeste võrdsuse tagamist seaduse ees, samuti võrdse t juurdepääsu õigusemõistmisele ning seadusest tulenevale kaitsele ja saadavatele eelistele. Pooled võtavad meetmeid, et tagada võrdne osalemine ja võrdsed võimalused kõigis poliitilise, majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu valdkondades ning seda osalemist ja neid võimalusi parandada ja avardada. Pooled teevad koostööd, et ära hoida ja kaotada mis tahes vormis seksuaalne ja sooline vägivald, diskrimineerimine ja ahistamine ning koduvägivald, ning võitlevad inimkaubanduse vastu. Pooled tagavad naiste ja tüdrukute sotsiaalsete õiguste austamise ja edendamise, eelkõige kaotades kõik tõkked kvaliteetse hariduse ja tervis e valdkonnas ning likvideerides soolise ebavõrdsuse. Samuti tagatakse, et kehtestatud õigusaktides tunnistatakse naiste ja tüdrukute õigust osaleda täielikult kõikides avaliku elu valdkondades. Artiklis 67 käsitletakse universaalsete põhiväärtuste ja demokraatia põhimõtete edendamist, mille osa on valimiste usaldusväärsuse tagamine, demokraatlike institutsioonide suutlikkuse suurendamine, vajalike siseriiklike õigusnormide loomine ning pluralistlike ühiskondade edendamine. Artiklis 68 sätestatakse poolte koostöö õigusriigi konsolideerimisel ja institutsioonide tugevdamisel kõikidel õigusemõistmise tasanditel. Pooled juhinduvad oma tegevuses 10. detsembril 1984 New Yorgis koostatud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastasest konventsioonist. Samuti tagavad pooled rahvusvahelise inimõiguste alase õiguse rikkumise nõuetekohase uurimise ja vastutavate isikute vastutusele võtmise. Pooled viivad vajaduse korral läbi kohtureformid , tagamaks ajakohastatud, läbipaistvad ja tõhusad kohtusüsteemid. Artiklis 69 kirjelda takse lepingupoolte kavatsusi tugevdada head valitsemistava ja tõsta avalike teenuste kvaliteeti. Pooled toetavad sealjuures Aafrika juhtimisstruktuuri vahendite täielikku rakendamist ja julgustavad Aafrika riike enda juhtimispõhimõtteid ühtlustama. Artiklis 70 nähakse ette avaliku sektori tõhustamise meetmed, mille osa on muu hulgas statistiliste andmete ja statistilise teabe käsitlemise tõhustamine kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Artikli ga 71 kehtesta takse korruptsiooni vastase võitluse tegevused kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga. Pooled kohustuvad vastu võtma seadusandlikud ja muud meetmed, mida on v aja korruptsiooni ennetamiseks ning korruptsioonist teatajate kaitseks. Artiklis 72 sätestatakse finantsjuhtimise põhimõtted. Lepingupooled lubavad edendada riigirahanduse usaldusväärset juhtimist, tulemuslikku ja läbipaistvat siseriiklike tulude kasutuselevõttu, eelarve haldamist ja avaliku sektori tulude kasutamist. Eesmärk on valitsemissektori võla jätkusuutlik haldamine ja kestlike hankesüsteemide loomine ning riiklike järelevalveasutuste toetamine. Parandatakse loodusvarade majandamist ja neist saadava tulu haldamist, mis on oluline kogukondade ja ühiskondade arenguks. Võideldakse maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja ebaseaduslike rahavoogude vastu ning tugevdatakse vara tagasivõitmist. Tagatakse maksusüsteemide tõhusus, tulemuslikkus, kindlus, läbipaistvus ja õiglus. Rakendatakse hea maksuhaldustava põhimõtteid. II osa VI jaotis es käsitletakse rände ja liikuvuse küsimusi. Artik lis 73 kinnita vad pooled oma kindlat kavatsust kaitsta kõigi pagulaste ja rändajate inimõigusi ning kohustuvad tegutsema rändega solidaarsuse, tõelise partnerluse ja jagatud vastutuse vaimus ning kooskõlas oma asjaomaste pädevustega, järgides igati rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist inimõigustealast õigust. Artiklis 74 käsitletakse seaduslikku rännet, ennekõike töö- ja õpirännet. Selle raames soovitakse suurendada teadmiste ülekannet akadeemilise suhtluse kaudu ning lihtsustada külaskäike ärilistel eesmärkidel. Samuti plaanitakse koostööd kvalifikatsioonide läbipaistvuse suurendamiseks ja nende võrreldavuse saavutamiseks. Plaanitakse ka informatsioonikampaaniaid seadusliku rände võimalustest. Artiklis 75 toob esile Aafrika-sisese liikuvuse olulisuse kestliku arengu seisukohast ning kohustab pooli nimetatud rände haldamist toetama , tuginedes Aafrika Liidu rändepoliitika raamistikule. Artiklis 76 sätestatakse diasporaa, rahaülekan nete ja kestlik u areng u seosed . Lepingupooled toetavad diasporaa kaasamist vastava päritoluriigi arengusse. Hõlbustatakse diasporaa investeeringuid ja ettevõtete rajamist, et elavdada päritoluriikides kohalikku arengut ja ettevõtlust ning kanda üle teadmisi, kogemusi ja tehnoloogiat. Kavas on kahandada rahaülekannete tehingukulusid, kooskõlaliselt rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidega. Tehingukulud peaks jääma alla 3%, eriti väikese ja keskmise sissetulekuga riikide puhul, ning kaotatakse ülekandekoridorid, kus kulud ületavad 5%. Tehakse koostööd, et suurendada ligipääsu rahaülekande teenustele, eriti maapiirkondades, ning edendada finantsalast kaasamist, sh uuenduslike rahastamisvahendite ja uue tehnoloogia kaudu. Täiustatakse ka õigusraamistikke, et rohkem kaasata uusi rahaülekande teenuse pakkujaid. Artiklis 77 käsitletakse ebaseadusliku rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse alast koostööd. Täpsemalt on teema avatud üldosa sama teema kohta käivate artiklite kirjelduses. Artiklis 78 käsitletakse tagasisaatmisi, tagasivõttu ja taasintegreerimist. Tagasisaatmised ja tagasivõtt on Eesti jaoks prioriteetsed teemad, sest just nende kaudu on võimalik tagada, et isikud, kellel pole seaduslikku alust ELis viibida, ei jää siia ning jõuavad tagasi oma kodumaale. Antud a rtikli ga tõhusta takse selles valdkonnas tehtavat koostööd ELi ja AKVRO riikide vahel. Artiklis 79 käsitletakse kaitset ja varjupaika ning lõikes 1 lepingu poolte kohustust tagada kõrgetasemeline kaitse ja abi põgenikele, kaasa arvatud pagulastele, varjupaigataotlejatele ja riigisisestele põgenikele, järgides igati rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist inimõiguste alast õigust , ning kui see on kohaldatav, rahvusvahelist pagulasõigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust, muu hulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Samuti on lõikes 2 viidatud seisukohale, et pagulaslaagrid peaksid hädaolukorrale reageerimisel olema erandlik ja ajutine meede. Kuna paljud Aafrika piirkonna riikide pagulaslaagrid tegutsevad juba aastakümneid ning on omandanud püsiva iseloomu, oleks laagrites viibivate pagulaste kestlik integreerimine vastuvõtvatesse kogukondadesse tänuväärne areng. Kariibi piirkonna piirkondlik protokoll. Protokolli I osa s sätestatakse üldise ELi ja selle liikmesriikide ning Kariibi piirkonna AKVRO liikmete koostööraamistik. Artiklis 1 sätestatakse protokolli rakendamise ja poolte vaheliste suhete üldpõhimõtted . Kooskõlas lepingu artikliga 6 on protokoll siduv EL ile ja selle liikmesriikidele ning Kariibi piirkonna AKVRO liikmetele . Artiklis 2 kinnita takse Kariibi piirkonna piirkondliku partnerluse laiahaardelisust ja terviklikkust ning lep itakse kokku, et protokolli strateegilised prioriteedid on muu hulgas järgmised: a) tugevdada omavahelist poliitilist partnerlust, b) süvendada majandussuhteid, c) parandada keskkonnasäästlikkust ja kliimamuutustele vastupanuvõimet, d) ehitada üles kaasavaid, rahulikke ja turvalisi ühiskondi, e) investeerida inim- ja sotsiaalsesse arengusse. Pooled pööravad erilist tähelepanu Haitile, mis on Kariibi piirkonnas ainus väh e m arenenud riik. Artikl iga 3 kinnita vad pooled oma pühendumust mitmepoolsusele, kohustuvad tõhustama koostööd ning võtavad vajaduse korral ühised seisukohad ÜRO raamistikus ning muudes rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ja foorumitel. Pooled tugevdavad dialoogi ja konsultatsioone, et luua strateegilised liidud ühist huvi pakkuvates üleilmse mõõtmega küsimustes. Pooled kohustuvad peamistele asjakohastele ja kohaldatavatele rahvusvahelistele lepingutele ja konventsioonidele alla kirjutama, neid ratifitseerima või nendega ühinema, olenevalt olukorrast, ning neid rakendama. Artikl iga 4 kohustuvad pooled edendama Kariibi piirkonnas piirkondlikku integratsiooni ja koostööd kui olulist vahendit rahu ja jõukuse saavutamiseks, kestliku ja vastupidava majanduse ja ühiskonna ülesehitamiseks ning konkurentsivõime suurendamiseks rahvusvahelistel turgudel. Nad toetavad Kariibi piirkonna üldist tunnustamist rahupiirkonnana ning tõhustavad koostööd piirkondliku integratsiooni organisatsioonide ning samu väärtuseid jagavate riikide ja territooriumidega . Artiklis 5 nähakse ette Kariibi piirkonna piirkondliku protokolliga loodud AKVRO liikmete ning ELi ja selle liikmesriikide ühisinstitutsioonid. Ühisinstitutsioonide koosseisu ja ülesandeid käsitle takse lepingu artikl ites 92 – 94. Artikli 6 kohaselt tugevda takse ajalooliselt tihedaid majandus-, kultuuri- ja inimestevahelisi sidemeid Kariibi piirkonna AKVRO liikmete ning ELiga assotsieerunud ülemeremaade ja -territooriumidega ( edaspidi ÜMTd ) ja ELi äärepoolseimate piirkondadega. Kariibi piirkonnas asuvatele ÜMTdele antakse siinse protokolliga loodud ühisinstitutsioonides vaatlejaroll. Artikli ga 7 l uuakse mehhanismid konsulteerimiseks ja dialoogiks kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike omavalitsustega, kodanikuühiskonna esindajatega ja erasektoriga, et hoida neid kursis poliitiliste protsessidega ja selle protokolli rakendamisega, neid nõustada ja nendega konsulteerida ning saada neilt sisendeid, ning käsitletakse nende mehhanismide arendamist . Artiklis 8 käsitletakse protokolli rakendamist, järelevalvet, läbi vaatamist ja muutmist. Protokolli muutmine toimub kooskõlas lepingu artiklis 99 sätestatud piirkondlike protokollide muutmise korraga. Protokolli II osa s on välja toodud poolte peamised koostöövaldkonnad. II osa I jaotis es käsitletakse koostööd kaasava ja kestlik u majanduskasvu ning arengu teemadel. Artikli ga 9 nähakse ette kestliku ja kaasava majanduskasvu ning arengu toetami n e majandust ümberkujundavate ja mitmekesistavate ning vastupanuvõimet suurendavate meetmete abil. Oluline roll on siinkohal piirkondliku integratsiooni edendamisel, digiülemineku soodustamisel ning inimõiguste kaitsmisel. Artikli ga 10 nähakse ette poliitikameetme te edendami n e , millega suurendatakse tööturgude asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust ning toetatakse tööjõu liikuvust, sh piirkondadevahelises mõõtmes. Pooled kohustuvad edenda ma kvaliteetset haridust ja oskuste täiendamist ning arenda ma välja asjakohase tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe. Nad tagavad, et inimkapitali areng on kohandatud tööturgude vajadustele ja võimalustele ning selle toetamisse on kaasatud erasektor. Artiklis 11 käsitletakse investeerimist. Lepingupooled lubavad edendada avaliku ja erasektori investeeringuid, eriti tööhõivet ja majanduskasvu loovates sektorites . Ühtlustatakse ja tõhustatakse investeeringutega seotud eeskirju, menetlusi ja nõudeid, tähtsustades VKEsid , ning arendatakse piirkondlikke investeerimispoliitikaid ja - strateegiaid. Riigirahanduse strateegilise juhtimise abil tugevdatakse erinevate instrumentide kaasamise abil investeerimismehhanisme ja -vahendeid ning kaasatakse täiendavaid avaliku ja ka erasektori investeeringuid. Artik liga 12 toetavad pooled piirkondlike erasektori kaubandus- ja kutseorganisatsioonide loomist ja tugevdamist muu hulgas suurema tehnilise, teadusuuringute, poliitika edendamise ja institutsioonilise suutlikkuse kaudu. Pooled edendavad digitaliseerimist ning teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatusi peamistes majandussektorites, sealhulgas soodustades sidemete loomist tööstuse, teadus- ja akadeemiliste asutuste vahel, et kasvatada suure lisaväärtusega toodete mahtu, suurendada konkurentsivõimet ja arendada välja uusi turge. Artiklis 13 sätestatakse piirkondlikku integratsiooni edendami n e muu hulgas kaubanduse toetamise ja regulatiivse ühtlustamise kaudu. Toetatakse CARICOMi ühise majanduspiirkonna ja Ida-Kariibi Riikide Organisatsiooni majandusliidu arengut. Toetatakse E Li –CARIFORUMi majanduspartnerluslepingu rakendamist, sh kestliku arengu ning piirkondliku tootmissuutlikkuse ja e-kaubanduse edendamiseks. Toetatakse WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamist ning toetatakse mikro- ning väike se ja keskmise suurusega ettevõtjaid . Olukorrapõhiselt kohaldatakse uuenduslikku eri- ja diferentseeritud kohtlemist. Artiklis 14 käsitletakse teenuste sektori regulatiivse ja tootmisvõimekuse tõstmist võimaldamaks teenuse osutajatel kasutada CARIFORUM i -EL i majanduslepingu, CARICOM i ühisturu ja ühise majanduspiirkonna, Ida-Kariibi Riikide Organisatsioonide ja muude Kariibi piirkonna vaheliste kokkulepete kohaseid turuvõimalusi. Tegevuste all nähakse ette poliitilise ja seadusandliku raamistiku tõhustamist, teenuste rolli tugevdamist kaubanduses ning kutseorganisatsioonide suutlikkuse tõstmist. Artikli ga 15 nähakse ette pooltevaheli n e koostöö kestliku ja uuendusliku si nimajanduse arengu edendamisel , toetudes mere ökosüsteemide kaitsmisel ettevaatusprintsiibile ja teaduspõhisele lähenemisele. Sealhulgas soodustavad pooled investeeringuid ja töötavad välja vajaliku õigusraamistiku ning taristu , toetavad säästvat kalamajandust, sealhulgas vesiviljelussektorit , ning edendavad akadeemilist koostööd. Artiklis 16 sätestatakse p oolte tegevused ja koostöö põllumajanduses, et suurendada ja mitmekesistada säästvat põllumajanduslikku tootmist ja tootlikkust eesmärgiga suurendada toiduga kindlustatust , parandada toitumist ja elatusvahendeid, luua inimväärseid töökohti ja suurendada sissetulekuid, võimaldades ligipääsu piirkondlikele ja rahvusvahelistele turgudele. Pooled kohustuvad tugevdama kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisi põllumajandustavasid, edenda ma säästvat majandamist ning loodusvarade ja ökosüsteemi teenuste tõhusat kasutamist ning kaota ma stiimulid, mis tekitavad jätkusuutmatut tootmist. Pooled kohustuvad tugevdama ka riiklikke ja piirkondlikke teadusuuringuid, koolitust, teadust ja innovatsiooni aruka põllumajanduse valdkonnas ning soodustama investeerimist põllumajanduslikku toidutööstusesse. Artiklis on nimetatud lisaks eelnevale veel sama valdkonna eesmärkide saavutamiseks sobivaid tegevusi. Artiklis 17 käsitletakse poolte kavatsusi seoses õiglase ja kestliku mäetööstussektoriga. Sarnaselt lepingu põhiosaga soovivad pooled tagada õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu mineraalidele, tooraine kaevandamisele ja kauplemisele. Ühtlasi rõhutavad pooled ettevõtete sotsiaalset vastutust kogu väärtusahelas. Artiklis 18 kirjelda takse poolte energiasektori keskkonnasäästlikumaks ja kaasavamaks muutmise alaseid kavatsusi. Pooled julgustavad avalikku ja erasektorit suurendama investeeringuid taastuvenergiasse ning edendama energiatõhusust kogu tarneahelas. Samuti kutsutakse üles Kariibi piirkonna energiasüsteemi ümber kujundama puhaste, mitmekesiste, kulutõhusate ja säästvate energiatehnoloogiate kaudu . Artiklis 19 käsitletakse poolte eesmärke tugevdada kestlikku, ulatuslikku ja eeskirjadepõhist ühendatust piirkondade vahel , sh parandada transpordiühendusi ja digitaristut vastupidaval ja kestlikul moel , hõlbustada piiratud liikumisvõimega inimeste liikumist , toetada ausat konkurentsi , tõhustada juurdepääsu avatud, taskukohasele, turvalisele ja usaldusväärsele lairibaühendusel e , tagada teabevahetuse konfidentsiaalsus ja isikute õigused isikuandmete töötlemisel ning edendada piirkondlikku digimajandust. Artiklis 20 sätestatakse poolte koostöö turismisektori tasakaalustatud ja kestliku arengu tagamisel. Pooled kutsuvad üles investeeringuid suurendama ja turismitooteid arendama. Samuti nähakse ette tugevamate sidemete loomine teiste sektoritega. Artiklis 21 käsitletakse poolte koostööd teaduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas , et taga da majanduse mitmekesisus ja piirkonna konkurentsivõime ning hõlbustada digimajanduse väljakujunemist. Meetmete all nähakse ette teadusvõrgustike, teadusandmete taristu ja teenuste sidumi st ning koolitusvõime tõstmi st . Samuti soodustatakse õppejõudude ja teadlaste liikuvust ja tõhustatakse teadusasutuste võimekust tervikuna. Pooled pööravad sealjuures tähelepanu ka põlisteadmiste ja elurikkuse säilitamisele ja loodusvarade säästvale majandamisele. Ühtlasi tehakse koostööd kosmoseteaduse tsiviilotstarbel kasutamises pooltele huvipakkuvates valdkondades. Artikli ga 22 sea takse eesmärgiks kultuuri ja loomemajanduse edendami n e, muu hulgas digitaliseerimise toetami n e ja parimate praktikate vahetami n e. Artiklis 23 käsitletakse koostööd kestliku tootmise edendamise alal , suurendamaks lisaväärtust ja maksimeerimaks kestliku tootmise potentsiaali. Ühtlasi nähakse ette töötleva tööstuse atraktiivsuse tõstmise poliitika ja konkurentsivõime tõstmise meetmete väljatöötamine. Pooled soovivad sealjuures suurendada ka tööstuskaupade eksporti. Artik lis 24 sätestatakse poolte koostöö reeglitel põhineva rahvusvahelise äri- ja finantsteenuste sektori arendamisel Kariibi piirkonnas. Protokolli II osa II jaotises käsitletakse k eskkonnasäästlikkus e , kliimamuutus te ja loodusvarade sääst va majandami se küsimusi. Artikli ga 25 nähakse ette meetme d kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, keskkonna kvaliteedi kaitseks ja parandamiseks ning loodusvarade säästvaks kasutamiseks ja majandamiseks. Pooled võtavad meetme i d elurikkuse vähenemise peatamiseks, ökosüsteemide säilitamiseks ja taastamiseks, ookeanide majandamise edendamiseks, raadamise lõpetamiseks ning looduskatastroofide ja inimtekkeliste ohtude vältimiseks ja neile reageerimiseks. Nad investeerivad keskkonnahoidlikku majanduskasvu ja toetavad ringmajandust ning vähese heitega arengut. Nad teevad koostööd ka laiema Kariibi piirkonna tasandil ning edendavad lõunari ikide ja kolmepoolset koostööd. Tegevused on kooskõlas ÜRO säästva ar engu eesmärkidega 12, 13 ja 16. Artikli ga 26 võimalda takse pooltel välja töötada oma riiklikud kliimaprogrammid ning rakendada meetmeid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Pariisi kokkuleppe rakendamiseks. Kliimamuutuste poliitika ja leevendamis- ja kohanemismeetmed lubatakse integreerida riiklikesse ja piirkondlikesse strateegiaatesse ja kavadesse. Tehakse koostööd, et ajakohastada riiklikult kindlaksmääratud panuseid ja töötada välja pikaajalised strateegiad vähese CO 2 -heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanu võimelise arengu saavutamiseks. Lisaks kliimakonventsioonile on tegevused kooskõlas ka ÜRO säästva arengu eesmärgiga 13, samuti ELi kliimapoliitika ja Euroopa rohelise kokkule ppega. Artiklis 27 kinnita takse Kariibi mere ökosüsteemide ja elurikkuse unikaalsust ja haavatavust ning koostöö tegemist nende kaitse toetamiseks. Pooled sh kaitsevad, taastavad ja suurendavad elurikkust ning võtavad meetmeid bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja selle geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli kiiremaks rakendamiseks. Kui ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil on 196 osalist, sh nii Eesti kui EL aastast 1994, siis Nagoya protokolliosalisi on ainul t 131, sealhulgas EL ja Eesti. Lepinguga kohustuvad pooled ka edendama säästvaid integreeritud veemajandamissüsteeme, kaitsma veeallikaid ja ökosüsteeme, käitlema reovett, võitlema pinnase seisundi halvenemise ning vee- ja põhjaveevarude reostusega ning lahenda ma kogumis- ja reservuaarisüsteemide abil veevarustuse ebakindluse probleeme. Nende eesmärkide seadmisel on järgitud ÜRO säästva arengu eesmärke ja tegevuskava aastani 2030. Pooled kohustuvad kaitsema ka elusloodust ja võitle ma looduslike liikidega kaubitsemise vastu , järgides rahvusvaheliste lepetega, sealhulgas ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise Washingtoni konventsiooni (CITES) raames võetud kohustusi. Selleks, et parandada kõikide jäätmete ja ohtlike ainete käitlemist, teevad pooled koostööd jäätmete tekke ärahoidmiseks või minimeerimiseks nende tekkekohas ning et muu hulgas tõhusate kogumissüsteemide kaudu parandada toodete taaskasutatavust, ringlussevõetavust ja ressursitõhusust ning tulemuslikku ringlussevõttu, et kohandada tootmist ja tarbimi st ringmajanduse saavutamiseks. Eesmärkide seadmisel on järgitud ÜRO säästva arengu eesmärke ja tegevuskava aastani 2030. Pooled järgivad Baseli 1989. aasta konventsiooniga seatud kohustu si ja teevad koostööd ohtlike ainete ja tuumasaasteainete nõuetekohase haldamise tõhustamiseks ning selleks, et lõpetada selliste ainete ja saasteainete ebaseaduslik riikidevaheline vedu Kar iibi mere kaudu. Eesti ühines ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooniga 1992. aastal ning EL k iitis selle heaks 1994. aastal. Pooled suurendavad teadlikkust õhusaastega seotud rahvatervise- ja keskkonnariskidest ning parema õhukvaliteediga kaasnevast mitmesugusest kasust. Õhukvaliteedi parandamisega on kas otseselt või kaudselt seotud ÜRO säästva arengu eesmärgid 2, 3, 6, 7, 8, 9, 11, 12, 14 ja 15 ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1987. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi ko nv e ntsioon ja selle protokollid. Artikli ga 28 edenda takse metsade säästvat majandamist ja metsaressursside säästvat kasutamist. Lubatakse peatada raadamine ja metsade seisundi halvenemine ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu. Kohustutakse tugevdama kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamist metsakaitsesse. Toetatakse metsareservaatide loomist ja kahjustatud metsamaastike taastamist. Pooled toetavad FLEGTi tegevuskava elluviimist ning vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimist ja rakendamist. Suurendatakse FLEGTi tegevuskava ning raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitleva Varssavi raamistiku (REDD+) sidusust ja kasul ikku koostoimet riigi tasandil. Artik l iga 29 kohustuvad pooled tugevdama ookeanide majandamist kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga. Tehakse koostööd, et töötada välja meetmed mere elurikkuse säästvaks kasutamiseks, majandamiseks ja kaitsmiseks nii riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates kui ka sellest väljapoole jäävates piirkondades. Pooled võtavad meetmeid, mis aitavad kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda ; edendavad kalavarude jätkusuutlikku arengut ja majandamist ning teevad kahepoolselt, piirkondlikult, mitmepoolselt ning piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames koostööd, et tagada mere elusressursside kaitse ning sää stev majandamine ja kasutamine. Pooled teevad koostööd, et säilitada ja taastada ranniku- ja mereökosüsteemid ja nende elurikkus ning edendada mere- ja rannikuäärse looduskapitali väärtustamist ning töötavad välja valdkonnapõhised kaitsemeetmed ja majandamisvahendid, et kaitsta ja taastada ranniku- ja merealasid ja -ressursse kooskõlas siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega ning tuginedes parimale kättesaadavale teaduslikule teabele ja ko halike kogukondade teadmistele. Pooled korraldavad ookeanide ja ranniku puhastamise operatsioone. M uu h ulgas saavad pooled kaasa lüüa Eestist alguse saanud koristusaktsioonidel, millest alates 2018. aastast on välja kujunenud rahvusvaheline aktsioon „Teeme ära! Maailm akoristus “. Pooled rakendavad ettevaatuspõhimõtet ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, edendavad teadusuuringuid ja jagavad parimaid tavasid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, näiteks seoses merepõhja maavaradega, et tagada merekeskkonna ja selle bio loogilise mitmekesisuse kaitse. Artiklis 30 sätestatakse poolte koostöö inimeste, ühiskondade ja taristu vastupanuvõime suurendamiseks looduskatastroofide suhtes , panustades katastroofide ennetamisesse ja ohu , sealhulgas antropogeensete ohtude vähendamisesse, riskijuhtimise tõhustamisesse ning IKT ja kosmosetehnoloogia kasutamisesse. Protokolli II osa III jaotises käsitletakse i nimõigus te , valitsemi s e, rahu ja julgeolek u küsimusi. Artikkel 31 on sissejuhatav ning selles võ etakse kokku vajadus tõhustada koostööd inimõiguste, valitsemise, rahu ja julgeoleku teemadel. Artiklis 32 sätestatakse rahvusvahelisel õigusel põhine vate kõigi ühiskonnagruppide inimõiguste kaitse, edendamise ja järgimise alased tegevused. Artiklis 33 käsitletakse õigusriigi põhimõtete kaitse alast koostööd poolte vahel. Pooled seavad eesmärgiks kohtusüsteemi sõltumatuse, vastutuse ja erapooletuse tagamise. Samuti mõistavad pooled hukka igasuguse piinamise ning muu julma ja ebainimliku kohtlemise. Ühtlasi seatakse eesmärgiks kinnipidamissüsteemide ajakohastamine. Artikli ga 34 julgusta takse pooli võtma konkreetseid meetmeid kaasavate, aruandekohustuslike ja läbipaistvate avalik-õiguslike institutsioonide loomiseks kõigil tasanditel. Ühtlasi seisavad pooled hea sõnavabaduse ja meedia sõltumatuse eest ning kiirendavad kooskõlas Eesti arengukoostöö prioriteetidega e-valitsuse ja digitaalteenuste taristu laialdasemat kasutuselevõttu. Artiklis 35 sätestatakse riigi rahanduse ja finantsjuhtimise põhimõtted. Oluline on usaldusväärne avaliku sektori finantsjuhtimine, sealhulgas avaliku sektori tulude tõhusam ja tulemuslikum kasutamine , jätkusuutlikud hankesüsteemid, riiklike järelevalveasutuste toetamine ning riigivõla jätkusuutlik haldamine. Toetatakse suuremat aruandekohustust, läbipaistvust, seaduslikkust ja ausust avaliku sektori vahendite haldamisel. Tehakse koostööd, et tugevdada siseriiklike ressursside kasutuselevõttu Kariibi piirkonna väikestes arenevates saareriikides, et toetada nende kestlikku arengut ja suuremat majanduslikku vastupanuvõimet. Võetakse meetmeid, et võidelda ebaseaduslike rahavoogude, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu ning vähendada maksustamise vältimise võimalusi. Kohaldatakse hea maksuhaldustava põhimõtteid, vajaduse korral kehtestatakse selleks õigusakte, võetakse konkreetseid meetmeid ning tugevdatakse vastavaid asutusi ja mehhanisme. Artikli tes 36 ja 37 sätesta takse kuriteoriskide ennetamise ja organiseeritud kuritegevusega võitlemise alased tegevused erinevate koostööformaatide kaudu . Artiklis 38 keskendu takse võitlusele ebaseaduslike uimastitega ning lubatakse teha koostööd, et leevendada julgeoleku ja tervise seisukohast tekkivaid probleeme. Artiklis lubatakse ka parandada kohtupidamist ja õiguskaitsealast suutlikkust, tuvastada ja likvideerida rahvusvahelisi organiseeritud kuritegelikke rühmitusi ja parandada teabevahetust. Tähelepanu pööratakse ka uimastite tootmise ja tarvitamise vähendamisele ja ravile. Artiklis 39 käsitletakse õiguskaitsesalast koostööd ja integreeritud piirihaldust. Pooled lepivad kokku õiguskaitse-, õigus- ja julgeolekualalise koostöö edendamises ja toetamises. Artiklis 40 sätestatakse merenduse ja lennunduse ohutuse tagamise ala n e koostöö poolte vahel kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja asjakohaste ÜRO resolutsioonidega. Protokolli II osa IV jaotises käsitletakse koostööd i nimareng u , sotsiaal s e ühtekuuluvus e ja liikuvus e alal. Artiklis 41 sätestatakse eesmärgid aastaks 2030 , sh kaotada vaesus kõigis selle vormides, võidelda tulemuslikult ebavõrdsuse vastu, saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada naisi ja noori, et tagada kõigile väärikalt elamiseks vajalikud vahendid. Samuti edendatakse sotsiaalset ühtekuuluvust ning luua kse tingimused inimeste osalemiseks demokraatlikus elus ja aktiivseks panustamiseks kestlikku majanduskasvu. Pooled peavad muu hulgas avatud dialoogi Euroopa Liidu ja Kariibi piirkonna vahelise liikuvuse teemal ning teevad koostööd, et vähendada oskuste kaotsimineku negatiivset mõju riikide arengule. Artiklis 42 nähakse ette jõupingutused kaasava, taskukohase ja õiglase juurdepääsu tagamiseks kvaliteetsele haridusele kõigil tasanditel kõigi ühiskonnagruppide jaoks. Ühtlasi soodustavad pooled uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõttu ning kõigi isikute digioskuste ja - kirjaoskuse arendamist. Pooled seavad eesmärgiks edendada kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ning hõlbustada üliõpilaste ja haridusasutuste töötajate liikuvust. Artikli 43 kohaselt edendavad pooled üldist ja taskukohast tervisekindlustust ning võrdset juurdepääsu terviseteenustele, sealhulgas riiklike tervisesüsteemide tugevdamise ning jätkusuutliku ja kvaliteetse taristu väljaarendamise kaudu, ning juurdepääsu ohututele ja taskukohastele põhiravimitele, -vaktsiinidele ja diagnostikale. Tehakse koostööd, et ennetada ja kontrollida mittenakkuslikke haiguste üha sagedasemat esinemist ning tugevdada riiklikku ja piirkondlikku suutlikkust reageerida kiiresti nakkushaiguste puhangutele. Samuti edendatakse muu hulgas kiiret teabevahetust ja muid varajase hoiatamise süsteeme rahvatervise hädaolukordade lahendamiseks. Artiklis 44 käsitletakse üldise juurdepääsu tagamist inimväärsele, ohutule ja taskukohasele eluasemele koos vee- ja elektrivarustusega kõigi ühiskonnagruppide jaoks . Artiklis 45 sätestatakse p oolte tegevused kestliku linnastumise ja maaelu arengu valdkonnas, kus võetakse endale kohustus edendada kestlikku maaelu arengut ja linnaarengut võimaldavat keskkonda ning maapiirkondade majanduse ja -kogukondade tasakaalustatud arengut, pöörates erilist tähelepanu tööhõivele ja sissetuleku loomisele. Artikli ga 46 reguleeri takse toiduga kindlustatuse ja parema toitumise valdkonda, kus p ooled kohustuvad tegema koostööd eesmärgiga tagada kõigile juurdepääs piisavale, taskukohasele, ohutule ja täisväärtuslikule toidule, et kaotada nälg ja hoida ära muud liiki toidukriisid. Artiklis on toodud erinevad valdkonna eesmärkide saavutamiseks sobivaid tegevus ed . Artikli 47 järgi edendavad pooled võrdõiguslikkust, et saavutada vaeseimate elanikkonnarühmade sissetulekute kasvu tempo, mis ületab riigi keskmist. Samuti edendatakse õiglast ja usaldusväärset eelarve-, majandus- ja sotsiaalpoliitikat, millega saavutada kaasavam ühiskond, kus tulud jaotuvad ebavõrdsuse vähendamiseks ühtlasemalt. Laiendatakse sotsiaalkaitsega hõlmatust, eriti haavatavas olukorras olevate isikute puhul, eesmärgiga jõuda järk-järgult üldise sotsiaalkaitseni. Liigutakse kaasavate ja hästi toimivate tööturgude ning tööhõivestrateegiate loomise poole, et tagada kõigile rahvusvahelistele standarditele vastav inimväärne töö ning õiglane töötasu. Pooled võtavad kasutusele meetmed puuetega inimeste õiguste tagamiseks ning edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust , muu hulgas kaitstes ja suurendades materiaalset ja vaimset kultuuripärandit ning kultuuri väljendusvormide mitmekesisust. Artikli 48 järgi võtavad pooled kohustuse saavutada sooline võrdõiguslikkus, lõimides vastava põhimõtte oma põhiseadusesse ja teistesse asjakohastesse õigusaktidesse. Sealjuures tugevdatakse õigusruumi ja luuakse usaldusväärsed poliitikameetmed, programmid ja mehhanismid, et tagada naistele ja tüdrukutele võrdne juurdepääs igale eluvaldkonnale ning võrdsed võimalused, kontroll ja osalemine igas eluvaldkonnas samadel alustel meeste ja poistega. Samuti kohustuvad pooled ära hoidma seksuaalse ja soolise vägivalla ning diskrimineerimise kõik vormid avalikus ja eraelus, sealhulgas inimkaubanduse ning seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise. Lisaks rõhutavad nad vajadust tagada üldine juurdepääs põhjalikule seksuaal- ja reproduktiivtervise alasele teabele ja haridusele. Artikli ga 49 sea takse eesmärgiks sihipära n e noorte võimestami n e ja laste väärkohtlemise eest kaitsmise poliitika väljatöötami n e ja meetmete võtmi n e. Artikli ga 50 sea takse eesmärgiks spordi ja kehalise kasvatuse toetami n e kestliku arengu, tervise, sotsiaalse kaasatuse, mittediskrimineerimise ja inimõiguste edendamise osana. Artikli 51 kohaselt kinnitavad p ooled oma kohustust austada kõigi rändajate ja põgenike, sealhulgas pagulaste ja varjupaigataotlejate inimõigusi, järgides igati rahvusvahelist õigust ning pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele, eelkõige naistele ja lastele. Ühtlasi sätestatakse rahaülekannetaga seonduv. Nõuetekohaselt hallatud rahaülekannete võimaldamine soodustab kaasavat ja kestlikku arengut. Seetõttu on eesmärk vähendada rahaülekannete tehingukulusid (need peaks jääma alla 3%, lisaks kaotatakse 2030. aastaks ülekandekoridorid, kus kulud ületavad 5%), edendada finantskaasatust uuenduslike finantsinstrumentide ja uue tehnoloogia abil ning täiustada õigusraamistikke, et rohkem kaasata uusi rahaülekande teenuse pakkujaid. Lihtsustades diasporaa investeeringuid ning ettevõtete loomist , aidatakse kaasa kohalikule arengule ja ettevõtlusele päritoluriikides ning teadmiste kogemuste tehnoloogiasiirdele, mis on kestlikuks arenguks väga oluline. Vaikse ookeani piirkonna piirkondlik protokoll. P rotokolli I osa s sätestatakse üldise EL i ja selle liikmesriikide ning Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikmete koostööraamistik. Artiklis 1 sätestatakse protokolli rakendamise ja poolte vaheliste suhete üldpõhimõtted . Kooskõlas lepingu artikliga 6 on protokoll siduv EL ile ja selle liikmesriikidele ning Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikmetele . Artiklis 2 käsitletakse poolte koostööd mitmepoolsuse ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra tugevdamisel. Ühtlasi nähakse ette strateegliste koalitsioonide loomine kliimamuutuste, ookeanide majandamise, elurikkuse, kaasava ja kestliku majandusarengu, inimõiguste ning rahu ja julgeolekuga seotud küsimustes. Vajaduse korral kooskõlastavad pooled enda positsioone ÜRO raamistikus ning muudes rahvusvahelistes organisatsioonides. Artiklis 3 t uuakse protokolli eesmärkidena välja omavahelise poliitilise partnerluse tugevdami n e, keskkonna- ja kliimamuutustele vastupanuvõime parandami n e, demokraatlike, rahumeelsete ja õiguspõhiste ühiskondade ülesehitami n e, kaasava ja kestliku majanduskasvu toetami n e, konkreetsete ookeanide majandamise parandamise alaste meetmete toetami n e ning inim- ja sotsiaalarengusse investeerimi n e. Artiklis 4 sätestatakse Vaikse ookeani piirkondliku integratsiooni ja koostöö edendami n e. Artikli ga 5 nähakse ette Vaikse ookeani piirkonna piirkondliku protokolliga loodud AKVRO liikmete ning ELi ja selle liikmesriikide ühisinstitutsioonid. Ühisinstitutsioonide koosseisu ja ülesandeid käsitle takse lepingu artikli tes 92 – 94. Artiklis 6 käsitletakse sidemete tugevdamist Vaikse ookeani piirkonnas asuvate ELi assotsieerunud ÜMTde ja AKVRO liikmete vahel eelkõige kliimamuutuste, keskkonnasäästlikkuse, loodusvarade säästva majandamise, ühendatuse, kaubanduse ja investeeringute valdkonnas. Artikli ga 7 nähakse ette asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimi n e, sh protokolli rakendamiseks vajaliku teabe kogumi n e ja protokolli rakendamisega kursis hoidmi n e. Artiklis 8 käsitletakse protokolli rakendamist, järelevalvet, läbi vaatamist ja muutmist. Protokolli muutmine toimub kooskõlas lepingu artiklis 99 sätestatud piirkondlike protokollide muutmise korraga. Protokolli II osa s käsitletakse poolte peamisi koostöövaldkondi. II osa I jaotises käsitletakse k eskkonnasäästlikkus e ja kliimamuutus te küsimusi. Artikli 9 kohaselt suurendavad pooled vastupanuvõimet kliimamuutustele, võtavad meetmeid elurikkuse vähenemise peatamiseks ning tagavad majanduskasvu kooskõla keskkonnasäästlikkusega. Kõik tegevused toetavad ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamist, kliimamu u tuste raamkonven t siooni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga võetud kohustuste täitmist. Artik liga 10 nõustuvad pooled, juhindudes ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni st ja Pariisi kokkuleppe eesmärk ides t , põhimõte test ja norm idest, aitama kaasa ülemaailmsele heitkoguste vähendamisele kooskõlas eesmärgiga hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ja püüdlema selle poole, et globaalse soojenemise tase ei ületaks 1,5 °C. Samuti tunnistavad nad vajadust saavutada võimalikult kiiresti kogu maailmas inimtekkelise heite CO 2 -neutraalsus. Pooled kinnitavad muu hulgas oma eesmärki saavutada 2 050. aastaks kliimaneutraalsus ning töötavad välja siseriiklikud kliimaprogrammid ja - strateegiad , võtavad konkreetseid meetmeid Pariisi kokkuleppe rakendamise hoogustamiseks ning integreerivad riiklikud kohanemiskavad asjaomastesse sotsiaal-majanduslik esse ja keskkonnasektoritesse . Kliimamuutuste ja nende mõjude käsitlemisel kohaldatakse mitteturupõhiseid lähenemisviise, pidades silmas väikeste arenevate saareriikide haavatavust ning arvestades Vaikse ookeani pii rkonna partnerluse raamistikke. Pooled edendavad järkjärgulist fluorosüsivesinike kasutuse vähendamist, et saavutada kogu maailmas nende tootmise ja tarbimise vähenemine. Tegevus põhineb osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll il (1987) ja selle Kigali muudatus tel . Montreali protokolli on ratifitseerinud kõik ÜRO liikmesriigid ja Euroo p a Liit. Kigali muudatused kiitis EL heaks 2018. aastal ning Eesti rat ifitseeris need samal aastal. Artik l i 11 alusel toetavad p ooled ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste säilitamist, säästvat kasutamist ja taastamist, ühendades elurikkuse elatusvahenditega , sh kaitsevad, taastavad ja tõhustavad elurikkust kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja 2020. aasta järgse ülemaailmse elurikkuse raamistikuga. Pooled edendavad terviklikku lähenemisviisi ja tugevdavad täitmise tagamise mehhanisme loodusvarade ja keskkonna säästvaks majandamiseks ja kasutamiseks kõikidel tasanditel, kaasa arvatud ringmajanduse ja keskkonnasäästliku majanduse arendamiseks , ning teevad koostööd, et tagada oma metsa- ja puiduressursside säästev majandamine, peatada raadamine ja taastada metsi ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud ebaseadusliku puidu ja puidupõhiste toodetega kauplemise vastu. Pooled lubavad taastada loodusmetsade funktsioonid, kaasa arvatud ökosüsteemiteenuste pakkumise. L ubatakse edendada m uu h ulgas ka vastutustundlikku kaevandamist, võttes arvesse jätkusuu tliku arenguga seotud nõudmisi. Artiklis on loetletud lisaks eelnevale veel erineva i d artiklis toodud eesmärkide saavutamiseks sobivaid tegevusi. Artikli 12 kohaselt teevad pooled koostööd inimeste, ühiskondade, institutsioonide ja taristu vastupanuvõime suurendamiseks looduskatastroofidele, püüdes sealjuures rakendada Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015 – 2030. Pooled rakendavad terviklikku lähenemist katastroofiohu vähendamisel, soodustavad tehnoloogiate , sh kosmosetehnoloogia kättesaadavust ning tõhustavad riskijuhtimist. Protokolli II osa II jaotises käsitletakse k aasav at ja kestlik ku majandusareng ut. Artikli ga 13 sea takse eesmärgiks vastupidava, mitmekesise ja teaduspõhise majanduse loomi n e ühes soodsa ettevõtluskeskkonna tagamisega. Artiklis 14 järgi lepivad p ooled kokku inimkapitali arengu toetamises ja tõhustamises, eelkõige investeerides ja panustades sellise kõrgelt haritud, koolitatud, oskusliku, kvalifitseeritud ja tõhusa oskustööjõu loomisse, kes on piisavalt koolitatud, et saada juurdepääs inimväärsele tööhõivele, sealhulgas uutes dünaamilistes kasvusektorites, vastates tööturu nõudmistele ja suurendades erasektori osalust. Nad panevad erilist rõhku digikirjaoskuse, tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduse programmide edendamisele. Artikli 14 lõikes 1 sätestatakse majandusarengut soodustavad tegevused. Rakendatakse meetmeid, et toetada suuremat tootlikkust tehnoloogilise ajakohastamise ja innovatsiooni kaudu. Parandatakse makromajanduslikku ja finantssektori stabiilsust, lihtsustatakse ja ühtlustatakse ärieeskirju ja -protsesse, tugevdatakse tulemuslikke ja prognoositavaid maksusüsteeme ning parandatakse avaliku halduse ja kohtusüsteemide tõhusust. Tähelepanu pööratakse usaldusväärsele konkurentsipoliitikale ning maa- ja omandiõiguste ning intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisele. Artikli 14 lõikes 7 käsitletakse finantssektori arendamist. Toetatakse kindlustus-, finants- ja mittefinantsteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse parandamist eraettevõtjatele. Eesmärk on parandada juurdepääsu taskukohasele rahastamisele, mis hõlbusta b lisaväärtuse loomist ettevõtete, eelkõige mikro- ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate integreerimise kaudu piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse. Sellele aitavad kaasa tootmise suurendamine, kaubanduses regulatiivse suutlikkuse parandamine, ettevõtluse edendamine, äritegevuse hõlbustamine, toodete ja ekspordi sihtkohtade mitmekesistamine, tehnoloogiline arendamine ja innovatsioon, sealhulgas e-kaubanduse platvormid. Artiklis 15 käsitletakse investeerimist. Toetatakse soodsat keskkonda vastutustundlike investeeringute jaoks. Ühtlustatakse ja kiirendatakse haldusmenetlusi ja -nõudeid ning toetatakse meetmeid, mis loovad prognoositava ja turvalise investeerimiskliima, soodustavad partnerlust ning edendavad avaliku ja erasektori dialoogi. Soodustatakse jätkusuutlikke ja vastutustundlikke avaliku ja erasektori investeeringuid, lisaks ka välismaiseid otseinvesteeringuid segarahastamise, tagatiste ja muude uuenduslike rahastamisvahendite kaudu, et suurendada investorite usaldust. Investoritele on vaja tagada piisav ja lihtsalt kättesaadav info ärivõimaluste kohta ELis ja Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikmetes. Investeeringute soodustamise alases koostöös lepingupoolte vahel pööratakse erilist tähelepanu noortele ja naistele. Artikli 16 kohaselt toetavad pooled dünaamilise, konkurentsivõimelise ja vastutustundliku erasektori arengut, pöörates sealjuures erilist tähelepanu mikro- ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kasvule. Ühtlasi julgustavad pooled ära kasutama tehnoloogia arengu ja digimajanduse võimalusi. Artikli ga 17 nähakse ette pooltevaheli n e koostöö teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja innovatsiooni valdkonnas , et taga da sotsiaal-majanduslik areng , ja suurendada piirkondlikku konkurentsivõimet. Ühtlasi hõlbustavad pooled juurdepääsu üksteise teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniprogrammidele, teadustaristule ja - rajatistele, publikatsioonidele ja teadusandmetele. Pooled teevad koostööd kosmosetehnoloogia tsiviilotstarbel kasutamisel ühishuvi pakkuvates küsimustes. Artiklis 18 käsitletakse rahaülekande i d , millel on suur tähtsus kaasava ja kestliku arengu soodustamisel. S oovitakse kahandada rahaülekannete tehingukulusid , mis peaks jääma alla 3%, ja lisaks soovitakse kaotada 2030. aastaks ülekandekoridorid, kus kulud ületavad 5%. Kavas on edendada ka teadmisi finantskirjaoskusest ja finantskaasatust uuenduslike finantsinstrumentide abil ning täiustada õigusraamistikke, et rohkem kaasata uusi teenusepakkujaid, sh tehnoloogia kasutamise kaudu. Artikli 19 kohaselt edendavad p ooled kaubandusvõimalusi, integreerimaks Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikme d maailmamajandusse. Toetatakse E Li –AKVRO majanduspartnerluse vahelepingu rakendamist. Toetatakse kaubanduse hõlbustamist ja õigusnormide ühtlustamist. Artikli 20 kohaselt tugevdavad p ooled tootmist ja ettevõtlust ning suurendavad lisaväärtust loovatesse sektoritesse investeerimist. Pooled järgivad WTO kaubanduse lihtsustamise lepingut, võttes seejuures arvesse AKVRO riikide erivajadusi. Lubatakse vähendada kaubanduskulusid seoses impordi-, ekspordi- jm tolliprotseduuridega. Pooled teevad koostööd, et vältida tarbetuid tehnilisi ja mittetariifseid kaubandustõkkeid. Pooled teevad koostööd piirkondlike digiplatvormide loomiseks. Artiklis 21 sätestatakse tugeva ja elujõulise teenustesektori arengu toetami n e , tõstes sealjuures teenuste osutamise suutlikkust ja sõlmides vajaduse korral vastastikuse tunnustamise lepinguid. Artiklis 22 järgi võtavad p ooled endale kohustuse teha koostööd arendamaks kestlikku vesiviljelust, rakendades tulemuslikku ruumilist planeerimist, ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ja luues investoritele võrdsemad tingimused ning hoogustamaks säästva kalanduse arengut, sh käsitööndusliku püügi tasandil, edendamaks jätkusuutlikke kalanduse väärtusahelaid tootlikusse ja kohalikku töötlemisvõimekusse tehtavate investeeringu te suurenda mise kaudu , tagades samal ajal kalavarude kestlikkuse ning suurema toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse. Artiklis 23 määratle takse p oolte tegevused põllumajanduse valdkonnas , edendamaks säästvat põllumajandust ja toetamaks kliimaresistentsete agroökoloogiliste tavade ja meetmete kasutamist, parandades samal ajal sotsiaal-majanduslikke aspekte. Pooled kohustuvad tegema koostööd, et suurendada tootjate, töötlejate ja eksportijate, eelkõige väikepõllumajandustootjate turulepääsu võimalusi riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil ning edenda d a toiduga kindlustatust, arendades kaasavaid ja bioloogiliselt mitmekesiseid toitumispõhiseid väärtusahelaid, sh kohaliku lisaväärtuse loomise ja töötlemise ning väärtusahela osaliste võimekuse suurendamise kaudu. Artiklis on lisaks nimetatutele loetletud veel sama valdkonna eesmärkide saavutamisek s sobivaid tegevusi. Artikli ga 24 kohusta takse pooli tagama turismi tasakaalustatud ja kestlik areng , toetades ühtlasi kultuuripärandi ja loodusvarade kaitse t . Artikli ga 25 nähakse ette energiajulgeoleku tugevdami n e ja energiataristute vastupanuvõime suurendami n e energiareformide läbiviimise abil Vaikse ookeani piirkonnas . Ühtlasi seatakse eesmärgiks avatud, läbipaistavate ja toimivate energiaturgude loomine ning energiatõhususe suurendamine. Artiklis 26 alusel kohustuvad pooled tugevdama kestlikku, ulatuslikku ja eeskirjade põhist ühendatust piirkondade vahel. Püütakse luua ohutuid, turvalisi, vastupidavaid ja kestlikke transpordiühendusi ja digitaalvõrke. Pingutatakse energiavõrkude ühendamise nimel. Pooled lubavad ümber kujundada, tugevdada ja parandada transporditaristut ja transpordisektori üldist juhtimist. Toetatakse AKVRO riikide jõupingutusi konkurentsivõimeliste sadamate ja sadamateenuste arendamisel. Pooled teevad koostööd lendude sageduse ja lennuohutuse suurendamiseks. Laiend atakse juurdepääsu avatud, taskukohasele ja turvalisele lairibaühendusele. Artiklis 27 käsitletakse mäetööstuse panust majandusarengus ning kutsu takse pooli üles ammendavaid loodusvarasid vastutustundlikult ja säästvalt haldama ning ajakohastatud tehnoloogiad kasutama. Artiklis 28 nähakse ette metsade säästva majandamise ja metsaressursside säästva kasutamise edendamist. Lubatakse peatada raadamine ja metsade seisundi halvenemine ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu. Kohustutakse tugevdama kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamist metsakaitsesse. Pooled toetavad ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava elluviimist ning vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimist ja rakendamist . Suurendatakse FLEGTi tegevuskava ning raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitleva Varssavi raamistiku (REDD+) sidusust ja kasulikku koostoimet riigi tasandil. Protokolli II osa III jaotises käsitletakse poolte koostööd o okeani de , mere de ja kalandus e küsimustes. Artikli 29 kohaselt tunnistavad p ooled ookeanide tähtsat rolli elu tagamisel Maal ning jätkusuutlikul arengul ja inimestele elatusvahendite võimaldamisel. Pooled on nõus suurendama jõupingutusi, et kaitsta ookeane ja meresid erinevate survetegurite, nagu kliimamuutus te , ookeanide hapestumi s e ja korallide pleekimi s e, üleekspluateerimi s e, ebaseaduslik u , teatamata ja reguleerimata kalapüü gi ning muud e hävitava te ja jätkusuutmatu te tegevuse te kahjulike tagajärgede ja mõju eest. Pooled kaitsevad mere ökosüsteeme ja elurikkust, vähendavad igat liiki saastet ning rakendavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitikat. Artikli 30 kohaselt tunnistavad p ooled üksteise jõupingutusi ookeanide parem a ja integreeritud majandami s e tagamisel, kalavarude kaitsel, majandamisel ja järelevalvel ning piirkonnaspetsiifiliste strateegia te rakendamisel. Pooled lubavad võtta meetme i d asjakohaste ookeanide majandamise rahvusvaheliste ja piirkondlike lepingute, konventsioonide ning kokkulepete rakendamisel, mille osalised nad on , ning kaitsta ja majandada neis sätestatud ressursse. Ookeanide säästvaks kasutamiseks ja kaitseks tugevdavad pooled nende majandamist kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga ning võtavad arvesse asjakohaseid piirkondlikke raamistikke . Koostööd tehakse ka ranniku- ja mereökosüsteemide kaitsmise l, säilitamisel ja taastamisel. Pooled teevad koostööd, et ennetada ja vähendada merereostust ning võidelda veealuse müra ja mereprahi, sealhulgas plasti ja mikroplasti, naftareostuse ja tuumasaasteainete vastu. Nad toetavad ja taotlevad laevade tekitatava kasvuhoonegaaside heite vähendamise reguleerimist ning toetavad aktiivselt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni laevanduses kasvuhoonegaaside heite vähendamist käsitleva esialgse strateegia (2018) kiiret rakendamist. Pooled kehtestavad õigusaktid ja eeskirjad, millega reguleeritakse kahjulike jäätmete ja prügi keskkonda viimist , ja määravad sealhulgas karistused rikkumiste eest. Näiteks 2021. aasta juulis esitasid Euroopa Parlament ja Nõukogu määruse ettepaneku, milles käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO 2 heitega kütu ste kasutamist meretranspordis. Artiklis nimetatud tegevused on kooskõlas ÜRO mereõiguste konventsiooni, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning ÜRO säästva arengu eesmärkidega 12, 14, 15 ja 17. Artikli 31 kohaselt lubavad p ooled teha koostööd riikide jurisdiktsioonist välja jäävate piirkondade mere elurikkuse kaitseks ja säästvaks kasutamiseks, tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ning pädevatele rahvusvahelistele ja piirkondlikele organisatsioonidele ning kokkulepetele (n t ÜRO mereõiguse konventsioon). Artiklis 32 sätestatakse koostöö, et tagada kalavarude kaitse ning säästev majandamine ja kasutamine, edendada kohalike kogukondade ning väike- ja käsitööliste kalurite juurdepääsu kalavarudele ning toiduga kindlustatust ja põlvkondade vahelist võrdsust. Lepitakse kokku eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni s (1982) ja ÜRO kalavarude lepingus (1995) sätestatud normide ja põhimõtete rakendamises ning kaitse- ja majandusmeetmete võtmises. Artikli 33 kohaselt lubavad p ooled kooskõlas rahvusvahelise kohustustega võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning rakendada seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid. Pooled rakendavad poliitikat, millega jäetakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga saadud tooted kaubavoogudest kõrvale. Pooled ei luba oma sadamatesse siseneda poolte laevu, mis on tegelenud sellise kalapüügiga teistes jurisdiktsioonides või avamerel. Pooled püüavad ka ratifitseerida ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud asjakoh ased rahvusvahelised lepingud . ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2009. aasta Rooma leping jõustus 2016. aastal ja selle on ratifitseerinud 55 riiki, seal hulgas 26 AKV riiki ning Euroopa Liit. Euroopa Liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ELi ja rahvusvahelistes vetes on kehtestatud ELi Nõukog u määrusega (EÜ) nr 1005/2008. Artiklis 34 sätestatakse p oolte tegevused kahjulike kalandussubsiidiumide valdkonnas, kus p ooled võtavad endale kohustuse kokku leppida vajalike sammude astumises, et keelata ära teatud vormis kalandussubsiidiumid, mis soodustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki, ning kaotada subsiidiumid, mis soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, ja keelduda selliste uute subsiidiumide kehtestamisest, tunnistades, et Vaikse ookeani piirkonna arenguriikide ja vähim arenenud riikide asjakohane ja tõhus eri- ja diferentseeritud kohtlemine peaks olema kalandussubsiidiumide teemal WTOga peetavate läbirääkimiste lahutamatu osa. Protokolli II osa IV jaotises käsitletakse j ulgeolek u , inimõigus te , demokraatia ja valitsemi se põhimõtteid. Artiklid 35–36 on üldised sätted ning neis võ etakse kokku vajadus tõhustada koostööd julgeoleku, inimõiguste, demokraatia ja valitsemise teemadel. Tuuakse esile olulis i mad tegevussuunad. Artikli ga 37 luba takse tugevdada õigusakte ja strateegiaid, et tulemuslikumalt võidelda rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu. Lubatakse tugevdada dialoogi sel teemal ning teha koostööd õiguskaitse valdkonnas. Artikli 38 kohaselt tunnistavad pooled inimõiguste üldisust ja jagamatust ning kohustuvad neid austama, kaitsma, järgima ja edendama kõigis elu valdkondades kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega. Ühtlasi teevad pooled jõupingutusi sooli s e võrdõiguslikkus e tagamiseks . Artiklis 39 käsitletakse demokraatia tugevdamist ja heade va litsemise põhimõtete edendamist ning korruptsioonivastast võitlust. Ühtlasi nähakse Eesti arengukoostöö strateegiliste eesmärkidega ühtivalt ette e-valitsemise teenuste ja digiteenuste taristu kasutuselevõtu kiirendamine. Artiklis 40 sätestatakse õigusriigi tugevdamise alased meetmed ning mõist etakse hu kk a kõik piinamise vormid või muu riiklike ja valitsusväliste osalejate poolse julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise. Artiklis 41 sätestatakse finantsjuhtimise põhimõtted. Edendatakse usaldusväärset avaliku sektori finantsjuhtimist, sealhulgas avaliku sektori tulude tõhusamat ja tulemuslikku kasutamist, valitsemissektori võla jätkusuutlikku haldamist, jätkusuutlikke, läbipaistvaid, konkurentsi toetavaid ja prognoositavaid hankesüsteeme ning riiklike järelevalveasutuste toetamist. Võetakse meetmeid, kehtestatakse õigusakte ja tugevdatakse asutusi ja mehhanisme, et rakendada hea maksuhaldustava põhimõtteid. Tehakse koostööd, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja ebaseaduslike finantsvoogude vastu ning tagatakse maksusüsteemide tõhusus, tulemuslikkus, läbipaistvus ja õiglus. Protokolli II osa V jaotises käsitletakse poolte koostööd i nim- ja sotsiaal se areng u küsimustes . Artikli 42 kohaselt on võetud eesmärgiks aastaks 2030 kaotada vaesus kõigis selle vormides, toetada inim- ja sotsiaalset arengut kaasava ja võrdse juurdepääsu kaudu sotsiaalteenustele ja suurema toiduga kindlustatusele, võidelda tulemuslikult ebavõrdsuse vastu, edendada soolist võrdõiguslikkust, võimestada naisi ja noori, tagada, et kõigil oleksid väärikalt elamiseks vajalikud vahendid, ning luua tingimused, mis võimaldavad inimestele tulemuslikku demokraatlikus elus osalemist ja aktiivset kestlikku majanduskasvu panustamist. Samuti edendada kultuuri ja sporti kui valdkondi, millel on tähtis roll kestlikus inim- ja sotsiaalses arengus ning kaasavas majanduskasvus, samuti sotsiaalses kaasatuses ja rahumeelse ühiskonna jaoks. Artiklis 43 sätestatakse kaasava ja õiglase juurdepääsu tagami n e kvaliteetsele haridusele kõigis astmetes ja kõigile ühiskonnagruppidele, võttes arvesse asjakohaseid poliitikaraamistikke, sealhulgas Vaikse ookeani piirkonna haridusraamistikku. Pooled edendavad digikirjaoskuse ja digioskuste arendamist. Pooled võtavad meetmeid, et tugevdada õppe kvaliteeti ning parandada taristut ja seadmeid. Artiklis 44 sea takse eesmärgiks saavutada üldine tervisekindlustus ning võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas tugevdatud riiklike tervisesüsteemide, ajakohastatud rajatiste ja seadmete ning kvaliteetsete ja taskukohaste põhiravimite ja -vaktsiinide abil. Pooled võtavad kasutusele meetmed mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tõrje tugevdamiseks, vaimse tervisega seotud probleemide lahendamiseks ning nakkushaiguste puhangutele kiiresti reageerimiseks. Nad teevad koostööd terviseühtsuse põhimõtte rakendamiseks, et tegeleda mikroobide resistentsuse ja tagajärgedega, mida see avaldab nii inimeste kui ka loomade tervisele. Artikli 45 kohaselt lubavad p ooled pingutada, et parandada juurdepääsu piisavale, ohutule ja taskukohasele veevarule ja kanalisatsiooniteenustele. Pooled tunnistavad, et on vaja suurenda suutlikkust teadmiste, tehnoloogia, kanalisatsioonisüsteemide ja taristu kavandamiseks, tarnimiseks ja hooldamiseks. See tegevus on kooskõlas ÜRO säästva arengu 6. eesmärgiga. Artiklis 46 julgusta takse pooli tegema jõupingutusi , tagamaks kõigile ühiskonna gruppidele võrdne juurdepääs korralikule, ohutule ja taskukohasele eluasemele ja energiateenus t ele. Artiklis 47 määratle takse p oolte tegevused toiduga kindlustatuse ja parema toitumise valdkonnas, kus p oolte eesmär k on tagada kõigile juurdepääs piisavale, taskukohasele, ohutule ja suure toiteväärtusega toidule, sh edendades kohalikku suure toiteväärtusega toitu ja investeerides säästvatesse toidusüsteemidesse, sealhulgas kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisse transporti ja ladustamisse. Nad kohustuvad pöörama erilist tähelepanu sellele, et tagada katastroofist taastumise ajal piisava hädaolukorra toiduvaru olemasolu. Samuti võetakse endale kohustus teha koostööd, et likvideerida kõik alatoitluse vormid ning tegeleda toiduga ja toitumisalase kindlustamatuse põhjustega. Pooled võtavad endale ka kohustuse tegeleda kalavarude liigkasutuse probleemiga, võttes arvesse, et kala on toiduga ja toitumisalase kindlustatuse tagamisel kriitilise tähtsusega. Täiendavalt edendavad p ooled tervislikku toitumist, vähendavad sõltuvust madala toiteväärtusega imporditud toidust, tugevdavad toitumisalase teabega märgistamise reguleerimist, toetavad tervisliku toidu ja toitumisalase hariduse ja üldsuse teadlikkuse suurendamise programme ning edendavad kohaliku tervisliku toidu tootmist ja tarbimist. Artiklis 48 sätestatakse sotsiaalkaitse eesmärgid : kaasavate ja hästi toimivate tööturgude ja tööhõivestrateegiate loomine, varimajandusega võitlemine, kasu teenimise eesmärgil toimuva ärakasutamise (sh seksuaalse ja tööalase ärakasutamise) vastu võitlemine nii ametlikus kui ka mitteametlikus majanduses. Samuti tuleb järk-järgult jõuda üleüldise sotsiaalkaitseni, kindlustades põhisissetuleku ning piisavad ja kriisidele vastupanuvõimelised sotsiaalkaitsesüsteemid. Artiklis 49 rõhuta takse soolise võrdõiguslikkuse olulisust ning naiste ja tüdrukute võimestamist. Pooled tugevdavad poliitikat, programme ja mehhanisme, mille eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdne osalemine ja võrdsed võimalused kõigis poliitilise, majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu valdkondades ning neid võimalusi parandada ja laiendada. Võetakse vajalikud meetmed seksuaalse ja soolise ning igasuguste muu vägivalla vormide vastu võitlemiseks. Pooled kohustuvad rakendama Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi, rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ning nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemusi. Lisaks jõustavad pooled poliitikat ja kavandavad programme eesmärgiga saavutada üldine juurdepääs kvaliteetsetele taskukohastele, ulatuslikele ja integreeritud seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele. Artikli 50 kohaselt loovad pooled juhtimisstruktuurid noorte potentsiaali ärakasutamiseks ja noorte võimestamiseks, noorte mõjukuse suurendamiseks otsustusprotsessides ning nende aktiivseks kaasamiseks poliitikasse, rahuloomesse ja lepituspüüdlustesse. Nad edendavad noorte suuremat osalemist keskkonnategevuses, eelkõige kliimamuutuste seire- ja kliimamuut ustega kohanemise programmides. Pooled toetavad noorte ettevõtlust ja noortele inimväärsete töökohtade loomist kõikides sektorites, pöörates erilist tähelepanu hariduses, tööhõives või koolituses osalevatele noortele . Pooled edendavad sotsiaal- ja õigusprogramme alaealiste kuritegevuse ärahoidmiseks ning noorte integreerimiseks majandus- ja ühiskonnaellu. Nad toetavad asutusi nagu koolid, usupõhised organisatsioonid ja noorteorganisatsioonid, mis võivad aidata suurendada haavatavate kogukondade ja ohust atud noorte vastupanuvõimet. Pooled võtavad meetmeid, et parandada ja tugevdada lastekaitsesüsteeme ning kaitsemeetmeid. Nad toetavad meetmeid lapstööjõu kasutamise ja laste kuritarvitamise ning varajaste ja sundabielude, samuti kehalise karistamise lõp etamiseks. Artikli 51 kohaselt edendavad, kaitsevad ja järgivad pooled puuetega inimeste õigusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta. Poolt e eesmärk on tagada puuetega inimeste täielik kaasamine ühiskonda, võimaldades neile võrdse juurdepääsu sotsiaalteenustele, sealhulgas haridusele ja tervisele, ning tegeliku osalemise tööturgudel ja muude majanduslike võimaluste kasutamisel. Artiklis 52 sätestatakse materiaalse ja vaimse kultuuripärandi edendami n e ja selle väljendusvormide kaitse, investeeringute sektorisse meelitami n e, loomemajanduse arendami n e, kultuurtöötajate liikuvuse ja kunstiteoste ringlus ning sektoripõhise õigusraamistiku arendami n e. Lepingu lisa s I käsitletakse koos lepingu artiklite ga 74 ja 75 poolte kodanike tagasisaatmist, tagasivõtmist ja taas integratsiooniabi andmist, lisa s I täpsemalt tagasisaatmis- ja tagasivõtmisprotsessi. Sealhulgas peab kooskõlas lisa ga I asjaomane riik väljastama kehtiva reisidokumendi oma kodanikule, kelle pass või muu isikut tõendav dokument on aegunud või kelle isikusamasus on kindlaks tehtud. Isiku kodakond s use kindlaks tegemiseks saab taotluse esitanud lepingu pool nõuda intervjuu läbiviimist või tugineda andmekogudesse kantud biomeetrilistele andmetele. Isikut tõendava te dokumen t i de seaduse § 35 lõike 1 kohaselt antakse välisriigis viibivale Eesti kodanikule, kelle reisidokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud, kehtivuse kaotanud või kaotsi läinud, tagasipöördumistunnistus. Tagasipöördumistunnistuse kehtivus on kuni 12 kuud. Praktikas on isikute tagasisaatmisel probleem asjaolu, et paljud kolmandad riigid lubavad isikul tagasi pöörduda üksnes liinilendudega. Lepingu I lisa kohaselt ei pea isikute tagasisaatmised piirduma üksnes regulaarlendudega. See tähendab, et leping võimaldab isikuid tagasi saata ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti korraldavate tšarterlendudega. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 12 lõike 5 kohaselt saab saatjata alaealise välismaalase, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, lahkumiskohustuse täita üksnes juhul, kui eestkostja on veendunud, et saatjata alaealine välismaalane saadetakse tagasi tema perekonnaliikme või määratud eestkostja juurde või vastuvõtva riigi vastuvõtuasutusse. See Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/115/EÜ sätestatud nõue on kehtestatud ka lepingu pooltele, tagades, et saatjata alaealise välismaalase tagasisaatmisel arvestatakse lapse parimaid huve. Isikute tagasipöördumise soodustamiseks ja taasintegreerumiseks on Eestis loodud vabatahtliku lahkumise ja taa eintegratsiooni programm (VARRE), mida rakendab Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Programmi rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ja siseministeeriumi vahenditest alates 2010. aastast . Selle kaudu on tagasisaadetaval võimalik taotleda mitterahalist taas integratsioonitoetust, et oma koduriigis käivitada väikeettevõte, osaleda täiend- või kutseõppekoolitustel või abistada töö otsimisel. Lepingu I lisa võimaldab poole taotluse korral sõlmida ka kahepoolseid tagasivõtmise lepinguid või kokkuleppeid, et reguleerida ka kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise aluseid. Lepingu lisa s II käsitletakse Euroopa Investeerimispanka ja selle tegevusega seonduvat. Lisa II a rtiklis 1 sätestatakse , et Euroopa Investeerimispan k ( edaspidi EIP ) on juriidiline isik . Selle kohaselt tegutseb EIP või tema tütarettevõtte AKVRO riikides juriidilise isikuna, mis tähendab, et ta võib sõlmida lepinguid, omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline. Lisaks sätestatakse, et EIP ja EIP tütarettevõtja suhtes rakendatakse AKVRO liikmete territooriumil sama maksu- ja tollikorda ning staatust, mis kehtib konkreetse AKVRO liikme riigis tegutseva kõige soodsama maksu- ja tollikorra ja staatusega rahvusvahelise institutsiooni suhtes. Artiklis 2 sätestatakse , et EIP ja EIP tütarettevõtja võib tegutseda AKVRO liikmete territooriumil rahvusvahelise organisatsioonina ning tuuakse välja vastavad pangandus- ja finantseeskirjad. EIP või tema tütarettevõtja võib selle lepinguga ette nähtud eesmärkidel viia ellu EIP või tütarettevõtja põhikirjaga ette nähtud tegevusi, mis on laenude andmine, võlakirjade, tagatiste, omakapitali, kvaasikapitali või muude rahastamisvahendite abil rahastamine, tehnilise abi pakkumine või rahastamine, rahaturgudel investeerimine, väärtpaberite ost ja müük ning muu sellise tegevusega seotud finantstehingu tegemine. Ka pangakontode haldamine mis tahes vääringus. Artiklis 3 sätestatakse välisvaluuta kasutamine tehingutes. AKVRO liikmed lubavad tagada kõigi ELi rahastusega toimingute puhul, mida EIP või EIP tütarettevõtja selle lepingu eesmärkide rakendamiseks teeb, et toetuse saaja või vastaspool võib tehinguteks EIP või tema tütarettevõttega konverteerida mis tahes konverteeritavasse vääringusse vastaval ajahetkel kehtiva vahetuskursi alusel vastava AKVRO liikme riiklikus vääringus olevad summad ning need summad saab vabalt ja viivitamata üle kanda EIP või EIP tütarettevõtja ees kohustuste täitmiseks. Lisaks tagavad AKVRO liikmed, et ka EIP või tema tütarettevõtja võib konverteerida vastava AKVRO liikme omavääringus olevad summad, mis on laekunud EIPle või EIP tütarettevõtjale, mis tahes täielikult konverteeritavaks valuutaks vastaval ajahetkel kehtiva vahetuskursi alusel või vastupidi – konverteerida täielikult konverteeritavas vääringus olevad summad AKVRO liikme omavääringusse – ning üle kanda need summad väljapoole AKVRO liikme territooriumi pangakontodele, mille EIP või EIP tütarettevõtja määravad, või võõrandada nimetatud summad vastava AKVRO liikme territooriumil. See võimaldab paindlikku laenude teenindamist olenemata sellest, kas finantstoimingud on tehtud / laenud antud kindla ja stabiilse riigi valuutas (USD, EUR) või AKVRO riigi kohalikus valuutas. Artiklis 4 käsitletakse kohtuotsuste tunnustami st . Artiklist tulenevalt kohustub AKVRO liige EIP või EIP tütarettevõtja ning toetusesaaja või kolmanda isiku vahel tekkiva vaidluse puhul tagama, et AKVRO liikme kohtutel on õigus tunnustada pädeva kohtu (Euroopa Liidu Kohtu, ELi liikmesriigi siseriikliku kohtu, vahekohtu) tehtud lõplikku otsust ulatuses, mis on AKVRO liikme põhiseadusega lubatud ja tagama selle otsuse täitmise. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ega lepingu eelnõus ei kasutata kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid. Lepingu eelnõu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Lepingu eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Lepingu eelnõu õiguslikud alused on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 217 koos artikli 218 lõikega 5 ja lõike 8 teise lõiguga. Leping on oma laadilt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev leping. See tähendab, et arvestades ELi õigusega ette nähtud pädevuste jaotust, reguleerib see nii ELi ainupädevuses kui ka ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olevaid valdkondi. Lepingu sätted on kooskõlas ka muude Euroopa Liidu õiguse ja strateegiliste eesmärkide , nt ELi roheleppe, kliimapoliitika, majanduskasvu ja tööhõive strateegia, ringmajanduse tegevuskava, narkostrateegia, ELi -Aafrika pa rtnerlusstrateegia j a teiste dokumentidega . 6. Korralduse mõjud Leping selgitab ja täpsustab eelkõige Euroopa Liidu ja AKV riikide potentsiaalseid koostöövaldkondi ja teemasid, kus ELi liikmesriikidele ja muu hulgas nende ettevõtjatele avanevad võimalused AKV piirkondades koostööd teha. Olulist otsest ja kaudset mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tööle ning regionaalarengule leping ei avalda . 6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Lepinguga nähakse ette poolte rände alane koostöö, sh meetmed, mis aitavad kaasa rände juurpõhjustega tegelemisele, mis omakorda võib vähendada rändest tulenevat survet ELi riikidele. Lepingu seaduslikku rännet puudutavad sätted on sõnastatud nii, et ELi jaoks ei teki otseseid kohustusi rände lubamiseks senisest enamal määral. Samal ajal aitavad lepingu kaubandussätted kaasa AKV riikide majanduse edenemisele, luues võimaluse uute töökohtade loomiseks, mis vähendab motivatsiooni rändeteele asuda. Lepingu arengukoostöö peatükkide läbi soodustatakse AKV riikide toimetulemist erinevate sotsiaalmajanduslike probleemidega ja vähendatakse inimeste vaesust, mis samuti aitab kaasa rändemotivatsiooni vähenemisele. Rändealane dialoog AKV riikidega aitab tagada inimeste kaitse kõige lähemal , nende kodukohariikides, luua adekvaatse varjupaigasüsteemi, hoida ära inimkaubanduse ja smugeldamise, tõhustada isikute tuvastamist AKV riikide rahvastikuregistrite arendamise abil, isikute vastuvõtmist ja tagasisaatmist. Tõhusalt hallatud tagasisaatmispoliitika on Eesti jaoks tervikliku rändepoliitika osana prioriteetne teema, sest just selle abil on võimalik tagada ebaseaduslikult EL i s viibivate isikute turvaline tagasi jõudmine kodumaale. Sealjuures on Post-Cotonou lepinguga sätestatud tagasivõtu kohustused kohati ulatuslikumad kui EL i kahepoolsetes tagasivõtulepingutes. Kehtiv a Cotonou leping uga juba nähakse ette oma riigi kodanike tagasivõtmise kohustuse (art 13 lg 5 punkt c). Sellega korratakse rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust. Selle leping uga reguleeri takse isikute tagasisaatmist ja tagasivõtmist oluliselt detailsemalt, kohustades lepingu pooli tegema koostööd isikute tuvastamisel ja neile tagasipöördumiseks vajalike reisidokumentide väljastamisel. Kui puudub toimiv koostöö kolmandate riikidega isikute tagasivõtmiseks, siis stimuleerib see ebaseaduslikku rännet, sh soodustab inimeste ebaseaduslikku üle piiri toimetamisega ja inimkaubandusega seotud kuritegevust. Alates 2008. aastast on keskmiselt 500 000 välismaalasele aastas antud korraldus EList lahkuda, kuna nad olid liitu saabunud või viibisid seal loata. Siiski on ainult kolmandik neist tegelikult kolmandasse riiki naasnud (2019. aastal 29%). Väljaspool Euroopa mandrit on tegelik tagasisaatmise määr vähem kui 20%. Lepingu eesmärk on seega aidata kaasa riikide arengule ja sel moel tegeleda rände algpõhjustega, mis on seniseid Eesti seisukohti arvesse võttes meie olulisim eesmärk EL rändepoliitika välismõõtmes. Positiivne sotsiaalne mõju on ka lepinguga ettenähtaval koostööl inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tugevdamise s, mis on ühtlasi ka Eesti arengukoostöö üks prioriteete. Samuti rahvatervise teemadel tulenevalt koostöö edendamisest tervishoiu alal, mis on oluline takistamaks erinevate nakkushaiguste levikut, sh COVID -19 pandeemia vastases võitluse nii AKV piirkonnas kui ka globaalselt . Majandusliku koostöö kaudu suureneb inimeste heaolu. Lepingu sotsiaalseid ja demograafilisi mõjusid ei ole võimalik mõõta. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Ulatuslikult potentsiaalseid koostöövaldkondi ja teemasid määratleva lepinguna on lepingu sõlmimisel positiivne mõju Eesti, ELi ja AKV vahelisele välispoliitilisele dialoogile laiemalt. Samuti suurendab leping ELi ja seeläbi ka Eesti nähtavust AKV piirkondades . Ühtlasi näeb leping ette ELi ja AKVRO koostöö rahvusvahelisel areenil, mis on oluline eelkõige ÜRO kontekstis ning aitab tõsta ELi mõjukust ÜRO-s. Leping uga nähakse ette mitmekülgse kuritegevuse enne tamise alan e koostöö, mis mõjutab Eesti inimeste heao lu ja julgeolekut. Näiteks koostöö rahanduse usaldusväärsuse st andardite teemal, tagamaks läbipaistvuse ja aruandekohu s t u s e riikliku l rahastamise l , mis võitleb maksupettustega. Nähakse ette ka koostöö v õitluses rahapesu ja terrorismi rahastamise ja korruptsiooni ilmingute vastu. Ühtlasi näevad pooled ette tervikliku lähenemise kriiside ja konfliktide lahendamisele, sealhulgas massihävitusrelvade leviku tõkestamisele, ning panusta takse olulisel määral rahu ja stabiilsuse tagamisse ning konflikti de ennet ami sse AKV riikides, mis omakorda tagavad stabiilsuse ELi ja Eesti välispiiril ja territooriumil . Inimõiguste, demokraatia, õigusriigi ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine aitab samas kaitsta ja laiendada ELi väärtusruumi. Lepingul on ühtlasi teatud mõju Eesti majanduse arengule, mis on ka riigi julgeoleku üks olulis i os i . 6.3. Mõju majandusele Eesti peab väga oluliseks investeeringute kaitse alast koostööd ja lepingute sõlmimist, mis tagab õiguskindluse ning aitab meelitada ligi ja säilitada investeeringuid eesmärgiga toetada Eesti majandust. Arvestades Aafrika majanduse kaalukuse suurenemist nii globaalses kontekstis kui ka Eesti jaoks ning Eesti soovi pääseda nendes regioonides paiknevate riikide turgudele, on üks majanduskoostöö ja investorite kaitse eeldus test just investeeringute kaitse lepingute kasutamine. See on sätestatud ka Eesti investeeringute kaitse tegevuskavas aastateks 2021–2030. Ühtlasi avab leping võimalused Eesti IK T- sektori ettevõtjatele meie reformikogemuse edasiandmiseks ning sarnaste IT-süsteemide ülesehitamiseks AKV riikides. Digitaliseerimine on arengukoostöös muutumas üha olulisemaks ning on ära toodud ka ühe prioriteedina Eesti Aafrika regioonistrateegias 2020 – 2030. Ühtlasi on see kooskõlas 2017. aastal Eesti ja AKV riikide vahel sõlmitud digitaalse koostöö alase vastastiku mõistmise memorandumi eesmärkidega. Samuti võimaldab leping tõhustada hariduse alast koostööd, muu hulgas erinevate mobiilsusprogrammide kaudu , mis võib huvi pakk uda ka Eesti õppeasutustele. Lisaks taga takse lepi nguga ELi ja AKV riikide vahelise võlajuhtimise ala n e koostöö, mis on globaalse finantssüsteemis kontekstis esmatähtis. Eesti ja kõigi teiste riikide huvi des on vältida olukorda, kus mõnes suure laenukoormusega riigis riigivõla tase p r obleemseks muutub ning selle mõjud üle piiri kanduvad (kreeditor-riikidele). COVID -19 pandeemia tõttu loodi rahvusvaheline võlateeninduse peatamise algatus , et aidata arenguriikidel suunata eelarvevahendeid kriisiga toimetulekuks. Majanduskoostööl on ka üldine positiiv n e mõju tööhõivele ja majandusarengule. 6.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Leping aitab AKV riikidel saavutada Pariisi k liimakokkuleppe eesmärkide täitmine, mis on jagatud vastutuse printsiibist vaadatuna äärmiselt oluline . ELi -AKV alane koostöö keskendub siinkohal nii kliimamuutuste ennetamise kui ka tagajärgedega tegelemise alastele meetmetele. Ühtlasi tegeletakse looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamisega. Nimetatud tegevustel on laiem soodne mõju inimeste elukvaliteedile ja majandusarengule nii AKV kui ka ELi riikides. 7. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Lepingu jõustumisega ei kaasne riigieelarvelisi lisakulutusi ega -tulusid, samuti ei too lepingu jõustumine kaasa riigi ja kohaliku omavalitsuse üksustele täiendavaid tegevusi. 8. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldkorras. Leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil EL ja selle liikmesriigid ning vähemalt kaks kolmandikku AKVRO liikmetest viisid lõpule oma asjaomased menetlused ja andsid Euroopa Liidu nõukogu peasekretariaati hoiule lepingu kirja, milles väljenda vad nõusolekut olla lepinguga s eotud. Lepingut hakatakse AKVRO liikmete ja ELi vahel ajutiselt kohaldama alates sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesest päevast, mil EL ja AKVRO liikmed teatasid Euroopa Liidu nõukogu peasekretariaati ajutise kohaldamise jaoks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest. Euroopa Liidu nõukogu otsuse eelnõu järgi ei kuulu ajutisele kohaldamisele ELi liikmesriikide pädevuses olevad järgmised lepingu artiklid: lepingu üldosa artiklid 12(4), 12(6), 17(4) viimane lause, 22(2) kolmas lause, 29(2), 32(1b), 32(2) viimane lause, 64(1), 67(2), 85(1) esimene lause; Aafrika protokolli artiklid 9(1) viimane lause, 58(5) esimene lause, 67(2) viimane lause, 67(4) viimane lause, 68(4), 72(1), 76(2); Kariibi mere protokolli Artiklis 33(4), 34(2), 35, 36(3) esimene lause, 35, 36(3) esimene lause, 51(5) esimene lause; Vaikse ookeani protokolli artiklid 18, 26(4), 40(3) ja 41(1). 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemis. Ministeeriumid olid kaasatud seletuskirja väljatöötamisse. 3810 36195 0 0 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 17. detsember 2021 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2021/0145 (NLE) 9799/21 ACP 61 COAFR 162 COLAC 43 COASI 90 WTO 155 RELEX 559 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema : Ühelt poolt E uroopa L iidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt A afrika, K ariibi mere ja Va ikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vaheline partnerlusleping ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA RIIKIDE ORGANISATSIOONI LIIKMETE VAHEL INE PARTNERLUSLEPING I OSA. ÜLDSÄTTED II OSA. STRATEEGILISED PRIORITEEDID I JAOTIS. INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE INIMKESKSETES JA ÕIGUSTEPÕHISTES ÜHISKONDADES II JAOTIS. RAHU JA JULGEOLEK III JAOTIS. INIM- JA SOTSIAALNE ARENG IV JAOTIS. KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG V JAOTIS. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA KLIIMAMUUTUSED VI JAOTIS. RÄNNE JA LIIKUVUS III OSA. ÜLEMAAILMSED LIIDUD JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ IV OSA. KOOSTÖÖ- JA RAKENDAMISVAHENDID V OSA. INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK VI OSA: LÕPPSÄTTED PIIRKONDLIKUD PROTOKOLLID AAFRIKA PIIRKONDLIK PROTOKOLL I OSA. KOOSTÖÖRAAMISTIK II OSA. PEAMISED KOOSTÖÖVALDKONNAD I JAOTIS. KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG II JAOTIS. INIM- JA SOTSIAALNE ARENG III JAOTIS. KESKKOND, LOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KLIIMAMUUTUSED IV JAOTIS. RAHU JA JULGEOLEK V JAOTIS. INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE VI JAOTIS. RÄNNE JA LIIKUVUS KARIIBI PIIRKONNA PIIRKONDLIK PROTOKOLL I OSA. KOOSTÖÖRAAMISTIK II OSA. PEAMISED KOOSTÖÖVALDKONNAD I JAOTIS. KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG II JAOTIS. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS, KLIIMAMUUTUSED JA LOODUSVARADE SÄÄSTEV MAJANDAMINE III JAOTIS. INIMÕIGUSED, VALITSEMINE, RAHU JA JULGEOLEK IV JAOTIS . INIMARENG, SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS JA LIIKUVUS VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA PIIRKONDLIK PROTOKOLL I OSA. KOOSTÖÖRAAMISTIK II OSA. PEAMISED KOOSTÖÖVALDKONNAD I JAOTIS. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA KLIIMAMUUTUSED II JAOTIS. KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSARENG III JAOTIS. OOKEANID, MERED JA KALANDUS IV JAOTIS. JULGEOLEK, INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE V JAOTIS. INIM- JA SOTSIAALNE ARENG LISAD I LISA. TAGASISAATMIS- JA TAGASIVÕTMISPROTSESS II LISA. EUROOPA INVESTEERIMISPANGA TEGEVUS BELGIA KUNINGRIIK, BULGAARIA VABARIIK, TŠEHHI VABARIIK, TAANI KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK, EESTI VABARIIK, IIRIMAA, KREEKA VABARIIK, HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSE VABARIIK, HORVAATIA VABARIIK, ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK, LÄTI VABARIIK, LEEDU VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, UNGARI, MALTA VABARIIK, MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK, POOLA VABARIIK, PORTUGALI VABARIIK, RUMEENIA, SLOVEENIA VABARIIK, SLOVAKI VABARIIK, SOOME VABARIIK , ROOTSI KUNINGRIIK, kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „Euroopa Liidu liikmesriigid“, ja EUROOPA LIIT, edaspidi k oos „EL i pool “, ühelt poolt ning ANGOLA VABARIIK, ANTIGUA JA BARBUDA, BAHAMA ÜHENDUS, BARBADOS, BELIZE, BENINI VABARIIK, BOTSWANA VABARIIK, BURKINA FASO, BURUNDI VABARIIK, CABO VERDE VABARIIK, KAMERUNI VABARIIK, KESK-AAFRIKA VABARIIK, TŠAADI VABARIIK, KOMOORI LIIT, KONGO VABARIIK, COOKI SAARED, CÔTE D’IVOIRE’I VABARIIK, KUUBA VABARIIK, KONGO DEMOKRAATLIK VABARIIK, DJIBOUTI VABARIIK, DOMINICA ÜHENDUS, DOMINIKAANI VABARIIK, EKVATORIAAL-GUINEA VABARIIK, ERITREA RIIK, ESWATINI KUNINGRIIK, ETIOOPIA DEMOKRAATLIK LIITVABARIIK, FIDŽI VABARIIK, GABONI VABARIIK, GAMBIA VABARIIK, GHANA VABARIIK, GRENADA, GUINEA VABARIIK, GUINEA-BISSAU VABARIIK, GUYANA KOOPERATIIVVABARIIK, HAITI VABARIIK, JAMAIKA, KEENIA VABARIIK, KIRIBATI VABARIIK, LESOTHO KUNINGRIIK, LIBEERIA VABARIIK, MADAGASKARI VABARIIK, MALAWI VABARIIK, MALI VABARIIK, MARSHALLI SAARTE VABARIIK, MAURITAANIA ISLAMIVABARIIK, MAURITIUSE VABARIIK, MIKRONEESIA LIIDURIIGID, MOSAMBIIGI VABARIIK, NAMIIBIA VABARIIK, NAURU VABARIIK, NIGERI VABARIIK, NIGEERIA LIITVABARIIK, NIUE, BELAU VABARIIK, PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIK, RWANDA VABARIIK, SAINT KITTS I JA NEVIS E FÖDERATSIOON , SAINT LUCIA, SAINT VINCENT JA GRENADIINID, SAMOA ISESEISVUSRIIK, SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIK VABARIIK, SENEGALI VABARIIK, SEIŠELLI VABARIIK, SIERRA LEONE VABARIIK, SAALOMONI SAARED, SOMAALIA LIITVABARIIK, LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK, SUDAANI VABARIIK, SURINAME VABARIIK, TANSAANIA ÜHENDVABARIIK, TIMOR-LESTE DEMOKRAATLIK VABARIIK, TOGO VABARIIK, TONGA KUNINGRIIK, TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIK, TUVALU, UGANDA VABARIIK, VANUATU VABARIIK, SAMBIA VABARIIK, ZIMBABWE VABARIIK, Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmed , edaspidi „AKVRO liikmed “ , teiselt poolt, edaspidi koos „ pooled “, VÕTTES ARVESSE ühelt poolt muudetud Georgetowni lepingut, millega loodi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsioon, ning teiselt poolt Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, ARVESTADES omavahelisi tugevaid seoseid ning tihedaid poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid, KINNITADES VEEL KORD oma otsust pidada kinni reeglitel põhinevast maailmakorrast, mille aluspõhimõte on mitmepoolsus ja mille keskmes on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, KINNITADES kindlat tahet toetada kestlikku arengut kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, RÕHUTADES vastastikust huvi pakkuvates küsimustes kõikidel asjakohastel tasanditel korrapärase dialoogi pidamise tähtsust, KINNITADES VEEL KORD tahet oma partnerlust tugevdada, koordineerides ühiste huvide ja väärtuste ning vastastikuse austuse alusel tegevust rahvusvahelistel foorumitel ning olles teadlik oma suutlikkusest kujundada ühiselt tegutsedes üleilmseid tulemusi, KINNITADES oma otsust järgida demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigustealastes õigusaktides , ning õigusriigi põhimõtteid ja head valitsemistava, TULETADES MEELDE oma tugevat tahet edendada rahu ja julgeolekut ning oma rahvusvahelisi kohustusi massihävitusrelvade leviku tõkestamisel, samuti oma kindlat kavatsust ära hoida kõige raskemaid rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavaid kuritegusid ja nende toimepanijad vastutusele võtta, KINNITADES VEEL KORD oma tahet edendada paljusid sidusrühmi hõlmavat koostööd, et toetada kestliku arengu saavutamist, võttes arvesse eri sidusrühmade erinevaid rolle ja kandes samal ajal hoolt selle eest, et nad kõik tegutse ksi d õigusriigi põhimõtete kohaselt, RÕHUTADES pakilist vajadust tegeleda üleilmsete keskkonnaprobleemidega, kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe tähtsust, vajadust ehitada riikides kiiresti üles stabiilne ja vähese CO 2 -heitega majandus ning kliimamuutustele vastupidav ühiskond ning teha edusamme ühiste keskkonna-, kliimamuutuste- ja taastuvenergiaalaste eesmärkide saavutamisel, TUNNISTADES majanduse struktuurse ümberkujundamise tähtsust kaasava ja kestliku majanduskasvu ja arengu saavutamisel, TULETADES MEELDE oma soovi järgida rahvusvahelist kaubandust reguleerivaid põhimõtteid ja eeskirju, eelkõige neid, milles on kokku lepitud Maailma Kaubandusorganisatsioonis, TULETADES MEELDE oma lubadusi austada töötajate õigusi, võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonides sätestatud põhimõtteid, TUNNISTADES teaduse, tehnoloogia, teadusuuringute ja innovatsiooni olulist rolli teadmistepõhiste ühiskondade väljakujunemise kiirendamisel, millele aitavad kaasa kestliku arengu saavutamiseks rakendatavad digivahendid, MEENUTADES oma soovi edendada inim- ja sotsiaalset arengut, kaotada vaesus ning võidelda diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu, jätmata kedagi kõrvale, TUNNISTADES, et demograafilised muutused koos majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste muutustega tekitavad kestliku arengu kontekstis nii võimalusi kui ka probleeme, KINNITADES VEEL KORD, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tüdrukute võimestamine on olulised kaasava ja kestliku arengu saavutamiseks, TUNNISTADES noorte tähtsust tuleviku kujundamisel ja kestlikku arengusse panustamisel, KINNITADES VEEL KORD oma tahet edendada inimkeskset partnerlust ja inimestevahelisi kontakte, sealhulgas koostöö ja vahetuste kaudu teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni, hariduse ja kultuuri valdkonnas, KINNITADES VEEL KORD oma tahet süvendada rände ja liikuvuse alast koostööd ja dialoogi, TUNNISTADES üha suuremaid riske, mida põhjustavad looduskatastroofid, majandusvapustused ja muud välised vapustused, sealhulgas pandeemiad, KINNITADES oma soovi teha koostööd piirkondliku ja mandriülese integratsiooni toetamiseks, eriti selleks, et saavutada eesmärgid, mis on püstitatud Aafrika Liidu tegevuskavas aastani 2063 ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna integratsiooni- ja koostööraamistikes, MEENUTADES poliitikavaldkondade arengusidususe ja abi tulemuslikkuse põhimõtet ning Addis Abeba tegevuskava põhimõtteid, VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist koostöölepingut (edaspidi „Cotonou leping“) selle viimati muudetud kujul , ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: I OSA ÜLDSÄTTED ARTIKKEL 1 Eesmärgid 1. Ühelt poolt Euroopa Liit ja selle liikmesriigid (edaspidi „ EL i pool “) ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmed , edaspidi koos „ pool ed“ , on kokku leppinud sõlmida k äesolev leping , millega luuakse tugevam poliitiline partnerlus, et saavutada vastastikku kasulikke tulemusi ühist ja kattuvat huvi pakkuvates küsimustes kooskõlas ühiste väärtustega. 2. Käesolev leping aitab saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärke, lähtudes 25. septembril 2015 ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel vastu võetud kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppest (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) , mis koostati 12. detsembril 2015 Pariisis , kui üldistest käesoleva lepingu kohast partnerlust suunavatest raamistikest. 3. Käesoleva lepingu eesmärgid on järgmised: a) edendada, kaitsta ja järgida inimõigusi, demokraatia põhimõtteid, õigusriiki ja head valitsemistava, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele; b) ehitada üles rahumeelsed ja vastupanuvõimelised riigid ja ühiskonnad, astudes vastu rahu ja julgeolekut ähvardavatele olemasolevatele ja tekkivatele ohtudele; c) edendada inim- ja sotsiaalset arengut, eelkõige vaesuse kaotamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks, tagades , et kõik saavad elada inimväärset elu ja kedagi ei jäeta kõrvale ning pöörates erilist tähelepanu naistele ja tüdrukutele; d) kaasata investeeringuid, toetada kaubandust ja edendada erasektori arengut, et saavutada kestlik ja kaasav majanduskasv ning luua kõigile inimväär s e d töökoh ad ; e) võidelda kliimamuutuste vastu, kaitsta keskkonda ja tagada loodusvarade säästev majandamine , ning f) rakendada terviklikku ja tasakaalustatud rändekäsitust, et kasutada kooskõlas pool te asjaomaste pädevustega ära turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ja liikuvust ning pidurdada ebaseaduslikku rännet, tegeledes selle algpõhjustega, järgides igati rahvusvahelist õigust. 4. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisel on peamised vahendid partnerlusdialoog ja meetmed, mille kavandamisel võetakse arvesse pool te eripära. 5. Käesolev leping hõlbustab pool te ühiste seisukohtade võtmist maailmaareenil, mis aitab tugevdada partnerlusi mitmepoolsuse ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra toetamiseks, et edendada üleilmset tegevust. ARTIKKEL 2 Põhimõtted 1. Pool ed taotlevad käesoleva lepingu eesmärke jagatud vastutuse, solidaarsuse, vastastikkuse, vastastikuse austuse ja aruandekohustuse vaimus. 2. Pool ed kinnitavad veel kord oma kindlat tahet arendada sõbralikke suhteid rahvaste vahel, austades riikide suveräänse võrdsuse põhimõtet, ning hoiduda jõu kasutamisest ükskõik millise riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või mis tahes muul moel, mis on vastuolus ÜRO põhikirjaga, ja jõu sellise kasutamisega ähvardamisest. 3. Pool ed lepivad kokku, et igat piirkondlikku protokolli rakendatakse kooskõlas lepingu üldosas kokku lepitud üldpõhimõtetega, võttes samal ajal arvesse piirkondade eripära. Nad lepivad kokku ka selles, et meetmeid kohandatakse vastavalt vähim arenenud riikide, merepiirita riikide, väikeste arenevate saareriikide ja madalal paiknevate rannikuriikide erinevatele vajadustele, võttes arvesse mitmesuguseid katsumusi, millega need riigid silmitsi seisavad. 4. Pool ed teevad otsuseid ja võtavad meetmeid kõige asjakohasemal riigisisesel, piirkondlikul või mitme riigi tasandil. 5. Pool ed edendavad korrakindlalt soolist perspektiivi ning tagavad, et soolist võrdõiguslikkust võetakse arvesse kõigis poliitikavaldkondades. 6. Pool ed rakendavad terviklikku lähenemisviisi oma koostöö suhtes, mis hõlmab poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kultuurilisi elemente. 7. Pool ed tõhustavad jõupingutusi piirkondliku integratsiooni ja koostöö edendamiseks, et võimalikult hästi lahendada julgeolekuga seotud muresid, saada majanduslikku kasu üleilmastumisest ning tegeleda riikidevaheliste probleemide ja võimalustega , nagu on asjakohane . 8. Pool ed edendavad paljusid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi, mis võimaldab partnerlusdialoogis ja koostöös aktiivselt kaasa lüüa mitmesugustel osalejatel, sealhulgas parlamentidel, kohalikel omavalitsustel, kodanikuühiskonnal ja erasektoril. 9. Käesoleva lepingu kohase p artnerluse eesmärkide tulemuslikumaks ja tõhusamaks saavutamiseks võib kasutada ametlikke ja ajutisi piirkondlikke koostöövorme. Pool ed võivad kokku leppida ka sätetes ja paindlikes menetlustes, mis võimaldavad huvitatud pool tel süvendada dialoogi ja koostööd konkreetsetes valdkondlikes ja piirkonnaülestes küsimustes. ARTIKKEL 3 Partnerlusdialoog 1. Pool ed peavad käesoleva lepingu tulemuslikuks rakendamiseks kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades korrapärast, tasakaalustatud, laiaulatuslikku ja sisulist partnerlusdialoogi, mille tulemusel võtavad mõlemad pooled kohustusi ja vajaduse korral meetmeid. 2. Pool ed on ühel meelel, et partnerlusdialoogi eesmärk on vahetada teavet, parandada vastastikust mõistmist ning hõlbustada ühiste prioriteetide ja tegevuskavade kehtestamist riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil. Pool ed teevad koostööd ja koordineerivad oma tegevust ühist huvi pakkuvates küsimustes ja rahvusvahelises kontekstis tekkivate uute probleemide lahendamisel. 3. Pool ed lepivad kokku, et partnerlus dialoogi peetakse paindlikul ja vajadustele kohandatud viisil, korrapäraselt, kõige asjakohasemas vormis ja kõige asjakohasemal riigisisesel, piirkondlikul või mitme riigi tasandil, kasutades ära kõikvõimalikud kanalid, sealhulgas piirkondlikus ja rahvusvahelises kontekstis. Pool ed lepivad kokku, et nad jälgivad ja hindavad partnerlus dialoogi tulemuslikkust ja vajaduse korral kohandavad selle ulatust. 4. Pool ed lepivad kokku, et parlamente ning vajaduse korral kodanikuühiskonna organisatsioonide ja erasektori esindajaid teavitatakse nõuetekohaselt, nendega konsulteeritakse ja neil võimaldatakse anda partnerlusdialoogi oma panus. P artnerlus dialoogi kaasatakse piirkondlikud ja mandri tasandi organisatsioonid , nagu on asjakohane . ARTIKKEL 4 Poliitika sidusus 1. Pool ed teevad tööd sidusa poliitika rakendamiseks riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil, et saavutada sihipärase, strateegilise ja partnerlusele suunatud lähenemisviisi kaudu käesoleva lepingu eesmärgid. 2. Pool ed edendavad individuaalselt ja üheskoos poliitikameetmete koostoimet, et vältida või minimeerida kahjulikku mõju, mida nende poliitika võib avaldada teistele pooltele . Nad kohustuvad teavitama teisi pool i algatustest ja meetmetest, mis võivad neid märkimisväärselt mõjutada, ja asjakohasel juhul nendega sel teemal konsulteerima. 3. Pool ed kinnitavad veel kord oma kindlat tahet edendada poliitikavaldkondade arengusidusust kui olulist elementi kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. ARTIKKEL 5 Osalejad 1. Pool ed tunnistavad, et valitsustel on keskne roll oma riikide prioriteetide ja strateegiate kindlaksmääramisel ja rakendamisel. Nad kinnitavad parlamentide tähtsat rolli õigusaktide kujundamisel ja vastuvõtmisel, eelarvete kokkuleppimisel ja valitsustelt aru pärimisel. Nad tunnistavad kohalike omavalitsuste rolli ja panust demokraatliku aruandekohustuse suurendamisse ja valitsuse tegevuse täiendamisse. 2. Pool ed kinnitavad allpiirkondlike, piirkondlike, mandri tasandi ja mandritevaheliste organisatsioonide olulist rolli käesoleva lepingu, eelkõige piirkondlik e protokolli de eesmärkide saavutamisel. 3. Pool ed tunnistavad igat liiki ja mis tahes riiklike eripäradega sidusrühmade, nimelt kodanikuühiskonna, majandus- ja sotsiaalpartnerite, sh ametiühinguorganisatsioonide, ja erasektori tähtsat rolli ja panust ning lepivad kokku nende osalemise suurendamises ja tõhustamises, et edendada veelgi kaasavamaid ja paljusid sidusrühmi hõlmavaid poliitilisi protsesse. Sellega seoses tagavad pool ed, et asjakohasel juhul teavitatakse kõiki nimetatud sidusrühmi strateegiatest ja valdkondlikest poliitikameetmetest ning nendega konsulteeritakse sel teemal, et nad annavad oma panuse laiaulatuslikus dialoogis, et nad saavad kriitilise tähtsusega valdkondades suutlikkuse suurendamiseks tuge ning nad osalevad koostööprogrammide elluviimises neid puudutavates valdkondades. Koostööprogrammides osalemine toimub lähtuvalt sellest, mil määral tegelevad nad elanikkonna vajadustega ja millised on nende eripädevused ning et neil on aruandekohustust kätkevad ja läbipaistvad juhtimisstruktuurid. ARTIKKEL 6 Ülesehitus 1. Käesolev leping koosneb üldosast (I – VI osa ) , kolmest piirkondlikust protokollist (edaspidi „piirkondlikud protokollid“) ja lisadest . 2. Üldosa ja lisad on pool tele õiguslikult siduvad. 3. Piirkondlik ud protokollid on õiguslikult siduvad ELi poole le ning vastavalt Aafrika, Kariibi piirkonna ja Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikmetele . Mitte miski piirkondlikes protokollides ning nende tõlgendamisel ja rakendamisel ei tohi mõjutada üldosa sätteid või AKVRO-ELi ministrite nõukogu otsuseid ega neist kõrvale kalduda. ARTIKKEL 7 Valdkonnaülesed küsimused 1. Pool ed lepivad kokku, et kõikides koostöövaldkondades võetakse tegevuse kavandamisel korrakindlalt arvesse järgmisi valdkonnaüleseid küsimusi: inimõigused, demokraatia, sooline võrdõiguslikkus, rahu ja julgeolek, keskkonnakaitse, võitlus kliimamuutustega, kultuur ja noored. 2. Pool ed teevad koostööd toetamaks suutlikkuse suurendamist, et tulemuslikult lahendada probleeme ja saavutada käesolevas lepingus sätestatud eesmärgid. Pool te eesmärk on toetada institutsioonide tugevdamist, edendada parimate tavade vahetamist ning hõlbustada teadmiste ülekannet ja jagamist. 3. Pool ed suurendavad riikide, kogukondade ja üksikisikute, eriti haavatavate elanikkonnarühmade võimet panna vastu keskkonna ja kliimamuutustega seotud katsumustele, majandusšokkidele, konfliktidele ja poliitilistele kriisidele ning epideemiatele ja pandeemiatele. II OSA STRATEEGILISED PRIORITEEDID I JAOTIS INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE INIMKESKSETES JA ÕIGUSTEPÕHISTES ÜHISKONDADES ARTIKKEL 8 Pool ed kinnitavad veel kord oma kindlat tahet edendada, kaitsta ja järgida inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatia põhimõtteid ning tugevdada õigusriiki ja head valitsemistava kooskõlas ÜRO põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelise õigusega, eelkõige rahvusvahelise inimõigustealase õigusega ja vajaduse korral rahvusvahelise humanitaarõigusega. Pool ed edendavad inimkeskset ja õigustepõhist poliitikat, mis hõlmab kõiki inimõigusi ning millega tagatakse võrdne juurdepääs võimalustele kõigile ühiskonna liikmetele, püüeldes inimesele keskenduva kestliku arengu poole. Pool ed tunnistavad, et demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste, õigusriigi ja hea valitsemistava austamine on kestliku arengu lahutamatu osa. ARTIKKEL 9 Inimõigused, demokraatia ja õigusriik 1. Tunnistades, et inimõigused on üldised, jagamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud, edendavad, kaitsevad ja järgivad pool ed kõiki inimõigusi, olgu tegemist kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete või kultuurialaste õigustega. Nad kaitsevad kõiki põhivabadusi, nagu arvamus- ja väljendusvabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus ning mõtte-, usu- ja veendumusvabadus, ning tagavad, et kõik saavad neid õigusi täielikult ja võrdselt kasutada. 2. Pool ed kohustuvad edendama kõigi inimeste inimõiguste ja põhivabaduste üldist austamist ja järgimist ilma diskrimineerimiseta mis tahes alusel, sealhulgas soo, etnilise või sotsiaalse päritolu, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, puude, vanuse või muu staatuse alusel. Nad on kohustu nu d võitlema rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja seonduva sallimatuse kõigi vormide vastu ning vägivalla ja diskrimineerimise kõigi vormide, sealhulgas igasuguse viha õhutamise vastu. Nad on kohustu nu d tunnistama ja edendama põlisrahvaste õigusi, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis. 3. Pool ed peavad kahepoolsel tasandil partnerlusdialoogi surmanuhtluse teemal. Kui siseriiklike õigusaktidega on ette nähtud surmanuhtlus ja seda endiselt kohaldatakse, järgivad pool ed nõuetekohast menetlust ja rahvusvaheliselt kokku lepitud miinimumstandardeid. 4. Pool ed kinnitavad veel kord, et riigikorralduse aluseks olevad üldtunnustatud demokraatia põhimõtted tagavad võimu õiguspärasuse, põhiseaduslikus, seadusandlikus ja õigussüsteemis toimuva tegevuse seaduslikkuse ning osalemismehhanismide olemasolu. Pool ed jätkavad ja tugevdavad nende põhimõtete kohaldamist, tagades kaasavad, läbipaistvad ja usaldusväärsed valimised, austades sealjuures nõuetekohaselt riikide suveräänsust, ning võimaldades ja toetades osaluspõhiseid otsustusprotsesse. Pool ed edendavad hea valimistava järgimist ja omavahelist koostööd, sealhulgas valimiste vaatlemisel ELi poole s ja AKVRO liikmetes , nagu on asjakohane . 5. Pool ed toetavad aktiivselt õigusriigi tugevdamist riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil, tunnistades selle suurt tähtsust inimõiguste kaitsmisel ja demokraatlike institutsioonide tõhusal toimimisel. Sellega seoses tagatakse sõltumatu, erapooletu ja hästi toimiva kohtusüsteemi olemasolu, võrdsus seaduse ees, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja nõuetekohasele menetlusele ning juurdepääs tulemuslikele õiguskaitsemehhanismidele. 6. Pool ed tunnistavad õigust arengule, mis põhineb kõigi inimõiguste jagamatusel, vastastikusel sõltuvusel, üldkehtivusel ja võõrandamatusel, millest tulenevalt on igal inimesel ja kõigil rahvastel õigus osaleda majanduslikus, sotsiaalses, kultuurilises ja poliitilises arengus, kus saab kasutada täielikult kõiki inimõigusi ja põhivabadusi, anda sellesse arengusse oma panus ja sellest arengust kasu saada. Pool ed toetavad meetmeid, millega edendatakse õigust arengule, ning muu hulgas tagavad kõigile võrdsed võimalused pääseda ligi põhiressurssidele ja olulistele teenustele, nagu haridus, tervis e teenused, toit, eluruumid, tööhõive ja tulude õiglane jaotus, ning neist kasu saada. 7. Pool ed on ühel meelel, et inimõiguste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi austamine on nende riigisisese ja rahvusvahelise poliitika alus ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa. ARTIKKEL 10 Sooline võrdõiguslikkus 1. Pool ed kinnitavad veel kord oma kindlat pühendumust saavutada sooline võrdõiguslikkus, kõigi inimõiguste täielik kasutamine kõigi poolt ja kõigi inimeste võimestamine, mis edendab kestlikku arengut. Nad viivad soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte sisse oma põhiseadusesse või muudesse asjakohastesse õigusaktidesse. 2. Pool ed tunnistavad, et soolise ebavõrdsuse tõttu jäävad naised ilma oma põhilistest inimõigustest ja võimalustest. Pool ed võtavad vastu ja muudavad tugevamaks jõustatavad õigusaktid, õigusraamistikud ning usaldusväärsed poliitikapõhimõtted, programmid ja mehhanismid, et tagada naistele ja tüdrukutele võrdne juurdepääs igale eluvaldkonnale ning võrdsed võimalused, võrdne kontroll ning täielik ja võrdne osalemine igas eluvaldkonnas võrdsetel alustel meeste ja poiste ga . 3. Pool ed keskenduvad eeskätt eesmärgile parandada naiste ja asjakohasel juhul tüdrukute juurdepääsu kõigile vahenditele, mida nad vajavad elu jooksul oma täieliku potentsiaali rakendamiseks ning oma inimõiguste ja põhivabaduste täielikuks kasutamiseks, näiteks mis puudutab juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, tervist ja töövõimalusi, juurdepääsu majandusressurssidele ja kontrolli nende üle ning juurdepääsu poliitiliste otsuste tegemise protsessile, valitsemis struktuuridele ja eraettevõtetele, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele naistele. Nad edendavad naiste täielik k u ja tulemuslik k u osale mist ning võrdseid võimalusi juhtpositsioonidel poliitikat, majandust ja avalikku elu käsitlevate otsuste tegemises kõikidel tasanditel. 4. Pool ed kohustuvad ära hoidma seksuaal - ja soolise vägivalla ja diskrimineerimise kõik vormid avalikus ja eraelus, sealhulgas inimkaubanduse ning seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise, nende vastu võitlema ja nende toimepanijad vastutusele võtma. Nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et tegeleda sügavalt juurdunud soolise kallutatusega ning kaotada kõik kahjulikud tavad, nagu lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine ja lõikumine . ARTIKKEL 11 Kaasavad ja pluralistlikud ühiskonnad 1. Pool ed kohustuvad tagama võrdsed võimalused kõigile ühiskonna liikmetele kõigis eluvaldkondades. Nad hoiavad ära, keelavad ja kaotavad diskrimineerivad tavad ning võtavad tõhusaid meetmeid, et tagada kõigi inimõiguste täielik ja võrdne kasutamine. 2. Pool ed kaitsevad ja edendavad väljendusvabadust, arvamusvabadust ja kogunemisvabadust ning meedia sõltumatust ja pluralismi kui demokraatia alustalasid, märkides, et tegemist ei ole üksnes inimõiguste, vaid ka demokraatia, arengu ja dialoogi eeltingimustega. 3. Pool ed edendavad kaasavaid ja pluralistlikke ühiskondi, sealhulgas mitmeparteilist demokraatiat. Nad suurendavad tulemuslike, läbipaistvate ja aruandekohustusega riiklike ja kohalike volikogude ja erakondade tähtsat rolli. Nad edendavad ka kõigi sidusrühmade ja kodanike, sealhulgas naiste ja noorte aktiivset ja tõelist osalemist reageerimist võimaldavates, kaasavates, osaluspõhistes ja representatiivsetes poliitilistes protsessides ja otsuste tegemises kõikidel tasanditel. 4. Pool ed kohustuvad säilitama aktiivsele, organiseeritud ja läbipaistvale kodanikuühiskonnale soodsa keskkonna ja seda laiendama, tunnistades kodanikuühiskonna rolli demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste, sotsiaalse õigluse ja kaasamise edendamisel ja jälgimisel ning õiguste omajate ja õigusriigi kaitsmisel, suurendades sellega riigisisest läbipaistvust ja aruandekohustust. 5. Tunnistades, et internet võimaldab jagada teadmisi ja ideid, püüavad pool ed kasutada täielikult ära võimalused edendada digilahenduste abil üldsuse võrdset juurdepääsu teabele kõikidel tasanditel ja osaluspõhist otsustamist ning suurendada digipädevust, vähendades samal ajal kuritarvituse ohtu ning edendades avatud suhtumist mitmekesisusse ja selle austamist. ARTIKKEL 12 Hea valitsemistava 1. Pool ed kinnitavad veel kord, et hea valitsemistava aluseks on läbipaistvad, vastutustundlikud, aruandekohustusega ja osaluspõhised valitsused ning asjakohased järelevalvemehhanismid. Pool ed on ühel meelel, et hea valitsemistava on kriitilise tähtsusega kõigi inimõiguste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi austamise seisukohast. Nad kohustuvad tagama üldise juurepääsu avalikele teenustele ilma mingi diskrimineerimiseta. Lisaks kohustuvad nad tagama läbipaistvuse ja aruandekohustuse, mis on hea valitsemistava ja institutsioonide ülesehitamise lahutamatud elemendid. 2. Pool ed kohustuvad kasutama inim-, loodus-, majandus- ja finantsressursse läbipaistvalt ja vastutustundlikult, et tagada saadava tulu erapooletu jaotamine ja kestlik areng. 3. Pool ed kohustuvad looma soodsa keskkonna läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurenemiseks avalikus halduses , sealhulgas parandades valitsusasutuste usaldusväärsust ja sõltumatust. Pool ed töötavad välja ja võtavad kasutusele tulemuslikkuses, läbipaistvuses ja aruandekohustuses seisnevate aluspõhimõtetega kooskõlas olevad usaldusväärsed riigi rahanduse juhtimise süsteemid, et kaitsta riigi rahandust ja parandada avalike teenuste pakkumist, kaotades haldusalased kitsaskohad ja regulatiivsed puudused. 4. Pool ed tagavad läbipaistvuse ja aruandekohustuse riikliku rahastamise puhul, sealhulgas rahalise abi andmisel ja avalike teenuste osutamisel. Nad tõhustavad tulude kogumist ning võitlevad maksudest kõrvalehoidmisega ja maksustamise vältimisega ning ebaseaduslike rahavoogudega. Pool ed lepivad kokku, et nad teevad koostööd võitluses rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu ning peavad selle võitlusega seotud küsimustes õige l ajal partnerlusdialoogi kahepoolsel ja rahvusvahelisel tasandil. 5. Pool ed võitlevad korruptsiooni kõigi vormidega kõikidel tasanditel, töötades välja ja võttes kasutusele või säilitades tulemusliku ja koordineeritud korruptsioonivastase poliitika, milles kajastuvad õigusriigi, avaliku sektori nõuetekohase juhtimise ja avaliku omandi nõuetekohase haldamise ning usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtted. Nad võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed, et hoida ära ametnike pool t altkäemaksu võtmine, omastamine ja muu vahendite kõrvalesuunamine otsese või kaudse kasu saamise eesmärgil , sellega tegelevad ametnikud vastutusele võtta ning nõuda sisse ja tagastada korruptsiooni teel saadud vara. 6. Pool ed tunnistavad ja võtavad endale kohustuse rakendada hea maksuhaldustava põhimõtteid, sealhulgas ülemaailmseid maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse standardeid, õiglast maksustamist ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu võitlemise miinimumstandardeid. Nad edendavad head maksuhaldustava, parandavad rahvusvahelist maksualast koostööd ja hõlbustavad maksutulude kogumist. Nad teevad koostööd, et suurendada suutlikkust järgida nimetatud põhimõtteid ja standardeid ning saada kasu edukast reeglitel põhinevast finantssektorist. Nad lepivad kokku, et peavad maksuküsimustes õige l ajal partnerlusdialoogi kahepoolsel ja rahvusvahelisel tasandil. 7. Pool ed on ühel meelel, et hea valitsemistava on nende riigisisese ja rahvusvahelise poliitika alus ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa. Nad on ühel meelel ka selles, et tõsised korruptsioonijuhtumid, sealhulgas korruptsiooni põhjustav altkäemaksu võtmine, kujutavad endast hea valitsemistava rikkumist. ARTIKKEL 13 Avalik haldus Tunnistades hästi rahastatud ja tugeva inimressursside baasiga tõhusate ja tulemuslike avaliku teenistuse süsteemide ja protsesside tähtsust, kohustuvad pool ed edendama koostööd selles valdkonnas. Pool ed lepivad kokku ka selles, et nad teevad koostööd eesmärgiga ajakohastada oma avalikku haldust ning kujundada välja aruandekohustusega, tõhus, läbipaistev ja professionaalne avalik teenistus. Sellega seoses püütakse muu hulgas parandada korraldustõhusust, suurendada asutuste tulemuslikkust teenuste osutamisel, kiirendada e-halduse ja digiteenuste kasutuselevõttu ning avalike registrite digiteerimist ning tõhustada detsentraliseerimisprotsesse kooskõlas pool te vastavate majandus- ja sotsiaalarengustrateegiatega. ARTIKKEL 14 Statistika 1. Tunnistades, et statistika on oluline kestliku arengu saavutamiseks, töötavad pool ed välja statistikasüsteemid ja tõhustavad neid, sealhulgas statistika kogumist, töötlemist, kvaliteedikontrolli ja levitamist, et saavutada pikaajaline eesmärk koguda kvaliteetseid, rahvusvaheliselt võrreldavaid, ligipääsetavaid, õigeaegseid ja usaldusväärseid eristatud andmeid, mis on olulised pool te vastavate sotsiaal- ja majandusarengu prioriteetide elluviimist toetavate otsuste tegemisel ning edusammude toetamisel ja jälgimisel. 2. Pool ed kohustuvad parandama statistilist kirjaoskust, edendama andmete kasutamist otsuste tegemisel, suheldes valitsusesiseste ja -väliste kasutajatega ning uute tehnoloogialahenduste ja andmeallikate kasutamise teel. Nad teevad koostööd tehnoloogia kasutamisel andmete kogumiseks ja kaitsmiseks ning edendavad võrreldava statistika levitamist riigi ja piirkonna tasandil. 3. Pool ed tagavad oma statistikaametite ametialase sõltumatuse. ARTIKKEL 15 Isikuandmed 1. Pool ed tunnistavad ühist huvi kaitsta iga isiku õigust eraelu puutumatusele isikuandmete töötlemisel ning tugeva isikuandmete kaitse korra säilitamise ja selle tulemusliku järgimise tagamise tähtsust. Nad tagavad muu hulgas, et isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja läbipaistvalt, et neid kogutakse selgel, kindlaksmääratud ja õiguspärasel eesmärgil ning et neid ei töödelda viisil, mis ei ole selle eesmärgiga kooskõlas. Käesoleva artikli kohaldamisel on „töötlemine“ isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. 2. Kooskõlas kehtivate mitmepoolsete standardite ning rahvusvaheliste õigus aktide ja tavadega tagavad pool ed iga üksikisiku andmete kõrgetasemelise kaitse. Selleks kehtestavad nad asjakohase õigusliku ja regulatiivse korra ja poliitika ning tagavad asjakohase haldussuutlikkuse nende rakendamiseks, sealhulgas sõltumatud järelevalveasutused. II JAOTIS RAHU JA JULGEOLEK ARTIKKEL 16 Pool ed tunnistavad, et rahu, stabiilsus ja julgeolek, sealhulgas inimeste turvalisus ja vastupanuvõime, on kestliku arengu ja jõukuse jaoks väga olulised. Kestlik areng ei ole võimalik ilma rahu ja julgeolekuta ning ilma kaasava arenguta ei saa olla püsivat rahu ja julgeolekut. Pool ed rakendavad konfliktide ja kriiside suhtes, sealhulgas ebakindlates olukordades, ulatuslikku ja terviklikku lähenemisviisi, tõkestavad massihävitusrelvade levikut ja võitlevad kõigi rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate raskete kuritegude vastu. Pool ed tegelevad uute või suurenevate julgeolekuohtudega, mille hulka kuuluvad terrorism ja selle rahastamine, vägivaldne äärmuslus, organiseeritud kuritegevus, massihävitusrelvade levik, piraatlus, kaubitsemine inimeste, uimastite, relvade ja muu ebaseadusliku kaubaga ning küberkuritegevus ja küberturvalisust ähvardavad ohud. ARTIKKEL 17 Konfliktid ja kriisid 1. Pool ed kohaldavad konfliktide ja kriiside suhtes terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas ennetus-, vahendamis-, lahendamis- ja lepitusmeetmeid ning kriisiohjet, rahuvalvet ja rahu tagamist. Nad toetavad üleminekuperioodi õigusemõistmist, rakendades olukorda arvestavaid meetmeid, mis soodustavad tõe väljaselgitamist, õiglust ja kahju hüvitamist, ning tagatisi, millega välditakse sarnase olukorra kordumist. Nad panustavad institutsioonide ja riikide ülesehitamisse ning inimeste turvalisusesse, pöörates erilist tähelepanu ebakindlatele olukordadele. 2. Pool ed teevad koostööd, et ennetada ja terviklikult käsitleda konfliktide ja ebastabiilsuse algpõhjuseid. Nad pööravad erilist tähelepanu loodusvarade, eelkõige tooraine tulemuslikule majandamisele eesmärgiga tuua kestlikult kasu ühiskonnale tervikuna ning tagada, et loodusvarade ebaseaduslik kasutamine ja ebaseaduslik loodusvaradega kauplemine ei soodustaks konfliktide teket ja püsimist. 3. Pool ed tunnistavad, et konfliktide lahendamise vahendina on tähtis vastastikku lugupidav dialoog ja konsulteerimine, kuhu kaasatakse kohalikud omavalitsused ja kogukonnad ning kodanikuühiskonna organisatsioonid. Sellega seoses tegutsevad pool ed tihedas koostöös mandri tasandi ja piirkondlike organisatsioonidega. 4. Pool ed võtavad koordineeritud viisil kõik sobivad meetmed, et ära hoida vägivalla ägenemine, piirata selle levikut ja hõlbustada vaidluste rahumeelset lahendamist. Nad pööravad erilist tähelepanu selle tagamisele, et rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas käesoleva lepingu põhimõtete ja eesmärkidega ning et vahendeid ei suunata sõjalisel otstarbel kõrvale. Pool ed võtavad meetmeid ka selleks, et tõkestada palgasõdurite tegevust ja tegeleda lapssõdurite probleemiga, ning nad püüavad kehtestada vastutustundlikud piirid sõjalistele kulutustele. 5. Pool ed võtavad konfliktijärgsetes olukordades kõik sobivad meetmed olukorra stabiliseerimiseks üleminekuajal, et hõlbustada tagasipöördumist vägivallatu, stabiilse ja demokraatliku olukorra juurde. See võib hõlmata desarmeerimise ja demobiliseerimise toetamist ning endiste võitlejate tagasipöördumist ja püsivat taasintegreerimist ühiskonda. Pool ed tagavad vajalike seoste loomise hädaabimeetmete, rehabilitatsiooni ja pikemaajaliste arengueesmärkide vahel. 6. Pool ed edendavad kõigi kodanike, sealhulgas naiste ja noorte tõhusat osalemist rahuloomes, konfliktide ennetamises, vahendamises ja lahendamises ning humanitaartegevuses, samuti kriisiohjes, rahuvalves ja rahu tagamises. Pool ed peavad oluliseks käsitleda konfliktides soolise vägivalla ohvriks langenud naiste ja tüdrukute olukorda ning tegeleda haavatavatele isikutele ja puuetega inimestele suunatud kuritegevuse ja vägivalla probleemiga. ARTIKKEL 18 Massihävitusrelvade leviku tõkestamine 1. Pool ed tunnistavad, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklike kui ka valitsusväliste osalejate hulgas on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu lepivad pool ed kokku, et nad teevad koostööd ja annavad oma panuse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, täites täielikult oma kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, rakendades neid riigisiseselt, ning muid asjaomaseid rahvusvahelisi kohustusi. Pool ed on ühel meelel, et käesolev säte on käesoleva lepingu oluline osa. 2. Peale selle lepivad pool ed kokku, et nad teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, esiteks võttes meetmeid kõikidele asjakohastele rahvusvahelistele õigusaktidele allakirjutamiseks, nende ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks, olenevalt olukorrast, ning nende täielikuks rakendamiseks ja järgimiseks ; teiseks luues ja säilitades tulemusliku ekspordikontrollisüsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade ekspordi kui ka transiidi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogia lõppkasutuse kontrollimiseks , ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tulemuslikud karistused , ning kolmandaks tehes koostööd mitmepoolsetel foorumitel ja ekspordikontrollirežiimi raames. 3. Pool ed lepivad kokku, et nad seavad sisse korrapärase partnerlusdialoogi, mis täiendab ja tugevdab nende koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamisel. 4. Arvestades, et keemilisel, bioloogilisel, kiirgus- ja tuumaohul võib olla väga häiriv mõju ühiskonnale, ning tunnistades, et see oht võib tuleneda kuritegevusest, sealhulgas relvade ebaseaduslikust levitamisest, salakaubaveost ja terrorismist, samuti õnnetustest või looduslikest ohtudest, nagu pandeemiad, teevad pool ed koostööd, et suurendada institutsioonilist suutlikkust neid ohte maandada . ARTIKKEL 19 Rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad rasked kuriteod 1. Pool ed lepivad kokku, et kooskõlas kaitsmiskohustuse põhimõttega tegutsevad nad koos, tõkestamaks genotsiidi, inimsusvastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid, kasutades asjakohaseid kahe- ja mitmepoolseid raamistikke. 2. Kinnitades veel kord, et kõige raskemad kogu rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata, tagavad pool ed kuritegude õiglase ja tulemusliku uurimise ja nende eest vastutusele võtmise, võttes olenevalt olukorrast meetmeid riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil . 3. Pool ed on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on oluline edasiminek rahvusvahelise rahu ja õigusemõistmise tagamisel. Nad rõhutavad veel kord oma kindlat tahet teha igati koostööd riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste kriminaalõiguse mehhanismidega, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, kooskõlas vastastikuse täiendavuse põhimõttega. Neid kutsutakse üles ratifitseerima ja rakendama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja sellega seotud õigusakte ning veelgi parandama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tulemuslikkust. Tehakse jõupingutusi, et tugevdada kriminaalõiguse mehhanisme kõikidel tasanditel. ARTIKKEL 20 Terrorism ja vägivaldne äärmuslus 1. Rõhutades veel kord, et nad mõistavad kindlalt hukka kõik terroriaktid ning igasuguse vägivaldse äärmusluse ja radikaliseerumise, kohustuvad pool ed rahvusvahelist koostööd tehes nende vastu võitlema kooskõlas ÜRO põhikirjaga ning rahvusvahelise õiguse, asjaomaste konventsioonide ja õigusaktidega. Tunnistades, et võitlus terrorismiga kõigis selle vormides ja ilmingutes on ühine prioriteet, teevad pool ed kõikidel tasanditel kootööd, et tõkestada terrorismi, vägivaldset äärmuslust ja radikaliseerumist ning nende vastu võidelda. Tunnistades, kui tähtis on tegeleda kõigi vägivaldse äärmusluse kõiki vorme soodustavate teguritega, sealhulgas usulise sallimatuse, vaenukõne, ksenofoobia, rassismi ja muude sallimatuse vormidega, kohustuvad pool ed astuma vastu vägivaldsele äärmuslusele ning edendama usulist sallivust ja religioonidevahelist dialoogi. 2. Pool ed on ühel meelel, et võitluses terrorismiga on väga oluline austada täielikult õigusriiki ning järgida igati rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist inimõigustealast õigust, rahvusvahelist pagulasõigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust, ÜRO põhikirja põhimõtteid, asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ja avaldusi ning asjakohaseid rahvusvahelisi terrorismivastase võitlusega seotud õigusakte . 3. Pool ed teevad koostööd kriitilise tähtsusega taristu kaitsmisel, piire mõjutavate terrorismiga seotud probleemide lahendamisel ja tsiviillennundusjulgestuse parandamisel. ARTIKKEL 21 Organiseeritud kuritegevus 1. Tunnistades organiseeritud kuritegevuse negatiivseid poliitilisi, majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid tagajärgi, tugevdavad pool ed koostööd, et tulemuslikumalt ära hoida sellist kuritegevust ja selle vastu võidelda. Nad tegutsevad koos, rakendades terviklikku lähenemisviisi, et tegeleda organiseeritud kuritegevuse algpõhjustega ja pakkuda kuritegeliku tegevuse asemel alternatiive. Sellega seoses käsitlevad nad organiseeritud kuritegevuse seoseid inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega, ebaseadusliku kauplemisega relvade, ohtlike ainete, uimastite ja nende lähteainete, looduslike liikide, puidu ja kultuuriväärtustega ning muu ebaseadusliku majandus- ja finantstegevusega. 2. Pool ed kohustuvad suurendama inimkaubanduse tõkestamiseks, selle vastu võitlemiseks ja selle kaotamiseks tehtavaid jõupingutusi ning toetama asjakohaste õigus- ja institutsiooniliste raamistike ja strateegiate kavandamist ja rakendamist, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele, sealhulgas naistele, lastele ja saatjata alaealistele, ja nende erivajadustele. Pool ed jätkavad 15. novembril 2000 New Yorgis koostatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja seda täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli normide järgimist. 3. Pool ed tõhustavad jõupingutusi, et nõuda sisse ja tagastada varastatud vara ning võidelda organiseeritud kuritegevuse kõigi vormidega. Sellega seoses tugevdavad pool ed õigus- ja haldusraamistikke, et võidelda rahapesu ja ebaseaduslike rahavoogudega, sealhulgas maksupettusega ja pettusega riigihangete korraldamisel, ning aktiivse ja passiivse korruptsiooniga nii era- kui ka avalikus sektoris, mis võib nõrgestada riigisiseste ressursside kasutuselevõttu. 4. Pool ed edendavad kodanike turvalisust, keskendudes eeskätt institutsioonide ja õigusriigi tugevdamisele ning inimõiguste kaitsele ning õigus- ja julgeolekusektori reformide toetamisele. Nad edendavad valdkondadevahelisi programme, mille eesmärk on tegeleda haavatavate rühmadega ja toetada vägivalla, sealhulgas relvavägivalla ohvreid, samuti vahendamist ning muid kogukonnapõhiseid ennetamis- ja lepitamislahendusi. ARTIKKEL 22 Meresõidu turvalisus 1. Pool ed lepivad kokku, et nad suurendavad meresõidu turvalisust, eelkõige võideldes merel toime pandavate eri liiki kuritegude ja ebaseadusliku kaubandusega ning merel toimuva piraatluse ja relvastatud röövimisega, kaitstes kriitilise tähtsusega meretaristut ning edendades meresõiduvabadust ja õigusriigi põhimõtete rakendamist merel kooskõlas 10. detsembril 1982 Montego Bay ʼ s koostatud Ü RO mereõiguse konventsiooniga. 2. Pool ed lepivad kokku, et nad suurendavad jõupingutusi mereõiguse järgimise tagamisel eesmärgiga vähendada ohte riikides, ke da merel toimepandavad kuriteod mõjutavad kõige enam. Nad lepivad kokku, et nad tõhustavad kuritegude uurimist ja nende toimepanijate vastutusele võtmist kui merel toimepandavate kuritegude vastu võitlemise viisi. Lisaks lepivad nad kokku, et nad edendavad isikute piraatluse eest vastutusele võtmise mudelite kui kriminaalõigusel põhinevate piirkondlike reageerimis- ja mõjutusvahendite rakendamist riiklikes jurisdiktsioonides võitluses merel toimepandavate kuritegudega, nagu piraatlus, relvastatud röövimine, mere- ja veereostus, rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, uimasti- ja relvakaubandus ning tuumajäätmete vedu. Pool ed lepivad kokku, et nad edendavad piirkondlikke algatusi meresõidu turvalisuse, piraatlusevastase võitluse ja merereostuse eest kaitsmise valdkonnas. ARTIKKEL 23 Väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad 1. Pool ed tunnistavad, et ebaseaduslike väike- ja kergrelvade levik kujutab endast tõsist ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. 2. Pool ed lepivad kokku, et nad tugevdavad võitlust ebaseadusliku kauplemise vastu väike- ja kergrelvade, muude tavarelvade ning nende laskemoonaga ning nende ülemäärase hankimise ja kontrollimatu levikuga, mis on muu hulgas tingitud relvavarude ebapiisavast turvamisest ja sobimatust haldamisest, kooskõlas väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskavaga. Pool ed lepivad kokku relvakaubanduse võrgustike luureteabepõhise jälgimise edendamises, et käsitleda tulemuslikumalt riske , mida riiklike varude ulatuslik väljavool põhjustab jätkuvalt piirkonna stabiilsusele. Nad töötavad selle nimel, et suurendada riiklikku suutlikkust pädevate õiguskaitseüksuste ja kontaktpunktide kaudu koguda, konfiskeerida, jälgida ja analüüsida ebaseaduslikke tulirelvi ning analüüsida seonduvaid kriminaalõiguslikke andmeid, et ebaseadusliku relvakaubanduse vooge paremini mõista ja jälgida ning toetada teabevahetust ja rahvusvahelist koostööd. 3. Pool ed tunnistavad, et on tähtis sisse seada rahvusvahelise tavarelvakaubanduse, sealhulgas tavarelvade impordi ja ekspordi kontroll kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste normidega , sealhulgas 2. aprillil 2013 New Yorgis koostatud relvakaubanduslepingu ja asjakohaste ÜRO resolutsioonidega. Nad püüavad teha kõnealust kontrolli vastutustundlikul viisil, kuna seeläbi toetatakse rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust ning inimkannatuste vähendamist ning aidatakse ära hoida tavarelvade kõrvalesuunamist volitamata jõududele. Pool ed tunnistavad ka tulirelvade seadusliku omandamise ja valduse riigisisese reguleerimise ja kontrolli tähtsust relvavägivalla vähendamisel. 4. Pool ed teevad koostööd, et koristada miine ja plahvatusohtlikke sõjajäänuseid, sealhulgas isetehtud lõhkeseadmeid. ARTIKKEL 24 Ebaseaduslikud uimastid 1. Pool ed püüavad tagada ulatusliku, tasakaalustatud, tervikliku ja tõenduspõhise lähenemisviisi ebaseaduslike uimastite ja uute psühhoaktiivsete ainetega kauplemisele ja selle ennetamisele ning uimastite nõudluse vähendamise edendamisele . Selleks käsitlevad nad üksikisikuid, kogukondi ja ühiskondi mõjutavaid riskitegureid, mille hulka võivad kuuluda teenuste puudumine, taristuvajadused, uimastitega seotud vägivald, tõrjutus, marginaliseerumine ja sotsiaalne lõhestatus, et aidata kaasa rahumeelsete ja kaasavate ühiskondade edendamisele. 2. Pool ed on ühel meelel, et uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada struktuure, mille abil tõhusalt tegeleda ebaseaduslike uimastite probleemiga ja selle probleemi ennetamisega, sealhulgas kodanikuühiskonna, teaduskogukonna ja akadeemiliste ringkondade kaasamise kaudu, vähendades sellega mõõdetavalt ebaseaduslike uimastite tarnimist, nendega kauplemist ja nõudlust nende järele. 3. Pool t e eesmär k on vähendada uimastitarbimise kahjulikke tagajärgi üksikisikutele ja ühiskonnale tervikuna ning tulemuslikult vähendada nimekirjas loetletud ja nimekirjas loetlemata lähteainete, sealhulgas uute disain itud lähteainete kõrvalesuunamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist. 4. Pool ed teevad üksteisega ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega tihedalt koostööd, et jätkata kooskõlastatud jõupingutuste tegemist ja meetmete võtmist võitluses ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu. ARTIKKEL 25 Küberturvalisus ja küberkuritegevus 1. Pool ed tunnistavad riikide vastutustundliku käitumise normidel, eeskirjadel ja põhimõtetel ning kehtiva rahvusvahelise õiguse kohaldamisel põhineva avatud, turvalise ja stabiilse, ligipääsetava ja rahumeelse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) keskkonna tähtsust. Sellega seoses kohustuvad pool ed tugevdama koostööd, et edendada küberturvalisust, hoida ära kõrgtehnoloogilist küber- ja elektroonilist kuritegevust ja sotsiaalmeedia kuritarvitamist ning selle vastu võidelda ning parandada võrguturvet, vahetades kübervastupidavusvõimet suurendavaid parimaid tavasid, sealhulgas kriitilise tähtsusega taristu kaitsmise valdkonnas. 2. Pool ed tunnistavad vajadust hoida ära küberkuritegevust, sealhulgas laste seksuaalset ärakasutamist ja kuritarvitamist veebis, ning selle vastu võidelda , tehes koostööd ja vahetades parimaid tavasid ning tuginedes kehtivatele rahvusvahelistele normidele ja standarditele, sealhulgas neile, mis on sätestatud 23. novembril 2001 Budapestis koostatud Budapesti küberkuritegevuse konventsioonis ning 27. juunil 2014 Malabos koostatud Aafrika Liidu küberturvalisuse ja isikuandmete kaitse konventsioonis. ARTIKKEL 26 Õiguskaitsealane koostöö 1. Pooled hõlbustavad piirkondlike ja rahvusvaheliste õiguskaitseasutuste, -organite ja -talituste koostööd, et peatada ja kaotada pool i ähvardavad rahvusvaheline kuritegevus ja terrorismiohud. Selline koostöö aitab hoida ära kuritegevust ning hõlmab muu hulgas arvamuste vahetamist õigusraamistike kohta, haldus- ja tehnilist abi, mille eesmärk on tugevdada õiguskaitseasutuste institutsioonilist ja operatiivset suutlikkust, ning uurimistega seotud teabe ja meetmete vahetamist. 2. Tunnistades turvaliste piiride tähtsust, püüavad pool ed lahendada piire mõjutavaid praeguseid ja tulevasi probleeme, rakendades integreeritud piirihaldust. Nad edendavad seaduslikke valdkonnaüleseid lähenemisviise, et hoida ära ja avastada piiriülest kuritegevust ja muid riske ning asjakohasel juhul need kontrolli alla saada. III JAOTIS INIM- JA SOTSIAALNE ARENG ARTIKKEL 27 Pool ed kinnitavad veel kord oma kindlat tahet teha koostööd, et saavutada kestlik areng ja kaotada kõik vaesuse vormid, tegeleda ebavõrdsusega ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Samuti lepivad pool ed kokku koostöös selle tagamiseks – sealhulgas asjakohaste sotsiaalkaitsesüsteemide ja sotsiaalteenuste kaudu –, et kõigil oleksid vajalikud vahendid, et elada inimväärset elu, ja piisav elatustase. Nad pööravad erilist tähelepanu naistele ja tüdrukutele, noortele, lastele ning kõige haavatavamatele ja ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele kooskõlas põhimõtetega, et kedagi ei jäeta kõrvale ja et kõigepealt tuleb jõuda kõige mahajäänumateni. Samuti lepivad nad kokku koostöös, et käsitleda rahvastiku kiire kasvuga kaasnevaid probleeme ja võimalusi. 1. PEATÜKK JUURDEPÄÄS SOTSIAALTEENUSTELE ARTIKKEL 28 Haridus 1. Pool ed toetavad kaasavat elukestvat õpet ja õiglast kvaliteetset haridust kõikidel tasemetel. Nad teevad tööd selle tagamiseks, et kõik tüdrukud ja poisid omandavad tasuta, õiglase ja kvaliteetse põhi- ja keskhariduse ning neil on juurdepääs kvaliteetsele väikelapse arendamise le , hoiu le ja alus hariduse l e , pöörates nõuetekohast tähelepanu soolistele lõhedele . Nad teevad tööd selle nimel, et tagada kõigile naistele ja meestele võrdne juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele tehnika-, kutse- ja kolmanda taseme haridusele, sealhulgas ülikoolidele. Erilist tähelepanu pööratakse investeerimisele teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonda ning digi- ja humanitaarhariduse edendamisele kõigi jaoks. 2. Pool ed tõhustavad jõupingutusi, kandmaks hoolt selle eest, et kõigil on teadmised, oskused ja suutlikkus, et nautida paremat elukvaliteeti, osaleda täiel määral ühiskonnaelus, anda panus oma kogukonna sotsiaalse ja majandusliku heaolu suurendamisse ning osaleda aktiivselt ja võrdväärselt demokraatlikus ja kultuurielus. 3. Pool ed edendavad ohutuid koole ja hästi toimivaid haridussüsteeme, millel on piisavad vahendid, et kavandada ja hallata hariduse ja koolituse pakkumist ja tagada selle tulemuslikkus, kasutades muu hulgas veebipõhiseid ja muid ebakonventsionaalseid vahendeid. Nad teevad koostööd, et seada sisse ja muuta tõhusamaks kvaliteedi tagamise süsteemid ja kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine. Nad hõlbustavad üliõpilaste, haridusasutuste töötajate ja õppejõudude liikumist Aafrika, Kariibi piirkonna ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning Euroopa Liidu vahel ja seas. ARTIKKEL 29 Tervis 1. Pool ed tunnistavad, et tervis on inimeste elus kesksel kohal ja et see on oluline kestliku arengu näitaja. Nad kinnitavad veel kord oma pühendumust kaitsta ja edendada kõigi inimeste võimalikult head füüsilist ja vaimset tervist. 2. Pool ed tugevdavad riiklikke tervis e süsteeme kestlike tervis esüsteemi rahastamismehhanismide ja - vahenditega, operatiivtaristuga, kvalifitseeritud tervis evaldkonna töötajatega, sealhulgas inimesi tööle võttes ja tööl hoides, ning asjakohase tehnoloogiaga, nagu digivahendid, mis toetavad mobiilsete tervis e teenuste arendamist. 3. Pool ed edendavad üldist tervisekindlustust, võrdset ja üldist juurdepääsu terviklikele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning juurdepääsu ohututele, tõhusatele, kvaliteetsetele ja taskukohastele põhiravimitele ja -vaktsiinidele. 4. Pool ed teevad koostööd, et ennetada ja vähendada nakkushaiguste levikut ning muid suuri piiriüleseid terviseohte, nagu mikroobide resistentsus, ning vähendada parema ennetamise ja kontrolli abil mittenakkuslikest haigustest tulenevat koormust. Nad teevad koostööd, et tegeleda üleilmsete tervisekriisidega ja ära hoida nende võimendumine, muu hulgas toetades varajase hoiatamise süsteeme, mis võimaldavad vahetada kiiresti teavet, olla valmis ja anda varakult elupäästvat humanitaarabi, ning sidusate ja mitut sektorit hõlmavate kavade koostamist tervis e süsteemide suutlikkuse suurendamiseks. Nad toetavad teadus- ja arendustegevust ning vaktsiinide, diagnostika ja ravimite kasutuselevõttu. 5. Pool ed toetavad üldist juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise tarvetele ning seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, sealhulgas pereplaneerimisteenustele, teabele ja haridusele, ning reproduktiivtervise lõimimist riiklikesse strateegiatesse ja programmidesse. ARTIKKEL 30 Toiduga kindlustatus ja parem toitumine 1. Pool ed tunnistavad, et toiduga kindlustatuse ja parema toitumise saavutamine on suur ülemaailmne ülesanne võitluses vaesuse ja kasvava ebavõrdsusega, ning lepivad seepärast kokku, et nad tegelevad vaesuse ja ebavõrdsuse struktuursete põhjustega, mille hulka kuuluvad konfliktid, kriisid, loodusvarade seisundi halvenemine ja kliimamuutused. 2. Pool ed edendavad vastupidavaid elatusvahendeid, kindlustavad juurdepääsu maale, veele ja muudele loodusvaradele ning toetavad põllumajandusliku tootmise ja põllumajanduse tootlikkuse kaasavat ja kestlikku kasvu ning tõhusaid väärtusahelaid. 3. Pool ed edendavad kliimamuutustega kohanemise ja mitmekesisuse suurendamise meetmeid kõikides toidutootmise väärtusahelates. 4. Pool t e eesmär k on tagada kõigile juurdepääs taskukohasele, ohutule, piisavale ja täisväärtuslikule toidule ning suurendada suutlikkust toota mitmekesist toitu, samuti töötada toiduga kindlustatuse ja toitumise parandamise jaoks välja poliitika ja sotsiaalkaitsemehhanismid, mis suurendavad kõige haavatavamate isikute vastupanuvõimet, eriti korduvate kriisidega silmitsi seisvates riikides. 5. Pool ed tugevdavad kooskõlastatud, kiirendatud ja valdkonnaüleseid jõupingutusi, et kaotada nälg, tegeleda alatoitumuse kõigi vormidega ja tagada näljahäda ärahoidmine kõikides olukordades. ARTIKKEL 31 Vesi, kanalisatsiooniteenused ja eluasemed 1. Pool ed edendavad üldist juurdepääsu piisavale ja ohutule joogiveele, sealhulgas veevarude ja -süsteemide säästliku ja integreeritud majandamise ning vee tõhusama kasutamise ja ringlussevõtu kaudu. 2. Pool t e eesmär k on tagada kõigile piisav ja võrdne juurdepääs kanalisatsiooniteenustele, sealhulgas jäätmekäitluse ja hügieenitingimuste parandamine, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tüdrukute ning haavatavas olukorras olevate isikute vajadustele. 3. Pool ed tunnistavad, et korralikel, ohututel ja taskukohastel eluasemetel on ümberkujundav mõju haavatavatele ja marginaliseerunud kogukondadele ning märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja nende kogukondade sotsiaal-majanduslikule arengule. Pool ed teevad tööd selle nimel, et tagada kõigile juurdepääs korralikele, ohututele ja taskukohastele eluasemetele, töötades välja poliitika, strateegiad, planeerimis- ja ehitusseadustikud, ning parandada olukorda räämas agulilinnakutes. 4. Pool ed edendavad kõigi juurdepääsu taskukohasele, usaldusväärsele, säästvale ja tänapäevasele energiale ning hästi välja töötatud energiasüsteemidele, mis toetavad muu hulgas vee-, kanalisatsiooniteenuste ja eluasemesektorit. 2. PEATÜKK EBAVÕRDSUS JA SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS ARTIKKEL 32 Sotsiaalne ühtekuuluvus ja sotsiaalkaitse 1. Pool t e eesmär k on edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, suurendades järk-järgult võrdsust ja sotsiaalset kaasatust ning tagades, et paralleelselt majandusarenguga edendatakse inim- ja sotsiaalset arengut, ilma et kedagi kõrvale jäetaks. Erilist tähelepanu pööratakse ebasoodsas või haavatavas olukorras või tõrjutud isikutele, sealhulgas eakatele ja orbudele, kooskõlas solidaarsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega. Pool ed edendavad eelkõige a) kaasavama ühiskonna saavutamisele keskenduvat majanduspoliitikat, mis võimaldab jagada paremini tulusid ja loodavat väärtust; b) õiglast ja usaldusväärset maksu- ja palgapoliitikat, mis võimaldab jõukust paremini ümber jaotada, tagades sotsiaalkulutuste piisava taseme ja vähendades mitteametlikku majandust; c) tõhusat sotsiaalpoliitikat ning võrdset juurepääsu sotsiaalteenustele, sotsiaalabile ja sotsiaalkindlustusele ning õigusemõistmisele ning d) tööhõivepoliitikat, mille eesmärk on tagada täielik ja viljakas tööhõive ning inimväärne töö kõigile, sealhulgas noortele ja puuetega inimestele, ning võrdväärse töö eest võrdne tasu. 2. Pool ed edendavad sotsiaalkaitse- ja sotsiaalkindlustuspoliitika ja -süsteemide väljatöötamist ja rakendamist, et kaotada vaesus ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Nad tunnistavad, et sotsiaalkaitsepoliitikal ja -süsteemidel, mis suurendavad võrdsust, edendavad sotsiaalset kaasatust ja dialoogi sotsiaalpartneritega ning tugevdavad kaasavat ja õiglast majanduskasvu, on ühiskonnas ümberkujundav roll. Nad kohustuvad ehitama järk-järgult üles üldised riiklikud sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas kehtestama sotsiaalkaitse alammäärad. 3. Pool ed edendavad puuetega inimeste õigusi, et tagada nende täielik kaasamine ühiskonda ja võrdne osalemine tööturul, arvestades nende erivajadusi. Nad astuvad konkreetseid samme 13. detsembril 2006 New Yorgis koostatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastamiseks, ratifitseerimiseks ja täielikuks rakendamiseks. ARTIKKEL 33 Inimväärne töö 1. Pool ed kinnitavad veel kord, et nad on võtnud nõuks tagada täielik ja viljakas tööhõive ning inimväärne töö kõigile naistele ja meestele, sealhulgas noortele ja puuetega inimestele. Selleks edendavad nad inimväärse töö tagamise suuniseid, mis on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2008. aasta deklaratsioonis sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta. 2. Pool ed kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad ILO liikmesusest ning ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ja selle järgimismehhanismist. Nad kinnitavad veel kord oma kindlat tahet pidada sotsiaaldialoogi ning edendada ja tõhusalt rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, nii nagu need on määratletud asjakohastes ILO konventsioonides ja protokollides, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja õigust kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise töö kaotamist ning tänapäevase orjapidamise ja inimkaubanduse lõpetamist, lapstööjõu kasutamise, eelkõige selle kõige rängemate vormide keelustamist, töölevõetava isiku vanuse alammäära, võrdset tasustamist ja tööalase diskrimineerimise keeldu. Pool ed teevad jätkuvaid ja pidevaid jõupingutusi kõnealuste konventsioonide ja protokollide ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks, olenevalt olukorrast, kui nad ei ole seda veel teinud. 3. Pool ed edendavad kõigi töötajate ohutut ja turvalist töökeskkonda. Nad võtavad vastu ja viivad nii ametlikus kui ka mitteametlikus majanduses ellu töötervishoiu ja tööohutusega seotud meetmed ja strateegiad ning teevad tööd, et luua ja säilitada tõhus tööjärelevalvesüsteem kooskõlas ILO kindlaks määratud rahvusvaheliste tööstandarditega. 3. PEATÜKK RAHVASTIK JA ARENG ARTIKKEL 34 Demograafia 1. Pool ed tunnistavad, et rahvastiku kasv ja demograafilised muutused võivad märkimisväärselt mõjutada saavutatavat arengut ja majandusedu, ning teevad koostööd tervikliku lähenemisviisi nimel, millega viiakse miinimumini rahvastiku kasvuga seotud probleemid ja maksimeeritakse demograafilist lisaväärtust. Sellega seoses on pool t e eesmär k kehtestada, toetada, säilitada ja jätkata struktuurireforme ning majandus- ja sotsiaalsüsteemide ümberkujundamist, et luua tekkivale noorele elanikkonnale võimalused saada head haridust, teha inimväärset tööd ja teenida korralikku elatist. 2. Pool ed toetavad kaasavaid poliitilise dialoogi protsesse ning lõimivad demograafilised suundumused ja prognoosid kõikidesse poliitikavaldkondadesse, et võimestada lapsi ja noori ning edendada nende täielikku ja aktiivset osalemist ühiskonnaelus ning võimestada eakaid, hoolitseda nende vajaduste eest ja võimaldada neil aktiivselt kaasa lüüa. 3. Pool ed edendavad tõhusa linnavalitsemise ja -planeerimise kaudu kaasavat ja kestlikku linnastumist, et viia miinimumini igasugune kahjulik mõju keskkonnale ning tegeleda muude kahjulike sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega, mille toob kaasa rahvastiku kiire kasv linnapiirkondades. Nad teevad tööd, et tulemuslikult tegeleda kiire linnastumisega kaasnevate probleemide ja võimalustega, sealhulgas riikliku linnapoliitika, kaasava tervikliku linnaplaneerimise, kommunaalteenuste (sh jäätmekäitlus) osutamise ning linnaarengu ja -taristu rahastamise kaudu, et luua vastupanuvõimelised ja elamisväärsed linnad. ARTIKKEL 35 Noored 1. Pool ed lepivad kokku, et nad edendavad noorte aktiivset osalemist ühiskonnaelus, sealhulgas neid mõjutava poliitika kujundamises, elluviimises ja jälgimises. Muu hulgas: a) aidatakse omandada teadmisi, oskusi, sealhulgas tööturul vajaminevaid oskusi, ja suutlikkust osaleda täiel määral ühiskonnaelus hariduse, kutseõppe ja tehnilise koolituse ning digitehnoloogiale juurdepääsu võimaldamise kaudu; b) luuakse võimalused teha inimväärset tööd, sealhulgas toetades noorte ettevõtlust, ning c) edendatakse noorte võimestamist ja kodanikuvastutust, luues võimalused noorte aktiivseks osalemiseks poliitilises ja kultuurielus ning rahu kindlustamises ja hoidmises, sealhulgas selleks, et võidelda radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse vastu. 2. Pool ed on ühel meelel, et ohutu ja toetava keskkonna pakkumine lastele on väga tähtis, et edendada hea tervisega noort elanikkonda, kes suudab täiel määral oma potentsiaali rakendada, sealhulgas füüsilises, vaimses, sotsiaalses ja majanduslikus mõttes. Pool ed teevad tööd, et tagada tüdrukute ja poiste õiguste ja vajaduste tunnustamine ja realiseerimine alates sünnist, kogu varajase lapsepõlve ja noorukiea kestel kuni täiskasvanuks saamiseni. Nad teevad tööd, et parandada laste kaitsmist ja laste osalemist neid puudutavate otsuste tegemises. ARTIKKEL 36 Sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tüdrukute võimestamine 1. Pool ed tunnistavad, et sooline võrdõiguslikkus ja naiste majanduslik võimestamine on olulised õiglase kestliku arengu ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Nad viivad ellu reforme, sealhulgas luues ja tugevdades õigusraamistikke, et tagada naistele võrdne õigus majandus- ja finantsressurssidele ning juurdepääs maaomandile, loodusvaradele, pärandile ja muus vormis varale ning nende omandamise õigus ja kontroll nende üle. Nad võtavad meetmeid, et suurendada naiste täielikku ja tulemuslikku osalemist poliitilises elus. Pool ed edendavad lisaks võrdsele juurdepääsule töö hõivele ja inimväärsetele töötingimustele tasustamata hooldamise ja kodutööde tunnustamist, osutades avalikke teenuseid, tagades taristu ja sotsiaalkaitse ning propageerides kohustuste jagamist leibkonnas ja perekonnas laiemalt . 2. Pool ed kohustuvad täielikult ja tõhusalt rakendama Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ning nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemusi ning pühenduvad selle raames seksuaal- ja reproduktiivtervis ele ja -õigus tele . 3. Pool ed tunnistavad, et menstruaaltervishoid on oluline naiste ja tüdrukute tervise jaoks, aga ka nende väärikuse, liikuvuse ja heaolu seisukohast, ning lepivad seepärast kokku piisavate ja asjakohaste toetusmeetmete edendamises. 4. PEATÜKK KULTUUR ARTIKKEL 37 Kultuur ja kestlik areng 1. Pool ed kinnitavad veel kord, et kultuur on tähtis kestliku arengu element, olles selle sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõõtme lahutamatu osa. Nad kohustuvad lõimima kultuurilise perspektiivi oma arengupoliitikasse ja – strateegiatesse, võttes arvesse kultuurilist eripära ning kohalike ja põlisteadmiste süsteeme. 2. Pool ed suurendavad kultuuritegelaste panust kestlikku arengusse nende osalemise kaudu tõhustatud dialoogis, kutsevõrgustikes ja paljusid sidusrühmi hõlmavates partnerlustes. ARTIKKEL 38 Kultuuriline mitmekesisus ja vastastikune mõistmine 1. Pool ed tunnistavad, et kõigil inimestel on õigus osaleda vabalt kogukonna kultuurielus kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooniga, ning kohustuvad kaitsma ja säilitama kultuurialaseid õigusi ja kunstilise eneseväljenduse vabadust. 2. Pool ed lepivad kokku, et nad edendavad sellist nägemust inim- ja sotsiaalsest arengust, mis hõlmab kultuuridevahelist dialoogi ja kultuurilise mitmekesisuse kui inimkonna ühise pärandi tunnustamist. Nad kohustuvad parandama üksteise kultuuride vastastikust mõistmist ja tundmist, austades nõuetekohaselt mitmekesisust, üldisi väärtusi ja inimõigusi, edendades selleks hariduse kultuurilist mõõdet, ent samuti kultuurivahetust ja kultuuridevahelist dialoogi soodustavaid ühisalgatusi. 3. Pool ed tunnistavad kultuuri rolli rahu ja rahvusliku ühtekuuluvuse säilitamisel. Nad kinnitavad, et kultuuride mitmekesisuse austamine, sallivus, dialoog ja koostöö vastastikuse usalduse ja mõistmise õhkkonnas on olulised rahu ja julgeoleku saavutamiseks ja säilitamiseks ning lepitusprotsessis, samuti kollektiivse mälu ja kogukondade seas sotsiaalsete sidemete taastamiseks. Nad tugevdavad kultuuri rolli vastupanuvõime suurendamises ning kriisijärgse kestliku taastamise ja uuesti ülesehitamise saavutamises, eelkõige linnaarenduses. ARTIKKEL 39 Kultuuripärand ja loomesektor 1. Pool ed edendavad pärandi tunnustamist ühendava tegurina, milles võivad kajastuda erinevad identiteedid ja taustad, kuid mis samas toetab ühiste väärtuste loomist. Nad teevad tööd, et kaitsta, hoida, säilitada ja arenda da kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja konventsioonidega nii materiaalset kui ka immateriaalset kultuuripärandit kui sotsiaalse ühtekuuluvuse, loovuse ja innovatsiooni vahendit. 2. Pool ed on nõus, et kultuuri- ja loomesektor, sealhulgas nüüdiskunst, on kaasava majanduskasvu, mitmekesistamise ja töövõimaluste loomise jaoks keskse tähtsusega. Sellega seoses toetavad nad kultuuriettevõtlust ning kultuuri- ja loomesektori pikaajalist arengut. 3. Pool ed võtavad kooskõlas kehtiva rahvusvahelise õigusega meetmeid, et hoida ära kultuuriväärtuste ebaseaduslik import, eksport ja omandiõiguse üleandmine ning selle vastu võidelda. Nad edendavad kultuuripärandi kaitsmist, suutlikkuse suurendamist ja koostööd kultuuripärandi spetsialistide, kultuuripärandit omavate kogukondade ja kultuuriasutuste seas ning teevad rahvusvahelist koostööd ja peavad pidevat dialoogi, et parandada juurdepääsu kultuuripärandile. IV JAOTIS KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG ARTIKKEL 40 1. Pool ed tunnistavad, et on tähtis tugevdada ühistes huvides ja vastastikuse kasu eesmärgil oma majandussuhteid, saavutamaks majanduse struktuurne ümberkujundamine kestliku arengu eesmärkide kohase kaasava ja kestliku majanduskasvu ja arengu kaudu, võttes arvesse oma vastavat arengutaset. Nad rakendavad terviklikke strateegiaid, mis hõlmavad kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet. Nad võtavad asjakohaseid meetmeid, et luua kõigile inimväärne töökoht ning toetada üleminekut vähese heitega ressursitõhusale majandusele. Nad toetavad tõrjutud rühmade, naiste ja noorte sotsiaal-majanduslikku võimestamist. 2. Pool ed toetavad erasektori arengut ning meelitavad ligi ja säilitavad riigisiseseid ja välisinvesteeringuid, sealhulgas diasporaa investeeringuid. Nad soodustavad kaubandust ning teevad koostööd teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas, et saavutada tugev, konkurentsivõimeline ja mitmekesine majandus, süvendada piirkondlikku integratsiooni ning edendada AKVRO liikmete majanduse lõimimist piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse. Nad teevad tööd makromajandusliku ja finantsstabiilsuse parandamise nimel, et suurendada investeerimist ja tugevdada kestlikku majanduskasvu. Nad lepivad kokku, et suurendavad tootmis- ja reguleerimisalast suutlikkust, tugevdavad ettevõtlust ning edendavad tootmist ja industrialiseerimist, keskendudes innovatsioonile ja lisaväärtuse loomisele tootmis- ja teenustesektoris. Pool ed teevad koostööd, et suurendada suutlikkust majanduse struktuurse ümberkujundamis e hõlbustamiseks ja edendada kestlikku kaubandust. 3. Pool ed edendavad avaliku ja erasektori dialoogi, keskendudes küsimustele, millel on soodne mõju nende majanduse ümberkujundamise ja kestliku majanduskasvuga seotud jõupingutustele, suhtlevad kõigi asjaomaste sidusrühmadega ning tagavad inimõiguste ja tööõiguse põhireeglite järgimise ja kaitsmise. 1. PEATÜKK INVESTEERIMINE ARTIKKEL 41 Kestlike ja vastutustundlike investeeringute kaasamine 1. Pool ed kaasavad kestlikud ja vastutustundlikud investeeringud, et edendada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja arengut. Selleks loovad nad soodsa investeerimiskliima, mis meelitab ligi riigisiseseid ja välisinvesteeringuid, sealhulgas diasporaa investeeringuid, ning milles säilib võimalus reguleerida, kasutades läbipaistvaid, prognoositavaid ja tõhusaid õigus-, haldus- ja poliitikaraamistikke. 2. Pool ed lepivad kokku, et nad toetavad vajalikke majandus- ja institutsioonilisi reforme ja poliitikat, mis põhinevad riikide üldisel arengustrateegial ning mis on sidusad ja sünergilised nii riigi, piirkonna kui ka rahvusvahelisel tasandil, et luua soodne keskkond kestlike investeeringute jaoks ning hõlbustada dünaamilise, elujõulise ja konkurentsivõimelise erasektori arengut. 3. Pool ed teevad koostööd, et luua usaldusväärsed finantssüsteemid, mille kaudu kaasata investeeringuid kestlike projektide jaoks. Nad võtavad meetmeid investeeringute toetamiseks, suurendades juurdepääsu rahastamisele tehnilise abi, toetuste, tagatiste ja uuenduslike rahastamisvahendite kaudu, et maandada riske, suurendada investorite usaldust ning võimendada era- ja avaliku sektori rahastamisallikaid. Seda tehes võtavad nad arvesse ka vajadust kõrvaldada turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, tagades samal ajal investeeringute täiendavuse, mis ilma kõnealuste toetusmeemeteta ei oleks võimalik. Nad pööravad erilist tähelepanu artikli 44 lõikes 6 sätestatud esmatähtsatele sektoritele. 4. Pool ed lepivad kokku õiguskeskkonna ning finants- ja mittefinantsteenuste kvaliteedi ning juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse parandamises, et toetada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut riigisiseste investeeringute kaasamise kontekstis. 5. Pool ed mõistavad ja tunnistavad, kui tähtsad on asjaomaste osalejate vastutustundlikud investeeringud kui pikaajalise ja kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase väärtuse saavutamise vahend. Kõnealuse eesmärgi toetamiseks edendavad pool ed ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud tavasid ja vastutustundlikku ettevõtlust, sealhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud rakendussuuniseid, standardeid ja vahendeid, milles antakse investoritele, valitsustele ja teistele osalejatele siseriiklikke ja muid kohaldatavaid õigusakte täiendavaid juhiseid ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja vastutustundliku ettevõtluse kohta. ARTIKKEL 42 Investeeringute hõlbustamine ja kaitsmine 1. Pool ed lepivad kokku, et nad hõlbustavad investeeringuid õigusaktide, eeskirjade ja poliitika abil, mille eesmärk on vähendada regulatiivseid ja haldustõkkeid, suurendada läbipaistvust ja vältida investeeringuid kahjustavat konkurentsi. Nad lepivad kokku, et sellised meetmed töötatakse välja läbipaistval viisil ja tehakse üldsusele kättesaadavaks, et soodustada avaliku ja erasektori dialoogi ning anda kõigile sidusrühmadele võimalus osaleda. 2. Pool ed teevad koostööd, et edendada digivahendite tõhusat kasutamist investeeringute hõlbustamisel. 3. Pool ed lepivad kooskõlas oma vastavate strateegiatega kokku, et tähtis on tagada õiguskindlus ja piisav kaitse tehtud investeeringutele, mida tuleb kohelda mittediskrimineerivalt ning mille puhul tuleb rakendada tõhusaid vaidluste vältimise ja lahendamise mehhanisme. Sellega seoses kinnitavad pool ed veel kord, et on oluline sõlmida rahvusvahelised investeerimislepingud, millega säilitatakse täielikult pool te suveräänne õigus reguleerida investeeringuid õiguspärastel avaliku poliitika eesmärkidel. 4. Pool ed suurendavad asjakohaste avaliku ja erasektori asutuste suutlikkust tõhusalt edendada ja hõlbustada investeerimist ning ära hoida ja lahendada investeeringutega seotud vaidlusi. 2. PEATÜKK MAJANDUSKASV, MITMEKESISTAMINE JA INDUSTRIALISEERIMINE ARTIKKEL 43 Kaasav ja kestlik majanduskasv 1. Pool ed on ühel meelel, et kaasava ja kestliku majanduskasvu jaoks on oluline kujundada ümber majandus, arendada erasektorit ja edendada tööstust. Nad toetavad täielikku ja viljakat tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigile, edendades konkurentsivõimet, mitmekesistamist, digiteerimist, innovatsiooni, juurdepääsu rahastamisele, lisaväärtuse loomist tootmis- ja teenustesektoris ning seoseid sektorite ja tööstusharude vahel. Nad pööravad erilist tähelepanu kohalikele mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning mitteametliku majandustegevuse ametlikuks muutmisele. 2. Pool ed edendavad üleminekut vähese heitega ja ressursitõhusale majandusele. Nad toetavad kestlikke tarbimis- ja tootmisviise, keskkonnahoidlikku jäätmete ja kemikaalide käitlemist ning meetmeid, millega vähendatakse saastet kõigis selle vormides. Pool ed on ühel meelel, et kestliku majandusarengu edendamisel on väga oluline hästi juhitud linnastumine. Seepärast teevad nad koostööd, et tõhusalt käsitleda kiire linnastumisega kaasnevaid probleeme ja võimalusi, ning toetavad linnaarengut ja -taristut ning linna- ja maapiirkondade vahelisi tulemuslikke sidemeid. 3. Pool ed lepivad kokku, et nad teevad koostööd tööhõive- ja sotsiaalküsimuste valdkonnas, eelkõige et toetada naiste, noorte ning kõige vaesemate ja haavatavamate isikute majanduslikku ja sotsiaalset kaasamist ning võimestamist. Peale selle lepivad pool ed kokku, et nad tagavad ILO konventsioonides ja protokollides sätestatud töö- ja sotsiaalsete standardite järgimise ning tagavad juurdepääsu õigusemõistmisele nõuetekohase menetluse kohaselt, sealhulgas asjakohased ja tõhusad õiguskaitsevahendid. ARTIKKEL 44 Majanduse ümberkujundamine ja industrialiseerimine 1. Pool ed tugevdavad koostööd majanduse ümberkujundamise, sealhulgas industrialiseerimise valdkonnas. Nad edendavad üleminekut toorainesõltuvuselt mitmekesistatud majandusele, samuti loodusvarade rikastamist, lisaväärtuse loomist ning lõimumist piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse. Nad on ühel meelel, et teenustesektoril on majanduse ümberkujundamisel ja industrialiseerimisel tähtis roll. 2. Pool ed teevad koostööd, et toetada tootmisalase suutlikkuse suurendamist, tootlikkuse parandamist, mitmekesistamist ja konkurentsivõimet. Nad püüavad vabaneda pakkumisega seotud piirangutest, muu hulgas toetades tehnoloogia uuendamist, täiustamist ja levitamist, parandades ettevõtlus- ja investeerimiskliimat, suurendades reguleerimisalast suutlikkust, edendades makromajanduslikku stabiilsust ning arendades tõhusaid kapitaliturge ja usaldusväärseid finantssüsteeme, et parandada juurdepääsu rahastamisele, eriti erasektori jaoks. Sellega seoses kinnitavad pool ed majanduse digiteerimise tähtsust tootmisalase suutlikkuse arengu kiirendamisel. Keskendutakse sektoritele ja tööstusharudele, kus luuakse suurt lisaväärtust ja kus on head väljavaated luua inimväärseid töökohti. 3. Pool ed kohustuvad parandama makromajanduslikku ja finantsstabiilsust, viies ellu usaldusväärset ja läbipaistvat eelarve- ja rahapoliitikat, ning edendama majandus- ja struktuurireforme eesmärgiga luua soodne keskkond investeeringute suurenemiseks ja soodustada erasektori arengut. Lisaks tunnistavad pool ed, et on tähtis, et keskpangad oleksid oma poliitikaeesmärkide kindlaksmääramisel ja rahapoliitika elluviimisel sõltumatud. Peale selle lepivad pool ed kokku dialoogi jätkamises ja asjakohasel juhul teabe vahetamises ametiasutuste vahel, et parandada üksteise majanduse põhialuste mõistmist. 4. Pool ed suurendavad jõupingutusi tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe, samuti teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, ning seovad asjaomased meetmed tulemuslikumalt tööturu võimaluste ja oskuste vajadustega. Nad teevad koostööd üksteise kogemuste võimendamiseks, sealhulgas tootmisalase suutlikkuse suurendamisel oskuste arendamise ja tehnoloogiasiirde soodustamise kaudu, edendades AKVRO liikmete ja ELi poole ettevõtjate vahelisi sidemeid rõhuasetusega mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel. 5. Pool ed kinnitavad veel kord taristu olulist rolli pakkumisega seotud piirangute kaotamisel ning konkurentsivõimeliste piirkondlike ja allpiirkondlike väärtusahelate arendamisel kaupade, teenuste ja kapitali tõhusa liikumise hõlbustamise kaudu. Nad teevad koostööd, et arendada välja tõhus ja kestlik taristu, sealhulgas lennu-, maismaa- ja meretransport, energia, vesi ja digitaalne ühenduvus, võttes nõuetekohaselt arvesse vähim arenenud riikide, sisemaariikide ja saareriikide erinevaid vajadusi. Sellega seoses teevad nad koostööd, et kaasata avaliku ja erasektori vahendid, sealhulgas taristu arendamiseks tehtavate investeeringute kaudu. 6. Olles võtnud nõuks püüelda ühise majanduskasvu poole, lepivad pool ed kokku koostöös muu hulgas järgmistes valdkondades, mida käsitatakse esmatähtsate sektoritena: põllumajandus ja põllumajandusettevõtlus, kariloomad ja nahk, sinine majandus, kalandus, kaevandamine ja mäetööstus, kultuuri- ja loomesektor, säästev turism, kestlik energia, IKT ning transport. Pool ed rõhutavad nimetatud sektorite tähtsat rolli lisaväärtuse ja inimväärsete töökohtade loomisel, tootmisalase suutlikkuse suurendamisel ja üldiste jõupingutuste tegemisel majanduse ümberkujundamisel. Nad teevad koostööd, et selgitada välja majanduskasvu edendajad igas sektoris, kaasata investeeringud ning kaotada piirangud, mis takistavad vertikaalset integratsiooni. 7. Pool ed edendavad dialoogi, soodustavad oskuste edasiandmist ja tehnoloogiasiiret, teevad tööd väärtusahelate täiustamise nimel ning tugevdavad koostööd, et rikastada üksteise kogemusi ja levitada parimaid tavasid põllumajandussektoris. Samuti teevad nad koostööd, et toetada kestliku ja kvaliteetse põllumajandusliku tootmise suurendamise mehhanisme ja raamistikke. ARTIKKEL 45 Erasektori arendamine 1. Tunnistades erasektori arendamise tähtsust majanduse ümberkujundamise ja töökohtade loomise jaoks, on pool t e eesmär k edendada ettevõtlust ning arendada ja parandada ettevõtjate konkurentsivõimet. Eelkõige keskendutakse mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sealhulgas idufirmadele, eeskätt edendades soodsaid õigus-, haldus- ja institutsioonilisi raamistikke, et lõimida need ettevõtjad edukalt kestlikesse tarne- ja väärtusahelatesse. Tähelepanu pööratakse ka mitteametlikule sektorile ja mitteametliku majandustegevuse ametlikuks muutmisele ning kestlikkusega seotud eesmärkide ärimudelitesse lõimimise edendamisele. Veel lepivad pool ed kokku, et nad toetavad ettevõtluse arendamist naiste ja noorte seas nende majandusliku võimestamise ja kaasava arengu edendamise raames. Nad kinnitavad, et on tähtis suurendada piirkondlikku ja riiklikku suutlikkust, et parandada konkurentsivõimet kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete tootmisel. 2. Pool ed edendavad avaliku ja erasektori dialoogi ja koostööd, sealhulgas erasektori ärifoorumite kaudu. Nad tugevdavad koostööd, et rikastada üksteise kogemusi ja levitada parimaid tavasid, mis elavdavad ettevõtlust, edendavad dialoogi ja kontakte ettevõtjate vahel ning soodustavad oskuste edasiandmist ja tehnoloogiasiiret. 3. Pool ed on ühel meelel vajaduses kehtestada strateegiad ja töötada välja parem finantsalase kaasamise poliitika ning parandada juurdepääsu rahastamisele ning finants- ja mittefinantsteenustele, sealhulgas uuenduslike rahastamismehhanismide kaudu, pöörates erilist tähelepanu taskukohaste laenude andmisele põllumajanduslikele pereettevõtjatele, väikepõllumajandustootjatele, mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning naistest ja noortest ettevõtjatele. 4. Pool ed tunnistavad, et nii avaliku kui ka erasektori rahastamisallikad mängivad väga olulist rolli erasektori arengu toetamisel, eelkõige selliste vahendite ja mehhanismide kaudu nagu avaliku ja erasektori partnerlus ja segarahastamine, ning investeerimise elavdamisel asjaomastes sektorites, mille hulka kuulub taristu arendamine. Sellest tulenevalt teevad nad koostööd, et töötada välja läbipaistvad ja prognoositavad raamistikud ja strateegiad avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks, sealhulgas tugevdavad institutsioonilist suutlikkust rääkida läbi, rakendada ja jälgida avaliku ja erasektori partnerluse projekte. 3. PEATÜKK TEADUS, TEHNOLOOGIA, INNOVATSIOON JA TEADUSUURINGUD ARTIKKEL 46 Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon 1. Pool ed tunnistavad teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni rolli teadmiste piiride laiendamisel, ülemineku kiirendamisel ja hüppeliste edusammude tegemisel liikumisel kestliku arengu poole majanduse ümberkujundamise, väärtusahelate liitmise ja ettevõtetevaheliste seoste kaudu, teadmiste arengu edendamisel ning inimeste, eriti naiste ja noorte võimestamisel ning otsusetegijate ja poliitikakujundajate toetamisel nende kestliku arengu alastes püüdlustes. 2. Pool ed teevad tööd teadmistepõhise ühiskonna väljaarendamiseks. Nad lepivad kokku, et investeerivad inimkapitali, edendavad sidusate ja terviklike poliitika- ja õigusraamistike vastuvõtmist ning arendavad taristu ühenduvust ja digivahendeid. 3. Pool ed edendavad vastastikku kasu toovat koostööd, tuginedes olemasolevatele mehhanismidele, ent uurides samal ajal uusi teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni rahastamise võimalusi, tagades asjakohase ja tulemusliku intellektuaalomandi õiguste kaitse. Nad edendavad põlis-, traditsioonilisi ja kohalikke teadmisi kui vahendit, mille abil kaotada asjaomastes sektorites lüngad teadmistes ja tehnoloogias. 4. Pool ed julgustavad investeerima uue tehnoloogia loomisse, levitamisse ja siirdesse, pöörates erilist tähelepanu puhtale ja innovaatilisele tehnoloogiale, mis kaitseb keskkonda. Nad edendavad taastuvenergiat ning teevad koostööd tootmis- ja reguleerimisalase suutlikkuse suurendamisel. 5. Pool ed käsitlevad tehnoloogia võimalikku mõju ühiskonnale, lahendavad küberturvalisusega seotud probleeme ja tagavad isikuandmete kaitse ning kaaluvad murrangulise tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti ja robootika mõju. 6. Pool ed tunnistavad kosmose rolli sotsiaalse ja majandusliku kasu toojana, sealhulgas keskkonna, kliimamuutuste, ookeanide majandamise, transpordi, energia, põllumajanduse, mäetööstuse ja metsanduse valdkonnas. Nad teevad koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes kosmose kasutamisel tsiviilotstarbel sellistes valdkondades nagu kosmoseuuringud, ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi rakendused ja teenused, satelliidipõhiste tugisüsteemide arendamine, Maa seire rakenduste ja teenuste kasutamine ning geoteadus. ARTIKKEL 47 Teadus - ja arendustegevus 1. Pool ed on ühel meelel, et teadus - ja arendustegevus on kriitilise tähtsusega majandusliku õitsengu tagamisel ja inimväärse ks töö ks võimaluste loomisel ning et sellega võidakse anda oluline panus käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisse. 2. Pool ed julgustavad looma ja levitama uusi teadmisi, võttes arvesse nende võimalikku mõju (sh kahjulikku) keskkonnale ja ühiskonnale. Nad toetavad oskuste edendamist, et pidada sammu tehnoloogia arengu ja innovatsiooniga, ning toetavad teadlaste liikuvust ja koolitamist. Nad edendavad tööstuse, akadeemiliste ringkondade ja avaliku sektori vahelist partnerlust ning erasektori tegevust, mille eesmärk on koguda teadmisi ja katsetada ideid, selleks et luua tõelise kaubandusliku potentsiaaliga uusi tooteid, pöörates erilist tähelepanu naistele ja noortele kui novaatoritele. 3. Pool ed edendavad investeerimist teadus - ja arendustegevusse, eriti väärtusahelate suure lisaväärtusega osades, ning püüavad lahendada sotsiaalseid probleeme, eelkõige keskkonna - , kliimamuutuste, energia - , toiduohutuse ja toiduga kindlustatuse ning tervis e valdkonnas. ARTIKKEL 48 IKT ja digimajandus 1. Pool ed teevad koostööd digitaalse lõhe vähendamiseks, edendades digiühiskonna arendamisel tehtavat koostööd, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu digitehnoloogiate, sealhulgas kohalikele oludele kohandatud IKT kättesaadavuse kaudu. Pool ed toetavad meetmeid, mis võimaldavad lihtsat juurdepääsu IKT-le, muu hulgas taskukohaste ja taastuvate energiaallikate kasutamise ning väikeste kuludega traadita võrkude arendamise ja ümberpaigutamise kaudu. Nad teevad tööd ka sidesüsteemide suurema vastastikuse täiendavuse ja ühtlustamise nimel ning nende kohandamiseks uuele tehnoloogiale. 2. Pool ed on ühel meelel, et muudatuste võimendamisel ja kiirendamisel on keskne roll digimajandusel, mis võib märkimisväärselt mitmekesistada majandust, aidata luua töökohti ja võimaldada hüppelist majanduskasvu. Nad lepivad kokku digiteerimise edendamises, et vähendada tehingukulusid ja teabe asümmeetriat üldise eesmärgiga parandada tootlikkust ja kestlikkust. 3. Pool ed edendavad ja toetavad digiettevõtlust, eriti naiste ja noorte seas, ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate digiüleminekut. Nad julgustavad arendama e-kaubandust, et uuendada tarneahelaid ja avardada turge, ning julgustavad laiendama e-pangandust, sealhulgas ülekandekulude vähendamiseks, ning võtma kasutusele e-halduse lahendusi. 4. Pool ed teevad koostööd eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse poliitika arendamisel ja haldamisel, andmevoogude hõlbustamise meetme te edendamisel ning õigusraamistiku toetamisel , et edendada digitaaltoodete ja -teenuste valmistamist, müüki ja tarnimist. 4. PEATÜKK KAUBANDUSKOOSTÖÖ ARTIKKEL 49 Kaubandus ja kestlik areng 1. Pool ed tunnistavad, et sotsiaalne ja majanduslik areng ning keskkonnakaitse on vastastikku sõltuvad ja tugevdavad üksteist. Nad kinnitavad veel kord võetud kohustust edendada oma vastavat arengutaset arvesse võttes majandus- ja sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset hõlmava kestliku arengu lõimimist igasse oma kaubandussuhete aspekti, et toetada kestlikku majanduskasvu. Sellega seoses propageerivad pool ed oma kaubandussuhetes kõrgetasemelist keskkonna-, sotsiaal- ja töötajate kaitset, eriti nende kohustuste täitmist, mis on sätestatud käesoleva osa artiklis 54, V jaotise 1.–3. peatükis ja III jaotise 2. peatükis, et saavutada kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 kokku lepitud kestliku arengu eesmärgid. Lisaks on pool ed ühel meelel, et keskkonna- ja sotsiaalmeetmeid ei tohiks kasutada protektsionistlikel eesmärkidel. 2. Pool ed on ühel meelel, et on sobimatu soodustada kaubandust ja investeeringuid, alandades keskkonna- või tööalaste õigusnormidega riigis ettenähtud kaitse taset või nende õigusnormide täitmise tagamise taset või pakkudes sellist alandamist. 3. Pool ed tunnistavad oma õigust määrata kindlaks kestliku arengu poliitika eesmärgid ja prioriteedid ning kehtestada oma äranägemise järgi riigis sotsiaal-, töö- ja keskkonnavaldkonnas, sealhulgas kliimamuutuste valdkonnas, pakutava kaitse tase, tingimusel et vastuvõetavad õigusaktid ja poliitikapõhimõtted ei ole vastuolus nende kohustusega järgida rahvusvahelistelt tunnustatud kaitsestandardeid ja asjaomaseid lepinguid. 4. Pool ed edendavad kauplemist toodetega, mis on saadud loodusvarade säästva majandamise, kaitsmise ja tõhusa kasutamise teel. Pool ed teevad koostööd ka selleks, et edendada kauplemist kaupade ja teenustega, mis on eriti olulised kliimamuutuste leevendamiseks, nagu vähese CO 2 -heitega tooted ja ümbertöödeldud tooted, taastuvenergia ning energiatõhusad tooted ja teenused, ning edendada neisse investeerimist kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega. 5. Pool ed teevad koostööd, et edendada kaubandus-, töö- ja keskkonnapoliitika sidusust ja vastastikust toetavust, samuti tugevdavad dialoogi ning vahetavad teavet ja parimaid tavasid kestliku arengu kaubandusega seotud aspektide kohta, sealhulgas kaasates asjaomased sidusrühmad. Sellega seoses lepivad pool ed kokku koostöös, et edendada ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud tavasid ja vastutustundlikku ettevõtlust, sealhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud suuniseid, standardeid ja kohaldatavaid vahendeid, lõimides kõnealused tavad kaubandus- ja äritegevusse. Peale selle on koostöö eesmärk käsitleda probleeme ja võimalusi, mis tekivad seoses era- ja avaliku sektori vabatahtlike kestlikkuse tagamise kavade kaubandusalaste aspektidega, mis on seotud muu hulgas tööjõuga, keskkonnaga, elurikkuse kaitsega, metsavarude säästva kasutamise ja majandamisega, säästvate püügitavadega ja kauplemisega säästvalt majandatud kalandustoodetega. 6. Pool ed lepivad kokku, et nad säilitavad või vajaduse korral loovad süsteemid, et toetada ja jälgida rahvusvaheliselt kokku lepitud sotsiaal-, töö- ja keskkonnastandardite ja asjaomaste lepingute tõhusat rakendamist oma kaubandussuhetes, sealhulgas suurendavad institutsioonilist suutlikkust võtta vastu asjakohased õigusaktid ja tagada nende täitmine. ARTIKKEL 50 Kaubanduskokkulepped 1. Pool ed tunnistavad, et on tähtis tugineda oma kaubandussuhetes Cotonou lepingu saavutustele. Nad rõhutavad kaubanduse olulisust oma üldistes suhetes ning kohustuvad edendama kaubavoogude intensiivistamist ja mitmekesistamist vastastikuse kasu eesmärgil, eelkõige et lõimida AKVRO liikmete majandus piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse. 2. Pool ed lepivad kokku, et kaubanduskoostööd tehakse kooskõlas reeglitel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemiga, et edendada vaba, õiglast ja avatud kaubandust eesmärgiga saavutada kestlik majanduskasv ja areng, eriti AKVRO liikme tes . Sellega seoses toimub koostöö kooskõlas kohustustega, mille pool ed on võtnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames, sealhulgas eri- ja diferentseeritud kohtlemist käsitlevate sätetega. 3. Pool ed tunnistavad, et on tähtis sõlmida kaubanduskokkuleppeid, et saavutada suuremad kauplemisvõimalused ja edendada nende tõhusat lõimimist maailmamajandusse. Pool ed tunnistavad oma õigust sõlmida piirkondlikke või mitmepoolseid kokkuleppeid kaubavahetust ja teenuskaubandust kahjustavate mittetariifsete meetmete vähendamiseks või kaotamiseks. Pool ed püüavad piirata kolmandate isikutega sõlmitud kaubanduskokkulepete võimalikku kahjulikku mõju pool te konkurentsivõimele üksteise turgudel. 4. Pidades meeles vajadust tugineda oma olemasolevatele sooduskaubanduse kordadele ja majanduspartnerluslepingutele kui oma kaubanduskoostöö vahenditele, tunnistavad pool ed, et koostööd tugevdatakse ennekõike selleks, et toetada kõnealuste olemasolevate vahendite rakendamist. 5. Pool ed lepivad lisaks kokku, et majanduspartnerluslepingute raamistik on kaasav ning et selles võetakse arvesse erinevusi AKVRO liikmete ja piirkondade olukorras majanduspartnerluslepingu protsessi eri etappides ja AKVRO liikmete arengutaset. Majanduspartnerluslepingutele allkirja andnud kinnitavad veel kord oma kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada lepingute täielik rakendamine, mis peaks soodustama nende majanduskasvu ja arengut ning samal ajal aitama süvendada piirkondliku integratsiooni protsesse Aafrikas, Kariibi piirkonnas ja Vaikse ookeani piirkonnas (AKV). Pool ed tunnistavad, et on tähtis laiendada majanduspartnerluslepingute kohaldamisala ja julgustada uusi liikmesriike nendega ühinema. Pool ed lepivad kokku, et nad säilitavad või kehtestavad asjakohastel tasanditel AKV-ELi korra majanduspartnerluslepingute rakendamise jälgimiseks ning hindavad nende lepingute mõju AKVRO liikmete majanduse arengule kogu AKV piirkonnas ning nende riikide piirkondliku integratsiooni protsessidele. 6. Majanduspartnerluslepingute osalised lepivad kokku, et kõnealustes lepingutes esitatud viiteid asjakohaseid meetmeid sisaldavatele Cotonou lepingu sätetele käsitatakse viidetena käesoleva lepingu vastavatele sätetele. 7. Peale selle lepivad pool ed kokku, et nad aitavad oma koostööga tõhustada piirkondliku integratsiooniga seotud jõupingutusi ja protsesse Aafrika s , Kariibi piirkonnas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning veelgi elavdada AKV-sisest piirkondlikku kaubandust. 8. Pool ed rõhutavad, et on oluline aktiivselt osaleda WTOs ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides, astudes kõnealuste organisatsioonide liikmeks ning jälgides tähelepanelikult nende päevakorras olevad küsimusi ja tegevust. Nad lepivad kokku, et teevad tihedalt koostööd oma ühiste huvide väljaselgitamisel ja edendamisel rahvusvahelises majandus- ja kaubanduskoostöös, eeskätt WTOs. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu eesmärgile parandada AKVRO liikmetest pärit toodete ja teenuste pääsu Euroopa Liidu ja muudele turgudele. 9. Pool ed on ühel meelel, et oluline on WTO eeskirjade paindlikkus, et võtta arvesse erinevusi AKV riikide ja piirkondade arengutasemes ning raskusi, millega need riigid ja piirkonnad seisavad silmitsi oma kohustuste täitmisel. Seepärast lepivad nad lisaks kokku koostöös, et suurendada vajalikku ja asjakohast suutlikkust tõhusalt täita oma WTOs võetud kohustusi. Pool ed tunnustavad ka uuenduslikku lähenemist WTO kaubanduse lihtsustamise lepingus sätestatud eri- ja diferentseeritud kohtlemisele, mis võimaldab vähim arenenud riikidel ja arenguriikidel täiel määral täita oma kohustusi, saades vajalikku kaubandustoetust kooskõlas kaubanduse lihtsustamise lepingu kohaste kohustuste täitmist käsitlevate teatistega. 10. Pool ed tunnistavad, et on oluline tõhustada dialoogi, et tegeleda ühist huvi pakkuvate kaubandus- ja kaubandusega seotud küsimustega. Nad lepivad kokku, et edendavad kodanikuühiskonna ja erasektori kaasamist sellesse dialoogi. ARTIKKEL 51 Teenuskaubandus 1. Pool ed on ühel meelel, et teenuskaubandus on võimas majanduskasvu ja -arengu edendaja, ning kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO teenuskaubanduse üldlepingust. 2. Pool ed kohustuvad tegema koostööd ja edendama teenuskaubandust, eriti oma ekspordihuvidega seotud teenuste osutamise viise, sealhulgas füüsiliste isikute liikumist ärilistel eesmärkidel, esmatähtsaks peetavates sektorites, mille hulka kuuluvad IKT, turism, transport, keskkonnateenused, finantsteenused, sporditeenused ja olenevalt olukorrast muud esmatähtsad sektorid. 3. Pool ed teevad artikli 39 lõiget 2 arvesse võttes koostööd, et suurendada suutlikkust osutada kultuuri- ja loomesektoriga seotud teenuseid. 4. Pool ed teevad koostööd, et kaotada teenuskaubandust takistavad kaubandustõkked eesmärgiga hõlbustada juurdepääsu turgudele ja edendada kaubandust. Peale selle lepivad nad kokku oma koostöö tugevdamises, et toetada riigisiseste õigusraamistike ja riigisisese suutlikkuse arengut, suurendada teenuseosutajate suutlikkust järgida ELi poole ja AKVRO liikmete õigusakte ja standardeid mandri, piirkonna, riigi ja kohalikul tasandil ning soodustada vajaduse korral vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimist lõikes 2 osutatud vastastikust huvi pakkuvates teenusesektorites. 5. Pool ed tunnistavad kulutõhusate ja efektiivsete meretransporditeenuste tähtsust peamise kaubandust hõlbustava transpordiliigina. Pool ed suurendavad ühenduvuse parandamise kaudu meretransporditeenuste konkurentsivõimet, et edendada meretranspordisektoris kaupade ja inimeste ohutut liikumist. Sellega seoses teevad nad asjakohastel foorumitel koostööd, et liberaliseerida meretransport kui peamine transpordiliik, millega hõlbustada kaubandust. Nad võimaldavad mittediskrimineerivatel ja ärilistel alustel juurdepääsu rahvusvahelistele meretransporditurgudele ning sadamatele ja seal osutatavatele teenustele. Pool ed teevad koostööd püüdlustes arendada ja edendada kulutõhusaid ja efektiivseid meretransporditeenuseid AKVRO liikmetes, et suurendada AKVRO liikmete ettevõtjate osalemist rahvusvaheliste mereveoteenustes osutamises. ARTIKKEL 52 Kaubandusega seotud valdkonnad 1. Pool ed tõdevad, et tariifsete tõkete kadumisel saavad kaubanduses üha tähtsamaks mittetariifsed meetmed. Seepärast tunnistavad nad vajadust teha koostööd, et jälgida ja kõrvaldada tarbetuid kaubandustõkkeid ning suurendada ja hõlbustada sellega ELi poole ja AKVRO liikmete vahelist kaubandust ning kaubandust AKVRO liikmete seas. Sellega seoses lepivad pool ed kokku, et nad säilitavad või vajaduse korral kehtestavad korra, et tegeleda mittetariifsete meetmetega, mis võivad kahjustada eksporti teise poole turule. 2. Pool ed lepivad kokku, et nad edendavad kaupade standardimise ja sertifitseerimise valdkonnas tehtavat koostööd, et ära hoida, teha kindlaks ja kaotada WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse jäävad tarbetud tehnilised kaubandustõkked, ning püüavad seda valdkonda edasi arendada, suurendades läbipaistvust. Peale selle lepivad pool ed kokku, et nad teevad koostööd eesmärgiga tekitada tehniline suutlikkus ja institutsiooniline taristu tehniliste kaubandustõketega seotud küsimustes ning seda suutlikkust ja taristut edendada. 3. Pool ed kinnitavad veel kord iga pool e õigust võtta vastu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ning tagada nende täitmine, et kaitsta oma territooriumil inimeste, loomade või taimede elu või tervist, samal ajal tagades, et sellised meetmed ei tekita tarbetuid kaubandustõkkeid, kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga. Sellega seoses lepivad pool ed kokku, et nad suurendavad oma koostööd kõnealuse lepingu põhimõtete tõhusaks rakendamiseks, võttes arvesse oma vastavat arengutaset. Pool ed teevad koostööd, et käsitleda sanitaar- ja fütosanitaarküsimusi, sealhulgas mikroobide resistentsuse kontrollimist, ning loomade heaoluga seotud teemasid, et suurendada oma suutlikkust ja parandada juurdepääsu teise pool e turgudele, tagades samal ajal inimestele, loomadele ja taimedele asjakohasel tasemel kaitse. 4. Pool ed tunnistavad, et intellektuaalomandi süsteem on mõeldud selleks, et edendada majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut, soodustades loometööd ja tehnoloogilist innovatsiooni, eriti ELi poole ning AKV piirkondade vahel, panustades samal ajal kestlikumasse ja kaasavamasse majandusse. Sellega seoses kinnitavad pool ed veel kord, et tähtsad on WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 7 osutatud intellektuaalomandi õiguskaitse ja õiguste kaitsmine, mis peaksid aitama edendada tehnoloogilist innovatsiooni ning siirdada ja levitada tehnoloogiat, saada tehniliste teadmiste loojatel ja kasutajatel vastastikust kasu viisil, mis suurendab sotsiaalset ja majanduslikku heaolu, ning tagada õiguste ja kohustuste tasakaalu. Pool ed tunnistavad vajadust kaitsta intellektuaalomandi õigusi, sealhulgas autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi, kaubamärke, geograafilisi tähiseid, tööstusdisainilahendusi, integraallülituse topoloogiat, sordikaitset ja patente. Nimetatud kaitse peaks hõlmama ka kaitset kõlvatu konkurentsi eest ja avalikustamata teabe kaitset. Pool ed rõhutavad sellega seoses, et on oluline järgida WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut, 5. juunil 1992 Rio de Janeiros koostatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu I osas osutatud konventsioone vastavalt oma arengutasemele. Veel toonitavad pool ed, et on tähtis teha intellektuaalomandi valdkonnas koostööd ning pakkuda tehnilist abi meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite puhul, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks, et saavutada tõhus kaitse, eriti AKVRO liikme tes . 5. Pool ed kinnitava d veel kord, et tulemuslike ja usaldusväärsete konkurentsipõhimõtete ja -eeskirjade kehtestamine ja rakendamine on otsustava tähtsusega investeerimist soodustava keskkonna, jätkusuutliku industrialiseerimise ja turulepääsu läbipaistvuse parandamisel ja kindlustamisel. Seepärast kohustuvad nad rakendama riiklikke või piirkondlikke eeskirju ja poliitikapõhimõtteid, et tulemuslikult vähendada konkurentsivastaseid äritavasid, sealhulgas pool te antavaid majandustegevusega seotud toetusi, mis võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ja teiste pool te kaubandushuve. Pool ed kohustuvad tagama avaliku ja erasektori turuosalistele võrdsed tingimused. Samuti lepivad nad kokku, et nad tugevdavad selles valdkonnas koostööd, et koos asjaomaste riiklike ja piirkondlike ametiasutustega, kes järk-järgult tagavad konkurentsieeskirjade tõhusa täitmise, sõnastada tõhus konkurentsipoliitika ja seda poliitikat toetada. Sellega seoses lepivad pool ed kokku koostöös, mida tehakse eesmärgiga arendada välja vajalik suutlikkus, et kehtestada asjakohane õigusraamistik, mis võimaldab kaitsta konkurentsi ja asjaomastel konkurentsiasutustele tagada konkurentsieeskirjade täitmine, eriti AKVRO liikmete territooriumil. 6. Pool ed lepivad kokku, et nad suurendavad koostööd, et tagada rahvusvaheliste kaubaturgude parem toimimine ja suurem läbipaistvus. 7. Pool ed tunnistavad läbipaistvate riigihangete tähtsust majandusarengu ja industrialiseerimise edendamisel. Pool ed on ühel meelel üksteise riigihankesüsteemide vastastikust mõistmist parandava koostöö tähtsuses. Pool ed kohustuvad kinni pidama hankesüsteemide läbipaistvuse, konkurentsipõhisuse ja prognoositavuse põhimõttest ning teevad selles valdkonnas koostööd. ARTIKKEL 53 Kaubanduse lihtsustamine Pool ed tunnistavad, et kaasava ja kestliku majanduskasvu saavutamiseks on tähtis vähendada kaubanduskulusid. Seepärast teevad nad koostööd, et lihtsustada impordi-, ekspordi-, transiidi- ja muid tolliprotseduure, sealhulgas digiteerida tolliprotseduurid ja tollivormistus, samuti suurendada tolli- ja kaubanduseeskirjade läbipaistvust ning lihtsustada seaduslikku kaubandust, tuginedes oma kohustustele, mis tulenevad WTO kaubanduse lihtsustamise lepingust. Kooskõlas kaubanduse lihtsustamise lepinguga taotlevad AKVRO liikmed piisavat ja prognoositavat tehnilist abi, et suurendada oma suutlikkust käesoleva lepingu täielikuks rakendamiseks. Pool ed kohustuvad pakkuma kõnealust abi vastavalt AKVRO liikmete rakendamisvajadustele, millest on teatatud kaubanduse lihtsustamise lepingu alusel. V JAOTIS KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA KLIIMAMUUTUSED ARTIKKEL 54 1. Pool ed on ühel meelel, et keskkonnaseisundi halvenemine, loodusvarade mittesäästev kasutamine ja kliimamuutused ohustavad tõsiselt kestliku arengu saavutamist ning seavad ohtu praeguste ja tulevaste põlvkondade elu, elukvaliteedi ja elatusvahendid. Sellega seoses kinnitavad pool ed veel kord vajadust tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning loodusvarade, sealhulgas elurikkuse tulemuslik kaitse ja säästev majandamine. Samuti kinnitavad nad veelkord, et on vaja leppida kokku kaugeleulatuvates meetmetes kliimamuutuste kahjuliku mõjuga toimetulekuks ja selle mõju vähendamiseks ning suunata oma majandus kestliku, vastupanuvõimelise ja vähese CO 2 -heitega kasvu teele, aidates samal ajal luua kõigile inimväärne töökoht. 2. Pool ed lõimivad keskkonnasäästlikkuse, võitluse kliimamuutuste vastu ja kestliku majanduskasvu saavutamise püüdluse kõikidesse poliitikavaldkondadesse, kavadesse ja investeeringutesse. Nad püüavad luua asjaomastes küsimustes rahvusvahelises kontekstis tõhusaid liite, et edendada üleilmset tegevust, ning tagada kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori konstruktiivse kaasamise. Pool ed rakendavad tulemuslikult mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on. 3. Pool ed püüavad eelkõige haavatavates elanikkonnarühmades suurendada võimet panna vastu keskkonna- ja kliimamuutustega seotud raskustele ning looduskatastroofidele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele. 4. Pool ed võtavad keskkonnasäästlikkuse edendamisel ning kliimamuutuste ja looduskatastroofidega tegelemisel arvesse i) väikeste arenevate saareriikide, vähim arenenud riikide, merepiirita arenguriikide ja rannikualade elanike haavatavust, sealhulgas nende jõupingutusi kohaneda, eelkõige kliimamuutustest ja loodusvarade vähenemisest tuleneva ohuga; ii) riikide kokkupuutumist üha süveneva põua, üleujutuste, rannikuerosiooni, veenappuse, pinnase ja metsade seisundi halvenemise, elurikkuse kadumise, raadamise ja kõrbestumise probleemiga ning riikide haavatavust nende probleemide suhtes; iii) vajadust minimeerida, vältida ja kõrvaldada kahju, mis on seotud kliimamuutuste ebasoodsate mõjudega, mille hulka kuuluvad aeglaselt kujunevad nähtused, nagu merevee taseme tõus; iv) kliimamuutustega kohanemise strateegiate ning katastroofiohu vähendamise, vastupanuvõime ja toiduga kindlustatuse vahelisi seoseid; v) looduslike ökosüsteemide üliolulist rolli toiduga ja toitumisalase kindlustatuse tagamisel ning kliimamuutuste vastu võitlemisel; v) keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste seost sundrände ja rändega ning vii) kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise kahjulikku mõju rahule ja julgeolekule. 1. PEATÜKK KESKKONNASÄÄSTLIKKUS ARTIKKEL 55 Keskkond ja loodusvarad 1. Pool ed teevad tööd keskkonna säilitamiseks, kaitsmiseks, parandamiseks ja taastamiseks. Sellega seoses edendavad nad meetmeid riigi, piirkonna ja üleilmsel tasandil, sealhulgas sellistes valdkondades nagu suur elurikkus ja looduslike ökosüsteemide kaitse, õhukvaliteet, veekvaliteet, veenappus ja põuad, jäätmekäitlus, tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning kemikaalide käitlemine. 2. Pool ed toetavad loodusvarade, sealhulgas maa, vee, metsade, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmist ning säästvat majandamist ja kasutamist. Nad edendavad meetmeid, mille eesmärk on lõpetada kaubitsemine kaitstud taime- ja loomaliikidega, ning käsitlevad nii ebaseaduslike elusloodustoodete nõudlust kui ka pakkumist. Nad edendavad maavalduste, kalavarude ja metsade säästvat majandamist. 3. Pool ed edendavad õigusakte, terviklikke keskkonna- ja arengustrateegiaid ning head juhtimistava elurikkusega seotud kaalutluste lõimimiseks kõikidesse asjakohastesse valdkondadesse, et peatada elurikkuse vähenemine ja säilitada ökosüsteemi teenuste pakkumine. Pool ed edendavad ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise ja looduspõhiseid lahendusi, et saavutada keskkonnaeesmärgid. Nad tunnistavad ökosüsteemide ja elurikkuse tähtsust kliimamuutuste käsitlemisel ning kõikide ökosüsteemide, sealhulgas veeökosüsteemide ja maismaaökosüsteemide kaitsmisel ja taastamisel. Samuti seavad nad sisse ja muudavad paremaks kaitsealade haldamise. 4. Pool ed tunnistavad, et looduslikud ökosüsteemid, eriti metsad, pakuvad elupaiku loomadele ja lindudele ning mängivad olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel, elurikkuse säilitamisel ning kõrbestumise ja pinnase seisundi halvenemise ärahoidmisel ja selle vastu võitlemisel. Pool ed tunnistavad ka, et metsad, märgalad ja savannid tagavad vee ja mulla kaitse ning kaitse looduslike ohtude eest ning pakuvad muid keskkonnateenuseid. Eeltoodut arvesse võttes edendavad pool ed kõikide ökosüsteemide, sealhulgas metsade kaitset ja taastamist. 5. Pool ed võitlevad kõrbestumise, pinnase seisundi halvenemise ja põudade vastu ning püüavad taastada kahjustunud pinnase, et saavutada säästev maa majandamine ja olukord, kus pinnase seisund enam ei halvene. Nad aeglustavad elurikkuse vähenemist, loovad töövõimalusi ning aitavad edendada ökosüsteemi teenuste pakkumist ja ökosüsteemi ülesannete täitmist, sealhulgas suurendades valmisolekut põuaks ja võimet põuale vastu panna ning vähendades veelgi liiva- ja tolmutormide ohtu ja mõju. 6. Pool ed edendavad geneetiliste ressursside kasutamisel juurdepääsu ning saadava tulu jaotuse õiglust ja erapooletust ning asjakohast juurdepääsu sellistele ressurssidele, nagu on rahvusvaheliselt kokku lepitud. 7. Pool ed toetavad ringmajandusel põhinevate lähenemisviiside ning kestlike tarbimis- ja tootmistavade edendamist ning püüavad kasutada investeerimisvõimalusi, mida pakuvad parimad võimalikud puhta tehnoloogia lahendused. 2. PEATÜKK OOKEANID, MERED JA MERERESSURSID ARTIKKEL 56 Ookeanide majandamine 1. Pool ed tunnistavad üha suuremat inimtegevusega avaldatavat survet ja selle koondmõju meredele ja ookeanidele ning tõdevad, et tegemist on omavahel ühendatud ühise hüvega, mille säilitamine, kaitsmine ja majandamine on jagatud vastutus, mis nõuab sidusrühmadelt ühist ja koordineeritud tegutsemist. Pool ed kinnitavad veel kord, et ÜRO mereõiguse konventsioon kui mere- ja merendussektori riiklike, piirkondlike ja üleilmsete meetmete ja koostöö alus on universaalne ja ühtne. 2. Pool ed tugevdavad ookeanide majandamist ning tegelevad tulemuslikult meredele ja ookeanidele avaldatava üha suurema survega, mis ohustab mereökosüsteemide vastupanuvõimet ning nende panust kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse. 3. Pool ed edendavad ja parandavad mereökosüsteemide kaitset ja taastamist ning mereressursside kaitset ja säästvat majandamist, sealhulgas aladel, mis jäävad väljapoole nende jurisdiktsiooni, et saavutada heas seisundis ja viljakad ookeanid. Nad edendavad kalavarude säästvat majandamist riigi, piirkonna ja üleilmsel tasandil, tehes koostööd asjakohaste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ning võideldes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Pool ed edendavad ohustatud veeorganismide kaitset ning reostuse ja mereprügi kontrollimise meetmeid ning käsitlevad kliimamuutuste, sealhulgas ookeanide hapestumise mõju. 4. Pool ed edendavad sinise majanduse kestlikku arengut, et tagada ookeanide panus toiduga ja toitumisalasesse kindlustatusse, parandada elatusvahendeid, luua töövõimalusi ning tagada praegustele ja tulevastele põlvkondadele sotsiaalne võrdsus ja kultuuriline heaolu. 5. Pool ed toetavad sinise majanduse poliitika ja strateegiate elluviimist, et edendada ookeanide integreeritud majandamist, mis hõlmab mereökosüsteemide mitmekesisuse, tootlikkuse, vastupanuvõime, põhiülesannete ja olemusliku väärtuse taastamist, kaitsmist ja säilitamist. 6. Pool ed edendavad dialoogi ja koostööd kõigi ookeanide majandamise aspektide puhul, sealhulgas küsimustes, mis on seotud kliimamuutustega, merevee taseme tõusu ja selle võimalike mõjude ja tagajärgedega, meremaardlate kaevandamisega, kalandusega, merereostuse ning teadus- ja arendustegevusega. 3. PEATÜKK KLIIMAMUUTUSED ARTIKKEL 57 Kliimakohustused 1. Pool ed tunnistavad, et kliimamuutuste ja kliima muutlikkuse kahjulik mõju ohustab inimeste elu ja elatusvahendeid. Nad kinnitavad oma kindlat tahet võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ärahoidmiseks, vähendada kliimamuutuste mõju ning teha rahvusvahelisel, piirkonna, piirkondadevahelisel ja riigi tasandil kiiresti ja koordineeritud viisil koostööd, et tugevdada üleilmset reageerimist kliimamuutustele. 2. Pool ed rakendavad tulemuslikult 9. mail 1992 New Yorgis koostatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkulepet. 3. Pool ed on võtnud kindlalt nõuks saavutada üldine eesmärk hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ja püüelda selle poole, et temperatuuritõusu piiriks jääb 1,5 °C, parandades suutlikkust kohaneda, vähendades nõrku kohti ja suurendades vastupanuvõimet ning viies kõik investeeringud ja rahavood kooskõlla Pariisi kokkuleppega. ARTIKKEL 58 Kliimameetmed 1. Pool ed lepivad kokku, et nad võtavad kliimamuutustega kohanemiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks kliimameetmeid ning rakendamisvahendeid ning keskenduvad kõige haavatavamatele riikidele, sealhulgas väikestele arenevatele saareriikidele, madalal paiknevatele rannikuriikidele, vähim arenenud riikidele ja merepiirita arenguriikidele. 2. Pool ed lepivad kokku, et nad teevad ja jälgivad edusamme riiklikult kindlaksmääratud panuste andmisel ning püüavad sõnastada sajandi keskpaigas rakendatava vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajalise strateegia ja se llest teavitada , et saavutada Pariisi kokkuleppes kokku lepitud temperatuurieesmärk, võttes samal ajal arvesse oma ühist, kuid diferentseeritud vastutust ja vastavat suutlikkust kooskõlas riikides valitsevate erinevate tingimustega. Pool ed kohustuvad edendama riiklikult kindlaksmääratud panuste, kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja oma riiklike strateegiate vahelisi seoseid. 3. Pool ed lepivad kokku, et nad koostavad riiklikud kohanemiskavad ja muud strateegiad, rakendavad neid ja jälgivad edusamme nende elluviimisel. Nad kohustuvad kehtestama selleks tõhusad juhtimisstruktuurid ja neid tugevdama. Nad tunnistavad vajadust veelgi tõhustada riiklike kohanemiskavade ja muude kohanemisstrateegiate lõimimist riiklikesse strateegiatesse ja protsessidesse, et saavutada kliimamuutustele vastupanuvõimeline kestlik areng. ARTIKKEL 59 Kliimamuutused ja julgeolek Pool ed tegelevad julgeolekuohuga, mida põhjustavad kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, eelkõige ebakindlates olukordades ja kõige haavatavamates riikides. Pool ed võtavad julgeolekuohtu vastupanuvõime suurendamise strateegiate väljatöötamisel arvesse. 4. PEATÜKK LOODUSKATASTROOFID ARTIKKEL 60 Katastroofiohu vähendamine ja juhtimine 1. Pool ed tunnistavad looduskatastroofide, sealhulgas tsunamide, maavärinate ja vulkaanipursete, kahjulikku mõju kestlikule arengule, samuti selliste kliimaga seotud nähtuste nagu tsüklonid, orkaanid, üleujutused ja põuad üha suuremat sagedust ja intensiivsust. 2. Pool ed edendavad sidusaid poliitikameetmeid ja strateegiaid kõikidel tasanditel, et teha kindlaks nõrgad kohad ja muud riskitegurid. Nad teevad koostööd, et suurendada võimet panna vastu katastroofide lühi- ja pikaajalisele mõjule, ning pööravad erilist tähelepanu katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiate vastastikusele kooskõlastamisele, vastastikusele täiendavusele ja koostoimele. Pool ed võtavad varajase hoiatamise ja ennetusmeetmeid ning parandavad riskide vähendamist ja ohuvalmidust, tõhustades rohujuuretasandil toimuvat teavitustegevust ja riskijuhtimist ning lõimides katastroofiohu vähendamise tulemuslikult arengustrateegiatesse. 3. Pool ed hindavad oma tegevuse käigus korrakindlalt ja põhjalikult riske, nende juhtimist ja vastupanuvõimet ning kannavad hoolt selle eest, et üksikisikud, kogukonnad, asutused ja riigid saavad paremini valmistuda vapustusteks ja nende tagajärgedeks ning et nad suudavad need üle elada, nendega kohaneda ja neist kiiresti taastuda, sealhulgas juhul, kui nende mõju ületab parimaid kohanemisjõupingutusi, kahjustamata sealjuures pikaajalisi arenguväljavaateid. 4. Pool ed rakendavad katastroofiohu käsitlemisel mitme ohu põhist terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab katastroofiohu mõistmist, katastroofiohu juhtimise tõhustamist ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamist riske arvessevõtvate investeeringute tulemuslikuks rakendamiseks. Nad tagavad kaasavad ja õiglased tulemused, et suurendada kõige haavatavamate vastupanuvõimet. 5. Pool ed töötavad välja linnade ja maapiirkondade vastupanuvõime suurendamise strateegiad, et parandada katastroofiohu juhtimist, pöörates erilist tähelepanu planeerimata asustustele. ARTIKKEL 61 Katastroofidele reageerimine ja katastroofidest taastumine 1. Pool ed on ühel meelel, et varajane ja koordineeritud reageerimine looduskatastroofidele on kriitilise tähtsusega katastroofieelse olukorra taasloomise ja katastroofijärgse taastumise jaoks. Pool ed on ühel meelel, et tähtis on hinnata koordineeritult vajadusi, parandada katastroofideks valmisolekut ning suurendada suutlikkust kohalikul tasandil varakult ja tõhusalt reageerida, võttes arvesse kriisist mõjutatud inimeste vajadusi, sealhulgas rakendada tulemuslikke kommunikatsioonistrateegiaid. 2. Pool ed on ühel meelel, et katastroofidele reageerimise ja katastroofidest taastumise alastes jõupingutustes on lühemas perspektiivis esmatähtis anda hädaabi ja tegeleda katastroofieelse olukorra taasloomisega, sealhulgas toetada kiiret taastumist. Nad lepivad kokku, et hädaolukorrajärgse abi eesmärk on siduda lühiajaline abi pikaajalisema arenguga jätkusuutliku taastumisprotsessi („ehitame uuesti ja paremini“) kaudu, mille hulka kuuluvad ülesehituspüüdlused ning sotsiaal-majandusliku tegevuse ja kultuurielu struktuuri taastamine. See hõlmab humanitaar- ja arenguvaldkonna sidusrühmade tegevuse paremat kooskõlastamist kriisi algusest peale, et nõuetekohaselt suurendada mõjutatud elanikkonnarühmade vastupanuvõimet. VI JAOTIS RÄNNE JA LIIKUVUS ARTIKKEL 62 Pool ed kinnitavad veel kord oma kindlat tahet parandada rände- ja liikuvusealast koostööd, mille tegemisel juhindutakse solidaarsuse, partnerluse ja jagatud vastutuse põhimõttest. Nad rakendavad ulatuslikku, sidusat, pragmaatilist ja tasakaalustatud lähenemisviisi, järgides igati rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist inimõigustealast õigust ning kui see on kohaldatav, rahvusvahelist pagulasõigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust, ning suveräänsuse põhimõtet, võttes arvesse oma asjaomaseid pädevusi. Nad tunnistavad, et hästi hallatud rändel ja liikuvusel võib olla soodne mõju kestlikule arengule, ning kinnitavad vajadust tegeleda kahjuliku mõjuga, mida ebaseaduslik ränne võib avaldada päritolu- , transiidi- ja sihtriikidele. Pool ed lepivad kokku, et nad teevad tööd suutlikkuse suurendamiseks, et tõhusalt ja tulemuslikult hallata rännet kõigis selle aspektides. Nad rõhutavad veel kord oma kohustust tagada kõigi pagulaste ja rändajate väärikuse austamine ja inimõiguste kaitsmine. Pool ed käsitlevad kõiki käesolevas jaotises nimetatud asjakohaseid rände ja liikuvuse aspekte oma korrapärase partnerlusdialoogi käigus. 1. PEATÜKK SEADUSLIK RÄNNE JA LIIKUVUS ARTIKKEL 63 Seaduslik ränne ja liikuvus 1. Pool ed püüavad saada kooskõlas oma asjaomaste pädevustega kasu turvalisest, korrakohasest ja seaduslikust rändest ja liikuvusest, järgides igati rahvusvahelist õigust. Sellega seoses teevad nad tööd, et arendada välja ja võtta kasutusele seaduslikud rändevõimalused, sealhulgas tööränne ja muud liikuvuskavad, võttes arvesse riigisiseseid prioriteete ja tööturu vajadusi. 2. Pool ed teevad tööd, et rakendada korduvrände ja liikuvuse hõlbustamiseks läbipaistvaid ja tõhusaid nõudeid, mis käsitlevad vastuvõttu ja riigis elamist töötamise, teadustegevuse, õppimise, koolituse saamise ja vabatahtlikus teenistuses osalemise eesmärgil. Pool ed muudavad läbipaistvamaks teabe kohaldatavate rände-eeskirjade kohta. 3. Pool ed kaaluvad korduvrände kasutamist vahendina, mille abil edendada päritolu- ja sihtriikides majanduskasvu ja arengut. Sellega seoses kaaluvad nad korduvrände kavu ning rakendavad ja vajaduse korral täiustavad õigusraamistikke, et lihtsustada vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanike riiki taassisenemise menetlust, ning kaaluvad selliste isikute päritoluriigis taasintegreerimise aspekte, kandmaks hoolt selle eest, et nende omandatud kogemused või kvalifikatsioonid saaksid kasu tuua kohalikule tööturule ja kogukonnale. 4. Pool ed peavad dialoogi seadusliku rände menetluste üle, sealhulgas perekonna taasühinemise ja vajaduse korral pensioniõiguste ülekantavuse teemal. Lisaks vahetavad pool ed avameelselt arvamusi viisaküsimustes ning selle üle, kuidas hõlbustada liikuvust ja inimestevahelisi kontakte, sealhulgas sellistes valdkondades nagu turism, kultuur, sport, haridus, teadus ja äritegevus, et parandada üksteise mõistmist ja edendada ühiseid väärtusi. 5. Pool ed edendavad koostööd asjaomaste asutuste ja institutsioonide, kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite vahel, et toetada ühiseid teadusprojekte, teha kindlaks lüngad oskustes ning investeerimis- ja töövõimalused ning hinnata töörände poliitikat ja strateegiaid. 6. Pool ed teevad koostööd, et suurendada kõigi kvalifikatsioonide läbipaistvust ja võrreldavust eesmärgiga hõlbustada nende tunnustamist juurdepääsul õpingute jätkamisele ja nende aktsepteerimist tööturul. 7. Pool ed teevad koostööd, et täiustada ja ajakohastada oma rahvastikuregistreid eesmärgiga tõhustada isikutunnistuste ja passide turvalisust ja väljaandmist. ARTIKKEL 64 Integratsioon ja diskrimineerimiskeeld 1. Pool ed teevad jõupingutusi, et võtta vastu tulemuslik integratsioonipoliitika isikute jaoks, kes elavad seaduslikult nende territooriumil, et anda nendele isikutele õigused ja määrata kohustused, mis on võrreldavad nende endi kodanike õiguste ja kohustustega, ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Sellega seoses edendavad pool ed selliste strateegiate väljatöötamist ja rakendamist, millega integreeritakse vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult riigis elavad Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanikud tööturule ja vastuvõtvasse kogukonda, toetades ja tõhustades riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil integreerimisega tegelevate eri osalejate, sealhulgas kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna koostööd ja tegevuse kooskõlastamist. 2. Pool ed lepivad kokku, et tagavad vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanike õiglase kohtlemise, majandus-, ühiskonna- ja kultuurielus diskrimineerimise keelu tugevdamise ning rassismi- ja ksenofoobiavastaste meetmete väljatöötamise. 3. Pool ed lepivad kokku, et nad ei kohtle vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanikke töötingimuste osas , tasustamisel ja ametist vabastamisel nende kodakondsuse tõttu diskrimineerivalt, võrreldes vastavalt iga Euroopa Liidu liikmesriigi ja AKVRO liikme oma kodanikega. Sellega seoses teevad pool ed koostööd, kandmaks hoolt selle eest, et rände-eeskirjades ja värbamismehhanismides lähtutakse õiglastest ja eetilistest põhimõtetest, mis tagavad, et kõiki vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanikke koheldakse vastuvõtvas riigis õiglaselt ja väärikalt ning et neid kaitstakse ärakasutamise eest. 2. PEATÜKK RÄNNE JA ARENG ARTIKKEL 65 Ränne ja areng Pool ed on ühel meelel, et hästi hallatud ränne võib olla jõukuse, innovatsiooni ja kestliku arengu allikas. Nad lepivad kokku, et teevad koostööd ja toetavad päritoluriike, sealhulgas edendades majanduskasvu ja töövõimalusi, investeeringuid, erasektori arengut, kaubandust ja innovatsiooni, haridust ja kutseõpet, tervis t , sotsiaalkaitset ja julgeolekut, eriti noorte ja naiste jaoks. Pool ed teevad koostööd, et luua tingimused, mis vähendavad oskuste kaotuse kahjulikku mõju päritoluriikide arengule. ARTIKKEL 66 Diasporaa ja areng Pool ed tunnistavad diasporaade tähendusrikast rolli ning panust, mille diasporaa liikmed saavad eri vormis anda oma päritoluriikide arengusse, sealhulgas rahastamise, investeerimise, teadmiste ülekande, kogemuste edastamise ja tehnoloogiasiirde, kultuurisidemete, võrgustike ja mehhanismide ning riiklike lepitusprotsesside kaudu. ARTIKKEL 67 Rahaülekanded 1. Pool ed püüavad edendada odavamaid, turvalisemaid, kiiremaid ja õigusnõuetele vastavaid rahaülekandeid, selleks et lihtsustada tootlike riigisiseste investeeringute tegemist, sealhulgas kasutades uusi tehnoloogialahendusi ja innovaatilisi vahendeid. 2. Pool ed teevad koostööd, et kahandada rahaülekannete tehingukulusid, et need jääksid alla 3 % , ja kaotada ülekandekoridorid, kus kulud ületavad 5 %, kooskõlas rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidega ning täiustada õigusraamistikke, et rohkem kaasata ebatraditsioonilisi osalejaid. ARTIKKEL 68 Lõuna-lõuna suunaline ränne 1. Pool ed tunnistavad lõuna-lõuna suunalise rände olulisust, võttes arvesse nii sellega kaasnevaid probleeme kui ka võimalusi, sealhulgas kasu, mida hästi hallatud lõuna-lõuna suunaline ränne võib tuua päritolu-, transiidi- ja sihtriikide kestlikule arengule. Sellega seoses toetavad pool ed poliitikat ja meetmeid, millega edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset arengut päritolu-, transiidi- ja sihtriikides. 2. Pool ed vahetavad kogemusi ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas leevendada lõuna-lõuna suunaliste rändevoogude sotsiaalset ja majanduslikku mõju päritolu-, transiidi- ja sihtriikidele, ning tõhustavad koostööd riikide ja piirkondade tasandil. ARTIKKEL 69 Looduskatastroofid, kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine 1. Pool ed võtavad arvesse rände, sealhulgas sundrände seost looduskatastroofide, kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega . 2. Pool ed võtavad meetmeid, et tegeleda põgenike vajadustega, võttes vastu strateegiaid looduskatastroofide, kliimamuutuste ebasoodsate mõjude ja keskkonnaseisundi halvenemise leevendamiseks, nendega kohanemiseks ja neile vastu panemise võime suurendamiseks kõikidel asjakohastel tasanditel, sealhulgas piirkondadevahelisel tasandil. 3. PEATÜKK EBASEADUSLIK RÄNNE ARTIKKEL 70 Ebaseadusliku rände algpõhjused 1. Pool ed kinnitatavad ühist poliitilist tahet tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega ning töötada välja asjakohased reageerimisviisid. 2. Pool ed kinnitavad veel kord oma kindlat otsust pidurdada ebaseaduslikke rändevooge, järgides igati rahvusvahelist õigust ja inimõigusi. Sellega seoses tunnistavad nad ebaseadusliku rände kahjulikku mõju päritolu-, transiidi- ja sihtriikidele, sealhulgas seonduvaid humanitaar- ja julgeolekuprobleeme. Pool ed tunnistavad rändajate üha suuremat ohtu puutuda kokku inimõiguste rikkumisega ning langeda inimkaubanduse ja kuritarvitamise ohvriks ning lepivad kokku, et nad rakendavad meetmeid rändajate kaitsmiseks ärakasutamise ja kuritarvitamise kõigi vormide eest. ARTIKKEL 71 Rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine 1. Pool ed suurendavad ühiseid jõupingutusi, et hoida ära rändajate ebaseaduslikus üle piiri toimetamises seisnevat piiriülest kuritegevust ning tõhustavad ühiselt püüdlusi teha tulemusliku uurimise ja isikute vastutusele võtmisega lõpp kuritegelike organisatsioonide karistamatusele. 2. Pool ed tagavad, et kehtestatud on asjakohased õigus- ja institutsioonilised raamistikud kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooniga, eelkõige seda täiendava maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava protokolliga. Samuti kohustuvad nad parandama teabe jagamist ning edendama politsei- ja õigusasutuste operatiivkoostööd. ARTIKKEL 72 Inimkaubandus Pool ed võitlevad inimkaubanduse vastu kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooniga ning seda täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolliga. Samuti tõhustavad pool ed inimkaubanduse tõkestamist, sealhulgas astudes kõigi kuriteo toimepanijate karistamatuse vastu, ning tagavad, et kõik ohvrid saavad kasutada neile ette nähtud õigusi, võttes eelkõige arvesse naiste ja laste haavatavust. ARTIKKEL 73 Integreeritud piirihaldus Pool ed edendavad ja toetavad integreeritud piirihaldust, sealhulgas piirikontrolli, samuti teabe ja luureteabe kogumist ja jagamist, võltsitud dokumentide väljaandmise ja kasutamise tõkestamist ning politsei- ja õigusasutuste operatiivkoostööd kuritegude uurimisel ja nende toimepanijate vastutusele võtmisel. 4. PEATÜKK TAGASISAATMINE, TAGASIVÕTMINE JA TAASINTEGREERIMINE ARTIKKEL 74 Tagasisaatmine ja tagasivõtmine 1. Pool ed kinnitavad veel kord oma õigust saata tagasi ebaseaduslikult riigis viibivad rändajad ning iga Euroopa Liidu liikmesriigi ja iga AKVRO liikme juriidilist kohustust võtta tingimusteta ja ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult vastavalt AKVRO liikme te või Euroopa Liidu liikmesrii kide territooriumil. Sellega seoses teevad pool ed tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas koostööd ning tagavad üksikisikute õiguste ja väärikuse täieliku kaitsmise ja austamise, sealhulgas kõikides menetlustes, mis algatatakse ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate tagasisaatmiseks nende päritoluriiki. 2. Iga Euroopa Liidu liikmesriik nõustub iga oma sellise kodaniku tagasisaatmise ja tagasivõtmisega, kes viibib ebaseaduslikult AKVRO liikme territooriumil, kui kõnealune riik seda taotleb, ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll isikute puhul, kellel puudub kehtiv reisidokument. Iga AKVRO liige nõustub iga oma sellise kodaniku tagasisaatmise ja tagasivõtmisega, kes viibib ebaseaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, kui kõnealune liikmesriik seda taotleb, ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll isikute puhul, kellel puudub kehtiv reisidokument. Euroopa Liidu liikmesriikide puhul kehtivad käesolevas lõikes sätestatud kohustused üksnes nende isikute suhtes, kellel on Euroopa L iidu liikmesriigi kodakondsus. AKVRO liikmete puhul kehtivad käesolevas lõikes sätestatud kohustused üksnes nende isikute suhtes, keda peetakse asjaomase riigi õigussüsteemi kohaselt asjaomase riigi kodanikuks. 3. Euroopa Liidu liikmesriigid ja AKVRO liikmed reageerivad kiiresti üksteise tagasivõtutaotlustele . Nad teevad kõige asjakohasemaid ja tõhusamaid identifitseerimismenetlusi kasutades kontrolle, et selgitada välja asjaomase isiku kodakondsus ja anda tagasipöördumiseks välja I lisas sätestatud asjakohane reisidokument. I lisas sätestatu ei takista isiku tagasisaatmist tagasivõtu taotluse esitanud ja tagasivõtu taotluse saanud riigi vaheliste muude ametlike või mitteametlike kokkulepete alusel. 4. Olenemata artikli 101 lõikes 5 sätestatud menetlustest, kui üks pool leiab, et teine pool ei ole kinni pidanud tähtajast, millele on osutatud I lisas kooskõlas rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa 5. peatüki punktiga 5.26, teavitab ta sellest teist pool t. Kui teine pool ei täida jätkuvalt kõnealuseid kohustusi, võib kohustuste mittetäitmisest teavitanud pool võtta pärast seda, kui teavitamisest on möödunud 30 päeva, proportsionaalseid meetmeid. 5. Pool ed lepivad kokku, et nad jälgivad kõnealuste kohustuste täitmist korrapärase partnerlusdialoogi raames. ARTIKKEL 75 Taasintegreerimine Pool ed uurivad võimalusi teha koostööd, et edendada vabatahtlikku tagasipöördumist ja hõlbustada tagasipöördunud isikute püsivat taasintegreerimist, sealhulgas vajaduse korral püsiva taasintegreerimise programmide kaudu. Erilist tähelepanu pööratakse selliste haavatavas olukorras olevate tagasipöördujate vajadustele nagu lapsed, eakad, puuetega inimesed ja inimkaubanduse ohvrid. 5. PEATÜKK KAITSE JA VARJUPAIK ARTIKKEL 76 Pagulased ja teised põgenikud 1. Pool ed on võtnud kindlalt nõuks tugevdada pagulaste ja teiste põgenike kaitset ja väärikust kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õigusega, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning kui see on kohaldatav, rahvusvahelise pagulasõiguse ja rahvusvahelise humanitaarõigusega. 2. Pool ed toetavad pagulaste ja teiste põgenike integreerumist vastuvõtvates riikides vastavalt olukorrale ning suurendavad esmast varjupaika pakkuvate riikide, transiidiriikide ja sihtkohariikide suutlikkust. Pool ed teevad koostööd, et tagada pagulastele ja põgenikele transiidi- ja vastuvõtvate riikide pagulaslaagrites turvalisus ning juurdepääs õiguskaitsele, õigusabile, tunnistajakaitsele, arstiabile ja psühhosotsiaalsele toele. 3. Pool ed pööravad erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele ja nende erivajadustele, sealhulgas naistele, lastele ja saatjata alaealistele, võttes arvesse lapse parimate huvide põhimõtet. III OSA ÜLEMAAILMSED LIIDUD JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ ARTIKKEL 77 Pool ed kinnitavad veel kord, et on tähtis teha rahvusvahelisel tasandil koostööd, et edendada ja kaitsta oma ühiseid huve ning säilitada ja tugevdada mitmepoolsust. Nad kohustuvad ühendama jõud rahumeelsema, koostööaltima ja õiglasema maailma nimel, mis rajaneb kindlalt ühistel väärtustel – rahul, demokraatial, inimõigustel, õigusriigil, soolisel võrdõiguslikkusel, kestlikul arengul, keskkonnakaitsel ja võitlusel kliimamuutustega. Nad on ühel meelel, et on oluline luua ja tugevdada ülemaailmseid liite, et saavutada tõhus mitmepoolne süsteem, mis võimaldab tulemuslikult lahendada üleilmseid probleeme, eesmärgiga tagada kõigile ohutum ja parem maailm. ARTIKKEL 78 Mitmepoolsus ja ülemaailmne juhtimine 1. Pool ed on võtnud kindlalt nõuks järgida reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, mille aluspõhimõte on mitmepoolsus ja mille keskmes on Ü RO . Nad soodustavad rahvusvahelist dialoogi ja otsivad mitmepoolseid lahendusi, et edendada üleilmset tegevust. 2. Pool ed astuvad vajalikud sammud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks, olenevalt olukorrast, ning nende rakendamiseks ja siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks. 3. Pool ed püüavad tugevdada ülemaailmset juhtimist ning toetada mitmepoolsete institutsioonide vajalikke reforme ja ajakohastamist, et muuta nad esindavamaks, reageerimisvõimelisemaks, tulemuslikumaks, tõhusamaks, kaasavamaks, läbipaistvamaks, demokraatlikumaks ja suurendada nende aruandekohustust. 4. Pool ed edendavad mitmepoolsuse tagamiseks rakendatavat paljusid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi, kaasates kodanikuühiskonna, erasektori ja sotsiaalpartnerid tulemuslikumalt üleilmsetele probleemidele lahenduste väljatöötamisse. ARTIKKEL 79 Koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel foorumitel 1. Pool ed püüavad võtta vastu ühisresolutsioone, -deklaratsioone ja -avaldusi, et kooskõlastada seisukohti ja asjakohasel juhul hääletamist, ning võtta ühistel huvidel, vastastikusel austusel ja võrdõiguslikkusel põhinevaid ühismeetmeid, et tagada tuntavam kohalolek ja tugevam hääl rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel foorumitel. 2. Pool ed kehtestavad asjakohase korra tõhusaks koostööks ja koordineerimiseks rahvusvahelisel tasandil, milleks muu hulgas korraldatakse AKVRO liikmete ja ELi poole tasandil ministrite kohtumisi. Nad püüavad leida nii poliitilisel kui ka tegevustasandil korrapäraselt ühise keele mitme strateegilise teema puhul ning ühendada jõud vastastikust ja üleilmset huvi pakkuvates küsimustes, et edendada üleilmset tegevust. 3. Pool ed võivad aktiivselt taotleda tihedat koostööd ja seada sisse strateegilise partnerluse kolmandate riikidega ja rühmitustega, kes jagavad nende väärtusi ja huve, et leida võimalikult sageli ühistele probleemidele ühised lahendused. ARTIKKEL 80 Rahvusvahelise tegevuse valdkonnad 1. Pool ed lepivad kokku, et nad teevad koostööd ja võtavad ühismeetmeid II osas kindlaks määratud strateegiliste prioriteetidega seotud küsimustes ja muudes muret tekitavates valdkondades, kui nad peavad seda vajalikuks. 2. Pool ed tõhustavad koostööd ja dialoogi, et kindlustada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. Nad rakendavad ulatuslikul, sügaval ja vastupidaval piirkondlikul ja rahvusvahelisel partnerlusel põhinevat kaasavat ja terviklikku lähenemisviisi, et ennetada ja lahendada konflikte ja kriise. Nad teevad tööd riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil, et suurendada mitmepoolse tegevuse tulemuslikkust püsiva rahu ja julgeoleku tagamiseks, tuginedes tugevdatud partnerlusele ÜROga ning piirkondlike ja kohalike osalejatega. Nad käsitlevad rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavaid raskeid kuritegusid ja rahvusvahelisi julgeolekuohte, nagu organiseeritud kuritegevus, terrorism ja vägivaldne äärmuslus, teevad koostööd, et edendada ja tugevdada rahvusvahelist relvastuskontrolli, relvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise korraldust, ning suurenda da küberturvalisust ja või delda küberkuritegevuse vastu. 3. Pool ed osalevad rahvusvahelistel foorumitel, et toetada rahvusvahelisi norme ja lepinguid, edendada ja kaitsta kõigi inimõigusi, saavutada sooline võrdõiguslikkus ning tugevdada demokraatiat ja õigusriiki. Nad teevad koostööd inimõigustele keskenduvate ÜRO asutuste ja mehhanismidega ning toetavad igati ÜRO Inimõiguste Nõukogu tööd. Nad loovad vajaduse korral piirkondadevahelisi liite, et toetada ühiseid väärtusi ja teenida ühiseid huve. 4. Pool ed teevad koostööd, et teha edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ning muude inim- ja sotsiaalse arengu edendamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud tegevuskavade elluviimisel. Nad teevad rahvusvahelisel tasandil tihedalt koostööd, et: a ) kaotada äärmine vaesus ja nälg; b ) tegeleda toiduga kindlustamatusega ja seda vähendada; c ) edendada üldist juurdepääsu kvaliteetsetele ja taskukohastele sotsiaalteenustele, nagu haridus, tervis, vesi, kanalisatsiooniteenused ja eluasemed; d ) võimestada naisi ja noori ning e ) kaitsta ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid ning hõlbustada nende osalemist majandus-, ühiskonna- ja poliitilises elus, jätmata kedagi kõrvale. Nad teevad koostööd rahvusvahelise finants- ja rahasüsteemi sidususe ja järjepidevuse suurendamiseks, et tagada kestliku arengu toetamiseks parem juurdepääs arengu rahastamise vahenditele. 5. Pool ed teevad rahvusvahelisel tasandil koostööd, et saavutada kaasav ja kestlik majanduskasv ja areng meetmete abil, mille eesmärk on majanduse struktuurne ümberkujundamine, kõigile inimväärse töökoha loomine ja AKVRO liikmete majanduse lõimimine maailmamajandusse, sealhulgas piirkondliku ja mandriülese integratsiooni kaudu. Pool ed säilitavad ja muudavad kõigi funktsioonide osas tugevamaks reeglitel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemi, mille keskmes on WTO, kandmaks hoolt selle eest, et see süsteem võimaldab tulemuslikult lahendada üleilmseid kaubandusprobleeme ja kasutada ära kaubanduse arengupotentsiaali. 6. Pool ed elavdavad koostööd, et edendada jõulist ja otsustavat ühistegevust keskkonnasäästlikkuse ja kliimamuutuste valdkonnas, suurendades üleilmseid püüdlusi ja näidates teed Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Nad toetavad rahvusvahelisi norme ja lepinguid, mis tagavad üleilmsed avalikud hüved ja kaitsevad tulevasi põlvkondi, sealhulgas püüdlusi tõhustada rahvusvahelist ookeanide majandamist. 7. Pool ed töötavad koos partneritega üle kogu maailma, et rakendada kõigi rände ja liikuvusega seotud aspektide suhtes ulatuslikku ja terviklikku lähenemisviisi, tuginedes solidaarsuse, jagatud vastutuse ja partnerluse põhimõttele. IV OSA KOOSTÖÖ- JA RAKENDAMISVAHENDID ARTIKKEL 81 Tulemuslikud ja mitmekesistatud koostöövahendid 1. Pool ed lepivad kokku, et nad kaasavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõelise partnerluse vaimus nii rahalised kui ka mitterahalised vahendid, lähtudes ühistest huvidest ja põhimõttest, et kedagi ei jäeta kõrvale. Nad rõhutavad arengu jaoks eraldatavate rahaliste vahendite tähtsust kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkuleppe elluviimisel. 2. Pool ed lepivad kokku koostöövahendite mitmekesistamises, hõlmates kõigi olemasolevate allikate ja osalejate mitmesugused poliitikameetmed ja vahendid. Nad lepivad kokku ka koostöövahendite kohandamises, et neis kajastuksid ja et nende rakendamisel oleksid aluseks riigi, piirkonna, mandri ja piirkondadevahelisel tasandil kindlaks määratud eri riikide ja piirkondade eesmärgid, strateegiad ja prioriteedid. 3. Pool ed kinnitavad veel kord oma kindlat tahet järgida arengu tõhususe põhimõtteid, milleks on partnerriikide omalus arengueesmärkide saavutamisel, kaasav partnerlus, keskendumine tulemustele, läbipaistvus ja vastastikune aruandekohustus. ARTIKKEL 82 Rahvusvaheline arengukoostöö 1. EL i pool kinnitab veel kord oma poliitilist tahet edendada arengukoostöö vahendeid, et saavutada kestlik areng, eelkõige kaotades vaesuse ning võideldes keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste vastu. EL i pool kohustub tegema kättesaadavaks asjakohasel tasemel rahalised vahendid kooskõlas oma sise- reeglite ja -menetlustega. 2. Pool ed lepivad kokku, et vahendite eraldamisel keskendutakse eeskätt kõige enam abi vajavatele riikidele, kus eraldatavad vahendid võivad avaldada kõige suuremat mõju, eelkõige vähim arenenud riikidele, väikese sissetulekuga riikidele ning kriisi- ja konfliktiolukorras, kriisijärgses ja/või konfliktijärgses haavatavas olukorras olevatele riikidele, sealhulgas väikestele arenevatele saareriikidele ja merepiirita arenguriikidele. K ohast tähelepanu pööratakse ka konkreetsetele probleemidele, millega seisavad silmitsi keskmise sissetulekuga riigid, eelkõige seoses ebavõrdsuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vahenditele juurdepääsuga. 3. EL i pool kaasab vahendid, et toetada Aafrika, Kariibi piirkonna ja Vaikse ookeani piirkonna riikides elluviidavaid programme ning panustab piirkondlikku, piirkondadevahelisse ja mandritevahelisse koostöösse ja algatustesse, mille eesmärk on tugevdada pool te koostööd ühist huvi pakkuvates ja ühist muret tekitavates küsimustes. 4. Pool ed lepivad kokku, et koostöö võib toimuda eri vormis, nagu valdkondliku poliitika toetusprogrammid, haldus- ja tehnilise koostöö meetmed, suutlikkuse suurendamine ja kolmepoolsed kokkulepped, ning eri liiki rahastamise ja menetluste toel, sealhulgas eelarvetoetus, eelarvelised tagatised ja segarahastamine. 5. EL i pool ja rohkem arenenud AKVRO liikmed töötavad välja uued kaasamise vormid, sealhulgas uuenduslikud rahastamisvahendid ja kaasrahastamise. 6. Pool ed teevad koostööd ning edendavad rahaliste vahendite kasutamist, et parandada riigisiseste ressursside kasutuselevõttu, anda humanitaar- ja hädaabi, tegeleda ettenägematute asjaolude, uute vajaduste või tekkivate probleemidega, hõlb ustada kaubandust ja edendada rahvusvahelisi algatusi või prioriteete. 7. Pool ed lepivad kokku, e t iga otsus anda eelarvetoetust a) põhineb selgetel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel ning riskide ja kasu hoolikal hindamisel ; b) tugineb riigi omalusele , vastastikusele aruandekohustusele ning ühisele kohustusele järgida üldiseid väärtusi ja põhimõtteid ; c) hõlmab tõhustatud poliitilist dialoogi ja täiustatud juhtimist, täiendades jõupingutusi koguda ro hkem ja kulutada paremini, ning d) tehakse nii, et see võimaldab paremini reageerida toetust saava riigi poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale. 8. Pool ed lepivad kokku, et nad edendavad rahaliste vahendite liikumise prognoositavust ja turvalisust ning suurendavad jõupingutusi, et veelgi parandada arengukoostöö juhtimist ja elluviimist, eelkõige suurema kooskõlastamise ja sidususe abil ning võttes arvesse oma vastavaid suhtelisi eeliseid, sealhulgas üleminekualaseid kogemusi. 9. Pool ed lepivad kokku, et programmitöö põhineb ELi poole ja AKVRO liikmete vahelisel varajasel, pideval ja kaasaval dialoogil, kus osalevad riiklikud asutused ja kohalikud omavalitsused, piirkondlikud, mandri ja rahvusvahelised organisatsioonid ning parlamendid, kodanikuühiskond, erasektor ja muud sidusrühmad, et edendada demokraatlikku omalust protsessi eest ning julgustada toetama riiklikke ja piirkondlikke strateegiaid. Nad lepivad kokku, et programmitöö viiakse vajaduse korral ajaliselt vastavusse toetusesaajate strateegiatsüklitega, ning kohustuvad kasutama nende asutusi, süsteeme ja menetlusi. Nad lepivad kokku ka selles, et programmitööga luuakse konkreetne, kohandatud mitmeaastane koostööraamistik, sealhulgas mitmekesistatud koostöövahendid. 10. Pool ed lepivad kokku, et nad edendavad koostööd kolmandate riikide ja muude osalejatega, sealhulgas lõuna-lõuna suunal tehtavat ja kolmepoolset koostööd, kui on olemas selge lisaväärtus ja tõendatud suhteline eelis. 11. Pool ed võivad otsustada korraldada üksteisele sobival ajal rahaliste vahendite haldamise ja mõju läbivaatamise, et suurendada abi kavandamise ja eraldamise tõhusust. 12. Pool ed tõhustavad dialoogi ja koostööd rahaliste vahendite usaldusväärsel kasutamisel, sealhulgas tehes asjakohasel juhul koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga. ARTIKKEL 83 Riigisisesed avaliku sektori vahendid 1. AKVRO liikmed, kes on k äesoleva lepingu pooled, kinnitavad veel kord oma kohustust parandada riigisiseste ressursside kasutuselevõttu. Nad edendavad keskkonda, mis soodustab riigisiseste erasektori rahavoogude suurenemist, ja hoogustavad kaubandust kui arengu taganttõukajat. 2. AKVRO liikmed, kes on käesoleva lepingu pooled, püüavad parandada tulude kogumist , ajakohasta des maksusüsteeme, täiustad es maksupoliitika t , tõhus t a des maksukogumis t ning tugevda des ja reformi des maksuhaldus t . Nad teevad tööd, et suurendada oma maksusüsteemide õiglust, läbipaistvust, tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas laiendavad maksubaasi ja jätkavad püüdlustega lõimida mitteametlik sektor ametlikku majandusse kooskõlas riigis valitseva olukorraga. Nad edendavad eelarvepoliitika legitiimsust, suurendades oma avaliku sektori kulutuste tõhusust ja tulemuslikkust. 3. Pool ed lepivad kokku, et nad suurendavad jõupingutusi võitlemisel ebaseaduslike rahavoogudega, et need kaotada, ning teevad koostööd kaotatud vara ja kapitali sissenõudmisel ja vara tagastamisega seotud heade tavade tugevdamisel, et edendada kestlikku arengut. Nad edendavad korruptsiooni-, pettuse- ja rahapesuvastaseid meetmeid ning võtavad meetmeid, et vähendada maksustamise vältimist, maksudest kõrvalehoidmist ja muid kahjulikke maksutavasid, edendades rahvusvahelist koostööd, täiustades riigisisest reguleerimist, suurendades suutlik k ust ja tõhustades teabevahetust. 4. Pool ed teevad koostööd, et edendada head finantsjuhtimist ja head maksuhaldustava, läbipaistvust ja aruandekohustust. Nad kohustuvad laiendama rahvusvahelist maksukoostööd kaasaval, õiglasel ja läbipaistval viisil ning sellega seoses lepivad kokku, et nad teevad rahvusvahelistel foorumitel rahvusvahelistes maksuküsimustes koostööd. ARTIKKEL 84 Riigisisesed ja rahvusvahelised erasektori vahendid 1. Pool ed tunnistavad, et erasektori kapitalivood on oluline täiendus arengu nimel tehtavatele riiklikele jõupingutustele. Pool ed töötavad välja poliitika ning vajaduse korral tugevdavad õigusraamistikke ja reguleerimisvahendeid, et viia erasektori stiimulid paremini vastavusse üldistes huvides olevate eesmärkidega. Nad teevad koostööd, et kaasata kestlikud ja vastutustundlikud investeeringud ning julgustada erasektorit osalema partnerina arenguprotsessis, ning investeerivad kestliku arengu jaoks olulistesse valdkondadesse. 2. Pool ed püüavad kombineerida toetusi, laene ja tagatisi kui hoobasid, et meelitada ligi erasektori vahendeid, ning tegelevad turutõrgetega, piirates samal ajal turumoonutusi. 3. Pool ed tunnistavad, et rahaülekanded on oluline erasektori rahastamisallikas kestliku arengu jaoks. Nad kehtestavad asjakohased õigusaktid ja õigusraamistikud, et luua konkurentsipõhine ja läbipaistev turg odavamate, kiiremate ja turvalisemate rahaülekannete tegemiseks seaduslike ja ametlike kanalite kaudu nii lähte- kui ka vastuvõtvates riikides ning luua uuenduslikud ja taskukohased ülekandelahendused. Nad julgustavad välja töötama innovaatilisi finantstooteid ja looma stiimuleid, et suurendada oma diasporaa panust arengusse. Nad edendavad dialoogi kõigi asjakohaste avaliku ja erasektori sidusrühmade seas, et lihtsustada rahaülekannete tegemist eesmärgiga suurendada nende mõju arengule. ARTIKKEL 85 Võlg ja võla jätkusuutlikkus 1. Pool ed kohustuvad muutma võla pikas perspektiivis jätkusuutlikuks, rakendades koordineeritud poliitikat, mille eesmärk on vastavalt vajadusele võla rahastamine, leevendamine, restruktureerimine või haldamine. Nad lepivad kokku, et aitavad riikidel suurendada võla haldamise alast suutlikkust ning töötada välja keskpikad ja pikaajalised võlastrateegiad. 2. Pool ed rõhutavad võlgnike ja võlausaldajate koostöö tähtsust võlakriiside vältimisel ja lahendamisel. Nad on ühel meelel vajaduses tõhustada dialoogi ja teabevahetust ning suurendada läbipaistvust, et võla jätkusuutlikkuse hindamine ja analüüs põhineksid põhjalikel, objektiivsetel ja usaldusväärsetel andmetel. 3. Võttes arvesse võla ja majanduskasvu vahelisi seoseid, kohustuvad pool ed pidama dialoogi ja tegema koostööd üldise võlaprobleemi teemal peetavate rahvusvaheliste arutelude raames, ilma et see piiraks asjaomastel foorumitel toimuvaid konkreetseid arutelusid. 4. Pool ed lepivad kokku, et nad toetavad sobiv al viisil rahvusvaheliselt heaks kiidetud võlakergendusalgatus i , et leev endada AKVRO liikmete võla teenindamise koormust. V OSA INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK ARTIKKEL 86 Ühisinstitutsioonid 1. Käesolevaga loovad pool ed AKVRO liikmete ja ELi poole tasandil järgmised ühisinstitutsioonid: AKVRO-ELi ministrite nõukogu, AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komitee ning AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee. Käesolevaga loovad pool ed iga piirkondliku protokolli jaoks ühisinstitutsioonidena ministrite nõukogu, ühiskomitee ja parlamentaarse assamblee. 2. Pool ed püüavad tagada koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse käesoleva lepingu ühisinstitutsioonide ja selliste muude raamistike või lepingute, sealhulgas majanduspartnerluslepingute ühisinstitutsioonide vahel, mille osalised nad on, ilma et see piiraks nende raamistike ja lepingute asjaomaste sätete kohaldamist. ARTIKKEL 87 Riigipeade või valitsusjuhtide tippkohtumine Pool ed võivad korraldada ühisel kokkuleppel asjakohases formaadis riigipeade või valitsusjuhtide kohtumisi, mis põhinevad ühiselt kokku lepitud ajakaval ja päevakorral. ARTIKKEL 88 AKVRO-ELi ministrite nõukogu 1. AKVRO-ELi ministrite nõukogusse kuuluvad ühelt poolt iga AKVRO liikme esindaja ministrite tasandil ning teiselt poolt E uroopa Li idu ja selle liikmesriikide esindajad ministrite tasandil. AKVRO-ELi ministrite n õukogu juhivad ühiselt ühelt poolt AKVRO liikmete nimetatud eesistuja ja teiselt poolt ELi poole nimetatud eesistuja. 2. AKVRO-ELi ministrite nõukogu tuleb üldjuhul kokku iga kolme aasta tagant ja alati, kui seda peetakse vajalikuks, kaaseesistujate algatusel vormis ja koosseisus, mis on asjakohased käsitletavaid küsimusi silmas pidades. Vajaduse korral võivad neil kohtumistel osaleda vaatlejad. 3. AKVRO-ELi ministrite nõukogu võib luua komiteesid ja töörühmi, et tegeleda tulemuslikumalt ja tõhusamalt konkreetsete küsimustega, mis on seotud näiteks kaubanduse või arengu rahastamisega. Samuti võib ministrite nõukogu delegeerida volitusi AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komiteele. 4. AKVRO-ELi ministrite nõukogul on järgmised ülesanded: a) anda strateegilisi poliitilisi juhiseid; b) jälgida käesoleva lepingu tulemuslikku ja järjepidevat rakendamist; c) võtta vastu tegevussuuniseid ja teha otsuseid käesoleva lepingu sätete rakendamiseks vajalike konkreetsete aspektide elluviimiseks ning d) võtta vastu ühiseid seisukohti ja leppida kokku rahvusvahelise koostöö raames elluviidavates ühismeetmetes ning hõlbustada tegevuse koordineerimist rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel. 5. AKVRO-ELi ministrite nõukogu võtab vastu otsuseid, mis on siduvad kõigile pool tele, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitab pool te ühisel kokkuleppel soovitusi seoses oma ükskõik millise lõikes 4 nimetatud ülesandega . AKVRO-ELi ministrite nõukogu menetlused on kehtivad üksnes siis, kui kohal on E uroopa Li idu esindajad , vähemalt poolte Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad ja vähemalt kaks kolmandikku liikmetest, kes esindavad AKVRO liikmete valitsusi. Iga AKVRO-ELi ministrite nõukogu liige, kes ei saa ise kohale tulla, võib saata oma esindaja. Esindajal on kõik asjaomase liikme õigused. AKVRO-ELi ministrite nõukogu esitab parlamentaarsele ühisassambleele aruande käesoleva lepingu rakendamise kohta. Ta uurib ja võtab arvesse parlamentaarsel ühisassambleel vastu võetud seisukohti ja soovitusi. 6. AKVRO-ELi ministrite nõukogu võib teha otsuseid või esitada soovitusi kirjaliku menetluse teel. Kirjaliku menetluse kasutamise ettepaneku võib teha iga pool ja see võidakse algatada kaaseesistujate nõusoleku saamisel. Lõikes 5 sätestatud norme kohaldatakse kirjaliku menetluse suhtes mutatis mutandis . 7. AKVRO-ELi ministrite nõukogu võtab vastu oma töökorra oma esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuu e kuu möö d umisel käesoleva lepingu jõustumis es t. ARTIKKEL 89 AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komitee 1. AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komiteesse kuuluvad ühelt poolt iga AKVRO liikme esindaja suursaadikute või kõrgemate ametnike tasandil ja AKVRO peasekretär, kes osaleb ex officio , ning teiselt poolt E uroopa Li idu ja selle liikmesriikide esindajad suursaadikute või kõrgemate ametnike tasandil. Nimetatud k omitee tuleb kokku kord aastas, kaaseesistujate taotlusel eriistungiteks ning eelkõige AKVRO-ELi ministrite nõukogu istungite ettevalmistamiseks. Seda juhivad ühiselt samad pool ed, kelle käes on AKVRO-ELi ministrite nõukogu kaaseesistujate ametikohad. K õnealune k omitee teeb otsuseid ja esitab soovitusi pool te ühisel kokkuleppel. Vajaduse korral võivad neil kohtumistel osaleda vaatlejad. 2. AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komitee valmistab ette AKVRO-ELi ministrite nõukogu istungid, aitab AKVRO-ELi ministrite nõukogul täita oma ülesandeid ja täidab AKVRO-ELi ministrite nõukogu antud volitusi. 3. AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komitee võtab vastu oma töökorra esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuu e kuu möö d umisel käesoleva lepingu jõustumis es t. ARTIKKEL 90 AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee 1. Kõik kolme piirkondliku parlamentaarse assamblee liikmed on AKVRO-ELi parlamentaarse ühisassamblee liikmed. AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee tuleb kokku kord aastas, nagu on ette nähtud lõikes 3 osutatud AKVRO-ELi parlamentaarse ühisassamblee töökorras. Seda juhivad ühiselt Euroopa Parlamendi liige ja AKVRO liikmete parlamendiliige, kes on nimetatud vastavalt pool te asjaomastele menetlustele. 2. AKVRO-ELi parlamentaarsel ühisassambleel kui nõuandval organil on järgmised ülesanded: a ) võtta vastu resolutsioone ja esitada soovitusi, et saavutada käesoleva lepingu eesmärgid, ning b ) edendada demokraatlikke protsesse, tõhustada parlamentidevahelist koostööd ning paranda da AKVRO liikme tes ja Euroopa Liidus elavate inimeste vastastikust mõistmist. 3. AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee võtab vastu oma töökorra esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest. ARTIKKEL 91 Piirkondlik tippkohtumine Iga piirkondliku protokolli pooled võivad otsustada korraldada vastavate pool te kokkulepitava sagedusega riigipeade või valitsusjuhtide kohtumisi, mis põhinevad ühiselt kokku lepitud ajakaval ja päevakorral. ARTIKKEL 92 Piirkondlik ud ministrite nõukogu d 1. Käesolevaga loovad pool ed kõigi kolme piirkondliku protokolli jaoks ministrite nõukogu : a) Aafrika ja ELi ministrite nõukogusse kuuluvad ühelt poolt iga Aafrikas asuva osalisriigi esindaja ministrite tasandil ja teiselt poolt E uroopa Li idu ja selle liikmesriikide esindajad ministrite tasandil; b) Kariibi piirkonna ja ELi ministrite nõukogusse kuuluvad ühelt poolt iga Kariibi piirkonnas asuva osalisriigi esindaja ministrite tasandil ja teiselt poolt E uroopa Li idu ja selle liikmesriikide esindajad ministrite tasandil ning c) Vaikse ookeani piirkonna ja ELi ministrite nõukogusse kuuluvad ühelt poolt iga Vaikse ookeani piirkonnas asuva osalisriigi esindaja ministrite tasandil ja teiselt poolt E uroopa Li idu ja selle liikmesriikide esindajad ministrite tasandil. Iga piirkondlikku ministrite nõukogu juhivad ühiselt ühelt poolt eesistuja, kelle on nimetanud vastavalt Aafrika, Kariibi piirkonna või Vaikse ookeani piirkonna osalisriigid, ja teiselt poolt eesistuja, kelle on nimetanud EL i pool , vastavalt pool te endi menetlustele. Iga piirkondlik ministrite nõukogu tuleb kokku kaaseesistujate algatusel sagedusega, milles lepivad kokku asjaomased pool ed, ja koosseisus, mis on asjakohane käsitletavaid küsimusi silmas pidades, ning teeb otsuseid ühisel kokkuleppel. 2. Igal piirkondlikul ministrite nõukogul on järgmised ülesanded: a) määrata kindlaks prioriteedid ja vajaduse korral kehtestada tegevuskavad seoses asjaomase piirkondliku protokolli eesmärkidega; b) võtta vastu otsuseid ja esitada soovitusi oma vastava piirkondliku protokolli konkreetsete aspektide elluviimiseks, sealhulgas otsuseid vastava piirkondliku protokolli läbivaatamise või muutmise kohta, kooskõlas artikli 99 lõikega 5 ; o tsused on siduvad kõigile asjaomase piirkondliku protokolli pooltele , kui ei ole sätestatud teisiti, ning c) pidada dialoogi ja vahetada arvamusi kõigis ühist huvi pakkuvates küsimustes. 3. Iga piirkondlik ministrite nõukogu võtab vastu otsuseid või esitab soovitusi ühisel kokkuleppel. Piirkondliku ministrite nõukogu menetlused on kehtivad üksnes siis, kui kohal on E uroopa Li idu esindajad , vähemalt poolte Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad ja vähemalt kaks kolmandikku vastavat Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani piirkonda esindavatest liikmetest. Iga piirkondliku ministrite nõukogu liige, kes ei saa ise kohale tulla, võib saata oma esindaja. Esindajal on kõik asjaomase liikme õigused. 4. Iga piirkondlik ministrite nõukogu: a ) võib võtta vastu otsuseid või esitada soovitusi kirjaliku menetluse teel ; artiklis 88 sätestatud norme kohaldatakse piirkondliku ministrite nõukogu kirjaliku menetluse suhtes mutatis mutandis ; b ) võib luua allkomiteesid ja töörühmi, et tegeleda tulemuslikumalt ja tõhusamalt konkreetsete küsimustega, ning delegeerida volitusi vastavale piirkondlikule ühiskomiteele; c ) esitab AKVRO-ELi ministrite nõukogule aruande vastava protokolli rakendamise kohta ning d ) võtab vastu oma töökorra esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest. ARTIKKEL 93 Piirkondlikud ühiskomiteed 1. Igasse piirkondlikku ühiskomiteesse kuuluvad ühelt poolt Aafrika ja ELi protokolli puhul iga Aafrikas asuva AKVRO liikme esindaja, Kariibi piirkonna ja ELi protokolli puhul iga Kariibi piirkonnas asuva AKVRO liikme esindaja ning Vaikse ookeani piirkonna ja ELi protokolli puhul iga Vaikse ookeani piirkonnas asuva AKVRO liikme esindaja suursaadikute või kõrgemate ametnike tasandil ning teiselt poolt E uroopa Li idu ja selle liikmesriikide esindajad suursaadikute või kõrgemate ametnike tasandil. 2. Iga piirkondlikku ühiskomiteed juhivad ühiselt samad pooled , kelle käes on vastava piirkondliku ministrite nõukogu kaaseesistujate ametikohad. Vajaduse korral võib piirkondlik ühiskomitee kutsuda ükskõik millise pool e ettepanekul vaatlejaid pärast kaaseesistujatelt nõusoleku saamist. 3. Iga piirkondlik ühiskomitee valmistab ette vastava piirkondliku ministrite nõukogu istungid, aitab piirkondlikul ministrite nõukogul täita oma ülesandeid ning täidab piirkondliku ministrite nõukogu antud volitusi. 4. Iga piirkondlik ühiskomitee võtab vastu oma töökorra oma esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuu e kuu möö d umisel käesoleva lepingu jõustumis es t. ARTIKKEL 94 Piirkondlik ud parlamentaar s e d assamblee d 1. Käesolevaga loovad pool ed iga kolme piirkondliku protokolli jaoks piirkondliku parlamentaarse assamblee, mida juhivad ühiselt ühelt poolt Euroopa Parlamendi liige ning teiselt poolt vastavalt Aafrikas, Kariibi piirkonnas või Vaikse ookeani piirkonnas asuva osalisriigi parlamendi liige, kes on nimetatud eesistujaks vastavalt pool te endi menetlus t ele : a) Aafrika ja ELi parlamentaarsesse assambleesse kuulub võrdsel arvul ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmeid ja teiselt poolt iga Aafrikas asuva osalisriigi parlamendi liikmeid; b) Kariibi piirkonna ja ELi parlamentaarsesse assambleesse kuulub võrdsel arvul ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmeid ja teiselt poolt iga Kariibi piirkonnas asuva osalisriigi parlamendi liikmeid; c) Vaikse ookeani piirkonna ja ELi parlamentaarsesse assambleesse kuulub võrdsel arvul ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmeid ja teiselt poolt iga Vaikse ookeani piirkonnas asuva osalisriigi parlamendi liikmeid. 2. Nõuandva organina tuleb iga piirkondlik parlamentaarne assamblee kokku eelkõige enne asjaomase piirkondliku ministrite nõukogu kohtumist. Sellega seoses edastatakse igale piirkondlikule parlamentaarsele assambleele õigeaegselt asjaomase piirkondliku ministrite nõukogu kohtumise päevakord, mille põhjal ta võib esitada kõnealusele ministrite nõukogule soovitusi, ning teda teavitatakse asjaomase piirkondliku ministrite nõukogu otsustest ja soovitustest. 3. Iga piirkondlik parlamentaarne assamblee: a ) võib võtta vastu resolutsioone ja arutada kõiki vastava piirkondliku protokolliga seotud küsimusi; b ) võib edendada dialoogi ja konsultatsioonide kaudu demokraatlikke protsesse ning parandada Euroopa Liidus elavate inimeste ning Aafrikas, Kariibi piirkonnas ja Vaikse ookeani piirkonnas elavate inimeste vastastikust mõistmist; c ) võtab käesoleva lepinguga seotud küsimustes ühendust AKVRO-ELi parlamentaarse ühisassambleega, et tagada kooskõlastamine ja sidusus, ning d ) võtab vastu oma töökorra esimesel kohtumisel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest. ARTIKKEL 95 Sidusrühmade kaasamine 1. Pool ed on ühel meelel, et asjatundlike otsuste tegemiseks ja käesoleva partnerluse eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik kaasata sidusrühmad, eeskätt kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskond ja erasektori esindajad. 2. Sidusrühmi teavitatakse õigeaegselt ning nad saavad anda oma panuse laiaulatuslikku dialoogi, eriti vastava ministrite nõukogu kohtumisi silmas pidades. 3. Sellise kaasamise edendamiseks luuakse vajaduse korral avatud ja läbipaistvad mehhanismid struktureeritud konsultatsioonide pidamiseks sidusrühmadega. 4. Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused edastatakse vastavalt vajadusele asjaomasele ministrite nõukogule, ühiskomiteele või parlamentaarsele assambleele. VI OSA LÕPPSÄTTED ARTIKKEL 96 Territoriaalne kohaldatavus Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, nimetatud lepingutes sätestatud tingimustel , ning teiselt poolt AKVRO liikmete territooriumi suhtes. ARTIKKEL 97 Muud lepingud või kokkulepped Mitte ükski ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme AKVRO liikme vaheline leping, konventsioon, kokkulepe ega kord ei takista käesoleva lepingu rakendamist. ARTIKKEL 98 Nõusolek end lepinguga siduda, lepingu jõustumine ja ajutine kohaldamine 1. Pool ed väljendavad nõusolekut end käesoleva lepinguga siduda kooskõlas oma vastavate sise-eeskirjade ja -menetlustega. 2. Käesolev leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil E uroopa L iit ja selle liikmesriigid ning vähemalt kaks kolmandikku AKVRO liikmetest on vii nu d lõp ule oma asjaomased sisemenetlused ja and nu d kirja, milles väljendatakse nõusolekut end lepinguga siduda, hoiule Euroopa Liidu N õukogu peasekretariaat i (edaspidi „ hoiulevõtja “) , kes saadab tõestatud ärakirja AKVRO sekretariaadile. 3. AKVRO liige, kes ei ole lõikes 2 osutatud menetlusi viinud lõpule kuupäevaks, mil käesolev leping lõike 2 kohaselt jõustub, võib viia need menetlused lõpule nimetatud kuupäevale järgneva 12 kuu jooksul. Nende AKVRO liikmete suhtes kohaldatakse käesolev at leping ut alates sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimese st päeva st , mil nad on and nud kirja, milles väljendatakse nõusolekut end lepinguga siduda, hoiule hoiulevõtjale, kes saadab tõestatud ärakirja AKVRO sekretariaadile. Sellised AKVRO liikmed tunnistavad iga meetme kehtivust, mis võetakse käesoleva lepingu rakendamiseks pärast lõike 2 kohast lepingu jõustumise kuupäeva. 4. Olenemata lõigetest 2 ja 3 võivad E uroopa L iit ja AKVRO liikmed kohaldada käesolevat lepingut kuni lepingu jõustumiseni kas tervikuna või osaliselt ajutiselt kooskõlas oma vastavate sisemenetlustega. Ajutine kohaldamine algab käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval . Enne ajutise kohaldamise algust teavitab Euroopa Liit AKVRO liikmeid käesoleva lepingu osadest, mida kohaldatakse ajutiselt . ARTIKKEL 99 Lepingu kestus ja läbivaatamine 1. Käesolev leping sõlmitakse algu l 20 aastaks. Kolm aastat enne selle algse kehtivusaja lõppu alustavad pool ed dialoogi, et vaadata läbi sätted, mis hakkavad reguleerima nende suhteid tulevikus. Käesolevat lepingut pikendatakse üks kord automaatselt viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui pool ed teevad enne algse 20 aasta se kehtivusaja lõppu ühisel kokkuleppel otsuse leping lõpetada või seda pikendada. 2. Pool ed võivad esitada AKVRO-ELi ministrite nõukogule käesoleva lepingu muutmise ettepanekuid hiljemalt kuus kuud enne AKVRO-ELi ministrite nõukogu asjaomast kohtumist. Muudatusettepanekud pea b kiitma heaks AKVRO-ELi ministrite nõukogu ning nende suhtes kohaldatakse artiklis 98 sätestatud korda käesoleva lepingu jõustumise ja ajutise kohaldamise kohta . 3. Kuue kuu jooksul pärast kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 kehtivuse lõppemist alustavad pool ed läbirääkimisi, et vaadata läbi käesoleva lepingu, sealhulgas Aafrika piirkondliku protokolli, Kariibi piirkonna piirkondliku protokolli ning Vaikse ookeani piirkonna piirkondliku protokolli strateegilised prioriteedid ning teha muud vajalikud muudatused. Muudetud leping jõustub käesoleva lepingu jõustumiseks ja ajutiseks kohaldamiseks sätestatud korras. 4. Pool ed võivad esitada AKVRO-ELi ministrite nõukogule käesoleva lepingu lisade muutmise ettepanekuid hiljemalt kuus kuud enne AKVRO-ELi ministrite nõukogu asjaomast kohtumist. Muudatusettepanekud pea b kiitma heaks AKVRO-ELi ministrite nõukogu. 5. Asjaomase piirkondliku protokolli pooled võivad esitada ettepanekuid vastava protokolli muutmiseks vastavale piirkondlikule ministrite nõukogule ja AKVRO-ELi ministrite nõukogule hiljemalt 120 päeva enne vastava piirkondliku ministrite nõukogu asjaomast kohtumist. Vastav piirkondlik ministrite nõukogu võtab muudatusettepaneku vastu ja teavitab sellest viivitamata AKVRO-ELi ministrite nõukogu, kes võib anda oma nõusoleku 120 päeva jooksul alates teavitamise kuupäevast, sealhulgas kirjaliku menetluse teel või delegeerides volitused AKVRO-ELi suursaadikute ja kõrgemate ametnike tasandi komiteele. AKVRO-ELi ministrite nõukogu võib keelduda andmast nõusolekut muudatusettepaneku kohta , mis leitakse olevat käesoleva lepinguga vastuolus, ja teatab asjaomasele piirkondlikule ministrite nõukogule keeldumise põhjused. Kui 120 päeva jooksul alates teavitamis e kuupäevas t ei ole nõusoleku andmisest keeldutud, käsitatakse seda nõusolekuna. Muudetud piirkondlik protokoll jõustub nõusoleku andmise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval . 6. AKVRO-ELi ministrite nõukogu võib võtta vajalikke üleminekumeetmeid, kui pool ed kavandavad uut lepingut ja kuni selline leping jõustub või seda kohaldatakse ajutiselt. ARTIKKEL 100 Lepingu lõpetamine EL i pool võib lõpetada käesoleva lepingu iga AKVRO liikme suhtes ja iga AKVRO liige võib lõpetada käesoleva lepingu ELi poole suhtes. L epingu l õpetamine jõustub kuu e kuu möö d umisel sellest , kui hoiulevõtja on saanud selle kohta kirjaliku teate, mille tõestatud ärakirja saadab ta AKVRO sekretariaadile. ARTIKKEL 101 Vaidluste lahendamine ja kohustuste täitmine 1. Pool ed võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad lahendavad käesoleva lepingu kohaldamisega seotud erimeelsused ja vaidlused omavahel ning tegelevad käesoleva lepinguga seotud tõlgendamisküsimustega kooskõlas käesoleva artikliga. 2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigetes 3–9 ja artikli 74 lõikes 4 osutatud menetluste kohaldamist, võib käesoleva lepingu tõlgendamisega seotud küsimuse lahendada konsultatsioonide käigus, mida peetakse AKVRO-ELi ministrite nõukogus või pool te nõusolekul spetsiaalses allkomitees või kasutades muud AKVRO-ELi ministrite nõukogule aru andvat asjakohast mehhanismi. Pool ed esitavad küsimuse põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe, et küsimuse saaks lahendada õigel ajal ja sõbralikult. 3. Lõigete 4–9 kohaldamisel tähendab mõiste „ pool “ ühelt poolt E uroopa Li itu ja selle liikmesriike ning teiselt poolt igat AKVRO liiget. 4. Pool ed lahendavad omavahelised erimeelsused partnerlusdialoogi raames, et ära hoida selliste olukordade teke, kus üks pool võib pidada vajalikuks kasutada lõigetega 5 ja 6 ette nähtud konsultatsioone. 5. Kui üks pool leiab, et teine pool ei ole täitnud mõnda käesolevast lepingust tulenevat kohustust, teatab ta sellest teisele pool ele, esitades kogu teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks, et jõuda 90 päeva jooksul pärast teatamis e kuupäeva mõlemale pool ele vastuvõetava lahenduseni. Kui leitakse, et sellest ei piisa, peavad pool ed struktureeritud ja süstemaatilisi konsultatsioone. Kui pool ed ei jõua 120 päeva jooksul pärast konsultatsioonide algust mõlemale pool ele vastuvõetava lahenduseni, võib kohustuse mittetäitmisest teatanud pool võtta nimetatud kohustuse täitmata jätmisega proportsionaalseid meetmeid. 6. Olenemata lõikest 5, kui üks pool leiab, et teine pool rikub mõnda artiklites 9 ja 18 sätestatud lepingu olulist osa, teatab asjaomane pool – välja arvatud eriti pakilistel juhtudel või artiklis 12 sätestatud tõsiste korruptsioonijuhtumite korral – sellest teist pool t, esitades kogu teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida 60 päeva jooksul pärast teatamis e kuupäeva mõlemale pool ele vastuvõetav lahendus. Kui leitakse, et sellest ei piisa, peavad pool ed struktureeritud ja süstemaatilisi konsultatsioone. Ehkki konsultatsioonid jäävad laadilt kahepoolseteks, kaasatakse neisse struktureeritud ja süstemaatiliste konsultatsioonide etapis asjaomaste pool te kokkuleppel spetsiaalne ühiskomitee. S petsiaaln e ühiskomitee , kuhu kuulub võrdne arv ELi poole ja AKVRO liikmete esindajaid, kes lähtuvad tõelise partnerluse ja vastastikuse aruandekohustuse põhimõttest, annab nõu kohustuste täitmise küsimuses ja pakub asjakohast abi, et asjaomane pool võtaks meetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Asjaomane pool vastutab ainuisikuliselt oma käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kui pool ed ei jõua 90 päeva jooksul pärast konsultatsioonide algust mõlemale pool ele vastuvõetava lahenduseni, võib kohustuse mittetäitmisest teatanud pool võtta asjakohaseid meetmeid. 7. Kui üks pool leiab, et lepingu olulise osa rikkumise puhul on tegemist eriti pakilise juhuga, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid viivitamata, ilma eelneva konsulteerimiseta. Eriti pakilised juhud on erandjuhud, mil on eriti raskelt ja jämedalt rikutud mõnda artiklites 9 ja 18 osutatud olulist osa. 8. Lõigetes 6 ja 7 osutatud asjakohaste meetmete võtmisel järgitakse igati rahvusvahelist õigust ning need meetmed peavad olema proportsionaalsed käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. Eelistatakse meetmeid, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Asjakohaseks meetmeks võib olla käesoleva lepingu rakendamise osaline või täielik peatamine. Pärast asjakohaste meetmete võtmist võib ükskõik kum m a pool e taotlusel alustada konsultatsioone, et olukorda põhjalikult uurida ja leida lahendused, mis võimaldavad asjakohastest meetmetest loobuda. 9. Pool ed lepivad kokku, et konsultatsioone peetakse tasandil ja vormis, mida peetakse kõige soodsamaks, et jõud a mõlemale pool ele vastuvõetava lahenduseni. Nad lepivad kokku, et ehkki konsultatsioonid jäävad laadilt kahepoolseteks, võib asjaomaste pool te kokkuleppel kaasata konsultatsiooniprotsessi asjaomased piirkondlikud ja rahvusvahelised osalejad. ARTIKKEL 102 Ühinemine 1. I ga uus Euroopa Liidu liikmesriik saab Euroopa Liiduga ühinemis e kuupäevast alates käesoleva lepingu pooleks ühinemisaktis sisalduva sellekohase sätte alusel. Kui Euroopa Liiduga ühinemise aktis ei ole sellist sätet uue liikmesriigi automaatse ühinemise kohta käesoleva lepinguga, ühineb asjaomane liikmesriik käesoleva lepinguga , andes ühinemisakti hoiule hoiulevõtjale, kes saadab tõestatud ärakirja AKVRO sekretariaadile . 2. Kõik käesoleva lepinguga ühinemise taotlused, mille on esitanud AKVROsse kuuluv iseseisev riik või mõni muu iseseisev riik, kelle ülesehituse tunnusjooned ning majanduslikud ja sotsiaalsed olud on võrreldavad AKVRO liikmete omadega, esitatakse AKVRO-ELi ministrite nõukogule. Kui AKVRO-ELi ministrite nõukogu kiidab taotluse heaks, ühineb asjaomane riik käesoleva lepinguga, andes ühinemisakti hoiule hoiulevõtjale, kes saadab tõestatud ärakirja AKVRO sekretariaadile. 3 . Pool ed vaatavad läbi mõju, mida uute riikide ühinemine avaldab käesolevale lepingule. 4 . AKVRO-ELi ministrite nõukogu võib teha otsuseid, mis käsitlevad vajalikke üleminekumeetmeid või muudatusi. ARTIKKEL 103 Vaatleja staatus Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks võib anda kolmandatele osalejatele, sealhulgas piirkondlikele ja mandri tasandi organisatsioonidele, käesoleva lepingu üldosa V osa kohaselt loodud institutsioonides asjaomase ühis institutsiooni otsusega vaatleja staatuse. ARTIKKEL 104 Autentsed tekstid Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. PIIRKONDLIKUD PROTOKOLLID AAFRIKA PIIRKONDLIK PROTOKOLL I OSA KOOSTÖÖRAAMISTIK 1. PEATÜKK LAAD JA KOHALDAMISALA ARTIKKEL 1 Tõeline partnerlus 1. Käesoleva protokolli kohaldamisel on „ pool ed “ käesoleva lepingu pooled , kelle suhtes käesolev protokoll on siduv vastavalt käesoleva lepingu üldosa artiklile 6. 2. Kooskõlas käesoleva lepingu üldosa artikli ga 6 on pool tevahel ised suhted reguleeritud käesoleva lepingu üldosa sätetega ja neis lähtutakse käesolevas protokollis kindlaks määratud strateegilistest prioriteetidest, mis on vastastikku täiendavad ja tugevdavad. 3. Pool ed rakendavad käesolevat protokolli jagatud vastutuse, vastastikkuse ja vastastikuse aruandekohustuse ning läbipaistvuse vaimus, kandes lisavastutust riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil. ARTIKKEL 2 Strateegilised prioriteedid 1. Pool ed võtavad konkreetseid meetmeid järgmistes käesoleva protokolli II osas sätestatud peamistes tegevusvaldkondades: a) kaasav ja kestlik majanduskasv ja areng; b) inim- ja sotsiaalne areng; c) keskkond, loodusvarade majandamine ja kliimamuutused; d) rahu ja julgeolek; e) inimõigused, demokraatia ja valitsemine; f) ränne ja liikuvus. 2. Pool ed võivad leppida vastastikusel nõusolekul kokku muudes tegevusvaldkondades. ARTIKKEL 3 Piirkondlik ja mandriülene integratsioon ja koostöö 1. Pool ed edendavad Aafrika ja Euroopa Liidu vahelisi ühendusi ja strateegilisi sidemeid. 2. Pool ed toetavad piirkondlikku ja mandriülest integratsiooni Aafrikas kui tulemuslikku viisi, kuidas saavutada rahu ja jõukus ning viia ellu käesoleva protokolli prioriteedid, võttes arvesse eesmärke, mis on püstitatud Aafrika Liidu tegevuskavas aastani 2063 (edaspidi „ ALi tegevuskava aastani 2063“) ja muudes asjakohastes piirkondlikes raamistikes. 3. Pool ed toetavad piirkondlikku majanduslikku integratsiooni Aafrikas, muu hulgas 3. juunil 1991 Abujas koostatud Aafrika Majandusühenduse asutamislepingu ja 21. märtsil 2018 Kigalis koostatud Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomise lepingu rakendamise raames toimuva suuremate turgude väljakujundamise, ühenduvuse parandamise ning isikute, kaupade, teenuste, kapitali, tööjõu ja tehnoloogia vaba liikumise kaudu. 4. P ool ed toetavad Aafrika Liitu ja piirkondlikke organisatsioone rahu, julgeoleku, demokraatia ja valitsemise edendamisel selliste piirkondlike ja mandriüleste mehhanismide raames nagu Aafrika rahu ja julgeoleku struktuur ning Aafrika juhtimisstruktuur. 5. P ool ed lepivad kokku, et nad tagavad käesoleva protokolli ning järjestikustel ALi-ELi tippkohtumistel ja seonduvates lõppdokumentides määratletud mandritevahelise partnerluse sidususe ja vastastikuse täiendavuse. Püüdes saavutada ALi tegevuskavas aastani 2063 sõnastatud mandriülesed prioriteedid, tunnistavad p ool ed Aafrika Liidu ja piirkondlike majandusühenduste rolli mandriüleste ja piirkondadevaheliste küsimuste lahendamisel. Sellega seoses võivad pool ed pidada piirkondadevahelistes ja mandriülestes küsimustes dialoogi ja teha koostööd Aafrika riikidega, kes ei ole käesoleva lepingu pooled . 6. Pool ed lepivad kokku, et nad teevad ja tugevdavad koostööd piirkondlike majandusühendustega, tunnistades nende olulist rolli Aafrika integratsioonikava elluviimisel. Samuti lepivad pool ed kokku, et nad teevad koostööd teiste asjakohaste piirkondlike ja mandri tasandi osalejatega, kes soovivad edendada ja on suutelised edendama ühiseid eesmärke. 7. P ool ed soodustavad piirkondlikku koostööd ELiga seotud ülemeremaade ja -territooriumidega ning ELi äärepoolseimate piirkondadega ühist huvi pakkuvates valdkondades. 2. PEATÜKK OSALEJAD JA PROTSESSID ARTIKKEL 4 Institutsioonilised sätted 1. Käesoleva protokolli ga loodud ühis institutsioonid, kelle koosseis ja ülesanded on määratud kindlaks käesoleva lepingu üldosas, on järgmised: a) Aafrika ja ELi ministrite nõukogu; b) Aafrika ja ELi ühiskomitee; c) Aafrika ja ELi parlamentaarne assamblee. 2. P ool ed võtavad oma koostöös ja käesoleva protokolli rakendamisel arvesse ALi-ELi tippkohtumiste strateegilisi ja poliitilisi juhiseid. ARTIKKEL 5 Konsulteerimine sidusrühmadega P ool ed seavad sisse mehhanismid avatud ja läbipaistvaks konsulteerimiseks kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike omavalitsustega, kodanikuühiskonna esindajatega ja erasektoriga, et hoida neid kursis poliitiliste protsessidega ja käesoleva protokolli rakendamisega ning koguda neilt nende protsesside ja protokolli rakendamise jaoks teavet, kooskõlas käesoleva lepingu üldosa artikli 5 lõikega 3. ARTIKKEL 6 Rakendamine ja järelevalve 1. P ool ed edendavad iga tegevusvaldkonna puhul tulemuslikke koostöökokkuleppeid ning viivad seonduva tegevuse ellu kõige asjakohasemal riigisisesel, piirkondlikul, mitme riigi või mandri tasandil. Sellega seoses tunnistavad nad piirkondlike ja mandri tasandi organisatsioonide rolli käesoleva protokolli rakendamisel ning püüavad tõhustada asjaomaste sidusrühmade kaasamist. 2. P ool ed jälgivad käesoleva protokolli rakendamist, sealhulgas rakendades paljusid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi. Nad võivad protokolli korrapäraselt läbi vaadata ning vajaduse korral muuta ja laiendada selle kohaldamisala olemasolevates tegevusvaldkondades ja uutesse tegevusvaldkondadesse käesoleva lepingu üldosa artikli 99 lõikes 5 sätestatud korras. II OSA PEAMISED KOOSTÖÖVALDKONNAD I JAOTIS KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG ARTIKKEL 7 P ool ed edendavad ühistes huvides ja vastastikuse kasu eesmärgil kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja arengut, toetades majanduse struktuurset ümberkujundamist ja mitmekesistamist, millega luuakse inimväärsete töötingimustega kvaliteetseid töökohti, ning edendades piirkondlikku majanduslikku integratsiooni. Nad investeerivad inimkapitali ja oskustesse, edendavad usaldusväärset makromajanduslikku raamistikku ning loovad ettevõtluskeskkonna, mis on soodne suurematele investeeringuvoogudele ja erasektori arengule. Nad võtavad meetmeid ja teevad koostööd suutlikkuse suurendamiseks, et leevendada kliimamuutusi ja viia miinimumini muud keskkonnariskid, toetades paradigma muutust tootmises ja tarbimises ning edendades kliimale vastupanuvõimelisi taristuid, taastuvenergiat ja puhast tehnoloogiat, jäätmete ja kemikaalide keskkonnahoidlikku käitlemist ning integreeritud veemajandust, et siduda majanduskasv lahti keskkonnaseisundi halvenemisest ja võimaldada järkjärgulist üleminekut ringmajandusele. Nad kasutavad ära peamised sektorid, kus on suur majanduskasv ja head väljavaated luua inimväärseid töökohti, mis toob kaasa lõimumise piirkondlikesse ja üleilmsetesse suure lisaväärtusega väärtusahelatesse. Nad püüavad kanda hoolt selle eest, et kõik isikud saavad kasu seni kasutamata ärivõimalustest, pöörates erilist tähelepanu naistele ja noortele, ning tagada tööõiguse põhireeglite edendamise ja rakendamise, sealhulgas tõhusa sotsiaaldialoogi kaudu. 1. PEATÜKK MAJANDUSE ÜMBERKUJUNDAMINE ARTIKKEL 8 Majanduse juhtimine 1. P ool ed suurendavad makromajanduslikku stabiilsust ning edendavad struktuurireforme ja asjakohast majandus-, eelarve- ja rahapoliitikat, millega luuakse hädavajalik keskkond investeeringute laiendamiseks, töökohtade loomiseks ja erasektori arenguks ning suurendatakse võimet panna vastu majandusšokkidele. Nad hõlbustavad majandusreformide elluviimist, parandades üksteise majanduse põhialuste mõistmist ja nende kohta teabe vahetamist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist. 2. P ool ed lepivad kokku, et nad toetavad majanduse hea juhtimise põhimõtteid, võtavad meetmeid riigi rahanduse juhtimise parandamiseks, teevad tööd valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse tagamiseks, tugevdavad riiklikke ja piirkondlike statistikasüsteeme ning piirkondlikke mitmepoolseid järelevalvemehhanisme ning edendavad läbipaistvat eelarve täitmist, mille puhul võimaldatakse üldsusele juurdepääs dokumentidele ning rakendatakse tõhusaid kontrollisüsteeme ning konkurentsivõimelist, läbipaistvat ja aruandekohustusega riigihankesüsteemi. ARTIKKEL 9 Inimkapital ja oskused 1. P ool ed tugevdavad inimkapitali, investeerides haridusse, oskuste edendamisse ja suutlikkuse suurendamisse, et viia need vastavusse tööturu vajadustega ja suurendada tööjõu tootlikkust, pöörates erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttele. Nad tagavad, et riiklikes haridussüsteemides ja õppekavades peetakse silmas tulevasi tööhõivevajadusi ja et need aitavad rahuldada riiklikke suutlikkuse suurendamise vajadusi. 2. P ool ed edendavad, sealhulgas partnerluses erasektoriga, nõudluspõhiseid tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe süsteeme, mida on kohandatud vastavalt kohalike ja piirkondlike tööturgude vajadustele ja võimalustele, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel. 3. P ool ed teevad koostööd, et töötada välja ja viia ellu poliitikameetmed, millega suurendatakse digioskusi ja digikirjaoskust ning lõimitakse need haridussüsteemi. ARTIKKEL 10 Ettevõtluskeskkond ja investeerimiskliima 1. P ool ed täiustavad riiklikke ja piirkondlikke õigusraamistikke ning lihtsustavad ettevõtluseeskirju ja -protsesse, vähendavad ja ühtlustavad haldusformaalsusi, tugevdavad koostööd ja suurendavad suutlikkust, et viia ellu tulemuslikku konkurentsipoliitikat. Nad võtavad ettevõtluse ja investeerimise jaoks vastu avatud, läbipaistvad ja selged õigusraamistikud, kus kaitstakse omandi ja maaga seotud õigusi ning intellektuaalomandi õigusi. Nad tagavad tulemuslikud, läbipaistvad ja prognoositavad maksusüsteemid ning suurendavad tolliasutuste rolli kaubanduse lihtsustamises kõrvuti pettuse ja muude rikkumiste vastu võitlemiseks kehtestatud normide täitmise tagamisega . Nad edendavad poliitikameetmeid, millega suurendatakse tööturuasutuste asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust, leides õige tasakaalu paindlikkuse ja töötajate kaitsmise vahel. 2. P ool ed toetavad finantssektori reforme meetmete kaudu, millega parandatakse juurdepääsu rahastamisele ja finantsteenustele, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, ning edendatakse finantsturgude arengut ja omavahelist ühenduvust ning kapitaliturgude lõimimist, et tagada säästude tõhus paigutamine tootlikesse investeeringutesse ja erasektorisse. Nende eesmärk on edendada finantsteenuste osutajate vahelist konkurentsi, et arendada välja elujõuline pangandussektor ja pangandusväline finantssektor ning tugevdada mobiilseid ja digitaalseid finantsteenuseid eesmärgiga suurendada juurdepääsu rahastamisele, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Samuti on nende eesmärk edendada koostööd rahvusvaheliste standardite rakendamisel, tagada avatu d turud, tarbijate ja teiste kasutajate kaitse ning suurem juurdepääs mobiilsetele teenustele. 3. P ool ed püüavad anda ettevõtjatele ja investoritele asjakohast ja kergesti kättesaadavat teavet ärivõimaluste kohta ning selle kohta, kuidas rajada Aafrikas ja ELis uusi ettevõtteid. Nad toetavad avaliku ja erasektori struktureeritud dialoogi, ettevõtjate võrgustike loomist ja äripartnerluse arendamist, kandmaks hoolt selle eest, et püüdlustes vähendada investeerimisriske ja kaotada kestlike investeeringute tegemist takistavad tõkked võetakse arvesse erasektori seisukohti, seades samal ajal esmatähtsale kohale investeerimiskliima muutmise kavad. 4. P oole d toetavad avaliku sektori asutuste suutlikkuse suurendamist, et teha ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskliimaga seotud poliitikatäiustusi ja õigusreforme, sealhulgas pakkudes koolitust ning kandes üle oskusteavet ja teadmisi. 5. P ool ed lepivad kokku, et nad käsitlevad ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskliimaga seotud küsimusi asjakohaselt oma dialoogis. ARTIKKEL 11 Taristu 1. P ool ed toetavad sellise olulise taristu nagu energia, transport, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning digitaalne ühenduvus kestlikku ja vastupanuvõimelist arendamist, et hõlbustada oma majanduse ümberkujundamist, võttes arvesse Aafrika infrastruktuuride arengukava. 2. P ool ed teevad koostööd, et teha kindlaks projektid, mis peaksid hõlbustama nende majanduse ümberkujundamist, ning neid projekte edendada ja ühiselt rahastada. Nad teevad koostööd, et luua ja säilitada läbimõeldud taristu, sealhulgas tööstuspargid ja eksportkauba tootmise eritsoonid, eesmärgiga toetada konkurentsipõhiseid tootmisharusid ja üleilmsete turgudega seotud sektoreid. 3. P ool ed parandavad taristusektori juhtimist. Nad kaasavad investeeringuid, tõhustavad riigisiseste ressursside kasutuselevõttu, edendavad avaliku ja erasektori partnerlusi ning kasutavad erasektori oskusi ja innovatsiooni taristu ja sellega seotud teenuste osutamisel. 4. P ool ed lepivad kokku, et nad hõlbustavad rahalise, tehnoloogiaalase ja tehnilise toetuse suurendamise kaudu kestliku ja vastupanuvõimelise taristu arendamist ja hooldamist, pöörates erilist tähelepanu vähim arenenud riikidele, merepiirita arenguriikidele ja väikestele arenevatele saareriikidele. ARTIKKEL 12 Intellektuaalomand 1. P ool ed tugevdavad koostööd intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, sealhulgas õigusraamistiku väljatöötamisel intellektuaalomandi õiguste edendamiseks, kaitsmiseks ja õiguskaitse tagamiseks, võttes arvesse aluseks olevaid poliitikaeesmärke. 2. P ool ed teevad koostööd, et suurendada suutlikkust edendada ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi ning tagada intellektuaalomandi õiguskaitse riigi, piirkonna ja mandri tasandil. 3. P ool ed tagavad, et õiguskaitse tagamise menetlused on nende õiguse alusel kättesaadavad, et õiguste omajad saaksid võtta tõhusaid meetmeid ükskõik millise intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral. 4. P oole d suurendavad suutlikkust, et edendada nii Aafrika kui ka Euroopa põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste registreerimist ja kaitsmist. Nad võtavad meetmeid Aafrika Liidu geograafiliste tähiste kontinentaalse strateegia rakendamise ning kohalike kogukondade toetamiseks, et kasutada geograafilised tähised täielikult ära piirkondlikes ja üleilmsetes väärtusahelates kõrgemale tõusmiseks. ARTIKKEL 13 Investeerimine 1. P ool ed kohustuvad tegema ühiselt tööd, et edendada kestlikke ja vastutustundlikke investeeringuid riigisisestest ja -välistest avaliku ja erasektori allikatest. Nad pööravad erilist tähelepanu sektoritele, mis on olulised majanduse arengu jaoks, kus on head väljavaated luua püsivaid töökohti, eriti lisaväärtust loovates sektorites, ning mis suurendavad keskkonnasäästlikkust. 2. P ool ed lepivad kokku, et nad hõlbustavad investeerimist õigusaktide, reguleerimise ja poliitikameetmete abil, mis töötatakse välja läbipaistval viisil, soodustades avaliku ja erasektori dialoogi ning andes kõigile sidusrühmadele võimaluse osaleda. 3. P ool ed suurendavad jõupingutusi, mida tehakse investeerimiskliima ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Nad toetavad meetmeid, millega täidetakse lüngad välisinvestorite teadmistes kohalike investeerimistingimuste kohta. Nad edendavad ärikontakte ja teabevõrke ning hõlbustavad ühisinvesteeringute tegemist ja ühisettevõtete tegevust. 4. P ool ed edendavad avaliku sektori investeeringute tõhusamat ja strateegilisemat kasutamist täiendavate erasektori investeeringute kaasamiseks segarahastamise, tagatiste ja muude uuenduslike rahastamisvahendite kaudu, et võimendada lisavahendeid kapitaliturgudelt, vähendada investeerimisriske ja lihtsustada juurdepääsu rahastamisele. P oole d võtavad sidususe tagamiseks arvesse muid algatusi, mis aitavad rahastada ja edendada erasektori investeeringuid Aafrikas. 5. Pool ed edendavad ettevõtja sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku ettevõtlust kogu väärtusahelas, pakkudes toetavaid poliitikaraamistikke, mis julgustavad ettevõtjaid rakendama asjakohaseid tavasid, ning toetades selliste asjakohaste rahvusvaheliste standardite järgimist, rakendamist, jälgimist ja levitamist nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele ning ILO kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta. Nad tunnistavad muude vabatahtlike algatuste, sealhulgas sektori eneseregulatsiooni panust kestlikkusse ja ettevõtja sotsiaalsesse vastutusse. ARTIKKEL 14 Industrialiseerimine 1. Pool ed edendavad innovatsiooni ja tehnoloogia arengu kaudu kaasavat ja kestlikku industrialiseerimist Aafrikas, keskendudes suure lisaväärtusega ja tööjõumahukatele sektoritele. 2. Pool ed edendavad Aafrika riikides majanduse ümberkujundamist ning üleminekut toorainesõltuvuselt mitmekesistatud majandusele tooraine kohapealse käitlemise ja töötlemise, tootmisprotsessis lisaväärtuse loomise ning piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse lõimumise kaudu, sealhulgas võttes arvesse strateegiat tööstuse arengu kiirendamiseks Aafrikas. 3. Pool ed teevad tööd, et kaotada kitsaskohad, mis pärsivad tööstuse arengut. Nad tegelevad pakkumisega seotud piirangutega, edendavad tootlikkuse suurendamist, julgustavad kasutama kõrgtehnoloogilisi IKT-lahendusi ja tehisintellekti ning toetavad digiüleminekut, võttes arvesse suhtlus-, liikuvus-, analüüsi- ja pilvtehnoloogiat. Nad edendavad kliimaga arvestavaid ja keskkonnahoidlikke tavasid ning puhta ja taskukohase energia kasutamist. 4. Pool ed püüavad luua suurema lisaväärtuse loomise kaudu tööstuslikke seoseid, muu hulgas põllumajanduse ja rikkalike loodusvaradega riikide jaoks. Nad edendavad väiksemate ja suuremate tööstusharude vahelisi suhteid Aafrikas. Nad arendavad teenustesektorit, kandmaks hoolt selle eest, et see panustaks tõhusalt industrialiseerimisse. 5. Pool ed hõlbustavad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut Aafrikas, sealhulgas luues seoseid Aafrika sees ja sünergiat ELi ettevõtjatega. Nad toetavad poliitikat, millega arendatakse noorte ja naiste majandusliku võimestamise ja kaasava arengu edendamise raames ettevõtlust noorte ja naiste hulgas. ARTIKKEL 15 Erasektori arendamine 1. Pool ed suurendavad ja tugevdavad erasektori kui kestliku arengu tulemusliku edendaja rolli, mis põhineb ettevõtja sotsiaalsel vastutusel ja vastutustundlikul ettevõtlusel. Nad loovad keskkonna, mis võimaldab päästa valla võimalustest lähtuva ettevõtluse potentsiaali ja kasutada paremini ära Aafrika ettevõtlusbaasi, kombineerides mitmesuguse i d vahend e id, nagu rahastamine, teenused ja koolitus, ettevõtluskultuur ja õigusraamistik, innovatsioon ja nüüdisaegse tehnoloogia kasutamine. Nad pööravad erilist tähelepanu mitteametlikule sektorile ja mitteametliku majandustegevuse ametlikuks muutmisele. 2. Pool ed loovad sobiva ettevõtluskeskkonna ning toetavad mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning idufirmasid kasvuvõimaluste ärakasutamisel, sealhulgas edendades nende ettevõtjate rahvusvahelistumise algatusi. Nad tõhustavad mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele pakutavaid tugiteenuseid, keskendudes kaasnevatele meetmetele, turulepääsule, suutlikkuse suurendamisele ja ettevõtete ajakohastamisele. Nad edendavad ja toetavad innovatsiooni ja ettevõtlust, eriti noorte ja naiste seas. 3. Pool ed toetavad Aafrika ja ELi erasektori struktureeritud dialoogi ning Aafrika ja ELi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostööd, et aidata luua parem ettevõtluskeskkond, mis võimaldab majanduskasvu kõikides sektorites. 4. Pool ed edendavad erasektori osalust ja tegevust keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamise ja ringmajanduse valdkonnas, sealhulgas arendavad sotsiaalset ettevõtlust ja lihtsustavad juurdepääsu kestlikule rahastamisele. 5. Pool ed toetavad ja hõlbustavad oma valuutade laiemat kasutamist oma rahvusvahelistes tehingutes. ARTIKKEL 16 Kaubanduskoostöö 1. Tunnistades kaubanduse tähtsat rolli majanduskasvu ja arengu edendajana, parandavad pool ed vastastikuse kasu eesmärgil kauplemisvõimalusi. Nad teevad koostööd, et suurendada kaubandusalast suutlikkust ning kehtestada raamtingimused ja poliitika, mis lihtsustavad omavaheliste kaubavoogude kasvu. 2. Pool ed lepivad kokku, et kaubanduskoostöö tegemisel järgitakse igati WTO norme , sealhulgas eri- ja diferentseeritud kohtlemist. 3. Pool ed lepivad kokku, et kaubanduskoostöö tugineb eeskätt kehtivatele sooduskaubanduse kordadele ja majanduspartnerluslepingutele. 4. Majanduspartnerluslepingutele allakirjutanud toetavad nende lepingute rakendamist, sealhulgas nende kohaldamisala võimalikku laiendamist ja uute liikmete ühinemist, kui see on asjakohane. 5. Pool ed teevad koostööd, et toetada oma vastavate vahenditega Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna rakendamist. 6. Poole d on ühel meelel, et majanduspartnerluslepingute, Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomise lepingu ja muude kohaldatavate kauplemiskordade rakendamine on vastastikku täiendav ja toetav ning aitab süvendada Aafrika Liidu kaubanduse ja struktuurse ümberkujundamise kava kohaseid piirkondliku ja mandriülese integratsiooni protsesse. 7. Pool ed lepivad kokku, et nad säilitavad või kehtestavad asjakohastel tasanditel ühise korra majanduspartnerluslepingute rakendamise jälgimiseks ning arutavad muid kohaldatavaid kauplemiskordi, samuti hindavad nende mõju Aafrika riikide majandusele ning piirkondliku ja mandriülese integratsiooni protsessidele. 8. Pool ed toetavad piirkondliku majandusliku integratsiooni protsesse, sealhulgas lihtsustavad kaubandust ja ühtlustavad õigusakte, ning edendavad Aafrika-sisest kaubandust ning Aafrika riikide lõimimist piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse. Nad lepivad kokku ka selles, et nad lihtsustavad ja soodustavad kaupade ja teenuste piirkondlike turgude loomist ja tugevdamist. 9. P ool ed toetavad algatusi, millega vähendatakse ja kaotatakse WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse jäävaid tarbetuid tehnilisi kaubandustõkkeid. Nad teevad koostööd, et tugevdada sanitaar- ja fütosanitaareeskirju ja -tavasid vastavalt WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule. Eelkõige teevad pool ed koostööd, et töötada välja rahvusvahelised standardid, mis toetavad pool te vastavaid poliitikaraamistikke. Nad teevad koostööd, et suurendada läbipaistvust reguleerivate meetmete väljatöötamisel ning standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste (katsetamine, sertifitseerimine, kalibreerimine) rakendamisel. Nad käsitlevad muu hulgas küsimusi, mis on seotud metroloogiaga, laborite ja muude vastavushindamisasutuste akrediteerimisega ning piisava turujärelevalvetaristuga. 10. Poole d teevad koostööd kaubanduse lihtsustamise valdkonnas, tuginedes oma vastavatele WTO kaubanduse lihtsustamise lepingust tulenevatele kohustustele. Nad võtavad meetmeid, sealhulgas annavad tehnilist abi, WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu ning kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamiseks ning toetavad asjakohase suutlikkuse suurendamise kaudu rahvusvaheliste standardite järgimist. 11. Pool ed soodustavad taristutevaheliste ühenduste kaudu turu arengut ning seavad esmatähtsaks Aafrika ja Euroopa Liidu vaheliste tarbetute eksporditõkete ja -piirangute kaotamise. 12. P oole d kohustuvad vastavalt oma arengutasemele ja prioriteetidele parandama kaupade pääsu Aafrika ja ELi turgudele, et saada olemasolevatest kaubanduslepingutest võimalikult suurt kasu. 2. PEATÜKK PEAMISED SEKTORID ARTIKKEL 17 Põllumajandus 1. Pool ed teevad koostööd kestliku ja kvaliteetse põllumajandusliku tootmise, tootlikkuse ja töötlemise suurendamiseks, et edendada toiduga ja toitumisalast kindlustatust, parandada elatusvahendeid, luua inimväärseid töökohti, täiustada väärtusahelaid ja suurendada sissetulekuid. Nad tõhustavad kliimamuutustele vastupanuvõimelisi tavasid, edendavad loodusvarade ja ökosüsteemiteenuste säästvat majandamist ja kasutamist, kaotavad stiimulid, mis tekitavad jätkusuutmatuid tootmistavasid, ning kasutavad kõige säästvamat, kõige energiatõhusamat ja kõige vähem CO 2 -heidet tekitavat tehnoloogiat. Nad tagavad suundumise kestlike toidusüsteemide poole, pöörates tähelepanu kõikidele kestlikkuse mõõtmetele, ning suurendavad põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide võimet panna vastu kliima- ja keskkonnariskidele ja välistele vapustustele. 2. Pool ed teevad koostööd, et suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid, siduda põllumajandus- ja toidu sektoris omavahel paremini Aafrika ja ELi ettevõtjad, vahetada parimaid tavasid ning koondada põllumajanduse arendamiseks ELi ja Aafrika eksperditeadmised. Nad toetavad Aafrika põllumajanduse igakülgse arendamise programmi elluviimist. 3. P ool ed soodustavad investeerimist, kehtestades investoritele soodsad eeskirjad, et edendada vastutustundlikke erasektori investeeringuid ja võimaldada sellistel investeeringutel põllumajanduslikus toidutööstuses jõudsalt areneda. Nad toetavad kestlike põllumajandus- ja toidusektori väärtusahelate arendamist, muu hulgas maapiirkondade täiustatud taristu, tõhustatud kutsehariduse ja -õppe, põllumajandusuuringute ja -tehnoloogia ning lihtsustatud rahastamisvõimaluste ja turulepääsu kaudu. 4. P ool ed teevad koostööd, et parandada põllumajandustoodete tootjate, töötlejate ja eksportijate võimalusi pääseda riigi, piirkonna ja rahvusvahelistele turgudele. Nad edendavad suutlikkuse suurendamist sellistes valdkondades nagu sanitaar- ja fütosanitaarstandardid, õiglase kaubanduse kavad põllumajandustoodete töötlemise jaoks ning juurdepääs teenustele, põllumajandusalasele nõustamisele ja asjaomasele tehnoloogiale, keskendudes eeskätt noorte põllumajandustootjate, naiste, väikepõllumajandustootjate ja põllumajanduslike pereettevõtjate suutlikkusele. Nad suurendavad põllumajandusliku pereettevõtluse organisatsioonide ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkust tootmis- ja töötlemistehnoloogia valdkonnas, kehtestades võimestamise poliitika, eelkõige noorte ja naiste jaoks. 5. P ool ed teevad põllumajandussektori juhtimise alast koostööd, eeskätt võttes teabe- ja varajase hoiatamise süsteeme toetavaid meetmeid, et ennetada kriise, rakendades kaasavat poliitikakujundamist ning suurendades kutseorganisatsioonide suutlikkust riigi, piirkonna ja mandri tasandil. Nad lihtsustavad juurdepääsu põllumajandusmaale ja pärimisõigustele, sealhulgas põllumajanduslike pereettevõtjate, noorte ja naiste jaoks. ARTIKKEL 18 Kariloomad ja nahk 1. P ool ed teevad koostööd, et edendada kestlikku loomakasvatust, karjatamist ja piiriülest rändkarjatamist, arendada loomakasvatuse väärtusahelaid, sealhulgas suurendades kutseorganisatsioonide suutlikkust, ning toetada selliste loomsete saaduste nagu nahk, piim ja liha töötlemist ja säilitamist, nendega kauplemist ja nende arendamist, võttes arvesse keskkonnasäästlikkust, võimet panna vastu kliimamuutustele, sotsiaal-majanduslikku arengut ja kaasavat majanduskasvu. Samuti teevad nad koostööd kariloomade ja loomakasvatustoodete töötlemise ja turustamise taristu ajakohastamiseks, et lihtsustada juurdepääsu turgudele ja tugevdada Aafrikas piirkondadevahelisi turge. 2. P ool ed teevad koostööd, et arendada ja ajakohastada kooskõlas Aafrika põllumajanduse igakülgse arendamise programmi eesmärkidega loomakasvatussektorit, võttes arvesse Aafrika loomakasvatuse arengustrateegiat. 3. P ool ed teevad koostööd, et parandada loomade tervist, edendada veterinaarteenuseid ja tagada põllumajandusliku karjakasvatuse ressursside säästev majandamine. Nad julgustavad kehtestama asjakohased riiklikud ja piirkondlikud reguleerivad raamistikud ning tugevdama veterinaaruuringutealast suutlikkust. Nad teevad koostööd, et tegeleda piiriülestest loomataudidest tulenevate riskidega, tugevdades seiremehhanisme ja piiriülest epidemioloogilist koostööd. ARTIKKEL 19 Sinine majandus ja kalandus 1. P ool ed toetavad sinist majandust, ühitades kestliku majanduskasvu paremate elatusvahenditega, sotsiaalse võrdsusega, mere- ja sisemaa ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse kaitsega ning nende võimega seista vastu kliimamuutustele, suurendades toiduga kindlustatust ning tugevdades läbipaistvaid, usaldusväärseid ja turvalisi toidusüsteeme. 2. P ool ed lepivad kokku, et nad edendavad kestlikke ja vastutustundlikke investeeringuid sinisesse majandusse ning toetavad eesmärgipärast sekkumist, et suurendada erasektori investeeringuid. Nad parandavad terviklikku valgalade majandamist ja mereruumi planeerimist, et ühitada mitmesugused kasutusvajadused ja keskkonnakaitse. Peale selle edendavad nad tehnoloogia arendamist ja siiret ning kestliku sinise majandusega seotud teadmiste, uuenduste, parimate tavade ja kogemuste jagamist. 3. P ool ed edendavad säästvat mere- ja siseveekalandust, et luua töökohti ja sissetulekut, võidelda vaesuse vastu ning parandada toiduga kindlustatust ja toitumist. Nad hõlbustavad ühisettevõtete tegevust, edendavad lisaväärtuse loomist ja tegelevad asjakohaste meetmete abil püügijärgse kaoga, samuti parandavad pääsu turgudele. Nad suurendavad sotsiaalset ja majanduslikku kasu, mida toob väikesemahuline kalapüük, sealhulgas käsitöönduslik püük, luues kestlikke kalanduse väärtusahelaid, tugevdades investeeringuid ja suurendades kohalikku suutlikkust, pöörates samal ajal tähelepanu haavatavate ja tõrjutud isikute osalemisele. 4. P ool ed tagavad mere ja siseveekogude kalavarude kaitse ning säästva majandamise ja kasutamise, et hoida kalavarud jätkusuutlikul tasemel, vältida ülepüüki, toetada kliimaga arvestava poliitika elluviimist ja viia miinimumini kalapüügi kahjulik mõju looduskeskkonnale. Nad edendavad piirkondlikku koostööd ja parimaid tavasid kalavarude majandamisel, sealhulgas kalandusandmete ja -statistika kogumist ja edastamist. 5. P ool ed teevad koostööd, et arendada kestlikku vesiviljelust merel ja siseveekogudel, rakendades tõhusat ruumilist p l aneerimist ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, parandades juurdepääsu rahastamisele ja luues investoritele võrdsemad tingimused, kandes samal ajal hoolt selle eest, et arvesse võetakse kohalike kogukondade muresid. 6. P ool ed edendavad tulu toova ja töökohti loova ranniku- ja mereturismi kestlikku arengut, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet. 7. P ool ed uurivad innovaatilise, uue ja tekkiva kestliku merendustegevuse, sealhulgas tõusu-mõõnaenergia potentsiaali. Nad kehtestavad selle tegevuse edasiarendamiseks vajalikud õigus- ja poliitikaraamistikud, toetades teadusuuringuid ja vähendades tehnilisi kitsaskohti, et lihtsustada investorite juurdepääsu, vältides samal ajal riske merekeskkonnale. 8. P ool ed toetavad sinise majanduse strateegiate ja tegevuskavade elluviimist. Nad hõlbustavad erasektori ja muude sidusrühmade osalemist kestliku sinise majanduse arendamises ja rakendamises. Nad pööravad nõuetekohast tähelepanu väikeste arenevate saareriikide arengule, tunnistades nende sõltuvust ookeanist. ARTIKKEL 20 Mäetööstus ja töötlemine 1. P ool ed edendavad mäetööstuse sektorit, et saavutada kaasav ja kestlik majanduskasv ja areng ning Aafrika riikide majanduse ümberkujundamine. P ool ed julgustavad investeerima mäetööstusse ja töötlemisse, võttes arvesse põhimõtet, et riigid on oma loodusvarade kasutamisel suveräänsed. P ool ed edendavad Aafrika ja ELi väärtusahelate suuremat lõimimist. 2. P ool ed parandavad õiglast, vastutustundlikku ja moonutamata juurdepääsu ammenduvatele loodusvaradele, austades igati riikide suveräänsust oma loodusvarade kasutamisel, edendavad kestlikku kaubandust Aafrika ja ELi ettevõtjate vahel ning kaitsevad mõjutatud kogukondade õigusi. Nad toetavad ammenduvate loodusvarade uurimise, kasutamise, käitlemise, litsentsimise, hankimise, maksustamise, töötlemise ja eksportimise jaoks sidusa poliitika ning tugevate reguleerivate ja õigusraamistike väljatöötamist, ühtlustamist ja rakendamist. Nad soodustavad kohalike mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist mäetööstuse sektoris, hõlbustades nende konkurentsivõime suurendamiseks oskuste edasiandmist ja tehnoloogiasiiret, et nad saaksid osaleda täiel määral väärtusahelates. 3. P ool ed edendavad sotsiaal-majandusliku arengu huvides mäetööstuse sektoris head juhtimist. Nad tugevdavad siseriiklikke õigusakte, et tagada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete ja suuniste järgimine, võttes asjakohasel juhul arvesse piirkondlikke strateegiaid. Nad võitlevad maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidmise vastu ning tagavad, et kõik ettevõtjad maksavad asjaomases riigis tasumisele kuuluvaid makse, lõive ja tasusid. Nad kasutavad riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi õiguslikke vahendeid, et võidelda maavarade ebaseadusliku kasutamise ja maavaradega ebaseadusliku kaubitsemisega. 4. P ool ed toetavad riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi algatusi, et suurendada läbipaistvust ja aruandekohustust ammenduvate loodusvarade kasutamisel ja majandamisel, sealhulgas edendavad Kimberley protsessi ja mäetööstuse läbipaistvuse algatust ning muid asjakohaseid mineraalide vastutustundliku ja kestliku kaevandmise algatusi, nagu konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised. 5. P ool ed toetavad asjakohaste õigusaktide ja mehhanismide väljatöötamist, võttes arvesse käsitöönduslike ja väikeses mahus kaevandajate, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna vajadusi ning edendades nende osalemist, et tagada kaasav ja kestlik ammenduvate loodusvarade kasutamine. Nad edendavad kliimaga arvestavaid keskkonnasäästlikke tavasid, inimväärseid töötingimusi, kohalike kogukondade liikmete tervist ja ohutust ning inimõiguste austamist kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega. Nad teevad koostööd, et suurendada kohalike ettevõtjate tootmisalast suutlikkust mäetööstuse sektori väärtusahelates ning käsitöönduslike ja väikeses mahus kaevandajate suutlikkust, ning soodustavad sotsiaalpartnerlust kaevandusettevõtete, kohalike kogukondade ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel. Nad edendavad riiklikku ja piirkondlikku kaardistamist ja uurimist, et parandada geoloogilise teabe ja geoandmete haldamise süsteemide kvaliteeti Aafrikas. ARTIKKEL 21 Tootmine 1. P ool ed teevad koostööd, et edendada Aafrikas kestlikku tootmist, töötades välja spetsiaalsed strateegiad, millega vähendada sõltuvust madalama hinnaklassi põhitootmisest ning tagada lisaväärtuse loomine kohalikul ja piirkonna tasandil. 2. P ool ed töötavad välja poliitika, et meelitada tootmissektorisse rohkem riigisiseseid ja välismaiseid otseinvesteeringuid. Nad teevad koostööd mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkuse toetamiseks. Nad edendavad innovatsiooni ning kõrgtehnoloogilise tootmise klastreid, võrgustikke ja partnerlusi. 3. P ool ed püüavad suurendada tööjõumahuka tootmise osatähtsust. Nad teevad koostööd uue ja kujunemisjärgus tehnoloogia juurutamiseks, et kujundada ümber tarneahelad ja ajakohastada tootmist. 4. P ool ed toetavad jõupingutusi suurendada kauplemist tööstustoodetega, luues sidemeid turgudega ja lihtsustades kaubandust, sealhulgas kvaliteedistandardite tõstmiseks ja taristu parandamiseks. Nad suurendavad piirkondlikku integratsiooni, et päästa valla Aafrika tootmispotentsiaal ja suurendada Aafrika konkurentsivõimet üleilmsetel turgudel. ARTIKKEL 22 Teenused 1. P ool ed võtavad meetmeid, mis toetavad elujõulise ja tugeva teenustesektori väljakujundamist, et sillutada teed teenuskaubanduse, ekspordi ja investeeringute suurenemisele ning piirkondliku integratsiooni ja piirkondadevahelise koostöö tugevnemisele. 2. P ool ed töötavad välja sektoripõhise poliitika ja meetmed, et kõrvaldada regulatiivsed takistused, täiustada institutsioonilisi ja reguleerivaid raamistikke ning suurendada suutlikkust teenuste osutamisel. Nad toetavad WTO teenuskaubanduse üldlepingu rakendamist, süvendavad piirkondlikku koostööd ja vähendavad Aafrika teenuseturgude killustatust, tõhustavad andmete koostamist ja analüüsimist teenuskaubanduse jaoks ning aitavad jälgida teenuste lõimimist ja reformide mõju kaubandusega seotud kulude vähenemisele. 3. P oole d teevad koostööd, et edendada teenuskaubandust, sealhulgas füüsiliste isikute liikumist ärilistel eesmärkidel Aafrika ja ELi vahel kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste lepingutega, keskendudes eeskätt sektoritele, mis on olulised majanduskasvu ja arengu jaoks, nagu IKT, tervis, finantsteenused, turustus, turism ning ehitus ja seonduvad inseneriteenused. 4. P oole d teevad koostööd, et suurendada suutlikkust osutada kultuuri- ja loomesektoriga seotud teenuseid. ARTIKKEL 23 Transport 1. P ool ed teevad koostööd, et saavutada nüüdisaegne, ohutu, turvaline ja kestlik transpordisüsteem, suurendades ühenduvust nii Aafrika piires kui ka Aafrika ja ELi vahel. 2. P ool ed parandavad transpordisektori üldist juhtimist, töötades välja ja võttes kasutusele tõhusad eeskirjad, mis võimaldavad ausat konkurentsi nii ühe transpordiliigi piires kui ka transpordiliikide vahel. Nende eesmär k on vähendada eri liiki transpordi keskkonnamõju, edendades täiustatud kütusestandardite ja energiatõhusa tehnoloogia kaudu puhta energia kasutamist. 3. P ool ed soodustavad investeerimist, et toetada transporditaristu ja -võrkude ( nimelt maantee-, lennu-, vee- ja raudteetranspordi) arendamist, pöörates erilist tähelepanu taristu puuduvatele lülidele ja taristu hooldamisele ning võttes arvesse Aafrika infrastruktuuride arengukava . Nad parandavad maa- ja äärealade kogukondade juurdepääsu põhitaristule, et edendada nende sotsiaal-majanduslikku arengut. Nad teevad tööd kestliku sadamataristu ja sadamarajatiste tugevdamiseks ning uurivad võimalusi rajada keskkonnahoidlikud sadamad. 4. P oole d teevad koostööd lennundussektoris, sealhulgas toetavad ühtse Aafrika taeva transpordituru loomist ja tugevdamist. Nad soodustavad investeerimist, laiendavad ja süvendavad regulatiivset koostööd ning suurendavad ohutust ja turvalisust ning õhuruumi seiret, sealhulgas oma suutlikkust reageerida seonduvatele ohtudele ja riskidele. ARTIKKEL 24 Säästev energia 1. P ool ed püüavad kiirendada juurdepääsu säästvale ja taskukohasele energiale, kujundada välja vastupanuvõimeli n e energiataristu, eriti maapiirkondades, ning edendada taastuvenergia arendamist ja tõhusat energiakasutust. Nad edendavad kõige energiatõhusama ja vähese CO 2 -heitega tehnoloogia kasutamist kõikides sektorites, eelkõige põllumajandus-, tootmis-, kaevandus- ja turismisektoris. 2. P ool ed edendavad energiajulgeolekut ning loovad ja muudavad tugevamaks tõhusad energiaühendused Aafrikas ning Aafrika ja ELi vahel, et tagada usaldusväärsed ja taskukohased energiatarned. Nad tegelevad strateegiliste säästva energia koridoride väljaarendamisega seotud regulatiivsete, majanduslike, sotsiaalsete ja muude probleemidega. 3. P ool ed toetavad avatud, läbipaistvaid, konkurentsipõhiseid ja toimivaid energiaturge, võttes vastu õigus- ja reguleerivad raamistikud, mis hoogustavad investeerimist säästvasse energiasse, energia salvestamisse ja energiatõhususse. Nad loobuvad järk-järgult toetustest, mida makstakse keskkonda kahjustavate fossiilkütuste puhul. Nad kohustuvad tugevdama Aafrika ja ELi erasektori vahelist partnerlust ning tõhustama oma avaliku ja erasektori kaasamist, et hoogustada investeerimist säästva energia tootmisse, energiatõhususse ja energia kättesaadavusse. Nad suunavad investeeringud mitmekesistatud ja puhtasse energiaallikate jaotusse elektri tootmisel, eelistades taastuvaid allikaid. Nad toetavad asjakohaste riiklike ja piirkondlike energiaalgatuste elluviimist Aafrikas, sealhulgas aitavad saavutada Aafrika taastuvenergiaalgatuse eesmärke. 4. P ool ed edendavad energiatõhusust ja energiasäästu kõikides energiaahela etappides tootmisest tarbimiseni. Nad lepivad kokku, et teevad tööd eesmärgiga suurendada säästva energia tootmise ja salvestamise alast suutlikkust ning parandada ülekande- ja jaotustaristut, edendades lahendusi, mis on ohutud, kestlikud, ressursitõhusad ja kliimaga arvestavad ning mis aitavad tulemuslikumalt kaotada vaesust. 5. P ool ed toetavad puhta, mitmekesise, kulutõhusa ja säästva energiatehnoloogia väljatöötamist ja kasutuselevõttu, keskendudes taastuvenergiatehnoloogiale ja vähese heitega energiatehnoloogiale ning energiatõhususe ja energiasäästu meetmetele, suurendades suutlikkust ning edendades Aafrika ja ELi partnerlust, sidemeid ja ühisettevõtteid. Nad edendavad taastuvenergia ja energiatõhususega tegelevaid ühiseid teadusuuringute ja innovatsioonivõrgustikke. 6. P ool ed toetavad energiasektoris elluviidavaid reforme ning asjakohaste õigus- ja poliitikaraamistike väljatöötamist, et tagada piirkondlik ühenduvus ja koostöö energia valdkonnas. Nad tugevdavad piirkondlikke energiaühendusi kui integreeritud piiriüleste energiaturgude ja kauplemise edendajaid. ARTIKKEL 25 IKT ning digimajandus 1. P ool ed suurendavad juurdepääsu avatud, taskukohasele ja turvalisele IKT - le , sealhulgas toetades avaliku ja erasektori investeeringuid. Nad püüavad luua vajalikud reguleerivad asutused, et väljastada teenuseosutajatele tegevuslube, edendada konkurentsikäitumist ning tagada tarbijate õiglane kohtlemine, samuti andmete ja tarbijate kaitse. 2. P ool ed parandavad juurdepääsu digitehnoloogiale ja -teenustele ning tagavad taskukohase digitaalse ühenduvuse, muu hulgas soodsa poliitika- ja õigusraamistiku abil. Nad parandavad ettevõtluskeskkonda ning hõlbustavad juurdepääsu rahastamisele ja ettevõtluse tugiteenustele, et edendada digiettevõtlust ja peavoolustada digiteerimist eesmärgiga suurendada kaasava majanduskasvu ja ümberkujundamise saavutamiseks sekkumise tõhusust ja tulemuslikkust kõikides majandussektorites. 3. P ool ed teevad koostööd soodsa keskkonna saavutamiseks, eelkõige luues asjakohased õigus- ja institutsioonilised raamistikud ja neid kohandades, et päästa valla digimajanduse, sealhulgas e-kaubanduse potentsiaal töökohtade loomisel ja majanduse arendamisel, keskendudes eeskätt naistele ja noortele. 4. P ool ed toetavad üleminekut teadmistepõhisele majandusele. ARTIKKEL 26 Turism 1. P ool ed teevad koostööd, et luua soodne keskkond turismi tasakaalustatud ja kestlikuks arenguks, mis hoogustab majandusarengut, võimaldab luua töökohti ning edendab keskkonna-, kultuuriliste ja sotsiaalsete kaalutluste arvessevõtmist, sealhulgas lahendades turismitööstusele eriomaseid probleeme. 2. P ool ed soodustavad investeerimist turismitoodete väljatöötamisse ja reklaamimisse, võttes asjakohaselt arvesse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet. Nad tugevdavad turismi seoseid muude asjakohaste majandussektoritega, nagu põllumajandus, metsandus, transport, sinine majandus, kultuurisektor ja -pärand, et optimeerida turismiga kaasnev at sotsiaal-majanduslik ku kasu. 3. P ool ed parandavad kultuuripärandi ja loodusvarade kaitset ja edendamist, pöörates erilist tähelepanu keskkonna ja eluslooduse kaitsele. Nad võtavad arvesse kohalike kogukondade puutumatust ja huve ning kaasavad neid võimalikult palju turismi, eelkõige maa- ja kogukonnaturismi ning ökoturismi arendamisse. 4. P ool ed töötavad välja algatused, et edendada kestlikku turismi ja parandada teenuste standardeid. Nad edendavad koolitamist ja kogemuste vahetamist ning jagavad turismisektoris vastastikku huvi pakkuvat teavet ja statistikat. 3. PEATÜKK TEADUS, TEHNOLOOGIA ARENG, TEADUSUURINGUD JA INNOVATSIOON ARTIKKEL 27 Teadus ja tehnoloogia areng P ool ed tugevdavad vastastikuse kasu eesmärgil koostööd teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, et edendada sotsiaalset ja majanduse arengut, lahendada üleilmseid ühiskonnaprobleeme ja suurendada piirkondlikku konkurentsivõimet. ARTIKKEL 28 Teadusuuringud ja innovatsioon 1. P ool ed lepivad kokku, et nad kaasavad vahendeid edendamaks teadusuuringuid ja innovatsiooni, mille eesmärk on toetada kaasavat majanduskasvu ja arengut ning üleminekut teadmistepõhisele ühiskonnale ja majandusele. 2. P ool ed soodustavad teadustaristu ja -rajatiste arendamist. Nad edendavad alus- ja rakendusuuringuid, sealhulgas inseneeria ja tehisintellekti valdkonnas, ning toetavad avatud andmeid, püüeldes vastastikku kasu toova teaduse tipptaseme poole. Nad toetavad Aafrika ülikoolides, instituutides ja teaduskeskustes tehtavaid teadusuuringuid, pöörates erilist tähelepanu suutlikkuse suurendamisele ning tehnoloogiasiirdele ja oskusteabe edasiandmisele. Nad edendavad osalemist üleilmses teadustegevuses, tehnoloogia arendamises ja tehnoloogiasiirdes, innovatsioonis ja teadmiste loomises. 3. P oole d edendavad ja toetavad uuenduslikke liikuvus- ja koolituskavu üliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele ning suurendavad kõrgharidusasutuste suutlikkust suhelda tulemuslikult teadus uuringute ja innovatsioonivõrgustikes. Nad soodustavad akadeemiliste ringkondade, teadlaste ja novaatorite ning erasektori vahelist dialoogi, teadmiste vahetamist ja koostööd, et suurendada tootli k kust ja konkurentsivõimet ning tugevdada ettevõtluse ökosüsteeme. ARTIKKEL 29 Kosmose- ja georuumiline tehnoloogia 1. P ool ed kasutavad ära võimaliku kasu, mida toovad kosmose teadus, tehnoloogia, innovatsioon ja rakendused ühist huvi pakkuvates küsimustes kosmose kasutamisel tsiviilotstarbel sellistes valdkondades nagu kosmoseuuringud, ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide rakendused ja teenused, satelliidipõhiste tugisüsteemide arendamine, Maa seire ja geoteadus, eriti silmas pidades varajast hoiatamist ja seiret. Nad teevad koostööd, et kujundada välja vastutustundlik ja kestlik kosmoseturg ja -tööstus, mis edendab nende vajadusi ja vastab ne ile . 2. P ool ed teevad koostööd, et viia ellu meetmeid, kus kosmosetehnoloogiat ja -rakendusi kasutatakse kestliku arengu edendamiseks ja inimeste heaolu parandamiseks ning milles käsitletakse Aafrika sotsiaal-majanduslikke võimalusi ja probleeme, võttes arvesse Aafrika kosmosepoliitika t ja strateegiat. Nad parandavad juurdepääsu kosmosest saadud andmetele ja teabele ning kosmoseteenustele ja -toodetele. II JAOTIS INIM- JA SOTSIAALNE ARENG ARTIKKEL 30 P ool ed teevad tööd, et kaotada vaesus kõikides selle vormides aastaks 2030 , võidelda ebavõrdsuse vastu, saavutada sooline võrdõiguslikkus ning luua tingimused, et kõik saaksid elada inimväärset elu, osaleda demokraatlikus elus ja panustada aktiivselt kestlikku majanduskasvu. Nad edendavad sotsiaalkaitset, et kaotada vaesus ja võidelda ebavõrdsuse vastu, samuti kui vahendit, mille abil luua kaasava, õiglase ja kestliku arengu poole liikumiseks end ise tugevdav tsükkel. Nad investeerivad inimkapitali, mis on inim- ja sotsiaalse arengu lahutamatu osa, eesmärgiga suurendada tootlikkuse ja ettevõtluse edendamiseks noorte tööalast konkurentsivõimet. 1. PEATÜKK INIMARENG ARTIKKEL 31 Haridus 1. P ool te eesmär k on saavutada üldine, kaasav ja võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele kõikidel tasemetel alus haridusest kõrghariduseni, sealhulgas kõrgem õppeasutusse õppima asujate ja seal püsijate määr. Nad parandavad formaalhariduse ja mitteformaalse õppimise kvaliteeti, teevad koostööd õppekavade väljatöötamisel ning täiendavad hariduskeskuste taristut ja varustust. Nad pööravad erilist tähelepanu naiste ja tüdrukute, kõige haavatavamate ja tõrjutud rühmade, sealhulgas puuetega inimes t e, ning ebakindlas või hädaolukorras olevate isikute erivajadustele. 2. P ool ed edendavad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning humanitaarteaduste ulatuslikumat õpetamist ja rakendamist ning kõigile neis valdkondades hariduse pakkumist. Nad edendavad kättesaadava ja taskukohase digitehnoloogia kasutamist ning kõigi isikute digioskuste ja digikirjaoskuse arendamist. 3. P ool ed püüavad parandada kolmanda taseme hariduse, tehnilise ja kutseõppe ning töökohapõhise ja täiskasvanuõppe kvaliteeti ning suurendada neis osalejate arvu, et saavutada oskuslike novaatorite ja kõrgelt haritud inimeste kriitiline mass ning reageerida tulemuslikult konkreetsetele majanduslikele vajadustele. 4. P ool ed teevad koostööd, et edendada kvalifikatsioonide tunnustamist ja läbipaistvust, parandada kvaliteedi tagamist ja suurendada asjakohasust. Nad suurendavad toetust erialgatustele, et hõlbustada üliõpilaste, haridusasutuste töötajate, õppejõudude ja teadlaste liikumist Aafrika ja ELi vahel. Nad soodustavad asutustevahel isi partnerlusi ning edendavad teadmiste arendamist ja ülekandmist. ARTIKKEL 32 Tervis 1. P ool t e eesmär k on saavutada üldine tervisekindlustus ning võrdne juurdepääs kvaliteetsetele olulistele tervishoiuteenustele, sealhulgas tugevdatud riiklike tervis e süsteemide ja toimivate nüüdisaegsete tervishoiuasutuste kaudu. 2. P ool ed teevad koostööd, et kaotada ennetatav emade, laste ja neonataalne suremus ja haigestumus. Nende eesmärk on pakkuda üldist juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele. Nad teevad koostööd, et tegeleda mittenakkuslike haiguste üha sagedasema esinemise ja sellest tuleneva koormusega. 3. P ool ed teevad koostööd, et tõrjuda nakkushaigusi ja vektoritega levivaid haigusi, sealhulgas tähelepanuta jäetud troopilisi haigusi. Nad teevad koostööd, et tegeleda HIVi/AIDSi, tuberkuloosi- ja malaariapandeemiatega ning oluliselt vähendada neist põhjustatud suremust. Nad soodustavad juurdepääsu ohututele ja tasukohastele põhiravimitele, -vaktsiinidele ja diagnostikale, sealhulgas HIV-positiivsete või AIDSi põdevate isikute üldist juurdepääsu retroviirusevastasele ravile. 4. P ool ed suurendavad hädaolukordadeks valmisolekut ning reageerimissuutlikkust, et avastada ja ennetada haiguspuhanguid ja muid terviseohte, nagu mikroobide resistentsus , ning neile reageerida, rakendades terviseühtsuse põhimõtet. Pool ed lepivad kokku, et nad suurendavad toetust riiklikele ja piirkondlikele tervisealastele ennetus-, jälgimis- ja järelevalvesüsteemidele. 5. Pool ed teevad rahvatervisealases tegevuses koostööd põlisteadmiste edendamisel ja rahvameditsiini reguleerimisel. ARTIKKEL 33 Vesi, kanalisatsiooniteenused ja eluasemed 1. P ool ed teevad tööd selle tagamiseks, et igaühel on juurdepääs tänapäevasele ja elamiskõlblikule elupaigale, kus on olemas kvaliteetsed põhiteenused. 2. P ool ed edendavad kõigi juurdepääsu taskukohastele ja inimväärsetele eluasemetele kestlikes elupaikades, võttes eluasemepoliitika jõustamisel arvesse tulemuslikku territoriaalset planeerimist ning maaomandit ja -kasutust ning juhtimissüsteeme. Nad näevad vaeva slummides elavate isikute osakaalu vähendamiseks ning teevad koostööd slummides ja mitteametlikes asundustes elukvaliteedi parandamiseks. 3. P ool ed edendavad üldist juurdepääsu piisavale, ohutule, füüsiliselt ligipääsetavale ja taskukohasele veele isiklikuks kasutamiseks ja majapidamise tarbeks, sealhulgas veevarude ja -süsteemide säästva ja integreeritud majandamise abil, ning tõhusamat vee kasutamist ja ringlussevõttu. 4. P ool ed edendavad igas eluvaldkon na s kõigi füüsilist, taskukohast ja vastuvõetavat juurdepääsu kanalisatsiooniteenustele, mis on ohutud, hügieenilised, turvalised ning sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastuvõetavad ning millega on tagatud eraelu puutumatus ja väärikus. 5. P oole d suurendavad kõigi juurdepääsu säästva energia teenustele ning toetavad kodumajapidamiste tõhusamat energiakasutust. ARTIKKEL 34 Toiduga kindlustatus ja parem toitumine 1. P ool ed parandavad juurdepääsu ohutule ja täisväärtuslikule toidule, et saavutada eesmärk kaotada näljahäda ja likvideerida muud liiki toidukriisid. Nad toetavad piisavate toiduga varustamise ja toidu säilitamise süsteemide loomist. 2. P ool ed võitlevad mis tahes vormis alatoitumuse vastu, sealhulgas parandades toidu tootmist ja turustamist ning sanitaar- ja keskkonnatingimusi. Nad toetavad kestlikku põllumajanduslikku tootmist ja tootlikkust, sealhulgas väikesemahulise kalapüügi tasandil, et päästa valla nende kui väga oluliste toiduga ja toitumisalase kindlustatuse allikate täielik potentsiaal, muu hulgas parandades väiketootjate juurepääsu rahastamisele ning arendades niisutamis-, ladustamis- ja transporditaristut, et lihtsustada turulepääsu ning tagada toidu ohutus ja kvaliteet. 3. P ool ed suurendavad kõige haavatavamate elanikkonnarühmade võimet panna vastu toiduga seotud vapustustele, tugevdades sotsiaalseid turvavõrke. Nad parandavad arengu- ja humanitaarmeetmete kooskõlastamist, et paremini ette näha ja ennetada näljahäda ja muud liiki toidukriise ja nendeks valmis olla, ning tagavad õigeaegse tegutsemise, et teha toit kohapeal kättesaadavaks. 2. PEATÜKK EBAVÕRDSUS JA SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS ARTIKKEL 35 Ebavõrdsus ja sotsiaalkaitse 1. P ool ed edendavad sotsiaalkaitse- ja sotsiaalkindlustuspoliitika ja -süsteemide väljatöötamist ja rakendamist, et kaotada vaesus, võidelda ebavõrdsuse vastu ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust. 2. P ool ed toetavad sotsiaalkaitsepoliitika ja -süsteemide ümberkujundavat rolli, mis suurendab võrdsust, edendab sotsiaalset kaasamist ja dialoogi sotsiaalpartneritega ning tugevdab kaasavat, õiglast ja kestlikku majanduskasvu. P ool te eesmärk on ehitada järk-järgult üles üldised riiklikud sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas kehtestades sotsiaalkaitse alammäärad, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele. 3. P ool ed teevad koostööd, et saavutada ja säilitada elanikkonna vaeseima 40 % sissetulekute kasvu tempo, mis ületab riigi keskmist. 4. P ool ed püüavad kanda hoolt selle eest, et kõigile ametlikus sektoris töötavatele isikutele on tagatud sotsiaalkindlustus. Samuti püüavad nad suurendada mitteametlikus sektoris ja maapiirkondade majanduses nende isikute arvu, kellel on juurdepääs sotsiaalkindlustusele, et järk-järgult saavutada üldine sotsiaalkindlustus. 5. P ool ed töötavad välja algatused, et toetada üleminekut mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele, sealhulgas juurdepääsu laenudele ja mikrorahastamisele, ning tugevamaid sotsiaalkaitsemeetmeid. 6. P ool ed edendavad ja hõlbustavad tööandjate ja töötajate organisatsioonide dialoogi ametlikus ja mitteametlikus majanduses ning dialoogi kodanikuühiskonnaga, sealhulgas suutlikkuse suurendamisega. ARTIKKEL 36 Inimväärne töö 1. P ool ed toetavad sellise makromajandusliku, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamist ja elluviimist, milles keskendutakse täieliku ja viljaka tööhõive ning inimväärse töö tagamisele kõigile, eelkõige noortele ja naistele ning haavatavatele isikutele ja rühmadele. 2. P ool ed kujundavad välja ja säilitavad kaasavad ja hästi toimivad tööturud ning võtavad meetmeid mitteametliku majanduse probleemi lahendamiseks ja ebaõiglaste töötavade ärahoidmiseks. 3. P ool ed toetavad meetmeid, mis tagavad võrdsed töövõimalused ning võrdse tasu võrdväärse töö eest, ning tagavad piisavalt tasustatud vanemapuhkuse nii avalikus kui ka erasektoris. Nad võtavad ennetus- ja kaitsemeetmeid mis tahes vormis diskrimineerimise vastu töökohal, tagavad põhiõiguste austamise tööl ning edendavad tervislikke ja ohutuid töötingimusi. 4. P ool ed teevad tööd lapstööjõu kasutamise lõpetamiseks, keskendudes ennekõike selle kõige rängematele vormidele. ARTIKKEL 37 Puuetega inimesed 1. P ool ed tagavad, et kõik puuetega inimesed saavad täielikult ja võrdselt kasutada kõiki inimõigusi, ning edendavad ja kaitsevad neid õigusi, pidades silmas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tulemuslikku rakendamist. 2. P ool ed võtavad meetmeid, et tagada puuetega inimeste täielik kaasamine ühiskonnaellu ning nende osalemine kõigis avaliku ja eraelu valdkondades, sealhulgas demokraatlikus ja poliitilises elus ning otsustusprotsessides. Nad hoiavad ära ja kaotavad puuetega inimeste vastu suunatud kahjulikud tavad ja mis tahes vormis ärakasutamise, vägivalla ja kuritarvitamise või diskrimineerimise ning võitlevad selle vastu, samuti kaitsevad sugulasi, hooldajaid ja vahendajaid selle eest, et neid diskrimineeritaks e seotuse tõttu puuetega inimesega. 3. Pool ed edendavad puuetega inimeste võrdset ja tõketeta juurdepääsu sotsiaalteenustele, transpordile ja muule füüsilisele taristule ning vabaaja- ja kultuuritegevusele ning toetavad vajaduse korral alternatiivseid suhtlusmeetodeid, et võimaldada nende täielikku ühiskonnaellu kaasamist. 4. P ool ed edendavad võrdset juurdepääsu tööturgudele, keelates kõigi tööhõivevormide ja -tingimuste puhul igasuguse diskrimineerimise puude alusel. Nad toetavad puuetega inimeste töölevõtmist avalikus ja erasektoris, rakendades sihipärast poliitikat ja stimuleerivaid meetmeid, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtluse jaoks. ARTIKKEL 38 Kultuur, sport ja inimestevahelised kontaktid 1. P ool ed toetavad kultuuri kui kestliku majandusarengu tõukejõudu. Nad loovad soodsa keskkonna kultuurilise innovatsiooni, mitmekesisuse ja arengu jaoks ning kultuuriteoste loomise, kaitsmise, tootmise ja levitamise tarvis. Nad julgustavad kasutama kultuuri edendamiseks uut IKT-d . 2. P ool ed suurendavad materiaalse ja vaimse kultuuripärandi ning kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitset ja edendamist, et parandada vastastikust mõistmist ja soodustada tasakaalustatud kultuurivahetust. 3. P ool ed püüavad edendada kultuuritöötajate liikuvust ja kunstiteoste ringlust ning viia ellu ühisalgatusi mitmesugustes kultuuri- ja loomesektorites. Nad soodustavad kultuurivahetusi ning dialoogi Aafrika ja ELi noorteorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna vahel. 4. P ool ed toetavad loomemajanduse arendamist. Nad teevad tööd toetusmeetmete kehtestamiseks, et elavdada loometegevust ja hõlbustada kunstilise loomingu vahetamist. 5. P ool ed toetavad sporti kui kestlikku arengut, sotsiaalset kaasamist, mittediskrimineerimist ja inimõigusi edendavat tegurit. Nad püüavad luua piisavad rajatised ning julgustada inimesi tegelema spordiga või muu kehalise tegevusega. Samuti toetavad nad sporti kui vahendit kultuuridevaheliseks dialoogiks ja rahvaste koostööks, konfliktide ja vägivalla ärahoidmiseks ning konfliktijärgseks lepituseks. 3. PEATÜKK RAHVASTIK JA ARENG ARTIKKEL 39 Demograafia 1. P ool ed tunnistavad vajadust käsitleda demograafiliste muutustega kaasnevaid võimalusi ja probleeme, et paremini täita Aafrika ja ELi tulevaste põlvkondade ootusi ja lootusi. 2. P ool ed tagavad kogu rahvastikku hõlmava statistika ja andmete süstemaatilise kogumise, analüüsimise, säilitamise ja levitamise kooskõlas eetiliste, konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse standarditega ning võtavad andmeid ja suundumusi arvesse oma arengukavades. 3. P ool ed võimestavad noori ja naisi ning investeerivad neisse, tunnistades nende ülitähtsat rolli demograafilistes protsessides. Nad edendavad naiste ja noorte inimõigusi ning annavad neile hariduse ja oskused, mida nad vajavad. Nad kaasavad investeeringuid ja loovad majanduslikke võimalusi, et kasutada ära suure noore elanikkonna potentsiaal. ARTIKKEL 40 Sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine 1. P ool ed tugevdavad koostööd, mille eesmärk on parandada ja laiendada kõigi võrdset osalemist ja võrdseid võimalusi igas poliitilise s , majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu valdkon nas . Nad tagavad, et soolist perspektiivi võetakse korrakindlalt arvesse kõigis poliitikavaldkondades ja programmides. 2. P ool ed teevad koostööd, et edendada naiste ja tüdrukute inim- ja sotsiaalset arengut. Nad püüavad kõrvaldada kõik tõkked tervis e- ja hariduse valdkonnas, et kaotada sooline ebavõrdsus. Nad teevad tööd, et tagada üldine ja võrdne juurdepääs formaalharidusele ja kutseõppele eesmärgiga kasutada täiel määral ära naiste ja tüdrukute potentsiaal ning aidata neil saavutada oma püüdlused. Nad kannavad hoolt selle eest, et õppematerjalid ja õpetamismeetodid võtavad arvesse soo aspekti , ning julgustavad naisi ja tüdrukuid alustama õpinguid teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas. 3. P ool ed hõlbustavad naiste võrdset juurdepääsu majanduslikele võimalustele, tööhõivele, laenudele ja finantsteenustele ning kontrolli maa ja muu tootliku vara üle ning selle kasutamist. Nad toetavad naisettevõtjaid, likvideerivad soolise palgalõhe ning kaotavad diskrimineerivad normid ja tavad. Nad võtavad tulemuslikke meetmeid, et teha kindlaks seksismi ilmingud ja neile vastu astuda ning tegeleda soolise diskrimineerimise algpõhjustega, nagu negatiivsed sotsiaalsed normid ja soostereotüübid, sealhulgas massimeedias. 4. P ool ed muudavad kuuldavamaks naiste ja tüdrukute hääle d ning suurendavad nende osalemist poliitilises elus meetmete abil, mille eesmärk on saavutada sooline tasakaal valimis-, poliitilistes ja valitsemis protsessides ning kõrgemate valitsusametnike seas, sealhulgas põhiseaduslikes organites ja riigile kuuluvates ettevõtetes, ning edendavad nende aktiivset rolli rahuloomes ja lepituspüüdlustes. 5. P ool ed kehtestavad õigusaktid, mis kaitsevad naisi ja tüdrukuid mis tahes vormis vägivalla, sealhulgas seksuaal - ja soolise vägivalla, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ning inimkaubanduse eest, ning tagavad nende õigusaktide täitmise. 6. P ool ed kohustuvad täielikult ja tulemuslikult rakendama Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi, rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ning nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemusi. Lisaks rõhutavad nad vajadust tagada üldine juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele põhjalikule seksuaal- ja reproduktiivtervisealasele teabele ja haridusele, võttes arvesse UNESCO rahvusvahelisi tehnilisi suuniseid seksuaalhariduse kohta, ning vajadust osutada asjakohaseid tervishoiuteenuseid. Nad edendavad 26. juunil 1981 Banjulis koostatud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta Aafrika naiste õigusi käsitleva protokolli (edaspidi „Maputo protokoll“) ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist ning toetavad Maputo tegevuskava 2016–2030 tulemuslikku rakendamist , nagu on asjakohane . ARTIKKEL 41 Noored 1. P ool ed toetavad noorte ettevõtlust ja kohustuvad tagama noortele võimalused teha inimväärset tööd, sealhulgas toetades neid tööturul vajaminevate oskuste omandamisel hariduse, kutseõppe ja tehnilise koolituse kaudu, ning kindlustama parema juurdepääsu digitehnoloogiale, samuti hõlbustavad nad juurdepääsu maale ja laenudele. Nad loovad noortesõbralikud tööturuasutused, et viia noored kokku töövõimalustega. 2. P ool ed teevad koostööd noorte võimestamiseks ning töötavad selle nimel, et luua võimalusi noorte aktiivseks kaasamiseks otsustusprotsessidesse ning nende osalemiseks demokraatlikus ja poliitilises elus, rahuloomes ja lepituspüüdlustes. Nad edendavad tõrjutud noortele mõeldud poliitikameetmeid ja programme, sealhulgas noorte huvisid kajastavaid programme, et anda neile võimalus ja põhjus ühiskonda taasintegreeruda. 3. P ool ed toetavad algatusi, mille eesmärk on tagada kõigile lastele juurdepääs kvaliteetsetele põhiteenustele, hoida ära laste värbamine ja kasutamine konfliktiolukordades ning teha lõpp laste vastu suunatud mis tahes vormis vägivallale ja kahjulikele tavadele, sealhulgas lapsega sõlmitud, varajastele ja sundabieludele, lapstööjõu kasutamisele, laste kuritarvitamisele ja kehalisele karistamisele, keskendudes eeskätt haavatavas olukorras olevatele lastele. ARTIKKEL 42 Kestlik linnastumine ja maaelu areng 1. P ool ed suurendavad linnade kui kestliku ja kaasava majanduskasvu ja innovatsiooni keskuste potentsiaali. 2. P ool ed edendavad säästva maakasutuse planeerimist ja maaturgude õiglast majandamist, pöörates erilist tähelepanu läbipaistvale ja reguleeritud maa omandamisele ja omandiõigustele. Nad edendavad ka kestlikku linnaliikuvust ning arukaid ja ohutuid linnu, kus kasutatakse ära digiteerimise ja tehnoloogia pakutavaid võimalusi. Nad lõimivad säästva energia tootmise ja energiatõhususe lahendused, edendavad tõhusat energiakasutust, parandavad jäätmekäitlust ja tegelevad saastega kõikides selle vormides. Nad täiustavad linnaliikuvuse lahendusi ning tagavad, et teenused ja taristu kavandatakse kliimasõbralikuks ja keskkonnahoidlikuks ning et ressursse kasutatakse tõhusalt. Nad suurendavad linnade võimet panna vastu vapustustele ning kasutavad ära võimalused tagada vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline majandus. 3. P ool ed edendavad maapiirkondade majanduse ja -kogukondade tasakaalustatud territoriaalset arengut, keskendudes eeskätt tööhõivele ja sissetuleku loomisele. Nad hoogustavad maapiirkondades mitmekesistamist kohalikele toodetele lisaväärtuse andmise ning loodusvarade ja kultuuriliste ressursside kasutamise kaudu. Nad edendavad kaasavat, tasakaalustatud ja integreeritud territoriaalset ja linnapoliitikat ning mitmetasandilist riiklikku koordineerimist, kaasates aktiivselt kohalikke omavalitsusi ja kogukondi ning sõlmides tihedamaid sidemeid maa- ja linnapiirkondade vahel. III JAOTIS KESKKOND, LOODUSVARADE MAJANDAMINE JA KLIIMAMUUTUSED ARTIKKEL 43 Eesmärgiga peatada ja pöörata ümber kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine ning saavutada kestlik areng võtavad pool ed kaugeleulatuvaid meetmeid, et leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti ning majandada säästvalt loodusvarasid. Nad võtavad erimeetmeid, et aeglustada ja takistada elurikkuse vähenemist, säilitada ja taastada ökosüsteeme, kaitsta looduslikke liike ja võidelda nendega kaubitsemise vastu, edendada vee, maa ja muude loodusvarade säästvat majandamist, tugevdada ookeanide majandamist, võidelda saaste vastu kõigis selle vormides, edendada ohutut jäätmekäitlust ja suurendada võimet panna vastu looduskatastroofidele. Nad teevad koostööd vältimaks olukorda, kus kliimamuutuste mõjud ja keskkonnaseisundi halvenemine toimivad jätkuvalt ohu mitmekordistajana, millel on tõsised tagajärjed rahule ja julgeolekule. Nad kiirendavad üleminekut keskkonnahoidlikumatele arenguvõimalustele peamistes majandussektorites, edendavad ringmajandust ja ressursitõhusust ning toetavad puhast ja säästvat energiat ja vähese CO 2 -heitega tehnoloogiat, tagades, et majanduskasv toimub käsikäes üleminekuga vähesele heitele ja keskkonnasäästlikkusele. Nad püüavad luua toimivaid liite rahvusvahelises kontekstis, et edendada üleilmset tegevust. Nad suurendavad suutlikkust rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on, ning arvestavad keskkonnasäästlikkust, kliimamuutustega seotud eesmärke ja keskkonnasäästliku majanduskasvu saavutamise püüdlust riigi ja kohalikes poliitikameetmetes, kavades ja investeeringutes. Nad edendavad kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori konstruktiivset kaasamist ning kõigi isikute , sealhulgas kohalike kogukondade ja põlisrahvaste õiguste austamist, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis. 1. PEATÜKK KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA LOODUSVARADE MAJANDAMINE ARTIKKEL 44 Elurikkus ja ökosüsteemid 1. P ool ed teevad koostööd elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamise, kaitse ja taastamise tagamiseks, et nende pakutavad olulised majandus-, sotsiaal- ja kultuuriteenused toetaksid ka edaspidi inimeste heaolu ja majanduskasvu. Nad töötavad välja ja viivad ellu riiklikud elurikkuse strateegiad ja tegevuskavad kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja selle protokollidega. 2. P ool ed kehtestavad õigusaktid ja võtavad vastu terviklikud strateegiad elurikkusega seotud kaalutluste lõimimiseks kõikidesse asjakohastesse sektorisse. Nad toetavad elurikkuse võimalikult ulatuslikul arvessevõtmisel uuenduslikke lahendusi, nagu looduspõhised lahendused või agroökoloogia ning ökosüsteemiteenuste väärtustamine. 3. P ool ed rakendavad kaasavat lähenemisviisi, et tegeleda elupaikade kadumise peamiste põhjustega, nagu maakasutuse muutus, elatuspõllumajanduse laienemine ning kaubandusliku põllumajanduse, linnapiirkondade ja energiataristu areng. Nad võtavad meetmeid, et kontrollida metsade kasutamist, raadamist, tulekahjusid, maa hooldamist karjatamise teel ja invasiivseid võõrliike. Nad kaitsevad ja säilitavad metsi, metsamaad, karjamaid, märgalasid ja muid taimkattega alasid ning edendavad nende säästvat kasutamist ja taastamist. Nad säilitavad ja edendavad maismaa-, magevee- ja meretaimede ja -loomade liike ja geneetilist mitmekesisust. 4. P ool ed suurendavad jõupingutusi elurikkuse säilitamiseks kaitsealade loomisel, tulemuslikul majandamisel ja nende juhtimise parandamisel. 5. P ool ed suurendavad kohalike kogukondade ja põlisrahvaste kaasamist ökosüsteemide kaitsmisse, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis, sealhulgas edendades keskkonnahoidlikku ja säästvat turismi ning luues töökohti ja muid majanduslikke võimalusi. ARTIKKEL 45 Ringmajandus 1. P ool ed hoiavad ära või viivad miinimumini jäätmete tekke. Nad parandavad toodete korduskasutatavust ja ringlussevõetavust ning ressursitõhusust, et viia tootmine ja tarbimine vastavusse eesmärgiga saavutada ringmajandus, sealhulgas tagades piisavad jäätmete kogumise ja sorteerimise teenused ning keskkonnahoidlikud ringlussevõtualgatused ja -rajatised. Nad kohustuvad vastu võtma ringmajandusalase poliitika, et kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, muuta tooted energia- ja ressursitõhusamaks, laiendada tarbijate jaoks valikut ja parandada jäätmekäitlust. 2. P ool ed kehtestavad vajalikud siseriiklikud õigusraamistikud ja täit mise tagamise mehhanismid kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlikuks käitlemiseks ning asjakohaste mitmepoolsete lepingute rakendamiseks. Nad võtavad vajalikud meetmed, et võidelda ohtlike jäätmete, sealhulgas radioaktiivsete ainete ning keemiliste ja orgaaniliste jäätmete ladestamise ja nendega kaubitsemise vastu kooskõlas 22. märtsil 1989 Baselis koostatud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooniga ning võttes arvesse 30. jaanuaril 1991 Bamakos koostatud ohtlike jäätmete Aafrikasse importimise, riikidevahelise veo ning käitlemise keelustamise Bamako konventsiooni. Nad väldivad või minimeerivad ohtlikke aineid materjalitsüklites ning käitlevad toodetes leiduvaid kemikaale kogu nende olelusringi jooksul. Nad toetavad asjatundlike otsuste tegemist asjakohaste meetmete kohta, millega kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, sealhulgas võidelda sobimatult käideldud jäätmetest tuleneva saaste vastu ja heastada seonduv keskkonnakahju. 3. P oole d tegelevad tulemuslikult saastega kõikides selle vormides. Nad võtavad meetmeid saaste avastamiseks ja ärahoidmiseks ning sellest aru andmiseks. Nad suurendavad jõupingutusi, et vältida plastireostust ning kõrvaldada keskkonnast plasti ja mikroplasti. Nad uurivad võimalusi tugevdada õhusaaste vastu võitlemisel koostööd. Nad suurendavad teadlikkust, sealhulgas avalike teavituskampaaniate kaudu, saastega seotud rahvatervise- ja keskkonnariskidest ning parema õhukvaliteediga kaasnevast mitmesugusest kasust. ARTIKKEL 46 Ookeanide majandamine 1. P ool ed tugevdavad ookeanide majandamist kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga, et tagada ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud ookeanid, vähendades ookeanidele ja meredele avaldatavat survet ning edendades sinise majanduse kestlikku arengut ja suurendades ookeanidega seotud teadmisi. 2. P ool ed tagavad mere elusressursside kaitse ning säästva majandamise ja kasutamise kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, eelkõige säästva kalapüügi partnerluslepingute ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames. 3. P ool ed säilitavad või võtavad vastu algatused, et võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, sealhulgas rakendades vajaduse korral poliitikat ja meetmeid, millega jäetakse sellisel viisil püütud tooted kaubavoogudest kõrvale. Nad edendavad ning rakendavad ja tagavad, et täidetaks tulemuslikult seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, nagu vaatluskavad, laevaseiresüsteemid, püügilitsentsid ja -load, püügi registreerimine ja aruandlus, ümberlaadimise kontroll, inspektsioonid ja sadamariigi kontroll ning seonduvad nõuetelevastavuse tagamise meetmed, sealhulgas siseriiklike õigusaktide kohased karistused, mille eesmärk on kaitsta kalavarusid ja ära hoida ülepüük. 4. P ool ed lepivad kokku vajalike sammude astumises, et keelata ära teatud vormis kalandussubsiidiumid, mis soodustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki, kaotada subsiidiumid, mis soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, ning keelduda sedalaadi uute subsiidiumide kehtestamisest, tunnistades, et Aafrika arenguriikide ja vähim arenenud riikide asjakohane ja tõhus eri- ja diferentseeritud kohtlemine peaks olema kalandussubsiidiumide teemal WTOs peetavate läbirääkimiste lahutamatu osa. 5. P ool ed vähendavad ookeanidele avaldatavat survet, kaitstes, säilitades ja taastades ranniku- ja mereökosüsteeme, väärtustades mere ja ranniku looduskapitali ning võideldes merereostusega, sealhulgas naftareostuse, merepõhja kahjustamise, mürareostuse ja mereprügi, kaasa arvatud maal ja merel asuvatest allikatest pärit plasti ja mikroplasti vastu. Nad toetavad ja taotlevad laevade tekitatava kasvuhoonegaaside heite vähendamise reguleerimist ning toetavad aktiivselt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni laevanduses kasvuhoonegaaside heite vähendamis t käsitleva esialgse strateegia kiiret rakendamist. Nad laiendavad ookeanide ja ranniku puhastamise operatsioone, pöörates erilist tähelepanu aladele, kuhu keerised on prügi kokku kandnud. 6. P ool ed võtavad ookeanidega seotud meetmeid, mis aitavad kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda. 7. P ool ed töötavad välja meetmed, mis on seotud mere elurikkuse kaitse ja säästva kasutamisega, tuginedes parimale kättesaadavale teaduslikule teabele. 8. P ool ed mõistavad üldist muret mõju pärast, mida avaldab merekeskkonnale ja selle elurikkusele meremaardlate kaevandamine. Nad kasutavad parimaid olemasolevaid teadusandmeid, rakendavad ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, edendavad teadusuuringuid ja jagavad parimaid tavasid merepõhjas leiduvate maavaradega seotud vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, et tagada merekeskkonna ja selle elurikkuse kaitsmiseks ja säilitamiseks keskkonnahoidlik tegevus. ARTIKKEL 47 Maa majandamine ja pinnase seisundi halvenemine 1. P ool ed teevad koostööd, et ära hoida pinnase seisundi halvenemine ning töötada välja terviklikud pikaajalised strateegiad maa kaitsmiseks ja säästvaks majandamiseks. 2. P ool ed edendavad terviklikke lähenemisviise ning võtavad meetmeid mulla kaitsmiseks ja parandamiseks. Nad võitlevad mullaerosiooni ja mulla degradeerumise ning mulla füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste halvenemise vastu. Nad tegelevad põllumajandustegevuse, sealhulgas vesiviljeluse ja loomakasvatuse põhjustatud saastega. Nad tagavad jätkusuutlikud ja võrdsed maaomandiõigused ning maa-, vee- ja metsaressursside säästva majandamise ning loovad maapiirkondades elavatele inimestele kestlikud majanduslikud võimalused. Nad tagavad, et mittepõllumajanduslik maakasutus, sealhulgas ehitustööd, kaevandamine ja jäätmete kõrvaldamine, ei põhjusta erosiooni, reostust ega muud pinnase seisundi halvenemist. 3. P ool ed võtavad meetmeid maakasutuse tulemusliku planeerimise ja taristu jaoks, millega suurendatakse ohtudele vastuvõtlike riikide vastupanuvõimet, edendades samal ajal suutlikkust reageerida katastroofidele. Nad kavandavad ja rakendavad leevendamis- ja taastamismeetmeid, mis põhinevad parimatel tavadel, parimatel teaduslikult põhjendatud teadmistel ning kohalikel teadmistel ja kogemustel pinnase seisundi halvenemisest mõjutatud valdkondades. ARTIKKEL 48 Metsad 1. P ool ed edendavad metsade säästvat majandamist ja metsaressursside säästvat kasutamist. Nad peatavad raadamise ja metsade seisundi halvenemise ning võitlevad ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu. 2. P ool ed toetavad metsamaastike taastamise algatusi, et raadamist ümber pöörata, luua metsareservaate, taastada kahjustatud metsamaastikke, viia vajaduse korral ellu metsastamisprogramme ning piirata metsades toimuva karjatamise aega ja intensiivsust, et metsad saaksid taastuda. 3. P ool ed edendavad põllumajandusliku ja metsandusliku tooraine kestlikke väärtusahelaid, seades esikohale ökosüsteemide kaitsega seotud töökohtade ja muude majanduslike võimaluste loomise. 4. P ool ed toetavad ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava elluviimist, sealhulgas sõlmides ja rakendades vabatahtlikke partnerluslepinguid. Nad suurendavad FLEGTi tegevuskava ning raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitleva Varssavi raamistiku (REDD+) sidusust ja kasulikku koostoimet riigi tasandil. 5. P ool ed suurendavad kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamist metsade kaitsmisse. Nad suurendavad kõikidel tasanditel üldsuse teadlikkust raadamisest ning soodustavad säästvalt majandatud metsadest pärit ressursi- ja energiatõhusate toodete tarbimist. Nad edendavad ja toetavad kohaliku elanikkonna seas toidu valmistamisel alternatiivse ja säästva põletise kasutamist. ARTIKKEL 49 Elusloodus 1. P ool ed toetavad Aafrika peamiste maastike in situ säilitamist, et kaitsta elurikkust, eelkõige piiriüleseid kaitsealasid, mis on elupaigaks olulistele looduslikele liikidele ning mis võimaldavad piisava ühenduse loomade ja taimede rändeks ning liikide levilatel kohaneda kliimamuutustega. Nad tugevdavad ka kaitsealade eest vastutavaid asutusi ning edendavad maakogukondade kaasamist eluslooduse ja metsaalade säästvasse majandamisse. 2. P ool ed võitlevad looduslike liikidega kaubitsemise vastu, toetades poliitika ja õigusaktide väljatöötamist ja nende täitmise tagamist, et muuta selline kaubitsemine raskeks kuriteoks, tugevdades salaküttimisvastaseid meetmeid ja õiguskaitse järelevalvet ning edendades rahvusvahelist koordineerimist looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelise konsortsiumi raames, sealhulgas 3. märtsil 1973 Washingtonis koostatud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni raames ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes raamistikes. Nad suurendavad üldsuse teadlikkust, harides ja mõjutades tarbijaid, hävita va d salaküttimise varusid ning edenda va d kõrgetasemelist diplomaatilist ja selgitustööd. 3. P ool ed toetavad jõupingutusi edendada ulukiliha säästvat tarbimist, arendades samal ajal välja taskukohased alternatiivsed valguallikad ja kestlikud elatusvahendid. ARTIKKEL 50 Vee- ja mageveemajandus 1. P ool ed majandavad oma veevarusid säästvalt, et säilitada kõrge tase nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Nad parandavad veevarude integreeritud majandamist ning rakendavad poliitikameetmeid põhja- ja pinnavee planeerimiseks, kaitsmiseks, majandamiseks, kasutamiseks ja edendamiseks ning vihmavee kogumiseks ja kasutamiseks. Nad kaitsevad ja taastavad veeallikaid ja -ökosüsteeme, hoiavad ära veereostust, koguvad ja käitlevad reovett ning võimaldavad keskkonnahoidlikku linaarengut. Nad optimeerivad veesektori panust, et leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda. 2. P ool ed edendavad koostööd veevarude piiriüleseks majandamiseks, et saavutada magevee säästev kasutamine, hoida ära pinnase seisundi halvenemine ja kõrbestumine, suurendada vastupanuvõimet veega seotud ohtude suhtes, nagu üleujutused, põuad ja reostus, sealhulgas vee kogumise ja hoiustamise süsteemide abil, ning ennetada konfliktide riski . 3. P oole d toetavad veevarude säästvat majandamist ja haldamist kõikidel tasanditel. Nad tugevdavad dialoogi ning edendavad partnerlust avaliku sektori asutuste, erasektori ja kodanikuühiskonna vahel. 4. P ool ed edendavad magevee kalavarude säästvat majandamist ja kasutamist, et säilitada heas seisundis kalavarud ja viia miinimumini kahjulik mõju looduskeskkonnale. Nad võitlevad siseriiklike õigusaktidega vastuolus oleva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Nad suurendavad suutlikkust, edendavad piirkondlikku koostööd ja võtavad vastu meetmed, et parandada magevee kalavarude majandamist ja haldamist riigi ja piirkonna tasandil. Nad võtavad kliimamuutuste leevendamist ja kliimamuutustega kohanemist arvesse mageveekalapüügis ja -vesiviljeluses, edendavad veeökosüsteemide ja nende elurikkuse taastamist ja kaitset ning võitlevad järvi ja jõgesid kahjustava mis tahes vormis reostusega. 2. PEATÜKK KLIIMAMUUTUSED JA LOODUSKATASTROOFID ARTIKKEL 51 Kliimameetmed 1. P ool ed taotlevad eesmärke ja juhinduvad põhimõtetest, mis on sätestatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis. Nad jõustavad ulatuslikke ja kaasavaid siseriiklikke kliimastrateegiaid ja -programme, et kiirendada Pariisi kokkuleppe elluviimist. 2. P ool ed sõnastavad, teatavad ja säilitavad järjestikused kaugeleulatuvad riiklikult kindlaksmääratud panused, vajaduse korral töötavad välja ja viivad ellu kaugeleulatuvad riiklikud kohanemiskavad, töötavad välja pikaajalise nägemuse vähese heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise arengu saavutamisest ning investeerivad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise alasesse suutlikkusse. Nad töötavad välja seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemid, samuti hindamissüsteemid, et jälgida kliimameetmete edenemist. 3. P ool ed kavandavad pikaajalised strateegiad, et vähendada transpordisektoris (maantee-, lennu- ja meretransport) tekitatavat heidet. Nad edendavad arukat linnaliikuvust ning selliste poliitikameetmete ja positiivsete stiimulite rakendamist, millega vähendatakse maa mittesäästvast majandamisest, raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevat heidet. Nad edendavad taastuvenergiat ja energiatõhusust ning julgustavad riike osalema energiasüsteemi ümberkujundamises. Nad loobuvad järk-järgult ebatõhusatest fossiilkütuste toetustest, mis soodustavad raiskavat tarbimist, samuti minimeerivad nad võimalikku kahjulikku mõju oma arengule viisil, millega kaitstakse vaeseid ja mõjutatud kogukondi. Nad tugevdavad rahvusvahelist koostööd kasvuhoonegaaside neeldajate ja reservuaaride kaitsmiseks ning vajaduse korral tõhustamiseks. 4. Pooled edendavad fluorosüsivesinike ulatuslikku järkjärgulist kasutuse vähen damist 16. septembril 1987 Montrealis koostatud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli alusel, tehes koostööd, et toetada nimetatud protokolli Kigali muudatuse ratifitseerimist, ning töötavad selle kiire rakendamise nimel, et saavutada kogu maailmas fluorosüsivesinike tootmise ja tarbimise ulatuslik järkjärguline vähenemine . 5. P ool ed tunnistavad ohtu, mida kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine põhjustavad rahule ja julgeolekule, eelkõige ebakindlates olukordades ja kõige haavatavamates riikides, ning reageerivad sellele ohule. Nad astuvad samme ja teevad koostööd kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamise meetmete tugevdamiseks, et tagada varajase hoiatamise süsteemide abil konfliktide ennetamine, võttes arvesse kliimamuutuste ebasoodsate mõjudega seotud julgeolekuprobleeme ja keskkonnast tulenevaid riskitegureid, ning tugevdada varajase hoiatamise ja varajase tegutsemise vahelist seost kõikides poliitikavaldkondades, sealhulgas riski- ja mõjuhindamise kaudu. 6. P ool t e eesmär k on hoida ära, minimeerida ja käsitleda oma riigisisestes ja rahvusvahelistes jõupingutustes kahju ja kahjustusi, mis on seotud kliimamuutuste ebasoodsate mõjudega, sealhulgas ekstreemsete ilmastikunähtuste ja aeglaselt kujunevate nähtustega, ning tunnistavad selles kontekstis kestliku arengu tähtsat rolli kahju ja kahjustuste riski vähendamisel. 7. P ool ed võtavad meetmeid, et viia rahastamisvood vastavusse vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise arengu suunas liikumisega. 8. P ool t e eesmär k on suurendada poliitikavariantide ja -vahendite ning parimate tavadega seotud teadmisi ja suutlikkust, et suurendada ressursitõhusust loodusvarade ja toodete kogu olelusringi jooksul. Nad teevad koostööd, et suurendada teadus-, tehnilist, inimeste ja institutsioonilist suutlikkust kliimameetmete ning keskkonnajuhtimise ja -seire valdkonnas kõikidel asjakohastel tasanditel, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele riikidele. Nad edendavad kosmosetehnoloogia ja kosmoseteabe süsteemide kasutamist. 9. P ool ed tugevdavad koordineerimist kõikidel valitsemistasanditel, et julgustada kohalikke omavalitsusi võtma ja täitma ning võimaldada neil võtta ja täita kaugeleulatuvaid kliima- ja energiakohustusi. Nad suurendavad haldusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eraettevõtjate vahelist koostoimet ning edendavad erasektori osalemist vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse eesmärgi saavutamises, sealhulgas ühiste teadusuuringute kaudu. Nad edendavad olemasolevaid algatusi, nagu linnapeade kliima- ja energiapakt, ning toetavad nende tegevuskavade elluviimist. ARTIKKEL 52 Põuad ja kõrbestumine 1. P ool ed võitlevad kõrbestumise vastu, parandades maa majandamist, võitlust pinnase seisundi halvenemise vastu ning hallates säästvalt maad ja veevarusid. Nad kiirendavad edusamme 17. juunil 1994 Pariisis koostatud ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni riiklike tegevuskavade, nimetatud konventsioonis pinnase seisundi halvenemise peatamiseks seatud eesmärkide ning muude asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike algatuste, sealhulgas suure rohelise müüri algatuse rakendamisel. 2. P ool ed teevad koostööd, et valmistuda põuast tingitud hädaolukordadeks ja neile reageerida, ning teevad tööd, et suurendada võimet panna vastu keskkonnaseisundi halvenemisele, kõrbestumisele, seonduvatele terviseohtudele ja humanitaarkriisidele, tegeledes haavatavust põhjustavate teguritega. ARTIKKEL 53 Looduskatastroofidele vastupanu võime 1. P ool ed teevad koostööd, et suurendada inimeste, ühiskonna ja taristu võimet panna vastu looduskatastroofidele, võttes arvesse kliimamuutuste mõju. Nad edendavad teabe ja heade tavade vahetamist selle kohta, kuidas rakendatakse ja jälgitakse riiklike ja kohalike terviklike strateegiate kaudu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030. 2. P ool ed edendavad katastroofiohu juhtimist, sealhulgas igakülgset riskihindamist, riskide vähendamise kavade rakendamist kõikidel tasanditel, katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise vahelise seose tugevdamist ning katastroofistatistika ja kahjuandmete kogumist ja kasutamist. Nad toetavad riskiennetus- ja finantskaitsekultuuri väljakujundamist, sealhulgas asjakohaste uuenduslike vahendite abil, nagu riski ülekandmise mehhanismid. 3. P ool ed valmistuvad hädaolukordadeks, mis on põhjustatud ekstreemsetest ilmastikunähtustest ja looduskatastroofidest, nagu üleujutused ja merepinna taseme tõus, rannikualade erosioon ja mudastumine, ja reageerivad neile. Nad teevad koostööd, et hinnata ja leevendada ekstreemsete ilmastikunähtuste ja looduskatastroofide mõju. 4. P ool ed suurendavad piirkondlikku katastroofidele ja hädaolukordadele reageerimise suutlikkust, sealhulgas tugevdavad kodanikukaitse mehhanisme, ning kohalike kogukondade ja asutuste suutlikkust, keskendudes kõige haavatavamatele ja tõrjutud kodumajapidamistele ja rühmadele. 5. P ool ed toetavad kosmosetehnoloogia ja kosmoseteabe süsteemide kasutamist, et parandada ennetus-, valmisoleku-, reageerimis- ja taastumismeetmeid. IV JAOTIS RAHU JA JULGEOLEK ARTIKKEL 54 P ool ed suurendavad koostööd ja koordineerimist piirkonna, piirkondadevahelisel, mandri ja üleilmsel tasandil rahu ja julgeoleku edendamiseks ja säilitamiseks Aafrikas ja Euroopas. Nad toetavad ühiseid jõupingutusi ja mehhanisme, et kindlustada rahu, tõkestada terrorismi ja vägivaldset ekstremismi ja nende vastu võidelda, lahendada organiseeritud kuritegevuse kõikide vormide ja kõikvõimalike julgeolekuohtudega seotud küsimusi ning suurendada meresõidu turvalisust, võttes arvesse kõigi nimetatud probleemide keerukust ja vajadust tegeleda nende algpõhjustega. Nad teevad koostööd, et tagada kogu rahu- ja julgeolekutegevuse kestlik rahastamine. ARTIKKEL 55 Piirkondlik ja mitmepoolne koostöö 1. P ool ed tugevdavad dialoogi ja institutsioonidevahelist koostööd, et lahendada rahu ja julgeolekuga seotud probleeme. Nad suurendavad toetust ALi tegevuskavas aastani 2063 kavandatud Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri tõhusamaks kasutuselevõtuks. Nad soodustavad Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri ning Aafrika juhtimisstruktuuri vahelist koostoimet kooskõlas Aafrika Liidu reformikavaga. 2. P ool ed toetavad Aafrika Liidu, piirkondlike majandusühenduste ja mehhanismide ning muude piirkondliku julgeolekukoostöö kokkulepete raames tehtavaid jõupingutusi, mille eesmärk on saavutada rahumeelsed, kaasavad ja vastupanuvõimelised ühiskonnad. Nad tugevdavad Aafrika Liidu, ELi ja ÜRO koostööd ning vajaduse korral mitmepoolset koostööd muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega. 3. P ool ed suurendavad kõigi meetmete puhul kohalikku omalust , kaasatust, vastupanuvõimet ja kestlikkust, suheldes riiklike asutuste ja kohalike omavalitsuste, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonnaga. ARTIKKEL 56 Konfliktid ja kriisid 1. P ool ed teevad tööd, et tagada Aafrikas kõigi riigisiseste ja riikidevaheliste konfliktide rahumeelne lahendamine. Nad rakendavad konfliktide ja kriiside suhtes terviklikku lähenemisviisi kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega ja rahvusvahelise humanitaarõigusega, süvendades oma strateegilist koostööd ning edendades vahendamise, kriisiohje, stabiliseerimise ja julgeolekusektori reformi kaudu ühistegevust kõigis konfliktitsükli etappides, alates ennetustegevusest ja varajasest hoiatamisest kuni kestva rahuloomeni. 2. P ool ed toetavad algatusi ja mehhanisme, millega ennetatakse konflikte ning välditakse rahu ja julgeoleku ohtu seadmist. Nad võtavad kooskõlastatud meetmeid, et tegeleda konfliktide ja kriiside algpõhjustega, kõrvaldada vägivaldsete konfliktide tekkimise ja võimendumise oht ning suurendada toetust diplomaatilistele algatustele, vahendamispüüdlustele ja mitmepoolsele dialoogile, et lahendada vaidlused ja konfliktid rahumeelsete vahenditega. Selleks toetavad nad mandriülese varajase hoiatamise süsteemi täielikku kasutuselevõttu. 3. P ool ed teevad koostööd kriisiohje ja konfliktide rahumeelse lahendamise valdkonnas, sealhulgas tagavad Aafrika juhitud rahutagamisoperatsioonide, ELi kriisiohjeoperatsioonide ja ÜRO rahuvalveoperatsioonide korraldajate koostöö, kui sellised operatsioonid toimuvad samas piirkonnas. 4. P ool ed teevad koostööd seoses konfliktijärgse stabiliseerumisega, konsolideerivad ja toetavad kriisilahendusprotsesside rakendamist, jälgivad põhiseaduslikke ja valimisprotsesse ning edendavad üleminekuperioodi õigusemõistmist, lepitusprotsesse ja taasintegreerimise meetmeid relvastatud konfliktide ja sõdade ohvrite jaoks. Nad toetavad sõjas laastatud alade taastamist ja ülesehitamist. 5. P ool ed edendavad naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava ning noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava ning tugevdavad rahu ja julgeoleku valdkonnas naiste ja noorte aktiivset rolli varajases hoiatamises, vahendamises, konfliktide lahendamises, rahuloomes ja rahuvalves kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega (eelkõige resolutsioonid 1325 (2000) ja 2250 (2015)) ning Aafrika Liidu ja ELi poliitika ja otsustega. ARTIKKEL 57 Terrorism, vägivaldne äärmuslus ja radikaliseerumine 1. P ool ed tõkestavad terrorismi kõigis selle vormides ja võitlevad selle vastu, kõrvaldades tegureid – sealhulgas edendades usulist sallivust ja religioonidevahelist dialoogi –, mis võivad tekitada vägivaldse äärmusluse ja radikaliseerumise jaoks soodsa keskkonna, ning reageerides probleemidele, mida tekitavad terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vahelised seosed, austades täielikult õigusriiki ja järgides igati rahvusvahelist õigust, kaasa arvatud inimõigustealast õigust, pagulasõigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust. 2. P ool ed tõhustavad koostööd, et võimaldada üksikisikutel ja kogukondadel ära hoida terroriakte, vägivaldset äärmuslust ja radikaliseerumist ning suurendada võimet neile vastu panna. Nad püüavad suhelda kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas noorte, usujuhtide ja kodanikuühiskonnaga, et edendada vastastikust mõistmist, mitmekesisust ja religioonidevahelist dialoogi, määrata kindlaks konkreetsed sekkumised ning võidelda nii veebis kui ka väljaspool veebi toimuva värbamisega, radikaliseerumisega ja terroriaktidele õhutamisega. Nad teevad koostööd, et tõhustada terrorismiohvrite toetamist. 3. P ool ed teevad koostööd, et rakendada kõiki asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, sealhulgas resolutsioone 2396 (2017) ja 2462 (2019), ÜRO Peaassamblee resolutsioone ning rahvusvahelisi konventsioone ja vahendeid, sealhulgas ÜRO ülemaailmset terrorismivastase võitluse strateegiat ja ÜRO tegevuskava vägivaldse äärmusluse ennetamiseks. 4. P ool ed suurendavad jõupingutusi terrorirühmituste ja nende tugivõrgustikega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetamisel, austades täielikult õigusriiki ja rahvusvahelist inimõigustealast õigust. Nad toetavad õiguskaitsealase koostöö algatusi ning suurendavad suutlikkust võidelda terrorismiga inimõigusi austaval viisil , sealhulgas koolitades julgeolekujõude ja suurendades nende professionaalsust. Nad teevad koostööd terrorismi rahastamise tõkestamiseks, tehes kindlaks, avastades, konfiskeerides ja külmutades või arestides kõik vahendid ja muu vara, mida kasutatakse või mis on eraldatud terroriakti toimepanekuks. 5. P ool ed takistavad terroriaktide toimepanijaid ning vägivaldse äärmusluse ja radikaliseerumisega seotud isikuid soetamast massihävitusrelvi. ARTIKKEL 58 Organiseeritud kuritegevus 1. P ool ed võitlevad organiseeritud kuritegevuse kõigi vormidega, eeskätt inim kaubanduse , väike- ja kergrelvade, ebaseaduslike uimastite, ohtlike ainete, kultuuriväärtuste ja looduslike liikidega kaubitsemise ning keskkonnakuritegudega, tõhustades piirikontrolli, kogudes ja jagades teavet ja andmeid, vahetades oskusteavet ning pakkudes üksteisele tehnilist abi. Nad võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooniga ja seda täiendavate protokollidega. 2. P ool ed võitleva d inimkaubanduse vastu kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ning seda täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli normidega. Nad tõkestavad seda, tugevdades õiguskaitse- ja õigusalast koostööd, et võidelda kõigi inimkaubanduse ahelas osalejate karistamatuse vastu, ning vähendades ärakasutamise kõigi vormide taga olevat nõudlust. Pool ed tagavad ohvrite asjakohase kaitse, võttes arvesse, et tegemist on soospetsiifilise kuriteoga, mis on suunatud ebaproportsionaalselt naiste ja tüdrukute vastu, kellega kaubitsetakse peamiselt seksuaalse ärakasutamise eesmärgil. 3. P ool ed võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks, tugevdades õiguskaitse- ja õigusalast koostööd, et uurida seda kuritegu ja seonduvaid kuritegusid ja nende eest vastutusele võtta kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja seda täiendavate protokollidega, sealhulgas maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava protokolliga. 4. P ool ed tugevdavad koostööd, et ära hoida oma finantsasutuste ning määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete kasutamine terrorismi rahastamiseks ja kuritegelikul teel , sealhulgas korruptsiooni teel, saadud tulu pesemiseks ning selle vastu võidelda. Nad vahetavad teavet ja tagavad, et täidetaks asjakohaseid meetmeid võitluseks rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, et tagada rahapesuvastase töökonna soovituste täielik ja tulemuslik rakendamine. Nad toetavad vara tagasivõitmiseks siseriiklike õigusaktide kehtestamist ja asutuste loomist ning kuritegeliku vara konfiskeerimist ja kasutamist üldsuse hüvanguks, laiendades kuritegude toimepanijate ja neile kaasaaitajate kriminaalvastutust ning tagades ebaseaduslike rahavoogude katkestamise, millega jäetakse kurjategijad ilma tulust. 5. P ool ed kehtestavad õigusakte ja töötavad välja algatusi, et võidelda kuritegevusega, sealhulgas linnades toime pandavate kuritegude ja vägivalla vastu. Nad edendavad tulirelvade kontrolli, et ära hoida ja vähendada relvavägivalla kahjulikku mõju ühiskonnale ja inimestele ning luua ohutu keskkond kestliku arengu jaoks. Nad võitlevad vägivalla vastu kõigis selle vormides ja toetavad vägivalla ohvreid. ARTIKKEL 59 Väike- ja kergrelvad 1. P ool ed edendavad relvakaubanduslepingu ning tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli tulemuslikku rakendamist. Nad toetavad tegevuskava, millega viiakse ellu Aafrika Liidu strateegiat väike- ja kergrelvade ebaseadusliku leviku, ringluse ja kaubanduse kontrollimiseks, ning väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevat ÜRO tegevuskava. 2. P ool ed teevad muu hulgas relvavarude parema haldamise, üleliigsete relvade ja üleliigse laskemoona hävitamise, märgistamise, arvepidamise ja jälgimise ning ekspordi- ja impordikontrolli kaudu koostööd, et võidelda väike- ja kergrelvade ebaseadusliku leviku ja kaubandusega, millega toetatakse relvastatud konflikte ja terrorismi ning soodustakse relvastatud kuritegusid, nagu kariloomade vargus ja salaküttimine. ARTIKKEL 60 Küberturvalisus ja küberkuritegevus 1. P ool ed püüavad välja töötada ja kasutusele võtta õigusaktid ja meetmed, et toetada avatud, vaba, turvalist, stabiilset, ligipääsetavat ja rahumeelset IKT keskkonda. Nad teevad tööd, et edendada küberruumis vastutustundlikku käitumist käsitlevate rahvusvaheliselt tunnustatud normide väljatöötamist ja rakendamist ÜRO raames, järgides igati rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi. 2. P ool ed teevad koostööd, et hoida ära küberkuritegevust ja ebaseadusliku veebisisu levitamist ning selle vastu võidelda. Nad vahetavad teavet küberkuritegude uurijate harimise ja koolitamise, küberkuritegude uurimise ja digitaalkriminalistika kohta, tagades samal ajal kõrgetasemelise andmekaitse. Nad edendavad küberturvalisuse kultuuri ning teevad koostööd küberkuritegevuse ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks, tuginedes olemasolevatele rahvusvahelistele normidele ja standarditele, sealhulgas neile, mis on sätestatud Budapesti küberkuritegevuse konventsioonis ning Aafrika Liidu küberturvalisuse ja isikuandmete kaitse konventsioonis. ARTIKKEL 61 Ebaseaduslikud uimastid 1. P ool ed tugevdavad oma uimastipoliitikas tasakaalustatud, tervikliku ja tõenduspõhise lähenemisviisi rakendamist. Nad püüavad ära hoida ebaseaduslike uimastite ja psühhoaktiivsete ainete kasvatamise, tootmise ja nendega kaubitsemise ning selle vastu võidelda, sealhulgas võttes vastu tulemuslikumad uimastitega seotud kuritegude ennetamise meetmed ja õiguskaitsemeetmed kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega. 2. P ool ed suurendavad ja kiirendavad jõupingutusi nõudluse poolel, osalevad ennetus- ja haridusprogrammides ning võtavad uimastite tervise- ja sotsiaalse mõjuga toimetulemiseks vajalikke meetmeid. Nad edendavad dialoogi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, teaduskogukonna ja akadeemiliste ringkondadega, et ebaseaduslike uimastite probleemi tulemuslikult lahendada. ARTIKKEL 62 Meresõidu turvalisus 1. P ool ed korraldavad riigi, piirkonna ja mandri tasandil algatusi, millega antakse panus meresõidu turvalisuse suurenemisse, eelkõige Punasel merel, Aafrika Sarve vetes, India ookeanis ja Guinea lahes. Nad edendavad koostööd Aafrika Liidu, ELi ja ÜRO vahel, samuti piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega, ning suurendavad jõupingutuste vastastikust täiendavust. 2. P ool ed teevad koostööd, et võidelda merel igasuguse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas inim kaubanduse , väike- ja kergrelvade, ebaseaduslike uimastite ja looduslike liikidega kaubitsemise ning rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu. Nad tõkestavad, hoiavad ära ja suruvad maha piraatlust ja relvastatud röövimist merel, sealhulgas nafta- ja gaasivargust, et tagada turvalised ja avatud kaubateed. 3. P ool ed suurendavad mitmepoolseid jõupingutusi, et tulemuslikult reageerida avamerel toimepandud kuritegudele. Nad töötavad välja meetmed, et suurendada rannikuriikide ja piirkondlike organisatsioonide õiguskaitsealast suutlikkust ja omalust , ning edendavad piirkondlikku koordineerimist ja teabevahetust, et vähendada meresõiduohte ja võidelda eri liiki merekuritegudega. 4. P ool ed töötavad välja ja muudavad tõhusamaks piirkondade vahel teabe jagamise mehhanismid, edendavad mereseiret ja teadlikkust olukorrast merel ning suurendavad rannikuriikide rannikuvalveasutuste ja mereväe koostööd. 5. P ool ed edendavad ja austavad avamerevabadust, meresõiduvabadust ning muid rahvusvahelises õiguses sätestatud põhimõtteid, õigusi ja kohustusi, edendades samal ajal ÜRO mereõiguse konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide üldist kohaldamist. ARTIKKEL 63 Õiguskaitsealane koostöö 1. P ool ed tugevdavad õiguskaitsealast dialoogi ja koostööd, sealhulgas Aafrika Liidu asutuste, nagu AFRIPOL, ja ELi asutuste, nagu EUROPOL, strateegilise koostöö kaudu, et hõlbustada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse võrgustike ja terrorivõrgustike tegevuse tõkestamist, avastamist ja uurimist Aafrika piirkonnas ja ELis ning sellise tegevuse eest vastutusele võtmist. 2. P ool ed teevad koostööd otsingu- ja päästevaldkonnas ja muudes hädaolukordades ning julgustavad riike sõlmima selleks kahepoolseid kokkuleppeid. 3. P ool ed tõhustavad integreeritud piirihalduse alast koostööd ning parandavad teabe ja andmete kogumist ja jagamist. 4. P ool ed lepivad kokku, et nad teevad tööd politsei suutlikkuse suurendamiseks, sealhulgas rakendades strateegilisel, operatiiv- ja taktikalisel tasandil sihtotstarbelisi politsei koolitusprogramme, mida on kohandatud Aafrikas valitsevale olukorrale. V JAOTIS INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE ARTIKKEL 64 P ool ed edendavad vastupanuvõimelisi, kestlikke ja kaasavaid ühiskondi, mis tuginevad kõikidel tasanditel aruandekohustuslikele, tõhusatele ja läbipaistvatele asutustele ja otsustusprotsessidele ning kus austatakse, edendatakse ja järgitakse inimõigusi, põhivabadusi, õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid. Nad teevad tööd, et kiirendada edusamme soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Nad tagavad üksikisikutele ja kodanikuühiskonnale avatud ja soodsa keskkonna, kus väljendada oma ootusi ja muresid, avaldada arvamust ja esitada oma seisukoht poliitika, majanduse, ühiskonna ja kultuuriga seotud küsimustes, aidates suurendada usaldust riigiasutuste vastu. ARTIKKEL 65 Inimõigused 1. P ool ed kehtestavad ja rakendavad õigusakte, mis aitavad kaasa inimõiguste kaitsmisele, edendamisele ja järgimisele, olgu tegemist kodaniku-, poliitiliste, varaliste, sotsiaalsete või kultuuriliste õigustega. Nad toetavad inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ning Aafrika juhtimisstruktuuri vahendite ratifitseerimist ja rakendamist ning siseriiklike õigusnormide vastavat kohandamist. 2. P ool ed kohaldavad täielikult põhimõtet, mille kohaselt on keelatud diskrimineerimine mis tahes alusel, sealhulgas s oo , etnili s e või sotsiaal s e päritolu, usutunnistus e või veendumus t e, poliitilis t e või muud e arvamus t e, puu d e, vanus e või muu staatus e alusel , seades esikohale ulatuslike võrdõiguslikkusealaste ja diskrimineerimisvastaste õigusaktide vastuvõtmise. Nad astuvad samme, et võimaldada naistel ja tüdrukutel kasutada täielikult kõiki inimõigusi ning naisi ja tüdrukuid võimestada, sealhulgas edendavad Maputo protokolli allkirjastamist ja ratifitseerimist (kui see on veel tegemata) ning rakendamist. Nad teevad kõik endast oleneva, et suurendada ja kaitsta lapse õigusi, sealhulgas edendades lapse õiguste ja heaolu Aafrika harta allkirjastamist ja ratifitseerimist (kui see on veel tegemata) ning rakendamist. Nad võtavad meetmeid, et edendada inimõiguste täielikku kasutamist vähemuste hulka kuuluvate isikute, puuetega inimeste ja albiinode ning põlisrahvaste seas, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis. 3. P ool ed võitlevad tulemuslikult karistamatuse vastu, et tagada õigusriik ning kohtusüsteemi sõltumatu, erapooletu ja tõhus toimimine. Nad tagavad ohvrite ja üleelanute õiguse piisavale, tulemuslikule ja kiirele heastamisele. 4. P ool ed toetavad Aafrika inimõigustesüsteemi, eelkõige inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni ning Inimõiguste ja Rahvaste Õiguste Aafrika Kohut, Aafrika riikide suunamisel rahvusvahelise inimõigustealase õiguse kohaste kohustuste täitmisel. Nad võtavad vaatluse alla ja säilitavad kõnealuste organite usaldusväärsuse ja sõltumatuse ning tagavad, et kõik Aafrika riigid austavad Inimõiguste ja Rahvaste Õiguste Aafrika Kohtu otsuseid. 5. P ool ed suurendavad kodanikuühiskonna suutlikkust ning kaitsevad riigi, piirkonna ja mandri tasandil tegutsevaid inimõiguste kaitsjaid. Nad teevad koostööd, sealhulgas riiklike inimõiguste asutuste, haridussüsteemide ja meediaga, et suurendada teadlikkust inimõigustest. ARTIKKEL 66 Sooline võrdõiguslikkus 1. P ool ed tagavad kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees, samuti võrdse juurdepääsu õigusemõistmisele ning seadusest tulenevale kaitsele ja saadavatele eelistele. Nad võtavad meetmeid, et tagada võrdne osalemine ja võrdsed võimalused kõigis poliitilise, majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu valdkondades ning seda osalemist ja neid võimalusi parandada ja avardada. Nad tagavad, et soolist perspektiivi võetakse korrakindlalt arvesse kõigis poliitikavaldkondades ja programmides. 2. P ool ed teevad koostööd, et ära hoida ja kaotada mis tahes vormis seksuaal - ja sooline vägivald, diskrimineerimine ja ahistamine ning perevägivald , ning võitlevad inimkaubanduse vastu. Nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et edendada kooskõlastatud püüdlusi teha lõpp lapsega sõlmitud, varajastele ja sundabieludele, naiste suguelundite moonutamisele ja lõiku misele ning muudele kahjulikele tavadele, millega diskrimineeritakse naisi ja tüdrukuid. Nad pakuvad tuge mis tahes vormis vägivalla ohvritele ja selle üleelanutele . Pooled kohustuvad rakendama täielikult, tulemuslikult ja mittediskrimineerivalt 18. detsembril 1979 New Yorgis koostatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli. 3. P ool ed tagavad naiste ja tüdrukute sotsiaalsete õiguste austamise ja edendamise, eelkõige kaotades kõik tõkked kvaliteetse hariduse ja tervis e valdkonnas ning likvideerides soolise ebavõrdsuse. Nad tugevdavad naiste ja tüdrukute majanduslikke õigusi. 4. P ool ed tagavad, et kehtestatud õigusaktides tunnistatakse naiste ja tüdrukute õigust osaleda täielikult kõikides avaliku elu valdkondades ning et nendega luuakse naistele tingimused ja võimalused asuda võrdsetele ametikohtadele, sealhulgas juht ide ja otsusetegijate seas poliitikas . Pool ed tugevdavad naiste rolli ning edendavad nende osalemist kõikidel tasanditel rahu ja julgeoleku ning konfliktide, vägivalla ja äärmusluse ennetamise ja lahendamise valdkonnas. ARTIKKEL 67 Demokraatia 1. P ool ed edendavad universaalseid põhiväärtusi ja demokraatia põhimõtteid. Nad kaitsevad võimude lahusust, edendavad poliitilist pluralismi ning suurendavad demokraatlike protsesside läbipaistvust, neis protsessides osalemist ja usaldust nende protsesside vastu, samuti usaldust poliitiliste juhtide ja rahva vahel, sealhulgas toetades demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika harta ratifitseerimist ja rakendamist. 2. P ool ed kannavad hoolt valimisprotsesside usaldusvääruse eest, tagades kaasavad, läbipaistvad ja ausad valimised, mille puhul peetakse kinni valimistsüklitest ja põhiseaduse sätetest, austades nõuetekohaselt suveräänsust. Nad edendavad rahvusvaheliste ja piirkondlike standardite ja parimate tavade rakendamist valimiste korraldamisel ning tugevdavad sõltumatuid ja erapooletuid valimiskomisjone, tagades kõigile erakondadele ja kandidaatidele võrdsed tingimused. Nad tõhustavad koostööd valimiste vaatlemisel, sealhulgas vajaduse korral selle raames esitatud soovituste täitmisel, ning tugevdavad koostööd Aafrika Liidu ja piirkondlike majandusühendustega. Nad tugevdavad valimistega seotud vaidluste õigeaegse lahendamise riiklikke mehhanisme. 3. P ool ed suurendavad demokraatlikult valitud parlamentide suutlikkust täita oma seadusandlikku, eelarvealast ja järelevalvaja rolli, austades kõigi parlamendiliikmete eesõigusi. 4. P ool ed kehtestavad siseriiklikke õigusnorme, millega tunnistatakse eri valitsemistasandite õigust kasutada oma pädevust kooskõlas delegeeritud volitustega. Nad tugevdavad kohalikke haldusasutusi ja detsentraliseerivad võimu, usaldades selle demokraatlikult valitud kohalike omavalitsuste kätte, nagu on ette nähtud siseriiklikes õigusaktides. 5. P ool ed edendavad kaasavaid ja pluralistlikke ühiskondi. Nad kaotavad kõik ühinemisvabadust, väljendusvabadust ja rahumeelse kogunemise vabadust vähendavad piirangud. Nad säilitavad soodsa keskkonna kodanikuühiskonna osalemiseks selgitustöös ja poliitika kujundamises ja laiendavad seda ning tagavad vaba ja sõltumatu meedia, kandmaks hoolt selle eest, et valitsused on avaliku sektori juhtimisel võimalikult läbipaistvad ja aruandekohustuslikud. P ool ed edendavad edasiviivaid riigi ja kodaniku vahelisi suhteid ning suurendavad teadlikkust demokraatia põhimõtetest ja inimõigustest, sealhulgas haridussüsteemide ja meedia kaudu. ARTIKKEL 68 Õigusriik ja õigusemõistmine 1. P ool ed teevad koostööd õigusriigi konsolideerimisel ja institutsioonide tugevdamisel kõikidel õigusemõistmise tasanditel. Nad toetavad kohtuvõimu sõltumatust ning seavad eesmärgi ks tagada kohtusüsteemi sõltumatu, erapooletu ja tõhus toimimine ning edendada kodanike tegelikku ja võrdset juurdepääsu õigusemõistmisele ja tasuta õigusabile. 2. P oole d hoiavad ära, mõistavad hukka ja kaotavad mis tahes vormis piinamise ning muu riiklike ja valitsusväliste osalejate poolse julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise kõigis olukordades, sealhulgas terrorismi, kriisiohje ja rände kontekstis, toetades 10. detsembril 1984 New Yorgis koostatud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vasta s e konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist. 3. P oole d tagavad, et rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumist ja kuritarvitamist ning rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumist, sealhulgas sõjakuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja genotsiidi, samuti lapssõdurite värbamist ning seksuaal - , soolist ja identiteedist lähtuvat vägivalda uuritakse nõuetekohaselt ning et nende eest vastutavad isikud võetakse nõuetekohaselt vastutusele. Nad tugevdavad siseriiklikke õigusakte ja kohtusüsteeme, sealhulgas teevad tulemuslikku riikidevahelist koostööd ja pakuvad vastastikust õigusabi riikidele, kes soovivad raskeimate rahvusvaheliste kuritegude toimepanijaid riigisiseselt vastutusele võtta. 4. P ool ed hõlbustavad kohtureforme, tagades ajakohastatud, läbipaistvad ja tõhusad kohtusüsteemid ja -menetlused, pakkudes piisavat koolitust ning parandades juurdepääsu õigusaktidele, kohtupraktikale ja muule õigusteabele, ajakohastades kinnipidamissüsteeme ja maksimeerides nende rehabiliteerivat rolli ning võideldes julgeolekujõududepoolse inimõiguste rikkumisega. ARTIKKEL 69 Hea valitsemistava 1. P ool ed toetavad püüdlusi tugevdada head valitsemistava, edendades demokraatlikku kultuuri ja demokraatlikke tavasid, luues ja muutes tugevamaks aruandekohustuslikud, läbipaistvad ja reageerimisvõimelised valitsusasutused kõikidel tasanditel ning suurendades poliitilist pluralismi, läbipaistvust ja sallivust. Nad toetavad Aafrika juhtimisstruktuuri vahendite täielikku rakendamist ning julgustavad Aafrika riike oma juhtimispõhimõtteid tulemuslikult kooskõlastama ja ühtlustama. 2. P ool ed suurendavad kõikidel tasanditel valitsuste suutlikkust osutada kvaliteetseid avalikke teenuseid, tagada tulemuslik, läbipaistev, aruandekohustuslik ja kaasav avalik haldus, edendada õiguskaitseasutuste erapooletust ja tulemuslikkust ning suurendada kodanike osalemist ja juurdepääsu avalikule teabele. 3. P ool ed toetavad digitehnoloogia kasutamist ning kiirendavad kasutajakesksete ja lihtsustatud e-valitsuse lahenduste kasutuselevõttu, et parandada juurdepääsu avalikule teabele ja avalikele teenustele ning nende kättesaadavust ning suurendada läbipaistvust ja aruandekohustuslikkust, hoides samal ajal ära kuritarvitamise ning edendades ja kaitstes inimõigusi ja põhivabadusi. ARTIKKEL 70 Avalik haldus, statistika ja isikuandmed 1. P ool ed suurendavad poliitika kavandamise ja elluviimise suutlikkust, arendavad välja professionaalse ja tõhusa avaliku teenistuse, parandavad seadusandlikke ja juhtimismehhanisme ning suurendavad valitsuste suutlikkust osutada kvaliteetseid avalikke teenuseid. 2. P oole d tagavad avalike teenuste osutamisel erapooletuse, õigluse, nõuetekohase menetluse ja järjepidevuse ning toetavad aruandekohustuslikke, kaasavaid ja läbipaistvaid asutusi tulemuslike ja tõhusate avalike teenuste osutamisel, sealhulgas edendades avaliku teenindamise ja avaliku halduse väärtuste ja põhimõtete Aafrika harta rakendamist. 3. P ool ed toetavad statistiliste andmete ja statistilise teabe koostamist, talletamist, haldamist ja levitamist riigi, piirkonna ja mandri tasandil, sealhulgas edendades Aafrika statistikaharta kui Aafrikas statistika arendamisel kasutatava poliitikaraamistiku rakendamist. Nad töötavad välja töökindlad, turvalised ja kaasavad identifitseerimissüsteemid, et tagada igale kodanikule õiguslikult määratletud identiteet, sealhulgas tugevdavad nad rahvastikuregistri ja olulise statistika süsteemi. 4. Kooskõlas kehtivate mitmepoolsete standardite ning rahvusvaheliste õigusaktide ja tavadega tagavad pool ed, et iga üksikisiku õigus eraelu puutumatusele isikuandmete töötlemisel on korralikult kaitstud. Nad püüavad säilitada tugevad andmekaitsekorrad ja tagada sõltumatute järelevalveasutuste abil nende tulemusliku täitmise. ARTIKKEL 71 Korruptsioon 1. P ool ed kehtestavad ja muudavad tõhusamaks õigusaktid ja muud meetmed ning loovad ja muudavad tugevamaks asutused, et ennetada korruptsiooni kõigis selle vormides, pettust, ettevõtete finantskuritegevust ja seotud kuritegusid avalikus ja erasektoris ning nende vastu võidelda, sealhulgas rakendades ja edendades asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja õigusakte, eelkõige 31. oktoobril 2003 New Yorgis koostatud ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni. Nad võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed, mida on vaja korruptsiooni ennetamiseks ning selleks, et tagada korruptsioonivastaste õigusaktide täitmine, korruptsiooni ja korruptsiooniga seotud kuritegude puhul erapooletu uurimine ja vastutusele võtmine ning tõh usate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamine. Nad võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed, et tulemuslikult kaitsta korruptsioonist ja seotud kuritegudest teatajaid ning selliste kuritegude kohta tunnistusi andvaid isikuid võimaliku kättemaksu eest, kaasa arvatud tööga seotud olukordades, ja hirmutamise eest, sealhulgas kaitsta nende identiteeti. 2. Pool ed võtavad vastu seadusandlikud meetmed, et võimaldada külmutada ja konfiskeerida korruptsiooni ja seotud kuritegudega saadud tulu ja kuriteovahendid või muu vara, mille väärtus vastab sellise tulu ja selliste kuriteovahendite väärtusele. Nad teevad koostööd sellise tulu ja selliste kuriteovahendite sissenõudmisel, et tagastada need nende päritoluriigis seaduslikule omanikule kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga. Nad võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed, et võidelda korrupt iivse tulu rahapesu vastu. 3. P ool ed tagavad avaliku sektori vahendite, sealhulgas sissenõutud ja tagastatud vara haldamisel läbipaistvuse ja aruandekohustuse. Nad edendavad meetmeid, mis toetavad selliseid väärtusi nagu läbipaistvus, usaldusväärsus ja seaduslikkus ning muudavad inimeste suhtumist korruptiivsesse tegevusse. Nad suurendavad haldusasutuste suutlikkust ja oskusteavet võitluses korruptsiooniga. Nad edendavad korruptsioonivastase võitluse valdkonnas eriasutuste loomist. 4. P ool ed teevad koostööd korruptsiooni ja seotud kuritegude uurimisel, sealhulgas juhul, kui need on aset leidnud rahvusvaheliste äritehingute raames. ARTIKKEL 72 Finantsjuhtimine 1. P ool ed edendavad riigi rahanduse usaldusväärset juhtimist, sealhulgas tulemuslikku ja läbipaistvat siseriiklike tulude kasutuselevõttu, eelarve haldamist ja avaliku sektori tulude kasutamist kooskõlas Addis Abeba maksualgatusega. Nad edendavad valitsemissektori võla jätkusuutlikku haldamist ja kestlikke hankesüsteeme ning riiklike järelevalveasutuste toetamist. 2. P oole d parandavad loodusvarade majandamist ja neist saadava tulu haldamist, võimaldades kogukondadel ja ühiskondadel loodusvarade kasutamise toel jõudsalt areneda, sealhulgas tagades kooskõla mäetööstuse läbipaistvuse algatuse ja Kimberley protsessiga. 3. P ool ed võitlevad maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja ebaseaduslike rahavoogude vastu ning tugevdavad vara tagasivõitmist. Nad teevad tööd, et tagada maksusüsteemide tõhusus, tulemuslikkus, kindlus, läbipaistvus ja õiglus. 4. P ool ed võtavad konkreetseid meetmeid, sealhulgas kehtestades õigusakte, ning tugevdavad asjakohaseid asutusi ja mehhanisme, et rakendada hea maksuhaldustava põhimõtteid. VI JAOTIS RÄNNE JA LIIKUVUS ARTIKKEL 73 P ool ed rakendavad terviklikku ja tasakaalustatud rändekäsitust. Nad kinnitavad veel kord oma kindlat kavatsust kaitsta kõigi pagulaste ja rändajate inimõigusi. Nad tegelevad rändega solidaarsuse, tõelise partnerluse ja jagatud vastutuse vaimus ning kooskõlas oma asjaomaste pädevustega, järgides igati rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist inimõigustealast õigust. Nad tunnistavad, et Aafrika ja Euroopa rändealased huvid on omavahel põimunud ning et hästi hallatuna võivad ränne ja liikuvus olla õitsengu, innovatsiooni ja kestliku arengu allikaks. Nad peavad dialoogi ja teevad koostööd kõigis seadusliku ja ebaseadusliku rändega seotud aspektides, sealhulgas võtavad konkreetseid seadusliku rände meetmeid, pidurdavad ebaseaduslikku rännet ja tegelevad selle algpõhjustega, tõkestavad rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja võitlevad selle vastu, võitlevad inimkaubandusega, päästavad elusid ja tagavad kaitse, suurendavad diasporaa kaasamist ja investeeringuid kestlikkusse arengusse, maksimeerivad rahaülekannete mõju, tõhustavad tagasipöördujate tagasisaatmise, tagasivõtmise ja püsiva taasintegreerimise alast koostööd ning pööravad erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele, nagu naised, lapsed ja saatjata alaealised, ning nende erivajadustele. Pool ed lepivad kokku koostöös, et saavutada integreeritud piirihaldus, mis hõlbustab inimeste seaduslikku liikumist üle piiride ja aitab pidurdada ebaseaduslikku rännet. Nad süvendavad koostööd ja dialoogi, tuginedes olemasolevatele algatustele, milleks on eelkõige Valletta ühise tegevuskava järelmeetmed, Rabati ja Hartumi protsess ning ALi ja ELi kahe maailmajao vaheline rände- ja liikuvusalane dialoog. P oole d soodustavad rändega seotud küsimustes Sahara-taguste, Vahemere piirkonna ja Euroopa riikide kolmepoolset koostööd. P ool ed soodustavad dialoogi kõigis rändeküsimustes ning teevad koostööd, et edendada asjakohaseid reageerimisstrateegiaid. ARTIKKEL 74 Seaduslik ränne ja liikuvus 1. P ool ed püüavad suurendada teadmiste ülekannet ja jagamist ning edendavad liikuvuskavu, mis hõlbustavad üliõpilaste, teadlaste, õppejõudude ja asutuste jaoks akadeemilisi vahetusi. 2. P ool ed püüavad lihtsustada külaskäike ärilisel ja investeerimise eesmärgil. 3. Pool t e eesmär k on luua kooskõlas oma asjaomaste pädevustega võimalused töörände ja tööjõu liikuvuse tulemuslikuks haldamiseks, sealhulgas asjakohased sotsiaalkaitsemehhanismid, ning võidelda mis tahes vormis ärakasutamise vastu. 4. P ool ed teevad koostööd, et suurendada kvalifikatsioonide läbipaistvust ja võrreldavust eesmärgiga hõlbustada nende tunnustamist ja nende aktsepteerimist tööturul. 5. P ool ed peavad vajaduse korral dialoogi seaduslikult riigis elavate rändajate pensioniõiguste ülekandmise korra teemal. 6. P ool e d teevad koostööd seadusliku rändega seotud teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, et rändajad saaksid teha teadlikke otsuseid ning et teavitada rändajaid ohutu ja seadusliku rände võimalustest. Samuti teevad nad kättesaadavaks teabe võimaluste kohta muuta asjakohase õiguskorra alusel oma staatust. 7. P ool ed teevad tööd, et rakendada korduvrände ja liikuvuse hõlbustamiseks läbipaistvaid ja mõjusaid nõudeid, mis käsitlevad vastuvõttu ja riigis elamist töötamise, teadustegevuse, õppimise, koolituse saamise või vabatahtlikus teenistuses osalemise eesmärgil. 8. P ool ed lihtsustavad rändajate juurdepääsu perekonna taasühinemise menetlustele, võttes arvesse lapse parimaid huve. 9. P ool ed teevad koostööd, et parandada ja ajakohastada rahvastikuregistrite süsteeme ning anda välja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni koostatud tehnilisel kirjeldusel põhinevaid biomeetrilisi reisidokumente, sealhulgas tehes jõupingutusi võitluseks identiteedipettuse ja dokumentide võltsimise vastu. ARTIKKEL 75 Aafrika-sisene liikuvus 1. P ool ed tunnistavad Aafrika-sisese liikuvuse olulisust ning selle võimalikku märkimisväärset kasulikkust piirkondliku integratsiooni ning vastuvõtvate riikide ja päritoluriikide kestliku arengu seisukohast. 2. P ool ed kohustuvad toetama ka edaspidi Aafrika-sisest koostööd rände haldamisel, võttes arvesse Aafrika Liidu Aafrika rändepoliitika raamistikku. ARTIKKEL 76 Diasporaa, rahaülekanded ja kestlik areng 1. P ool ed edendavad ja toetavad diasporaa kaasamist asjaomase päritoluriigi kestlikku arengusse. Nad teevad koostööd, et edendada ja hõlbustada diasporaa investeeringuid ja ettevõtete rajamist kui vahendit, mille abil elavdada päritoluriikides kohalikku arengut ja ettevõtlust ning kanda üle teadmisi, kogemusi ja tehnoloogiat. 2. P ool t e eesmär k on oluliselt kahandada rahaülekannete tehingukulusid, et need jääksid alla 3 %, eriti väikese ja keskmise sissetulekuga riikide puhul, ning kaotada ülekandekoridorid, kus kulud ületavad 5 %, kooskõlas rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidega, samuti teha koostööd, et suurendada ligipääsu rahaülekandeteenustele, eriti maapiirkondades, edendada finantsalast kaasamist, sealhulgas uuenduslike rahastamisvahendite ja uue tehnoloogia kaudu, ning täiustada õigusraamistikke, et rohkem kaasata ebatraditsioonilisi osalejaid. 3. P ool ed toetavad selliste asutuste tööd, mis aitavad rakendada strateegiaid ja vahendeid, mille abil kasutada diasporaa rahaülekandeid ja investeeringuid kestlikuks arenguks. ARTIKKEL 77 Ebaseaduslik ränne, rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus 1. P ool ed teevad koostööd, et tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega ning töötada välja asjakohased reageerimisviisid. Nad teevad koostööd, et toetada päritoluriike asjakohaste strateegiatega, sealhulgas majanduskasvu ja kestliku arengu edendamise eesmärgil. 2. P ool ed kohustuvad pidurdama ebaseaduslikku rännet, tõhustades koostööd integreeritud piirihalduse, teabe ja andmete kogumise ja jagamise parandamise ning politsei- ja õigusalase koostöö edendamise valdkonnas, eelkõige rändevoogude päritolu- ja transiidiriikides. Nad teevad koostööd, et töötada välja ja asjakohasel juhul säilitada sidevõrgud, mis toetavad mereseiret ja aitavad päästa merel elusid. 3. P ool ed kehtestavad ja rakendavad õigusakte, tugevdavad asutusi ja suurendavad ühiseid jõupingutusi, et võidelda inimkaubandusega, sealhulgas kaitsta ja abistada inimkaubanduse ohvreid, ning tõkestada rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja selle vastu võidelda, kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja seda täiendavate protokollidega, eeskätt maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava protokolliga ning naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolliga. 4. P ool ed teevad koostööd, et jälgida ebaseaduslikke rändeteid, tugevdada riiklikke, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi meetmeid ning suurendada ühiseid jõupingutusi, et lammutada kuritegelikud võrgustikud, mis toimetavad rändajaid ebaseaduslikult üle piiri ja kaubitsevad inimestega. Nad teevad koostööd, et jagada asjakohast teavet ja kriminaalteavet inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise teede ja kuritegelike võrgustike kohta, sealhulgas nende tegutsemisviiside ja finantstehingute kohta, eesmärgiga parandada andmete kogumist ning tugevdada analüüsi- ja levitamisstrateegiaid. Nad tagavad asjakohaste õigusaktide ja meetmete tulemusliku rakendamise ebaseaduslike rändajate ärakasutajate suhtes. Nad suurendavad kuritegude uurimise ja nende toimepanijate vastutusele võtmise alaseid jõupingutusi. 5. Kooskõlas asjakohaste strateegiate ja programmidega toetavad p ool ed ebaseadusliku rändega seotud riskidele keskenduvaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, kasutades kõiki piirkondlikul, riigi ja kohalikul tasandil võimalikke vahendeid. ARTIKKEL 78 Tagasisaatmine, tagasivõtmine ja taasintegreerimine 1. P ool ed kinnitavad veel kord oma õigust saata tagasi ebaseaduslikult riigis viibivad rändajad ning iga Euroopa Liidu liikmesriigi ja AKVRO liikme juriidilist kohustust võtta tingimusteta ja ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesrii kide territooriumil. Sellega seoses teevad pooled tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas koostööd ning tagavad üksikisikute õiguste ja väärikuse täieliku kaitsmise ja austamise, sealhulgas kõikides menetlustes, mis algatatakse ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate tagasisaatmiseks nende päritoluriiki. 2. Iga Euroopa Liidu liikmesriik nõustub iga oma sellise kodaniku tagasisaatmise ja tagasivõtmisega, kes viibib ebaseaduslikult AKVRO liikme territooriumil, kui kõnealune riik seda taotleb, ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll isikute puhul, kellel puudub kehtiv reisidokument. Iga AKVRO liige nõustub iga oma sellise kodaniku tagasisaatmise ja tagasivõtmisega, kes viibib ebaseaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, kui kõnealune liikmesriik seda taotleb, ilma muude lisatoiminguteta kui lõikega 3 ette nähtud kontroll isikute puhul, kellel puudub kehtiv reisidokument. Euroopa Liidu puhul kehtivad käesolevas lõikes sätestatud kohustused üksnes nende isikute suhtes, kellel on Euroopa L iidu liikmesriigi kodakondsus. AKVRO liikmete puhul kehtivad käesolevas lõikes sätestatud kohustused üksnes nende isikute suhtes, keda peetakse asjaomase riigi õigussüsteemi kohaselt asjaomase riigi kodanikuks. 3. Euroopa Liidu liikmesriigid ja AKVRO liikmed reageerivad kiiresti üksteise tagasivõtutaotlustele . Nad te evad kõige asjakohasemaid ja tõhusamaid identifitseerimismenetlusi kasutades kontrolle, et selgitada välja asjaomase isiku kodakondsus ja anda tagasipöördumiseks välja I lisas sätestatud asjakohane reisidokument. I lisas sätestatu ei takista isiku tagasisaatmist tagasivõtu taotluse esitanud ja tagasivõtu taotluse saanud riigi vaheliste muude ametlike või mitteametlike kokkulepete alusel. 4. Olenemata käesoleva lepingu üldosa artikli 101 lõikes 5 sätestatud menetlustest, kui üks pool leiab, et teine pool ei ole kinni pidanud tähtajast, millele on osutatud I lisas kooskõlas rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa 5. peatüki punktiga 5.26, teavitab ta sellest teist poolt . Kui teine pool ei täida jätkuvalt kõnealuseid kohustusi, võib kohustuste mittetäitmisest teavitanud pool võtta pärast seda, kui teavitamisest on möödunud 30 päeva, proportsionaalseid meetmeid. 5. Pooled lepivad kokku, et nad jälgivad kõnealuste kohustuste täitmist korrapärase partnerlusdialoogi raames. ARTIKKEL 79 Kaitse ja varjupaik 1. P ool ed kohustuvad tagama kõrgetasemelise kaitse ja abi põgenikele, kaasa arvatud pagulastele, varjupaigataotlejatele ja riigisisestele põgenikele, järgides igati rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist inimõigustealast õigust ning kui see on kohaldatav, rahvusvahelist pagulasõigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust, muu hulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. 2. P ool ed tunnistavad, et pagulaslaagrid peaksid olema erand ning, kui vähegi võimalik, ajutine meede reageerimisel hädaolukorrale ning et eelistada tuleks pagulaste kestlikku integreerimist. Nad tugevdavad koostööd, et hõlbustada pagulaste kestlikku integreerimist vastuvõtvates kogukondades ja varjupaigariikides. Nad toetavad ÜRO pagulasküsimusega laiahaardelise tegelemise raamistiku rakendamist. 3. P ool ed tagavad kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, et pagulased ja varjupaigataotlejad saavad ohutu juurdepääsuga põhiteenustele kasutada oma inimõigusi. 4. P ool ed kaitsevad alati lapse parimaid huve ning tagavad kõigile lapspagulastele ohutus õpikeskkonnas täieliku juurdepääsu haridussüsteemile. Nad rakendavad laste haavatavusega tegelemisel soo aspekti arvestavat lähenemisviisi ning tagavad, et lapsi ei peeta kurjategijateks ning et nende suhtes ei rakendata laste endi või nende vanemate pagulasseisundi tõttu karistusmeetmeid. ________________ KARIIBI PIIRKONNA PIIRKONDLIK PROTOKOLL I OSA KOOSTÖÖRAAMISTIK 1. PEATÜKK LAAD JA KOHALDAMISALA ARTIKKEL 1 Tõeline partnerlus 1. Käesoleva protokolli kohaldamisel on „ pool ed“ käesoleva lepingu pooled , kelle suhtes käesolev protokoll on siduv vastavalt lepingu üldosa artiklile 6. 2. Kooskõlas käesoleva lepingu üldosa artikliga 6 on poolte vahel ised suhted reguleeritud käesoleva lepingu üldosa sätetega ja käesoleva protokolliga, mis on vastastikku täiendavad ja tugevdavad. 3. P ool ed lepivad kokku, et käesoleva protokolli rakendamisel lähtutakse vastastikusest austusest ja aruandekohustusest, võrdsuse ja jagatud vastutuse põhimõttest, täites üksteist täiendavaid ülesandeid riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil ning kaasates kõik asjaomased sidusrühmad. Samuti rakendavad nad protokolli viisil, mis toetub pool te vahelistele tugevatele poliitilistele, majanduslikele ja kultuurilistele sidemetele ning süvendab neid veelgi. 4. P ool ed toetavad piirkondliku integratsiooni ja koostöö protsesse, suurendavad jõupingutusi mitmepoolsuse ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra toetamiseks ning arendavad ja rakendavad mitmemõõtmelisi ja ühtseid strateegiaid ja meetmeid kestliku arengu kõigi aspektide edendamiseks, võttes arvesse oma poliitikaraamistikke ja asjaomaseid rahvusvahelisi lepinguid. ARTIKKEL 2 Strateegilised prioriteedid 1. P ool ed kinnitavad Kariibi piirkonna piirkondliku partnerluse laiahaardelisust ja terviklikkust ning lepivad kokku, et protokolli strateegilised prioriteedid on muu hulgas järgmised: a) tugevdada omavahelist poliitilist partnerlust, mis tugineb korrapärasele ja tulemuslikule dialoogile ning ühiste huvide edendamisele; b) süvendada majandussuhteid, edendada majanduse ümberkujundamist ja mitmekesistamist ning toetada kaubanduse, investeeringute, erasektori arengu ning kestliku industrialiseerimisega kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja -arengut; c) parandada keskkonnasäästlikkust ja kliimamuutustele vastupanu võimet, majandada loodusvarasid säästvalt ja tugevdada katastroofide ohjamist; d) ehitada üles kaasavaid, rahulikke ja turvalisi ühiskondi, keskendudes eelkõige inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, õigusemõistmise ja juhtimise, sealhulgas finantsjuhtimise edendamisele ning kodanike julgeoleku suurendamisele; e) investeerida inim- ja sotsiaalsesse arengusse, et võidelda vaesuse ja kasvava ebavõrdsusega, hallata rännet, kasutada ära diasporaa teadmisi, ettevõtlusoskusi ja investeeringuid ning tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale. 2. P ool ed pööravad erilist tähelepanu Haitile, mis on Kariibi piirkonnas ainus vähim arenenud riik, et tegeleda riigi struktuursete nõrkustega ja samas aidata kaasa institutsioonide tugevdamisele, valitsemise parandamisele ning vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele. ARTIKKEL 3 Mitmepoolsus ja liitude loomine 1. P ool ed kinnitavad oma kindlat pühendumust mitmepoolsusele. Nad tõhustavad koostööd ning võtavad vajaduse korral ühised seisukohad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ( ÜRO ) raamistikus ning muudes rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ja foorumitel. 2. P ool ed tugevdavad dialoogi ja konsultatsioone, et luua strateegilised liidud ühist huvi pakkuvates üleilmse mõõtmega küsimustes, sealhulgas kliimamuutused, ookeanide majandamine, kestlik areng, inim- ja sotsiaalne areng, inimõigused ning rahu ja julgeolekuga seotud küsimused ning konfliktide ennetamine ja lahendamine. Nad teevad koostööd väikeste arenevate saareriikide haavatavuste vähendamiseks, lähtudes asjakohastest üleilmsetest poliitikaraamistikest. 3. P ool ed kohustuvad peamistele asjakohastele ja kohaldatavatele rahvusvahelistele lepingutele ja konventsioonidele allakirjutama, neid ratifitseerima või nendega ühinema , olenevalt olukorrast, ning neid rakendama. ARTIKKEL 4 Piirkondlik integratsioon ja koostöö 1. P ool ed edendavad Kariibi piirkonnas piirkondlikku integratsiooni ja koostööd kui olulist vahendit rahu ja jõukuse saavutamiseks, kestliku ja vastupidava majanduse ja ühiskonna ülesehitamiseks ning konkurentsivõime suurendamiseks rahvusvahelistel turgudel. Nad toetavad täiendava siseriikliku poliitika ja suutlikkuse kehtestamist ja tugevdamist, et seeläbi aidata suurendada Kariibi piirkonnas stabiilsust, ühtekuuluvust ja jõukust. 2. P ool ed toetavad Kariibi piirkonna üldist tunnustamist rahupiirkonnana. Nad edendavad ka Kariibi mere kestlikku arengut, võttes arvesse selle rolli piirkonnas piirkondlikku integratsiooni ja koostööd soodustava tegurina. 3. P ool ed tõhustavad koostööd piirkondliku integratsiooni organisatsioonide ning riikide ja territooriumidega, kes jagavad samu väärtusi ning soovivad ja suudavad töötada ühiste eesmärkide nimel, ning aitavad kaasa kogu Kariibi piirkonna majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele arengule. Asjakohasel juhul toetavad nad ühist huvi pakkuvates küsimustes piirkondlike lähenemisviiside väljatöötamist, sealhulgas koostöös Kariibi piirkonna ja Ladina-Ameerikaga laiemalt. 2. PEATÜKK OSALEJAD JA PROTSESSID ARTIKKEL 5 Institutsioonilised sätted 1. Käesoleva protokolli ga loodud institutsioonid, kelle koosseis ja ülesanded on määratud kindlaks käesoleva lepingu üldosas, on järgmised: a) Kariibi piirkonna ja ELi ministrite nõukogu; b) Kariibi piirkonna ja ELi ühiskomitee; c) Kariibi piirkonna ja ELi parlamentaarne assamblee. 2. P ool ed võivad otsustada korraldada Kariibi piirkonna ja ELi partnerluse strateegilise poliitilise juhtimise ja järelevalve eesmärgil riigipeade või valitsusjuhtide kohtumisi. ARTIKKEL 6 Ülemeremaad ja -territooriumid ning äärepoolseimad piirkonnad Kariibi piirkonnas 1. P oole d tugevdavad ajalooliselt tihedaid majandus-, kultuuri- ja inimestevahelisi sidemeid Kariibi piirkonna AKVRO liikmete ning ELiga assotsieerunud ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMT d ) ja ELi äärepoolseimate piirkondadega. Pooled soodustavad ÜMTde ja ELi äärepoolseimate piirkondade osalemist piirkondliku integratsiooni ja koostöö protsessides ja asjakohasel juhul piirkondlikes organisatsioonides, eriti järgmistes valdkondades: kaubandus, investeeringud ja majanduskoostöö; erasektori arendamine; energia; ühenduvus ja digitaliseerimine; inim- ja sotsiaalne areng; ning kliimamuutused, keskkonnasäästlikkus, loodusvarade säästev majandamine ja turism. 2. P ool ed lepivad kokku, et Kariibi piirkonnas asuvatele ÜMTdele antakse käesoleva protokolli ga loodud ühis institutsioonides vaatlejaroll. ARTIKKEL 7 Konsulteerimine sidusrühmadega P ool ed loovad mehhanismid konsulteerimiseks ja dialoogiks kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike omavalitsustega, kodanikuühiskonna esindajatega ja erasektoriga, et hoida neid kursis poliitiliste protsessidega ja käesoleva protokolli rakendamisega, neid nõustada ja nendega konsulteerida ning saada neilt sisendeid, ning arendavad neid mehhanisme. Konsultatsioonide ja dialoogi eesmärk on anda sisendeid Kariibi piirkonna ja ELi ministrite nõukogu kohtumistele. ARTIKKEL 8 Rakendamine ja järelevalve 1. P ool ed täidavad oma kohustusi kõige sobivamal tasandil kooskõlas oma poliitikaraamistikega. Nad töötavad välja ja kohaldavad meetmeid käesoleva protokolli rakendamise mõju maksimeerimiseks ja kõigi huvitatud sidusrühmade suuremaks kaasamiseks. 2. P ool ed teevad käesoleva protokolli üle järelevalvet ja vaatavad selle läbi tagamaks, et seda rakendatakse täielikus kooskõlas tõelise partnerluse põhimõtete ja strateegiliste prioriteetidega. Nad võivad protokolli korrapäraselt läbi vaadata ning vastastikusel kokkuleppel laiendada selle kohaldamisala eelkõige uutesse tegevusvaldkondadesse käesoleva lepingu üldosa artiklis 99 sätestatud korras. II OSA PEAMISED KOOSTÖÖVALDKONNAD I JAOTIS KAASAV JA KESTLIK MAJANDUSKASV JA ARENG ARTIKKEL 9 P ool ed edendavad kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja arengut, milleks nad võtavad ette majanduse ümberkujundamise ja mitmekesistamise, majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse suurendamise, piirkondliku integratsiooni ja koostöö edendamise, majandus- ka kaubandussuhete tugevdamise ning kiirema ülemineku täieliku tööhõivega tööturule, kus kõigile jätkub inimväärseid töökohti. Nad teevad koostööd, et makromajanduslikku ja finantsstabiilsust ning ettevõtluskeskkonda parandades suurendada kauba- ja investeeringuvooge, edendada digiüleminekut, erasektori arengut ja industrialiseerimist ning vähese heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelist majandust, tagades, et kõik inimesed saavad kasu seni kasutamata ärivõimalustest. Nad austavad ja kaitsevad inimõigusi ja tööõiguse põhireegleid, sealhulgas sotsiaalse dialoogi kaudu, edendavad keskkonnasäästlikkust ja suurendavad ühist jõukust. Nad lepivad kokku, et keskendutakse peamistele ja arenevatele majandussektoritele, mis avaldavad mitmekordistavat mõju kestlikule majanduskasvule, lisaväärtuse loomisele, töökohtade loomisele ja vaesuse kaotamisele. 1. PEATÜKK ÜLDINE MAJANDUSRAAMISTIK ARTIKKEL 10 Majandusarengut soodustavad tegurid 1. P oole d parandavad makromajanduslikku ja finantsstabiilsust, tugevdavad riigi rahanduse juhtimist ning teevad tööd valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse tagamiseks. Nad toetavad Kariibi piirkonnas piirkondlikku majandusintegratsiooni ja koostööd, et võimaldada riikidel saada kasu tihedamast lõimumisest piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse. Nad ühtlustavad ja lihtsustavad ettevõtluseeskirju ja -protsesse, kehtestavad usaldusväärse konkurentsipoliitika, mis hõlmab avaliku sektori toetuste läbipaistvust, ning tagavad tulemuslikud ja prognoositavad maksusüsteemid, sh piirkondadevahelisel tasandil. 2. P ool ed loovad soodsa õiguskeskkonna, suurendavad avaliku halduse ja kohtusüsteemide tõhusust, parandavad regulatiivsete nõuete reformimisega ärikliimat, laiendavad juurdepääsu rahastamisele ning tagavad maa- ja omandiõiguste ning intellektuaalomandiõiguste kaitse. 3. P ool ed edendavad poliitikameetmeid, millega suurendatakse tööturgude asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust ning toetatakse tööjõu liikuvust, sh piirkondadevahelises mõõtmes. Nad edendavad kvaliteetset haridust ja oskuste täiendamist ning arendavad välja asjakohase tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe. Nad tagavad, et inimkapitali areng on kohandatud tööturgude vajadustele ja võimalustele ning selle toetamisse on kaasatud erasektor. 4. P ool ed toetavad selliste oluliste taristute arengut nagu energia, transport, vesi ja kanalisatsioon ning digitaalne ühenduvus. Nad teevad koostööd tehnoloogilisest arengust ja digimajandusest tulenevate võimaluste ärakasutamiseks, sealhulgas tehisintellekti valdkonnas. 5. P ool ed teevad koostööd, et parandada juurdepääsu rahastamisele, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, sealhulgas reguleeritud pangandus- ja pangandusväliste teenuste kaudu. Nad arendavad ja tugevdavad digitaalseid finantsteenuseid, sealhulgas tõhustades koostööd kokku lepitud rahvusvaheliste standardite rakendamisel ning tagades tõhusad ja usaldusväärsed turud, tarbijakaitse ja parema juurdepääsu mobiilsetele finantsteenustele. 6. Pool ed tegelevad majandustegevusest tuleneva saaste ga kõigis selle vormide s , sealhulgas tööstuse ja ettevõtjate kohustuste selge määratlemise ja määramise kaudu kogu tarneahelas, võttes aluseks laiendatud tootjavastutuse põhimõtte ja põhimõtte „saastaja maksab“. Nad toetavad keskkonnahoidliku majanduskasvu algatusi, ressursikasutuse tõhustamist ning puhaste ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja tööstuslike tootmisprotsesside kasutuselevõtmist. 7. P ool ed arendavad ringmajandust, edendades ressursside säästvat tarbimist ja tootmist, sealhulgas tugevdatud teadusliku ja tehnoloogilise suutlikkuse, standardite, parimate tavade vahetamise ja ebatõhusate fossiilkütuste toetuste ratsionaliseerimise kaudu. 8. P ool ed edendavad geograafiliste tähiste registreerimist ja kaitset ning astuvad samme, et toetada tehnoloogia ja innovatsiooni suuremat kasutamist, et luua suuremat väärtust piirkondlikes ja üleilmsetes väärtusahelates. ARTIKKEL 11 Investeerimine 1. P ool ed kohustuvad edendama avaliku ja erasektori investeeringuid, eriti lisaväärtusega sektorites, millel on suur potentsiaal kestlikuks töökohtade loomiseks ja tugevaks majanduskasvuks. 2. P ool ed ühtlustavad ja tõhustavad investeeringutega seotud eeskirju, menetlusi ja nõudeid. Seda tehes käsitavad nad prioriteetsena mikro-, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Nad toetavad piirkondlike investeerimispoliitikate, -strateegiate ja -vahendite väljatöötamist. 3. P ool ed soodustavad ja hõlbustavad investeeringuid Kariibi piirkonda, tugevdades muu hulgas ettevõtluse hõlbustamise meetmeid. Samuti edendavad nad investeeringuid seeläbi, et suurendavad ärivõimaluste ja investeerimistingimuste ja -korra läbipaistvust, parandavad teabe kättesaadavust ning suurendavad investorite teadlikkust. Nad toetavad majandussuundumuste tehnilise analüüsi ja sellealaste oskuste tugevdamist ning investeeringute riskijuhtimist. 4. P ool ed kasutavad riigi rahandust strateegiliselt, et tugevdada investeerimismehhanisme ja -vahendeid ning kaasata täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid, sealhulgas segarahastamise, tagatiste ja muude uuenduslike rahastamisvahendite kaudu, võttes samas nõuetekohaselt arvesse võla jätkusuutlikkust. ARTIKKEL 12 Erasektori areng ja industrialiseerimine 1. P ool ed toetavad erasektori arengut ja kestlikku industrialiseerimist ning töötavad välja poliitika ettevõtluse, mitmekesistamise ja tootlikkuse suurendamiseks. Lisaks toetavad nad ettevõtete konkurentsivõimet, muu hulgas tugevdades suutlikkust vastata asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, täiustades innovatsioonimeetmeid ja parandades juurdepääsu uuenduslikule rahastamisele. Nad edendavad institutsioonilist suutlikkust aidata kaasa kaubandus- ja majanduspoliitika kujundamisele. 2. P ool ed peavad prioriteetseks naiste ja noorte ettevõtluse arendamist, eelkõige arendades sihipärast ettevõtlustuge ja -koolitust ning juurdepääsu taskukohasele ja usaldusväärsele tehnoloogiale ja rahastamisele. 3. P oole d toetavad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvu ja konkurentsivõimet, edendavad piirkondliku äritegevuse arengut ning hõlbustavad kontakte Kariibi piirkonna ja ELi ettevõtjate vahel. 4. P ool ed pööravad erilist tähelepanu mitteametlikule sektorile ja mitteametliku majandustegevuse muutmisele ametlikuks, sealhulgas sihipäraste äritegevuse arendamise toetuste kaudu. 5. P ool ed soodustavad ja hõlbustavad piirkondlike erasektori kaubandus- ja kutseorganisatsioonide loomist ja tugevdamist muu hulgas suurema tehnilise, teadusuuringute, poliitika edendamise ja institutsioonilise suutlikkuse kaudu. 6. P ool ed edendavad digitaliseerimist ning teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatusi peamistes majandussektorites, sealhulgas soodustades sidemete loomist tööstuse, teadus- ja akadeemiliste asutuste vahel, et kasvatada suure lisaväärtusega toodete mahtu, suurendada konkurentsivõimet ja arendada välja uusi turge. 7. P oole d edendavad sise- ja väliskapitali kaasamise vahendina avaliku ja erasektori partnerlust. 8. P ool ed toetavad ressursikasutuse tõhustamist ning puhtamate ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja tööstuslike tootmisprotsesside kasutuselevõtmist. 9. P ool ed edendavad tööstuse arengut, pidades silmas kestliku majanduskasvu saavutamist. Nad võtavad vastu sihipärase poliitika, mille kaudu hõlbustada tööstuse kasvu ja võimalusi, eelkõige sidemete loomise ja lisaväärtust pakkuva tegevusega. Nad töötavad välja jätkusuutliku riikliku ja piirkondliku tööstuspoliitika ja rakendavad seda, et suurendada erasektori konkurentsivõimet, eelkõige keskmiselt tehnoloogilise ja kõrgtehnoloogilise tootmise ja ekspordi valdkonnas. Nad soodustavad ja hõlbustavad asjakohaste tehnoloogiate väljatöötamist, et edendada majanduse mitmekesistamisega liikumist suure lisaväärtusega tööstustoode te too t misesse. 10. P ool ed toetavad oma valuutade laiemat kasutamist rahvusvahelistes tehingutes. ARTIKKEL 13 Kaubanduskoostöö 1. P ool ed edendavad piirkondliku integratsiooni ja koostöö protsesse Kariibi piirkonnas, sealhulgas kaubanduse tugevama toetamise ja regulatiivse ühtlustamise kaudu, et võimaldada riikidel ja ettevõtjatel saada kasu oma naabritega kauplemisest ning edendada nende integreerimist peamistesse piirkondlikesse ja ülemaailmsetesse väärtusahelatesse. Nad võtavad konkreetseid meetmeid, et toetada nii CARICOMi ühisturu ja ühise majanduspiirkonna kui ka Ida-Kariibi Riikide Organisatsiooni majandusliidu arengut. 2. P ool ed toetavad ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel ise m ajanduspartnerlusleping u (edaspidi „ CARIFORUMi-ELi majanduspartnerlusleping “) rakendamist, et tugevdada selle mõjusust kestliku arengu edendamise vahendina ja tagada selle kaubanduslik tähtsus. Selleks teevad nad koostööd, et tugevdada mehhanisme, menetlusi ja institutsioone eesmärgiga suurendada riiklikku ja piirkondlikku tootmis- ja reguleerimisalast suutlikkust. Samuti teevad nad koostööd, et kehtestada asjakohased toetuspoliitikad kaubavoogude suurendamiseks, sealhulgas tootmise ja ettevõtluse tugevdamise, kvaliteetse taristu, täiustatud digitaalse toetuse raamistike, lisaväärtust loovatesse sektorisse rohkem investeerimise ning tulemusliku e-kaubanduse arendamise kaudu. 3. P ool ed edendavad kaubandust Kariibi piirkonnas laiemalt, sealhulgas ELiga assotsieerunud ÜMTdega ning muude territooriumidega, et edendada kaasavat ja kestlikku arengut. 4. P oole d toetavad WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamist ja hõlbustavad kaubandust, võttes muu hulgas vastu toetusmeetmed mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaubandus- ja finantskulude ning regulatiivse koormuse vähendamiseks. 5. P ool ed kohaldavad uute mitmepoolsete või kahepoolsete kaubanduslepingute puhul asjakohasel juhul uuenduslikku eri- ja diferentseeritud kohtlemist, näiteks tagades, et kaubanduskohustuste paindlikkus kajastab tõendatud rakendussuutlikkuse vajadusi. 2. PEATÜKK ESMATÄHTSAD MAJANDUSSEKTORID ARTIKKEL 14 Teenused 1. P ool ed suurendavad põhiteenuste allsektorite regulatiivset ja tootmisvõimekust, arendades muu hulgas valdkondlikku poliitikat, õigusraamistikke ning riiklikku ja piirkondlikku reguleerimisvõimekust, et teenuseosutajatel oleks võimalik kasutada CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepingu, CARICOMi ühisturu ja ühise majanduspiirkonna, Ida-Kariibi Riikide Organisatsiooni ja muude Kariibi piirkondade vaheliste kokkulepete kohaseid turuvõimalusi. Nad pööravad erilist tähelepanu kutsealase tegevuse valdkonnale, konverentsi-, andmetöötlus-, puhke-, kultuuri- ja loomemajandusele ning spordi-, haridus-, finants-, side-, audiovisuaal-, transpordi-, keskkonna- ja turismiteenustele. 2. P ool ed töötavad välja strateegiad ja asjakohase poliitika, et parandada juurdepääsu kaubanduse rahastamisele ja finantsteenustele. Samuti suurendavad nad suutlikkust koguda, talletada, levitada ja analüüsida teenustekaubanduse andmeid ja statistikat. 3. P ool ed teevad koostööd, et edendada ja tugevdada teenuste rolli kaubanduse konkurentsivõimes ja süvendada väärtusahelaid, edendades muu hulgas innovatsiooni teenustega seotud tootmises ning suurendades teenuste rolli kaupade tootmise sisendina. 4. P ool ed toetavad seda, et suurenda takse piirkondlike kutseorganisatsioonide suutlikkust osaleda vastastikuse tunnustamise lepingute läbirääkimistes ja tulemuslikus edendamises. ARTIKKEL 15 Sinine majandus 1. P ool ed edendavad kestliku ja uuendusliku sinise majanduse arengut Seejuures püüavad nad tasakaalustada majanduskasvu ja inimväärsete töökohtade loomist toiduga ja toitumisalase kindlustatuse suurendamise, paremate elatusvahendite, sotsiaalse võrdsuse ja ookeani ökosüsteemi tugevdamisega, vähendades samal ajal keskkonnariske ja negatiivset ökoloogilist mõju. Nad toetavad ettevaatusprintsiibi ja teaduspõhiste lähenemisviiside rakendamist mere ökosüsteemide ja elurikkuse säilitamiseks ja kaitseks ning loodusvarade säästvaks kasutamiseks. Nad edendavad sise- ja välisinvesteeringuid ning töötavad välja vajaliku õigusraamistiku ja taristu, et toetada sinise majandusega seotud tegevusi. Samuti edendavad nad kahe- ja mitmepoolset koostööd, et toetada kestliku ja uuendusliku sinise majanduse arengut. 2. P ool ed tõhustavad säästvat kalandust, edendades jätkusuutlikke kalanduse väärtusahelaid ning suurendades kohapealset suutlikkust töödelda kalandustooteid ja täita rahvusvaheliste turgude regulatiivseid nõudeid, võttes arvesse käsitööndusliku püügi vajadusi ning tagades kaluritele ja töötajatele ohutud, tervislikud ja inimväärsed töötingimused. 3. P ool ed teevad koostööd, et arendada kestlikku vesiviljelust, sh marikultuuri, rakendades tulemuslikku ruumilist planeerimist, järgides ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ja luues investoritele võrdsemad tingimused, kusjuures nad tagavad samal ajal, et arvesse võetakse kohalike kogukondade muresid. 4. P ool ed kasutavad mere biotehnoloogia võimalusi, toetades muu hulgas teadusuuringuid ning edendades koostööd akadeemiliste ringkondade, ettevõtjate ja poliitikakujundajate vahel, edendades tehnoloogiasiiret ja vähendades tehnilisi kitsaskohti, et hõlbustada investorite juurdepääsu, vältides samal ajal ohte merekeskkonnale. ARTIKKEL 16 Põllumajandus 1. P ool ed teevad koostööd, et suurendada ja mitmekesistada säästvat põllumajanduslikku tootmist ja tootlikkust eesmärgiga suurendada toiduga kindlustatust ja parandada toitumist, parandada elatusvahendeid, luua inimväärseid töökohti ja suurendada sissetulekuid, võimaldades ligipääsu piirkondlikele ja rahvusvahelistele turgudele. Nad tugevdavad kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisi põllumajandustavasid, eriti väikepõllumajandustootjates, edendavad säästvat majandamist ning loodusvarade ja ökosüsteemi teenuste tõhusat kasutamist ning kaotavad stiimulid, mis tekitavad jätkusuutmatut tootmist. 2. P ool ed tugevdavad riiklikke ja piirkondlikke teadusuuringuid, koolitust, teadust ja innovatsiooni aruka põllumajanduse valdkonnas. 3. P ool ed soodustavad investeerimist põllumajanduslikku toidutööstusesse ja arendavad seda sektorit ning kehtestavad eeskirjad, millega toetada sektoris suuremaid investeeringuid. Nad teevad koostööd, et parandada tootjate, töötlejate ja eksportijate võimalusi pääseda ligi turgudele ning luua suuremat väärtust kohalikes, piirkondlikes ja üleilmsetes väärtusahelates, edendades muu hulgas tehnoloogia ja innovatsiooni suuremat kasutamist, tugevdades suutlikkust täita mittetariifsete tõkete, eelkõige tehniliste kaubandustõkete nõudeid ning sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, ning edendades õiglase kaubanduse ja mahepõllumajanduskavu, et luua põllumajandustoodete töötlemisel lisaväärtust. 4. P ool ed tagavad naistele võrdsed maaga seotud õigused ja pärimisõigused, suurendavad nende juurdepääsu rahastamisele ja turgudele ning tugiteenustele ja põllumajandusalasele nõustamisele. Samuti toetavad nad noorte ettevõtlust, sealhulgas sihtotstarbeliste nõustamisteenuste, tehnoloogia ja rahastamise kaudu. ARTIKKEL 17 Mäetööstus 1. P ool ed edendavad õiglast ja mittediskrimineerivat juurdepääsu mineraalide ja toorainete säästvale kaevandamisele ning nendega kauplemisele, austades täielikult riikide suveräänsust oma loodusvarade kasutamisel ning kaitstes mõjutatud kogukondade õigusi. Nad edendavad ressursside õiglast jagamist ning võitlevad maavarade ebaseadusliku kasutamise vastu, kasutades riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi õiguslikke vahendeid. 2. P ool ed edendavad mäetööstuses läbipaistvust, aruandekohustust ja vastutustundlikku juhtimist kooskõlas mäetööstuse läbipaistvuse algatusega ning muude asjakohaste piirkondlike ja rahvusvaheliste kohustustega. 3. P ool ed edendavad kogu väärtusahelas ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku ärikäitumist, sealhulgas töötades vajaduse korral välja asjakohased õigusaktid ja neid rakendades, võttes arvesse kohaldavaid rahvusvahelisi standardeid. ARTIKKEL 18 Säästev energia 1. P oole d teevad koostööd, et tugevdada energiajulgeolekut, tagada kõigile, sealhulgas kõige haavatavamatele tarbijatele ja peamistele majandussektoritele, juurdepääs säästvale energiale ning suurendada energiataristu vastupanuvõimet, et parandada puhta energia kättesaadavust, vastupidavust ja taskukohasust. 2. P ool ed hõlbustavad avatud, läbipaistvaid ja toimivaid energiaturge, mis edendavad kaasavaid ja jätkusuutlikke investeeringuid, eelkõige taastuvenergia tootmise ja koostootmise, edastamise ja jaotamise ning energiatõhususe valdkonnas. Nad teevad kõnealuses sektoris ettevõtluse edendamiseks koostööd. 3. P ool ed teevad koostööd, et suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse, pöörates tähelepanu asjakohaste riiklike ja piirkondlike energiaalgatuste ning toetavate ja kvaliteetsete taristusüsteemide väljatöötamisele ja rakendamisele. 4. P oole d edendavad energiatõhusust ja energiasäästu kõikides energiaahela etappides tootmisest tarbimiseni. 5. P ool ed teevad koostööd toimivate energiaühenduste loomiseks ja tugevdamiseks ning edendavad Kariibi piirkonna energiasüsteemi ümberkujundamist puhaste, mitmekesiste, kulutõhusate ja säästvate energiatehnoloogiate, sealhulgas taastuvate ja vähese heitega energiatehnoloogiate väljatöötamise ja kasutamise kaudu, toetavad tehnoloogiasiiret ning arendavad inim- ja tehnilist suutlikkust ning teadusuuringuid ja innovatsiooni. ARTIKKEL 19 Ühendatus 1. P ool ed tugevdavad kestlikku, ulatuslikku ja eeskirjadel põhinevat piirkondadevahelist ühendatust. Nad teevad koostööd transpordiühenduste, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning digitaalse taristu parandamiseks vastupidaval ja kestlikul viisil. Nad kasutavad ära majanduslikke võimalusi, tugevdades muu hulgas peamiste osalejate tehnilist ja inimsuutlikkust. 2. P ool ed teevad koostööd kvaliteetse ja kestliku transpordi ja sellega seotud taristusüsteemide arendamiseks, millega nad hõlbustavad ja parandavad isikute , sealhulgas piiratud liikumisvõimega isikute ja kaupade liikumist. Nende eesmärk on tagada parem juurdepääs maa- ja linnapiirkondade, õhu-, mere-, sisevee-, raudtee- ja maanteetranspordi rajatistele, sealhulgas piirkondadevahelise koostöö arendamise ja edendamise kaudu Kariibi piirkonnas tervikuna. 3. P ool ed soodustavad investeerimist ja parandavad transpordisektori üldist juhtimist, sealhulgas läbilaskevõime piirangute kõrvaldamise kaudu ning töötades välja ja võttes kasutusele tõhusad eeskirjad, mis võimaldavad ausat konkurentsi nii ühe transpordiliigi piires kui ka transpordiliikide vahel. 4. P ool ed suurendavad kõigi juurdepääsu avatud, taskukohasele ja turvalisele IKT - le , sealhulgas toetades sihtotstarbelisi investeeringuid. Nad töötavad välja vajalikud õigusraamistikud ning loovad reguleerivad asutused, et anda teenuseosutajatele tegevuslube, edendada konkurentsi, tagada tarbijate õiglane kohtlemine ning toetada andmete ja tarbijate kaitset. 5. P ool ed tõhustavad kõigi jaoks juurdepääsu avatud, taskukohasele, turvalisele ja usaldusväärsele lairibaühendusele ning arendavad digitaalset taristut, sealhulgas paremate veealuste kaablite ja muude tänapäevaste ülekandetehnoloogiate abil. Nad töötavad välja poliitika- ja õigusraamistikud, et hõlbustada teenuseosutajatele tegevuslubade andmist, edendada konkurentsi, tagada tarbijate õiglane kohtlemine ja kaitse ning teabevahetuse konfidentsiaalsus ja isikute õigused isikuandmete töötlemisel. 6. P ool ed edendavad piirkondlikku digimajandust, et luua inimväärseid töökohti ja hoogustada majandusarengut, luues toetava õigusraamistiku, et kaasata digitaalset ettevõtlust, mobiliseerida investeeringuid ja kiirendada digitaliseerimist erasektoris. Nad teevad koostööd, et kõrvaldada tarbetud tõkked, töötada välja kaubandus t toetavad e-turvalisuse ja e-allkirja platvormid, soodustada uute toodete turuletulekut, edendada asjakohaste rahvusvaheliste standardite väljatöötamist ja kasutamist, avatud andmeid ning tarbijate ja isikuandmete kaitset. ARTIKKEL 20 Turism 1. P ool ed teevad koostööd, et edendada turismi tasakaalustatud ja kestlikku arengut, millega toetada kaasavat majandusarengut. Nad tagavad keskkonna-, kultuuriliste ja sotsiaalsete kaalutluste, samuti elurikkuse ja muude loodusvarade säästva kasutamise ja kaitse vajaduste arvessevõtmise turismipoliitika planeerimisel ja turismi arendamisel. 2. P ool ed soodustavad investeerimist, et edendada ja arendada turismitooteid ja -teenuseid ning luua seeläbi inimväärseid töökohti, sõlmides uuenduslikke partnerlusi peamiste ettevõtjatega, investeerides inimkapitali arendamisse ja turundusse ning hõlbustades ettevõtjatevahelisi kontakte, et suurendada konkurentsivõimet ja parandada teenusestandardeid. Selle ga seoses pööravad p ool ed erilist tähelepanu mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. 3. P ool ed tugevdavad sidemeid turismisektori ja muude asjaomaste majandussektorite, eelkõige põllumajanduse, töötleva tööstuse, sinise majanduse ja transpordi vahel. Nad kaasavad investeeringuid säästvasse energiasse, põhitaristusse ja -teenustesse, digitehnoloogiasse, statistikasse ja inimarengusse, et suurendada turismitööstuse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. 4. P ool ed astuvad samme, et turismiga kaasneks võimalikult suur sotsiaal-majanduslik kasu. Nad aitavad kaasa kultuuripärandi ja loodusvarade säilitamisele ja edendamisele ning toetavad kõiki uuenduslikke turismivorme, austades samal ajal põlisrahvaste (nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis) ja kohalike kogukondade puutumatust ning maksimeerides nende osalust turismi arendamise protsessis. ARTIKKEL 21 Teadusuuringud, innovatsioon ja tehnoloogia 1. Pool ed teevad koostööd teaduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas, et toetada majanduse mitmekesistamist, edendada sotsiaalset ja majandusarengut, parandada piirkondlikku konkurentsivõimet ning hõlbustada kaasava digimajanduse väljakujunemist. Nad arendavad teadusvõrgustike, andmetöötluse ja teadusandmete taristu ja teenuste vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet ning edendavad sellist arengut piirkondlikus kontekstis. 2. P ool ed edendavad teadussuutlikkuse, -taristu ja -rajatiste, teaduspublikatsioonide ja teadusandmete arendamist. Nad edendavad ja toetavad õppejõudude ja teadlaste uuenduslikke koolitus- ja liikuvuskavu. Nad suurendavad kõrgharidusasutuste suutlikkust tulemuslikuks koostööks teadusuuringute ning teadus- ja tehnoloogiainnovatsiooni valdkonnas, sealhulgas juurdepääsuga akadeemiliste vahetuste kavadele. Samuti hõlbustavad nad koostööd riigiasutuste, akadeemiliste asutuste ja ettevõtjate vahel. Nad edendavad avatud andmeid ja innovatsiooni, et soodustada majandusarengut ja saavutada vastastikust kasu toov teaduse tipptase. 3. P ool ed toetavad teadmistepõhise majanduse ja kaasava digitaalühiskonna arengut. Nad edendavad põlisteadmiste ja elurikkuse säilimist ja kasutamist ning muude loodusvarade säästvat majandamist ning tehnoloogia- ja oskusteabe siiret. 4. P ool ed teevad koostööd kosmose tsiviilotstarbel kasutamisel ühist huvi pakkuvates küsimustes sellistes valdkondades nagu kosmoseuuringud, ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide rakendused ja teenused, satelliidipõhiste tugisüsteemide arendamine, Maa seire ja geoteadus, eriti seoses varajase hoiatamise ja seire süsteemide kasutamise ga . ARTIKKEL 22 Kultuuri- ja loomemajandus 1. P oole d arendavad kultuuri ja loomemajandust kui valdkondi, millel on tähtis roll kestlikus sotsiaalses ja majandusarengus ning inimväärsete töökohtade loomisel. Nad võtavad muu hulgas meetmeid loomemajanduse arengu ning kunstisündmuste ja -loomingu ja digitaliseerimise toetamiseks. Nad vahetavad kultuuriarengu ja -ettevõtluse edendamise parimaid tavasid. 2. P ool ed edendavad kestlikku arengut tugevdatud kultuurivahetuse, ühise kultuuritoodangu, ühiste kultuuri- ja loomealgatuste edendamise ning kultuuri- ja loometöötajate ja haridusspetsialistide liikuvuse suurendamise kaudu. Nad toetavad kunstiteoste ringlust, järgides täielikult kehtivaid rahvusvahelisi konventsioone. 3. P ool ed toetavad kultuuridevahelist dialoogi ELi ja Kariibi piirkonna noorte, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja üksikisikute vahel. ARTIKKEL 23 Tootmine 1. P oole d teevad koostööd kestliku tootmise edendamiseks eesmärgiga suurendada lisaväärtust, eelkõige kõrgtehnoloogiliste toodete eksportimisel, soodustada tootmise mitmekesistamist ja maksimeerida kestliku tootmise potentsiaali seoste loomisel väärtusahelas tagapool olevate peamiste majandussektoritega, nagu põllumajandus, sinine majandus, mäetööstus ja teenused. 2. P ool ed töötavad välja poliitika, et meelitada töötlevasse tööstusesse rohkem riigisiseseid ja välismaiseid otseinvesteeringuid. Nad edendavad äritegevuse soodustamist, et suurendada vastastikust koostööd, süvendada kaubanduspartnerlust ning arendada tööstuskeskusi, ökosüsteeme ja võrgustikke. 3. P ool ed teevad koostööd, et töötada välja meetmed töötleva tööstuse konkurentsivõime parandamiseks, milleks nad suurendavad tootmisvõimsust ja kõrvaldavad sellised piirangud nagu oskustööliste nappus, logistika ja taristu puudus ning piiratud juurdepääs rahastamisele ja turuanalüüsile. Nad toetavad teadusuuringuid ja innovatsiooni, edendavad peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist ning tugevdavad sidemeid tööstusharude ning teadus- ja akadeemiliste asutuste vahel. 4. P ool ed toetavad tööstuskaupadega kauplemise suurendamist, muu hulgas parandades sidemeid eksporditurgudega, tugevdades kaubanduses regulatiivset suutlikkust, hõlbustades kaubandust ning tugevdades suutlikkust vastata asjakohastele rahvusvahelistele töö- ja keskkonnaalastele standarditele. ARTIKKEL 24 Rahvusvahelised äri- ja finantsteenused P ool ed teevad tööd reeglitel põhineva rahvusvaheliste äri- ja finantsteenuste sektori arendamise nimel Kariibi piirkonnas muu hulgas seeläbi, et nad toetavad sihipärast koostööd Kariibi piirkonna õigusraamistike tugevdamiseks, et need vastaksid rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele, töötavad välja asjakohase valdkondliku poliitika, parandavad oskuste arendamist ning suurendavad tehnoloogia kasutamist ja digitaliseerimist. Pool ed annavad endast parima, et tagada rahvusvaheliste äri- ja finantsteenuste sektori reguleerimise ja järelevalve rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite rakendamine ja täitmise tagamine oma territooriumil. II JAOTIS KESKKONNASÄÄSTLIKKUS, KLIIMAMUUTUSED JA LOODUSVARADE SÄÄSTEV MAJANDAMINE ARTIKKEL 25 P ool ed tunnistavad mõjutatud riikidele avalduvat eksistentsiaalset ohtu ja mõju elatusvahenditele, mis tuleneb kliima- ja keskkonnasäästlikkuse probleemide pikaajalisest olemusest. Nad võtavad kaugeleulatuvaid meetmeid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, keskkonna kvaliteedi kaitsmiseks ja parandamiseks ning loodusvarade säästvaks kasutamiseks ja majandamiseks, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste le ja pöörata ümber keskkonnaseisundi halvenemine. Nad võtavad vastu konkreetsed meetmed elurikkuse vähenemise peatamiseks, ökosüsteemide säilitamiseks ja taastamiseks, ookeanide majandamise edendamiseks, raadamise ümberpööramiseks ning looduskatastroofide ja antropogeensete ohtude vältimiseks ja neile reageerimiseks, sealhulgas vajaduse korral kliimameetmete rahastamise, tehnoloogiasiirde edendamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu. Nad investeerivad keskkonnahoidlikku majanduskasvu, edendavad ringmajandust ning toetavad üleminekut kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja vähese heitega arengule, tagades, et majanduskasv täiendab igati keskkonnasäästlikkust. Nad teevad koostööd ka laiema Kariibi piirkonna tasandil ning edendavad lõunariikide ja kolmepoolset koostööd. ARTIKKEL 26 Kliimameetmed 1. P ool ed töötavad välja ulatuslikud ja kaasavad riiklikud kliimaprogrammid ja -strateegiad, rakendavad konkreetseid meetmeid, et kiirendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Pariisi kokkuleppe täielikku rakendamist ning võtta kliimamuutuste valdkonnas jätkuvalt mitmepoolseid meetmeid. 2. P ool ed edendavad kliimamuutuste poliitika ning leevendamis- ja kohanemismeetmete integreerimist riiklikesse ja piirkondlikesse strateegiatesse ning kavadesse ja poliitilistesse dialoogidesse. Nad teevad koostööd kohanemismeetmete edendamiseks, sealhulgas kliimamuutuste ebasoodsate mõjudega seotud kahju ja kahjustuste ärahoidmiseks, minimeerimiseks ja parandamiseks. Nad töötavad välja seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemid, samuti hindamissüsteemid, et jälgida kliimameetmete edenemist. 3. P ool ed teevad koostööd, et valmistada ette ja ajakohastada järjest kaugeleulatuvamaid riiklikult kindlaksmääratud panuseid ning nendest teavitada , rakendada riiklikke ja piirkondlikke leevendusmeetmeid, mida on vaja selliste panuste eesmärkide saavutamiseks, ning töötada välja pikaajalised strateegiad vähese CO 2 -heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise arengu saavutamiseks. 4. P ool ed töötavad välja ja rakendavad riiklikke kohanemiskavasid ning riiklikke ja piirkondlikke strateegiaid. Nad integreerivad kohanemismeetmed kõikidesse peamistesse haavatavatesse sektoritesse, sealhulgas taristusse, ning töötavad välja tulemusliku juhtimissüsteemi, et rakendada kohanemismeetmeid ning hõlbustada kliimamuutustega seotud teadmiste ja heade tavade vahetamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil. 5. P oole d võtavad meetmeid, et vähendada kooskõlas oma rahvusvaheliste (sealhulgas Pariisi kokkuleppest tulenevate) kohustuste ja lubadustega kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muu hulgas heidet lennundusest ja laevandusest. 6. Võttes arvesse kliimamuutustega kaasnevaid ohte rahule ja julgeolekule ning inimeste ja kogukondade heaolule, teevad pooled koostööd, et tugevdada kohanemis- ja leevendamismeetmeid ja edendada vastupanuvõime suurendamise meetmeid, et vähendada haavatavust. 7. Pooled edendavad 16. septembril 1987 Montrealis koostatud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli alusel fluorosüsivesinike tootmise ja tarbimise järkjärgulis t lõpetamis t , tehes koostööd, et toetada nimetatud protokolli Kigali muudatuse ratifitseerimist, ning tagades selle kiire rakendamise. 8. Pooled ratsionaliseerivad ja loobuvad järk-järgult ebatõhusatest fossiilkütuste toetustest, mis soodustavad raiskavat tarbimist, samuti minimeerivad nad võimalikku kahjulikku mõju viisil, millega kaitstakse vaeseid ja haavatavaid kogukondi. Nad edendavad taastuvatele ja puhtamatele energiaallikatele üleminekut kooskõlas riiklikult kindlaksmääratud panuste kohaste meetmetega. 9. Pooled teevad koostööd, et edendada vähese CO 2 -heitega majandust ja vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes, tugevdades keskkonnahoidlikku majanduskasvu peamistes ja arenevates majandussektorites, sealhulgas ökoinnovatsiooni rakendamise, tehnoloogiasiirde edendamise, standardite väljatöötamise ja parimate tavade vahetamise kaudu. 10. Pooled töötavad välja uuenduslikke rahastamisvahendeid ja viivad rahavood vastavusse vähese CO 2 -heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise arenguga, keskendudes selliste kaasavate kliimameetmete rahastamisele, millega kaitsta neid, kes on kõige vaesemad ja kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes kõige haavatavamad. Nad edendavad kliimameetmeid toetavaid majanduspoliitilisi vahendeid, vajaduse korral näiteks CO 2 -heite maksustamist, turupõhiseid vahendeid ja süsinikdioksiidimaksu. 11. Pooled tugevdavad koordineerimist kõikidel valitsemistasanditel, et viia ellu kaugeleulatuvaid kliima- ja energiakohustusi. Nad julgustavad kohalikke omavalitsusi ja võimestavad neid ning toetavad selliseid algatusi nagu linnapeade kliima- ja energiapakt ning taastuvenergiale ülemineku kiirendamine väikestes arenevates saareriikides. 12. Pooled teevad koostööd, et tugevdada inimeste ja institutsioonide tasandil oma teaduslikku ja tehnilist suutlikkust, suutlikkust kliimameetmete ning keskkonnajuhtimise ja -seire valdkonnas, sealhulgas kosmosetehnoloogiate ja infosüsteemide kasutamise ning ulatuslike kliimateenuste osutamise kaudu, eelkõige haavatavatele sidusrühmadele. ARTIKKEL 27 Elurikkus, ökosüsteemid ja loodusvarad 1. P oole d toetavad ökosüsteemide kaitset, säästvat kasutamist ja taastamist, muu hulgas eesmärgiga parandada põlisrahvaste (nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis) ja kohalike kogukondade elatusvahendeid, pakkuda paremaid ökosüsteemiteenuseid ja võimaldada nende riikide kestlikku arengut. Nad kaitsevad, taastavad ja suurendavad elurikkust ning võtavad meetmeid bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja 29. oktoobril 2010 Nagoyas koostatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli kiiremaks rakendamiseks. Nad teevad koostööd mitmepoolsetel läbirääkimistel loodusvarade, ökosüsteemide ja elurikkuse säilitamise üle. Nad mõistavad, et Kariibi meri hõlmab haavatavaid ökosüsteeme ja unikaalset elurikkust, ning teevad seetõttu nende kaitse toetuseks koostööd. Nad võtavad meetmeid, et vältida või vähendada invasiivsete võõrliikide mõju kohalikele liikidele ja ökosüsteemidele ning inimeste elatusvahenditele. 2. P ool ed edendavad säästvaid integreeritud veemajandamissüsteeme, säilitavad ja kaitsevad veeallikaid ja ökosüsteeme, koguvad ja käitlevad reovett, võitlevad pinnase seisundi halvenemise ning vee- ja põhjaveevarude reostusega ning lahendavad kogumis- ja reservuaarisüsteemide abil veevarustuse ebakindluse probleeme. 3. P ool ed teevad koostööd muldade säästvaks majandamiseks ja kaitsmiseks, et säilitada nende kriitiline roll muu hulgas põllumajanduses, elamuehituses ja taristus, samuti kliimamuutuste leevendamisel ja nende mõjudega kohanemisel ning vihmavee looduslike reservuaarina. 4. P ool ed kaitsevad elusloodust ja võitlevad looduslike liikidega kaubitsemise vastu, toetades looduslike liikidega kaubitsemise raskeks kuriteoks muutmise eesmärgil poliitika ja õigusaktide väljatöötamist ning nende täitmise tagamist. Nad tugevdavad salaküttimisvastaseid meetmeid ja õiguskaitse järelevalvet ning edendavad rahvusvahelist koordineerimist, sealhulgas looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvaheline konsortsiumi, 3. märtsil 1973 Washingtonis koostatud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni ning muude asjakohaste rahvusvahelistes raamistike kontekstis. Nad astuvad samme, et suurendada üldsuse teadlikkust, harida ja mõjutada tarbijaid, hävitada looduslike liikide ja neist saadud toodetega kaubitsemine varusid, suurendada kohalike kogukondade rolli ning edendada looduslike liikide kaitse vajaduse tutvustamiseks kõrgetasemelist diplomaatilist ja selgitustööd. 5. P ool ed teevad tööd vajalike õigusraamistike ja täit mise tagamise mehhanismide loomise ja ajakohastamise nimel, et parandada kõikide jäätmete ja ohtlike ainete käitlemist. Nad teevad koostööd, et ära hoida või minimeerida jäätmete teket tekkekohas ning muu hulgas tõhusate kogumissüsteemide kaudu parandada toodete taaskasutatavust, ringlussevõetavust ja ressursitõhusust ning tulemuslikku ringlussevõttu, et kohandada tootmist ja tarbimist ringmajanduse saavutamiseks. Nad võtavad meetmeid, et vältida või minimeerida ohtlikke aineid materjalitsüklites ning käidelda toodetes leiduvaid kemikaale kogu nende olelusringi jooksul. Nad teevad koostööd, et tõhustada ohtlike ainete ja tuumasaasteainete nõuetekohast haldamist ning lõpetada selliste ainete ja saasteainete ebaseaduslik riikidevaheline vedu Kariibi mere kaudu. 6. P ool ed tegelevad saastega kõikides selle vormides ja suurendavad teadlikkust, sealhulgas avalike teavituskampaaniate kaudu, õhusaastega seotud rahvatervise- ja keskkonnariskidest ning parema õhukvaliteediga kaasnevast mitmesugusest kasust. 7. P ool ed töötavad välja raamistikud, et kaitsta hapraid ökosüsteeme ja elurikkust, sealhulgas toetades keskkonnakuritegudega võitlemise meetmeid. Nad teevad koostööd elurikkuse uurimiseks, kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks, muu hulgas teadmuskeskuste ja teaduspartnerluste loomisega. Nad edendavad rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemide kasutamist, et minimeerida negatiivset mõju keskkonnale. Nad toetavad põlisrahvaste (nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis) ja kohalike kogukondade kaasamist ökosüsteemide kaitsmisse, seades esikohale töökohtade ja muude majanduslike võimaluste loomise. ARTIKKEL 28 Metsad 1. P ool ed edendavad metsaressursi säästvat majandamist ja kasutamist. Nad teevad koostööd raadamise ümberpööramiseks, taasmetsastamise toetamiseks ja metsade seisundi halvenemise peatamiseks ning selleks, et taastada metsade võime pakkuda ökosüsteemiteenuseid. 2. P ool ed edendavad metsasaaduste kestlikke väärtusahelaid, seades esikohale ökosüsteemide kaitsega seotud töökohtade loomise ja majanduslike võimaluste ärakasutamise. Nad võitlevad ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu ning edendavad vastutustundlikku kaevandamist. 3. P ool ed edendavad jätkusuutlikkuse mehhanismide, nagu ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava elluviimist, sealhulgas sõlmides ja rakendades vabatahtlikke partnerluslepinguid. Nad suurendavad jätkusuutlikkuse mehhanismide ning raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitleva Varssavi raamistiku (REDD+) sidusust ja kasulikku koostoimet riigi tasandil. 4. P ool ed suurendavad kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamist metsade säästvasse majandamisse. Nad suurendavad kõikidel tasanditel üldsuse teadlikkust raadamisest ning soodustavad säästvalt majandatud metsadest pärit ressursi- ja energiatõhusate toodete tootmist ja tarbimist. ARTIKKEL 29 Ookeanide majandamine 1. P ool ed tugevdavad ookeanide majandamist kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga, et tagada ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud ookeanid, vähendada ookeanidele ja meredele avaldatavat survet ning edendada sinise majanduse kestlikku arengut. Nad teevad koostööd, et tugevdada riiklikku ja piirkondlikku suutlikkust majandada ookeani- ja rannikuressursse vastutustundlikult ja aruandekohustust järgides, töötada välja meetmed mere elurikkuse säästvaks kasutamiseks, majandamiseks ja kaitsmiseks nii riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates kui ka sellest väljapoole jäävates piirkondades, edendada teadmisi ja teadusuuringuid ning hõlbustada tehnoloogiasiiret ookeani majandamise valdkonnas. Nad võtavad ookeanidega seotud meetmeid, mis aitavad kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda. 2. P ool ed teevad kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames koostööd, et tagada mere elusressursside kaitse ning säästev majandamine ja kasutamine. 3. P ool ed edendavad kalavarude kestlikku arengut ja majandamist, võttes muu hulgas vastu vajalikud õigusraamistikud, parandades juhtimise, nõuetele vastavuse ja täitmise tagamise suutlikkust, parandades juurdepääsu rahastamisele ning edendades parimaid tavasid ja tehnoloogiasiiret. Nad säilitavad või võtavad vastu algatused, et võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, sealhulgas rakendades asjakohasel juhul jälgitavussüsteeme ja meetmeid, millega jäetakse sellisel viisil püütud tooted kaubavoogudest kõrvale. Nad edendavad ja rakendavad tulemuslikult kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga jälgimis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid ning seotud täit mise tagamis e meetmeid, et kaitsta kalavarusid ja ennetada ülepüüki. 4. Pooled lepivad kokku vajalike sammude astumises, et keelata ära teatud vormis kalandussubsiidiumid, mis soodustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki, kaotada subsiidiumid, mis soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, ning keelduda sedalaadi uute subsiidiumide kehtestamisest, tunnistades, et arenguriikide ja vähim arenenud riikide asjakohane ja tõhus eri- ja diferentseeritud kohtlemine peaks olema kalandussubsiidiumide teemal WTOs peetavate läbirääkimiste ja nendest tuleneda võiva kokkuleppe lahutamatu osa. 5. P ool ed teevad koostööd, et säilitada ja taastada ranniku- ja mereökosüsteemid ja nende elurikkus ning edendada mere- ja rannikuäärse looduskapitali väärtustamist. Nad töötavad välja meetmed, et hoida ära ja leevendada ookeanide hapestumise mõju mere elurikkusele ja ökosüsteemidele, sealhulgas korallrahudele, kalanduse jätkusuutlikkusele ja mereressurssidest sõltuvate rannikualade kogukondade elatusvahenditele. 6. P ool ed võitlevad merereostusega, sealhulgas mürareostusega, ja vähendavad mereprügi, eriti plasti ja mikroplasti. Nad kõrvaldavad mereprügi algpõhjused, sealhulgas rakendades jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse poliitikat ja meetmeid. Nad laiendavad ookeanide ja ranniku puhastamise operatsioone, pöörates erilist tähelepanu aladele, kuhu keerised on prügi kokku kandnud. 7. P ool ed toetavad meretööstusega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamise reguleerimist ning toetavad aktiivselt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni laevanduses kasvuhoonegaaside heite vähendamis t käsitleva esialgse strateegia kiiret rakendamist. 8. P ool ed töötavad välja valdkonnapõhised kaitsemeetmed ja majandamisvahendid, et kaitsta ja taastada ranniku- ja merealasid ja -ressursse, sealhulgas merekaitsealasid, kooskõlas siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega ning tuginedes parimale kättesaadavale teaduslikule teabele ja kohalike kogukondade teadmistele. 9. P ool ed edendavad dialoogi ja koostööd kõigis ookeanide majandamise aspektides, sealhulgas küsimustes, mis on seotud merevee taseme tõusu ja selle võimalike mõjude ja tagajärgedega. 10. P ool ed mõistavad üldist muret mõju pärast, mida avaldab merekeskkonnale ja selle elurikkusele meremaardlate kaevandamine. Nad kasutavad parimaid olemasolevaid teadusandmeid, rakendavad ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, edendavad teadusuuringuid ja jagavad parimaid tavasid merepõhjas leiduvate maavaradega seotud vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, et tagada merekeskkonna ja selle elurikkuse kaitsmiseks ja säilitamiseks keskkonnahoidlik tegevus. ARTIKKEL 30 Looduskatastroofidele vastupanu võime ja igakülgne katastroofide ohjamine 1. P oole d teevad koostööd, et suurendada inimeste, ühiskondade ja taristu vastupanuvõimet looduskatastroofide suhtes ning jälgimise, varajase hoiatamise ja riskihindamise alast suutlikkust eesmärgiga täiustada ennetamis-, leevendamis-, ettevalmistus-, reageerimis- ja taastumismeetmeid kooskõlas Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 (edaspidi „Sendai raamistik“) prioriteetidega. 2. P ool ed tugevdavad vastupanuvõimet, investeerides katastroofiohu ennetamisse ja katastroofideks valmisolekusse, sidudes riskide vähendamise meetmed taastamismeetmetega ning edendades finantsriskide kindlustust ja taskukohaseid riskide ülekandmise lahendusi. Nad edendavad katastroofistatistika ja kahjuandmete kogumist ja kasutamist, igakülgset riskihindamist ning riskide vähendamise kavade rakendamist kõigil tasanditel. 3. P ool ed võtavad meetmed, et tugevdada seoseid katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise vahel ning edendavad Sendai raamistiku rakendamise ja järelevalve kohta teabe ja heade tavade vahetamist. Nad seavad kõigi ülesehitus- ja taastamistööde puhul prioriteediks vastupanuvõime kliimamuutustele ja looduskatastroofidele, rakendades muu hulgas lähenemisviisi „ehitame uuesti ja paremini“. 4. P ool ed teevad koostööd looduskatastroofide ja antropogeensete ohtude tagajärgedega tegelemisel, osutades õigeaegset ja tõhusat humanitaar- ja katastroofiabi. 5. P ool ed tugevdavad kaasavat riskijuhtimist kõikidel tasanditel. Samuti suurendavad nad seire-, varajase hoiatamise ja riskihindamise suutlikkust ning parandavad siseriiklikke ja piirkondlikke ennetus-, leevendamis-, valmisoleku-, reageerimis- ja taastamismeetmeid, sealhulgas elanikkonnakaitse mehhanisme, et tugevdada riiklikku ja piirkondlikku katastroofiohu vähendamise suutlikkust ning kliimamuutustega seotud innovatsiooni tippkeskusi. Nad edendavad mõjutatud kogukondade, kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste kaasamist poliitikameetmete kavandamisse ja rakendamisse, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele ja tõrjutud kodumajapidamistele ja rühmadele. 6. P ool ed tõhustavad keskkonnaalast vastupanuvõimet muu hulgas IKT ja kosmosetehnoloogiate kasutamise toetamise kaudu, et kiirendada katastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut, nendele reageerimist ja nendest taastumist. Nad edendavad võimalusi soodustada teadusuuringuid ja levitada parimaid tavasid katastroofiohu ohjamisel. III JAOTIS INIMÕIGUSED, VALITSEMINE, RAHU JA JULGEOLEK ARTIKKEL 31 P ool ed edendavad dialoogi ja koostööd, et tugevdada turvalisust kõigis selle mõõtmetes ning saavutada rahumeelsed ja vastupanuvõimelised ühiskonnad. Nad edendavad ja kaitsevad täielikult inimõigusi, inimväärikust, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid, loovad aruandekohustuslikke ja läbipaistvaid institutsioone, tugevdavad valitsus- ja kohtusüsteeme ning tagavad üksikisikutele ja rühmadele piisava ja asjakohase ruumi, mis võimaldab neil väljendada oma püüdlusi ja aidata kaasa poliitika kujundamisele. Selleks pööravad pooled erilist tähelepanu noorte, naiste ja tüdrukute ning põlisrahvaste (nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis), eakate ja puuetega inimeste õiguste edendamisele. Nad suurendavad jõupingutusi, et edendada kodanike julgeolekut ning hoida ära organiseeritud kuritegevust ja sellega võidelda, eriti seoses ebaseaduslike uimastite, meresõiduohutuse, küberturvalisuse, rahapesu ja piirihalduse, korruptsioonivastase võitluse ja kõikide inimkaubanduse vormide ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule kaubandusega. 1. PEATÜKK INIMÕIGUSED, ÕIGUSEMÕISTMINE JA VALITSEMINE ARTIKKEL 32 Inimõigused 1. P ool ed aitavad kaasa inimõiguste kaitsele, edendamisele ja järgimisele kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Nad aitavad kaasa rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide üldisele ratifitseerimisele ja rakendamisele ning rakendavad neid õigusakte , millega nad on ühinenud, ja kaaluvad ühinemist nendega, millega nad veel ei ole ühinenud. Nad kohaldavad täielikult käesoleva lepingu üldosa artiklis 9 sätestatud diskrimineerimiskeelu põhimõtet, seades prioriteediks ulatuslike võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastaste õigusaktide vastuvõtmise ja rakendamise. 2. Pool ed teevad koostööd, et tugevdada õiguskaitset eesmärgiga tagada inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste eest vastutusele võtmine, parandada juurdepääsu õigusemõistmisele ning pakkuda asjakohaseid ja tulemuslikke õiguskaitsevahendeid selliste rikkumiste ja kuritarvituste ohvritele ja üleelanutele . 3. Pool ed teevad jõupingutusi, et saavutada sooline võrdõiguslikkus ning tagada naistele ja tüdrukutele täielikult kõik inimõigused ja võimestamine. 4. Pool ed edendavad ja kaitsevad lapse õigusi, võitlevad lapstööjõu kasutamise ja laste kuritarvitamise ning kõigi lapse ärakasutamise vormide vastu. 5. Pool ed edendavad puuetega inimeste õigusi ja võtavad tõhusamaid meetmeid, et tagada nende täielik kaasamine ühiskonda. 6. Pool ed jätkavad inimõiguste järelevalvemehhanismide, sealhulgas nendega kaasnevate aruandluskohustuste väljatöötamist ja toetamist. Nad tunnistavad ja jälgivad riiklike inimõiguste asutuste sõltumatust ning edendavad turvalist ja toetavat keskkonda, mis võimaldab inimõiguste kaitsjatel vabalt tegutseda ning vajaduse korral pääseda juurde piirkondlikele ja rahvusvahelistele mehhanismidele. Nad toetavad riiklike inimõiguste asutuste ja inimõiguste kaitsjate osalemist nõuandestruktuurides ja -protsessides. Nad tagavad põlisrahvaste täieliku ja tegeliku osalemise kõigi neid puudutavate otsuste tegemisel, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis. Nad tagavad, et konsultatsiooniprotsessides võetakse arvesse ka põlisteadmisi ning kohalike kogukondade muresid. 7. Pool ed teevad koostööd, et suurendada teadlikkust inimõigustest ja demokraatiast, sealhulgas haridussüsteemide ja meedia kaudu. ARTIKKEL 33 Õigusriik ja õigusemõistmine 1. Pool ed teevad koostööd selle nimel, et tagada kõigile tegelik ja võrdne juurdepääs õigusemõistmisele, ning õigusriigi ja institutsioonide tugevdamise nimel õiguskaitse ja õigusemõistmise valdkonna kõikidel tasanditel. Selleks parandavad pool ed haavatavas olukorras olevate isikute juurdepääsu õigusteenustele. 2. P ool ed teevad koostööd, et tagada kohtusüsteemi sõltumatus, vastutus ja erapooletus. Nad toetavad ajakohastatud ja tõhusate kohtusüsteemide ja -menetluste rakendamist, sealhulgas parimate tavade jagamise kaudu, parandavad suutlikkust mõista õigust kiiresti ja õiglaselt, arendavad vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamist, vähendavad mahajäämust ja ülemäärast kohtueelset kinnipidamist, tagavad piisava koolituse ning parandavad õigustöötajate ja üldsuse juurdepääsu õigusaktidele, kohtupraktikale ja muule õigusinfole. 3. Pool ed on vastu igasugusele piinamisele ning muule julmale, ebainimlikule või alandavale kohtlemisele ja karistamisele ning mõistavad need hukka. Nad hoiavad ära ja menetlevad julgeolekujõududepoolseid rikkumisi ning tugevdavad julgeoleku- ja kohtusüsteemis austust õigusriigi vastu, sealhulgas eetikakoolituste kaudu. Nad võitlevad veelgi jõulisemalt olukordade vastu, kus kurjategijad jäävad karistuseta või ohvritele keelatakse õigus õigusemõistmisele ja heastamisele, pöörates erilist tähelepanu inimõiguste rikkumise toimepanijate kohtu ette toomisele. 4. Pool ed teevad koostööd, et ajakohastada kinnipidamissüsteeme ja maksimeerida nende rehabiliteerivat rolli, sealhulgas parandades vangide õiguste austamist, rakendades rehabilitatsiooni- ja haridusprogramme, suurendades vangide ühiskonda taasintegreerumise määra, toetades vangide hoolekannet, aidates likvideerida vanglate ülerahvastatust, parandades vanglate juhtimist, haldamist ja tingimusi kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavade ja standarditega ning pakkudes väiksemate kuritegude puhul vangistusele alternatiive. ARTIKKEL 34 Valitsemine 1. Pool ed võtavad konkreetseid meetmeid kaasavate, aruandekohustuslike ja läbipaistvate avalik-õiguslike institutsioonide loomiseks. Nad tugevdavad poliitika kavandamise ja elluviimise suutlikkust, arendavad välja aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja professionaalse avaliku teenistuse, tugevdavad kvaliteetsete avalike teenuste osutamist, parandavad seadusandlikke ja juhtimismehhanisme ning seisavad õiguskaitseorganite erapooletuse ja tõhususe eest. 2. Pool ed tugevdavad parlamentide ning kohalike, omavalitustasandi, riiklike ja piirkondlike institutsioonide suutlikkust tagada demokraatlike põhimõtete ja tavade järgimine. 3. Pool ed edendavad sõnavabaduse ja meedia sõltumatuse ning pluralismi austamist ning säilitavad ja laiendavad kodanikuühiskonda toetavat ruumi, pidades silmas demokraatliku aruandekohustuse tugevdamist. 4. Pool ed kiirendavad e-valitsuse ja digitaalteenuste taristu laialdasemat kasutuselevõttu, et suurendada juurdepääsu avalikele teenustele ja nende kättesaadavust, toetades seeläbi aruandekohustuslike ja läbipaistvate avalik-õiguslike institutsioonide arengut. 5. Pool ed arendavad ja tugevdavad institutsioone, õigusakte ja mehhanisme, mis võimaldavad korruptsiooni, altkäemaksude, pettuste ja äriühingute kuritegevuse ennetamist ja nende vastu võitlemist, sealhulgas seoses sissenõutud vara konfiskeerimise ja tagastamisega. Nad tagavad korruptsioonivastaste õigusaktide tegeliku täitmise, korruptsiooni ja korruptsiooniga seotud kuritegude erapooletu uurimise ja nende eest vastutusele võtmise ning tõhusate , proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamise. Nad toetavad ja rakendavad asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja õigusakte, eelkõige 31. oktoobril 2003 New Yorgis koostatud ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni, mõistes, et korruptsioon on rahvusvaheline probleem, mis on seotud muude rahvusvahelise ja majanduskuritegevuse vormidega ja nõuab ühiseid ja mitut valdkonda ühendavaid jõupingutusi ka rahvusvahelisel tasandil. ARTIKKEL 35 Riigi rahandus ja finantsjuhtimine 1. P ool ed edendavad usaldusväärset avaliku sektori finantsjuhtimist, sealhulgas avaliku sektori tulude tõhusamat ja tulemuslikku kasutamist, valitsemissektori võla jätkusuutlikku haldamist, jätkusuutlikke hankesüsteeme ning riiklike järelevalveasutuste toetamist. Nad toetavad suuremat aruandekohustust, läbipaistvust, õiglust, seaduslikkust ja ausust avaliku sektori vahendite haldamisel. Nad toetavad meetmeid, millega luua tulemuslikud, õiglased ja läbipaistvad avaliku sektori kulutuste süsteemid. Nad teevad koostööd, et tugevdada siseriiklike ressursside kasutuselevõttu Kariibi piirkonna väikestes arenevates saareriikides, et toetada nende kestlikku arengut ja suuremat majanduslikku vastupanuvõimet. 2. Pool ed teevad koostööd riigi rahanduse tugevdamiseks, suurendades muu hulgas suutlikkust täita rahvusvahelisi standardeid, töötades välja poliitikaraamistikud ja meetmed maksusüsteemide tõhususe, tulemuslikkuse, läbipaistvuse ja õigluse suurendamiseks ning tehes koostööd ÜRO ja muude asjaomaste ülemaailmsete avaliku sektori rahastamisasutuste raamistikus. 3. Pool ed võtavad meetmeid, et muu hulgas kahe- ja mitmepoolsete konsultatsioonide kaudu võidelda ebaseaduslike rahavoogude, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu ning vähendada maksustamise vältimise võimalusi. Pool ed kohaldavad hea maksuhaldustava põhimõtteid, sealhulgas kehtestades õigusakte, töötades välja ulatuslikke poliitikapõhimõtteid, võttes konkreetseid meetmeid ning tugevdades asjakohaseid asutusi ja mehhanisme. 2. PEATÜKK KURITEGEVUS JA JULGEOLEK ARTIKKEL 36 Inimeste ja kodanike turvalisus 1. Pool ed järgivad terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on ennetada ja vähendada kuritegevusriske ning edendada leppimis-, rehabiliteerimis- ja taasintegreerimisalgatusi. 2. Pool ed võtavad kõigi vägivallavormide, sealhulgas seksuaal - , soolise ja pere vägivalla eest vastutusele, võitlevad nende vastu ja püüavad neid ära hoida . Nende eesmärk on ohvreid ja üleelanuid toetada, abistada ja võimestada ning võtta meetmeid tõrjumise, ohvristamise ja häbimärgistamise vastu võitlemiseks. 3. Pool ed otsivad lahendusi jõuguvägivallale ulatusliku riskide vähendamise, ennetus- ja haridusmeetmete, piisavate sotsiaalteenuste pakkumise ja kogukonnapõhiste meetmetega vägivallatsükli katkestamiseks ning alternatiivsete elatusvõimaluste loomisega noortele ja haavatavatele isikutele . Ühiskonnale ja inimestele relvavägivalla avaldatava negatiivse mõju ärahoidmiseks ja vähendamiseks otsivad nad lahendusi väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona kättesaadavusele ja kasutamisele. 4. Pool ed tegelevad sotsiaal- ja julgeolekuprobleemidega, mis on seotud välisriikide kurjategijate väljasaatmise ga ja karistuse ära kandnud isikutega, ning püüavad teha koostööd, et hõlbustada nende rehabiliteerimist ja taasintegreerimist ühiskonda ning vähendada retsidivismi määra. Nad tagavad väljasaatmise kohta vajaliku teabe õigeaegse vahetamise asjakohaste kanalite kaudu kooskõlas kohaldatavate haldus- või õigusalase koostöö kokkulepetega ning edendavad õiguskaitseasutuste vahelist koostööd, nagu on sätestatud käesolevas protokollis. ARTIKKEL 37 Organiseeritud kuritegevus 1. Pool ed võitlevad organiseeritud kuritegevuse kõigi vormidega, sealhulgas tehes riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd ning võttes vastu seadusandlikke ja muid meetmeid kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja selle lisaprotokollidega. Nad teevad koostööd, et suurendada suutlikkust täita rahvusvahelisi aruandlusnõudeid. Pool ed võitlevad rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega ning ebaseaduslike uimastite, ohustatud metsloomade ja taimede ning ohtlike ainete ja jäätmetega kauplemisega. Pool ed võitlevad ka keskkonnakuritegudega, sealhulgas ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubandusega. Pool ed teevad koostööd ka võitluses ebaseadusliku väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga, samuti muude tavarelvade ja kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise vastu. Seejuures teevad nad koostööd muu hulgas selleks, et tugevdada ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ja nende laskemoona avastamist ja nende päritolu kindlakstegemist, toetada nende hävitamist, suurendada suutlikkust tulemuslikult uurida relvadega seotud kuritegusid ja nende eest vastutusele võtta ning jagada parimaid tavasid. 2. Pool ed tõhustavad inimkaubanduse ohvrite kaitset, edendavad kuritegude uurimist ja kurjategijate vastutusele võtmist, teevad koostööd inimkaubanduse vältimiseks ja avastamiseks ning töötavad välja tulemuslikud meetmed ohvrite taasintegreerimiseks ühiskonda. Pool ed tagavad, et kõik ohvrid saavad kasutada neile ette nähtud õigusi, võttes arvesse naiste ja laste erilist haavatavust. Pool ed edendavad teabevahetust, sealhulgas kriminaalteabe puhul, ning tugevdavad suutlikkust töötada välja poliitikat ja rakendada inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastaseid meetmeid. 3. Pool ed teevad koostööd, et ära hoida oma finantsasutuste ning määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete kasutamine terrorismi rahastamiseks ja kuritegelikul teel saadud tulu pesemiseks ning selle vastu võidelda. Nad edendavad teabevahetust ja koostööd, sealhulgas seoses suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi muude vormidega. Nad tagavad, et täidetaks meetmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks ja ebaseaduslike rahavoogude katkestamiseks, et jätta seeläbi kurjategijad tulust ilma, ning tagavad rahapesuvastase töökonna soovituste tulemusliku ja täieliku rakendamise. Nad toetavad vara tagasivõitmiseks siseriiklike õigusaktide kehtestamist ja tugevdamist ning vastavate asutuste loomist ja tugevdamist ning kuritegeliku vara konfiskeerimist, tagastamist ja kasutamist üldsuse hüvanguks ning kuritegude toimepanijate ja neile kaasaaitajate kriminaalvastutuse laiendamist. 4. Pool ed tugevdavad koostööd, et hoida ära kõrgtehnoloogilist, küber- ja e-kuritegevust ja ebaseadusliku veebisisu levitamist ning selle vastu võidelda. Nad tugevdavad suutlikkust võidelda küberkuritegevusega muu hulgas inimressursside koondamise ja koolitamise kaudu ning edendades koostööd poliitikakujundajate, ettevõtjate ja teadlaste vahel. Nad vahetavad teavet küberturvalisuse tehniliste ekspertide hariduse ja koolituse, küberkuritegevuse uurimise ja digitaalkriminalistika kohta. Nad mõistavad, et Budapesti küberkuritegevuse konventsioon ja muud kohaldatavad rahvusvahelised normid annavad aluse rahvusvahelise koostöö edendamiseks ja aitavad kaasa küberkuritegevuse vallas siseriikliku poliitika väljatöötamisele. 5. Pool ed võtavad meetmeid, et suurendada üksikisikute ja kogukondade vastupanuvõimet terrorismile ja vägivaldsele äärmuslusele. Nad suurendavad jõupingutusi terrorirühmituste ja nende tugivõrgustikega seotud teabe ja oskusteabe vahetamisel, austades täilikult õigusriiki, inimõigusi ja õigust eraelu puutumatusele. Nad teevad koostööd, et tuua kohtu ette terroriaktide toimepanijad, ning võtavad meetmeid, et hõlbustada kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ja Kariibi piirkonna osalis riikide radikaliseerunud kodanike rehabiliteerimist ja taasintegreerimist ühiskonda. ARTIKKEL 38 Ebaseaduslikud uimastid 1. P ool ed teevad koostööd, et muu hulgas julgeoleku ja tervise seisukohast leevendada probleeme, mis tulenevad nende territooriumil ebaseaduslike uimastite ja psühhoaktiivsete ainete kasvatamisest, tootmisest ja tarbimisest ning seonduvast kauplemisest ja transiidist. Selline koostöö toimub kahepoolsel, piirkondlikul, mitmepoolsel või kolmepoolsel tasandil , nagu on asjakohane . 2. P ool ed teevad koostööd, et vähendada nii uimastite pakkumist kui ka nõudlust, lähtudes ühise ja jagatud vastutuse põhimõttest ning terviklikust, tasakaalustatud ja tõenduspõhisest lähenemisviisist. 3. Pool ed teevad koostööd, et parandada kohtupidamis- ja õiguskaitsealast suutlikkust, sealhulgas aruandlussuutlikkust. Nad tuvastavad ja likvideerivad rahvusvahelisi organiseeritud kuritegelikke rühmitusi, parandades teabevahetusmehhanisme ja uimastitega seotud kriminaalteavet, toetades samal ajal ühiseid uurimisi ja operatsioone, sealhulgas naaberriikidega. 4. Pool ed tegelevad uimastite kuritarvitamisega seotud riskiteguritega, mis mõjutavad üksikisikuid, kogukondi ja ühiskondi. Nad tugevdavad õigusriiki ning loovad aruandekohustuslikke, tõhusaid ja kaasavaid institutsioone ning avalikke teenuseid uimastitega seotud vägivalla vastu võitlemiseks. 5. Pool ed võtavad meetmeid eesmärgiga toetada alternatiivset arendustegevust, millega saaks asendada ebaseaduslike uimastite kasvatamise ja tootmise maa- ja linnapiirkondades, et suurendada mõjutatud haavatavate elanikkonnarühmade majanduslikku heaolu, edendades samal ajal sotsiaalset kaasatust kogukonna tasandil ja ühiskonnas laiemalt. 6. Pool ed suurendavad ja kiirendavad jõupingutusi nõudluse vähendamiseks ning võtavad uimastite tervise- ja sotsiaalse mõjuga toimetulemiseks vajalikke meetmeid. Nad võtavad vanuse- ja sookohaseid meetmeid, mis on kohandatud haavatavate rühmade erivajadustele, muu hulgas ennetus-, ravi-, hoolekande-, rehabilitatsiooni- ja ühiskonda taasintegreerimise programmide kaudu. 7. Pool ed tegelevad uute ja tekkivate ohtudega, mis on seotud sünteetiliste ainete, sealhulgas narkootiliste valuvaigistite ebaseadusliku tootmise, kasutamise ja kuritarvitamisega, ning töötavad välja ja tugevdavad programme ning parandavad aruandlusmehhanisme, millega võidelda lähtekemikaalide ebaseadusliku kasutamisega. ARTIKKEL 39 Õiguskaitsealane koostöö ja integreeritud piirihaldus 1. Pool ed tugevdavad õiguskaitsealast dialoogi ja koostööd ning strateegilist õigusalast koostööd. Nad edendavad õiguskaitseasutuste vahelist koostööd teabe ja kriminaalteabe õigeaegseks vahetamiseks, parimate tavade jagamise soodustamiseks ja suutlikkuse arendamiseks. 2. Pool ed toetavad piirkondlikku julgeolekukoostööd, tugevdades integreeritud piirihaldust, teabe ja luureandmete jagamist ning andmete kogumist ja analüüsimist, järgides samal ajal asjakohaseid isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusraamistikke. Nad edendavad piirivaidluste ja vastuolude rahumeelset lahendamist kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Nad toetavad usalduse suurendamise meetmeid ja vajaduse korral konkreetseid arengustrateegiaid, et suurendada usaldust ja vähendada võimalikke pingeid piiridel. ARTIKKEL 40 Meresõiduohutus ja meresõidu turvalisus, lennuohutus ja lennundusjulgestus 1. Pool ed arendavad koostööd merendus- ja lennundusküsimustes, et parandada ohutust ja turvalisust/julgestust ning parandada muu hulgas suure riskiga veoste kindlakstegemist ja haldamist kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja asjakohaste ÜRO resolutsioonidega. 2. Pool ed parandavad ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt meresõidu turvalisust, reageerides laevu ning tähtsaid mererajatisi ja -varasid ähvardavatele ohtudele, parandades järelevalvet ja asjakohaste õigusaktide täitmise tagamist. Nad võtavad meetmeid piraatluse, relvastatud röövimiste ja kõigi organiseeritud kuritegevuse vormide vastu merel, kasutades muu hulgas kosmosetehnoloogiaid. IV JAOTIS INIMARENG, SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS JA LIIKUVUS ARTIKKEL 41 Pool ed on otsustanud 2030. aastaks kaotada vaesuse kõigis selle vormides, võidelda tulemuslikult ebavõrdsuse vastu, saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada naisi ja noori, et tagada kõigile väärikalt elamiseks vajalikud vahendid. Samuti on nad otsustanud edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning luua tingimused inimeste tegelikuks osalemiseks demokraatlikus elus ja nende aktiivseks panustamiseks kestlikku majanduskasvu. Nad pööravad erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele, sealhulgas naistele, lastele, vanuritele ja põlisrahvastele (nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis) ning kohalikele kogukondadele ja puuetega inimestele. Nad võtavad konkreetseid meetmeid, et edendada sotsiaalkaitset, mis on väga oluline investeering vaesuse kaotamiseks ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks ning tähtis vahend, et luua kaasava ja kestliku majandusarengu poole liikumiseks end ise tugevdav tsükkel, taasinvesteerides selleks majandusliku kasu laiemalt ühiskonda ja inimestesse ning suurendades ühiskonna vastupanuvõimet. Pool ed rakendavad terviklikku ja tasakaalustatud rändekäsitust. Nad tegelevad rändega solidaarsuse, partnerluse ja jagatud vastutuse vaimus ning kooskõlas oma asjaomaste pädevustega. Pool ed kasutavad rändest saadavat kasu, edendavad rändajate integreerimist, kasutavad ära diasporaa teadmisi, ettevõtlusoskusi ja investeeringuid ning maksimeerivad rahasaadetiste kasutamist kaasava ja kestliku arengu rahastamiseks. Samuti peavad nad avatud dialoogi Euroopa Liidu ja Kariibi piirkonna vahelise liikuvuse teemal ning teevad koostööd, et vähendada oskuste kaotsimineku negatiivset mõju riikide arengule. 1. PEATÜKK SOTSIAALTEENUSED ARTIKKEL 42 Haridus 1. Pool ed tugevdavad ja edendavad kaasavat, taskukohast ja õiglast juurdepääsu haridusele ning parandavad hariduse kvaliteeti kõigil tasanditel, sealhulgas tugevdatud ja kaasavate riiklike haridussüsteemide ning täiustatud taristu ja seadmete abil, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimestele. Nad toetavad soolise võrdõiguslikkuse edendamist, et arendada välja toetav keskkond, kus nii poistel kui ka tüdrukutel on võrdsed haridusvõimalused ja võrreldav haridustase. 2. Pool ed toetavad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning humanitaarteaduste ulatuslikumat õpetamist ja rakendamist kõigil haridussüsteemi tasanditel. 3. Pool ed edendavad kättesaadava ja taskukohase uuendusliku tehnoloogia kasutamist hariduslikel eesmärkidel ning kõigi isikute digioskuste ja digikirjaoskuse arendamist. 4. Pool ed teevad koostööd, et tugevdada kolmanda taseme hariduses, tehnilises ja kutseõppes ning mitteformaalses, töökohapõhises ja elukestvas õppes osalemist ja õppe kvaliteeti, et suurendada kõrgelt haritud isikute ja oskustööliste arvu. 5. Pool ed teevad koostööd, et tugevdada akadeemilist arengut, edendada kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ning hõlbustada üliõpilaste, haridusasutuste töötajate ja õppejõudude liikuvust Kariibi piirkonna ja Euroopa Liidu vahel. 6. Pool ed teevad koostööd akadeemilise teadustegevuse, arendustegevuse ja innovatsiooni edendamiseks, suurendades muu hulgas koostööd peamiste institutsioonide vahel ning edendades teadusuuringute ja analüüsitulemuste kasutamist vastastikku kasuliku akadeemilise tipptaseme saavutamiseks. ARTIKKEL 43 Tervis 1. Pool ed edendavad üldist ja taskukohast tervisekindlustust ning võrdset juurdepääsu tervis e teenustele, sealhulgas riiklike tervis e süsteemide tugevdamise ning jätkusuutliku ja kvaliteetse taristu väljaarendamise kaudu, ning juurdepääsu ohututele ja taskukohastele põhiravimitele, -vaktsiinidele ja diagnostikale. 2. Pool ed teevad koostööd, et tegeleda mittenakkuslike haiguste üha sagedasema esinemise ja suurema koormusega ning astuda samme nende ennetamiseks ja kontrolliks, sealhulgas tervisliku toidu ning elustiili, digitaalsete vahendite kasutamise ja tervisehariduse edendamise kaudu. 3. Pool ed tugevdavad riiklikku ja piirkondlikku suutlikkust avastada ning kiiresti ja tulemuslikult reageerida nakkushaiguste puhangutele ning muudele riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega tervisealastele hädaolukordadele, järgides inimeste tervist, loomatervist, taimi ja ökosüsteeme hõlmavat terviseühtsuse põhimõtet. 4. Pool ed teevad koostööd rahvatervise hädaolukordade lahendamiseks muu hulgas varajase hoiatamise süsteemide kasutamisega kiireks teabevahetuseks, sidusate ja mitut valdkonda hõlmavate tervis e süsteemide suutlikkuse suurendamise kavade väljatöötamisega, taskukohaste põhiravimite, vaktsiinide ja meditsiiniseadmete, sealhulgas diagnostika pakkumisega ning humanitaarabi andmise ja abisaadetistega. Nad tugevdavad rahvusvahelist koostööd, et leevendada üleilmsete rahvatervise hädaolukordade mõju. 5. Pool ed edendavad teadusuuringuid ning teadmiste, kogemuste ja parimate tavade jagamist tervis e sektoris. ARTIKKEL 44 Eluase, vesi ja kanalisatsioon 1. Pool ed toetavad üldist juurdepääsu inimväärsele, ohutule ja taskukohasele eluasemele, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud isikutele, sealhulgas põlisrahvastele (nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis) ja kohalikele kogukondadele, et avaldada positiivset mõju inimeste tervisele, edendada nende kogukondade sotsiaal-majanduslikku arengut ning vähendada ebavõrdsust linna- ja maapiirkondade majapidamiste vahel. Nad edendavad kliimateadlikku elamumajandust ja taristut muu hulgas ehitusseadustike väljatöötamise ja nende täitmise tagamise kaudu. 2. Pool ed parandavad juurdepääsu ohutule, taskukohasele ja jätkusuutlikule veevarustusele, sealhulgas veevarude säästva ja integreeritud majandamise, tahkete jäätmete käitlemise ja vee ringlussevõtu edendamise kaudu. 3. Pool ed tagavad kõigile piisava, võrdse ja taskukohase juurdepääsu kanalisatsiooni- ja hügieeniteenustele, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tüdrukute ning haavatavas olukorras olevate isikute vajadustele. 4. Pool ed suurendavad kõigi isikute juurdepääsu taskukohasele elektrile ning suurendavad kõigi jaoks tõhusat ja säästvat energiakasutust. ARTIKKEL 45 Kestlik linnastumine ja maaelu areng 1. Pool ed edendavad kestlikku maaelu arengut ja linnaarengut võimaldavat keskkonda. Nad edendavad säästva maakasutuse planeerimist, pöörates erilist tähelepanu läbipaistvale ja reguleeritud maa omandamisele ja omandiõigustele, säästvale linnaliikuvusele ning arukatele ja turvalistele linnadele. 2. Pool ed edendavad maapiirkondade majanduse ja -kogukondade tasakaalustatud arengut, pöörates erilist tähelepanu tööhõivele ja sissetuleku loomisele. Nad hoogustavad maapiirkondades mitmekesistamist kohalikele toodetele lisaväärtuse andmise ning loodusvarade ja kultuuriliste ressursside kasutamise kaudu. 3. Pool ed edendavad kaasavat, tasakaalustatud ja integreeritud linna- ja maaelupoliitikat ning mitmetasandilist riiklikku koordineerimist, kaasates aktiivselt kohalikke omavalitsusi ja kogukondi ning tugevdades sidemeid maa- ja linnapiirkondade vahel. ARTIKKEL 46 Toiduga kindlustatus ja parem toitumine 1. Pool ed teevad koostööd eesmärgiga tagada kõigile juurdepääs piisavale, taskukohasele, ohutule ja täisväärtuslikule toidule, et kaotada mis tahes vormis alatoitumus ja hoida ära toidukriisid. Selleks pööravad nad erilist tähelepanu kõige haavatavamatele riikidele, sealhulgas nendele, mida on tabanud katastroofid, ja haavatavas olukorras isikutele. 2. Mõistes negatiivset mõju, mida toiduga kindlustatusele ja toitumisele avaldavad vähenenud põllumajandustoodang, suur sõltuvus imporditud toidukaupadest ning kalavarude liigkasutus, toetavad pool ed kohaliku põllumajanduse, kalanduse ja toidutootmise kestlikku arengut. 3. Pool ed teevad koostööd, et leevendada toidukriiside mõju ja tagada õigeaegsed meetmed toidu kohapeal kättesaadavaks tegemiseks, arendades poliitikameetmeid ja taristut ning investeerides selleks kliimamuutustele vastupanuvõimelistesse transpordi- ja säilitussüsteemidesse. Selles kontekstis pööravad nad tähelepanu kõige haavatavamate elanikkonnarühmade vajadustele. 2. PEATÜKK SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS ARTIKKEL 47 Võrdõiguslikkus, sotsiaalkaitse ja inimväärne töö 1. Pool ed edendavad võrdõiguslikkust, võttes vastu poliitika, millega järk-järgult saavutada ja säilitada vaeseimate elanikkonnarühmade sissetulekute kasvu tempo, mis ületab riigi keskmist. 2. Pool ed edendavad õiglast ja usaldusväärset eelarve-, majandus- ja sotsiaalpoliitikat, millega saavutada kaasavam ühiskond, kus tulud jaotuvad ebavõrdsuse vähendamiseks ühtlasemalt. 3. Pool ed töötavad selle nimel, et laiendada sotsiaalkaitsega hõlmatust, eriti haavatavas olukorras olevate isikute puhul, eesmärgiga jõuda järk-järgult üldise sotsiaalkaitseni, kasutades selleks sotsiaalseid turvavõrke, põhisissetuleku kindlustamist ning piisavaid ja šokkidele vastupanuvõimelisi sotsiaalkaitsesüsteeme. Nad edendavad teadusuuringuid ning sotsiaalkaitsealaste teadmiste, kogemuste ja parimate tavade jagamist. 4. Pool ed edendavad kaasavate ja hästi toimivate tööturgude ja tööhõivestrateegiate loomist eesmärgiga tagada kõigile rahvusvahelistele standarditele vastav inimväärne töö ning õiglane töötasu, mis lubaks saavutada piisava elatustaseme, sealhulgas parandades töötajate tervishoiu- ja ohutustingimusi. Nad võitlevad igasuguse ärakasutamise, sh seksuaalse ja tööalase ärakasutamise vastu nii ametlikus kui ka mitteametlikus majanduses. 5. Pool ed tegelevad mitteametliku majandusega seotud küsimustega, sealhulgas uuendusliku juurdepääsuga finantsteenustele, laenudele ja mikrorahastamisele ning tugevdatud sotsiaalkaitsemeetmetega, et muuta üleminek ametlikule majandusele sujuvamaks. 6. Pool ed võtavad konkreetseid meetmeid puuetega inimeste õiguste tagamiseks, et parandada asjakohaste rahvusvaheliste lepingute tulemuslikku rakendamist ning edendada puuetega inimeste täielikku kaasatust ühiskonda ilma igasuguse diskrimineerimiseta ja nende võrdset juurdepääsu sotsiaalteenustele ja tööturgudele. 7. Pool ed edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust muu hulgas kaitstes ja suurendades materiaalset ja vaimset kultuuripärandit ning kultuuri väljendusvormide mitmekesisust. ARTIKKEL 48 Sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tüdrukute võimestamine 1. Pool ed tugevdavad poliitikat, programme ja mehhanisme, mille eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada võrdsed võimalused kõigis poliitilise, majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu valdkondades ning neid võimalusi parandada. Nad tagavad, et soolist perspektiivi võetakse korrakindlalt arvesse kõigis poliitikavaldkondades, sealhulgas õigusraamistike loomise ja konsolideerimise kaudu. 2. Pool ed tagavad naistele ja tüdrukutele igakülgse füüsilise ja psühholoogilise puutumatuse , võttes vastu õigus- ja poliitikameetmeid lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude lõpetamiseks ning kõrvaldades seksuaal - ja soolise vägivalla kõik vormid, eelkõige pere vägivalla naiste ja meeste vastu, inimkaubanduse, igasuguse seksuaalse ja tööalase ekspluateerimise ning kõik ahistamise vormid avalikus ja erasfääris. Nad hõlbustavad juurdepääsu õigusemõistmisele ning toetavad käitumis e muutmiseks ennetus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et saavutada sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tüdrukute võimestatus. 3. Pool ed toetavad kõigi asjakohaste rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas 18. detsembril 1978 New Yorgis koostatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni tulemuslikku rakendamist ja julgustavad ratifitseerima selle fakultatiivprotokolli. 4. Pool ed tagavad tüdrukute ja naiste õiguste austamise ja edendamise. Nad tugevdavad nende sotsiaalseid õigusi, eelkõige tervis e- ja hariduse valdkonnas, sealhulgas juurdepääsu pereplaneerimise teenustele. Nad tugevdavad naiste varalisi õigusi, sealhulgas hõlbustades nende juurdepääsu majanduslikele võimalustele, finantsteenustele, progressi võimaldavale tehnoloogiale ja tööhõivele ning maa ja muu tootliku vara kontrollimisele ja kasutamisele. Nad toetavad naisettevõtjaid, vähendavad soolist palgalõhet ning kaotavad muud diskrimineerivad normid ja tavad. 5. Pool ed suurendavad naiste ja tüdrukute osalust poliitilises elus ja teevad nende hääle kuuldavamaks, sealhulgas parandades nende juurdepääsu valimis-, poliitilistele ja valitsemisprotsessidele ning -ametikohtadele ning suurendades nende rolli kogukonna ülesehitamisel . 6. Pool ed võimestavad naiste ja tüdrukute organisatsioone ning tugevdavad riiklike ja piirkondlike institutsioonide suutlikkust tegeleda naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivallaga seotud küsimustega, sealhulgas igasuguse seksuaal - ja soolise vägivalla ärahoidmise ja selle eest kaitsmisega. Nad töötavad välja ahistamise uurimise ja selle eest vastutusele võtmise mehhanismid, pakuvad ohvritele hoolt ja tuge ning edendavad tingimusi, millega tagada naiste ja tüdrukute ohutus ja turvalisus. 7. Pool ed kohustuvad täielikult ja tulemuslikult rakendama Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi, rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ning nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemusi. Lisaks rõhutavad nad vajadust tagada üldine juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele põhjalikule seksuaal- ja reproduktiivtervise alasele teabele ja haridusele, võttes arvesse UNESCO rahvusvahelisi tehnilisi suuniseid seksuaalhariduse kohta, ning vajadust osutada seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud tervishoiuteenuseid. Nad jätkavad asjakohaselt rahvastiku ja arengu valdkonna Montevideo konsensuse tulemuslikku rakendamist. ARTIKKEL 49 Noored 1. Pool ed töötavad välja sihipärase poliitika, et noori võimestada ja hõlbustada nende osalemist poliitilises, sotsiaalses, ühiskondlikus ja majanduslikus elus. 2. Pool ed toetavad noorte ettevõtlust ja edendavad jätkusuutlike töökohtade loomist kõikides sektorites, kus on noortele sobivad töötingimused, sealhulgas toetades neid tööturul asjakohaste oskuste omandamisel hariduse, tehnilise ja kutseõppe ning parema tehnoloogiale juurdepääsu ja tööhõivetalituste toetamise kaudu, et tutvustada noortele töövõimalusi ning parandada nende juurdepääsu finantsteenustele ja alustavatele ettevõtetele mõeldud partnerlustele. 3. Pool ed loovad juhtimisstruktuurid, et toetada noorte kodanikuvastutust, suurendada noorte mõjukust otsustusprotsessides ning edendada nende aktiivset kaasamist poliitikasse ja kogukonna moodustamisse. Nad edendavad noorte suuremat osalemist keskkonnaalases tegevuses, eelkõige kliimamuutuste seire- ja kliimamuutustega kohanemise programmides. 4. Pool ed võtavad meetmeid, et parandada noorte juurdepääsu õigusemõistmisele ja tugevdada lastekaitsesüsteeme. Nad võtavad kõik asjakohased meetmed, et kaitsta lapsi igasuguse füüsilise või vaimse vägivalla, vigastuse või kuritarvitamise, hooletusse jätmise, väärkohtlemise ja ärakasutamise, sealhulgas seksuaalse kuritarvitamise eest. 5. Pool ed edendavad sotsiaal- ja õigusprogramme alaealiste kuritegevuse ärahoidmiseks ning noorte integreerimiseks majandus- ja ühiskonnaellu. Nad toetavad asutusi nagu koolid, sotsiaal- ja usuorganisatsioonid ning noorteorganisatsioonid, mis aitavad suurendada ohustatud noorte ja haavatavate kogukondade vastupanuvõimet. ARTIKKEL 50 Sport Pool ed toetavad sporti ja kehalist kasvatust, mis on kestliku arengu, tervise ja heaolu, sotsiaalse kaasatuse, mittediskrimineerimise ja inimõiguste edendamisel oluline tegur. Nad teevad koostööd spordi majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse potentsiaali ärakasutamiseks, arendades muu hulgas välja piisavad rajatised ning edendades spordis ja muus kehalises tegevuses osalemist ning vahetades parimaid tavasid. Nad edendavad sportlaste ja spordivaldkonna spetsialistide liikuvust kui kultuuridevahelise dialoogi ja koostöö tugevdamise vahendit. 3. PEATÜKK RÄNNE, LIIKUVUS JA ARENG ARTIKKEL 51 Ränne, liikuvus ja areng 1. Pool ed tunnustavad riigis seaduslikult elavate rändajate ja nende diasporaa panust vastuvõtva riigi majanduslikku, sotsiaalsesse, poliitilisse ja kultuuriellu. Nad toetavad nende integreerimist, edendades muu hulgas ettevõtlust, ettevõtluse toetamist ja oskuste arendamist kooskõlas oma asjaomaste pädevustega. Nad kinnitavad oma kohustust austada kõigi rändajate ja põgenike, sealhulgas pagulaste ja varjupaigataotlejate inimõigusi, järgides igati rahvusvahelist õigust ning pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevatele isikutele , eelkõige naistele ja lastele. 2. Pool ed peavad avatud dialoogi, et edendada liikuvust ja lühiajalist riigis viibimist, et tõhustada vahetusi sellistes valdkondades nagu turism ja ettevõtlus ning edendada vastastikust mõistmist ja ühiseid väärtusi. Kõnealuses vahetuses võetakse arvesse ka ELiga assotsieerunud ÜMTde ning ELi äärepoolseimate piirkondade eriolukorda, tunnustades nende füüsilist lähedust ning majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid, samuti muid koostöövaldkondi. 3. Pool ed kaaluvad korduvrände kavade väljatöötamist ning rakendavad ja vajaduse korral parandavad õigusraamistikku, mis hõlbustab vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanike riiki taassisenemise korda. Nad kaaluvad vastavalt AKVRO liikmete või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate Euroopa Liidu liikmesriigi või AKVRO liikme kodanike päritoluriiki taasintegreerimise aspekte, et nende omandatud kogemustest või kvalifikatsioonist oleks kasu kohalikule tööturule ja kogukonnale. 4. Pool ed teevad koostööd, et vähendada oskuste kaotsimineku negatiivset mõju riikide arengule. Nad võtavad vastu ühtse lähenemisviisi, et arendada Kariibi piirkonnas valitud spetsialistide koolitust, mis hõlmab koolituskavade laiendamist ja ELi kodanike kaasamise edendamist. 5. Tunnustades nõuetekohaselt hallatud rahaülekannete tähtsust kaasava ja kestliku arengu soodustajana, on pool t e eesmär k vähendada rahaülekannete tehingukulusid , et need jääksid alla 3 % , ning kaotada 2030. aastaks ülekandekoridorid, kus kulud ületavad 5 %, edendada finantskaasatust uuenduslike finantsinstrumentide ja uue tehnoloogia abil ning täiustada õigusraamistikke, et rohkem kaasata ebatraditsioonilisi ettevõtjaid. Pool ed aitavad suurendada diasporaa panust päritoluriikide kestlikku arengusse, edendades ja hõlbustades diasporaa investeeringuid ning ettevõtete loomist, et edendada kohalikku arengut ja ettevõtlust päritoluriikides ning edendada teadmiste, kogemuste ja tehnoloogiasiiret. 6. Pool ed töötavad välja meetmed, et kasutada ära lõuna-lõuna suunalise rände potentsaali ning leevendada mis tahes negatiivset mõju, lähtudes solidaarsuse, ühise heaolu ja vastutuse põhimõtetest. 7. Pool ed edendavad Kariibi piirkonna ja ELi vaheliste ning piirkondadevaheliste liikuvuskavade puhul parimate tavade vahetamist, sealhulgas seoses isikute vaba liikumisega piirkondlike integratsiooniprotsesside raames. ________________ VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA PIIRKONDLIK PROTOKOLL I OSA KOOSTÖÖRAAMISTIK 1. PEATÜKK LAAD JA KOHALDAMISALA ARTIKKEL 1 Tõeline partnerlus 1. Käesoleva protokolli kohaldamisel on „ pool ed“ käesoleva lepingu pooled , kelle suhtes käesolev protokoll on siduv vastavalt lepingu üldosa artiklile 6. 2. Kooskõlas käesoleva lepingu üldosa artikliga 6 on pool te vahel ised suhted reguleeritud käesoleva lepingu üldosa sätetega ja neis lähtutakse käesolevas protokollis sätestatud erieesmärkidest, mis on vastastikku täiendavad ja tugevdavad. 3. Pool ed lepivad kokku oma suhete tugevdamises ja koostöö tihendamises, et edendada ühiseid väärtusi, huve, ülesandeid ja kohustusi. Käesolevat tõelist partnerlust rakendatakse vastastikuse austuse ja aruandekohustuse, partnerite võrdsuse ja jagatud vastutuse vaimus. ARTIKKEL 2 Mitmepoolsus 1. Pool ed toetavad dialoogi ja koostööd ning suurendavad jõupingutusi mitmepoolsuse ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra tugevdamiseks. 2. Pool ed püüavad üldosa artiklis 3 osutatud asjakohase partnerlusdialoogi kaudu luua strateegilisi koalitsioone mitmetes ülemaailmsetes küsimustes, eelkõige seoses kliimamuutuste, ookeanide majandamise, elurikkuse, kaasava ja kestliku majandusarengu, inimõiguste ning rahu ja julgeolekuga seotud küsimustega. Vajaduse korral kooskõlastavad nad oma seisukohad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ( ÜRO ) raamistikus ning muudes rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ja foorumitel. Nad võtavad konkreetseid meetmeid peamistele rahvusvahelistele lepingutele ja konventsioonidele allakirjutamiseks, nende ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks , olenevalt olukorrast, ning nende rakendamiseks. ARTIKKEL 3 Eesmärgid Pool ed kinnitavad käesoleva protokolli laiahaardelisust ja terviklikkust ning lepivad kokku, et protokolli eesmärgid on muu hulgas järgmised: a) tugevdada omavahelist poliitilist partnerlust, mis tugineb korrapärasele dialoogile ning ühiste huvide edendamisele; b) parandada vastupanuvõimet keskkonna- ja kliimamuutustele ning majandada loodusvarasid säästvalt; c) ehitada üles demokraatlikud, rahumeelsed ja õigustepõhised ühiskonnad, mis tuginevad õigusriigile ja heale valitsemistavale, ning teha edusamme soolise võrdõiguslikkuse ja finantsjuhtimise valdkonnas; d) toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, soodustades investeerimist ja erasektori arengut ning pöörates erilist tähelepanu sinisele majandusele ja suuremale ühendatusele; e) toetada konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on parandada ookeani majandamist ning mere elusressursside, sealhulgas kalanduse kaitset ja säästvat majandamist , ning f) investeerida inim- ja sotsiaalarengusse, tegeleda ebavõrdsusega ja tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale, pöörates erilist tähelepanu noorte edendamisele ning naiste ja tüdrukute majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele võimestamisele. ARTIKKEL 4 Piirkondlik integratsioon ja koostöö 1. Pool ed toetavad Vaikse ookeani piirkonnas piirkondliku integratsiooni ja koostöö protsessi, et lahendada mitut riiki puudutavaid probleeme ja hõlbustada käesoleva protokolli rakendamist, et saada sellest täielikku kasu, võttes arvesse riikide asjakohaseid poliitikaraamistikke, sealhulgas Vaikse ookeani piirkonna regionalismi raamistikku. 2. Pool ed lepivad kokku, et suurendavad koostööd piirkondlike organisatsioonide ning riikide ja territooriumidega, kes jagavad samu väärtusi ning soovivad ja suudavad töötada ühiste eesmärkide nimel, aidates kaasa Vaikse ookeani piirkonna kui terviku majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele arengule. 3. Pool ed edendavad ja toetavad lõunariikide ja kolmepoolset koostööd kui vahendit, mille kaudu tugevdada piirkondlikku koostööd. 2. PEATÜKK OSALEJAD JA PROTSESSID ARTIKKEL 5 Institutsioonilised sätted 1. Käesoleva protokolli ga loodud ühisinstitutsioonid, mille koosseis ja ülesanded on määratud kindlaks käesoleva lepingu üldosas, on järgmised: a) Vaikse ookeani piirkonna ja ELi ministrite nõukogu; b) Vaikse ookeani piirkonna ja ELi ühiskomitee; c) Vaikse ookeani piirkonna ja ELi parlamentaarne assamblee. 2. Pool ed võivad otsustada korraldada vajaduse korral riigipeade või valitsusjuhtide kohtumisi, mis põhinevad vastastikku kokku lepitud ajakaval ja päevakorral. ARTIKKEL 6 Ü lemeremaad ja -territooriumid Vaikse ookeani piirkonnas 1. Pool ed lepivad kokku, et nad tugevdavad sidemeid Vaikse ookeani piirkonnas asuvate E Liga assotsieerunud ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT d ) ning Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikme te vahel. 2. Pool ed püüavad asjakohaselt kaasata ÜMTsid piirkondlik k u integratsiooni ja koostöösse ning piirkondlikesse organisatsioonidesse, eelkõige kliimamuutuste, keskkonnasäästlikkuse, loodusvarade säästva majandamise, ühendatuse ning kaubanduse ja investeeringute valdkonnas. 3. Pool ed lepivad kokku, et Vaikse ookeani piirkonnas asuvatele ÜMTdele antakse käesoleva protokolliga loodud ühisinstitutsioonides vaatlejaroll. ARTIKKEL 7 Sidusrühmade kaasamise ja nendega konsulteerimise mehhanismid Pool ed loovad mehhanismid konsulteerimiseks ja dialoogiks kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike omavalitsustega, kodanikuühiskonna esindajatega ja erasektoriga, et hoida neid kursis käesoleva protokolli rakendamisega ning koguda neilt käesoleva protokolli tulemusliku rakendamise jaoks teavet, sealhulgas Vaikse ookeani piirkonna ja ELi ministrite nõukogu kohtumiste jaoks. ARTIKKEL 8 Rakendamine, järelevalve ja hindamine 1. Pool ed võtavad iga koostöövaldkonna meetmete rakendamisel kooskõlas käesoleva lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga arvesse oma vastavaid strateegilisi ja poliitilisi raamistikke, sealhulgas vajaduse korral piirkondlikke strateegiaid, mille on vastu võtnud Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikme d . 2. Pool ed tegutsevad ja rakendavad meetmeid kõige asjakohasemal siseriiklikul, piirkondlikul ja mitut riiki hõlmaval tasandil. Nad püüavad maksimeerida mõju huvitatud sidusrühmadele ning laiendada nende kaasatust, sealhulgas suutlikkuse suurendamise kaudu. 3. Pool ed jälgivad käesoleva protokolli rakendamist, et tagada tegevuse ja meetmete tulemuslik ja tõhus rakendamine, sealhulgas paljusid sidusrühmi hõlmava lähenemisviisi kaudu. Nad võivad käesoleva lepingu üldosa artikli 99 lõikes 5 sätestatud korras seda kohandada muutunud olukorraga ja laiendada selle kohaldamisala, et tõhustada koostööd olemasolevates ja uutes valdkondades. 4. Pool ed korraldavad käesoleva protokolli peamistes koostöövaldkondades ette nähtud tegevuse regulaarse sõltumatu järelevalve ja hindamise. II OSA PEAMISED KOOSTÖÖVALDKONNAD I JAOTIS KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA KLIIMAMUUTUSED ARTIKKEL 9 Tunnistades kliimamuutustest, merevee taseme tõusust ja keskkonna halvenemisest tulenevat tõsist ohtu kestliku arengu saavutamisele ja inimeste eludele ning tunnistades märkimisväärset ohtu väikestele arenevatele saareriikidele, suurendavad pool ed vastupanuvõimet kliimamuutustele ja pööravad ümber keskkonnaseisundi halvenemise. Nad võtavad kaugeleulatuvaid meetmeid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, kahju ja kahjustuste ohu ärahoidmiseks, vähendamiseks ja kõrvaldamiseks, keskkonna kaitsmiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning loodusvarade säästva majandamise toetamiseks. Nad võtavad meetmeid elurikkuse vähenemise peatamiseks, ökosüsteemide säilitamiseks ja taastamiseks, ookeanide majandamise edendamiseks ning looduskatastroofide ärahoidmiseks ja neile reageerimiseks. Nad investeerivad keskkonnahoidlikku majanduskasvu, ringmajandusse ja taastuvenergiasse, tagades, et majanduskasv käib käsikäes keskkonnasäästlikkusega. ARTIKKEL 10 Kliimameetmed 1. Tuletades meelde ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe eesmärke, põhimõtteid ja norme ning rõhutades vajadust suurendada ülemaailmseid jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks, pidades silmas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruande tulemusi selle kohta, millist mõju avaldab ülemaailmne soojenemine 1,5 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, nõustuvad pool ed aitama kaasa ülemaailmsele heitkoguste vähendamisele kooskõlas eesmärgiga hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ja püüdlema selle poole, et globaalse soojenemise tase ei ületaks 1,5 °C. Nad tunnistavad vajadust saavutada võimalikult kiiresti kogu maailmas inimtekkelise heite CO 2 -neutraalsus. Nad kohustuvad sellega seoses tegema järjestikuseid riiklikult kindlaksmääratud panuseid, mis nende praegusi panuseid ületavad ja peegeldavad nende kõige kaugeleulatuvamaid eesmärke, võttes arvesse riikide erinevat olukorda, ning kinnitavad taas oma eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 2. Pool ed töötavad välja ulatuslikud ja kaasavad siseriiklikud kliimaprogrammid ja -strateegiad, sealhulgas õigusloome- ja haldusraamistike kaudu, ning võtavad konkreetseid meetmeid Pariisi kokkuleppe rakendamise hoogustamiseks. Nad töötavad välja seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemid, samuti hindamissüsteemid, et jälgida kliimameetmete edenemist. 3. Pool ed kiirendavad ja suurendavad jõupingutusi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks, sealhulgas arendades ja rakendades kaugeleulatuvaid riiklikke kohanemiskavasid. Nad töötavad välja ja rakendavad poliitikat, strateegiaid ja õigusraamistikke, et integreerida kohanemine asjaomastesse sotsiaal-majanduslikesse ja keskkonnasektoritesse. 4. Tunnistades, et fossiilkütustel põhinev energia ja transpordisektor suurendavad märkimisväärselt CO 2 -heidet, kohustuvad pool ed arendama energiatõhususe ja taastuvenergia lahendusi ning vähendama veelgi maa-, lennundus- ja meretranspordisektori CO 2 heitkoguseid. Nad tugevdavad koostööd tehnoloogia arendamise ja tehnoloogiasiirde valdkonnas. Nende eesmärk on ratsionaliseerida ja järk-järgult loobuda ebatõhusatest fossiilkütuste toetustest, mis soodustavad raiskavat tarbimist, ning minimeerida võimalikku kahjulikku mõju viisil, millega kaitstakse vaeseid ja mõjutatud kogukondi. 5. Pool ed kohaldavad kliimamuutuste ja nende mõjude käsitlemisel integreeritud, terviklikke ja tasakaalustatud mitteturupõhiseid lähenemisviise, pidades silmas väikeste arenevate saareriikide haavatavust ning võttes arvesse oma asjakohaseid poliitikaraamistikke, sealhulgas Vaikse ookeani piirkonna vastupanuvõimelise arengu ja Vaikse ookeani piirkonna vastupanuvõime suurendamise partnerluse raamistikke. 6. Pool ed toetavaid meetmeid, millega viia rahastamisvood vastavusse vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise arengu saavutamisega. Nad teevad koostööd, et suurendada kliimameetmete rahastamist paljudest allikatest, vahenditest ja kanalitest, et toetada riiklike kohanemiskavade ja riiklikult kindlaksmääratud panuste arendamist ja rakendamist praegust taset ületaval määral kooskõlas Pariisi kokkuleppega. 7. Pool ed edendavad fluorosüsivesinike ulatuslikku järkjärgulist kasutuse vähen damist 16. septembril 1987 Montrealis koostatud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli ja selle Kigali muudatuse alusel. Nad julgustavad kõiki protokolliosalisi Kigali muudatust ratifitseerima ja tagama selle kiire rakendamise. 8. Pool ed tugevdavad koordineerimist kõigil valitsemistasanditel ning võtavad parimatel olemasolevatel teadusandmetel ja asjakohasel juhul põlisteadmiste, põliselanike ja kohalike teadmiste kogumil põhinevaid ning neist juhinduvaid meetmeid. Nad julgustavad kohalikke omavalitsusi võtma ja täitma ning võimaldavad neil võtta ja täita kaugeleulatuvaid kliima- ja energiakohustusi. Nad edendavad olemasolevaid algatusi, nagu linnapeade kliima- ja energiapakt, ning nende tegevuskavade elluviimist. 9. Pool ed teevad koostööd kliimamuutustega kohanemise ja nendele reageerimise teadmusvõrgustike arendamise ning kliimameetmete ja keskkonnajuhtimise ning -järelevalve alase teadusliku, tehnilise, inimeste ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamise nimel, sealhulgas kosmosetehnoloogia ja -teabesüsteemide kaudu. ARTIKKEL 11 Keskkond ja loodusvarade säästev majandamine 1. Pool ed toetavad ökosüsteemide ja nende osutatavate teenuste säilitamist, säästvat kasutamist ja taastamist, ühendades elurikkuse elatusvahenditega. Nad kaitsevad, taastavad ja tõhustavad elurikkust kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja 2020. aasta järgse ülemaailmse elurikkuse raamistikuga. Nad aitavad välja töötada pikaajalisi strateegiaid, mille keskmes on Vaikse ookeani piirkonna riiklikes ja piirkondlikes raamistikes elurikkuse temaatikaga arvestamine, institutsioonide vahel koordineerimise ja sidususe tagamine ning otsuste tegemiseks vajaliku tõendusmaterjali saamine. 2. Pool ed edendavad terviklikku lähenemisviisi ja tugevdavad täit mis e tagamise mehhanisme loodusvarade ja keskkonna säästvaks majandamiseks ja kasutamiseks kõikidel tasanditel, kaasa arvatud ringmajanduse ja keskkonnasäästliku majanduse arendamiseks, võttes arvesse praeguste ja tulevaste põlvkondade vajadusi ning asjakohasel juhul põliskombeid, traditsioone ja tavasid. 3. Pool ed teevad koostööd, et tagada oma metsaressursside ja muude puuressursside säästev majandamine, raadamist ümber pöörata ja metsa taastada, võidelda ebaseadusliku metsaraie ning ebaseadusliku puidu ja puidupõhiste toodetega kauplemise vastu, taastada loodusmetsade funktsioonid, sealhulgas ökosüsteemiteenuste pakkumine, ning edendada vastutustundlikku kaevandamist, võttes arvesse kestliku arenguga seotud nõudmisi, sealhulgas kasvava elanikkonna majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid vajadusi. 4. Pool ed edendavad säästvaid integreeritud veemajandamissüsteeme, veeallikate ja ökosüsteemide kaitset, reovee kogumist ja käitlemist, võitlemist pinnase seisundi halvenemise ning vee- ja põhjaveevarude reostusega ning kogumis- ja reservuaarisüsteemide abil veevarustuse ebakindluse kõrvaldamist. 5. Pool ed teevad koostööd, et võidelda ohu vastu, mida kujutavad endast invasiivsed võõrliigid, kui need võivad tähendada kohalike liikide väljasuremist, ohustada elurikkust, ökosüsteemi funktsioone ja teenuseid, inimeste elatusvahendeid ja toimetulekut ning kaubandust ja majandusarengut. 6. Pool ed tegelevad tulemuslikult saastega kõikides selle vormides. Nad töötavad selle nimel, et kehtestada vajalikud riiklikud õigusraamistikud ja täit mis e tagamise mehhanismid kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlikuks käitlemiseks. Nende eesmär k on hoida ära või minimeerida jäätmete teket tekkekohas ning parandada toodete taaskasutatavust, ringlussevõetavust ja ressursitõhusust, et kohandada tootmist ja tarbimist, pidades silmas ringmajanduse saavutamist. Nad võtavad meetmeid, et vältida või minimeerida ohtlikke aineid materjalitsüklites ning käidelda toodetes leiduvaid kemikaale kogu nende olelusringi jooksul. ARTIKKEL 12 Katastroofidele vastupanu võime 1. Pool ed teevad koostööd, et suurendada inimeste, ühiskondade, institutsioonide ja taristu vastupanuvõimet looduskatastroofide suhtes. Nad võtavad arvesse tugevaid seoseid katastroofide ja kliimamuutuste vahel ning katastroofide mõju inim- ja sotsiaalsele arengule ning inimeste, eriti haavatavate rühmade ja üksikisikute elatusvahenditele, kultuuripärandile, keskkonnaalasele terviklikkusele, majandusarengule ja inimeste julgeolekule. Nad püüavad rakendada Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030, sealhulgas teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu ning võttes arvesse oma asjakohaseid poliitikaraamistikke, sealhulgas Vaikse ookeani piirkonna vastupanuvõimelise arengu raamistikku, ja teevad selle rakendamise üle järelevalvet. 2. Pool ed edendavad terviklikku lähenemisviisi katastroofiohu vähendamisele, võttes muu hulgas arvesse Vaikse ookeani piirkonna vastupanuvõimelise arengu raamistikku, investeerides riskide ennetamisse ja nendeks valmisolekusse, sidudes riskide vähendamise meetmed taastamismeetmetega ning edendades finantsriskide kindlustust. Nad toetavad avalike teenuste, taristu, toidu ja veega kindlustatuse alast vastupanuvõimet ning tagavad, et investeeringuid tehes kaalutakse ja võetakse realistlikult arvesse tulevasi riske. Nad seavad kõigi ülesehitus- ja taastamistööde puhul esikohale vastupanuvõime kliimamuutustele, rakendades muu hulgas lähenemisviisi „ehitame uuesti ja paremini“. 3. Pool ed teevad koostööd, et tugevdada vastupanuvõime suurendamiseks asjakohaste tehnoloogiate kättesaadavust, siiret ja süstemaatilist kasutamist. Nad investeerivad katastroofistatistika ja kahjuandmete kogumisse ja kasutamisse, riskide igakülgsesse hindamisse, riskide vähendamise kavade rakendamisse kõikidel tasanditel ning tugevamatesse seosetesse katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise vahel. Nad toetavad kosmosetehnoloogia ja kosmoseteabe süsteemide kasutamist, et parandada ennetus-, valmisoleku-, reageerimis- ja taastumismeetmeid. 4. Pool ed teevad koostööd kaasava riskijuhtimise tugevdamise nimel kõikidel tasanditel, sealhulgas arendades riiklikku ja piirkondlikku suutlikkust katastroofiohu vähendamiseks ning kliimamuutustega seotud innovatsiooni tippkeskusi. Nad teevad tööd järelevalve, varajase hoiatamise ja riskihindamise suutlikkuse suurendamiseks, riigisisese ja piirkondliku suutlikkuse parandamiseks ning ennetus-, leevendus-, valmisoleku-, reageerimis- ja taastamismeetmete, sealhulgas kodanikukaitse mehhanismide parandamiseks, samuti kohalike kogukondade ja institutsioonide suutlikkuse suurendamiseks, keskendudes kõige haavatavamatele ja tõrjutud kodumajapidamistele ja rühmadele. 5. Pool ed jälgivad katastroofiohu ja kliimariski juhtimise prioriteete ja eesmärke ning hindavad neid kõrvutades neid rahvusvaheliste parimate tavadega. II JAOTIS Kaasav ja kestlik majandusareng ARTIKKEL 13 1. Pool ed järgivad terviklikke strateegiaid ja rakendavad reforme, et luua vastupidav ja mitmekesine majandus, edendada majanduskasvu ja majanduse ümberkujundamist, tugevdada äri- ja kaubandussuhteid ning toetada üleminekut täielikule ja kvaliteetsele tööhõivele. Nad kohustuvad looma ettevõtluskeskkonna, mis soodustab suuremaid investeeringuvooge ja erasektori arengut. Nad tugevdavad ja süvendavad piirkondadevahelist majanduskoostööd, sealhulgas kaupade ja teenuste liikuvust. Nad toetavad ja hõlbustavad oma valuutade laiemat kasutamist rahvusvahelistes tehingutes. 2. Pool ed edendavad meetmeid teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja teadusuuringute ümberkujundava rolli toetamiseks. Nad töötavad selle nimel, et ehitada üles ringmajanduse mudelil põhinevaid, vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisi majandusi ning tagada, et kõik inimesed saaksid kasu seni kasutamata ärivõimalustest, et järgitaks peamisi tööõiguse põhireegleid, sealhulgas sotsiaalse dialoogi kaudu, ning et edendataks ja toetataks haavatavate isikute , naiste ja noorte kaasamist ning nende sotsiaal-majanduslikku võimestamist, muu hulgas asjakohaste sotsiaalkaitsemeetmete kaudu. Nad lepivad kokku, et keskendutakse peamistele sektoritele, mis avaldavad mitmekordistavat mõju kestlikule majanduskasvule, töökohtade loomisele ja vaesuse kaotamisele, sealhulgas võimalusele teha koostööd uutes majandusvaldkondades. 1. PEATÜKK MAJANDUSKASV JA MAJANDUSE MITMEKESISTAMINE ARTIKKEL 14 Majandusarengut soodustavad tegurid 1. Pool ed rakendavad meetmeid, et toetada majandusliku tootlikkuse kõrgema taseme saavutamist esmajoones mitmekesistamise, tehnoloogilise ajakohastamise ja innovatsiooni kaudu ning parandada makromajanduslikku ja finantssektori stabiilsust, lihtsustada ja ühtlustada ärieeskirju ja -protsesse, tugevdada tulemuslikke ja prognoositavaid maksusüsteeme ning parandada avaliku halduse ja kohtusüsteemide tõhusust. Nad võtavad vastu usaldusväärse konkurentsipoliitika ning tagavad maa- ja omandiõiguste ning intellektuaalomandi õiguste kaitse. 2. Pool ed lepivad kokku, et nad edendavad ettevõtluse lihtsustamiseks usaldusväärseid õigusakte, eeskirju ja poliitikat, millega vähendada regulatiivseid ja haldustõkkeid ning suurendada läbipaistvust, arendades samal ajal ettevõtlusoskusi ja -kultuuri eesmärgiga suurendada investeeringuid ja toetada erasektori arengut. Samuti edendavad nad ettevõtja sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku ettevõtlust, sealhulgas keskkonnakaalutluste mõistes. 3. Pool ed lepivad kokku inimkapitali arengu toetamises ja tõhustamises, eelkõige investeerides ja panustades sellise kõrgelt haritud, koolitatud, oskusliku, kvalifitseeritud ja tõhusa oskustööjõu loomisse, kes on piisavalt koolitatud, et saada juurdepääs inimväärsele tööhõivele, sealhulgas uutes dünaamilistes kasvusektorites, vastates tööturu nõudmistele ja suurendades erasektori osalust. Nad panevad erilist rõhku digikirjaoskuse, tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe ja kolmanda taseme hariduse programmide edendamisele. 4. Pool ed edendavad poliitikameetmeid, millega suurendatakse tööturuasutuste asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust. Nad edendavad piirkondadevahelist tööjõu liikuvust, et toetada Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikme te arenguvajadusi ja reageerida positiivselt erasektori vajadustele ning aidata kaasa majandusintegratsiooni parandamisele, investeeringute ja ettevõtete tootlikkuse suurendamisele. 5. Pool ed toetavad selliste oluliste taristute arengut nagu energia, transport ja vesi, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateenused (IKT) ja digitaalne ühendatus. 6. Pool ed edendavad maapiirkondade arengut ja maapiirkondade majanduse mitmekesistamist, sealhulgas tugevdades sidemeid vastupidavate taristute, turismi, põllumajanduse ja tööstuse vahel. 7. Pool ed toetavad meetmeid, mille eesmärk on parandada kindlustus-, finants- ja mittefinantsteenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja juurdepääsetavust eraettevõtjatele nii ametlikus kui ka mitteametlikus majanduses. Nad parandavad juurdepääsu taskukohasele rahastamisele, sealhulgas arendades elujõulisi pangandus- ja pangandusväliseid süsteeme ning tugevdades digitaalseid finantsteenuseid, mis hõlbustavad lisaväärtuse loomist ettevõt j a te, eelkõige mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate integreerimise kaudu piirkondlikesse ja üleilmsetesse väärtusahelatesse ning tootmise suurendamise, kaubanduses regulatiivse suutlikkuse parandamise, ettevõtluse edendamise, äritegevuse hõlbustamise, toodete ja ekspordi sihtkohtade mitmekesistamise, tehnoloogilise arendamise ja innovatsiooni, sealhulgas e-kaubanduse platvormide kaudu. ARTIKKEL 15 Investeerimine 1. Pool ed kohustuvad toetama, looma ja säilitama soodsat keskkonda vastutustundlike investeeringute jaoks, millest tõuseb vastastikust kasu. Nad ühtlustavad ja kiirendavad haldusmenetlusi ja -nõudeid ning toetavad meetmeid, mis loovad prognoositava ja turvalise investeerimiskliima, hõlbustavad partnerlust ning edendavad avaliku ja erasektori dialoogi. 2. Pool ed lubavad meelitada ligi ja säilitada jätkusuutlikke ja vastutustundlikke avaliku ja erasektori investeeringuid, sealhulgas välismaiseid otseinvesteeringuid segarahastamise, tagatiste ja muude uuenduslike rahastamisvahendite kaudu, et suurenda da investorite usaldust. Nad püüavad anda investoritele piisavat ja kergesti kättesaadavat teavet ärivõimaluste kohta nii ELis kui ka Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikme tes . 3. Pool ed kohustuvad tegema koostööd investeeringute soodustamiseks asjakohase sekkumismeetmete valiku kaudu, pöörates erilist tähelepanu noortele ja naistele. ARTIKKEL 16 Erasektori arendamine 1. P ool ed toetavad dünaamilise, konkurentsivõimelise ja vastutustundliku erasektori arengut, sealhulgas riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil vajalike poliitikameetmete ning majandus-, ja institutsiooniliste ja seadusandlike reformide vastuvõtmise kaudu. Nad võtavad meetmeid erasektori tootlikkuse ja tõhususe tugevdamiseks ja parandamiseks. Nad pööravad erilist tähelepanu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvule ja nende konkurentsivõime parandamisele, ettevõtlusinkubaatoritele ning koduse tootmise arendamisele. 2. Pool ed kasutavad ära tehnoloogilise arengu ja digimajanduse võimalusi. Nad püüavad suurendada investeeringuid teadus uuringutesse , innovatsiooni ja digimajandusse ning ergutada erasektorit digitaliseerimist kiirendama, eelkõige seoses investeeringute, innovatsiooni, turuteadmiste, juurdepääsu ja oskusteabega. 3. Pool ed edendavad tööstuse arengut, pidades silmas kestliku majanduskasvu saavutamist. Nad võtavad vastu sihipärase poliitika, mille eesmärk on hõlbustada tööstuse kasvu ja võimalusi, eelkõige sidemete loomise ja lisaväärtuse suurendamise kaudu, sealhulgas väikesemahulistes tööstusharudes. Nad soodustavad asjakohaste tehnoloogiate ja protsesside arendamist ja nišitoodete mitmekesistamist. Nad töötavad välja ja rakendavad strateegiaid, millega arendada piirkondlikku ja riiklikku suutlikkust konkurentsivõime suurendamiseks keskmise lt tehnoloogilise s ja kõrgtehnoloogilises tootmises ja ekspordis. 4. Pool ed toetavad ressursikasutuse tõhustamist ning puhtamate ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja tööstuslike tootmisprotsesside kasutuselevõtmist. Nad tegelevad tulemuslikult majandustegevusest tuleneva saaste ga kõikides selle vormide s , sealhulgas kogu tarneahela ulatuses kohustuste selge määratlemise ning nende määramisega tööstusele ja ettevõtjatele, võttes aluseks laiendatud tootjavastutuse põhimõtte ja põhimõtte „saastaja maksab“. ARTIKKEL 17 Teadus, tehnoloogia, innovatsioon ja teadusuuringud 1. Pool ed teevad koostööd teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni valdkonnas, et edendada sotsiaalset ja majanduse arengut, lahendada ühiskonnaprobleeme ja suurendada piirkondlikku konkurentsivõimet. Nad arendavad teadusvõrgustike ning andmetöötlus- ja teadusandmete taristu ja teenuste vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet ning edendavad sellist arengut piirkondlikus kontekstis. 2. Pool ed hõlbustavad asjakohaselt juurdepääsu üksteise teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniprogrammidele, teadustaristule ja -rajatistele, publikatsioonidele ja teadusandmetele asjakohastes valdkondades, sealhulgas kliimamuutused ja ookeanid. 3. Pool ed teevad koostööd kosmose tsiviilotstarbel kasutamisel ühist huvi pakkuvates küsimustes sellistes valdkondades nagu kosmoseuuringud, ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi rakendused ja teenused, satelliidipõhiste tugisüsteemide arendamine, Maa seire ja geoteadus, eriti pidades silmas varajase hoiatamise ja seire kasutamist. ARTIKKEL 18 Rahaülekanded Tunnustades rahaülekannete suurt tähtsust kaasava ja kestliku arengu soodustajana, püüavad pool ed kahandada rahaülekannete tehingukulusid, et need jääksid alla 3 %, ja kaotada 2030. aastaks ülekandekoridorid, kus kulud ületavad 5 %, edendada teadmisi finantskirjaoskusest ja finantskaasatust uuenduslike finantsinstrumentide abil ja täiustada õigusraamistikke, et rohkem kaasata ebatraditsioonilisi ettevõtjaid, sealhulgas uue tehnoloogia kasutamise kaudu. 2. PEATÜKK KAUBANDUSKOOSTÖÖ ARTIKKEL 19 Kaubandusintegratsioon 1. Pool ed kohustuvad edendama vastastikku kasu toovaid kaubandusvõimalusi ja kaubandusvõimalusi laiemas piirkonnas, sealhulgas ÜMT dega. Nende eesmärk on edendada Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikmete sujuvat ja järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, eelkõige kasutades täielikult ära piirkondliku integratsiooni ja teiste piirkondadega kauplemise potentsiaali. 2. Pool ed toetavad kehtiva ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerlus e vahe lepingu rakendamist ja toimimist, soodustades huvitatud riikide ühinemist ja vajaduse korral laiendades kõnealuse lepingu kohaldamisala. 3. Pool ed toetavad piirkondliku majandusintegratsiooni protsesse Vaikse ookeani piirkonnas, sealhulgas kaubanduse hõlbustamist ja õigusnormide ühtlustamist, et võimaldada riikidel saada kasu oma naabritega kauplemisest ning edendada nende integreerimist piirkondlikesse ja ülemaailmsetesse väärtusahelatesse. ARTIKKEL 20 Kaubandussuutlikkus 1. Pool ed teevad koostööd kaubandussuutlikkuse arendamisel, sealhulgas tootmise ja ettevõtluse tugevdamise ning lisaväärtust loovatesse sektoritesse tehtavate investeeringute suurendamise kaudu. Nad tagavad kaubavoogude suurendamiseks raamtingimuste ja sobiva riigisisese poliitika kehtestamise. 2. Pool ed teevad koostööd kaubanduse lihtsustamise valdkonnas, tuginedes neile WTO kaubanduse lihtsustamise lepingust tulenevatele kohustustele. Sellise koostöö puhul võetakse arvesse Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikme te erivajadusi, sealhulgas neid, mis on seotud geograafiliste piirangute, tehnoloogia, kaubanduse rahastamise ja ühendatusega. Pooled püüavad vähendada kaupade ja teenuste liikumisega seotud impordi-, ekspordi-, transiidi- ja muude tolliprotseduuridega seotud kaubanduskulusid, sealhulgas tolliprotseduuride automatiseerimisel. 3. P ool ed teevad koostööd, et vältida tarbetuid tehnilisi kaubandustõkkeid ja tarbetuid mittetariifseid tõkkeid, mis piiravad nende eksporti ning need tuvastada ja kõrvaldada. Eelkõige teevad nad koostööd selleks, et tagada rahvusvaheliste standardite järgimine asjakohase toetuse kaudu suutlikkuse suurendamise ks ning paremate kvaliteedikontrolli mehhanismide ja täiustatud sertifitseerimislaborite kaudu. 4. P ool ed teevad koostööd sanitaar- ja fütosanitaareeskirjade ja -tavade tugevdamiseks, sealhulgas institutsiooniliste ja regulatiivsete mehhanismide ning piisavate teabesüsteemide ja taristute abil. 5. Pool ed teevad koostööd, et rakendada oma kaubandussuhetes halduskoostööd ja kontrollikorda. 6. Tunnustades digitehnoloogia panust kaubanduse hõlbustamisse, nõustuvad pool ed tegema koostööd Vaikse ookeani piirkonnas siseriiklikuks ja piiriüleseks kaubanduseks sobilike piirkondlike digiplatvormide loomiseks. ARTIKKEL 21 Teenused 1. Pool ed toetavad tugeva ja elujõulise teenustesektori arengut, tunnustades selle tähtsust majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamisel, kõigile majandussektoritele sisendite andmisel ning ümberkujundavate tootmis- ja ekspordiprotsesside hõlbustamisel. 2. Pool ed teevad koostööd, et suurendada teenuste osutamise suutlikkust. Nad pööravad erilist tähelepanu teenustele, mis on seotud füüsiliste isikute liikumisega ärilisel eesmärgil, finants- ja muudele äriteenustele, turismi-, kultuuri- ja loomemajandusele ning ehitusele ja sellega seotud inseneriteenustele. 3. Pool ed lepivad kokku, et nad soodustavad vajaduse korral vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimist, sealhulgas selleks, et hõlbustada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist. Nad teevad koostööd teenustekaubanduse tõkete kõrvaldamiseks, et edendada konkurentsi, luua töökohti, soodustada majanduskasvu ja arengut ning parandada oma teenustesektori kvaliteeti. 3. PEATÜKK PEAMISED SEKTORID ARTIKKEL 22 Sinine majandus 1. Pool ed edendavad hästi juhitud ja jätkusuutlikku sinist majandust, mille eesmärk on ühitada kestlikku majanduskasvu töökohtade loomise, paremate elatusvahendite ja sotsiaalse võrdsusega, õiglase majandusliku kasuga ja suurema toiduga kindlustatusega ning mis põhineb mereökosüsteemide ja elurikkuse säilitamisel ning ressursside säästval kasutamisel. 2. Pool ed teevad koostööd, et arendada kestlikku vesiviljelust, rakendades tulemuslikku ruumilist planeerimist, ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ja luues investoritele võrdsemad tingimused, kusjuures nad tagavad seejuures kohalike kogukondade muredega arvestamise. 3. Pool ed hoogustavad säästva kalanduse arengut, sealhulgas käsitööndusliku püügi tasandil, edendades jätkusuutlikke kalanduse väärtusahelaid seeläbi, et suurendavad investeeringuid tootlikusse ja kohalikku töötlemisvõimekusse, tagades samal ajal kalavarude kestlikkuse ning suurema toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse. 4. Pool ed kasutavad mere biotehnoloogia võimalusi, toetades teadusuuringuid ja vähendades tehnilisi kitsaskohti, et hõlbustada investorite juurdepääsu, vältides samal ajal ohte merekeskkonnale. 5. Pool ed edendavad teadusuuringuid, innovatsiooni ja teadmiste jagamist, parimaid tavasid ja omandatud kogemusi sinise majanduse valdkonnas, sealhulgas tugevdades ruumilist planeerimist ja usaldusväärsete investeerimisotsuste tegemist. 6. P ool ed edendavad mere taastuvenergiat, et kiirendada kõikidel saartel üleminekut puhtale energiale. ARTIKKEL 23 Põllumajandus 1. Pool ed edendavad säästvat põllumajandust ning toetavad agroökoloogilisi tavasid ja meetmeid, millega luua kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeline põllumajandus ning tagada lisaväärtuse loomine ja mitmekesistamine, et parandada elatusvahendeid, suurendada sissetulekuid ja luua inimväärseid töökohti. 2. Pool ed teevad koostööd, et suurendada tootjate, töötlejate ja eksportijate, eelkõige väikepõllumajandustootjate turulepääsu võimalusi riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas parema põllumajandusnõustamise, maaelutaristute ja rahastamisvõimaluste parandamisega. Nad tagavad vastavuse rahvusvaheliselt tunnustatud tavadele ja standarditele, võttes arvesse oma asjakohaseid poliitikaraamistikke. 3. Pool ed edendavad toiduga kindlustatust, arendades kaasavaid ja bioloogiliselt mitmekesiseid toitumispõhiseid väärtusahelaid, sealhulgas kohaliku lisaväärtuse loomise ja töötlemise ning väärtusahela osaliste võimekuse suurendamise kaudu. Nad tegelevad nii Vaikse ookeani piirkonna kui ka Euroopa Liidu põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste registreerimise ja kaitsmisega. 4. Pool ed teevad koostööd võitlemisel oma põllumajandust mõjutavate kahjurite, haiguste ja invasiivsete liikide vastu. ARTIKKEL 24 Turism 1. Pool ed kohustuvad tagama turismi tasakaalustatud ja kestliku arengu, maksimeerides selle potentsiaali majanduskasvu toetamisel, inimväärsete töökohtade loomisel ja valitsemissektori tulude suurendamisel, tagades samal ajal keskkonna-, kultuuri- ja sotsiaalse mõõtme arvessevõtmise. 2. Pool ed toetavad kultuuripärandi ja loodusvarade kaitset ja edendamist ning tugevdavad sidemeid turismisektori ja muude asjaomaste majandussektorite, eelkõige transpordi, põllumajanduse ja sinise majanduse vahel. 3. Pool ed teevad koostööd kestliku arengu tavade edendamiseks ning nende eesmär k on optimeerida turismist tulenevat sotsiaal-majanduslikku kasu, kaitstes maad, ookeane, inimesi ja kultuure, austades kohalike kogukondade puutumatust ja huve ning toetades nende osalemist turismiarendusprotsessis, eelkõige maa- ja kogukonnaturismis ning ökoturismis. Nad soodustavad investeeringuid uude teadustehnoloogiasse ja statistikaarendusse, vastupanuvõimesse kliimamuutuste ja katastroofide suhtes, elurikkusesse, jäätmekäitlusse, taastuvenergiasse ja energiatõhususse, vee ja toiduga kindlustatusse ning kogukonna elatusvahenditesse ja osalemisse. 4. Pool ed soodustavad investeerimist turismitoodete ja -teenuste edendamisse ja arendamisse. Nad edendavad asjaomaste lennuettevõtjate ja kruiisioperaatoritega uuenduslike partnerluste loomist ning investeerivad inimkapitali arendamisse, turismikoolitusse ja suutlikkuse suurendamisse, turundusse, sealhulgas digiturundusse, ning soodustavad ärikontakte ja oskustöötajate vahetust, et suurendada konkurentsivõimet, parandada teenindusstandardeid ja turismisektorit edasi arendada. ARTIKKEL 25 Säästev energia 1. Pool ed tunnistavad energiasektori tähtsust majandusliku õitsengu, inim- ja sotsiaalse arengu ning inimeste julgeoleku seisukohast ning vajadust sujuva ülemineku järele vähese CO 2 -heitega majandusele. Nad püüavad tugevdada energiajulgeolekut ja energiataristute vastupanuvõimet, et parandada puhta energia kättesaadavust ja taskukohasust. 2. Pool ed lepivad kokku, et toetavad Vaikse ookeani piirkonnas energiareforme, mis aitavad vähendada piirkonna arenguprotsesside CO 2 -mahukust, suurendada energiavarustuse ja energia lõpptarbimise tõhusust, parandada energiataristu vastupanuvõimet ja vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet, võttes arvesse oma asjakohaseid poliitikaraamistikke, sealhulgas Vaikse ookeani piirkonna energiajulgeoleku tegevusraamistikku ja Vaikse ookeani piirkonna vastupanuvõimelise arengu raamistikku. 3. Pool ed hõlbustavad avatud, läbipaistvaid ja toimivaid energiaturge, mis edendavad kaasavaid ja jätkusuutlikke investeeringuid vastutustundliku tootmise, edastamise ja jaotamise ning energiatõhususe valdkonnas. 4. Pool ed edendavad energiatõhusust ja energiasäästu kõikides energiaahela etappides tootmisest tarbimiseni ning tugevdavad, parandavad ja kujundavad ümber energiatootmis- ja jaotusrajatisi, sealhulgas tugevdades ja laiendades linna- ja maapiirkondade energiajaotusvõrke. 5. Pool ed edendavad Vaikse ookeani piirkonna energiasüsteemi ümberkujundamist puhaste, mitmekesiste, kulutõhusate ja säästvate energiatehnoloogiate, sealhulgas taastuvate ja vähese heitega energiatehnoloogiate väljatöötamise ja kasutamise kaudu. ARTIKKEL 26 Ühendatus 1. Mõistes Vaikse ookeani saareriikide geograafilisi piiranguid, tugevdavad pool ed Vaikse ookeani piirkonna ühendatust, tagades, et see on jätkusuutlik, ulatuslik ja eeskirjadel põhinev ning soodustab investeeringuid ja ettevõtete jaoks võrdseid tingimusi. Nad püüavad luua ohutuid, turvalisi, vastupidavaid ja jätkusuutlikke transpordiühendusi õhus, maal ja merel ning digitaalvõrke – mobiilsetest püsivõrkudeni, magistraalvõrkudest „viimase miili“ ühendusteni, kaabelvõrkudest satelliitvõrkudeni. Nad kohustuvad tegema pingutusi energiavõrkude ühendamiseks, et toetada tänapäevaseid, tõhusaid ja puhtaid lahendusi ning edendada inimestevahelisi kontakte. 2. Pool ed kohustuvad ümber kujundama, tugevdama ja parandama transporditaristut ja sellega seotud taristusüsteeme, hõlbustades ja parandades reisijate, sealhulgas piiratud liikumisvõimega reisijate ja kaupade liikumist ning pakkudes kulutõhusat, ohutut, turvalist ja kestlikku juurdepääsu usaldusväärsetele ja tõhusatele linna-, õhu-, mere-, sisevee-, raudtee- ja maanteetransporditeenustele. Nad parandavad transpordisektori üldist juhtimist, töötades välja ja rakendades tõhusaid eeskirju, mis hõlbustavad ühtlustamist kogu Vaikse ookeani piirkonnas, et võimaldada ausat konkurentsi ja koostalitlusvõimet transpordiliikide sees ja vahel, ning aktiveerida ja edendada erasektori osalemist transpordiprojektides, sealhulgas seoses hoolduse ning läbilaskevõime piirangute kõrvaldamise ja puuduvate transpordiühenduste taristu loomisega. 3. Pool ed tunnistavad kulutõhusate ja tõhusate meretransporditeenuste tähtsust peamise kaubandust hõlbustava transpordiliigina. Nad teevad meretranspordisektoris koostööd, et edendada Vaikse ookeani piirkonna AKVRO liikme te jõupingutusi konkurentsivõimeliste sadamate ja sadamateenuste, sealhulgas navigatsioonitaristu arendamisel, et parandada kaupade ja inimeste liikumist. 4. P ool ed teevad koostööd lennundussektoris, kaaludes seejuures Vaikse ookeani piirkonda suunduvate lennuliinide arvu ja lendude sageduse suurendamist. Nad teevad samuti koostööd, et tugevdada ja parandada lennuohutust ja lennundusjulgestust ning õhuseiret, sealhulgas suutlikkust reageerida lennundusega seotud ohtudele ja riskidele. Nad nõustuvad tugevdama ja täiendama õhu- ja merereiside navigatsiooni toetavaid vahendeid, sealhulgas lennujuhtimist ja kartograafiat. 5. Pool t e eesmärk on suurenda da juurdepääsu avatud, taskukohasele ja turvalisele lairibaühendusele ning arenda da digitaalset taristut, sealhulgas paremate veealuste kaablite abil. Nad võtavad meetmeid, et hõlbustada lihtsat juurdepääsu IKT - le ning toetada tehisintellekti ja asjade interneti asjakohast kasutamist ning kohalike oludega kohandatud väikeste kuludega ja ulatuslike traadita võrkude kasutuselevõttu. Nad püüavad luua vajalikud reguleerivad asutused, et anda teenuseosutajatele tegevuslube, edendada konkurentsi ja tagada tarbijate heaolu ja kaitse ning tugevdada piirkondlikku koostööd, võttes arvesse pool te asjakohaseid poliitikaraamistikke, sealhulgas Vaikse ookeani piirkonna IKT strateegilist tegevuskava. ARTIKKEL 27 Mäetööstus 1. Mõistes mäetööstuse panust majandusarengusse, hõlbustavad pool ed jätkusuutlikke ja vastutustundlikke investeeringuid asjakohaste õigusaktide, poliitika ja õigusraamistike kaudu, mis on kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega. Pool t e eesmär k on tagada õigla n e ja moonutamata juurdepääs ammenduvatele loodusvaradele, järgides igati siseriiklikk u õigus t ja austades täiel määral riikide suveräänsust oma loodusvarade kasutamisel ning kaitstes mõjutatud kohalike kogukondade õigusi. 2. Pool ed lepivad kokku, et nad edendavad ammenduvate loodusvarade vastutustundlikku haldamist, sealhulgas õigusraamistik u väljatöötamis t , võttes arvesse keskkonnamõjusid. Nad edendavad läbipaistvust ja aruandekohustust kooskõlas mäetööstuse läbipaistvuse algatuses sätestatud põhimõtetega. 3. Pool ed edendavad asjakohaste tehnoloogiate kasutamist, et hõlbustada ammenduvate loodusvarade säästvat ja vastutustundlikku uurimist ja kasutamist. ARTIKKEL 28 Metsandus 1. Pool ed edendavad metsade kestlikku majandamist ja metsaressursside säästvat kasutamist, vähendavad metsade raadamist ja peatavad selle, peatavad metsade seisundi halvenemise, säilitavad metsa elurikkust ja ökosüsteeme, võitlevad ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kauplemise vastu ning edendavad ressursi- ja energiatõhusaid tooteid kestlikult majandatud metsadest. 2. Pool ed edendavad põllumajandustööstuse ja metsasaaduste kestlikke väärtusahelaid, seades esikohale ökosüsteemide kaitsega seotud töökohtade ja muude majanduslike võimaluste loomise. Nad teevad koostööd metsade säästval majandamisel, sealhulgas toodete seaduslikul ja jätkusuutlikul kasutamisel majandusliku tulu teenimiseks ning metsa taimestiku ja loomastiku säästval turustamisel, järgides igati rahvusvahelisi parimaid tavasid ja standardeid ning asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid. Nad teevad koostööd ja edendavad asjakohase tehnoloogia ja meetodite kasutamist, et teha kindlaks ja arendada taimi ja muid metsasaadusi, mida saaks kasutada ravimite tootmiseks, tagades samal ajal, et elurikkust ei kahjustata ja ökosüsteemis ei teki tasakaalustamatust ning et juurdepääs ravimitele ei ole takistatud. 3. Pool ed teevad koostööd metsade haldamise ja jätkusuutlikkuse parandamiseks, võttes muu hulgas arvesse ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava, ja soodustades vabatahtlike partnerluslepingute väljatöötamist. Nad püüavad tugevdada riigi tasandil ühtsust ning FLEGTi tegevuskava ja kliimameetmete positiivset koostoimet metsa- ja maakasutussektoris, sealhulgas muude rahvusvaheliste algatuste kontekstis, eelkõige raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitleva Varssavi raamistikus (REDD+). Nad tegelevad metsa- ja maakasutussektori kliimameetmete poliitika, õigusaktide, eeskirjade , strateegiate ja kavade väljatöötamise ja läbivaatamisega kooskõlas riikide riiklikult kindlaksmääratud panustega. Nad astuvad samme, et parandada metsandussektorist lähtuvate heitkoguste ja kasvuhoonegaaside sidumise inventuuriandmete kvaliteeti. 4. Pool ed toetavad metsade kohanemise ja metsakaitse strateegiate väljatöötamist ning algatusi, mille eesmärk on parandada metsade tervist, raadamist ümber pöörata, taastada halvas seisus metsamaastikud, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste le ja taastada metsasus. Tunnistades looduslike ja ürgmetsade tähtsust ökosüsteemide, kliima- ja kultuuriteenuste pakkumisel, millest meie ühiskonnad sõltuvad, teevad nad koostööd, et arendada ja rakendada sobivaid lähenemisviise ja positiivseid stiimuleid nende kohanemiseks ja kaitseks. 5. Pool ed toetavad metsade säästva majandamise eest vastutavate piirkondlike, allpiirkondlike ja riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamist ja suutlikkuse suurendamist. Nad suurendavad kõikidel tasanditel üldsuse teadlikkust raadamisest ning soodustavad säästvalt majandatud metsadest pärit ressursi- ja energiatõhusate toodete tarbimist. Nad edendavad ja toetavad kohalike kogukondade seas toidu valmistamisel alternatiivse, säästva ja puhta põletise kasutamist. Nad suurendavad kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamist metsade kaitsmisse. III JAOTIS OOKEANID, MERED JA KALANDUS ARTIKKEL 29 Pool ed tunnistavad ookeanide tähtsat rolli elu tagamisel Maal ning kestliku arengu ja inimestele elatusvahendite võimaldamisel. Nad nõustuvad suurendama jõupingutusi, et kaitsta ookeane ja meresid erinevate survetegurite – kliimamuutused, ookeanide hapestumine ja korallide pleekimine, üleekspluateerimine, ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük ning muud hävitavad ja jätkusuutmatud tegevused – kahjulike tagajärgede ja mõju eest. Nad edendavad sinise majanduse kestlikku arengut, kaitsevad mere ökosüsteeme ja elurikkust, vähendavad igat liiki saastet ning rakendavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitikat. 1. PEATÜKK OOKEANIDE MAJANDAMINE ARTIKKEL 30 Jätkusuutlikud ookeanid 1. Pool ed tunnistavad üksteise jõupingutusi, et tagada ookeanide parem ja integreeritud majandamine, tugevdada piirkondlikke ja allpiirkondlikke kalavarude kaitse- ja majandamismeetmeid, kalanduse järelevalve-, kontrolli- ja seiremeetmeid ning muid piirkonnaspetsiifilisi strateegiaid ja vahendeid ookeani tõhusaks majandamiseks. 2. Pool ed võtavad vajalikud meetmed, et rakendada asjakohaseid ookeanide majandamise rahvusvahelisi ja piirkondlikke lepinguid, konventsioone ja kokkuleppeid, mille osalised nad on, ning kaitsta ja majandada neis sätestatud ressursse. 3. Pool ed tugevdavad ookeanide majandamist nende säästvaks kasutamiseks ja kaitseks kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga ning võtavad arvesse asjakohaseid piirkondlikke raamistikke, sealhulgas edendades integreeritud majandamise meetodit ning võttes arvesse kestliku arengu sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid mõõtmeid. 4. Pool ed teevad koostööd, et leevendada survet ookeanidele ja nende ressurssidele ning tagada ookeanide ohutu, turvaline, puhas ja säästev majandamine, samuti suurendada teadmisi ookeanide kohta. Nad teevad koostööd ranniku- ja mereökosüsteemide kaitsmisel, säilitamisel ja taastamisel. 5. Pool ed teevad koostööd, et ennetada ja vähendada merereostust ning võidelda veealuse müra ja mereprahi, sealhulgas plasti ja mikroplasti, naftareostuse ja tuumasaasteainete vastu. Nad toetavad ja taotlevad laevade tekitatava kasvuhoonegaaside heite vähendamise reguleerimist ning toetavad aktiivselt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni laevanduses kasvuhoonegaaside heite vähendamis t käsitleva esialgse strateegia kiiret rakendamist. Nad kehtestavad õigusaktid ja eeskirjad, millega reguleeritakse kahjulike jäätmete ja prügi keskkonda viimist, sealhulgas määravad karistused rikkumiste eest. 6. Pool ed lepivad kokku, et nad tuginevad otsuste vastuvõtmisel parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja võtavad nõuetekohaselt arvesse ökosüsteemipõhise lähenemisviisi põhimõtteid, ettevaatusprintsiipi ning põlisteadmiste tähtsust. 7. Pool ed tugevdavad koostööd kaitse- ja majandamismeetmete analüüsimisel, kavandamisel ja rakendamisel, mereruumi planeerimisel ning merekaitsealade ja mere varjupaikade loomisel kooskõlas rahvusvahelise õigusega, tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ning võttes arvesse põlisteadmisi ja kohalike kogukondade teadmisi. 8. Pool ed teevad koostööd, et arendada ookeanide majandamise suutlikkust ja asjatundlikkust, sealhulgas mereteaduslike uuringute tegemisel ja meretehnoloogiasiirde valdkonnas kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga. 9. Pool ed edendavad dialoogi ja koostööd kõigi ookeanide majandamise aspektide puhul, sealhulgas küsimustes, mis on seotud kliimamuutustega, merevee taseme tõusu ja selle võimalike mõjude ja tagajärgedega, meremaardlate kaevandamisega, kalandusega, merereostuse ning teadus- ja arendustegevusega. 10. Pool ed mõistavad üldist muret mõju pärast, mida avaldab merekeskkonnale ja selle elurikkusele meremaardlate kaevandamine. Nad kasutavad parimaid olemasolevaid teadusandmeid, rakendavad ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, edendavad teadusuuringuid ja jagavad parimaid tavasid merepõhjas leiduvate maavaradega seotud vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, et tagada merekeskkonna ja selle elurikkuse kaitsmiseks ja säilitamiseks keskkonnahoidlik tegevus. ARTIKKEL 31 Riikide jurisdiktsioonist välja jäävate piirkondade elurikkus 1. Pool ed teevad koostööd riikide jurisdiktsioonist välja jäävate piirkondade mere elurikkuse kaitseks ja säästvaks kasutamiseks, tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele, sealhulgas pädevate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ja kokkulepete kaudu. 2. Pool ed edendavad suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogiasiiret riikide jurisdiktsioonist välja jäävate piirkondade mere elurikkuse kaitseks ja säästvaks kasutamiseks, sealhulgas rahvusvahelise koostöö kaudu. 2. PEATÜKK KALANDUS ARTIKKEL 32 Kalavarude säästev kaitse ja majandamine 1. Pool ed teevad vajaduse korral kahepoolsel, allpiirkondlikul, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil koostööd, et tagada kalavarude kaitse ning säästev majandamine ja kasutamine. 2. Pool ed teevad koostööd, et tagada kalavarude tulemuslik kaitse ja majandamine, säästev püük ning sotsiaalse ja majandusliku tulu optimeerimine. 3. Pool ed lepivad kokku, et nad edendavad läbipaistvaid ja teaduspõhiseid kaitse- ja majandamismeetmeid kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsioonis ja ÜRO kalavarude lepingus sätestatud normide ja põhimõtetega, ning austavad piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid. 4. Pool ed teevad koostööd, et tagada tulemusliku poliitika ning tulemuslike õigusaktide kaudu rannapüügi kestlik majanduslik areng. Nad edendavad kohalike kogukondade juurdepääsu kalavarudele ning väiksemahulist ja käsitöönduslikku kalapüüki ning edendavad toiduga kindlustatust ja põlvkondadevahelist ja -sisest võrdsust. ARTIKKEL 33 Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük 1. Pool ed säilitavad või võtavad kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega vastu algatusi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks oma jurisdiktsioonis, muudes jurisdiktsioonides ja avamerel, tunnistades, et selline püügitegevus kujutab endast tõsist ohtu kalanduse tulemuslikule kaitsele, majandamisele ja säästvale kasutamisele. 2. Pool ed rakendavad poliitikat ja meetmeid, millega jäetakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga saadud tooted kaubavoogudest kõrvale. Nad rakendavad ja tagavad, et täidetaks seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, nagu vaatluskavad, laevaseiresüsteemid, püügilitsentsid ja -load, püügi registreerimine ja aruandlus, ümberlaadimise kontroll, inspektsioonid ja sadamariigi kontroll ning seonduvad nõuetelevastavuse tagamise meetmed, sealhulgas siseriiklike õigusaktide kohased karistused, mille eesmärk on kaitsta kalavarusid, ära hoida ülepüük ja edendada säästvat kalandust. 3. Pool ed lepivad kooskõlas kehtivatest siseriiklikest õigusaktidest ning allpiirkondlikest, piirkondlikest ja rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate kohustustega kokku, et nad ei luba oma sadamatesse siseneda pool te laevu, mis on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga teistes jurisdiktsioonides ja avamerel või kellel on varem esinenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud tegevust, keelduvad neid teenindamast või saadavad need oma sadamatest välja. 4. Pool ed püüavad ratifitseerida ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud asjakohased rahvusvahelised lepingud, eelkõige 22. novembril 2009 Roomas koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks sadamariigi võetavaid meetme id käsitleva lepingu, ning edendavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise rahvusvaheliste ja piirkondlike meetmete ja strateegiate vastastikust täiendavust ja järjepidevust. ARTIKKEL 34 Kahjulikud kalandussubsiidiumid Pool ed lepivad kokku vajalike sammude astumises, et keelata ära teatud vormis kalandussubsiidiumid, mis soodustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki, ning kaotada subsiidiumid, mis soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, ja keelduda selliste uute subsiidiumide kehtestamisest, tunnistades, et Vaikse ookeani piirkonna arenguriikide ja vähim arenenud riikide asjakohane ja tõhus eri- ja diferentseeritud kohtlemine peaks olema kalandussubsiidiumide teemal WTOga peetavate läbirääkimiste lahutamatu osa. IV JAOTIS JULGEOLEK, INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE ARTIKKEL 35 Pool ed teevad koostööd, et saavutada rahumeelsed ja vastupidavad ühiskonnad, kaitsta, edendada ja järgida inimõigusi ning tugevdada demokraatlikke põhimõtteid ja head valitsemistava. Nad toetavad aruandekohustuslikke ja läbipaistvaid institutsioone kõikidel tasanditel ning võtavad konkreetseid meetmeid hea maksuhaldustava, korruptsiooni-, pettuse- ja rahapesuvastase võitluse valdkonnas. Nad tegelevad uute või süvenevate julgeolekuohtudega, mille hulka kuuluvad terrorism, küberturvalisuse ohud ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse kõik vormid, eelkõige seoses meresõidu turvalisuse, küberkuritegevuse, inimeste ja keskkonnajulgeolekuga, kaitstes samal ajal inimõigusi, muu hulgas piirkondliku koostöö kaudu, võttes arvesse oma asjakohaseid poliitikaraamistikke, sealhulgas piirkondliku julgeoleku Boe deklaratsioonis ja asjakohastes ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiates sätestatud põhimõtteid. Nad püüavad asjakohasel juhul kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste kohustustega hõlbustada inimõiguste mehhanismide, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo tööd asjakohastes küsimustes. 1. PEATÜKK JULGEOLEK ARTIKKEL 36 Rahu ja julgeolek 1. Pool ed teevad koostööd rahu, julgeoleku ja õigluse tagamiseks, kaitstes, edendades ja järgides inimõigusi, head valitsemistava, tugevdades inimeste ja keskkonnajulgeolekut ning konfliktide ennetamist ja rahuloomet. 2. Pool ed võitlevad identiteedist lähtuva vägivalla kõigi vormidega, sealhulgas seksuaal - , soolise, kogukondadevahelise, etnilise ja usulise vägivallaga. Nad toetavad lepitusprotsessides üleminekuperioodi õigusemõistmise mehhanisme, sealhulgas traditsioone või tavasid, kui need ei ole vastuolus rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega. Nad pakuvad tuge kõigile vägivalla ohvritele. 3. Pool ed teevad koostööd, et suurendada meresõidu turvalisust kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga ja võttes arvesse asjakohaseid piirkondlikke raamistikke ja jagades teavet, reageerides laevu ning mererajatisi ja -varasid ähvardavatele ohtudele ja tagades asjakohaste õigusnormide täitmise. Nad teevad koostööd, sealhulgas kosmosetehnoloogia abil, et lahendada julgeolekuprobleeme, mis tulenevad rahvusvahelisest kuritegevusest, nagu ebaseaduslik uimastikaubandus, piraatlus ja relvastatud röövimine merel, sunniviisiline töö, inimkaubandus ja rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine. 4. Pool ed püüavad töötada välja uusi algatusi terrorismi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks kõigis selle vormides, austades täielikult õigusriiki ja järgides igati rahvusvahelist õigust, pidades silmas tegureid, mis võivad luua vägivaldset äärmuslust ja radikaliseerumist soodustava keskkonna. Nad töötavad välja uusi või tugevdavad olemasolevaid õigusakte ja strateegiaid ning teevad koostööd, et olenevalt olukorrast võidelda ja seista terrorismi, selle rahastamise ning kaasnevate ohtude vastu, järgides täielikult rahvusvahelist õigust , kui see on kohaldatav . Nad teevad koostööd, et rakendada kõiki asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, sealhulgas resolutsioone 2396 (2017) ja 2462 ( 2019) ning ÜRO Peaassamblee resolutsioone. Nad hoiduvad mis tahes vormis toetamast riiklikke ja valitsusväliseid osalejaid, kes püüavad terroristlikel eesmärkidel välja töötada, omandada, toota, omada, transportida, üle anda või kasutada tuuma-, keemia-, bioloogilisi või muid relvi ja nende kandevahendeid. Nad tõhustavad koostööd, et võimaldada üksikisikutel ja kogukondadel ära hoida terroriakte, vägivaldset äärmuslust ja radikaliseerumist ning suurendada võimet neile vastu panna. 5. Pool ed kinnitavad veel kord, et kliimamuutused kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu inimeste ja kogukondade elatusvahenditele, julgeolekule ja heaolule, ning kohustuvad edendama Pariisi kokkuleppe rakendamist. Nad toetavad kliimamuutuste üleilmset tunnustamist julgeolekuriskina ning teevad koostööd, et vältida kliimamuutuste mõjude, nagu meretaseme tõusu ja ekstreemsete ilmastikunähtuste ohtude jätkuvat toimimist ohu mitmekordistajana, millel on tõsised tagajärjed rahule ja julgeolekule. Nad tunnistavad kliimamuutuste ohu mõju rahule ja julgeolekule ning astuvad samme selle leevendamiseks, tugevdades kohanemis- ja vastupanuvõimemeetmeid ning varajase hoiatamise süsteeme. 6. Pool ed tugevdavad koostööd, et edendada küberturvalisust, hoida ära küberkuritegevust ja küberruumi kasutades toime pandavaid kuritegusid, sealhulgas intellektuaalomandi vargust küberruumi kaudu, ning nendega võidelda. Nad teevad koostööd, et jagada parimaid tavasid riiklike ja piirkondlike kriitiliste taristute tulemuslikumaks kaitseks küberrünnakute eest. Nad edendavad paljusid sidusrühmi hõlmavat interneti haldamist ja tegelevad ebaseaduslike või kahjulike materjalide internetis levitamisega seotud küsimustega. Nad vahetavad teavet küberturvalisuse tehniliste ekspertide ja küberkuritegevuse uurijate hariduse ja koolituse, küberkuritegevuse uurimise ja digitaalkriminalistika kohta. Nad tugevdavad rahvusvahelist koostööd, et edendada turvalisust ja stabiilsust küberruumis. Nad tunnistavad, et küberkuritegevus on üleilmne probleem, ning mõistavad vajadust tugineda olemasolevatele rahvusvahelistele normidele ja standarditele, sealhulgas Budapesti küberkuritegevuse konventsioonile. ARTIKKEL 37 Organiseeritud kuritegevus 1. Pool ed tugevdavad ja rakendavad õigusakte ja strateegiaid, et võidelda rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu, sealhulgas inimkaubanduse, ebaseaduslike uimastite ning väike- ja kergrelvadega kaubitsemisega, ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse, ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud mereliikide, metsloomade ja taimede, samuti nendest saadud toodete ebaseadusliku kaubanduse ning muu ebaseadusliku majandus- ja finantstegevuse vastu. 2. Pool ed teevad koostööd oma tegevuse kooskõlastamiseks, et ära hoida nende finantssüsteemide kasutamist kuritegevuse rahastamiseks ja selle vastu võidelda. Nad vahetavad teavet ja tagavad asjakohaste meetmete täitmise rahapesu, terrorismi rahastamise ja ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemiseks kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite ja raamistikega, eelkõige rahapesuvastase töökonna soovitustega. 3. Pool ed tugevdavad dialoogi ja koostööd õiguskaitse valdkonnas, et võidelda rahvusvaheliste organiseeritud kriminaal- ja terrorivõrgustike tegevuse vastu. Nad parandavad tegevuse koordineerimist riiklike ja piirkondlike julgeolekumehhanismide vahel avatud dialoogi ja strateegilise teabe vahetamise kaudu, et toetada varajast hoiatamist ja koostöö tegemist asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, partnerite ja sidusrühmadega. 2. PEATÜKK INIMÕIGUSED, DEMOKRAATIA JA VALITSEMINE ARTIKKEL 38 Inimõigused 1. Pool ed tunnistavad, et inimõigused on üldised, jagamatud, vastastikku sõltuvad ja omavahel seotud ning nõustuvad austama, kaitsma, järgima ja edendama kõiki inimõigusi, olgu tegemist kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete või kultuuriliste õigustega. Nad võtavad vajalikud sammud kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste lepingutega, et tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas arvamus- ja väljendusvabaduse, kogunemis- ja ühinemisvabaduse ning mõtte-, usu- ja veendumusvabaduse täielik ja võrdne rakendamine. Nad käsitlevad rassismi, diskrimineerimise ja soolise diskrimineerimise kõi ki vorme, sealhulgas nende ilmingu id soolise vägivalla, inimkaubanduse, eelkõige naiste ja tüdrukute seksuaalse ärakasutamise, vaenukõne ja vaenukuritegude ning ksenofoobia ja sellega seotud sallimatus e kujul, ning võitlevad nende vastu . 2. Pool ed suurendavad jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning naistele ja tüdrukutele täielikult kõigi inimõiguste tagamiseks ja nende võimestamiseks. Nad edendavad, kaitsevad ja järgivad laste õigusi. 3. Pool ed edendavad vähemuste hulka kuuluvate isikute ja põlisrahvaste õigusi, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis. 4. Pool ed toetavad meetmeid, millega edendada õigustel põhinevat ja kõiki inimõigusi hõlmavat lähenemisviisi arengule, ning võtavad vajalikke meetmeid, et tagada inimõiguste kasutamisel muu hulgas võrdsus ja mittediskrimineerimine kõigi jaoks, sealhulgas juurdepääs ressurssidele ja teenustele, mis on vajalikud piisava elatustaseme õiguse kasutamiseks, ja võimalus selliseid ressursse ja teenuseid kontrollida. Need hõlmavad muu hulgas õigust haridusele, tervis e le, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervisele, toidule, joogiveele ja kanalisatsioonile, korralikule eluasemele, tööle ja õigusemõistmisele. Nende õiguste realiseerimiseks võetavad meetmed hõlmavad kättesaadavaid teenuseid, millega leevendada kliimamuutuste põhjuseid ja kahjulikke mõjusid ning edendada ressursside õiglast ja võrdset jaotamist. 5. Pool ed teevad koostööd inimõiguste realiseerimiseks Vaikse ookeani piirkonnas, sealhulgas sõltumatute riiklike ja piirkondlike inimõiguste mehhanismide ja institutsioonide loomise ja tugevdamise kaudu ning kodanikuühiskonna, inimõiguste kaitsjate ja muude asjaomaste sidusrühmade aktiivset kaasamist võimaldava ohutu keskkonna tugevdamise kaudu, sealhulgas nende suutlikkuse suurendamise ning piirkondlike ja rahvusvaheliste inimõiguste mehhanismide kättesaadavuse kaudu. ARTIKKEL 39 Demokraatia ja valitsemine 1. Pool ed toetavad kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete ja riiklike õigusraamistikega demokraatlikke protsesse ja institutsioone, sealhulgas aruandekohustuslikke valitsusi, kes valitakse rahumeelsetel, kaasavatel, läbipaistvatel ja ausatel valimistel, valimistulemuste aktsepteerimist ja sellest tulenevat valitsuse üleminekut ning üksikisiku te õigust osaleda ühiskonna avalikus elus. 2. Pool ed tugevdavad parlamentide rolli, edendavad meedia sõltumatust ja pluralismi ning säilitavad ja laiendavad kodanikuühiskonda toetavat ruumi, mis võimaldab suurendada demokraatlikku aruandekohustust. Nad tugevdavad riiklikku, piirkondlikku ja detsentraliseeritud suutlikkust tagada demokraatlike põhimõtete ja tavade austamine. 3. Pool ed edendavad hea valitsemise põhimõtteid. Nad võtavad konkreetseid meetmeid kaasavate, aruandekohustuslike ja läbipaistvate avalik-õiguslike institutsioonide loomiseks. Nad tugevdavad poliitika kujundamise ja elluviimise suutlikkust, rajavad aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja professionaalse avaliku teenistuse ning tugevdavad kvaliteetsete avalike teenuste osutamist. 4. Pool ed kiirendavad e-valitsemise teenuste ja digiteenuste taristu kasutuselevõttu, et parandada juurdepääsu avalikele teenustele ja nende kättesaadavust, edendada demokraatlikke tavasid ja valitsemist ning toetada, kaitsta ja järgida inimõigusi ja põhivabadusi. 5. Pool ed loovad või muudavad tugevamaks mehhanismid ja asutused, mille kaudu võidelda korruptsiooni, altkäemaksu, pettuse ja ettevõtete finantskuritegevusega, sealhulgas rakendades ja edendades asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja õigusakte, eelkõige 31. oktoobril 2003 New Yorgis koostatud ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni. Nad edendavad avaliku sektori vahendite läbipaistvat haldamist ja aruandekohustust, soodustavad meetmeid, mis toetavad läbipaistvust ja seaduslikkust väärtustavaid hoiakuid ning muutusi käitumises, et tagada korruptsiooni kadumine, ning töötavad välja õigusakte, et hõlbustada varade sissenõudmist ja tagastamist. 6. Pool ed tugevdavad juhtimissüsteeme, mille abil võidelda ebaseadusliku rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja sellega seotud kuritegelike võrgustike, samuti inimkaubanduse vastu, keskendudes eeskätt ohvrite kaitsele. ARTIKKEL 40 Õigusriik ja õigusemõistmine 1. Pool ed edendavad õigus kuulekust ja teevad koostööd õigusriigi tugevdamiseks. Nende eesmärk on tagada sõltumatu, erapooletu ja tõhus kohtusüsteem ning tugevdada õigusemõistmises osalevaid asutusi. Nad võtavad vajalikud meetmed, et tagada kõigile nõuetekohases menetluses juurdepääs õigusemõistmisele. 2. Pool ed mõistavad hukka kõik piinamise vormid ning muu riiklike ja valitsusväliste osalejate poolse julma, ebainimliku või alandava kohtlemise kõigis olukordades, sealhulgas toetades 10. detsembril 1984 New Yorgis koostatud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja k aristamise vastase konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist . 3. Pool ed edendavad õigusreforme, et tagada tõhusad kohtusüsteemid ja menetlused ning tänapäevased kinnipidamissüsteemid. Nad teevad koostööd, et suurendada kohtusüsteemi ja seadusandlike organite peamiste osalejate suutlikkust. ARTIKKEL 41 Finantsjuhtimine 1. Pool ed edendavad usaldusväärset avaliku sektori finantsjuhtimist, sealhulgas avaliku sektori tulude tõhusamat ja tulemuslikku kasutamist, valitsemissektori võla jätkusuutlikku haldamist, jätkusuutlikke, läbipaistvaid, konkurentsi toetavaid ja prognoositavaid hankesüsteeme ning riiklike järelevalveasutuste toetamist. 2. Pool ed kehtestavad õigusakte, võtavad konkreetseid meetmeid ja tugevdavad asjakohaseid asutusi ja mehhanisme, et rakendada hea maksuhaldustava põhimõtteid. 3. Pool ed teevad koostööd, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja ebaseaduslike finantsvoogude vastu ning tagada maksusüsteemide tõhusus, tulemuslikkus, läbipaistvus ja õiglus. V JAOTIS INIM- JA SOTSIAALNE ARENG ARTIKKEL 42 Pool ed on otsustanud 2030. aastaks kaotada vaesuse kõigis selle vormides, toetada inim- ja sotsiaalset arengut kaasava ja võrdse juurdepääsu kaudu sotsiaalteenustele ja suurema toiduga kindlustatusele, võidelda tulemuslikult ebavõrdsuse vastu, edendada soolist võrdõiguslikkust, võimestada naisi ja noori, tagada, et kõigil oleksid väärikalt elamiseks vajalikud vahendid, ning luua tingimused, mis võimaldavad inimestele tulemuslikku demokraatlikus elus osalemist ja aktiivset kestlikku majanduskasvu panustamist. Nad võtavad konkreetseid meetmeid, et edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja sotsiaalkaitset, mis on väga oluline investeering vaesuse kaotamiseks ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks ning tähtis vahend selleks, et taasinvesteerida majanduslik kasu laiemalt ühiskonda ja inimestesse. Nad edendavad kultuuri ja sporti kui valdkondi, millel on tähtis roll kestlikus inim- ja sotsiaalses arengus ning kaasavas majanduskasvus, samuti sotsiaalses kaasatuses ja rahumeelse ühiskonna jaoks. 1. PEATÜKK SOTSIAALTEENUSED ARTIKKEL 43 Haridus 1. Pool ed toetavad kaasavat ja õiglast juurdepääsu kvaliteetsele põhi-, kesk- ja kolmanda taseme haridusele, lapsehoiule, tehnilisele ning kutseharidusele ja -õppele, võttes arvesse oma asjakohaseid poliitikaraamistikke, sealhulgas Vaikse ookeani piirkonna hariduse raamistikku. Nad edendavad digikirjaoskuse ja digioskuste arendamist. Nad pööravad erilist tähelepanu naistele ja tüdrukutele ning tõrjutud ja haavatavatele rühmadele, sealhulgas puuetega inimestele. 2. Pool ed võtavad meetmeid, et tugevdada formaalse ja mitteformaalse õppe kvaliteeti ning toetada oskuste arendamist tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe kaudu eesmärgiga suurendada kõrgelt haritud ja oskustöötajate arvu, et see vastaks tööturu vajadustele ja võimalustele. 3. Pool ed edendavad algatusi, mis toetavad ja võimaldavad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika arendamist ja laialdasemat kasutamist. 4. Pool ed püüavad parandada hariduskeskuste taristut ja seadmeid. Nad parandavad hariduse kvaliteeti tõenduspõhise poliitika, õppekavade väljatöötamise ning õpetajakoolituse ja tööalase enesearendamise kvaliteedi parandamise abil. ARTIKKEL 44 Tervis 1. Pool t e eesmär k on saavutada üldine tervisekindlustus ning võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas tugevdatud riiklike tervis e süsteemide, ajakohastatud rajatiste ja seadmete ning kvaliteetsete ja taskukohaste põhiravimite ja -vaktsiinide abil. 2. Pool ed võtavad meetmeid mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tõrje tugevdamiseks, et vähendada nende esinemissagedust, sealhulgas suurendes investeeringuid tervise edendamisse, ning esmase ja teisese ennetuse strateegiatega. Nad võtavad arvesse oma asjakohaseid poliitikaraamistikke, millega edendatakse mittenakkuslike haiguste ennetamist ja tõrjet. Nad lahendavad vaimse tervisega seotud probleeme, milleks nad arendavad tervishoiu- ja kogukonnapõhiseid teenuseid, sealhulgas psühhosotsiaalse te häiretega tegelemiseks. 3. Pool ed tugevdavad riiklikke ja piirkondlikke seire- ja järelevalvesüsteeme, et tuvastada nakkushaiguste puhanguid ning muid riikliku, piirkondliku või rahvusvahelise tähtsusega tervisealaseid hädaolukordi, sealhulgas pandeemiaks areneda võivate nakkushaiguste, näiteks gripi puhangu i d, ning neile kiiresti ja tulemuslikult reageerida. Nad teevad koostööd terviseühtsuse põhimõtte rakendamiseks, et tegeleda mikroobide resistentsuse ja tagajärgedega, mida see avaldab nii inimeste kui ka loomade tervisele. ARTIKKEL 45 Vesi ja kanalisatsioon 1. Pool ed tugevdavad jõupingutusi, et parandada juurdepääsu piisavale, ohutule ja taskukohasele veevarule isiklikuks kasutamiseks ja majapidamise tarbeks, pöörates erilist tähelepanu haavatavates olukordades olevatele isikutele . Nad edendavad meetmeid, et tugevdada veega kindlustatust elanikkonna kasvu, kliima varieeruvuse ja kliimamuutuste mõjude taustal, sealhulgas parema veekasutuse, joogivee ohutuse ja veeressursside säästva kasutamise ning riiklike valgala- ja reservuaarisüsteemide arendamise kaudu. 2. Pool ed edendavad kõigis eluvaldkondades kõigi inimeste füüsilist ja taskukohast juurdepääsu kanalisatsiooniteenustele, mis on ohutud, hügieenilised, turvalised ning sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastuvõetavad ning millega on tagatud eraelu puutumatus ja väärikus. Nad toetavad ja tugevdavad kohalike kogukondade osalemist vajalike rajatiste ja hügieenitavade sisseseadmisel, haldamisel ja säilitamisel nii kodumajapidamistes, koolides kui ka tervishoiuasutustes, eelkõige keerukas olukorras olevates piirkondades nagu maapiirkonnad ja äärealad, väikesaared ja mitteametlikud linnaasulad. 3. Pool ed tunnistavad ühiste teadmiste ja tehnoloogia, sealhulgas kvaliteetsete vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning taristu kavandamise, tarnimise ja hooldamise suutlikkuse suurendamist tähtsust. ARTIKKEL 46 Eluase 1. Pool ed tugevdavad jõupingutusi, et tagada kõigile, sealhulgas haavatavates olukordades olevatele isikutele võrdne juurdepääs korralikule, ohutule ja taskukohasele eluasemele. Nad vähendavad ebavõrdsust linnamajapidamiste ja maapiirkondade vahel ning kaugete ja peamiste saarte vahel. Nad edendavad parimate tavade jagamist, sealhulgas ehitusseadustike valdkonnas, et suurendada keskkonnaalast vastupanuvõimet ja luua kliimateadlik elamumajandus. 2. Pool ed töötavad selle nimel, et saavutada kõigi inimeste juurdepääs säästva energia teenustele, parandada elektri kättesaadavust ning toetada kodumajapidamiste energiakasutuse tõhusust. ARTIKKEL 47 Toiduga kindlustatus ja parem toitumine 1. Pool t e eesmärk on tagada kõigile juurdepääs piisavale, taskukohasele, ohutule ja suure toiteväärtusega toidule, sealhulgas edendades kohalikku suure toiteväärtusega toitu ja investeerides säästvatesse toidusüsteemidesse, sealhulgas kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisse transporti ja ladustamisse. Nad pööravad erilist tähelepanu sellele, et tagada katastroofist taastumise ajal piisava hädaolukorra toiduvaru olemasolu. 2. Pool ed teevad koostööd, et likvideerida alatoitu mu se kõik vormid ning tegeleda toiduga ja toitumisalase kindlustamatuse põhjustega. 3. Pool ed toetavad põllumajanduse mitmekesistamist ja kohalikku toidutootmist nii elatuseks kui ka ärilistel eesmärkidel. Nende eesmärk on tugevdada vastupidavaid ja mitmekesiseid põllumajandussüsteeme ja ressursitõhusat põllumajandust, kasutades vastupidavaid ja suure saagikusega põllumajanduskultuure. Nad tegelevad kalavarude liigkasutuse probleemiga, võttes arvesse, et kala on toiduga ja toitumisalase kindlustatuse tagamisel kriitilise tähtsusega. 4. Pool ed edendavad tervislikku toitumist, vähendavad sõltuvust madala toiteväärtusega imporditud toidust, tugevdavad toitumisalase teabega märgistamise reguleerimist, toetavad tervisliku toidu ja toitumisalase hariduse ja üldsuse teadlikkuse suurendamise programme ning edendavad kohaliku tervisliku toidu tootmist ja tarbimist. 2. PEATÜKK EBAVÕRDSUS, SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS JA SOTSIAALKAITSE ARTIKKEL 48 Sotsiaalkaitse 1. Pool ed edendavad kaasavate ja hästi toimivate tööturgude ja tööhõivestrateegiate loomist, mille eesmärk on tagada kõigile inimväärne töö, sealhulgas parandades töötajate tervishoiu- ja ohutustingimusi. Nad tegelevad mitteametliku majandusega seotud küsimustega, sealhulgas juurdepääsuga laenudele ja mikrorahastamisele ning tugevdatud sotsiaalkaitsemeetmetega, et muuta üleminek ametlikule majandusele sujuvamaks. Nad võitlevad kasu teenimise eesmärgil toimuva igasuguse ärakasutamise, sh seksuaalse ja tööalase ärakasutamise vastu nii ametlikus kui ka mitteametlikus majanduses. 2. Pool ed töötavad selle nimel, et laiendada sotsiaalkaitsega hõlmatust, eriti haavatavas olukorras olevate isikute ja tõrjutud rühmade ning ametlikult ja mitteametlikult töötavate inimeste jaoks, eesmärgiga jõuda järk-järgult üleüldise sotsiaalkaitseni, kindlustades põhisissetuleku ning piisavad ja šokkidele vastupanuvõimelised sotsiaalkaitsesüsteemid. ARTIKKEL 49 Sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tüdrukute võimestamine 1. Pool ed tugevdavad poliitikat, programme ja mehhanisme, mille eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdne osalemine ja võrdsed võimalused kõigis poliitilise, majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu valdkondades ning neid võimalusi parandada ja laiendada. Pool ed toetavad 18. detsembril 1979 New Yorgis koostatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist. Nad tagavad, et soolist perspektiivi võetakse korrakindlalt arvesse kõigis poliitikavaldkondades. Nad võtavad arvesse oma asjakohaseid poliitikaraamistikke, sealhulgas Vaikse ookeani piirkonna soolise võrdõiguslikkuse kaitse piirkondlikke mehhanisme. 2. Pool ed toetavad naiste majanduslikku võimestamist, tuvastavad naiste majanduslikke võimalusi ning tagavad naiste varaliste ja sotsiaalsete õiguste austamise ja edendamise. Nad hõlbustavad naiste jaoks juurdepääsu finantsteenustele ja tööhõivele ning maa ja muu tootliku vara kontrollimist ja kasutamist. Nad võtavad meetmeid, millega toetada naisettevõtjaid, vähendada soolist palgalõhet ning kaotada muud diskrimineerivad normid ja tavad. Nad töötavad selle nimel, et suurendada naiste vastupanuvõimet kliimamuutuste mõju le , ning säilita va d nende elatusvahendid põllumajanduses, kalanduses ja vesiviljeluses ning kultuuritööstuses. Nad tugevdavad naiste majandusliku võimestamise kohta kättesaadavate statistiliste andmete kogumist, koostamist, analüüsimist ja levitamist. 3. Pool ed võtavad vajalikud õigus- ja poliitikameetmed lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude lõpetamiseks ning seksuaal - ja soolise vägivalla kõigi vormide, eelkõige pere vägivalla ning igasuguse seksuaalse ja tööalase ekspluateerimise ja igal kujul ahistamise likvideerimiseks avalikus ja erasfääris, sealhulgas käitumise muutmisele suunatud teadlikkuse suurendamise algatustega. 4. Pool ed võtavad meetmeid selleks, et suurendada tüdrukute ja naiste osalemist avalikus ja poliitilises elus ja teha nende hääl kuuldavamaks, sealhulgas valimis-, poliitilistes, valitsemis- ja arendusprotsessides, kohalikes omavalitsustes, traditsioonide ja tavade kohastes mehhanismides ning juhtivatel positsioonidel, põhiseaduslikes organites ja riigile kuuluvates ettevõtetes, samuti rahuloomes ja lepituses. 5. Pool ed tugevdavad riiklikke ja piirkondlikke institutsioone, et tegeleda igasuguse naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivallaga seotud küsimustega, sealhulgas igasuguse seksuaal - ja soolise vägivalla ärahoidmise ja selle eest kaitsmisega, ahistamise uurimise ja selle eest vastutusele võtmise mehhanismid ega ning hoole ja toega ohvritele , ja neid küsimusi lahendada . Nad püüavad viia sise riiklikud õigusaktid ja piirkondlikud raamistikud vastavusse asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja piirkondlike raamistikega. 6. Pool ed kohustuvad täielikult ja tulemuslikult rakendama Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi, rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ning nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemusi. Lisaks jõustavad nad poliitikat ja kavandavad programme eesmärgiga saavutada üldine juurdepääs kvaliteetsetele taskukohastele, ulatuslikele ja integreeritud seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, mis hõlmavad piisavat nõustamist, teavitamist ja seksuaalhariduse programme, võttes asjakohaselt arvesse UNESCO rahvusvahelisi tehnilisi suuniseid seksuaalhariduse kohta, ning võimaldada seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud tervishoiuteenuseid. Pool ed toetavad asjakohaselt Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna rahvastikku ja arengut käsitleva ministrite deklaratsiooni tulemuslikku rakendamist. ARTIKKEL 50 Noored 1. Pool ed loovad juhtimisstruktuurid noorte potentsiaali ärakasutamiseks ja noorte võimestamiseks, noorte mõjukuse suurendamiseks otsustusprotsessides ning nende aktiivseks kaasamiseks poliitikasse, rahuloomesse ja lepituspüüdlustesse. Nad edendavad noorte suuremat osalemist keskkonnategevuses, eelkõige kliimamuutuste seire- ja kliimamuutustega kohanemise programmides. 2. Pool ed toetavad noorte ettevõtlust ja noortele inimväärsete töökohtade loomist kõikides sektorites, pöörates erilist tähelepanu hariduses, tööhõives või koolituses osalevatele noortele, et aidata neil omandada tööturu jaoks vajalikke oskusi. 3. Pool ed edendavad sotsiaal- ja õigusprogramme alaealiste kuritegevuse ärahoidmiseks ning noorte integreerimiseks majandus- ja ühiskonnaellu. Nad toetavad asutusi nagu koolid, usupõhised organisatsioonid ja noorteorganisatsioonid, mis võivad aidata suurendada haavatavate kogukondade ja ohustatud noorte vastupanuvõimet. 4. Pool ed võtavad meetmeid, et parandada ja tugevdada lastekaitsesüsteeme ning kaitsemeetmeid. Nad toetavad meetmeid lapstööjõu kasutamise ja laste kuritarvitamise ning varajaste ja sundabielude, samuti kehalise karistamise lõpetamiseks. ARTIKKEL 51 Puuetega inimesed 1. Pool ed edendavad, kaitsevad ja järgivad puuetega inimeste õigusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta. Nad võtavad konkreetseid meetmeid, et tagada nende täielik kaasamine ühiskonda, võimaldades neile võrdse juurdepääsu sotsiaalteenustele, sealhulgas haridusele ja tervis e le, ning tegeliku osalemise tööturgudel ja muude majanduslike võimaluste kasutamisel. 2. Pool ed soodustavad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist ja toetavad selle tulemuslikku rakendamist, võttes arvesse oma asjakohaseid poliitikaraamistikke. ARTIKKEL 52 Kultuur, sport ja inimestevahelised kontaktid 1. Pool ed edendavad materiaalse ja vaimse kultuuripärandi ning kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitset ja suurendamist, et parandada vastastikust mõistmist ja soodustada tasakaalustatud kultuurivahetust. Nad teevad koostööd ja edendavad investeeringuid, et toetada traditsiooniliste kunstide ja kultuuri, põlisteadmiste ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamist ja edendamist. 2. Pool ed arendavad kultuuri ja loomemajandust ning kultuuriturismi kui valdkondi, millel on tähtis roll töökohtade loomisel ja kestlikus majanduskasvus. Nad püüavad edendada kultuuritöötajate liikuvust ja kunstiteoste ringlust ning viia ellu ühisalgatusi mitmesugustes kultuuri- ja loomevaldkondades. Nad soodustavad naiste ja noorte majanduslikku võimestamist kultuuri väärtusahelate kaudu, avaliku ja erasektori partnerluste tugevdamist kultuuriloomingu eesmärgil ning kultuuri süvalaiendamist, võttes arvesse pool te asjakohaseid poliitikaraamistikke, sealhulgas Vaikse ookeani piirkonna kultuuristrateegiat. 3. Pool ed edendavad loovust ja innovatsiooni, teadmiste jagamist, rahvusvahelist ja piirkondlikku koosloomist ning kultuurikaupade ja -teenuste turulepääsu võimalusi. Nad arendavad sektoripõhiseid õigusraamistikke ja institutsioonilist tuge, millega muu hulgas kaitsta loovtööde intellektuaalomandi õigusi. 4. Pool ed edendavad teabevahetust kultuurisektoris, sealhulgas selliste institutsioonide vahel nagu muuseumid ja hoidlad, ning soodustavad kultuuridevahelist dialoogi inimeste vahel, samuti asjaomaste sidusrühmade vahel. Nad toetavad noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi, ning teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool ametlikku haridussüsteemi. Nad püüavad rakendada asjakohaseid algatusi kõrgharidusalase liikuvuse valdkonnas, et edendada koostööd ja ajakohastamist kõrghariduses ning julgustada õpi- ja akadeemilist liikuvust. 5. Pool ed toetavad sporti kui kestlikku arengut, kaasavat majanduskasvu, sotsiaalset kaasamist, mittediskrimineerimist ja inimõigusi edendavat tegurit. Nad püüavad suurendada suutlikkust, arendada välja piisavad võimalused ning ergutada inimesi rohkem osalema spordis ja muus kehalises tegevuses, pöörates erilist tähelepanu noortele ja naistele. Nad toetavad sporti kui vahendit kultuuridevaheliseks dialoogiks ja rahvaste koostööks, konfliktide ja vägivalla ärahoidmiseks ning konfliktijärgseks lepituseks. SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud. Koostatud … … … aastal …. [koht] Belgia Kuningriigi nimel, Bulgaaria Vabariigi nimel, Tšehhi Vabariigi nimel, Taani Kuningriigi nimel, Saksamaa Liitvabariigi nimel, Eesti Vabariigi nimel, Iirimaa nimel, Kreeka Vabariigi nimel, Hispaania Kuningriigi nimel, Prantsuse Vabariigi nimel, Horvaatia Vabariigi nimel, Itaalia Vabariigi nimel, Küprose Vabariigi nimel, Läti Vabariigi nimel, Leedu Vabariigi nimel, Luksemburgi Suurhertsogiriigi nimel, Ungari nimel, Malta Vabariigi nimel, Madalmaade Kuningriigi nimel, Austria Vabariigi nimel, Poola Vabariigi nimel, Portugali Vabariigi nimel, Rumeenia nimel, Sloveenia Vabariigi nimel, Slovaki Vabariigi nimel, Soome Vabariigi nimel, Rootsi Kuningriigi nimel, Euroopa Liidu nimel, Angola Vabariigi nimel, Antigua ja Barbuda nimel, Bahama Ühenduse nimel, Barbadose nimel, Belize nimel, Benini Vabariigi nimel, Botswana Vabariigi nimel, Burkina Faso nimel, Burundi Vabariigi nimel , Cabo verde Vabariigi nimel , Kameruni Vabariigi nimel , Kesk-Aafrika Vabariigi nimel, Tšaadi Vabariigi nimel, Komoori Liidu nimel, Kongo Vabariigi nimel, Cooki saarte nimel, Côte d’Ivoire’i Vabariigi nimel, Kuuba Vabariigi nimel, Kongo Demokraatliku Vabariigi nimel, Djibouti Vabariigi nimel, Dominica Ühenduse nimel, Dominikaani Vabariigi nimel, Ekvatoriaal-Guinea Vabariigi nimel, Eritrea Riigi nimel, Eswatini Kuningriigi nimel, Etioopia Demokraatliku Liitvabariigi nimel, Fidži Vabariigi nimel, Gaboni Vabariigi nimel, Gambia Vabariigi nimel, Ghana Vabariigi nimel, Grenada nimel, Guinea Vabariigi nimel, Guinea-Bissau Vabariigi nimel, Guyana Kooperatiivvabariigi nimel, Haiti Vabariigi nimel, Jamaika nimel, Keenia Vabariigi nimel, Kiribati Vabariigi nimel, Lesotho Kuningriigi nimel, Libeeria Vabariigi nimel, Madagaskari Vabariigi nimel, Malawi Vabariigi nimel, Mali Vabariigi nimel, Marshalli Saarte Vabariigi nimel, Mauritaania Islamivabariigi nimel, Mauritiuse Vabariigi nimel, Mikroneesia Liiduriikide nimel, Mosambiigi Vabariigi nimel, Namiibia Vabariigi nimel, Nauru Vabariigi nimel, Nigeri Vabariigi nimel, Nigeeria Liitvabariigi nimel, Niue nimel, Belau Vabariigi nimel, Paapua Uus-Guinea Iseseisvusriigi nimel, Rwanda Vabariigi nimel, Saint Kittsi ja Nevise Föderatsioon i nimel, Saint Lucia nimel, Saint Vincenti ja Grenadiinide nimel, Samoa Iseseisvusriigi nimel, São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi nimel, Senegali Vabariigi nimel, Seišelli Vabariigi nimel, Sierra Leone Vabariigi nimel, Saalomoni Saarte nimel, Somaalia Liitvabariigi nimel, Lõuna-Aafrika Vabariigi nimel, Sudaani Vabariigi nimel, Suriname Vabariigi nimel, Tansaania Ühendvabariigi nimel, Timor-Leste Demokraatlik Vabariigi nimel, Togo Vabariigi nimel, Tonga Kuningriigi nimel, Trinidadi ja Tobago Vabariigi nimel, Tuvalu nimel, Uganda Vabariigi nimel, Vanuatu Vabariigi nimel, Sambia Vabariigi nimel, Zimbabwe Vabariigi nimel ________________ I LISA TAGASISAATMIS- JA TAGASIVÕTMISPROTSESS 1. Mõisted Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „taotluse esitanud riik“ – riik (kas AKVRO liige või Euroopa Liidu liikmesriik), kes esitab käesoleva lepingu üldosa artikli 74 lõike 3 kohaselt tagasivõtutaotluse; 2) „taotluse saanud riik“ – riik (kas AKVRO liige või Euroopa Liidu liikmesriik), kellele esitatakse käesoleva lepingu üldosa artikli 74 lõike 3 kohaselt tagasivõtutaotlus. 2. Kehtiva reisidokumendita isikute tagasisaatmine ja tagasivõtmine Tagasisaatmis- ja tagasivõtmisprotsessid viiakse ellu alljärgnevalt. Kui tagasivõtutaotluses nimetatud isikul on aegunud pass, kehtiv või aegunud isikutunnistus või muu ametlik isikut tõendav fotoga dokument või kui tema isikusamasust on kinnitatud kõigi asjakohaste vahenditega, sealhulgas viisataotluse dokumentides või taotluse esitanud riigi muudes ametlikes registrites tehtud otsingu tulemusena, väljastab taotluse saanud riik asjaomase teabe saamisel kehtivad reisidokumendid võimalikult kiiresti pärast taotluse esitanud riigi taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui lisaaja vajadust põhjendatakse – sel juhul väljastab taotluse saanud riik reisidokumendid võimalikult lühikese aja jooksul. Muudel juhtudel, kui tagasivõtutaotluses nimetatud isiku kodakondsust on vaja kontrollida, teeb taotluse saanud riik vajaliku kontrolli kohe pärast taotluse esitanud riigilt taotluse saamist, kasutades kõige sobivamat ja tõhusamat identifitseerimismenetlust, sealhulgas viies taotluse esitanud riigi taotlusel läbi identifitseerimisintervjuu. Taotluse esitanud ja taotluse saanud riigid kasutavad biomeetrilis i registr e i d , kui need on olemas. Kui taotluse saanud riik saab mõne oma kodaniku kohta tagasivõtutaotluse, vastab taotluse saanud riik igal juhul hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist kooskõlas 7. detsembril 1944 Chicagos koostatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa 5. peatüki punktis 5.26 sätestatud tähtaegadega, väljastades oma kodanikele tagasisaatmise eesmärgil asjakohased reisidokumendid või esitades taotluse esitanud riigile piisavad tõendid selle kohta, et asjaomane isik ei ole tema kodanik. 3. Tagasisaatmiseks kasutatavad transpordivahendid Tagasisaatmine toimub mis tahes transpordivahendiga, mis on kooskõlas lepingu üldosa artiklis 74 sätestatud kohustustega ja millest taotluse saanud riiki eelnevalt teavitatakse. Lennutranspordiga tagasisaatmist ei tohi piirata ainult regulaarlendude kasutamise võimalus. 4. Saatjata alaealiste tagasisaatmine Lapse parimate huvide tagamiseks saab saatjata alaealist tagasi saata ainult tema pereliikme või määratud eestkostja juurde, muudesse siseriiklikes õigusaktides sätestatud asutustesse või taotluse saanud riigi vastavatesse vastuvõtukohtadesse. 5. Kahepoolsed lepingud ja kokkulepped Ilma et see piiraks käesoleva lepingu üldosa VI jaotise 4. peatüki ja käesoleva lisa otsest kohaldamist, sõlmivad pooled ühe poole taotluse korral kahepoolsed lepingud või kokkulepped, mis reguleerivad konkreetseid kohustusi asjaomase Euroopa Liidu liikmesrii gi ja AKVRO liikme kodanike tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel. Kõnealused lepingud või kokkulepped sisaldavad lühemaid tähtaegu identifitseerimiseks ja reisidokumentide väljastamiseks, et hõlbustada käesoleva lisa rakendamist. K ui üks kahepoolse lepingu või kokkuleppe osaline seda vajalikuks peab, hõlmab kõnealune leping või kokkulepe nende isikute tagasisaatmise ja tagasivõtmise korda, kes ei ole kahepoolse lepingu või kokkuleppe osaliste kodanik ud, sealhulgas kodakondsuseta isiku d , ja kelle alaline elukoht on taotluse saanud riigi territooriumil. Kõnealustes kahepoolsetes lepingutes või kokkulepetes sätestatud kohustused peavad olema kooskõlas käesoleva lisa sätetega. ________________ II LISA EUROOPA INVESTEERIMISPANGA TEGEVUS ARTIKKEL 1 Juriidiline isik ja staatus 1. Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“) ja EIP tütarettevõtja tegutseb AKVRO liikmete territooriumil juriidilise isikuna, mis kätkeb eelkõige õigust sõlmida lepinguid, omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline. 2. EIP ja EIP tütarettevõtja suhtes kohaldatakse AKVRO liikmete territooriumil sama maksu- ja tollikorda ja staatust , mida kohaldatakse asjaomases AKVRO liikme riigis tegutseva kõige soodsama maksu- ja tollikorra ja staatusega rahvusvahelise institutsiooni suhtes. ARTIKKEL 2 Pangandus- ja finantseeskirjad EIP ja EIP tütarettevõtja või b tegutseda AKVRO liikmete territooriumil rahvusvahelise organisatsioonina, et käesoleva lepinguga ette nähtud eesmärkidel viia ellu EIP või asjaomase tütarettevõtja põhikirjaga (mida võidakse muuta) ette nähtud tegevusi, mis muu hulgas hõlmavad laenude, võlakirjade, tagatiste, omakapitali, kvaasikapitali või muude rahastamisvahendite abil rahastamist, tehnilise abi pakkumist või rahastamist, rahaturgudel investeerimist, väärtpaberite ostmist ja müümist ning muu sellise tegevusega seotud finantstehingu tegemist ja pangakontode haldamist mis tahes vääringus. ARTIKKEL 3 Välisvaluuta 1. AKVRO liikmed tagavad kõigi ELi rahastusega toimingute puhul, mida EIP või EIP tütarettevõtja vii b ellu käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise toetamiseks, et: a) toetusesaajad ja vastaspooled võivad konverteerida mis tahes täielikult konverteeritavasse vääringusse vastaval ajahetkel kehtiva vahetuskursi alusel asjaomase AKVRO liikme riiklikus vääringus olevad summad, mida on vaja kõigi EIP-le või EIP tütarettevõtja l e võlgnetavate summade õigeaegseks tasumiseks, ning b) punktis a osutatud summad on vabalt, viivitamata ja tegelikult ülekantavad asjaomase AKVRO liikme territooriumil või sellest väljaspool, et punktis a osutatud toetusesaaja või vastaspool saaks täita oma kohustusi EIP või EIP tütarettevõtja ees. 2. AKVRO liikmed tagavad kõigi ELi rahastusega toimingute puhul, mida EIP või EIP tütarettevõtja viib ellu käesoleva lepingu eesmärk ide saavutamise toetamiseks, et EIP või asjaomane tütarettevõtja võib : a ) konverteerida asjaomase AKVRO liikme omavääringus olevad summad, mis on laekunud EIP-le või EIP tütarettevõtjale, mis tahes täielikult konverteeritavaks valuutaks vastaval ajahetkel kehtiva vahetuskursi alusel ; b ) vabalt, viivitamata ja tegelikult üle kanda sel viisil konverteeritud punktis a osutatud summad väljapoole asjaomase AKVRO liikme territooriumi pangakontodele, mille EIP või EIP tütarettevõtja võivad vabalt määrata, või võõrandada kõnealused summad asjaomase AKVRO liikme territooriumil , ning c ) konverteerida vastaval ajahetkel kehtiva vahetuskursi alusel asjaomase AKVRO liikme omavääringusse mis tahes täielikult konverteeritavas vääringus olevad summad. ARTIKKEL 4 Kohtuotsuste tunnustamine Iga AKVRO liige kohustub EIP või EIP tütarettevõtja ning toetusesaaja või kolmanda isiku vahel tekkiva vaidluse puhul, mis on seotud EIP või EIP tütarettevõtja tegevusega käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks: a ) tagama, et AKVRO liikme kohtutel on õigus tunnustada pädeva kohtu, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu või E uroopa Li idu liikmesriigi siseriikliku kohtu või mis tahes vahekohtu poolt nõuetekohase menetluse teel tehtud lõplikku otsust sellises ulatuses, mis on kõnealuse AKVRO liikme põhiseadusega lubatud; ja b ) tagama sellise otsuse täitmise kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide ja menetlustega. ________________ 3810 36195 0 0 Council of the European Union Brussels, 17 December 2021 (OR. en) Interinstitutional File: 2021/0145 (NLE) 9799/21 ACP 61 COAFR 162 COLAC 43 COASI 90 WTO 155 RELEX 559 LEGISLATIVE ACTS AND OTHER INSTRUMENTS Subject: Partnership Agreement between the European Union and its Member States, of the one part, and the M embers of the Organisation of African, Caribbean and Pacific States, of the other part PARTNERSHIP AGREEMENT BETWEEN THE EUROPEAN UNION AND ITS MEMBER STATES, OF THE ONE PART, AND THE MEMBERS OF THE ORGANISATION OF AFRICAN, CARIBBEAN AND PACIFIC STATES, OF THE OTHER PART PART I - GENERAL PROVISIONS PART II - STRATEGIC PRIORITIES TITLE I - HUMAN RIGHTS, DEMOCRACY, AND GOVERNANCE IN PEOPLE CENTRED AND RIGHTS-BASED SOCIETIES TITLE II - PEACE AND SECURITY TITLE III - HUMAN AND SOCIAL DEVELOPMENT TITLE IV - INCLUSIVE, SUSTAINABLE ECONOMIC GROWTH AND DEVELOPMENT TITLE V - ENVIRONMENTAL SUSTAINABILITY AND CLIMATE CHANGE TITLE VI - MIGRATION AND MOBILITY PART III - GLOBAL ALLIANCES AND INTERNATIONAL COOPERATION PART IV - MEANS OF COOPERATION AND IMPLEMENTATION PART V - INSTITUTIONAL FRAMEWORK PART VI - FINAL PROVISIONS REGIONAL PROTOCOLS AFRICA REGIONAL PROTOCOL PART I - FRAMEWORK FOR COOPERATION PART II - KEY AREAS OF COOPERATION TITLE I - INCLUSIVE SUSTAINABLE ECONOMIC GROWTH AND DEVELOPMENT TITLE II - HUMAN AND SOCIAL DEVELOPMENT TITLE III - ENVIRONMENT, NATURAL RESOURCES MANAGEMENT AND CLIMATE CHANGE TITLE IV - PEACE AND SECURITY TITLE V - HUMAN RIGHTS, DEMOCRACY AND GOVERNANCE TITLE VI - MIGRATION AND MOBILITY CARIBBEAN REGIONAL PROTOCOL PART I - FRAMEWORK FOR COOPERATION PART II - KEY AREAS OF COOPERATION TITLE I - INCLUSIVE SUSTAINABLE ECONOMIC GROWTH AND DEVELOPMENT TITLE II - ENVIRONMENTAL SUSTAINABILITY, CLIMATE CHANGE AND SUSTAINABLE MANAGEMENT OF NATURAL RESOURCES TITLE III - HUMAN RIGHTS, GOVERNANCE, PEACE AND SECURITY TITLE IV- HUMAN DEVELOPMENT, SOCIAL COHESION AND MOBILITY PACIFIC REGIONAL PROTOCOL PART I - FRAMEWORK FOR COOPERATION PART II - KEY AREAS OF COOPERATION TITLE I - ENVIRONMENTAL SUSTAINABILITY AND CLIMATE CHANGE TITLE II - INCLUSIVE AND SUSTAINABLE ECONOMIC DEVELOPMENT TITLE III - OCEANS, SEAS AND FISHERIES TITLE IV - SECURITY, HUMAN RIGHTS, DEMOCRACY AND GOVERNANCE TITLE V - HUMAN AND SOCIAL DEVELOPMENT ANNEXES ANNEX I: RETURN AND READMISSION PROCESSES ANNEX II: OPERATIONS OF THE EUROPEAN INVESTMENT BANK THE KINGDOM OF BELGIUM, THE REPUBLIC OF BULGARIA, THE CZECH REPUBLIC, THE KINGDOM OF DENMARK, THE FEDERAL REPUBLIC OF GERMANY, THE REPUBLIC OF ESTONIA, IRELAND, THE HELLENIC REPUBLIC, THE KINGDOM OF SPAIN, THE FRENCH REPUBLIC, THE REPUBLIC OF CROATIA, THE ITALIAN REPUBLIC, THE REPUBLIC OF CYPRUS, THE REPUBLIC OF LATVIA, THE REPUBLIC OF LITHUANIA, THE GRAND DUCHY OF LUXEMBOURG, HUNGARY, THE REPUBLIC OF MALTA, THE KINGDOM OF THE NETHERLANDS, THE REPUBLIC OF AUSTRIA, THE REPUBLIC OF POLAND, THE PORTUGUESE REPUBLIC, ROMANIA, THE REPUBLIC OF SLOVENIA, THE SLOVAK REPUBLIC, THE REPUBLIC OF FINLAND, THE KINGDOM OF SWEDEN, Contracting Parties to the Treaty on European Union and the Treaty on the Functioning of the European Union, hereinafter referred to as the " Member States of the European Union " , and THE EUROPEAN UNION, hereinafter jointly referred to as the " EU Party ", of the one part, and THE REPUBLIC OF ANGOLA, ANTIGUA AND BARBUDA, THE COMMONWEALTH OF THE BAHAMAS, BARBADOS, BELIZE, THE REPUBLIC OF BENIN, THE REPUBLIC OF BOTSWANA, BURKINA FASO, THE REPUBLIC OF BURUNDI, THE REPUBLIC OF CABO VERDE, THE REPUBLIC OF CAMEROON, THE CENTRAL AFRICAN REPUBLIC, THE REPUBLIC OF CHAD, THE UNION OF THE COMOROS, THE REPUBLIC OF THE CONGO, THE COOK ISLANDS, THE REPUBLIC OF CÔTE D'IVOIRE, THE REPUBLIC OF CUBA, THE DEMOCRATIC REPUBLIC OF THE CONGO, THE REPUBLIC OF DJIBOUTI, THE COMMONWEALTH OF DOMINICA, THE DOMINICAN REPUBLIC, THE REPUBLIC OF EQUATORIAL GUINEA, THE STATE OF ERITREA, THE KINGDOM OF ESWATINI, THE FEDERAL DEMOCRATIC REPUBLIC OF ETHIOPIA, THE REPUBLIC OF FIJI, THE GABONESE REPUBLIC, THE REPUBLIC OF THE GAMBIA, THE REPUBLIC OF GHANA, GRENADA, THE REPUBLIC OF GUINEA, THE REPUBLIC OF GUINEA-BISSAU, THE COOPERATIVE REPUBLIC OF GUYANA, THE REPUBLIC OF HAITI, JAMAICA, THE REPUBLIC OF KENYA, THE REPUBLIC OF KIRIBATI, THE KINGDOM OF LESOTHO, THE REPUBLIC OF LIBERIA, THE REPUBLIC OF MADAGASCAR, THE REPUBLIC OF MALAWI, THE REPUBLIC OF MALI, THE REPUBLIC OF THE MARSHALL ISLANDS, THE ISLAMIC REPUBLIC OF MAURITANIA, THE REPUBLIC OF MAURITIUS, THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA, THE REPUBLIC OF MOZAMBIQUE, THE REPUBLIC OF NAMIBIA, THE REPUBLIC OF NAURU, THE REPUBLIC OF NIGER, THE FEDERAL REPUBLIC OF NIGERIA, NIUE, THE REPUBLIC OF PALAU, THE INDEPENDENT STATE OF PAPUA NEW GUINEA, THE REPUBLIC OF RWANDA, THE FEDERATION OF SAINT KITTS AND NEVIS, SAINT LUCIA, SAINT VINCENT AND THE GRENADINES, THE INDEPENDENT STATE OF SAMOA, THE DEMOCRATIC REPUBLIC OF SÃO TOMÉ AND PRÍNCIPE, THE REPUBLIC OF SENEGAL, THE REPUBLIC OF SEYCHELLES, THE REPUBLIC OF SIERRA LEONE, SOLOMON ISLANDS, THE FEDERAL REPUBLIC OF SOMALIA, THE REPUBLIC OF SOUTH AFRICA, THE REPUBLIC OF THE SUDAN, THE REPUBLIC OF SURINAME, THE UNITED REPUBLIC OF TANZANIA, THE DEMOCRATIC REPUBLIC OF TIMOR-LESTE, THE TOGOLESE REPUBLIC, THE KINGDOM OF TONGA, THE REPUBLIC OF TRINIDAD AND TOBAGO, TUVALU, THE REPUBLIC OF UGANDA, THE REPUBLIC OF VANUATU, THE REPUBLIC OF ZAMBIA, THE REPUBLIC OF ZIMBABWE, Members of the Organisation of the African, Caribbean and Pacific States (OACPS) , hereinafter referred to as the " OACPS Members " , of the other part, hereinafter jointly referred to as the "Parties", HAVING REGARD to the Revised Georgetown Agreement establishing the Organisation of African, Caribbean and Pacific States, on the one hand, and the Treaty on European Union and the Treaty on the Functioning of the European Union, on the other; CONSIDERING their strong links and the close political, economic and cultural ties that unite them; REAFFIRMING their attachment to the rules-based global order, with multilateralism as its key principle and the United Nations at its core; CONFIRMING their commitment to sustainable development in line with the 2030 Agenda for Sustainable Development; STRESSING the importance of regular dialogue on issues of mutual interest at all relevant levels; REAFFIRMING their commitment to consolidating their partnership by coordinating actions in international forums based on common interests, shared values and mutual respect, and cognisant of their ability to shape global outcomes when acting jointly; CONFIRMING their commitment to democratic principles and human rights as laid down in the Universal Declaration of Human Rights and other relevant international human rights instruments, as well as to the principles of the rule of law and good governance; RECALLING their strong will to promote peace and security and their international obligations on the non-proliferation of weapons of mass destruction, as well as their determination to prevent and prosecute the most serious crimes of concern to the international community; REAFFIRMING their commitment to foster multi-stakeholder cooperation in support of the achievement of sustainable development, taking account of the different roles played by different stakeholders, while ensuring that they all operate within the rule of law; STRESSING the urgency to tackle global environmental challenges, the importance of the Paris Agreement on climate change, the urgent need to build stable and sustainable low-carbon economies and societies resilient to climate change, and to move forward to achieve common environmental, climate change and renewable energy goals; RECOGNISING the importance of structural economic transformation in achieving inclusive and sustainable economic growth and development; RECALLING their commitment to the principles and rules that govern international trade, in particular those agreed in the World Trade Organization; RECALLING their commitment to respect labour rights, taking into account the principles laid down in conventions of the International Labour Organization; RECOGNISING the important role of science, technology, research and innovation in accelerating the transition to knowledge-based societies, facilitated through the use of digital tools in pursuit of sustainable development; RECALLING their commitment to fostering human and social development, eradicating poverty, and fighting discrimination and inequality, leaving no one behind; ACKNOWLEDGING that changing demographic dynamics, combined with economic, social and environmental changes offer opportunities for, and pose challenges to, sustainable development; REAFFIRMING that gender equality and empowerment of women and girls are essential to achieving inclusive and sustainable development; RECOGNISING the importance of youth for shaping the future and contributing to sustainable development; REAFFIRMING their commitment to promoting a people-centred partnership and to enhancing people-to-people contacts, including through cooperation and exchanges in the field of science, technology, innovation, education and culture; REAFFIRMING their commitment to enhancing cooperation and dialogue on migration and mobility; RECOGNISING the increasing risks caused by natural disasters, economic and other exogenous shocks including pandemics; CONFIRMING their willingness to collaborate in support of regional and continental integration, particularly with a view to achieving the objectives set out in Agenda 2063 of the African Union and in the integration and cooperation frameworks of the Caribbean and Pacific; RECALLING the principles of policy coherence for development and aid effectiveness, as well as the principles of the Addis Ababa Action Agenda (AAAA); HAVING REGARD to the Partnership Agreement between the members of the African, Caribbean and Pacific Group of States, of the one part, and the European Community and its Member States, of the other part , as last amended (the "Cotonou Agreement"), HAVE AGREED AS FOLLOWS: PART I GENERAL PROVISIONS ARTICLE 1 Objectives 1. The European Union and its Member States, hereinafter referred to as the " EU Party " , of the one part, and the Organisation of the African, Caribbean and Pacific States (OACPS) Members, of the other part, hereinafter jointly referred to as the " Parties " , hereby agree to conclude this Agreement , establishing a strengthened political partnership to generate mutually beneficial outcomes on common and intersecting interests and in accordance with their shared values. 2. This Agreement shall contribute to achieving the United Nations (UN) Sustainable Development Goals (SDGs), with the 2030 Agenda for Sustainable Development , adopted at the UN Sustainable Development Summit on 25 September 2015 (the "2030 Agenda") , and the Paris Agreement adopted under the UN Framework Convention on Climate Change, done at Paris on 12 December 2015 (the "Paris Agreement") , as overarching frameworks guiding the partnership under this Agreement. 3. The objectives of this Agreement are to: (a) promote, protect and fulfil human rights, democratic principles, the rule of law and good governance, paying particular attention to gender equality; (b) build peaceful and resilient states and societies, tackling ongoing and emerging threats to peace and security; (c) foster human and social development, and in particular to eradicate poverty and address inequalities, ensuring that everyone enjoys a life of dignity and that no one is left behind, with special attention paid to women and girls; (d) mobilise investment, support trade and foster private-sector development, with a view to achieving sustainable and inclusive growth and creating decent jobs for all; (e) combat climate change, protect the environment and ensure the sustainable management of natural resources; and (f) implement a comprehensive and balanced approach to migration, so as to reap the benefits of safe, orderly and regular migration and mobility, stem irregular migration while addressing its root causes, in full respect of international law and in accordance with the Parties' respective competences. 4. Partnership dialogue and action tailored to the specificities of the Parties shall constitute the main tools to achieve the objectives of this Agreement. 5. This Agreement shall facilitate the Parties' adoption of common positions on the world stage, reinforcing partnerships to promote multilateralism and the rules-based international order, with a view to driving global action forward. ARTICLE 2 Principles 1. The Parties shall pursue the objectives of this Agreement in a spirit of shared responsibility, solidarity, reciprocity, mutual respect and accountability. 2. The Parties reaffirm their commitment to developing friendly relations among nations, based on respect for the principle of sovereign equality among all states, and to refraining from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any state, or in any other manner inconsistent with the Charter of the United Nations (the "UN Charter"). 3. The Parties agree to implement each Regional Protocol in accordance with the broad principles agreed in the General Part, while taking account of the specificities of the regions. They also agree to tailor actions to the different needs of least developed countries (LDCs), landlocked countries, small island developing states (SIDS) and low-lying coastal states, taking into consideration the diverse challenges they face. 4. The Parties shall make decisions and undertake actions at the most appropriate domestic, regional or multi-country level. 5. The Parties shall systematically promote a gender perspective and ensure that gender equality is mainstreamed across all policies. 6. The Parties shall take an integrated approach to their cooperation that incorporates political, economic, social, environmental and cultural elements. 7. The Parties shall intensify efforts to further regional integration and cooperation to best manage security concerns, reap the economic gains of globalisation and address transnational challenges and opportunities as appropriate. 8. The Parties shall promote a multi-stakeholder approach, enabling the active engagement of a wide variety of actors in partnership dialogue and cooperation processes, including parliaments, local authorities, civil society and the private sector. 9. Cooperation within formal and ad hoc regional formats may be pursued in order to meet the objectives of the partnership under this Agreement more effectively and efficiently. The Parties may also agree on provisions and flexible procedures that enable interested Parties to deepen dialogue and cooperation on specific thematic and cross-regional issues. ARTICLE 3 Partnership dialogue 1. The Parties shall engage in regular, balanced, comprehensive and substantive partnership dialogue on all areas of this Agreement, leading to commitments and, where appropriate, actions on both sides, for the effective implementation of this Agreement. 2. The Parties agree that the objective of the partnership dialogue shall be to exchange information, foster mutual understanding and facilitate the establishment of agreed priorities and shared agendas at national, regional and international levels. They shall cooperate and coordinate on issues of common interest and new challenges in international settings. 3. The Parties agree that the partnership dialogue shall be conducted in a flexible and tailor-made manner, shall take place at regular intervals in the appropriate format and at the most appropriate domestic, regional or multi-country level, and shall take full advantage of all possible channels, including in regional and international settings. They agree to monitor and evaluate the effectiveness of the partnership dialogue and to adapt its scope, as appropriate. 4. The Parties agree that parliaments, and, where appropriate, representatives of civil society organisations and the private sector, shall be duly informed, consulted and enabled to feed into the partnership dialogue. Regional and continental organisations shall be associated with the partnership dialogue, as appropriate. ARTICLE 4 Policy coherence 1. The Parties shall work towards coherent policies at national, regional and international levels with a view to attaining the objectives of this Agreement, through a targeted, strategic and partnership-oriented approach. 2. The Parties shall individually and collectively foster synergies between policies with a view to avoiding or minimising negative impacts that their policies may have on the other Parties. The Parties shall undertake to inform and, where appropriate, consult with the other Parties on initiatives and measures that may significantly affect them. 3. The Parties reaffirm their commitment to policy coherence for development as a crucial element of achieving the SDGs. ARTICLE 5 Actors 1. The Parties acknowledge that governments play a central role in defining and implementing priorities and strategies for their countries. They recognise the crucial role of parliaments in shaping and adopting legislation, agreeing budgets and holding governments to account. They acknowledge the role and contribution of local authorities in enhancing democratic accountability and complementing governmental action. 2. The Parties recognise the important role of sub-regional, regional, continental and intercontinental organisations in achieving the objectives of this Agreement, in particular those of the Regional Protocols. 3. The Parties acknowledge the important role and contribution of stakeholders, in all forms and national characteristics, namely civil society, economic and social partners, including trade union organisations, and the private sector, and agree to promote and strengthen their effective participation with a view to fostering more inclusive and multi-stakeholder policy processes. For those purposes, the Parties shall ensure that all those stakeholders, where appropriate, are informed and consulted on strategies and sectoral policies, provide input into the broad process of dialogue, receive capacity building in critical areas and participate in the implementation of cooperation programmes in the areas that concern them. Such participation in cooperation programmes shall be based on the extent to which they address the needs of the population and on their specific competencies, and have accountable and transparent governance structures. ARTICLE 6 Structure 1. This Agreement consists of the General Part (Parts I to VI), three Regional Protocols ("the Regional Protocols") and Annexes . 2. The General Part and the Annexes shall be legally binding on the Parties. 3. The Regional Protocols shall be legally binding on the EU Party and on the African, the Caribbean and the Pacific OACPS Members, respectively. Nothing in the Regional Protocols and their interpretation and implementation can affect or deviate from the provisions under the General Part and the decisions of the OACPS-EU Council of Ministers. ARTICLE 7 Cross-cutting themes 1. The Parties agree that systematic account shall be taken of the following cross-cutting themes to inform action in all areas of cooperation: human rights, democracy, gender equality, peace and security, environmental protection, the fight against climate change, culture and youth. 2. The Parties shall cooperate to support capacity building to effectively address challenges and achieve the objectives set out in this Agreement. They shall aim to foster the strengthening of institutions, promote the exchange of best practices and facilitate knowledge transfer and sharing. 3. The Parties shall strengthen the resilience of countries, communities and individuals, and particularly that of vulnerable populations, in the face of environmental and climate change-related challenges, economic shocks, conflicts and political crises and epidemics and pandemics. PART II STRATEGIC PRIORITIES TITLE I HUMAN RIGHTS, DEMOCRACY AND GOVERNANCE IN PEOPLE-CENTRED AND RIGHTS-BASED SOCIETIES ARTICLE 8 The Parties reaffirm their determination to promote, protect and fulfil human rights, fundamental freedoms and democratic principles, and to strengthen the rule of law and good governance, in compliance with the UN Charter, the Universal Declaration of Human Rights and international law, in particular international human rights law and, where relevant, international humanitarian law. The Parties shall promote people-centred and rights-based policies, encompassing all human rights and ensuring equal access to opportunities for all members of society, directed towards sustainable development centred on the human being. The Parties recognise that respect for democracy, human rights, fundamental freedoms, the rule of law and good governance is an integral part of sustainable development. ARTICLE 9 Human rights, democracy and rule of law 1. The Parties, recognising that human rights are universal, indivisible, interdependent and interrelated, shall promote, protect and fulfil all human rights, be they civil, political, economic, social or cultural. They shall protect and ensure the full and equal enjoyment of all fundamental freedoms, such as the freedom of opinion and expression, the freedom of assembly and association, and the freedom of thought, religion and belief. 2. The Parties shall commit to the promotion of universal respect for, and observance of, human rights and fundamental freedoms for all, without discrimination based on any ground including sex, ethnic or social origin, religion or belief, political or any other opinion, disability, age, or other status. They commit to fighting all forms of racism, racial discrimination, xenophobia and related intolerance, and all forms of violence and discrimination, including all instances of advocacy of hatred. They commit to the recognition and advancement of the rights of indigenous peoples, as set out in the UN Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP) . 3. The Parties shall have partnership dialogue at bilateral level on the death penalty. Where the death penalty is provided for in national legislation and is still applied, the Parties shall adhere to due process and internationally agreed minimum standards. 4. The Parties reaffirm that the universally recognised democratic principles underpinning the organisation of the State ensure the legitimacy of its authority, the legality of its actions reflected in its constitutional, legislative and regulatory system, and the existence of participatory mechanisms. They shall preserve and strengthen the application of those principles by ensuring inclusive, transparent and credible elections with due respect for sovereignty, as well as by allowing and supporting participatory decision-making processes. The Parties shall promote the upholding of electoral best practices and cooperation between them, including on electoral observation within the EU Party and OACPS Members, as appropriate. 5. The Parties shall actively support the consolidation of the rule of law at national, regional and international levels, acknowledging its crucial importance for the protection of human rights and for the effective functioning of democratic institutions. That includes ensuring the existence of an independent, impartial and well-functioning judicial system, equality before the law, the right to a fair trial and due process and access to effective mechanisms of legal redress. 6. The Parties recognise the right to development based on the indivisibility, interdependence, universality and inalienability of all human rights, by virtue of which every human being and all peoples are entitled to participate in, contribute to, and enjoy economic, social, cultural and political development, in which all human rights and fundamental freedoms can be fully realised. They shall support measures for the enhancement of the right to development and shall ensure, inter alia , equality of opportunity for all to access, and benefit from, basic resources and essential services such as education, health services, food, housing, employment and the fair distribution of income. 7. The Parties agree that respect for human rights, democratic principles and the rule of law shall underpin their domestic and international policies and constitute an essential element of this Agreement. ARTICLE 10 Gender equality 1. The Parties reaffirm their strong commitment to achieving gender equality, the full enjoyment of all human rights by all, as well as everyone's empowerment as a driver for sustainable development. They shall embody the principle of gender equality in their national constitutions or other appropriate legislation. 2. The Parties acknowledge that gender inequality deprives women of their basic human rights and opportunities. They shall adopt and strengthen enforceable legislation, legal frameworks and sound policies, programmes and mechanisms to ensure women's and girls' equal access to, equal opportunities in, equal control over, and full and equal participation in, all spheres of life, on an equal footing with men and boys. 3. The Parties shall focus, in particular, on improving the access of women, and where appropriate girls, to all resources they need throughout life for the realisation of their full potential and the full exercise of their human rights and fundamental freedoms, such as in respect of quality education, health, employment opportunities, access to and control over economic resources, political decision-making, governance structures and private undertakings, with a special emphasis on women in vulnerable situations. They shall promote women's full and effective participation in, and equal opportunities for, leadership at all levels of decision making in political, economic and public life. 4. The Parties undertake to prevent, combat and prosecute all forms of sexual and gender-based violence and discrimination in the public and private spheres, including trafficking and sexual exploitation and abuse. They shall take all necessary measures to tackle deeply rooted gender bias and eliminate all harmful practices such as child, early and forced marriage and female genital mutilation and cutting. ARTICLE 11 Inclusive and pluralistic societies 1. The Parties undertake to ensure equal opportunities for all members of society in all spheres of life. They shall prevent, prohibit and eradicate discriminatory practices and shall adopt effective measures to ensure the full and equal enjoyment of all human rights. 2. The Parties shall protect and promote freedom of expression, freedom of opinion, freedom of assembly, and media independence and pluralism as pillars of democracy, noting that these are not only human rights but also prerequisites for democracy, development and dialogue. 3. The Parties shall foster inclusive and pluralistic societies, including multi-party democracy. They shall promote the key role of effective, transparent and accountable national and local assemblies and political parties. They shall also promote the active and genuine participation of all stakeholders and citizens, including women and youth, in responsive, inclusive, participatory and representative political processes and decision-making at all levels. 4. The Parties shall preserve and broaden an enabling space for an active, organised, transparent civil society, acknowledging its role in promoting and monitoring democracy, human rights, fundamental freedoms, social justice and inclusion, and as defender of rights holders and of the rule of law, thus strengthening domestic transparency and accountability. 5. The Parties, acknowledging that the internet offers a platform to share knowledge and ideas, shall endeavour to make full use of the potential of digital solutions to promote equal public access to information at all levels and participatory decision-making, and to enhance digital competence, while addressing the risks of abuse and promoting open attitudes towards, and respect for, diversity. ARTICLE 12 Good governance 1. The Parties reaffirm that good governance rests on transparent, responsible, accountable and participatory governments, and appropriate oversight mechanisms. The Parties agree that good governance is critical to the respect of all human rights, democratic principles and the rule of law. They commit to universal access to public services without any discrimination. They further commit to transparency and accountability as integral elements of good governance and institution building. 2. The Parties commit to the transparent and accountable management of human, natural, economic and financial resources for the purposes of equitable benefit sharing and sustainable development. 3. The Parties commit to the creation of an enabling environment for transparency and accountability to thrive in public administration, including enhancing integrity and independence of governance institutions. The Parties shall develop and implement sound public finance management systems compatible with the fundamental principles of effectiveness, transparency and accountability, with a view to protecting public finances and improving the delivery of public services by eliminating administrative bottlenecks and tackling regulatory deficiencies. 4. The Parties shall ensure transparency and accountability in public funding, including financial assistance, and in the delivery of public services. They shall improve revenue collection and tackle tax evasion and avoidance and illicit financial flows. They agree to cooperate in the fight against money laundering and terrorism financing and engage in timely partnership dialogue at bilateral and international levels on matters related to anti-money laundering and terrorism financing. 5. The Parties shall combat corruption at all levels and in all its forms, developing and implementing or maintaining effective, coordinated anti-corruption policies that reflect the principles of the rule of law, proper management of public affairs and public property, integrity, transparency and accountability. They shall adopt legislative and other measures to prevent and prosecute bribery and embezzlement, misappropriation or other diversion of resources by public officials for their direct or indirect benefit, and to recover and return assets obtained through corruption. 6. The Parties recognise and commit themselves to implementing the principles of good governance in the tax area, including the global standards on transparency and exchange of information, fair taxation and the minimum standards against Base Erosion and Profit Shifting (BEPS). They shall promote good governance in tax matters, improve international cooperation in the tax area and facilitate the collection of tax revenues. They shall cooperate to enhance capacity to comply with those principles and standards and reap the benefits of a thriving rules-based financial sector. They agree to engage in timely partnership dialogue at bilateral and international levels on tax matters. 7. The Parties agree that good governance shall underpin their domestic and international policies and constitutes a fundamental element of this Agreement. They also agree that serious cases of corruption, including acts of bribery leading to such corruption, constitute a violation of that element. ARTICLE 13 Public administration The Parties, recognising the importance of well-resourced, efficient and effective civil service systems and processes with a strong human resource base, commit to fostering collaboration in this area. They also agree to cooperate with a view to modernising their public administrations and developing an accountable, efficient, transparent and professional civil service. In that regard, efforts shall aim at, inter alia , improving organisational efficiency, increasing institutions' effectiveness in service delivery, accelerating the deployment of e governance and digital services and the digitalisation of public registries, and reinforcing the processes of decentralisation, in accordance with their respective economic and social development strategies. ARTICLE 14 Statistics 1. The Parties, acknowledging that statistics are crucial for the achievement of sustainable development, shall develop and strengthen their statistical systems, including gathering, processing, quality control and dissemination of statistics, with a view to contributing to the long-term objective of quality, internationally comparable, accessible, timely and reliable disaggregated data, as those are key to inform decision-making in support of their respective social and economic development priorities, as well as to support and monitor progress. 2. The Parties commit to increasing statistical literacy and to promoting the use of data for decision-making by engaging with users in and out of government, and through the use of new technologies and data sources. They shall collaborate in the use of technology for data collection and protection and promote the dissemination of comparable statistics at national and regional levels. 3. The Parties shall ensure the professional independence of their statistical offices. ARTICLE 15 Personal data 1. The Parties recognise their common interest in protecting every individual's right to privacy with respect to the processing of personal data, as well as the importance of maintaining strong data protection regimes and ensuring their effective enforcement. They shall ensure, inter alia , that personal data are processed fairly and in a transparent manner and collected for explicit, specified and legitimate purposes and not processed in a way incompatible with those purposes. For the purpose of this Article, "processing" means any operation or set of operations which is performed on personal data or on sets of personal data, whether or not by automated means, such as collection, recording, organisation, structuring, storage, adaptation or alteration, retrieval, consultation, use, disclosure by transmission, dissemination or otherwise making available, alignment or combination, restriction, erasure or destruction. 2. The Parties shall ensure a high level of protection of every individual's personal data in accordance with existing multilateral standards and international legal instruments and practices. To that end, they shall establish appropriate legal and regulatory regimes and policies, as well as appropriate administrative capacity to implement them, including independent supervisory authorities. TITLE II PEACE AND SECURITY ARTICLE 16 The Parties acknowledge that peace, stability and security, including human security and resilience, are critical for sustainable development and prosperity. There cannot be sustainable development without peace and security, and without inclusive development there cannot be sustainable peace and security. The Parties shall pursue a comprehensive and integrated approach to conflict and crises including situations of fragility, counter the proliferation of weapons of mass destruction, and address all serious crimes of concern to the international community. The Parties shall address new or increasing security threats, including terrorism and its financing, violent extremism, organised crime, the proliferation of weapons of mass destruction, piracy and trafficking in persons, drugs, arms and other illicit goods, and cybercrime and threats to cybersecurity. ARTICLE 17 Conflicts and crises 1. The Parties shall apply an integrated approach to conflict and crises, including prevention, mediation, resolution and reconciliation efforts as well as crisis management, peacekeeping and peace support. They shall support transitional justice through context-specific measures promoting truth, justice, reparation and guarantees of non-recurrence. They shall contribute to institution- and state-building and human security, paying particular attention to situations of fragility. 2. The Parties shall cooperate to prevent and address the root causes of conflict and instability holistically. They shall pay special attention to the effective governance of natural resources, notably in relation to raw materials, so as to sustainably benefit society as a whole and ensure that illegal exploitation and trade do not contribute to causing and sustaining conflict. 3. The Parties recognise the importance of mutually respectful dialogue and consultation as a means of conflict resolution, involving local authorities and communities, as well as civil society organisations. In that context, they shall act in close cooperation with continental and regional organisations. 4. The Parties shall take all suitable action in a coordinated way to prevent an intensification of violence, to limit its territorial spread, and to facilitate the peaceful settlement of disputes. They shall pay particular attention to ensuring that financial resources are used in accordance with the principles and objectives of this Agreement, and to preventing the diversion of funds for belligerent purposes. The Parties shall also take measures to prevent mercenary activities and to address the problem of child soldiers and shall endeavour to set responsible limits on military expenditure. 5. The Parties shall take all suitable action in post-conflict situations to stabilise the situation during the transition in order to facilitate the return to a non-violent, stable and democratic situation. This may include supporting disarmament and demobilisation as well as the return and sustainable reintegration of former combatants into society. The Parties shall ensure the creation of the necessary links between emergency measures, rehabilitation and longer-term development goals. 6. The Parties shall promote the effective participation of all citizens, including women and young people, in peacebuilding, conflict prevention, mediation, resolution and humanitarian response, as well as in crisis management, peacekeeping and peace support. The Parties consider it important to address the situation of women and girls who are victims of gender-based violence in conflicts, and to address the distinct problem of crime and violence against vulnerable people and persons with disabilities. ARTICLE 18 Non-proliferation of weapons of mass destruction 1. The Parties acknowledge that the proliferation of weapons of mass destruction (WMD) and their means of delivery, both to state and non-state actors, represents one of the most serious threats to international stability and security. The Parties therefore agree to cooperate in, and contribute to, countering the proliferation of WMD and their means of delivery, in full compliance with, and domestic implementation of, their existing obligations under international disarmament and non-proliferation treaties and agreements, as well as other relevant international obligations. The Parties agree that this provision constitutes an essential element of this Agreement. 2. The Parties furthermore agree to cooperate in countering the proliferation of WMD and their means of delivery: first through taking steps to sign, ratify or accede to, as appropriate, and fully implement and comply with all relevant international instruments; second through establishing and maintaining an effective system of export controls, controlling the export as well as the transit of WMD-related goods, including a WMD end-use control on dual-use technologies and containing effective sanctions for breaches of export controls; and third through cooperating in multilateral fora and export control regimes. 3. The Parties agree to establish regular partnership dialogue that will complement and consolidate their cooperation in countering the proliferation of WMD and their means of delivery. 4. The Parties, considering that chemical, biological, radiological and nuclear risks may have a highly disruptive effect on societies and recognising that they may stem from criminal activities, including illicit proliferation, trafficking, terrorism, accidents or natural hazards, such as pandemics, shall cooperate in order to reinforce institutional capacity to mitigate those risks. ARTICLE 19 Serious crimes of concern to the international community 1. The Parties agree to act together to prevent genocide, crimes against humanity and war crimes by making use of appropriate bilateral and multilateral frameworks, in line with the principle of responsibility to protect. 2. The Parties, reaffirming that the most serious crimes of concern to the international community as a whole must not go unpunished, shall ensure the fair and effective investigation and prosecution thereof by taking measures at national, regional and international levels, as appropriate. 3. The Parties consider that the establishment and effective functioning of the International Criminal Court (ICC) constitutes an important development for international peace and justice. They reiterate their commitment to fully cooperate with national, regional and international criminal justice mechanisms, including the ICC, consistent with the principle of complementarity. They are encouraged to ratify and implement the Rome Statute of the ICC and related instruments, and to further enhance the effectiveness of the ICC. Efforts shall be made to strengthen criminal justice mechanisms at all levels. ARTICLE 20 Terrorism and violent extremism 1. The Parties, reiterating their firm condemnation of all acts of terrorism and violent extremism and radicalisation, undertake to combat those acts through international cooperation, in accordance with the UN Charter and international law, relevant conventions and instruments. The Parties, recognising that the fight against terrorism, in all its forms and manifestations is a shared priority, shall work together at all levels to prevent and combat terrorism, violent extremism and radicalisation. The Parties, recognising the importance of tackling all factors contributing to violent extremism in all its forms, including religious intolerance, hate speech, xenophobia, racism as well as other forms of intolerance, commit to opposing violent extremism and foster religious tolerance and inter-religious dialogue. 2. The Parties agree that it is essential that the fight against terrorism be conducted with full respect for the rule of law and in full conformity with international law, including international human rights law, international refugee law and international humanitarian law, the principles of the UN Charter, relevant UN Security Council resolutions and statements and relevant international counter-terrorism-related instruments. 3. The Parties shall cooperate in protecting critical infrastructure, addressing terrorism-related challenges affecting borders, as well as strengthening civil aviation security. ARTICLE 21 Organised crime 1. The Parties, acknowledging the negative political, economic, cultural and social implications of organised criminal activities, shall strengthen cooperation to prevent and combat those activities more effectively. They shall work together under an integrated approach to address root causes and provide alternatives to crime. In that regard, they shall address the links between organised crime and human trafficking and migrant smuggling, the illicit trafficking of weapons, hazardous materials, narcotics and their precursors, wildlife, timber and cultural goods, and other illegal economic and financial activities. 2. The Parties commit to increasing efforts to prevent, combat and eradicate trafficking in persons and to supporting in the drafting and implementation of appropriate legislative and institutional frameworks and strategies, with particular attention to persons in vulnerable situations, including women, children and unaccompanied minors, and to their specific needs. The Parties continue to uphold the standards of the UN Convention against Transnational Organized Crime, done at New York on 15 November 2000, and its Protocol to Prevent, Suppress and Punish Trafficking in Persons, especially Women and Children. 3. The Parties shall enhance efforts to recover and return stolen assets and combat all forms of organised crime. In that regard, they shall strengthen legal and administrative frameworks to fight money laundering and illicit financial flows, including fiscal fraud and public procurement fraud, and active and passive corruption in both the private and public sector, which can have a debilitating effect on domestic resource mobilisation. 4. The Parties shall promote citizen security, with a particular focus on strengthening institutions and the rule of law, protecting human rights, and fostering justice and security sector reforms. They shall promote multi-disciplinary programmes aimed at addressing vulnerable groups and supporting victims of violence, including gun violence, as well as mediation and other community-based prevention and reconciliation solutions. ARTICLE 22 Maritime security 1. The Parties agree to the strengthening of maritime security, in particular addressing different forms of crime committed at sea and illegal trafficking, countering piracy and armed robbery at sea, protecting critical maritime infrastructures, and promoting freedom of navigation and the rule of law at sea, in line with the UN Convention on the Law of the Sea, done at Montego Bay on 10 December 1982 (UNCLOS). 2. The Parties agree to strengthen efforts in the area of maritime law enforcement to tackle maritime threats in countries most affected by crimes committed at sea. They agree to reinforce investigation and prosecution processes as a way of countering crimes committed at sea. They also agree to promote the implementation of piracy prosecution models within the national jurisdiction as a regional criminal justice response and deterrent mechanism against crimes committed at sea such as piracy, armed robbery, marine and water pollution, smuggling of migrants, drugs and arms trafficking and shipping of nuclear waste. The Parties agree to promote regional initiatives in the areas of maritime security, the fight against piracy and protection against marine pollution. ARTICLE 23 Small arms and light weapons and other conventional weapons 1. The Parties acknowledge that the proliferation of illicit small arms and light weapons poses a grave threat to international peace and security. 2. The Parties agree to reinforce the fight against the illicit trade, excessive accumulation, and uncontrolled spread of small arms, light weapons and other conventional weapons and their ammunitions, including as a consequence of inadequately secured and improperly managed stocks and stockpiles, in line with the UN Programme of Action to Prevent, Combat and Eradicate the Illicit Trade in Small Arms and Light Weapons in All Its Aspects. The Parties agree to promote intelligence-led tracking of trafficking networks to counter more effectively the risk that the large scale outflows of state stocks continue to pose to regional stability. They shall work towards enhancing national capacities of competent law enforcement units and focal points to collect, seize, trace and analyse illicit firearms and related criminal justice data, to enhance understanding of and monitor illicit trafficking flows, and to support information exchange and international cooperation. 3. The Parties recognise the importance of putting in place controls on the international trade in conventional arms, including their import and export, in line with existing international standards, including the Arms Trade Treaty, done at New York on 2 April 2013, and relevant UN resolutions. They shall endeavour to apply those controls in a responsible manner, as a contribution to international and regional peace, security and stability and to the reduction of human suffering, as well as to the prevention of the diversion of conventional arms to unauthorised actors. The Parties also recognise the importance of domestic regulation of, and controls over, the legal acquisition and possession of firearms, with a view to reducing armed violence. 4. The Parties shall cooperate with a view to clearing mines and explosive remnants of war, including improvised explosive devices. ARTICLE 24 Illicit drugs 1. The Parties shall endeavour to ensure a comprehensive, balanced, integrated and evidence-based approach towards preventing and addressing the illicit trade in drugs and new psychoactive substances, as well as promoting drug demand reduction. To that end, they shall address risk factors affecting individuals, communities and society, which may include a lack of services, infrastructure needs, drug-related violence, exclusion, marginalisation and social disintegration, in order to contribute to the promotion of peaceful and inclusive societies. 2. The Parties agree that drug policies and actions, including through the involvement of civil society, the scientific community and academia, shall be aimed at reinforcing structures for preventing and effectively addressing illicit drugs, reducing measurably the supply of, trafficking in, and demand for illicit drugs. 3. The Parties shall aim to reduce the adverse consequences of drug use for individuals and society as a whole, as well as to effectively reduce the diversion of and illicit trafficking in scheduled and non-scheduled precursors, including designer precursors. 4. The Parties shall cooperate closely with each other and with relevant international organisations with a view to maintaining coordinated efforts and actions against the illicit drug trade. ARTICLE 25 Cybersecurity and cybercrime 1. The Parties recognise the importance of an open, secure and stable, accessible and peaceful information and communication technologies (ICT) environment based on the norms, rules and principles for responsible state behaviour and the application of existing international law. To that end, the Parties commit to strengthening cooperation to promote cyber security, to prevent and combat high-technology cyber and electronic crime and social media abuse, and to improve network security through the exchange of best practices that increase cyber resilience, including as regards the protection of critical infrastructure. 2. The Parties acknowledge the need to prevent and tackle cybercrime, including online child sexual exploitation and abuse, by cooperating and exchanging best practices to fight cybercrime offences, building on existing international norms and standards, including those of the Budapest Convention on Cybercrime, done at Budapest on 23 November 2001, and the African Union Convention on Cyber Security and Personal Data Protection, done at Malabo on 27 June 2014. ARTICLE 26 Law enforcement cooperation 1. The Parties shall facilitate cooperation among regional and international law enforcement authorities, agencies and services with a view to disrupting and dismantling transnational crime and terrorist threats common to them. Such cooperation shall contribute to crime prevention and shall comprise, inter alia , exchanges of views on legislative frameworks, as well as administrative and technical assistance aimed at strengthening the institutional and operational capabilities of law enforcement authorities and the exchange of information and measures related to investigations. 2. The Parties, recognising the importance of secure borders, shall strive to manage existing and future challenges affecting borders, pursuing an integrated border management approach. They shall promote legitimate cross-sectoral responses aiming at preventing, detecting and, where appropriate, repressing cross-border crime and other risks. TITLE III HUMAN AND SOCIAL DEVELOPMENT ARTICLE 27 The Parties reaffirm their determination to work together towards sustainable development and poverty eradication in all its forms, to tackle inequalities and to promote social cohesion. They also agree to cooperate to ensure that everyone has the necessary means to enjoy a life of dignity with an adequate standard of living, including through appropriate social protection systems and social services. They shall pay special attention to women and girls, youth, children and the most vulnerable and disadvantaged people, in line with the principles of leaving no one behind, and of reaching the furthest behind first. They also agree to work together to address the challenges and opportunities presented by rapid population growth. CHAPTER 1 ACCESS TO SOCIAL SERVICES ARTICLE 28 Education 1. The Parties shall support inclusive lifelong learning and equitable quality education at all levels. They shall work to ensure that all girls and boys complete free, equitable and quality primary and secondary education and have access to quality early childhood development, care and pre-primary education, with due regard to gender gaps. They shall work to ensure equal access for all women and men to affordable quality technical, vocational and tertiary education, including university. Special attention shall be given to investing in science, technology, engineering and mathematics (STEM) and to promoting digital and arts education for all. 2. The Parties shall intensify efforts to ensure that everyone has the knowledge, skills and capabilities to enjoy improved quality of life, to be fully engaged in society, to contribute to the social and economic well-being of their communities, and to participate actively and equitably in democratic and cultural life. 3. The Parties shall promote safe schools and well-functioning education systems, with adequate resources for planning, managing and ensuring the effectiveness of education and training provision, including through online and other non-conventional means. They shall cooperate to establish and strengthen quality assurance systems and the mutual recognition of qualifications. They shall facilitate the mobility of students, staff and academics between and among the African, Caribbean and Pacific countries and the European Union. ARTICLE 29 Health 1. The Parties recognise that health is central to people's lives and a key indicator of sustainable development. They reaffirm their commitment to protecting and promoting the highest attainable standard of physical and mental health for all. 2. The Parties shall strengthen national health systems with sustainable health financing mechanisms and resources, operational infrastructures, skilled health workforces, including as regards recruitment and retention, and appropriate technologies, such as digital tools, in support of mobile health development. 3. The Parties shall promote universal health coverage, equitable and universal access to comprehensive and quality healthcare services and access to safe, effective, quality and affordable essential medicines and vaccines. 4. The Parties shall cooperate to prevent and address communicable diseases and other major transboundary health threats such as anti-microbial resistance, and to reduce the burden of non communicable diseases through better prevention and control. They shall cooperate to address global health crises and prevent them from escalating, inter alia by supporting early warning systems for a swift exchange of information, preparedness and early action in life-saving humanitarian assistance, and the development of coherent and multi-sectoral plans to enhance the capacity of health systems. They shall support research and development, and the deployment of vaccines, diagnostics and medicines. 5. The Parties shall support universal access to sexual and reproductive health commodities and healthcare services, including for family planning, information and education, and the integration of reproductive health into national strategies and programmes. ARTICLE 30 Food security and improved nutrition 1. The Parties recognise that achieving food security and improved nutrition constitutes a major global challenge in the fight against poverty and growing inequality and therefore agree to address the structural causes thereof, which include conflicts, crises, natural resource degradation and climate change. 2. The Parties shall promote resilient livelihoods, secure access to land, water and other resources, and promote inclusive and sustainable growth in agricultural production and productivity, and efficient value chains. 3. The Parties shall promote actions on adaptation to climate change and variability throughout the food production value chains. 4. The Parties shall aim to provide access for all to affordable, safe, sufficient and nutritious food, to increase the capacity for diversified food production, and to develop food security and nutrition policies and social protection mechanisms for food security and improved nutrition that enhance the resilience of the most vulnerable, particularly in countries facing recurrent crises. 5. The Parties shall strengthen coordinated, accelerated and cross-sectoral efforts to end hunger, address all forms of malnutrition and ensure that famine be avoided in all circumstances. ARTICLE 31 Water, sanitation services and housing 1. The Parties shall promote universal access to adequate and safe drinking water, including through sustainable and integrated water resources and systems management, as well as through more efficient use of water and water recycling. 2. The Parties shall aim to ensure adequate and equitable access to sanitation services, including waste management and hygiene promotion for all, paying special attention to the needs of women and girls and those in vulnerable situations. 3. The Parties acknowledge that adequate, safe and affordable housing has a transformative impact on vulnerable and marginalised communities, and has significant impacts on people's health and their communities' socio-economic development. The Parties shall work towards ensuring access to adequate, safe and affordable housing for all through the development of policies, strategies, planning and building codes and towards upgrading slums. 4. The Parties shall promote access to affordable, reliable, sustainable and modern energy for all, and well-established energy systems that support, inter alia , the water, sanitation services and housing sectors. CHAPTER 2 INEQUALITY AND SOCIAL COHESION ARTICLE 32 Social cohesion and protection 1. The Parties shall aim to enhance social cohesion by progressively achieving greater equality and social inclusiveness and by ensuring that human and social development advances in parallel with economic development, leaving no one behind. Special attention shall be paid to those who are in disadvantaged, vulnerable and marginalised situations, including the elderly and orphans, in line with the principles of solidarity and non-discrimination. In particular, they shall promote: (a) economic policies oriented to a more inclusive society, allowing for better distribution of income and value created; (b) equitable and sound fiscal and wage policies, allowing for better redistribution of wealth, ensuring adequate levels of social expenditure and reducing the informal economy; (c) effective social policies and equitable access to social services, social assistance and security, and justice; and (d) employment policies designed to achieve full and productive employment and decent work for all, including for young people and persons with disabilities, and to achieve equal pay for equal work. 2. The Parties shall promote the development and implementation of policies and systems of social protection and security in order to eradicate poverty and enhance social cohesion. They acknowledge the transformative role in societies of social protection policies and systems, fostering equity, promoting social inclusion and dialogue with social partners, and strengthening inclusive and equitable economic growth. They commit to building progressively universal, nationally owned social protection systems, including the adoption of minimum social protection floors. 3. The Parties shall promote the rights of persons with disabilities to ensure their full inclusion in society and their equal participation in the labour market, taking into account their specific needs. They shall take concrete steps to sign, ratify and fully implement the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities, done at New York on 13 December 2006. ARTICLE 33 Decent work 1. The Parties reaffirm their commitment to achieving full and productive employment and decent work for all women and men, including for young people and persons with disabilities. To that end, they shall promote the Decent Work Agenda as set out in the 2008 International Labour Organization (ILO) Declaration on Social Justice for a Fair Globalization. 2. The Parties reaffirm their obligations as members of the ILO and their commitments under the ILO Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work and its Follow-Up. They reaffirm their commitment to social dialogue and to the promotion and effective implementation of the internationally recognised core labour standards, as defined by the relevant ILO conventions and protocols on the freedom of association and the right to collective bargaining, the abolition of forced labour and ending of modern slavery and human trafficking, the elimination of child labour with priority given to the worst forms, minimum age at work, equal remuneration and non discrimination in respect of employment. They shall make sustained and continuous efforts to ratify or accede to, as appropriate, those conventions and protocols if they have not yet done so. 3. The Parties shall promote safe and secure working environments for all workers. They shall adopt and implement measures and policies regarding occupational safety and health, both in the formal and informal economy, and shall work towards establishing and maintaining an effective labour inspection system, in line with international labour standards as defined by the ILO. CHAPTER 3 POPULATION AND DEVELOPMENT ARTICLE 34 Demography 1. The Parties acknowledge that demographic growth and demographic shifts can have a significant impact on development gains and economic progress, and shall work together towards an integrated approach that minimises the challenges and maximises the benefits of the demographic dividend. To that end, they shall aim to establish, support, maintain and sustain structural reforms and transformations in economic and social systems to create decent education, employment and livelihood opportunities for an emerging young population. 2. The Parties shall support inclusive policy dialogue processes and incorporate demographic trends and projections into all policies in order to empower and promote the full and active participation of children and young people in society, and to empower and safeguard the needs of the elderly and enable their active engagement. 3. The Parties shall enhance urbanisation that is inclusive and sustainable, through effective urban governance and planning, with a view to minimising any adverse impact on the environment and addressing any other negative social and economic consequences caused by rapid population growth in urban areas. They shall work to effectively address the challenges and opportunities presented by rapid urbanisation, including through national urban policies, participatory integrated urban planning, delivery of municipal services including waste management, and financing of urban development and infrastructures, in order to create resilient and liveable cities and towns. ARTICLE 35 Youth 1. The Parties agree to promote the active participation of young people in society, including in the development, implementation, and follow-up of policies affecting them. This shall include: (a) support in acquiring knowledge, skills and capabilities to engage fully in society, including skills relevant to the labour market, through education, vocational and technical training, and access to digital technologies; (b) the creation of decent employment opportunities, including through support for youth entrepreneurship; and (c) the promotion of youth empowerment and responsible citizenship, by opening spaces for active youth participation in political and cultural life, and in building and sustaining peace, including with a view to countering radicalisation and violent extremism. 2. The Parties agree that the provision of a safe and nurturing environment for children is a vital element in fostering a healthy young population, able to reach its full potential, including physical, psychological, social and economic dimensions. They shall work to ensure that girls' and boys' rights and needs are recognised and realised from birth and early childhood to adolescence and their transition into adulthood. They shall work to improve the protection of children and their participation in decisions that concern them. ARTICLE 36 Gender equality and women and girls' empowerment 1. The Parties acknowledge that gender equality and women's economic empowerment are essential to achieving equitable sustainable development and inclusive growth. They shall undertake reforms, including through the creation and consolidation of legal frameworks, to give women equal rights to economic and financial resources, as well as access to, ownership of and control over land and natural resources, inheritance, and other forms of property. They shall undertake actions to increase the full and effective participation of women in political life. The Parties shall, in addition to equal access to employment and decent work conditions, promote the recognition of unpaid care and domestic work through the provision of public services, infrastructure and social protection policies, and the promotion of shared responsibilities within the household and the family at large. 2. The Parties commit to the full and effective implementation of the Beijing Declaration and Platform for Action and the Programme of Action of the International Conference on Population and Development and the outcomes of their review conferences and commit to sexual and reproductive health and rights, in that context. 3. The Parties acknowledge that menstrual health management is important for women's and girls' health, as well as for their dignity, mobility and well-being, and they therefore agree to promote adequate and appropriate supporting measures. CHAPTER 4 CULTURE ARTICLE 37 Culture and sustainable development 1. The Parties reaffirm that culture is a key element of sustainable development and an integral component of its social, economic and environmental dimensions. They commit to the integration of a cultural perspective in their development policies and strategies, by taking into consideration cultural specificities, and local and indigenous knowledge systems. 2. The Parties shall strengthen the contribution of cultural actors to sustainable development through their participation in enhanced dialogue, professional networks and multi-stakeholder partnerships. ARTICLE 38 Cultural diversity and mutual understanding 1. The Parties recognise that all human beings have the right to participate freely in the cultural life of the community, in line with the Universal Declaration of Human Rights, and commit to protecting and conserving cultural rights and freedom of artistic expression. 2. The Parties agree to promote a vision of human and social development that incorporates dialogue among cultures and the recognition of cultural diversity as common heritage of humanity. They commit to strengthening mutual understanding and knowledge of their respective cultures, with due respect for diversity, universal values and human rights, by fostering the cultural dimension in education, as well as cultural exchanges and joint initiatives geared towards encouraging intercultural dialogue. 3. The Parties recognise the role that culture plays in the preservation of peace and national cohesion. They affirm that respect for the diversity of cultures, tolerance, dialogue and cooperation, in a climate of mutual trust and understanding, are key to establishing and maintaining peace and security and in reconciliation processes, as well as restoring the collective memory and the social linkages among communities. They shall strengthen the role of culture in building resilience, as well as achieving sustainable post-crisis recovery and reconstruction, particularly in urban development. ARTICLE 39 Cultural heritage and creative sectors 1. The Parties shall promote the recognition of heritage as a unifying factor, which may reflect diverse identities and legacies, while nurturing the creation of shared values. They shall work to safeguard, preserve, conserve and develop both tangible and intangible cultural heritage, in accordance with international standards and conventions as a vehicle for social cohesion, creativity and innovation. 2. The Parties agree that the cultural and creative sectors, including contemporary arts, are central to inclusive economic growth, diversification and the creation of job opportunities. To that end, they shall support cultural entrepreneurship and the long-term development of the cultural and creative sectors. 3. The Parties shall take measures, in accordance with existing international law, to prevent and combat the illicit import, export and transfer of ownership of cultural property. They shall promote conservation, capacity building and collaboration among cultural heritage professionals, source communities and cultural institutions, and shall pursue international cooperation and continuous dialogue to promote access to cultural heritage. TITLE IV INCLUSIVE, SUSTAINABLE ECONOMIC GROWTH AND DEVELOPMENT ARTICLE 40 1. The Parties recognise the importance of strengthening their economic relations in their mutual interest and for mutual benefit, with a view to achieving structural economic transformation through inclusive, sustainable economic growth and development in line with the SDGs, taking into account their respective levels of development. They shall pursue integrated strategies that incorporate the economic, social and environmental dimensions of sustainable development. They shall take appropriate measures to generate decent jobs for all and support the transition to low-emission, resource-efficient economies. They shall support the socio-economic empowerment of marginalise d groups, women and youth. 2. The Parties shall support private sector development, and shall attract and retain domestic and foreign investment, including investments from their diaspora. They shall bolster trade and cooperate on science, technology, innovation and research with a view to establishing strong, competitive and diversified economies, deepening regional integration, and fostering the integration of OACPS Members' economies into regional and global value chains. They shall work towards improved macroeconomic and financial stability to generate increased investment and strengthen sustainable economic growth. They agree to enhance productive and regulatory capacities, strengthen entrepreneurship and promote manufacturing and industrialisation, focusing on innovation and value addition in the productive and services sectors. The Parties shall cooperate to strengthen capacities to facilitate structural economic transformation and to enhance sustainable trade. 3. The Parties shall promote public-private dialogue focusing on issues that positively impact their efforts on economic transformation and sustainable economic growth, and shall engage with all relevant stakeholders and ensure respect for, and protection of, human rights and core labour standards. CHAPTER 1 INVESTMENT ARTICLE 41 Mobilisation of sustainable and responsible investment 1. The Parties undertake to mobilise sustainable and responsible investment with a view to enhancing inclusive and sustainable economic growth and development. To that end, they shall establish a conducive investment climate, which attracts domestic and foreign investment, including investment from their diaspora, and maintains the right to regulate through transparent, predictable and efficient regulatory, administrative and policy frameworks. 2. The Parties agree to support the necessary economic and institutional reforms and policies that are grounded in a country's overall development strategy and that are coherent and synergistic at national, regional and international levels with a view to creating a conducive environment for sustainable investment and facilitating the development of a dynamic, viable and competitive private sector. 3. The Parties shall cooperate to establish sound financial systems to mobilise investment for sustainable projects. They shall take measures to support investment by increasing access to financing through technical assistance, grants, guarantees and innovative financial instruments to mitigate risk, boost investor confidence and leverage private and public sources of finance. In doing so, they shall also take account of the need to address market failures or sub-optimal investment situations while ensuring additionality of investment that would not have taken place without those support measures. They shall pay special attention to the priority sectors set out in Article 44(6). 4. The Parties agree to improve the regulatory environment as well as the quality, availability and accessibility of financial and non-financial services, to support the development of micro, small and medium-sized enterprises (MSMEs) in the context of domestic investment mobilisation. 5. The Parties understand and recognise the importance of responsible investment by the relevant actors as a means to achieving long-term sustainable economic, social and environmental value. In support of that objective, they shall promote corporate social responsibility (CSR) practices and responsible business conduct (RBC), including internationally recognised implementation guidelines, standards and applicable instruments that provide guidance to investors, governments and other actors on implementation of CSR and RBC as a complement to national laws and other applicable legislation. ARTICLE 42 Investment facilitation and protection 1. The Parties agree to facilitate investment through legislation, regulations and policies aimed at reducing regulatory and administrative barriers, enhancing transparency and avoiding harmful competition for investment. They agree that such measures shall be developed in a transparent manner, and made publicly available to encourage public-private dialogue and provide the opportunity for all stakeholders to participate. 2. The Parties shall cooperate to promote the effective utilisation of digital tools to facilitate investment. 3. The Parties, in line with their respective strategies, agree on the importance of providing legal certainty and adequate protection to established investments, the treatment of which shall be non discriminatory in nature and shall include effective dispute prevention and resolution mechanisms. In that regard, they reaffirm the importance of concluding international investment agreements that fully preserve their sovereign right to regulate investment for legitimate public policy purposes. 4. The Parties shall strengthen the capacity of relevant public and private institutions to effectively promote and facilitate investment, and to prevent and handle investment-related disputes. CHAPTER 2 ECONOMIC GROWTH, DIVERSIFICATION AND INDUSTRIALISATION ARTICLE 43 Inclusive and sustainable growth 1. The Parties agree on the importance of economic transformation, private sector development and industrial advancement for inclusive and sustainable growth. They shall promote full and productive employment and decent work for all through enhanced competitiveness, diversification, digitalisation, innovation, access to finance, value addition in the manufacturing and services sectors, and linkages among sectors and industries. They shall pay particular attention to local MSMEs and to the formalisation of informal economic activities. 2. The Parties shall promote the transition to a low-emission and resource-efficient economy. They shall support sustainable consumption and production approaches, environmentally sound waste- and chemicals-management and measures reducing all forms of pollution. The Parties agree that well-managed urbanisation is a critical element in advancing sustainable economic development. They shall therefore cooperate on effectively addressing the challenges and opportunities presented by rapid urbanisation, and shall support urban development and infrastructures and effective rural-urban linkages. 3. The Parties agree to cooperate in the area of employment and social affairs, in particular to support the economic and social inclusion and empowerment of women, youth and the poorest and most vulnerable. They further agree to ensure respect for labour and social standards enshrined in the conventions and protocols of the ILO and to ensure access to justice under due process, including appropriate and effective remedies. ARTICLE 44 Economic transformation and industrialisation 1. The Parties shall strengthen cooperation in the area of economic transformation, including industrialisation. They shall promote the transition from commodity dependence to diversified economies and promote beneficiation of natural resources, value addition and integration into regional and global value chains. They agree on the important role that the services sector plays in economic transformation and industrialisation. 2. The Parties shall cooperate to support the development of productive capacities, improved productivity, diversification and competitiveness. They shall endeavour to overcome supply-side constraints through, inter-alia , promoting technological innovation and enhancement and its dissemination, improved business and investment climates, strengthened regulatory capacities, macroeconomic stability as well as the development of efficient capital markets and sound financial systems for improved access to finance, particularly for the private sector. To that end, they affirm the importance of the digitalisation of the economy in accelerating productive capacity development. The focus shall be on sectors and industries with high value addition and high potential for decent job creation. 3. The Parties commit to improving macroeconomic and financial stability by pursuing sound and transparent fiscal and monetary policies and to promoting economic and structural reforms so as to create a conducive environment for increased investments and to foster private sector development. The Parties further recognise the importance of the independence of central banks in the setting of their policy objectives and in the conduct of monetary policies. They further agree to maintain dialogue and exchange information between their authorities, as appropriate, to improve the understanding of the fundamentals of the Parties' respective economies. 4. The Parties shall intensify efforts in technical and vocational education and training as well as in research and innovation, and link such measures more effectively to the opportunities and skills needs of the labour market. They shall cooperate to leverage each other's experiences, including in the development of productive capacities through skills development and promotion of technology transfer, fostering linkages between firms of OACPS Members and of the EU Party, with an emphasis on MSMEs. 5. The Parties reaffirm the significant role of infrastructure in addressing supply-side constraints and in the development of competitive regional and sub-regional value chains through the facilitation of the efficient movement of goods, services and capital. They shall cooperate to develop efficient and sustainable infrastructure, including air, land and sea transport, energy, water, and digital connectivity with due regard to the diverse needs of the least developed, landlocked and island economies. Accordingly, they shall cooperate to mobilise public and private resources including through investment for infrastructure development. 6. The Parties, with a commitment to pursue shared economic growth, agree to cooperate, inter alia , on the following areas, which shall be regarded as priority sectors: agriculture and agribusiness, livestock and leather, the blue economy, fisheries, mining and extractive industries, cultural and creative industries, sustainable tourism, sustainable energy, ICT and transport. The Parties underscore the significant role of those sectors in value addition, decent job creation, enhancing productive capacities and to the overall efforts on economic transformation. They shall accordingly cooperate to identify the drivers of growth for each sector, to mobilise investment and to address the constraints that undermine the establishment of backward and forward linkages. 7. The Parties shall promote dialogue, stimulate transfer of skills and technology, work to improve value chains, and strengthen cooperation for cross-fertilisation of experiences and dissemination of best practices in the agriculture sector. They shall also cooperate to support mechanisms and frameworks to increase sustainable and quality agricultural production. ARTICLE 45 Private sector development 1. The Parties, recognising the importance of private sector development for economic transformation and job creation, shall aim to promote entrepreneurship and to develop and improve the competitiveness of enterprises. Particular focus shall be given to MSMEs, including start-ups, particularly through the promotion of enabling legal, administrative and institutional frameworks, with a view to their successful integration into sustainable supply and value chains. Attention shall also be paid to the informal sector and to upgrading informal economic activities into formal ones, and to encouraging the integration of sustainability-related objectives in business models. The Parties further agree to support the development of entrepreneurship among women and youth in the context of their economic empowerment and the promotion of inclusive development. They affirm the importance of building regional and national capacities in order to improve competitiveness in medium and high-tech manufacturing. 2. The Parties shall promote public-private sector dialogue and cooperation, including through private-sector business forums. They shall strengthen cooperation for cross-fertilisation of experiences and dissemination of best practices that foster entrepreneurship, promote business-to-business dialogue and contacts, and stimulate transfers of skills and technology. 3. The Parties agree on the need to set up strategies and to develop better financial inclusion policies and appropriate legislation, and to improve access to finance and to financial and non-financial services, including through innovative financing mechanisms, with particular attention to the provision of affordable credit for family farmers, smallholders, MSMEs, women and youth entrepreneurs. 4. The Parties acknowledge that both public and private sources of finance play a key role in supporting private sector development, particularly through tools and mechanisms such as public private partnerships (PPP) and blended finance, and in stimulating investment across relevant sectors, including infrastructure development. Accordingly, they shall cooperate to develop transparent and predictable frameworks and strategies for the use of PPPs, including strengthening institutional capabilities to negotiate, implement and monitor projects under a PPP arrangement. CHAPTER 3 SCIENCE, TECHNOLOGY, INNOVATION AND RESEARCH ARTICLE 46 Science, technology and innovation 1. The Parties recognise the role of science, technology and innovation (STI) in expanding the frontiers of knowledge, in accelerating transition and leapfrogging towards sustainable development through economic transformation, value-chain addition and inter-firm linkages, in fostering knowledge development and human empowerment, particularly of women and youth, and in supporting decision- and policy-makers in the pursuit of sustainable development. 2. The Parties shall work towards developing knowledge societies. They agree to invest in human capital, promote the adoption of coherent and comprehensive policy and regulatory frameworks, and develop infrastructure connectivity and digital tools. 3. The Parties shall enhance cooperation on the basis of mutual benefit, building on existing mechanisms while exploring new paths in funding STI, subject to appropriate and effective protection of intellectual property rights. They shall promote indigenous, traditional and local knowledge as a tool for bridging knowledge and technology gaps in relevant sectors. 4. The Parties shall encourage investment in the creation, diffusion and transfer of new technologies, with particular attention to clean and innovative technologies that protect the environment. They shall promote renewable energy and cooperate in the development of productive and regulatory capacity. 5. The Parties shall address the potential impact of technologies on society, tackle issues related to cybersecurity and assure protection of personal data, and consider the effects of disruptive technology, including artificial intelligence and robotics. 6. The Parties recognise the role of space as an enabler for social and economic benefits, including in the areas of environment, climate change, ocean governance, transport, energy, agriculture, mining, and forestry. They shall cooperate on matters of common interest in civil space activities such as space research, Global Navigation Satellite Systems applications and services, development of satellite augmentation systems, use of Earth Observation applications and services and Earth Science. ARTICLE 47 Research and development 1. The Parties agree that research and development is critical in the creation of economic prosperity and opportunities for decent work, and can make a pivotal contribution to achieving the objectives of this Agreement. 2. The Parties shall encourage the generation and dissemination of new knowledge, taking account of its potential impacts, including harmful effects, on the environment and society. They shall support skills enhancement to keep pace with technological advances and innovation, and shall support mobility and training of researchers. They shall promote partnerships between industry, academia and the public sector as well as activities of the private sector aimed at gathering knowledge and testing ideas in order to generate new products with real commercial potential, paying special attention to women and youth as innovators. 3. The Parties shall promote investments in research and development especially in high added value segments of value chains, and shall endeavour to address societal challenges especially in the areas of environment, climate change, energy, food safety and security, and health. ARTICLE 48 ICT and the digital economy 1. The Parties shall cooperate to reduce the digital divide by promoting cooperation with regard to the development of the digital society to benefit citizens and businesses through accessibility to digital technologies, including ICT adapted to local circumstances. The Parties shall support measures that enable easy access to ICT through, among others, the use of affordable and renewable energy sources and the development and redeployment of low-cost wireless networks. They shall also work towards greater complementarity and harmonisation of communication systems and their adaptation to new technologies. 2. The Parties agree on the central role of the digital economy as an amplifier and accelerator for change that can drive significant economic diversification, create jobs and enable leapfrog growth. They agree to advance digitalisation with a view to reducing transaction costs and lessening information asymmetries, with the overarching aims of improving productivity and sustainability. 3. The Parties shall promote and support digital entrepreneurship, particularly by women and youth, and the digital transformation of MSMEs. They shall encourage the development of e commerce to revamp supply chains and expand markets, and encourage the expansion of e banking, including to reduce costs of remittances, and the deployment of e-governance solutions. 4. The Parties shall cooperate on developing and managing privacy and data protection policies, promoting measures to facilitate data flows, and supporting the regulatory framework to promote the production, sale and delivery of digital products and services. CHAPTER 4 TRADE COOPERATION ARTICLE 49 Trade and sustainable development 1. The Parties recognise that social and economic development and environmental protection are interdependent and mutually reinforcing. They reaffirm their commitment, with due regard to their respective levels of development, to enhancing the integration of sustainable development, which consists of economic development, social development and environmental protection, in every aspect of their trade relations in order to promote sustainable growth. To that end, the Parties shall encourage in their trade relationships a high level of environmental, social and labour protection in particular those commitments specified in Article 54, Chapters 1 to 3 of Title V and Chapter 2 of Title III of this Part, to achieve the objectives of the agreed SDGs under the 2030 Agenda. The Parties further agree that environmental and social measures should not be used for protectionist purposes. 2. The Parties agree that it is inappropriate to encourage trade and investment by lowering or offering to lower the level of domestic protection afforded in environmental or labour laws, or their enforcement. 3. The Parties recognise their respective rights to determine sustainable development policy objectives and priorities and establish their own levels of domestic protection in the social, labour and environmental areas, including climate change, as they deem appropriate, provided that the adopted laws and policies are not inconsistent with their commitments to internationally recognised protection standards and relevant agreements. 4. The Parties shall promote trade in products obtained through the sustainable management, conservation and efficient use of natural resources. The Parties shall also cooperate to promote trade and investment in goods and services of particular relevance for climate change mitigation, including in low-carbon manufactured and remanufactured products, renewable energy, and energy-efficient products and services, in accordance with their international commitments. 5. The Parties shall cooperate to promote coherence and mutual supportiveness between trade, labour and environmental policies, and shall strengthen dialogue, and exchange of information and best practices on trade-related aspects of sustainable development, including with the involvement of relevant stakeholders. In that context, they further agree to cooperate to promote corporate social responsibility practices and responsible business conduct, including internationally recognised guidelines, standards and applicable instruments, by incorporating those practices into trade and business activities. In addition, cooperation shall aim to address the challenges and opportunities posed by the trade-related aspects of private and public voluntary sustainable assurance schemes linked, inter alia , to labour, the environment, conservation of biodiversity, sustainable use and management of forest resources and sustainable fishing practices and trade in sustainably managed fishery products. 6. The Parties agree to maintain or establish, where appropriate, systems to support and monitor the effective implementation of the internationally recognised social, labour and environmental standards and relevant agreements, in the context of their trade relations, including by strengthening institutional capacities to adopt and enforce relevant legislation. ARTICLE 50 Trade arrangements 1. The Parties recognise the importance of building on the achievements of the Cotonou Agreement in the context of their trade relations. They underline the significance of trade in their overall relations and undertake to promote the intensification and diversification of trade flows to their mutual benefit, in particular with a view to the integration of OACPS Members' economies into the regional and global value chains. 2. The Parties agree that trade cooperation shall be conducted in accordance with the rules-based multilateral trading system with a view to enhancing free, fair, and open trade for achieving sustainable growth and development, especially in OACPS Members. To that end, cooperation shall be in compliance with the obligations assumed by the Parties within the World Trade Organization (WTO) framework, including provisions for special and differential treatment. 3. The Parties acknowledge the importance of concluding trade arrangements, to achieve greater trade opportunities and foster their effective integration into the global economy. The Parties recognise their respective right to enter into regional or multilateral arrangements for reduction or elimination of non-tariff measures affecting trade in goods and services. The Parties further endeavour to limit possible negative impacts of their respective trade arrangements with third parties on the competitive positions that each Party enjoys in the others' home markets. 4. The Parties, bearing in mind the need for building on their existing preferential trade arrangements and Economic Partnership Agreements (EPAs) as instruments of their trade cooperation, recognise that cooperation shall primarily be strengthened to support concrete implementation of those existing instruments. 5. The Parties further agree that the EPA framework shall be inclusive and take into account the heterogeneity of situations in OACPS Members and regions at various stages of the EPA process and the level of development of the OACPS Members. The signatories to the EPAs reaffirm their commitments to take all necessary measures to ensure their full implementation, which should be conducive to their economic growth and development while contributing to the deepening of the regional integration processes within Africa, the Caribbean and the Pacific (ACP). The Parties recognise the importance of broadening the scope of EPAs and encouraging the accession of new Member States. The Parties agree to maintain or establish, at the appropriate levels, ACP-EU arrangements to monitor implementation of EPAs and assess their impact on the development of OACPS Members' economies across ACP regions and on their regional integration processes. 6. The Parties to the respective EPAs agree that the references contained therein to the provisions on appropriate measures in the Cotonou Agreement are understood as references to the corresponding provisions in this Agreement. 7. The Parties further agree that their cooperation shall contribute to intensifying regional integration efforts and processes within Africa, the Caribbean and the Pacific and to further encouraging intra-ACP regional trade. 8. The Parties underline the importance of their active participation in the WTO as well as in other relevant international organisations by becoming members of those organisations and closely following their agenda and activities. They agree to cooperate closely in identifying and furthering their common interests in international economic and trade cooperation, in particular in the WTO. In this context, particular attention shall be paid to improving access to the European Union and other markets for goods and services originating in the OACPS Members. 9. The Parties agree on the importance of flexibility in WTO rules to take account of the different levels of development of the ACP countries and regions as well as the difficulties faced in meeting their obligations. They therefore further agree to cooperate to develop the necessary and appropriate capacity to effectively implement their WTO commitments. The Parties also recognise the innovative approach to special and differential treatment inherent in the WTO Trade Facilitation Agreement (TFA) that enables LDCs and developing countries to fully implement their commitments contingent on the delivery of the requisite trade support in conformity with their implementation notifications under the TFA. 10. The Parties recognise the importance of enhancing dialogue to address trade and trade-related issues of common interest. They agree to promote the involvement of civil society and the private sector in that dialogue. ARTICLE 51 Trade in services 1. The Parties agree that trade in services is a powerful engine for the growth and development of their economies and further reaffirm their respective rights and obligations under the WTO General Agreement on Trade in Services (GATS). 2. The Parties commit to cooperating in and enhancing trade in services, especially in modes of supply of export interest to them, including the movement of natural persons for business purposes, and in sectors that they consider as priorities, including the ICT sector, tourism, transport, environmental services, financial services, and sporting services and other priority sectors as appropriate. 3. The Parties, taking into consideration Article 39(2), shall cooperate to strengthen capacity in the supply of services related to cultural and creative industries. 4. The Parties shall cooperate to address barriers to trade in services with a view to facilitating access to markets and enhancing trade. They further agree to strengthen their cooperation to support the development of domestic regulatory frameworks and capacities, improve the ability of service providers to comply with the EU Party and OACPS Members' regulations and standards at continental, regional, national, and sub-national levels, and encourage the establishment of mutual recognition agreements, where appropriate, in the service sectors of mutual interest referred to in paragraph 2. 5. The Parties acknowledge the importance of cost-effective and efficient maritime transport services as the main mode of transportation facilitating trade. The Parties shall improve the competitiveness of maritime transport services by strengthening connectivity to improve the safe flow of goods and people in the maritime transport sector. To that end, they shall cooperate in the appropriate forums to liberalise maritime transport as the main mode of transportation to facilitate trade. They shall enable access to the international maritime transport markets and to ports and services at the ports, on a non-discriminatory and commercial basis. The Parties shall cooperate in efforts to develop and promote cost-effective and efficient maritime transport services in the OACPS Members with a view to increasing the participation of OACPS Members' operators in international shipping services. ARTICLE 52 Trade -related areas 1. The Parties acknowledge the growing importance of non-tariff measures (NTMs) in trade as tariff barriers fall. They therefore recognise the need for cooperation with a view to monitoring and removing unnecessary obstacles to trade, thereby increasing and facilitating trade between the EU Party and OACPS Members and among OACPS Members. In this respect, the Parties agree to maintain or establish, where appropriate , arrangements to address NTMs that may negatively affect exports to the other side's market. 2. The Parties agree to enhance their cooperation in the field of standardisation and certification of goods to prevent, identify and eliminate unnecessary technical barriers to trade within the scope of the WTO Agreement on Technical Barriers to Trade (the "TBT Agreement") and shall endeavour to build on it by increasing and strengthening transparency. The Parties further agree to cooperate to establish and enhance technical capabilities and institutional infrastructure on matters concerning technical barriers to trade. 3. The Parties reaffirm the rights of each Party to adopt or enforce sanitary and phytosanitary (SPS) measures to protect human, animal or plant life or health in its territory, while ensuring that such SPS measures adopted by each Party do not create unnecessary obstacles to trade, pursuant to the WTO Agreement on the Application of Sanitary and Phytosanitary measures (the "SPS Agreement"). To that end, the Parties agree to enhance their collaboration for the effective implementation of the principles and disciplines of the SPS Agreement while taking account of their respective levels of development. In that context, the Parties shall cooperate to address sanitary and phytosanitary issues, including management of anti-microbial resistance, and animal welfare matters, in order to strengthen the Parties' capacities and improve access to the other Party's markets while safeguarding the appropriate level of protection of humans, animals and plants. 4. The Parties acknowledge that the intellectual property system is intended to promote economic, social and cultural progress by stimulating creative work and technological innovation, especially between the EU Party and the ACP regions, while contributing to a more sustainable and inclusive economy. In that context, the Parties reaffirm the importance of the protection and enforcement of intellectual property rights, as stated in Article 7 of the WTO Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights (the "TRIPS Agreement"), which should contribute to the promotion of technological innovation and to the transfer and dissemination of technology, to the mutual advantage of producers and users of technological knowledge and in a manner conducive to social and economic welfare, and to a balance of rights and obligations. The Parties recognise the need to protect intellectual property rights, including copyright and related rights, trademarks, geographical indications, industrial designs, topographies of integrated circuits, plant variety rights and patents. That protection shall also include protection against unfair competition and protection of undisclosed information. The Parties underline the importance, in this context, of adherence to the TRIPS Agreement, the Convention on Biological Diversity, done at Rio de Janeiro on 5 June 1992, and the conventions referred to in Part I of the TRIPS Agreement, in line with their level of development. The Parties further underline the importance of cooperation and technical assistance in the field of intellectual property for the measures, procedures and remedies necessary to ensure the enforcement of intellectual property rights with a view to achieving an effective level of protection, especially in the OACPS Members. 5. The Parties reaffirm that the introduction and implementation of effective and sound competition policies and rules are of crucial importance in order to improve and secure an investment-friendly climate, a sustainable industrialisation process and transparency in the access to markets. They therefore undertake to implement national or regional rules and policies to effectively tackle anti-competitive business practices, including subsidies related to economic activities granted by the Parties, which have the potential to distort the proper functioning of markets and to negatively affect the other Parties' trade interests. The Parties undertake to ensure a level playing field between public and private market participants. They also agree to reinforce cooperation in this area with a view to formulating and supporting effective competition policies with the appropriate national and regional authorities that progressively ensure the efficient enforcement of competition rules. In that context, the Parties agree to cooperate to develop the adequate capacities with a view to establishing the appropriate legal framework for competition protection and its enforcement through appropriate competition agencies, in particular in the territory of the OACPS Members. 6. The Parties agree to increase cooperation to ensure better operation of international commodity markets and market transparency. 7. The Parties recognise the importance of transparent public procurement to promote economic development and industrialisation. The Parties agree on the importance of cooperation to enhance the mutual understanding of their respective public procurement systems. The Parties commit to the principles of, and shall cooperate on, the transparency, competitiveness and predictability of procurement systems. ARTICLE 53 Trade facilitation The Parties recognise the importance of reducing trade costs to achieve inclusive and sustainable growth in their economies. They shall therefore cooperate to simplify import, export, transit and other customs procedures, including digitalisation of customs and clearance procedures, as well as to increase the transparency of customs and trade regulations and facilitate legitimate trade, building on their respective commitments under the TFA. In line with the TFA, the OACPS Members require adequate and predictable technical assistance to build their capacities to implement this Agreement fully. The Parties further commit to providing that assistance based on the implementation needs of the OACPS Members, as notified under the TFA. TITLE V ENVIRONMENTAL SUSTAINABILITY AND CLIMATE CHANGE ARTICLE 54 1. The Parties agree that environmental degradation, unsustainable use of natural resources and climate change pose a serious threat to the attainment of sustainable development and place at risk the lives, quality of life and livelihoods of current and future generations. In that regard, the Parties reaffirm the need for a high level of environmental protection and effective conservation and sustainable management of natural resources, including biological diversity. They also reaffirm the need to agree on ambitious action to manage and reduce the negative effects of climate change and to set their economies on sustainable, resilient low-carbon growth paths, while contributing to the creation of decent jobs for all. 2. The Parties shall mainstream environmental sustainability, the fight against climate change and the pursuit of environmentally sustainable growth into all policies, plans and investments. They shall endeavour to build effective alliances in international settings on relevant issues with a view to driving global action forward and ensuring constructive engagement with local authorities, civil society and the private sector. The Parties shall effectively implement the multilateral environmental agreements to which they are parties. 3. The Parties shall seek to build and strengthen resilience, particularly of vulnerable populations, in the face of environmental and climate change-related challenges, and of natural and man-made disasters. 4. The Parties, in promoting environmental sustainability, tackling climate change and natural disasters, shall take into account: (i) the vulnerability of SIDS, LDCs, landlocked developing countries (LLDCs) and coastal populations including their efforts to adapt, especially to the threat posed by climate change and the depletion of natural resources; (ii) the exposure and vulnerability of countries to worsening droughts, floods, coastal erosion, water scarcity, land and forest degradation, biodiversity loss, deforestation and desertification problems; (iii) the need to minimise, avert and address loss and damage associated with the adverse effects of climate change, including slow onset events such as sea-level rise; (iv) the links between climate change strategies and disaster risk reduction, resilience and food security; (v) the crucial role of natural ecosystems for ensuring food security and nutrition, and fighting climate change; (vi) the nexus between environmental degradation and climate change with displacement and migration; and (vii) the negative impact of climate change and environmental degradation on peace and security. CHAPTER 1 ENVIRONMENTAL SUSTAINABILITY ARTICLE 55 Environment and natural resources 1. The Parties shall work towards preserving, protecting, improving and rehabilitating the environment. To that end, they shall promote measures at national, regional and global level, including in the areas of high biodiversity value and protection of natural ecosystems, air quality, water quality, water scarcity and droughts, waste management, industrial pollution and industrial hazards and chemicals management. 2. The Parties shall support the conservation and sustainable management and use of natural resources, including land, water, forest, biodiversity and ecosystems. They shall promote action to end trafficking of protected species of flora and fauna, and address both the demand for, and supply of, illegal wildlife products. They shall promote the sustainable governance of tenure of land, fisheries and forests. 3. The Parties shall promote legal instruments, integrated environment and development strategies, and good governance for the integration of biodiversity considerations in all relevant sectors in order to halt biodiversity loss and maintain the delivery of ecosystem services. The Parties shall promote ecosystem-based approaches and nature-based solutions to achieve environmental objectives. They recognise the importance of ecosystems and biodiversity for addressing climate change and for the conservation and restoration of all ecosystems, including aquatic and terrestrial ecosystems. They shall also establish, manage and improve the governance of protected areas. 4. The Parties recognise that natural ecosystems, in particular forests, offer habitats for animals and plants, and play a major role in mitigating and adapting to climate change, in biodiversity conservation and in preventing and combating desertification and land degradation. The Parties also recognise that forests, wetlands and savannahs provide water and soil protection and protection from natural hazards, and deliver other environmental services. Taking into account the above, the Parties shall promote the conservation and restoration of all ecosystems, including forests. 5. The Parties shall pursue the fight against desertification, land degradation and drought, and shall strive to restore and rehabilitate degraded land and soil to bring about sustainable land management and achieve a land degradation-neutral environment. They shall reduce biodiversity loss, create employment opportunities and help enhance the provision of ecosystem services and functions, including by enhancing drought risk preparedness and resilience, as well as further reducing risks and the impact of sand and dust storms. 6. The Parties shall promote fair and equitable access and benefit sharing arising from the utilisation of genetic resources and appropriate access to such resources, as internationally agreed. 7. The Parties shall support the promotion of circular economy approaches and sustainable consumption and production practices, and endeavour to make use of the investment opportunities offered by the best available clean technologies. CHAPTER 2 OCEANS, SEAS AND MARINE RESOURCES ARTICLE 56 Ocean governance 1. The Parties recognise the increasing human pressures and their cumulative impacts on seas and oceans, and acknowledge their nature as an interconnected common good whose conservation, protection and governance is a shared responsibility that requires the collective and coordinated actions of stakeholders. The Parties reaffirm the universal and unified character of UNCLOS as the basis for national, regional and global action and cooperation in the marine and maritime sectors. 2. The Parties shall strengthen ocean governance and effectively address the increasing pressures on seas and oceans, which threaten marine ecosystems' resilience and their contribution to climate change mitigation and adaptation. 3. The Parties shall promote and improve the protection and restoration of marine ecosystems and the conservation and sustainable management of marine resources, including in areas beyond their respective jurisdiction, with a view to achieving healthy and productive oceans. They shall promote sustainable fisheries management at national, regional and global levels, by cooperating with relevant regional fisheries management organisations and by combating illegal, unreported and unregulated fishing. The Parties shall promote the conservation of endangered aquatic species and actions to control pollution and marine litter as well as address the impacts of climate change, including ocean acidification. 4. The Parties shall promote the sustainable development of a blue economy with the aim of securing the oceans' contribution to food security and nutrition, improving livelihoods, creating job opportunities, and ensuring social equity and cultural well-being for current and future generations. 5. The Parties shall support the implementation of blue growth policies and strategies to promote an integrated ocean management that restores, protects and maintains the diversity, productivity, resilience, core functions and intrinsic value of marine ecosystems. 6. The Parties shall promote dialogue and cooperation on all aspects of ocean governance, including on matters related to climate change, sea-level rise and its possible effects and implications, seabed mining, fisheries, marine pollution and research and development. CHAPTER 3 CLIMATE CHANGE ARTICLE 57 Climate commitments 1. The Parties acknowledge that the adverse impacts of climate change and climate variability pose a threat to the lives and livelihoods of people. They confirm their commitment to take urgent action to prevent climate change, to address its impacts and to cooperate in an urgent and coordinated manner at international, regional, inter-regional and national levels in order to strengthen the global response to climate change. 2. The Parties shall effectively implement the United Nations Framework Convention on Climate Change , done at New York on 9 May 1992, and the Paris Agreement. 3. The Parties are committed to meeting the overall goal of holding the increase in the global average temperature to well below 2 °C above pre-industrial levels and pursuing efforts to limit the temperature increase to 1.5 °C above pre-industrial levels, enhancing the ability to adapt, reducing vulnerabilities and strengthening resilience, making all investments and financial flows consistent with the Paris Agreement. ARTICLE 58 Climate action 1. The Parties agree to undertake climate action to address adaptation, mitigation, as well as means of implementation and to be focused on the most vulnerable countries, including SIDS, low lying coastal states, LDCs and LLDCs. 2. The Parties agree to implement and track progress towards their nationally determined contributions (NDCs) and to strive to formulate and communicate mid-century, long-term low greenhouse gas emission development strategies in order to achieve the temperature goal agreed in the Paris Agreement, while taking into account their common but differentiated responsibilities and respective capabilities, in the light of different national circumstances. They commit to enhancing the linkages between NDCs, the 2030 Agenda and their national strategies. 3. The Parties agree to engage in adaptation planning, implementation and monitor progress in the implementation of national adaptation plans (NAPs) and other strategies. They commit to setting up and strengthening effective governance structures for that purpose. They recognise the need to further strengthen the integration of NAPs and other adaptation strategies into national strategies and processes in order to achieve climate-resilient sustainable development. ARTICLE 59 Climate change and security The Parties shall address the security threat that climate change and environmental degradation pose, particularly in situations of fragility and on the most vulnerable countries. The Parties shall develop resilience strategies taking into account the security threat. CHAPTER 4 NATURAL DISASTERS ARTICLE 60 Disaster risk reduction and management 1. The Parties recognise the negative impacts on sustainable development of natural disasters, including tsunamis, earthquake and volcanic eruptions, as well as the increasing frequency and intensity of climate-related phenomena such as cyclones and hurricanes, flooding and droughts. 2. The Parties shall promote coherent policies and strategies at all levels to identify vulnerabilities and other drivers of risk. They shall cooperate to enhance disaster resilience to the short and long-term impacts of disasters and pay particular attention to coordination, complementarity and synergies between disaster risk reduction and climate change adaptation strategies. The Parties shall undertake early warning and preventive action and improve risk reduction and preparedness by strengthening grassroots-level communication and risk governance and by effectively integrating disaster risk reduction into development strategies. 3. The Parties shall systematically integrate comprehensive risk assessment, management and resilience into their action, ensuring that individuals, communities, institutions and countries can better prepare for, withstand, adapt to and quickly recover from shocks and aftershocks, including when impacts exceed best efforts to adapt, without compromising long-term development prospects. 4. The Parties shall address disaster risks taking an integrated multi-hazard approach, covering the understanding of disaster risk, the strengthening of its governance, and building institutional capacities for effective implementation of risk-informed investments. They shall ensure inclusive and equitable outcomes to build the resilience of the most vulnerable. 5. The Parties shall develop strategies to strengthen urban and rural resilience with a view to improving disaster risk management, with particular attention to unplanned settlements. ARTICLE 61 Disaster response and recovery 1. The Parties agree that early and coordinated response to natural disasters is critical for rehabilitation and post-disaster recovery. The Parties agree on the importance of coordinated needs assessments, enhanced disaster preparedness and capacity for local, early and effective responses that meet the needs of crisis-affected people, including through effective communication strategies. 2. The Parties agree that disaster response and recovery efforts shall prioritise, in the short term, emergency assistance and rehabilitation, including support for early recovery. They agree that post emergency assistance shall aim at linking the short-term relief with longer-term development through a sustainable recovery process, building back better, including reconstruction efforts and the rehabilitation of the social-economic and cultural fabric. This entails enhanced coordination between humanitarian and development stakeholders from the onset of the crisis to properly build resilience of affected populations. TITLE VI MIGRATION AND MOBILITY ARTICLE 62 The Parties reaffirm their commitment to enhancing cooperation on migration and mobility, guided by the principles of solidarity, partnership and shared responsibility. They shall adopt a comprehensive, coherent, pragmatic and balanced approach, in full respect of international law, including international human rights law and, where applicable, international refugee law and international humanitarian law, and the principle of sovereignty taking into account their respective competences. They recognise that migration and mobility can have positive impacts on sustainable development when well managed and acknowledge the need to address the negative impacts irregular migration can have on countries of origin, transit and destination. The Parties agree to work on enhancing capacities with the aim of efficient and effective management of migration in all its aspects. They reiterate their commitment to ensuring respect for the dignity of all refugees and migrants and protection of their human rights. The Parties shall address all relevant aspects of migration and mobility referred to in this Title in their regular partnership dialogue. CHAPTER 1 LEGAL MIGRATION AND MOBILITY ARTICLE 63 Legal migration and mobility 1. The Parties shall seek to reap the dividends of safe, orderly and regular migration and mobility, in full respect of international law and in accordance with their respective competences. In that regard, they shall work to develop and use legal pathways for migration, including labour migration and other mobility schemes, taking into account national priorities and labour market needs. 2. The Parties shall work to implement transparent and effective requirements for admission and residence for the purpose of work, research, studies, training and voluntary service, with a view to facilitating circular migration and mobility. The Parties shall strengthen transparency of information regarding applicable migration rules. 3. The Parties shall consider circular migration as a means to foster growth and development in countries of origin and destination. To that end, they shall consider schemes for circular migration, and shall implement and improve, as appropriate, the legal frameworks for facilitating the re-entry procedures of nationals of a Member State of the European Union or of an OACPS Member who reside legally in the territories of the OACPS Members or the Member States of the European Union, respectively, and consider aspects of their reintegration in the countries of origin to ensure that their gained experience or qualifications can benefit the local labour market and community. 4. The Parties shall dialogue on procedures guiding legal migration, including family reunification and, as appropriate, portability of pension rights. The Parties shall further pursue an open exchange on visa issues and on the facilitation of mobility and people-to-people contacts, including in areas such as tourism, culture, sports, education, research, and business, with a view to fostering mutual understanding and promoting shared values. 5. The Parties shall promote cooperation between relevant agencies and institutions, local authorities, civil society and social partners, with a view to encouraging joint research projects, identification of skills gaps as well as investment and job opportunities and the evaluation of labour migration policies and strategies. 6. The Parties shall cooperate to improve transparency and comparability of all qualifications, with the aim of facilitating their recognition for access to further learning as well as their acceptance in the labour market. 7. The Parties shall cooperate to improve and modernise civil status registry systems, with a view to enhancing the security and issuance of identity cards and passports. ARTICLE 64 Integration and non-discrimination 1. The Parties shall pursue efforts to adopt effective integration policies for those who reside legally in their territories which are aimed at granting rights and imposing obligations comparable to those of their citizens and to promote social cohesion. In that respect, the Parties shall support the development and implementation of strategies to integrate nationals of a Member State of the European Union or of an OACPS Member who reside legally in the territories of the OACPS Members or the Member States of the European Union, respectively, into labour markets and host societies, supporting and strengthening cooperation and coordination of various actors working on integration at national, regional and local levels, including local government and civil society. 2. The Parties agree to ensure fair treatment of nationals of a Member State of the European Union or of an OACPS Member who reside legally in the territories of the OACPS Members or the Member States of the European Union, respectively, enhancement of non-discrimination in economic, social and cultural life, as well as the development of measures against racism and xenophobia. 3. The Parties agree that the treatment accorded to nationals of a Member State of the European Union or of an OACPS Member who reside legally in the territories of the OACPS Members or the Member States of the European Union, respectively, shall be free from any discrimination based on nationality as regards working conditions, remuneration and dismissal, in relation to the own nationals of each Member State of the European Union and the OACPS Member, respectively. To that end, the Parties shall cooperate to ensure that migration rules and recruitment mechanisms are guided by fair and ethical principles that ensure that all nationals of a Member State of the European Union or of an OACPS Member who reside legally in the territories of the OACPS Members or the Member States of the European Union, respectively, are treated fairly and with dignity in the host countries and are protected against exploitation. CHAPTER 2 MIGRATION AND DEVELOPMENT ARTICLE 65 Migration and development The Parties agree that well-managed migration can be a source of prosperity, innovation and sustainable development and further agree to cooperate and support countries of origin, inter alia by boosting growth and employment opportunities, promoting investment, private sector development, trade and innovation, education and vocational training, health, social protection and security, especially for youth and women. The Parties shall cooperate to create conditions that would limit the negative impact of the loss of skills on the development of countries of origin. ARTICLE 66 Diaspora and development The Parties acknowledge the meaningful role of diasporas and the different forms of contributions that diaspora members make to the development of their countries of origin, including through finance, investment, transfer of knowledge, expertise and technology, cultural linkages, networks and mechanisms, as well as in national reconciliation processes. ARTICLE 67 Remittances 1. The Parties shall seek to promote cheaper, more secure, faster and legally compliant transfer of remittances, so as to facilitate productive domestic investments, including through the use of new technologies and innovative instruments. 2. The Parties shall cooperate to reduce the transaction costs of remittances to less than 3 % and to eliminate remittances corridors with costs higher than 5 %, in accordance with internationally agreed targets, and to improve regulatory frameworks for enhanced involvement of non-traditional players. ARTICLE 68 South-south migration 1. The Parties acknowledge the relevance of south-south migration in terms of both challenges and opportunities, including the potential benefits of well-managed south-south migration for the sustainable development of origin, transit and destination countries. To that end, the Parties shall support policies and actions to promote economic and social development in origin, transit and destination countries. 2. The Parties shall exchange experience and best practices on mitigating the social and economic impact of south-south migration flows on countries of origin, transit and destination, and shall enhance cooperation at national and regional levels. ARTICLE 69 Natural disasters, climate change and environmental degradation 1. The Parties shall take into account the nexus between migration, including displacement, and natural disasters, climate change and environmental degradation. 2. The Parties shall take action to address the needs of displaced persons by adopting strategies towards mitigation, adaptation and resilience to natural disasters, the adverse effects of climate change and environmental degradation, at all relevant levels, including inter-regional levels. CHAPTER 3 IRREGULAR MIGRATION ARTICLE 70 Root causes of irregular migration 1. The Parties confirm the shared political commitment to address the root causes of irregular migration and forced displacement and to develop adequate responses thereto. 2. The Parties reaffirm their determination to stem the flows of irregular migration, in full respect of international law and human rights. In that regard, they acknowledge the negative impacts of irregular migration on countries of origin, transit and destination, including related humanitarian and security challenges. The Parties acknowledge the increased risk of migrants experiencing human rights violations and becoming victims of trafficking and abuse and agree to implement measures to protect those migrants from all forms of exploitation and abuse. ARTICLE 71 Smuggling of migrants 1. The Parties shall increase joint efforts to prevent cross-border crime of migrant smuggling, and jointly enhance efforts to end the impunity of criminal organisations through effective investigation and prosecution. 2. The Parties shall ensure that appropriate legislative and institutional frameworks are in place, in line with the UN Convention against Transnational Organized Crime, in particular its Protocol against the Smuggling of Migrants by Land, Sea and Air. They also commit to improving information sharing and to fostering operational, police and judicial cooperation. ARTICLE 72 Trafficking in persons The Parties shall combat trafficking in persons in line with the UN Convention against Transnational Organized Crime and its Protocol to Prevent, Suppress and Punish Trafficking in Persons, especially Women and Children. The Parties shall also enhance prevention, including by countering the impunity of all perpetrators, and ensure that all victims have access to the rights they are entitled to, taking into account in particular the vulnerability of women and children. ARTICLE 73 Integrated border management The Parties shall promote and support integrated border management, including border control, information and intelligence gathering and sharing, and the prevention of the production and use of fraudulent documentation, as well as operational, police and judicial cooperation on investigations and criminal prosecutions. CHAPTER 4 RETURN, READMISSION AND REINTEGRATION ARTICLE 74 Return and readmission 1. The Parties reaffirm their right to return illegally staying migrants and reaffirm the legal obligation of each Member State of the European Union and each OACPS Member to readmit their own nationals illegally present on the territor ies of the OACPS Members or the Member States of the European Union, respectively, without conditionality and without further formalities other than the verification provided for in paragraph 3. To that end, the Parties shall cooperate on return and readmission and shall ensure that the rights and dignity of individuals are fully protected and respected, including in any procedure initiated to return illegally staying migrants to their countries of origin. 2. Each Member State of the European Union shall accept the return of and readmission of any of its nationals who is illegally present on the territory of an OACPS Member, at that State's request without further formalities than the verification provided for in paragraph 3 for those persons who do not hold a valid travel document. Each OACPS Member shall accept the return and the readmission of any of its nationals who is illegally present on the territory of a Member State of the European Union, at that Member State's request without further formalities than the verification provided for in paragraph 3 for those persons who do not hold a valid travel document. In respect of the Member States of the European Union, the obligations set out in this paragraph apply only with regard to persons who hold the nationality of a Member State of the European Union. In respect of the OACPS Members, the obligations set out in this paragraph apply only with regard to persons who are considered as their nationals in accordance with their respective legal system. 3. The Member States of the European Union and the OACPS Members shall respond swiftly to readmission requests of each other. They shall carry out verification processes using the most appropriate and most efficient identification procedures with a view to ascertaining the nationality of the person concerned and to issue appropriate travel documents for return purposes, as set out in Annex I. Nothing in that Annex shall prevent the return of a person under formal or informal arrangements between the State to which a readmission request is submitted and the State submitting a readmission request. 4. Notwithstanding the procedures provided for in Article 101(5), if a Party considers that another Party has failed to respect the time limit referred to in Annex I in line with Standard 5.26 of Chapter 5 of Annex 9 to the Convention on International Civil Aviation, it shall notify the other Party accordingly. If that other Party continues to fail to comply with those obligations, the notifying Party may take proportionate measures starting as from 30 days of the notification. 5. The Parties agree to monitor the implementation of these commitments in the framework of the regular partnership dialogue . ARTICLE 75 Reintegration The Parties shall explore ways to cooperate in order to promote voluntary return and to facilitate sustainable reintegration of returned persons including, where relevant, through sustainable reintegration programmes. Particular attention shall be paid to the needs of returning persons in vulnerable situations, such as children, older persons, persons with disabilities and victims of trafficking. CHAPTER 5 PROTECTION AND ASYLUM ARTICLE 76 Refugees and other displaced persons 1. The Parties are committed to reinforcing the protection and dignity of refugees and other displaced persons in accordance with international law and international human rights law, including the principle of non-refoulement, and, where applicable, international refugee law and international humanitarian law. 2. The Parties shall support the integration of refugees and other displaced persons in host countries as appropriate and strengthen the capacities of first asylum, transit and destination countries. The Parties shall cooperate to provide refugees and displaced persons in transit and host countries with security in refugee camps, and access to justice, legal assistance, witness protection, medical and socio-psychological support. 3. The Parties shall pay particular attention to persons in vulnerable situations and to their specific needs, including women, children and unaccompanied minors, taking into account the principle of the best interests of the child. PART III GLOBAL ALLIANCES AND INTERNATIONAL COOPERATION ARTICLE 77 The Parties reaffirm the importance of cooperating at the international level with a view to promoting and defending their common interests and preserving and strengthening multilateralism. They commit to joining forces for a more peaceful, cooperative and just world which rests solidly on the common values of peace, democracy, human rights, the rule of law, gender equality, sustainable development, preservation of the environment and the fight against climate change. They agree on the importance of building and reinforcing global alliances to achieve an effective multilateral system that delivers results in tackling global challenges for a safer and better world for all. ARTICLE 78 Multilateralism and global governance 1. The Parties are committed to the rules-based international order with multilateralism as its key principle and the UN at its core. They shall promote international dialogue and seek multilateral solutions to drive global action forward. 2. The Parties shall take the necessary steps for the ratification of or accession to, as appropriate, the implementation and the domestication of relevant international treaties and conventions. 3. The Parties shall endeavour to strengthen global governance and to support necessary reforms and the modernisation of multilateral institutions to make them more representative, responsive, effective, efficient, inclusive, transparent, democratic and accountable. 4. The Parties shall deepen their multi-stakeholder approach to multilateralism by more effectively engaging civil society, the private sector and social partners in developing responses to global challenges. ARTICLE 79 Cooperation in international organisations and forums 1. The Parties shall strive to adopt joint resolutions, declarations and statements, to coordinate positions and, where appropriate, voting, and to take joint actions based on a commonality of interests, mutual respect and equality, so as to ensure enhanced presence and a stronger voice in international and regional organisations and forums. 2. The Parties shall establish appropriate operational modalities for effective cooperation and coordination at the international level, including through convening ministerial meetings at OACPS Members-EU Party level. They shall endeavour to identify on a regular basis, at both political and operational levels, common ground on a series of strategic themes and to join forces on issues of mutual and global interest to drive global action forward. 3. The Parties may actively seek to closely cooperate and establish strategic partnerships with third countries and groupings that share their values and interests, with a view to maximising cooperative solutions to common challenges wherever possible. ARTICLE 80 Areas of international action 1. The Parties agree to cooperate and undertake joint actions on issues related to the strategic priorities identified in Part II, as well as in other areas of concern as they deem necessary. 2. The Parties shall strengthen cooperation and dialogue to secure international peace and security. They shall adopt an inclusive and integrated approach to prevent and address conflicts and crises, rooted in broad, deep and durable regional and international partnerships. They shall work at national, regional and international levels to enhance the effectiveness of multilateral engagement for sustainable peace and security through strengthened partnerships with the UN and regional and sub-regional actors. They shall address serious crimes of concern to the international community and international security threats such as organised crime, terrorism and violent extremism, and shall cooperate to promote and strengthen the international arms control, non-proliferation and disarmament architecture, as well as to enhance cyber security and combat cybercrimes. 3. The Parties shall engage in international forums to uphold international norms and agreements to promote and protect human rights for all, to achieve gender equality, and to enhance democracy and the rule of law. They shall cooperate with the UN's human rights bodies and mechanisms and fully support the work of the UN Human Rights Council. They shall establish cross regional alliances to serve common values and interests, as appropriate. 4. The Parties shall cooperate to advance the attainment of the SDGs and other internationally agreed roadmaps for the promotion of human and social development. They shall cooperate closely at the international level to: (a) end extreme poverty and hunger; (b ) address and respond to food insecurity; (c) promote universal access to quality and affordable social services such as education, health, water, sanitation and housing; (d) empower women and youth; and (e) protect the most vulnerable in society and facilitate their inclusion in, and contribution to, economic, social and politica l life, leaving no one behind. They shall cooperate to strengthen the coherence and consistency of the international financial and monetary system to secure enhanced access to development financing in support of sustainable development. 5. The Parties shall work together at the international level to achieve inclusive, sustainable economic growth and development through measures aimed at structural economic transformation, the creation of decent jobs for all, and the integration of the OACPS Members into the global economy, including through regional and continental integration. The Parties shall preserve and reinforce the rules-based multilateral trading system, with the WTO at its core, in all its functions, to ensure that it can effectively address global trade challenges and harness the development potential of trade. 6. The Parties shall intensify cooperation to promote strong and decisive collective action on environmental sustainability and on climate change, raising global ambition and leading the way to reach the long-term goals of the Paris Agreement. They shall uphold international norms and agreements that provide global public goods and protect future generations, including efforts to strengthen international ocean governance. 7. The Parties shall work with partners around the world to pursue a comprehensive and holistic approach on all aspects related to migration and mobility, based on the principles of solidarity, shared responsibility, and partnership. PART IV MEANS OF COOPERATION AND IMPLEMENTATION ARTICLE 81 Effective and diversified means of cooperation 1. The Parties agree to mobilise both financial and non-financial resources in order to achieve the objectives set out in this Agreement on the basis of mutual interests, in the spirit of genuine partnership, and in line with the principle of "leaving no one behind". They underscore the importance of financing for development as being key to the implementation of the 2030 Agenda and the Paris Agreement. 2. The Parties agree that means of cooperation shall be diversified, encompassing a range of policies and instruments, from all available sources and actors. They also agree that means of cooperation shall be tailored to reflect, and be implemented on the basis of, the objectives, strategies and priorities of different countries and regions established at national, regional, continental and inter-regional levels. 3. The Parties reaffirm their commitment to the development effectiveness principles, namely ownership of development priorities by partner countries, inclusive partnerships, focus on results, transparency and mutual accountability. ARTICLE 82 International development cooperation 1. The EU Party reaffirms their political commitment to enhance development cooperation resources with a view to achieving sustainable development, particularly by eradicating poverty and combating environmental degradation and climate change. The EU Party commits to making available the appropriate level of financial resources in line with its internal regulations and procedures. 2. The Parties agree that, in the allocation of resources, priority shall be given to countries most in need, where such resources can have most impact, in particular LDCs, low-income countries, countries in crisis and conflict, post-crisis and/or post-conflict fragile and vulnerable situations, including SIDS, and LLDCs. Due attention shall also be paid to the specific challenges faced by middle-income countries, particularly in relation to inequality, social exclusion and their access to resources. 3. The EU Party shall mobilise resources to support programmes in African, Caribbean and Pacific States and shall contribute to regional, inter-regional and intercontinental cooperation and initiatives aimed at strengthening cooperation between the Parties on issues of mutual interest and common concern. 4. The Parties agree that cooperation may take different forms, such as sector policy support programmes, administrative and technical cooperation measures, capacity building, triangular arrangements, and may be provided through different types of financing and procedures, including budget support, budgetary guarantees and blending operations. 5. The EU Party and the more advanced OACPS Members shall undertake to develop new forms of engagement, including innovative financial instruments and co-financing. 6. The Parties shall cooperate and promote the use of financial resources to foster domestic resource mobilisation, to provide humanitarian and emergency assistance, to address unforeseen circumstances, new needs or emerging challenges, to facilitate trade, and to promote international initiatives or priorities. 7. The Parties agree that any decision to provide budget support shall: (a) be based on a clear set of eligibility criteria and a careful assessment of the risks and benefits; (b) be based on country ownership, mutual accountability and a shared commitment to u niversal values and principles; (c) include reinforced policy dialogue, improved governance and complementing efforts to col lect more and spend better; and (d) be differentiated in such a way as to respond better to the political, economic and social context of the beneficiary country. 8. The Parties agree to promote predictability and security of resource flows and step up efforts to further improve the way in which they manage and implement development cooperation, notably through greater coordination and coherence and by taking into account their respective comparative advantages, including transition experiences. 9. The Parties agree that programming shall be based on an early, continuous and inclusive dialogue between the EU Party and the OACPS Members, including national and local authorities, regional, continental and international organisations, and involving parliaments, civil society, the private sector and other stakeholders in order to enhance democratic ownership of the process and to encourage support for national and regional strategies. They agree that, where appropriate, programming shall be synchronised with the strategy cycles of beneficiaries and commit to the use of their institutions, systems and procedures. They also agree that programming shall provide a specific, tailor-made multi-annual framework for cooperation, including diversified means of cooperation. 10. The Parties agree that cooperation with third countries and other actors, including south south and triangular cooperation, shall be encouraged in case of a clear added value and proven comparative advantage. 11. The Parties may decide to conduct a review of the management and impact of financial resources, at a mutually agreeable time, with a view to improving the effectiveness of aid programming and allocations. 12. The Parties shall strengthen dialogue and cooperation in the sound use of financial resources, including through cooperation with the European Anti-Fraud Office, where appropriate. ARTICLE 83 Domestic public resources 1. The OACPS Members that are parties to this Agreement reaffirm their commitment to enhancing domestic resources mobilisation. They shall promote environments that increase domestic private flows and boost trade as an engine for development. 2. The OACPS Members that are parties to this Agreement shall endeavour to enhance revenue collection through modernised tax systems, improved tax policy, more efficient tax collection, and strengthened and reformed tax administration. They shall work towards improving the fairness, transparency, efficiency and effectiveness of their tax systems, including by broadening the tax base and continuing efforts to integrate the informal sector into the formal economy in line with country circumstances. They shall strengthen fiscal legitimacy by enhancing the efficiency and effectiveness of their public expenditure. 3. The Parties agree to increase efforts to combat illicit financial flows with a view to eradicating them, to cooperate in the recovery of lost assets and capital, and to strengthen good practices on assets return in order to foster sustainable development. They shall promote anti-corruption, anti-fraud and anti-money laundering measures, and undertake measures to tackle tax avoidance, tax evasion and other harmful tax practices, through increased international cooperation, improved domestic regulation as well as strengthened capacities and exchange of information. 4. The Parties shall enhance and cooperate to strengthen good financial and tax governance, transparency, and accountability. They commit to scaling up international tax cooperation in an inclusive, fair and transparent manner and, in that regard, agree to cooperate in international forums on international tax matters. ARTICLE 84 Domestic and international private resources 1. The Parties acknowledge that private capital flows are vital complements of national development efforts. They shall develop policies and, where appropriate, strengthen regulatory frameworks and instruments to better align private sector incentives with public goals. They shall cooperate to mobilise sustainable and responsible investment, to encourage the private sector to engage as a partner in the development process, and to invest in areas critical to sustainable development. 2. The Parties shall endeavour to use blending of grants and loans as well as guarantees as levers to attract private finance and address market failures, while limiting market distortions. 3. The Parties acknowledge that remittances are a key private source of financing for sustainable development. They shall put in place relevant legislation and regulatory frameworks to create a competitive and transparent market for cheaper, faster and safer transfers of money through legal and official channels in both source and recipient countries, and to establish innovative and affordable transfer solutions. They shall encourage the generation of innovative financial products and create incentives to strengthen their diaspora's contribution to development. They shall promote dialogue among all relevant public and private stakeholders to facilitate remittance flows with a view to enhancing their impact on development. ARTICLE 85 Debt and debt sustainability 1. The Parties commit to making debt sustainable in the long term through coordinated policies geared towards financing, mitigating, restructuring or managing debt as appropriate. They agree to assist countries in building debt management capacities and developing medium- and long-term debt strategies. 2. The Parties underscore the importance of debtors and creditors working together to prevent and resolve debt crises. They agree on the need to strengthen dialogue, information sharing and transparency, so that debt sustainability assessments and analyses are based on comprehensive, objective and reliable data. 3. The Parties, considering the links between debt and economic growth, commit to engaging in dialogue and cooperation in the context of international discussions on the general problem of debt, without prejudice to specific discussions taking place in relevant forums. 4. The Parties agree to contribute, as appropriate, to internationally approved debt relief initiatives in order to alleviate the debt-servicing burden of OACPS Members. PART V INSTITUTIONAL FRAMEWORK ARTICLE 86 Joint institutions 1. The Parties hereby establish the following joint institutions at the level of the members of the OACPS and the EU Party : the OACPS-EU Council of Ministers, the OACPS-EU Ambassadorial Level Senior Officials Committee (OACPS-EU ALSOC) and the OACPS-EU Joint Parliamentary Assembly. The Parties hereby also establish, as joint institutions for each of the Regional Protocols, a Council of Ministers, a Joint Committee and a Parliamentary Assembly. 2. The Parties shall endeavour to ensure coordination and complementarity between the joint institutions of this Agreement and the joint institutions of other frameworks or agreements to which they are party, including the EPAs, without prejudice to relevant provisions therein. ARTICLE 87 Summit of Heads of State or Government The Parties may meet at the level of Heads of State or Government, upon joint agreement, in an appropriate format, on the basis of a mutually agreed timetable and agenda . ARTICLE 88 OACPS- EU Council of Ministers 1. The O ACPS -EU Council of Ministers shall comprise, on the one hand, a representative of each O ACPS Member at ministerial level and, on the other hand, representatives of the European Union and of its Member States at ministerial level. It shall be co-chaired by the Chair nominated by the O ACPS Members on the one hand and by the Chair nominated by the EU Party on the other hand. 2. The O ACPS -EU Council of Ministers shall meet in principle every three years and whenever it is deemed necessary on the initiative of the Co-chairs, in a form and composition appropriate to the issues to be addressed. Observers may take part in meetings as appropriate. 3. The O ACPS -EU Council of Ministers may set up committees and working groups to deal with specific issues more effectively and efficiently, such as issues on trade and development finance. It may also delegate powers to the O ACPS -EU ALSOC. 4. The functions of the O ACPS -EU Council of Ministers shall be to: (a) provide strategic political guidance; (b) oversee the effective and consistent implementation of this Agreement; (c) adopt policy guidelines and take decisions to give effect to specific aspects necessary for the implementation of the provisions of this Agreement; and (d) adopt joint positions and agree on joint actions on international cooperation and facilitate coordination in international organisations and forums. 5. The O ACPS -EU Council of Ministers shall adopt decisions that are binding on all Parties unless otherwise specified, or make recommendations concerning any of its functions listed in paragraph 4 by common agreement of the Parties. Its proceedings shall be valid only if the representatives of the European Union , at least half of the Member States of the European Union and at least two thirds of the members representing the governments of the OACPS Members are present. Any member of the O ACPS-E U Council of Ministers unable to attend may be represented. The representative shall exercise all the rights of that member. The OACPS-EU Council of Ministers shall submit a report to the Joint Parliamentary Assembly on the implementation of this Agreement. It shall examine and take into consideration resolutions and recommendations adopted by the Joint Parliamentary Assembly. 6. The O ACPS -EU Council of Ministers may take decisions or make recommendations by written procedure. The use of a written procedure may be proposed by any of the Parties and may be initiated following the agreement of the Co-chairs. The rules laid down in paragraph 5 shall apply mutatis mutandis to the written procedure. 7. The O ACPS -EU Council of Ministers shall adopt its rules of procedure at its first meeting, but no later than six months after the entry into force of this Agreement. ARTICLE 89 OACPS -EU Ambassadorial Level Senior Officials Committee 1. The O ACPS -EU Ambassadorial Level Senior Officials Committee ( OACPS -EU ALSOC) shall comprise, on the one hand, a representative of each OACPS Member at ambassadorial or senior official level and the Secretary General of the O ACPS in an ex officio capacity and, on the other hand, representatives of the European Union and of its Member States at ambassadorial or senior official level. The O ACPS -EU ALSOC shall meet annually and in special sessions at the request of the Co-chairs, and in particular to prepare for the sessions of the OACPS-EU Council of Ministers. It shall be co-chaired by the same Parties that hold the office of Co-chairs of the O ACPS -EU Council of Ministers. It shall take its decisions and make recommendations by common agreement of the Parties. Observers may take part in meetings as appropriate. 2. The O ACPS -EU ALSOC shall prepare the sessions of, and assist, the O ACPS -EU Council of Ministers in the fulfilment of its tasks and carry out any mandate entrusted to it by the OACPS -EU Council of Ministers. 3. The O ACPS -EU ALSOC shall adopt its rules of procedure at its first meeting, but no later than six months after the entry into force of this Agreement. ARTICLE 90 OACPS -EU Joint Parliamentary Assembly 1. Each Member of the three Regional Parliamentary Assemblies shall be member of the OACPS-EU Joint Parliamentary Assembly. The O ACPS -EU Joint Parliamentary Assembly shall meet once every year, as further set out in its rules of procedure as referred to in paragraph 3. It shall be co-chaired by a member of the European Parliament and a member of parliament of the OACPS Members, nominated according to their respective procedures. 2. The functions of the O ACPS -EU Joint Parliamentary Assembly, as a consultative body, shall be as follows: (a) adopt resolutions and make recommendations with a view to achieving the objectives of this Agreement; and (b) promote democratic processes, foster cooperation between parliaments, and facilitate greater understanding between the peoples of the OACPS Members and those of the European Union. 3. The O ACPS -EU Joint Parliamentary Assembly shall adopt its rules of procedure at its first meeting, but no later than six months after the entry into force of this Agreement. ARTICLE 91 Regional Summit The Parties to each Regional Protocol may decide to meet at the level of Heads of State or Government at intervals to be agreed upon by the respective Parties on the basis of a mutually agreed timetable and agenda. ARTICLE 92 Regional Councils of Ministers 1. The Parties hereby establish a Council of Ministers for each of the three Regional Protocols: (a) t he Africa-EU Council of Ministers shall comprise, on the one hand, a representative of each State Party in Africa at ministerial level and, on the other hand, representatives of the European Union and of its Member States at ministerial level; (b) t he Caribbean-EU Council of Ministers shall comprise, on the one hand, a representative of each State Party in the Caribbean at ministerial level and, on the other hand, representatives of the European Union and of its Member States at ministerial level; and (c) the Pacific-EU Council of Ministers shall comprise, on the one hand, a representative of each State Party in the Pacific at ministerial level and, on the other hand, representatives of the European Union and of its Member States at ministerial level. Each Regional Council of Ministers shall be co-chaired by the Chair nominated respectively by the African, Caribbean or Pacific States Parties, on the one hand, and by the Chair nominated by the EU Party on the other hand, according to their own procedures. Each Regional Council of Ministers shall meet at intervals to be agreed upon by the respective Parties, in a composition appropriate to the issues to be addressed and on the initiative of the Co chairs, and shall take decisions by common agreement. 2. The functions of each Regional Council of Ministers shall be to: (a) set priorities and, as appropriate, establish plans of action in relation to the objectives of their respective Regional Protocol; (b) adopt decisions and make recommendations to give effect to specific aspects of their respective Regional Protocol, including decisions concerning the revision or amendment thereof, in accordance with Article 99(5); the decisions shall be binding on all Parties to the respective Regional Protocol, unless otherwise specified; and (c) conduct dialogue and exchange views on any issues of common interest. 3. Each Regional Council of Ministers shall adopt decisions or make recommendations by common agreement. Its proceedings shall be valid only if the representatives of the European Union, at least half of the Member States of the European Union and at least two thirds of the members representing the respective African, Caribbean and Pacific region are present. Any member of any Regional Council of Ministers unable to attend may be represented. The representative shall exercise all the rights of that member. 4. Each Regional Council of Ministers: (a) may adopt decisions or make recommendations by written procedure; the rules laid down in Article 88 shall apply mutatis mutandis to the written procedure of the Regional Council of Ministers; (b) may set up subcommittees and working groups to deal with specific issues more effectively and efficiently, and may delegate powers to the respective Regional Joint Committee; (c) shall submit a report to the O ACPS -EU Council of Ministers on the implementation of its respective Protocol; and (d) shall adopt its rules of procedure at its first meeting, but no later than six months after the entry into force of this Agreement. ARTICLE 93 Regional Joint Committees 1. Each Regional Joint Committee shall comprise, on the one hand, a representative of each African OACPS Member for the Africa-EU Protocol, each Caribbean OACPS Member for the Caribbean-EU Protocol, and each Pacific OACPS Member for the Pacific-EU Protocol, at ambassadorial or senior official level, and, on the other hand, representatives of the European Union and of its Member States at ambassadorial or senior official level. 2. Each Regional Joint Committee shall be co-chaired by the same Parties that hold the office of Co-chairs of the respective Regional Council of Ministers. When appropriate, it may decide to invite observers on the proposal of any Party following the agreement of the Co-chairs. 3. Each Regional Joint Committee shall prepare the sessions and assist the respective Regional Council of Ministers in the fulfilment of its tasks and carry out any mandate entrusted to it by the respective Regional Council of Ministers. 4. Each Regional Joint Committee shall adopt its rules of procedure at its first meeting, but no later than six months after the entry into force of this Agreement. ARTICLE 94 Regional Parliamentary Assemblies 1. The Parties hereby establish a Regional Parliamentary Assembly for each of the three Regional Protocols that shall be co-chaired by a Member of the European Parliament, on the one hand, and a Member of the Parliament from the respective African, Caribbean or Pacific Parties, nominated as Chair, on the other hand, in accordance with their own procedures: (a) the Africa-EU Parliamentary Assembly shall comprise, on the one hand, Members of the European Parliament and, on the other hand, Members of Parliament of each State Party in Africa, in equal number; (b) the Caribbean-EU Parliamentary Assembly shall comprise, on the one hand, Members of the European Parliament and, on the other hand, Members of Parliament of each State Party in the Caribbean, in equal number; (c) the Pacific-EU Parliamentary Assembly shall comprise, on the one hand, Members of the European Parliament and, on the other hand, Members of Parliament of each State Party in the Pacific, in equal number. 2. As a consultative body, each Regional Parliamentary Assembly shall meet in particular in advance of meetings of the relevant Regional Council of Ministers. In that regard, each Regional Parliamentary Assembly shall be supplied in a timely manner with the agenda of the relevant Regional Council of Ministers, on the basis of which it may make recommendations to that Council of Ministers, and shall be informed of the decisions and recommendations of the relevant Regional Council of Ministers. 3. Each Regional Parliamentary Assembly: (a) may adopt resolutions and discuss any issues pertaining to their respective Regional Protocol; (b) may promote democratic processes through dialogue and consultation and facilitate greater understanding between the peoples of the European Unionand those of Africa, the Caribbean and the Pacific; (c) shall liaise with the OACPS-EU Joint Parliamentary Assembly on issues pertaining to this Agreement, in order to ensure coordination and coherence; and (d) shall adopt its rules of procedure at its first meeting, but no later than six months after the entry into force of this Agreement. ARTICLE 95 Engagement with stakeholders 1. The Parties agree that engagement with stakeholders, notably local authorities, civil society, and private sector representatives, is integral to well-informed decision-making and to furthering the objectives of this Partnership. 2. Stakeholders shall be informed in a timely manner and be able to provide inputs into the broad process of dialogue, particularly in view of the meetings of the respective Council of Ministers. 3. In order to promote such engagement, open and transparent mechanisms for structured consultation with stakeholders shall be set up as appropriate. 4. The results of the consultations with stakeholders shall be communicated to the relevant Council of Ministers, Joint Committee or Parliamentary Assembly, as appropriate. PART VI FINAL PROVISIONS ARTICLE 96 Territorial application This Agreement shall apply, on the one hand, to the territories in which the Treaty on European Union and the Treaty on the Functioning of the European Union apply and under the conditions laid down in those Treaties, and, on the other hand, to the territories of the OACPS Members. ARTICLE 97 Other agreements or arrangements No treaty, convention, agreement or arrangement of any kind between one or more Member States of the European Union and one or more OACPS Members shall impede the implementation of this Agreement. ARTICLE 98 Consent to be bound, entry into force and provisional application 1. The Parties shall express their consent to be bound by this Agreement in accordance with their respective internal rules and procedures. 2. This Agreement shall enter into force on the first day of the second month following the date on which the European Union and its Member States and at least two thirds of the OACPS Members have completed their respective internal procedures for that purpose and deposited their instruments expressing their consent to be bound with the General Secretariat of the Council of the European Union (the "depositary"), which shall send a certified copy to the OACPS Secretariat. 3. An OACPS Member that has not completed the procedures set out in paragraph 2 by the date on which this Agreement enters into force in accordance with paragraph 2 may do so only within 12 months of that date. For such OACPS Members, this Agreement shall become applicable on the first day of the second month following the deposit of their instruments expressing their consent to be bound with the depositary, which shall send a certified copy to the OACPS Secretariat. Such OACPS Members shall recognise the validity of any measure taken to implement this Agreement after the date of its entry into force in accordance with paragraph 2. 4. Notwithstanding paragraphs 2 and 3, the European Union and the OACPS Members may apply this Agreement provisionally in whole or in part, pending its entry into force and in accordance with their respective internal procedures. Provisional application shall commence on the first day of the second month after the date of signature of this Agreement. Before the commencement of the provisional application, t he European Union shall notify the OACPS Members of the parts of this Agreement that shall be provisionally applied. ARTICLE 99 Duration and revi sion 1. This Agreement is concluded for an initial period of 20 years. Three years prior to the end of that initial period, the Parties shall enter into a dialogue with a view to reviewing the provisions that shall subsequently govern their relations. This Agreement shall be tacitly extended for a single period of five years unless a decision terminating or extending it is agreed upon by the Parties before the end of the initial period of 20 years. 2. The Parties may submit proposals for amendments to this Agreement to the OACPS-EU Council of Ministers no later than six months prior to the relevant meeting of the OACPS-EU Council of Ministers. Any amendments shall be approved by the OACPS-EU Council of Ministers and be subject to the procedures laid down in Article 98 for the entry into force and provisional application of this Agreement. 3. Within six months of the expiry of the 2030 Agenda, the Parties shall enter into negotiations with a view to reviewing and revising the strategic priorities of this Agreement, including the Africa Regional Protocol, the Caribbean Regional Protocol and the Pacific Regional Protocol, and to introducing any other necessary amendments. The amended Agreement shall enter into force in accordance with the procedures laid down for the entry into force and provisional application of this Agreement. 4. The Parties may submit proposals for amendments to the Annexes to this Agreement to the OACPS-EU Council of Ministers no later than six months prior to the relevant meeting of the OACPS-EU Council of Ministers. Any amendments shall be approved by the OACPS-EU Council of Ministers. 5. The Parties to the respective Regional Protocol may submit proposals for amendments to their Protocol to the respective Regional Council of Ministers and to the OACPS-EU Council of Ministers no later than 120 days prior to the relevant meeting of the respective Regional Council of Ministers. Any amendments shall be adopted by the respective Regional Council of Ministers and immediately notified to the OACPS-EU Council of Ministers, which may give its consent within 120 days of the date of notification, including through written procedure or delegation of power to the OACPS-EU ALSOC. The OACPS-EU Council of Ministers may refuse to give its consent for an amendment deemed not to be consistent with this Agreement, and shall notify the relevant Regional Council of Ministers of the reasons for its refusal. The absence of a refusal of consent within 120 days of the date of notification is deemed to constitute consent. The amended Regional Protocol shall enter into force on the first day of the second month following the date of consent . 6. The OACPS-EU Council of Ministers may adopt any transitional measures necessary if a new agreement is envisaged between the Parties and until such agreement enters into force or is provisionally applied. ARTICLE 100 Termination This Agreement may be terminated by the EU Party in respect of each OACPS Member and by each OACPS Member in respect of the EU Party . The termination shall take effect six months after receipt by the depositary of the written notification thereof, which shall send a certified copy to the OACPS Secretariat. ARTICLE 101 Dispute settlement and fulfilment of obligations 1. The Parties shall take any general or specific measures required to fulfil their obligations under this Agreement. They shall address divergences and disputes over the application of this A greement between them and address questions of interpretation related to this Agreement in accordance with this Article. 2. Without prejudice to the procedures referred to in paragraphs 3 to 9 of this Article and Article 74(4), any question related to the interpretation of this Agreement may be resolved through consultations within the OACPS-EU Council of Ministers or, upon the Parties' agreement, a special subcommittee or any other appropriate mechanism reporting to the OACPS-EU Council of Ministers. The Parties shall present the relevant information required for a thorough examination of the matter, with a view to addressing it in a timely and amicable manner. 3. For the purposes of paragraphs 4 to 9, the term "Party" refers to the European Union and its Member States, on the one part, and each OACPS Member, on the other part. 4. The Parties shall address divergences between them within the partnership dialogue, with a view to preventing situations arising in which one party might deem it necessary to have recourse to the consultations provided for in paragraphs 5 and 6. 5. If either Party considers that the other Party has failed to fulfil any of the obligations under this Agreement, it shall notify the other Party, presenting all relevant information required for a thorough examination of the situation, with a view to reaching a mutually acceptable solution within 90 days of the date of notification. Should this be deemed not sufficient, the Parties shall hold structured and systematic consultations. Where they are unable to reach a mutually acceptable solution within 120 days of the commencement of consultations, the notifying Party may take measures proportionate to the failure to fulfil the specific obligation. 6. Notwithstanding paragraph 5, if either Party considers that the other Party is in violation of any of the essential elements as set out in Articles 9 and 18, except in case of special urgency, or in serious cases of corruption as set out in Article 12, it shall notify the other Party, presenting all relevant information required for a thorough examination of the situation, with a view to seeking a mutually acceptable solution within 60 days of the date of notification. Should this be deemed not sufficient, the Parties shall hold structured and systematic consultations. While preserving the bilateral character of the consultations, a special joint committee shall be involved upon agreement of the Parties concerned during the structured and systematic consultations phase. The Special Joint Committee, consisting of an equal number of representatives of the EU Party and OACPS Members abiding by the principles of genuine partnership and mutual accountability, shall provide advice on the fulfilment of obligations and assist as appropriate so that the Party concerned takes the necessary actions to comply with the obligations arising from this Agreement. The Party concerned remains solely responsible for complying with its obligations under this Agreement. Where they are unable to reach a mutually acceptable solution within 90 days of the commencement of consultations, the notifying Party may take appropriate measures. 7. If either Party considers that a violation of any of the essential elements constitutes a case of special urgency, it may take appropriate measures with immediate effect, without prior consultations. Cases of special urgency shall refer to exceptional cases of a particularly serious and flagrant violation of one of the essential elements referred to in Articles 9 and 18. 8. " Appropriate measures" referred to in paragraphs 6 and 7 shall be taken in full respect of international law and shall be proportionate to the failure to implement obligations under this Agreement. Priority shall be given to those which least disturb the functioning of this Agreement. Appropriate measures may include the suspension, in part or in full, of this Agreement. After taking the appropriate measures, at the request of either Party, consultations may be called in order to examine the situation thoroughly and find solutions allowing the withdrawal of appropriate measures. 9. The Parties agree that consultations shall be conducted at the level, and in the form, considered most conducive to reaching a mutually acceptable solution. They agree that, while preserving the bilateral character of the consultations, relevant regional and international actors may be involved in the consultation process upon agreement of the Parties concerned. ARTICLE 102 Accession 1. Any new Member State of the European Union shall become a Party to this Agreement from the date of its accession to the European Union by means of a clause to that effect in the act of accession. If the act of accession to the European Union does not provide for such automatic accession of the new Member State to this Agreement, the Member State concerned shall accede to this Agreement by depositing an act of accession with the depositary, which shall send a certified copy to the OACPS Secretariat. 2. Any request for accession to this Agreement made by an independent state that is a member of the OACPS or any other independent state whose structural characteristics and economic and social situation are comparable to those of the members of the OACPS, shall be presented to the OACPS-EU Council of Ministers. If the request is approved by the OACPS-EU Council of Ministers, the state concerned shall accede to this Agreement by depositing an act of accession with the depositary, which shall send a certified copy to the OACPS Secretariat. 3. The Parties shall review the effects on this Agreement of the accession to it of new states. 4. The OACPS-EU Council of Ministers may decide on any transitional or amend ing measures that might be necessary. ARTICLE 103 Observer status In pursuit of the objectives of this Agreement, third actors, including regional and continental organisations, may be granted the status of observer in the institutions established by Part V of the General Part of this Agreement by decision of the relevant joint institution. ARTICLE 104 Authentic texts This Agreement is drawn up in duplicate in the Bulgarian, Croatian, Czech, Danish, Dutch, English, Estonian, Finnish, French, German, Greek, Hungarian, Irish, Italian, Latvian, Lithuanian, Maltese, Polish, Portuguese, Romanian, Slovak, Slovenian, Spanish and Swedish languages, each text being equally authentic. REGIONAL PROTOCOLS AFRICA REGIONAL PROTOCOL PART I FRAMEWORK FOR COOPERATION CHAPTER 1 NATURE AND SCOPE ARTICLE 1 Genuine partnership 1. For the purposes of this Protocol, "Parties" means the relevant parties bound by this Protocol pursuant to Article 6 of the General Part of this Agreement. 2. Relations between the Parties shall be governed by the provisions of the General Part of this Agreement and the strategic priorities under this Protocol, which shall be complementary and mutually reinforcing, in accordance with Article 6 of the General Part of this Agreement. 3. The Parties shall implement this Protocol in a spirit of shared ownership, reciprocity, mutual accountability and transparency, with complementary responsibilities at national, regional and international levels. ARTICLE 2 Strategic priorities 1. The Parties shall take specific measures in the following key areas of engagement set out in Part II of this Protocol: (a) inclusive and sustainable economic growth and development; (b) human and social development; (c) environment, natural resources management and climate change; (d) peace and security; (e) human rights, democracy and governance; (f) migration and mobility. 2. The Parties may agree on other areas of engagement and cooperation by mutual consent. ARTICLE 3 Regional and continental integration and cooperation 1. The Parties shall foster interconnections and strategic linkages between Africa and the European Union. 2. The Parties shall support regional and continental integration in Africa as effective ways to achieve peace and prosperity and to deliver on the priorities of this Protocol, taking into consideration the objectives of Agenda 2063 of the African Union (AU) ( " Agenda 2063 " ) and other relevant regional frameworks. 3. The Parties shall support regional economic integration in Africa through, inter alia, the build-up of larger markets, greater interconnectivity and the free movement of persons, goods, services, capital, labour and technology, in the context of the implementation of the Treaty establishing the African Economic Community, done at Abuja on 3 June 1991, and the Agreement establishing the African Continental Free Trade Area , done at Kigali on 21 March 2018 . 4. The Parties shall support the AU and regional organisations in promoting peace, security, democracy and governance in the context of regional and continental mechanisms such as the African Peace and Security Architecture (APSA) and the African Governance Architecture (AGA). 5. The Parties agree to ensure coherence and complementarity between this Protocol and the continent-to-continent partnership as defined in successive AU-EU Summits and related outcome documents. In their aspiration to achieve the continental priorities as articulated in Agenda 2063, the Parties recognise the role of the AU as well as of regional economic communities (RECs) on continental and cross-regional issues. In that context, they may engage in dialogue and cooperation on cross-regional and continental issues with African countries that are not party to this Agreement. 6. The Parties agree to engage and strengthen cooperation with the RECs, acknowledging their role as building blocks under the African integration agenda. They also agree to cooperate with other relevant regional and continental actors that are willing and able to promote common goals. 7. The Parties shall encourage regional cooperation with the Overseas Countries and Territories (OCTs) associated with the EU and the outermost regions of the EU in areas of common interest. CHAPTER 2 ACTORS AND PROCESSES ARTICLE 4 Institutional provisions 1. The joint institutions established by this Protocol, the composition and function of which are defined in the General Part of this Agreement, are as follows: (a) the Africa-EU Council of Ministers; (b) the Africa-EU Joint Committee; (c) the Africa-EU Parliamentary Assembly. 2. The Parties shall take account of the strategic and political guidance of the AU-EU Summits in their cooperation and in the implementation of this Protocol. ARTICLE 5 Consultation with stakeholders The Parties shall set up mechanisms for open and transparent consultation with all relevant stakeholders, including local authorities, representatives of civil society and the private sector, in order to keep them informed and gather their input for the political processes and implementation of this Protocol, in accordance with Article 5(3) of the General Part of this Agreement. ARTICLE 6 Implementation and monitoring 1. The Parties, for each area of engagement, shall promote effective cooperation arrangements and shall carry out the related activities at the most appropriate domestic, regional, multi country and continental level. To that end, they recognise the role of regional and continental organisations in implementing this Protocol and shall seek to reinforce the involvement of relevant stakeholders. 2. The Parties shall monitor the implementation of this Protocol, including through a multi stakeholder approach. They may review it on a regular basis and, as appropriate, may revise and expand its scope in existing and new areas of engagement, in accordance with the procedure laid down in Article 99(5) of the General Part of this Agreement. PART II KEY AREAS OF COOPERATION TITLE I INCLUSIVE SUSTAINABLE ECONOMIC GROWTH AND DEVELOPMENT ARTICLE 7 The Parties shall promote inclusive and sustainable economic growth and development for mutual interest and benefit by fostering structural economic transformation and diversification, creating quality jobs with decent work conditions, and advancing regional economic integration. They shall invest in human capital and skills, promote a sound macro economic framework and create a business environment that is conducive to greater flows of investment and private sector development. They shall take measures and cooperate to strengthen capacities in order to mitigate climate change and minimise other environmental risks, supporting a paradigm shift in production and consumption, and promoting climate resilient infrastructures, renewable energy and clean technologies, sound management of waste and chemicals, and integrated water management, with a view to decoupling economic growth from environmental degradation and to enabling a gradual transition to circular economies. They shall harness key sectors with high growth and high potential for decent job creation, leading to integration into regional and global high-value chains. They shall endeavour to ensure that everyone benefits from unlocked business opportunities, paying special attention to women and youth, and that core labour standards are promoted and implemented, including through effective social dialogue. CHAPTER 1 ECONOMIC TRANSFORMATION ARTICLE 8 Economic governance 1. The Parties shall improve macro economic stability and promote structural reforms and appropriate economic, fiscal and monetary policies that create the much needed space for investment expansion, job creation and private sector development, and strengthen resilience to economic shocks. They shall facilitate the process of economic reform by improving shared understanding and exchange of information on the fundamentals of their economies and the formulation and implementation of economic policies. 2. The Parties agree to support the principles of good economic governance, adopt measures to improve public finance management, work towards public debt sustainability, strengthen national and regional statistical systems and regional, multilateral surveillance mechanisms, and promote transparent budget execution with public access to documents, effective control systems and a competitive, transparent and accountable public procurement system. ARTICLE 9 Human capital and skills 1. The Parties shall strengthen human capital by investing in the areas of education, skills enhancement and capacity building with a view to matching the demands of the labour market and enhancing labour productivity, paying particular attention to the principles of gender equality and non discrimination. They shall ensure that national education systems and curricula are geared towards future employment requirements and deliver on national capacity needs. 2. The Parties shall promote demand-driven technical and vocational education and training systems, including by partnering with the private sector, which are adapted to the needs and opportunities of local and regional labour markets, in particular, in rural and remote areas. 3. The Parties shall cooperate to develop and implement policies that improve digital skills and literacy and integrate them into the education system. ARTICLE 10 Business environment and investment climate 1. The Parties shall improve national and regional regulatory frameworks and simplify business regulations and processes, reduce and streamline administrative formalities, reinforce cooperation and build capacities to implement effective competition policies. They shall adopt open, transparent and clear regulatory frameworks for business and investment, with protection for property rights, land rights and intellectual property rights. They shall ensure effective, transparent and predictable tax systems and improve the role of customs authorities in facilitating trade, while enforcing the rules in place to combat fraud and other infringements. They shall promote policies that enhance the relevance, efficiency and effectiveness of labour market institutions, striking the right balance between flexibility and worker protection. 2. The Parties shall support financial sector reforms through measures that promote the improvement of access to finance and financial services, especially for micro, small and medium-size enterprises (MSMEs), the development and interconnectivity of financial markets, and the integration of capital markets so as to ensure the efficient allocation of savings to productive investment and the private sector. They shall aim to foster competition between financial service providers, to develop viable banking and non-banking financial sectors and to strengthen mobile and digital financial services with a view to increasing access to finance, especially for MSMEs. They shall also aim to enhance their collaboration in the implementation of international standards and to ensure open markets, protection of consumers and other users and increased access to mobile services. 3. The Parties shall endeavour to provide business and investors with relevant and easily accessible information on business opportunities and on how to set up new businesses in Africa and the EU. They shall support structured public-private dialogue, networking between economic operators and the development of business partnerships, to ensure that private sector perspectives are taken into account in efforts to reduce investment risks and in addressing obstacles to sustainable investment while prioritising investment climate reform agendas. 4. The Parties shall support capacity building of public authorities to pursue policy improvements and regulatory reforms to the business environment and investment climate, including through training and expertise and knowledge transfers. 5. The Parties agree that business environment and investment climate related issues shall be appropriately reflected upon in their dialogue. ARTICLE 11 Infrastructure 1. The Parties shall support sustainable and resilient development in key infrastructures such as energy, transport, information and communications technology (ICT) and digital connectivity to facilitate the transformation of their economies, taking into consideration the Programme for Infrastructure Development in Africa. 2. The Parties shall cooperate in identifying, promoting and jointly financing projects expected to facilitate the transformation of their economies. They shall cooperate to build and maintain well-targeted infrastructure, including industrial parks and export-processing zones, in order to support competitive industries and sectors linked to global markets. 3. The Parties shall improve the governance of the infrastructure sector. They shall mobilise investment, enhance domestic resource mobilisation, encourage public-private partnerships and harness private sector skills and innovation in the provision of infrastructure and related services. 4. The Parties agree to facilitate sustainable and resilient infrastructure development and maintenance through enhanced financial, technological and technical support, with particular attention to least developed countries, landlocked developing countries and small island developing states (SIDS). ARTICLE 12 Intellectual property 1. The Parties shall strengthen cooperation on intellectual property rights, including in the formulation of the regulatory framework for their promotion, protection and enforcement, taking into account the underlying policy objectives. 2. The Parties shall cooperate to strengthen capacities to promote, protect and enforce intellectual property rights at domestic, regional and continental levels. 3. The Parties shall ensure that enforcement procedures are available under their law so as to enable right holders to take effective action against any act of infringement of intellectual property rights. 4. The Parties shall build capacities to promote the registration and protection of geographical indications (GIs) for both African and European agricultural and food products. They shall undertake actions to support the implementation of the AU Continental Strategy for Geographical Indications in Africa, as well as support local communities to take full advantage of GIs to move up regional and global value chains. ARTICLE 13 Investment 1. The Parties undertake to work jointly to unlock sustainable and responsible investment from domestic and foreign, public and private sources. They shall pay particular attention to sectors that are essential for economic development, have high potential for sustainable job creation, particularly in value-adding sectors, and foster environmental sustainability. 2. The Parties agree to facilitate investment through legislation, regulation and policies, which they shall develop in a transparent manner, encouraging public-private dialogue and providing all stakeholders with the opportunity to participate. 3. The Parties shall boost efforts towards improving the investment climate and business environment. They shall support measures that bridge gaps in foreign investors' knowledge of local investment conditions. They shall promote business contacts and information networks, and facilitate joint investments and joint ventures. 4. The Parties shall promote effective and more strategic use of public investment to crowd in private sector investment through blending, guarantees and other innovative financial instruments, in order to leverage additional resources from capital markets, de-risk investment and facilitate access to finance. The Parties shall take into account other initiatives that contribute to the financing and promotion of private sector investment in Africa in order to ensure coherence. 5. The Parties shall promote corporate social responsibility (CSR) and responsible business conduct (RBC) throughout the entire value chain, by providing supportive policy frameworks that encourage businesses' uptake of relevant practices and supporting adherence to, and the implementation, follow-up and dissemination of, relevant international standards, such as the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, the OECD Guidelines for Multinational Enterprises and the ILO Tripartite Declaration of Principles concerning Multinational Enterprise and Social Policy. They shall recognise the contribution to sustainability and CSR of other voluntary initiatives, including industry self-regulation. ARTICLE 14 Industrialisation 1. The Parties shall promote inclusive and sustainable industrialisation in Africa through innovation and technological development, with a focus on high added value and labour intensive sectors. 2. The Parties shall promote the transformation of African economies and their transition from commodity dependence to diversified economies through the local treatment and processing of raw materials, added value manufacturing and integration into regional and global value chains, including by taking into consideration the Strategy for Accelerated Industrial Development in Africa. 3. The Parties shall work towards unlocking bottlenecks that hamper industrial development. They shall address supply-side constraints, promote improved productivity, encourage the use of advanced ICT and artificial intelligence, and support digital transformation, taking into account social, mobility, analytics and cloud (SMAC) technologies. They shall foster climate smart and environment friendly practices and the use of clean, affordable energy. 4. The Parties shall seek to create industrial linkages through greater value addition for, inter alia , agriculture and resource-rich countries. They shall foster relations between smaller and larger industries in Africa. They shall develop the services sector to ensure that it contributes efficiently to industrialisation. 5. The Parties shall facilitate the development of MSMEs in Africa, including by developing linkages within Africa and synergies with EU companies. They shall support policies for the development of entrepreneurship among youth and women in the context of their economic empowerment and the promotion of inclusive development. ARTICLE 15 Private sector development 1. The Parties shall promote and strengthen the role of the private sector as an effective driver of sustainable development based on CSR and RBC. They shall provide an enabling environment to unlock the potential of opportunity-driven entrepreneurship and to better harness Africa's entrepreneurial base, combining a mix of tools such as financing, services and training, business culture and regulatory frameworks, innovation and the application of modern technologies. They shall pay particular attention to the informal sector and the formalisation of informal economic activities. 2. The Parties shall establish the right business framework and support MSMEs and start-ups to seize growth opportunities, including by promoting initiatives for their internationalisation. They shall strengthen MSME support services by focusing on accompanying measures, market access, capacity building and business upgrading. They shall promote and support innovation and entrepreneurship, especially among youth and women. 3. The Parties shall support structured dialogue between African and EU private sectors and cooperation between African and EU MSMEs to help create an improved business environment enabling growth in all economic sectors. 4. The Parties shall promote private sector commitment and action on green business development and the circular economy, including through the development of social entrepreneurship and the facilitation of access to sustainable finance. 5. The Parties shall encourage and facilitate wider use of their respective currencies in their international transactions. ARTICLE 16 Trade cooperation 1. The Parties, acknowledging the importance of trade as a major contributor to economic growth and development, shall bolster trade opportunities for their mutual benefit. They shall cooperate to build trade capacity and to put in place the framework conditions and policies to facilitate increased trade flows between them. 2. The Parties agree that trade cooperation shall be implemented in full conformity with the provisions of the WTO, including special and differential treatment. 3. The Parties agree that trade cooperation shall primarily build on existing preferential trade arrangements and Economic Partnership Agreements (EPAs). 4. Signatories to the EPAs shall support their implementation, including the possibility of broadening their scope and the accession of new members where appropriate. 5. The Parties shall cooperate to support, with their respective means, the implementation of the African Continental Free Trade Area. 6. The Parties agree that the implementation of the EPAs, the Agreement establishing the African Continental Free Trade Area and other applicable trading arrangements are complementary and mutually supportive and contribute to the deepening of the regional and continental integration process under the AU trade and structural transformation agenda. 7. The Parties agree to maintain or establish, at the appropriate levels, joint arrangements to monitor implementation of the EPAs and discuss other applicable trading arrangements, and assess their impact on the development of African economies and on their regional and continental integration processes. 8. The Parties shall support regional economic integration processes, including through trade facilitation and regulatory harmonisation and shall promote intra-African trade and the integration of African countries into regional and global value chains. They also agree to facilitate and stimulate the creation and consolidation of regional markets for goods and services. 9. The Parties shall support initiatives that reduce and eliminate unnecessary technical barriers to trade within the scope of the WTO Agreement on Technical Barriers to Trade (the "TBT Agreement"). They shall cooperate to strengthen sanitary and phyto-sanitary regulations and practices pursuant to the WTO Agreement on Sanitary and Phyto-Sanitary (SPS) measures (the "SPS Agreement"). In particular, the Parties shall cooperate to develop international standards that support the relevant policy frameworks of the Parties. They shall cooperate to enhance transparency in the development of regulatory measures and the implementation of standards, technical regulations and conformity assessment procedures (testing, certification, calibration). They shall address among others, issues of metrology and accreditation of laboratories and other conformity assessment bodies combined with adequate market surveillance infrastructure. 10. The Parties shall cooperate in the area of trade facilitation, building on their respective commitments under the WTO Trade Facilitation Agreement (TFA). They shall adopt measures, including technical assistance, to implement the TBT Agreement, the SPS Agreement and the TFA, and shall support compliance with international standards through appropriate capacity building. 11. The Parties shall stimulate market development through infrastructure linkages and prioritise the removal of unnecessary barriers and constraints facing exports between Africa and the European Union. 12. The Parties, according to their level of development and priorities, commit to enhancing market access for goods to African and EU markets, in order to maximise the benefits of existing trade agreements. CHAPTER 2 KEY SECTORS ARTICLE 17 Agriculture 1. The Parties shall cooperate to increase sustainable and quality agricultural production, productivity and processing, with a view to enhancing food and nutrition security, improving livelihoods, creating decent jobs, improving value chains and increasing incomes. They shall strengthen climate resilient practices, promote the sustainable management and use of natural resources and ecosystem services, eliminate incentives that generate unsustainable production patterns, and utilise the most sustainable, energy efficient and low carbon technologies. They shall ensure the transition to sustainable food systems by paying attention to all dimensions of sustainability and shall strengthen the resilience of their agri-food systems to climate and environmental risks and exogenous shocks. 2. The Parties shall cooperate to boost public and private investment, better link African and EU businesses in the agri-food sector, exchange best practices and bring together EU and African expertise for agricultural development. They shall support the implementation of the Comprehensive Africa Agriculture Development Programme (CAADP). 3. The Parties shall bolster investment, putting in place investor-friendly rules and regulations to promote responsible private investment and allow it to thrive in the agri food sector. They shall support the development of sustainable agri-food value chains, inter alia through improved rural infrastructures, enhanced vocational training and education, agricultural research and technologies, and facilitated access to finance and markets. 4. The Parties shall cooperate to improve opportunities for agricultural producers, processors and exporters to access national, regional and international markets. They shall promote capacity building in the area of SPS standards, fair trade schemes for agro-processing, access to services, agricultural advice and appropriate technologies, with a particular focus on the capacity of young farmers, women, smallholders and family farmers. They shall build the capacities of family farming organisations and MSMEs in production and processing techniques through empowerment policies, particularly for young people and women. 5. The Parties shall cooperate on agriculture sector governance, notably through support measures for information and early warning systems to prevent crises, through inclusive policy making and by building the capacities of professional organisations at national, regional and continental levels. They shall facilitate access to agricultural land and inheritance rights, including for family farmers, young people and women. ARTICLE 18 Livestock and leather 1. The Parties shall cooperate to improve sustainable livestock production, pastoralism and cross-border transhumance, to develop livestock value chains, including by enhancing the capacity of professional organisations, and to support the processing, conservation, trade and development of animal products such as leather, milk and meat, taking account of environmental sustainability, climate resilience, socio-economic development and inclusive growth. They shall also cooperate to modernise infrastructure for processing and marketing livestock and livestock products with a view to facilitating access to markets and strengthening inter-regional markets in Africa. 2. The Parties shall cooperate to develop and modernise the livestock sector in keeping with the objectives of the CAADP, taking into consideration the Livestock Development Strategy for Africa. 3. The Parties shall cooperate to improve animal health, enhance veterinary services and ensure the sustainable management of agro-pastoral resources. They shall encourage the establishment of appropriate national and regional regulatory frameworks and the strengthening of veterinary research capabilities. They shall cooperate to address the risks emerging from transboundary animal diseases by strengthening monitoring mechanisms and cross-border epidemiological cooperation. ARTICLE 19 Blue economy and fisheries 1. The Parties shall support the blue economy, reconciling sustainable economic growth with improved livelihoods, social equity, the conservation of marine and inland ecosystems and their biodiversity, and resilience to climate change, and strengthening food security and transparent, reliable and secure food systems. 2. The Parties agree to promote sustainable and responsible investment in the blue economy and support targeted intervention to stimulate greater private sector investment. They shall promote integrated watershed management and marine spatial planning to reconcile multiple use demands and environmental protection. They shall further promote technology development and transfer and the sharing of knowledge, innovations, best practices and lessons learned with regard to a sustainable blue economy. 3. The Parties shall promote sustainable marine and inland fisheries for job creation, income generation, the fight against poverty, and enhanced food security and improved nutrition. They shall facilitate joint ventures, promote value-addition and address post-harvest losses through appropriate measures, and foster improved access to markets. They shall enhance the social and economic benefits of small-scale fisheries including artisanal fisheries by building sustainable fisheries value chains and strengthening investments and local capacities while paying attention to the participation of vulnerable and marginalised persons. 4. The Parties shall ensure the conservation and sustainable management and use of marine and inland fisheries resources in order to maintain fish stocks at sustainable levels, prevent overfishing, support the implementation of climate-smart policies and minimise the negative impacts of fishing on the natural environment. They shall promote regional cooperation and foster best practices in fisheries management, including the promotion of collecting and reporting of fisheries data and statistics. 5. The Parties shall cooperate to develop sustainable marine and inland aquaculture through effective spatial planning, an ecosystem-based approach, better access to finance and an enhanced level playing field for investors, while ensuring that it meets the concerns of local communities. 6. The Parties shall promote the sustainable development of coastal and maritime tourism that generates revenue and creates jobs, with due consideration to the environmental and social dimensions. 7. The Parties shall explore the potential of innovative, new and emerging sustainable maritime activities, including tidal energy. They shall establish the necessary regulatory and policy frameworks for future development, supporting research and reducing technical bottlenecks to facilitate access for investors while avoiding risks to the marine environment. 8. The Parties shall support the implementation of blue economy strategies and action plans. They shall facilitate the engagement of the private sector and other stakeholders in the development and implementation of a sustainable blue economy. They shall pay due attention to the development of SIDS, recognising their dependence on the ocean. ARTICLE 20 Extractive industries and processing 1. The Parties shall promote the extractive industries sector to achieve inclusive and sustainable growth and development and the transformation of African economies. The Parties shall encourage investment in extractive industries and processing, taking into account the principle of countries' sovereignty over natural resources. They shall promote greater integration between African and EU value chains. 2. The Parties shall promote fair, responsible and undistorted access to extractive resources, fully respecting countries' sovereignty over their natural resources, and shall foster sustainable trade between African and EU operators, upholding the rights of affected communities. They shall support the development, harmonisation and implementation of coherent policies and robust regulatory and legal frameworks for the exploration, exploitation, handling, licensing, contracting, taxation, processing and exporting of extractive resources. They shall encourage local MSMEs' participation in the extractive industries sector by facilitating the transfer of skills and technology so as to contribute to their competitiveness, with a view to them becoming full actors in the value chains. 3. The Parties shall promote good governance in the extractive sector for socioeconomic development. They shall strengthen domestic legislation to ensure compliance with internationally recognised principles and guidelines, taking into consideration regional strategies as appropriate. They shall combat tax fraud and tax evasion, and ensure that all operators pay the taxes, fees and royalties due to host countries. They shall use national, regional and international legal means to fight illegal exploitation and trade in mineral resources. 4. The Parties shall support national, regional and international initiatives to improve transparency and accountability in the use and management of extractive resources, including by promoting the Kimberley Process and the Extractive Industry Transparency Initiative and other relevant initiatives on the responsible and sustainable extraction and sourcing of minerals, such as the OECD Due Diligence Guidance for Responsible Supply Chains of Minerals from Conflict Affected and High-Risk Areas. 5. The Parties shall support the development of appropriate legislation and mechanisms, taking into account the needs of artisanal and small-scale miners, local communities and civil society, while fostering their engagement, to ensure the inclusive and sustainable exploitation of extractive resources. They shall promote environmental sustainability, climate-smart practices, decent work conditions, the health and safety of local communities and respect for human rights, in line with international obligations and commitments. They shall cooperate to build the productive capacities of local entrepreneurs in the extractive value chains and artisanal and small-scale miners, and shall encourage social partnerships between mining companies, local communities and other relevant stakeholders. They shall promote national and regional mapping and exploration activities to improve the quality of geological information and geo-data management systems in Africa. ARTICLE 21 Manufacturing 1. The Parties shall cooperate to foster sustainable manufacturing in Africa, developing tailor made strategies designed to reduce dependency on low-end primary production and to create value addition at local and regional levels. 2. The Parties shall develop policies to attract more domestic and foreign direct investment in the manufacturing sector. They shall cooperate to support the capacity of MSMEs. They shall promote innovation and advanced manufacturing clusters, networks and partnerships. 3. The Parties shall endeavour to increase the proportion of labour-intensive manufacturing. They shall cooperate to assimilate new and emerging technologies with a view to transforming supply chains and modernising production. 4. The Parties shall support efforts to increase trade in manufactured goods through linkages with markets and trade facilitation, including for enhanced quality standards and infrastructure. They shall strengthen regional integration to unlock Africa's manufacturing potential and improve its competitiveness in global markets. ARTICLE 22 Services 1. The Parties shall take measures that support the development of a vibrant and robust services sector to pave the way for increased trade in services, exports and investments, and strengthened regional integration and inter-regional cooperation. 2. The Parties shall develop sector-specific policies and measures to address regulatory hurdles, improve institutional and regulatory frameworks and strengthen capacity in the supply of services. They shall support the implementation of the WTO General Agreement on Trade in Services (GATS), deepen regional cooperation, reduce the fragmentation of services markets in Africa, strengthen the generation and analysis of data on trade in services, and support the monitoring of services integration and the impact of reforms in lowering trade costs. 3. The Parties shall cooperate to enhance trade in services, including the movement of natural persons for business purposes between Africa and the EU, with a particular focus on key sectors for their economic growth and development, such as ICT, health, financial services, distribution, tourism, construction and related engineering services, in line with existing international agreements. 4. The Parties shall cooperate to strengthen capacity in the supply of services relating to cultural and creative industries. ARTICLE 23 Transport 1. The Parties shall cooperate towards achieving modern, safe, secure and sustainable transport systems, enhancing interconnectivity within Africa and between Africa and the EU. 2. The Parties shall improve the overall governance of the transport sector, developing and implementing efficient regulations that allow fair competition within and between transport modes. They shall aim to reduce the environmental impact of transport modes by promoting clean energy through improved fuel standards and energy efficient technologies. 3. The Parties shall bolster investment to support the further development of transport infrastructures and networks (namely road, air, water, rail), paying particular attention to missing-link infrastructures and their maintenance, taking into account the Programme for Infrastructure Development in Africa. They shall improve access to basic infrastructures for rural and remote communities in order to enhance their socio-economic development. They shall work towards strengthening sustainable port infrastructure and facilities and shall explore the possibility of creating green ports. 4. The Parties shall cooperate in the aviation sector, including by supporting the establishment and strengthening of the single African air transport market. They shall bolster investment, broaden and deepen regulatory cooperation and enhance safety and security and airspace surveillance, including their capability to respond to related threats and risks. ARTICLE 24 Sustainable energy 1. The Parties shall endeavour to accelerate access to sustainable and affordable energy, to develop resilient energy infrastructures, particularly in rural areas, and to promote the development of renewable energy and efficient energy use. They shall promote the use of the most efficient energy and low-carbon technologies in all sectors, particularly in agriculture, manufacturing, extractive industries and tourism. 2. The Parties shall promote energy security and establish and reinforce effective energy interconnections within Africa and between Africa and the EU, so as to ensure reliable and affordable energy supply. They shall address regulatory, economic, societal and other challenges related to the development of strategic sustainable energy corridors. 3. The Parties shall facilitate open, transparent, competitive and functioning energy markets by adopting legal and regulatory frameworks that drive investment in sustainable energy, energy storage and energy efficiency. They shall phase out environmentally harmful fossil fuel subsidies. They undertake to strengthen the partnership between African and EU private sectors, and the engagement of their public and private sectors, in order to boost investment in sustainable energy generation, energy efficiency and energy access. They shall mobilise investment in a diversified and clean energy mix for electricity, favouring renewable resources. They shall support the implementation of relevant national and regional energy initiatives in Africa, including by contributing to the objectives of the African Renewable Energy Initiative. 4. The Parties shall promote energy efficiency and energy savings at all stages of the energy chain, from generation to consumption. They agree to work towards increasing sustainable energy generation and storage capacity, and to improve transmission and distribution infrastructure by promoting solutions that are safe, sustainable, resource efficient and climate-smart, and that contribute more effectively to eradicating poverty. 5. The Parties shall support the development and uptake of clean, diverse, cost-effective and sustainable energy technologies, with a focus on renewable and low emission energy technologies and on energy efficiency and energy saving measures, by strengthening capacities and promoting Africa-EU partnerships, linkages and joint ventures between economic operators. They shall promote joint networks for research and innovation on renewable energy and energy efficiency. 6. The Parties shall support sectoral reforms and the development of appropriate regulatory and policy frameworks to ensure regional interconnectivity and cooperation in the area of energy. They shall strengthen regional power pools as a vehicle for integrated cross-border energy markets and trading. ARTICLE 25 ICT and the digital economy 1. The Parties shall increase access to open, affordable and secure ICT, including by supporting private and public investments. They shall endeavour to establish the necessary regulatory institutions to license service providers, promote competitive behaviour and ensure the fair treatment of consumers and data and consumer protection. 2. The Parties shall improve access to digital technologies and services, and establish affordable digital connectivity, including through a conducive policy and regulatory framework. They shall improve the business environment and facilitate access to finance and business support services to foster digitally enabled entrepreneurship and mainstream digitalisation, so as to improve the efficiency and effectiveness of interventions in all economic sectors with the objective of achieving inclusive economic growth and transformation. 3. The Parties shall cooperate to create an enabling environment, specifically through the establishment and adaptation of appropriate, legal and institutional frameworks, to unlock the potential of the digital economy, including e-commerce, in job creation and economic development, with a particular focus on women and youth. 4. The Parties shall support the transition towards knowledge-based economies. ARTICLE 26 Tourism 1. The Parties shall cooperate to create an enabling environment for a balanced and sustainable development of tourism, which fosters economic development, generates employment and promotes the integration of environmental, cultural and social considerations, including by addressing challenges particular to the tourism industry. 2. The Parties shall bolster investment in the promotion and development of tourism products, with due regard to the competitive position of MSMEs. They shall strengthen linkages between tourism and other relevant economic sectors, such as agriculture, forestry, transport, the blue economy, cultural industries and heritage, with a view to optimising the socio-economic benefits of tourism. 3. The Parties shall enhance the protection and promotion of cultural heritage and natural resources, paying particular attention to environmental and wildlife protection. They shall respect the integrity and interests of local communities and maximise their involvement in the process of tourism development, in particular rural and community tourism and ecotourism. 4. The Parties shall develop initiatives that promote sustainable tourism and improve service standards. They shall promote training and exchanges of experiences and share information and statistics of mutual interest in the tourism sector. CHAPTER 3 SCIENCE, TECHNOLOGY DEVELOPMENT, RESEARCH AND INNOVATION ARTICLE 27 Science and technology development The Parties shall strengthen cooperation in the areas of science and technology for mutual benefit, with the aim of promoting social and economic development, tackling global societal challenges and improving regional competitiveness. ARTICLE 28 Research and innovation 1. The Parties agree to mobilise resources to foster research and innovation activities aimed at supporting inclusive economic growth and development, and the transition towards knowledge-based societies and economies. 2. The Parties shall encourage the development of research infrastructures and facilities. They shall foster basic and applied research, including in the areas of engineering and artificial intelligence, and encourage open data in pursuit of mutually beneficial scientific excellence. They shall promote research undertaken in African universities, institutes and research centres, paying special attention to capacity building and the transfer of technology and know-how. They shall enhance participation in global research, technology development and transfer, innovation and knowledge production. 3. The Parties shall promote and support innovative mobility and training schemes for students, academics and researchers, and build the capacity of higher education institutions to network effectively in research and innovation. They shall encourage dialogue, knowledge exchange and collaboration between the academic community, researchers and innovators, and the private sector, with a view to enhancing productivity and competitiveness and strengthening entrepreneurial ecosystems. ARTICLE 29 Space and geospatial technology 1. The Parties shall harness the potential benefits of space science, technology, innovation and applications on matters of common interest in the area of civil space activities, such as space research, global navigation satellite systems applications and services, the development of satellite augmentation systems, earth observation and earth science, particularly the use of early warning and surveillance. They shall cooperate to develop a responsible and sustainable space market and industry that promotes and responds to their respective needs. 2. The Parties shall cooperate to conduct activities that exploit space technologies and applications for sustainable development and for the improvement of people's welfare and that address Africa's socio-economic opportunities and challenges taking into consideration the African Space Policy and Strategy. They shall improve access to space-derived data, information, services and products. TITLE II HUMAN AND SOCIAL DEVELOPMENT ARTICLE 30 The Parties shall work towards eradicating poverty in all its forms by 2030, combating inequality, achieving gender equality, and creating the conditions to enable everyone to enjoy a life of dignity, participate in democratic life and make an active contribution to sustainable economic growth. They shall foster social protection, with a view to eradicating poverty and fighting inequalities, and as a means of creating a self-strengthening cycle towards inclusive, equitable and sustainable development. They shall invest in human capital as an integral part of human and social development, and a way to increase the employability of young people for enhanced productivity and entrepreneurship. CHAPTER 1 HUMAN DEVELOPMENT ARTICLE 31 Education 1. The Parties shall aim to achieve universal, inclusive and equitable access to quality education at all levels, from pre-school to higher education, including improved enrolment and retention rates. They shall enhance the quality of formal education and non-formal learning, cooperate in curriculum development and improve infrastructure and equipment in education centres. They shall pay particular attention to the specific needs of women and girls, as well as to the most vulnerable and marginalised groups, including persons with disabilities, and those in situations of emergency and fragility. 2. The Parties shall promote the expanded delivery and application of science, technology, engineering and mathematics (STEM) and arts, for all. They shall promote the use of accessible and affordable digital technologies and the development of digital skills and literacy for all. 3. The Parties shall endeavour to boost enrolment and quality in tertiary education, technical and vocational training, and work-based and adult learning, to build a critical mass of skilled innovation workers and highly educated people and to respond effectively to specific economic needs. 4. The Parties shall work together to encourage the recognition and transparency of qualifications, and improved quality assurance and relevance. They shall increase support for specific initiatives to facilitate the mobility of students, staff, academics and researchers between Africa and the EU. They shall foster partnerships between institutions and promote the development and transfer of knowledge. ARTICLE 32 Health 1. The Parties shall aim at achieving universal health coverage and equitable access to quality essential healthcare services, including through strengthened national health systems and functioning modern healthcare facilities. 2. The Parties shall cooperate to eliminate preventable maternal, child and neo-natal mortality and morbidity. They shall aim to deliver universal access to sexual and reproductive health services. They shall cooperate to address the growing incidence and burden of non communicable diseases. 3. The Parties shall cooperate to tackle communicable and vector-borne diseases, including neglected tropical diseases. They shall cooperate to address pandemics such as HIV/AIDS, tuberculosis and malaria, and to reduce substantially the rate of resultant deaths. They shall support access to safe and affordable essential medicines, vaccines and diagnostics, including universal access to anti-retroviral treatment for people with HIV/AIDS. 4. The Parties shall strengthen capacity for emergency preparedness and response to detect, prevent and respond to disease outbreaks and other health threats, such as antimicrobial resistance, taking a "one health" approach. They agree to scale up support for national and regional health prevention, surveillance and monitoring systems. 5. The Parties shall cooperate in the promotion of local knowledge and regulation of traditional medicine in public health activities. ARTICLE 33 Water, sanitation and housing 1. The Parties shall work towards ensuring that everyone has access to modern and liveable habitats with quality basic services. 2. The Parties shall promote access to affordable and decent housing for all in sustainable human settlements, taking account of effective territorial planning and land tenure, and of use and management systems when enacting housing policies. They shall work towards reducing the proportion of people living in slums and shall cooperate to upgrade slums and informal settlements. 3. The Parties shall foster universal access to sufficient, safe, physically accessible and affordable water for personal and domestic use, including through sustainable and integrated water resources and systems management, and more efficient water use and recycling. 4. The Parties shall boost physical, affordable and acceptable access to sanitation for all, in all spheres of life, that is safe, hygienic, secure, and socially and culturally acceptable, and that provides privacy and ensures dignity. 5. The Parties shall increase access to sustainable energy services for all and support efficiency in households' energy usage. ARTICLE 34 Food security and improved nutrition 1. The Parties shall enhance access to safe and nutritious food with a view to achieving the zero hunger target and eradicating famines and other types of food crises. They shall support the establishment of adequate systems of food supply and storage. 2. The Parties shall fight all forms of malnutrition, including through improved food production and distribution, and better sanitation and environmental conditions. They shall support sustainable agricultural production and productivity, including at the level of small-scale fisheries to unleash their full potential as critical sources for food and nutrition security, by inter alia improved access to finance for small producers and developed irrigation, storage and transport infrastructure to facilitate market access and ensure food product safety and quality. 3. The Parties shall build resilience of the most vulnerable populations to food-related shocks through strengthened social safety nets. They shall enhance coordination between development and humanitarian action, so as to better anticipate, prevent and prepare for famines and other types of food crisis, and ensure timely action to make food locally available. CHAPTER 2 INEQUALITY AND SOCIAL COHESION ARTICLE 35 Inequality and social protection 1. The Parties shall promote the development and implementation of policies and systems of social protection and security, in order to eradicate poverty, fight inequalities and enhance social cohesion. 2. The Parties shall support the transformative role of social protection policies and systems, which foster equity, promote social inclusion and dialogue with social partners, and strengthen inclusive, equitable and sustainable economic growth. They shall aim at building progressively universal, nationally owned social protection systems, including through the adoption of minimum social protection floors, with particular attention to persons in vulnerable situations. 3. The Parties shall cooperate in support of attaining and sustaining income growth of the bottom 40 % of the population at a rate higher than the national average. 4. The Parties shall endeavour to ensure that all persons working in the formal sector are provided with social security. They shall also endeavour to boost the number of people in the informal sector and rural economy that have access to social security, with the goal of progressively reaching universality. 5. The Parties shall develop initiatives to support the transition from the informal to the formal economy, including access to credit and micro-finance, and strengthened social protection measures. 6. The Parties shall promote and facilitate dialogue between employers' and workers' organisations in the formal and informal economy, and civil society organisations, including through capacity building. ARTICLE 36 Decent work 1. The Parties shall support the development and implementation of macroeconomic, employment and social policies that focus on the creation of full and productive employment and decent work for all, particularly for youth and women as well as for vulnerable persons and groups. 2. The Parties shall develop and maintain inclusive and well-functioning labour markets and shall adopt measures that address the informal economy and prevent unfair labour practices. 3. The Parties shall support measures that ensure equal employment opportunities and equal remuneration for work of equal value and guarantee adequate paid parental leave in both the public and private sectors. They shall adopt prevention and protection measures against all forms of discrimination in the workplace, ensure respect for fundamental rights at work and enhance healthy and safe conditions for workers. 4. The Parties shall work towards the elimination of child labour, prioritising the worst forms of it. ARTICLE 37 Persons with disabilities 1. The Parties shall promote, protect and ensure the full and equal enjoyment of all human rights by all persons with disabilities, in view of the effective implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities. 2. The Parties shall take measures to ensure the full inclusion in society of persons with disabilities and their participation in all spheres of public and private life, including in democratic and political affairs and decision-making processes. They shall prevent, combat and eliminate any harmful practices and all forms of exploitation, violence and abuse or discrimination against persons with disabilities and shall protect relatives, caregivers or intermediaries from discrimination on the basis of their association with persons with disabilities. 3. The Parties shall promote equal and barrier-free access to social services, transportation and other physical infrastructure as well as to recreational and cultural activities for persons with disabilities, and shall support alternative methods of communication, where appropriate, to enable their full inclusion in society. 4. The Parties shall promote equal access to labour markets, prohibiting any discrimination on the basis of disability with regard to all forms and conditions of employment. They shall support the employment of persons with disabilities in the public and private sectors through targeted policies and incentive measures, including for self-employment and entrepreneurship. ARTICLE 38 Culture, sport and people-to-people contacts 1. The Parties shall support culture as an engine for sustainable and economic development. They shall create an enabling environment for cultural innovation, diversity and development, as well as for the creation, protection, production and distribution of cultural works. They shall encourage the use of new information and communication technologies to promote their culture. 2. The Parties shall enhance the protection and promotion of tangible and intangible cultural heritage, and the diversity of cultural expression, with a view to enhancing mutual understanding and fostering balanced cultural exchanges. 3. The Parties shall endeavour to promote the mobility of culture professionals and the circulation of works of art, and to carry out joint initiatives in various cultural and creative sectors. They shall encourage intercultural exchanges and dialogue among youth organisations and civil society from Africa and the EU. 4. The Parties shall support the development of creative industries. They shall work towards putting in place support measures with a view to stimulating artistic creation and facilitating exchange of artistic expression. 5. The Parties shall promote sport as a driver for sustainable development, social inclusion, non-discrimination and the advancement of human rights. They shall endeavour to develop adequate facilities and to encourage people's participation in sporting and other physical education activities. They shall also support sport as a means for intercultural dialogue and cooperation between nations, prevention of conflict and violence, and post-conflict reconciliation. CHAPTER 3 POPULATION AND DEVELOPMENT ARTICLE 39 Demography 1. The Parties acknowledge the need to manage the opportunities and challenges of demographic change in order to better meet the aspirations and hopes of future generations in Africa and the EU. 2. The Parties shall ensure the systematic collection, analysis, storage and dissemination of statistics and data on all the population in accordance with ethical, confidentiality and privacy standards and shall take data and trends into account in their development plans. 3. The Parties shall empower and invest in youth and women, acknowledging their critical role in demographic processes. They shall promote the human rights of women and youth and shall provide them with the education and skills they need. They shall mobilise investment and unlock economic opportunities, so as to harness the potential of large youth populations. ARTICLE 40 Gender equality and empowerment of women 1. The Parties shall strengthen cooperation aimed at improving and expanding equal participation and opportunities for all, in all sectors of political, economic, social and cultural life. They shall ensure that the gender perspective is systematically mainstreamed across all policies and programmes. 2. The Parties shall cooperate to promote the human and social development of women and girls. They shall endeavour to remove all barriers in health and education in order to eliminate gender disparities. They shall work towards universal and equal access to formal education and vocational training in order to reach the full potential of women and girls and help realise their aspirations. They shall ensure that learning materials and teaching methods are gender responsive and shall encourage women and girls to undertake studies in the STEM disciplines. 3. The Parties shall facilitate equal access by women to economic opportunities, employment, credit and financial services, and control over and use of land and other productive assets. They shall support women entrepreneurs, eliminate the gender pay gap and remove discriminatory regulations and practices. They shall take effective measures to identify and take action against acts of sexism and to address root causes of gender discrimination such as negative social norms and gender stereotypes, including in mass media. 4. The Parties shall strengthen the voices of women and girls and their participation in political life through measures to achieve gender parity in electoral, policy and governance processes and in senior government positions, including constitutional bodies and state-owned businesses, and shall promote their active role in peacebuilding and reconciliation efforts. 5. The Parties shall enact and enforce legislation that protects women and girls from all forms of violence, including sexual and gender-based violence, sexual exploitation and abuse, and trafficking. 6. The Parties shall commit to the full and effective implementation of the Beijing Declaration and Platform for Action and the Programme of Action of the International Conference on Population and Development and the outcomes of their review conferences. They shall further stress the need for universal access to quality and affordable comprehensive sexual and reproductive health information and education, taking into consideration the UNESCO international technical guidance on sexuality education, as well as the need for the delivery of relevant health care services. They shall promote and encourage the ratification and the effective implementation of the Protocol to the African Charter on Human and Peoples' Rights on the Rights of Women in Africa, done at Banjul, 26 June 1981 (the "Maputo Protocol"), and support the effective implementation of the Maputo Plan of Action 2016-2030, as appropriate. ARTICLE 41 Youth 1. The Parties shall support youth entrepreneurship and shall undertake to secure decent employment for young people, including by supporting them in acquiring labour market relevant skills through education, vocational and technical training, and enhanced access to digital technologies, and to facilitate access to land and credit. They shall establish youth friendly employment services to connect young people to employment opportunities. 2. The Parties shall cooperate to empower young people and shall work to open space for their active inclusion in decision-making processes and their participation in democratic and political life as well as in peacebuilding and reconciliation efforts. They shall promote policies and programmes for marginalised youth, including youth advocacy programmes, to offer them the opportunity and motivation to reintegrate into society. 3. The Parties shall support initiatives aimed at ensuring access to quality basic services for all children, preventing the recruitment and use of children in conflict situations and ending all forms of violence and harmful practices against children, including child, early, and forced marriage, child labour, child abuse and corporal punishment, with a special focus on children in situations of vulnerability. ARTICLE 42 Sustainable urbanisation and rural development 1. The Parties shall boost the potential of cities as hubs for sustainable and inclusive growth and for innovation. 2. The Parties shall promote sustainable land-use planning and equitable management of land markets, paying particular attention to transparent and regulated land acquisitions and property rights. They shall also promote sustainable urban mobility and smart, safe cities that make use of opportunities from digitalisation and technologies. They shall integrate sustainable energy production and energy efficiency solutions, encourage productive use of energy, improve the management of waste and address all forms of pollution. They shall enhance urban mobility solutions and ensure that the provision of services and infrastructure is designed to be climate- and environment friendly and that resources are used efficiently. They shall build cities' resilience to shocks and harness opportunities for a low-emission and climate-resilient economy. 3. The Parties shall promote a balanced territorial development of rural economies and communities, with a special focus on employment and income generation. They shall accelerate rural diversification through adding value to local products and exploiting natural and cultural resources. They shall promote inclusive, balanced and integrated territorial and urban policies, multi-level governmental coordination actively engaging local authorities and communities, and forging stronger links between rural and urban areas. TITLE III ENVIRONMENT, NATURAL RESOURCES MANAGEMENT AND CLIMATE CHANGE ARTICLE 43 The Parties shall take ambitious action to mitigate and adapt to climate change, protect and improve the quality of the environment, and manage natural resources sustainably, with a view to stopping and reversing climate change and environmental degradation, and attaining sustainable development. They shall adopt specific measures to reduce and prevent loss of biodiversity, maintain and restore ecosystems, protect and fight illegal trade in wildlife, promote the sustainable management of water, land and other natural resources, strengthen ocean governance, combat all forms of pollution, promote sound waste management, and build resilience to natural disasters. They shall work together to prevent climate change impacts and environmental degradation from continuing to act as threat multipliers with serious implications for peace and security. They shall accelerate the transition to greener pathways for development in key economic sectors, promote circular economies and resource efficiency, and support clean and sustainable energy and low-carbon technologies, ensuring that economic growth goes hand in hand with the transition to low emissions and environmental sustainability. They shall endeavour to build effective alliances in international settings, with a view to driving global action forward. They shall build capacity to implement multilateral environmental agreements to which they are party and shall mainstream environmental sustainability, climate change objectives and the pursuit of environmentally sustainable growth in national and local policies, plans and investments. They shall promote the constructive engagement of local authorities, civil society and the private sector, and respect for the rights of all, including indigenous peoples as set out in the UN Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP) and local communities. CHAPTER 1 ENVIRONMENTAL SUSTAINABILITY AND NATURAL RESOURCES MANAGEMENT ARTICLE 44 Biodiversity and ecosystems 1. The Parties shall cooperate to ensure that biodiversity and ecosystems are preserved, protected and restored, so that the significant economic, social and cultural services they provide continue to support human well-being and economic growth. They shall develop and implement national biodiversity strategies and action plans in line with the Convention on Biological Diversity and its Protocols. 2. The Parties shall enact legislation and adopt integrated strategies for the incorporation of biodiversity considerations in all relevant sectors. They shall support innovative options, such as nature-based solutions or agro-ecology, as well as valuing ecosystems services, in maximising mainstreaming of biodiversity. 3. The Parties shall take an inclusive approach to address key drivers of habitat loss such as land use change, the expansion of subsistence agriculture, and the development of commercial agriculture, urban areas and energy infrastructures. They shall take measures to control forest exploitation, land clearing for cultivation, fires, grazing by animals and invasive species. They shall protect, conserve and promote the sustainable use and rehabilitation of forests, woodlands, rangelands, wetlands and other areas with vegetation cover. They shall maintain and enhance species and the genetic diversity of plants and animals whether terrestrial, fresh-water or marine. 4. The Parties shall step up their efforts to establish, effectively manage and improve the governance of protected areas for biodiversity conservation. 5. The Parties shall strengthen the involvement of local communities and indigenous peoples, as set out in the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP), in the conservation of ecosystems, including through the promotion of environment-friendly and sustainable tourism and the creation of jobs and other economic opportunities. ARTICLE 45 Circular economy 1. The Parties shall prevent or minimise the generation of waste at source. They shall improve product reusability, recyclability and resource efficiency in order to adapt production and consumption to the achievement of a circular economy, including through adequate waste collection and sorting services and environmentally sound recycling initiatives and facilities. They undertake to adopt policies on the circular economy in order to protect the environment and human health, make products more energy- and resource efficient, broaden consumer choice and improve waste management. 2. The Parties shall establish the necessary domestic regulatory frameworks and enforcement mechanisms for the environmentally sound management of chemicals and waste and for the implementation of relevant multilateral agreements. They shall take the necessary measures to combat dumping and illegal trade in hazardous waste, including radioactive materials, chemical and organic waste, in conformity with the provisions of the Basel Convention on the Control of Transboundary Movements of Hazardous Waste and their Disposal, done at Basel on 22 March 1989, and taking into consideration the provisions of the Bamako Convention on the Ban of the Import into Africa and the Control of Transboundary Movement and Management of Hazardous Wastes within Africa, done at Bamako on 30 January 1991. They shall prevent or minimise hazardous substances in material cycles and manage chemicals in products throughout their lifecycle. They shall support informed decision-making on appropriate measures to protect the environment and human health, including against pollution resulting from inappropriately managed waste, and to remediate associated environmental damage. 3. The Parties shall effectively address all forms of pollution. They shall take measures aimed at the detection, prevention and reporting of pollution. They shall increase efforts to prevent plastic pollution and to remove plastics and micro-plastics from the environment. They shall explore opportunities for strengthened cooperation on combating air pollution. They shall raise awareness of the public health and environmental risks of pollution and the multiple benefits of improved air quality, including through public outreach campaigns. ARTICLE 46 Ocean governance 1. The Parties shall strengthen ocean governance in accordance with the UN Convention on the Law of the Sea (UNCLOS) to ensure safe, secure, clean and sustainably managed oceans, reducing the pressures on oceans and seas and promoting the sustainable development of the blue economy and strengthening ocean knowledge. 2. The Parties shall ensure the conservation and sustainable management and use of living marine resources at bilateral, regional and multilateral levels, particularly in the context of sustainable fisheries partnership agreements and regional fisheries management organisations. 3. The Parties shall maintain or adopt initiatives to combat illegal, unreported and unregulated (IUU) fishing, including, where appropriate, the implementation of policies and measures to exclude IUU products from trade flows. They shall promote and effectively implement and enforce monitoring, control and surveillance measures, such as observer schemes, vessel-monitoring systems, fishing licences and authorisations, catch recording and reporting, transhipment control, inspections and port state control as well as associated measures to ensure compliance, including sanctions according to domestic regulations, aimed at the conservation of fish stocks and the prevention of overfishing. 4. The Parties agree to take the necessary steps to prohibit certain forms of fisheries subsidies which contribute to overcapacity and overfishing, to eliminate subsidies that contribute to IUU fishing and to refrain from introducing such new subsidies, recognising that appropriate and effective special and differential treatment for African developing and least developed countries should be an integral part of the WTO fisheries subsidies negotiation. 5. The Parties shall reduce the pressures on the oceans by protecting, preserving and restoring coastal and marine ecosystems, valorising marine and coastal natural capital and fighting marine pollution, including oil spills, the destruction of the seabed, noise pollution and marine litter, including plastics and micro-plastics from land- and sea based sources. They shall support and strive for the regulation of greenhouse gas (GHG) emission reductions from ships and shall actively support the urgent implementation of the initial International Maritime Organization strategy on reduction of GHG emissions from ships. They shall scale up ocean and coastal clean-up operations, paying particular attention to accumulation zones in ocean gyres. 6. The Parties shall take actions related to oceans that contribute to climate change mitigation and adaptation. 7. The Parties shall develop measures related to the conservation and sustainable use of marine biodiversity on the basis of the best available scientific information. 8. The Parties recognise the general concerns raised about the impact of seabed mining on the marine environment and its biodiversity. They shall use the best available science, apply the precautionary principle and ecosystem approach, promote research and share best practices in fields of mutual interest related to seabed mineral resources, in order to ensure sound environmental management of activities for the protection and preservation of the marine environment and its biodiversity. ARTICLE 47 Land management and land degradation 1. The Parties shall cooperate to prevent land degradation and to develop long-term integrated strategies for the conservation and sustainable management of land. 2. The Parties shall promote integrated approaches and adopt measures for the conservation and improvement of soil. They shall combat soil erosion and degradation, and the deterioration of its physical, chemical and biological properties. They shall address pollution caused specifically by agricultural activities, including aquaculture and animal husbandry. They shall ensure sustainable and equitable land rights and tenure and sustainable land, water and forest resource management, and shall create sustainable economic opportunities for people living in rural areas. They shall ensure that non-agricultural forms of land use, including but not limited to public works, mining and the disposal of waste, do not result in erosion, pollution or any other form of land degradation. 3. The Parties shall take measures for effective land-use planning and infrastructure that strengthen resilience in hazard-prone countries, while enhancing disaster response capabilities. They shall plan and implement mitigation and rehabilitation measures based on best practices, best scientific knowledge and local knowledge and experience in areas affected by land degradation. ARTICLE 48 Forests 1. The Parties shall promote sustainable forest management and use of forest resources. They shall halt deforestation and forest degradation, and combat illegal logging and associated trade. 2. The Parties shall support forest landscape restoration initiatives to reverse deforestation, establish forest reserves, restore degraded forest landscapes, carry out afforestation programmes where necessary and limit forest grazing to seasons and intensities that will allow forest regeneration. 3. The Parties shall promote sustainable value chains of agriculture and forest commodities, prioritising the creation of jobs and other economic opportunities in the conservation of ecosystems. 4. The Parties shall support the implementation of the EU Forest Law Enforcement, Governance and Trade (FLEGT) Action Plan, including by concluding and implementing voluntary partnership agreements. They shall strengthen coherence and positive interactions at country level between the FLEGT Action Plan and the Warsaw Framework for Reducing Emissions from Deforestation and Forest Degradation (REDD+). 5. The Parties shall strengthen the involvement of local authorities and communities in forest protection. They shall raise public awareness of deforestation at all levels and encourage the consumption of resource- and energy-efficient products from sustainably managed forests. They shall promote and support the use of alternative and sustainable cooking fuel for local populations. ARTICLE 49 Wildlife 1. The Parties shall support in situ conservation of Africa's key landscapes for biodiversity conservation, particularly trans-border protected areas that are habitats for key wildlife species, and enable adequate connectivity to allow for wildlife migration and species range adaptation to climate change. They shall also strengthen agencies responsible for protected areas and promote the involvement of rural communities in the sustainable management of wildlife and woodlands. 2. The Parties shall combat wildlife trafficking by supporting the formulation and enforcement of policies and laws to make it a serious crime, strengthening anti-poaching measures and law enforcement monitoring, and promoting international coordination in the context of the International Consortium to Combat Wildlife Crime (ICCWC), including the Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora (CITES), done at Washington on 3 March 1973, and other relevant international frameworks. They shall raise public awareness, educating and influencing consumers, destroy stockpiles and promote high profile diplomacy and advocacy. 3. The Parties shall support efforts to promote sustainable consumption of bush-meat, while developing affordable alternative sources of protein and developing sustainable livelihoods. ARTICLE 50 Water and freshwater management 1. The Parties shall manage their water resources in a sustainable manner, with a view to maintaining high levels in terms of quantity and quality. They shall promote integrated water resources management and implement policies for the planning, conservation, management, use and development of underground and surface water, and for the harvesting and use of rainwater. They shall protect and restore water sources and ecosystems, prevent water pollution, collect and treat wastewater, and enable environmentally sound urban development. They shall optimise the contribution of the water sector in order to mitigate and adapt to climate change. 2. The Parties shall promote cooperation for transboundary water resource management, with a view to achieving freshwater sustainability, preventing land degradation and desertification, building resilience to water-related hazards, for example floods, droughts and pollution, including through water collection and storage systems, and preventing the risks of conflicts. 3. The Parties shall support sustainable water management and good water governance at all levels. They shall strengthen dialogue and encourage partnerships between public authorities, the private sector and civil society. 4. The Parties shall promote the sustainable exploitation and management of freshwater fisheries with a view to maintaining healthy fish stocks and minimising any negative impacts on the natural environment. They shall combat IUU fishing that is in violation of domestic laws. They shall strengthen capacities, promote regional cooperation, and adopt measures to improve the management and governance of freshwater fisheries at national and regional levels. They shall mainstream climate change mitigation and adaptation in freshwater fisheries and aquaculture, promote the restoration and conservation of aquatic ecosystems and their biodiversity, and combat all forms of pollution affecting lakes and rivers. CHAPTER 2 CLIMATE CHANGE AND NATURAL DISASTERS ARTICLE 51 Climate action 1. The Parties shall pursue the objectives and be guided by the principles of the UN Framework Convention on Climate Change. They shall enact comprehensive and inclusive domestic climate policies and programmes to accelerate the implementation of the Paris Agreement. 2. The Parties shall formulate, communicate and maintain successive and ambitious nationally determined contributions (NDCs), develop and implement ambitious national adaptation plans, as appropriate, develop long-term visions towards low emissions and climate-resilient development, and invest in climate change mitigation and adaptation capacities. They shall develop monitoring, reporting and verification as well as evaluation systems to track progress on climate action. 3. The Parties shall design long-term strategies to reduce emissions arising from the transport sector (road, aviation and maritime). They shall promote smart urban mobility and foster the implementation of policy approaches and positive incentives for reducing emissions from unsustainable land management, deforestation and forest degradation. They shall engage in promoting renewable energy and energy efficiency and encourage countries to engage in energy transition. They shall phase out inefficient fossil fuel subsidies that encourage wasteful consumption and minimise the possible adverse impacts on their development, in a manner that protects the poor and the affected communities. They shall strengthen international cooperation to conserve and enhance, as appropriate, GHG sinks and reservoirs. 4. The Parties shall promote an ambitious phase-down of hydrofluorocarbons under the Montreal Protocol on Substances that Deplete the Ozone Layer, done at Montreal on 16 September 1987, by cooperating to support the ratification of the Kigali Amendment thereto and shall work towards ensuring its swift implementation to achieve an ambitious global phase-down of the production and consumption of hydrofluorocarbons. 5. The Parties shall recognise and act on the threat that climate change and environmental degradation pose to peace and security, particularly in situations of fragility and in the most vulnerable countries. They shall take measures for and work together in strengthening adaptation and resilience measures to ensure conflict prevention through early-warning systems, taking into account the security challenges linked to adverse effects of climate change and environmental risk factors, and strengthen the link between early warning and early action across policy areas, including through risk and impact assessments. 6. The Parties shall aim at averting, minimising and addressing loss and damage associated with the adverse effects of climate change, including extreme weather events and slow onset events, in their domestic and international efforts, and, in that context, shall recognise the important role of sustainable development in reducing the risk of loss and damage. 7. The Parties shall take action to align financial flows with a pathway towards low GHG emissions and climate-resilient development. 8. The Parties shall aim at enhancing knowledge and capacity on policy options and instruments and best practices to improve resource efficiency along the entire life-cycle of natural resources and products. They shall work together towards strengthening scientific and technical, human and institutional capacity for climate action and environmental management and monitoring at all relevant levels, with particular attention to the most vulnerable countries. They shall promote the use of space technologies and information systems. 9. The Parties shall strengthen coordination across all levels of governance to encourage and enable local authorities to make and implement ambitious climate and energy commitments. They shall promote synergies between public administration, civil society organisations and private businesses and foster participation of the private sector towards a low GHG emission and climate-resilient economy, including through joint research. They shall promote existing initiatives such as the Global Covenant of Mayors for Climate and Energy and shall support the implementation of their action plans. ARTICLE 52 Drought and desertification 1. The Parties shall combat desertification through improvement in land governance, the fight against land degradation and the sustainable management of land and water. They shall accelerate progress towards the implementation of the national action plans and the land degradation neutrality targets of the UN Convention to Combat Desertification , done at Paris on 17 June 1994, as well as other relevant international and regional initiatives, including the Great Green Wall initiative. 2. The Parties shall cooperate to prepare for and respond to emergencies caused by drought and shall work to increase resilience to environmental degradation, desertification, related health threats and humanitarian crises by addressing factors that cause vulnerability. ARTICLE 53 Resilience to natural disasters 1. The Parties shall cooperate to build the resilience of people, societies and infrastructure to natural disasters, taking into account the impact of climate change. They shall promote the exchange of information and good practices on the implementation and monitoring of the Sendai Framework for Disaster Risk Reduction 2015-2030 through national and local integrated strategies. 2. The Parties shall promote disaster risk management, including the comprehensive assessment of risks, the implementation of risk reduction plans at all levels, strengthening the link between disaster risk reduction and climate change adaptation, and the collection and use of disaster statistics and loss data. They shall promote the development of a culture of risk prevention and financial protection, including through appropriate and innovative tools such as risk transfer mechanisms. 3. The Parties shall prepare for and respond to emergencies caused by extreme weather events and natural disasters such as floods and rising sea levels, coastal erosion and silting. They shall cooperate to assess and alleviate the impact of extreme weather events and natural disasters. 4. The Parties shall strengthen capacity for regional disaster and emergency response, including civil protection mechanisms, and the capacity of local communities and institutions, focusing on the most vulnerable and marginalised households and groups. 5. The Parties shall support the use of space technologies and information systems to improve prevention, preparedness, response and recovery measures. TITLE IV PEACE AND SECURITY ARTICLE 54 The Parties shall foster cooperation and coordination at regional, inter-regional, continental and global levels in the promotion and maintenance of peace and security in Africa and Europe. They shall buttress joint efforts and mechanisms to secure peace, prevent and combat terrorism and violent extremism, address all forms of organised crime and security threats, and enhance maritime security, taking account of the complexity of all those challenges and the need to address their root causes. They shall cooperate to ensure sustainable financing for all peace and security activities. ARTICLE 55 Regional and multilateral cooperation 1. The Parties shall strengthen dialogue and institutional cooperation to address peace and security challenges. They shall strengthen support for a more efficient operationalisation of APSA, as envisioned in Agenda 2063. They shall encourage synergies between APSA and AGA in line with the AU's reform agenda. 2. The Parties shall support efforts of the AU and the RECs and regional mechanisms and other regional security cooperation arrangements in achieving peaceful, inclusive and resilient societies. They shall strengthen cooperation between the AU, the EU and the UN, and multilateral cooperation with other relevant international and organisations and third countries, as appropriate. 3. The Parties shall promote local ownership, inclusiveness, resilience and sustainability of all actions, engaging with national and local authorities, communities and civil society. ARTICLE 56 Conflicts and crises 1. The Parties shall work towards ensuring the peaceful resolution of all inter- and intra-state conflicts in Africa. They shall implement an integrated approach to conflicts and crises compliant with international human rights law and international humanitarian law, deepening their strategic cooperation and enhancing joint action in all phases of the conflict cycle, from prevention and early-warning to lasting peacebuilding, through mediation, crisis management, stabilisation, as well as security sector reform. 2. The Parties shall support initiatives and mechanisms to prevent conflicts and avoid endangering peace and security. They shall take coordinated action to address the root causes of conflicts and crises, tackle the risks of emerging and escalating violent conflicts, and reinforce support for diplomatic initiatives, mediation efforts and multi party dialogue to resolve disputes and conflicts by peaceful means. To that end, they shall support the full operationalisation of the Continental Early Warning System. 3. The Parties shall cooperate in the areas of crisis management and peaceful conflict resolution, including through cooperation between African-led peace support operations, EU crisis management operations and UN peacekeeping operations, where such operations are deployed in the same zone. 4. The Parties shall cooperate in relation to post-conflict stabilisation, consolidate and support the implementation of crisis settlement processes, accompany constitutional and electoral processes, and promote transitional justice, reconciliation processes and reintegration measures for victims of armed conflicts and wars. They shall support the rehabilitation and reconstruction of areas devastated by war. 5. The Parties shall promote the Women, Peace and Security (WPS) and the Youth, Peace and Security (YPS) agendas and shall strengthen the active role of women and youth in peace and security, from early warning, mediation, resolution of conflicts, peacebuilding and peacekeeping, in line with the relevant UN Security Council Resolutions (UNSCRs), notably UNSCRs 1325 (2000) and 2250 (2015), as well as AU and EU policies and decisions. ARTICLE 57 Terrorism, violent extremism and radicalisation 1. The Parties shall prevent and combat terrorism in all its forms, addressing those factors that may create an environment conducive to violent extremism and radicalisation, including through fostered religious tolerance and inter-religious dialogue, and responding to the challenges posed by the links between terrorism and transnational organised crime, in full respect of the rule of law and international law, including human rights law, refugee law and international humanitarian law. 2. The Parties shall enhance cooperation to enable individuals and communities to prevent and increase resilience against acts of terrorism, violent extremism and radicalisation. They shall endeavour to engage with all relevant stakeholders, including youth, religious leaders and civil society, to promote mutual understanding, diversity and inter-faith dialogue, to identify tailor made interventions, and to counter online and offline recruitment, radicalisation and incitement to commit terrorist acts. They shall cooperate on enhanced support for the victims of terrorism. 3. The Parties shall cooperate towards the implementation of all relevant resolutions of the UN Security Council, including UNSCRs 2396 (2017) and 2462 (2019), and the UN General Assembly, and of international conventions and instruments, including the UN Global Counter-Terrorism Strategy and the UN Plan of Action to Prevent Violent Extremism. 4. The Parties shall intensify efforts in exchanging information and expertise on terrorist groups and their support networks, fully respecting the rule of law and international human rights law. They shall support initiatives for law enforcement cooperation and strengthen capacity to fight terrorism in a human rights compliant manner, including through training and professionalisation of security forces. They shall cooperate to suppress the financing of terrorism by identifying, detecting, confiscating and freezing or seizing any funds and any other assets used or allocated for the purpose of committing a terrorist act. 5. The Parties shall prevent perpetrators of terrorist acts, violent extremism and radicalisation from acquiring weapons of mass destruction. ARTICLE 58 Organised crime 1. The Parties shall tackle all forms of organised crime, in particular, trafficking in persons, small arms and light weapons, illicit drugs, hazardous materials, cultural goods and wildlife, as well as environmental crime, through enhanced border control management, information and data gathering and sharing, and the exchange of expertise and technical assistance. They shall adopt legislative and other measures in compliance with the UN Convention against Transnational Organized Crime and its supplementing Protocols. 2. The Parties shall appropriately address trafficking in persons, in line with the standards of the UN Convention against Transnational Organized Crime and its Protocol to Prevent, Suppress and Punish Trafficking in Persons, Especially Women and Children. They shall prevent trafficking in persons by strengthening law enforcement and judicial cooperation to counter impunity for all perpetrators involved in the trafficking chain, and by discouraging the demand behind all forms of exploitation. They shall ensure appropriate protection of victims, taking into account the gender specificity of the crime, with women and girls disproportionately targeted and mainly for sexual exploitation. 3. The Parties shall adopt legislative and other measures to prevent and combat migrant smuggling by strengthening law enforcement and judicial cooperation to investigate and prosecute the smuggling of migrants and related crimes in compliance with the UN Convention against Transnational Organized Crime and its supplementing Protocols, including the Protocol against the Smuggling of Migrants by Land, Sea and Air. 4. The Parties shall strengthen cooperation with a view to preventing and combating the use of their financial institutions and designated non-financial businesses and professions to finance terrorism and launder the proceeds of criminal activities, including corruption. They shall exchange information and enforce the proper measures to fight against money laundering and terrorism financing to ensure the full and effective implementation of the Financial Action Task Force recommendations. They shall support the establishment of national asset recovery legislation and bodies, as well as the confiscation of criminal assets and their mobilisation for public benefit purposes extending criminal liability of crime perpetrators and facilitators and ensuring the disruption of illicit financial flows, depriving criminals from profits. 5. The Parties shall enact legislation and develop initiatives to tackle crime, including urban crime and violence. They shall promote firearms control with a view to preventing and reducing the negative effects of armed violence on society and people and creating a safe environment for sustainable development. They shall combat all forms of violence and shall support victims of violence. ARTICLE 59 Small arms and light weapons 1. The Parties shall promote the effective implementation of the Arms Trade Treaty and the UN Protocol against the Illicit Manufacturing of and Trafficking in Firearms, Their Parts and Components and Ammunition. They shall support the Action Plan for the Implementation of the African Union Strategy on the Control of Illicit Proliferation, Circulation and Trafficking of Small Arms and Light Weapons, and the UN Programme of Action to Prevent, Combat and Eradicate the Illicit Trade in Small Arms and Light Weapons in All Its Aspects. 2. The Parties shall cooperate against the illicit proliferation and trafficking of small arms and light weapons that sustains armed conflict and terrorism and fuels armed crime such as cattle rustling and poaching, including through improved stockpile management, destruction of surplus weapons and ammunition, marking, record-keeping and tracing, and export and import controls. ARTICLE 60 Cybersecurity and cybercrime 1. The Parties shall endeavour to develop and implement legislation and measures to uphold an open, free, secure, stable, accessible and peaceful information and communications technology environment. They shall work to promote the development and implementation, within the framework of the UN, of internationally accepted norms of responsible behaviour in cyberspace, in full compliance with international human rights obligations. 2. The Parties shall cooperate to prevent and combat cybercrime and the distribution of illegal content online. They shall exchange information on the education and training of cybercrime investigators, the investigation of cybercrime and digital forensic science, while ensuring a high level of data protection. They shall promote a culture of cybersecurity and shall cooperate to prevent and fight cybercrime, building on existing international norms and standards, including those of the Budapest Convention on Cybercrime and the AU Convention on Cyber Security and Personal Data Protection. ARTICLE 61 Illicit drugs 1. The Parties shall strengthen the balanced, integrated and evidence-based approach of their drugs policies. They shall endeavour to prevent and counter the cultivation, production and trafficking of illicit drugs and psychoactive substances, including by adopting more effective drug-related crime prevention and law enforcement measures, in conformity with applicable international human rights obligations. 2. The Parties shall intensify and accelerate efforts on the demand side, engage in prevention and education programmes, and take the necessary measures to address the health and social impacts of drugs. They shall foster dialogue with relevant stakeholders, including civil society, the scientific community and academia, in order to effectively address illicit drug use. ARTICLE 62 Maritime security 1. The Parties shall take initiatives at national, regional and continental levels that contribute to the advancement of maritime security, notably in the Red Sea, the Horn of Africa, the Indian Ocean and the Gulf of Guinea. They shall foster cooperation between the AU, the EU and the UN, and with regional and sub-regional organisations, and encourage complementarity of efforts. 2. The Parties shall cooperate to combat all kinds of transnational organised crime at sea, including trafficking in persons, small arms and light weapons, illicit drugs and wildlife, and the smuggling of migrants. They shall deter, prevent and repress acts of piracy and armed robbery at sea, including thefts of oil and gas, with a view to ensuring secure and open trade routes. 3. The Parties shall increase multilateral efforts to respond effectively to crimes committed on the high seas. They shall develop measures to enhance coastal states' and regional organisations' law enforcement capacity and ownership, and shall promote regional coordination and information exchange to tackle maritime threats and counter different forms of crime committed at sea. 4. The Parties shall develop and enhance inter-regional information sharing mechanisms and shall encourage maritime surveillance and domain awareness and cooperation between coast guards and navies of coastal states. 5. The Parties shall promote and respect the freedom of the high seas, the freedom of navigation and other principles, rights and obligations laid down in international law, while promoting the universal application of UNCLOS, as well as other relevant international legal instruments. ARTICLE 63 Law enforcement cooperation 1. The Parties shall strengthen dialogue and cooperation on law enforcement, including through strategic cooperation between AU bodies such as AFRIPOL and EU bodies such as EUROPOL, to facilitate the prevention, detection, investigation and prosecution of activities of transnational organised criminal and terrorist networks in the Africa region and the EU. 2. The Parties shall cooperate in the area of search and rescue and in other emergency situations, and shall encourage states to conclude bilateral agreements in that context. 3. The Parties shall enhance cooperation on integrated border management and improve information and data gathering and sharing. 4. The Parties agree to work to enhance police capacities, including through targeted police training programmes at strategic, operational and tactical levels, adapted to the realities of the African context. TITLE V HUMAN RIGHTS, DEMOCRACY AND GOVERNANCE ARTICLE 64 The Parties shall promote resilient, sustainable and inclusive societies rooted in accountable, effective and transparent institutions and decision-making processes at all levels, where human rights, fundamental freedoms, the rule of law and democratic principles are respected, promoted and fulfilled. They shall work to accelerate progress towards gender equality. They shall ensure an open and enabling space for individuals and civil society to voice their aspirations and concerns, express their opinions and make contributions to all political, economic, social and cultural matters, contributing to increasing confidence in public institutions. ARTICLE 65 Human rights 1. The Parties shall enact and implement legislation that contributes to the protection, promotion and fulfilment of human rights, whether they are civil, political, economic, social or cultural. They shall support the ratification, domestication and implementation of the African Charter on Human and Peoples' Rights, as well as the AGA instruments. 2. The Parties shall apply in full the principle of non-discrimination based on any ground including sex, ethnic or social origin, religion or belief, political or any other opinion, disability, age, or other status, while prioritising the adoption of comprehensive equality and anti-discrimination law. They shall take steps to achieve full enjoyment of all human rights by women and girls and their empowerment, including by encouraging the signing, ratification, where still needed, and implemention of the Maputo Protocol. They shall make every effort to promote and protect the rights of the child, including by encouraging the signing, ratification, where still needed, and implemention of the African Charter on the Rights and Welfare of the Child. They shall adopt measures to promote the full enjoyment of human rights by persons belonging to minorities, persons with disabilities and persons with albinism, as well as indigenous peoples as set out in the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP). 3. The Parties shall effectively fight against impunity, ensuring the rule of law and the independent, impartial and effective functioning of the justice system. They shall guarantee the right of victims and survivors to adequate, effective and prompt reparation. 4. The Parties shall support the African human rights system, notably the African Commission on Human and Peoples' Rights and the African Court on Human and Peoples' Rights, in guiding African states to comply with international human rights law obligations. They shall observe and preserve the integrity and independence of those bodies and shall ensure that all African states respect the judgements of the African Court on Human and Peoples' Rights. 5. The Parties shall strengthen the capacity of civil society and protect human rights defenders acting at national, regional and continental level. They shall cooperate to raise awareness on human rights, including through cooperation with national human rights institutions, education systems and the media. ARTICLE 66 Gender equality 1. The Parties shall ensure equality before the law and equal access to justice, protection and benefit of the law for all. They shall take measures aimed at ensuring, improving and expanding equal participation and opportunities in all spheres of political, economic, social and cultural life. They shall ensure that the gender perspective is systematically mainstreamed across all policies and programmes. 2. The Parties shall cooperate to prevent and eliminate all forms of sexual and gender-based violence, discrimination and harassment, as well as domestic violence, and shall combat trafficking in persons. They shall undertake all necessary measures to mobilise a concerted drive to end child, early and forced marriage, female genital mutilation and cutting and other harmful practices that discriminate against women and girls. They shall provide support to victims and survivors of all forms of violence. The Parties commit to the full, effective and non-discriminatory implementation of the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women, done at New York on 18 December 1979, as well as its Optional Protocol. 3. The Parties shall ensure that women's and girls' social rights are respected and promoted, notably by removing all barriers in the area of quality education and health and eliminating gender disparities. They shall reinforce the economic rights of women and girls. 4. The Parties shall ensure that the legislation in place recognises women's and girls' right to fully participate in all domains of public life and create conditions and opportunities for women to take up equal positions, including in political leadership and decision-making. They shall strengthen the role of women and advance their participation at all levels in the field of peace and security, as well as prevention and resolution of conflicts, violence and extremism. ARTICLE 67 Democracy 1. The Parties shall promote and strengthen the universal values and principles of democracy. They shall protect the separation of powers, promote political pluralism and strengthen transparency, participation and confidence in democratic processes as well as trust between political leaders and the people, including by supporting the ratification and implementation of the African Charter on Democracy, Elections and Governance. 2. The Parties shall ensure the integrity of electoral processes by guaranteeing inclusive, transparent and credible elections respecting electoral cycles and constitutional provisions, with due respect for sovereignty. They shall promote international and regional standards and best practices in the management of elections as well as strengthen independent and impartial election commissions, ensuring a level playing field between all political parties and candidates. They shall enhance cooperation on electoral observation, including follow-up on electoral observation recommendations, as appropriate, and shall strengthen cooperation with the AU and the RECs. They shall strengthen national mechanisms that redress election-related disputes in a timely manner. 3. The Parties shall strengthen the capacity of elected parliaments to perform their legislative, budgetary and oversight roles, respecting the prerogatives of all their members. 4. The Parties shall enact domestic laws and regulations recognising different levels of government that have the mandate to exercise their competencies in accordance with delegated powers. They shall strengthen local administration and decentralise power to democratically elected local authorities as provided for in national laws. 5. The Parties shall promote inclusive and pluralistic societies. They shall remove any restrictions to freedom of association, freedom of expression and freedom of peaceful assembly. They shall preserve and broaden an enabling space for civil society in advocacy and policy shaping, as well as ensuring free and independent media, to hold governments to the highest levels of transparency and accountability in the management of public affairs. The Parties shall foster constructive state-citizen relations and shall raise awareness of democratic principles and human rights, including through education systems and the media. ARTICLE 68 Rule of law and justice 1. The Parties shall cooperate in consolidating the rule of law and strengthening institutions at all levels in the administration of justice. They shall uphold the independence of the judiciary and aim to ensure the independent, impartial and effective functioning of the justice system and to enhance citizens' effective and equitable access to justice and legal aid. 2. The Parties shall prevent, condemn and eradicate all forms of torture and other cruel, inhuman or degrading treatment and punishment by state and non-state actors in all contexts, including in the contexts of terrorism, crisis management and migration, while supporting the ratification and effective implementation of the Convention against Torture and Other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment or Punishment, done at New York on 10 December 1984, and its Optional Protocol. 3. The Parties shall ensure that violations and abuses of international human rights law and violations of international humanitarian law, including war crimes, crimes against humanity and genocide, as well as the recruitment of child soldiers and sexual and gender and identity based violence, are properly investigated and prosecuted. They shall strengthen domestic legislation and domestic judicial systems, including through effective inter-state cooperation and mutual legal assistance for States wishing to conduct domestic prosecutions of the most serious international crimes. 4. The Parties shall facilitate justice reforms, ensuring modernised, transparent and efficient court systems and procedures, providing adequate training and improving access to legislation, case-law and other legal information, modernising penitentiary systems and maximising their rehabilitative role, and tackling human rights violations by security forces. ARTICLE 69 Good governance 1. The Parties shall support efforts to consolidate good governance by promoting democratic culture and practices, building and strengthening accountable, transparent and responsive governance institutions at all levels, and inculcating political pluralism, transparency and tolerance. They shall support the full implementation of the AGA instruments and encourage effective coordination and harmonisation of governance policies among African states. 2. The Parties shall enhance the ability of governments at all levels to deliver quality public services, to ensure effective, transparent, accountable and inclusive public administration, to promote the impartiality and effectiveness of law enforcement bodies and to foster citizens' participation and access to public information. 3. The Parties shall support the use of digital technologies and accelerate the deployment of user-friendly and simplified e-governance solutions as a means to enhance access to and the availability of public information and services, and to improve transparency and accountability, while preventing abuse and promoting and protecting human rights and fundamental freedoms. ARTICLE 70 Public administration, statistics and personal data 1. The Parties shall build capacities for policy design and implementation, develop a professional and efficient civil service, improve legislative and governance mechanisms and strengthen the ability of governments to deliver quality public services. 2. The Parties shall ensure impartiality, fairness, due process, and continuity in the delivery of public services, and support institutions that are accountable, inclusive and transparent with respect to the delivery of effective and efficient public services, including by promoting the African Charter on Values and Principles of Public Service and Administration. 3. The Parties shall support the production, storage, management and dissemination of statistical data and information at national, regional and continental levels, including by promoting the African Charter on Statistics as the policy framework for statistics development in Africa. They shall develop robust, secure and inclusive identification systems to ensure the provision of a legal identity for every citizen, including by strengthening the system of civil registration and vital statistics. 4. The Parties shall ensure a high level of protection of every individual's right to privacy with respect to the processing of personal data, in accordance with existing multilateral standards and international legal instruments and practices. They shall endeavour to maintain strong data protection regimes and to ensure their effective enforcement through independent supervisory authorities. ARTICLE 71 Corruption 1. The Parties shall establish and strengthen legislation, institutions and other measures to prevent and combat corruption in all its forms, fraud, financial corporate crimes and related offences in the public and private sectors, including by implementing and promoting relevant international standards and instruments, notably the UN Convention against Corruption, done at New York on 31 October 2003. They shall adopt legislative and other measures that are required to prevent corruption and to ensure that corruption legislation is effectively enforced, that impartial investigations and prosecutions are conducted and that effective, proportionate and dissuasive sanctions for corruption and corruption-related crimes are applied. They shall adopt legislative and other measures to provide effective protection from potential retaliation, including in the work-related context, and from intimidation of whistle-blowers who report on corruption and related offences and of witnesses who give testimony about such offences, including the protection of their identities. 2. The Parties shall adopt legislative measures to enable the freezing and confiscation of proceeds and instrumentalities, or of other property the value of which corresponds to that of such proceeds and instrumentalities, derived from acts of corruption and related offences. They shall cooperate to recover such proceeds and instrumentalities and to return them to their prior legitimate owners in the country of origin, in accordance with the UN Convention against Corruption. They shall adopt legislative and other measures to combat the laundering of the proceeds of corruption. 3. The Parties shall ensure transparency and accountability in the management of public resources, including recovered and returned assets. They shall encourage actions that support the values of a culture of transparency, integrity and legality and a change in people's attitudes to corrupt practices. They shall strengthen the capacity and expertise of public administration in fighting corruption. They shall promote the establishment of specialised bodies in the field of anticorruption. 4. The Parties shall cooperate in the investigations of acts of corruption and related offences, including when committed in international business transactions. ARTICLE 72 Financial governance 1. The Parties shall promote sound public financial management, including effective and transparent domestic revenue mobilisation, budget management and the use of public revenues in line with the principles of the Addis Tax Initiative. They shall promote sustainable public debt management, sustainable procurement systems and support for national oversight bodies. 2. The Parties shall improve the governance and revenue management of natural resources, enabling communities and societies to thrive from their use, including through compliance with the Extractive Industries Transparency Initiative and the Kimberley Process. 3. The Parties shall combat tax fraud, tax evasion, tax avoidance and illicit financial flows and shall strengthen asset recovery. They shall work towards ensuring the efficiency, effectiveness, certainty, transparency and fairness of tax systems. 4. The Parties shall take concrete measures, including by enacting legislation, and strengthen relevant institutions and mechanisms to implement the principles of good governance in the tax area. TITLE VI MIGRATION AND MOBILITY ARTICLE 73 The Parties shall adopt a comprehensive and balanced approach to address migration. They reaffirm their commitment to protect the human rights of all refugees and migrants and shall address migration in a spirit of solidarity, genuine partnership, shared responsibility, and in accordance with their respective competences, as well as in full respect of international law, including international human rights law. They acknowledge that African and European interests on migration are intertwined and that, when well-managed, migration and mobility can be a source of prosperity, innovation and sustainable development. They shall engage in dialogue and cooperate on all aspects linked to legal and irregular migration, including by taking concrete measures on legal migration, stemming irregular migration and tackling its root causes, preventing and combating the smuggling of migrants, addressing trafficking in persons, saving lives and ensuring protection, strengthening diaspora engagement and investment for sustainable development, maximising the impact of remittances, enhancing cooperation on return, readmission and sustainable reintegration of returnees, as well as paying particular attention to persons in vulnerable situations, such as women, children and unaccompanied minors, and to their specific needs. The Parties agree to cooperate in pursuing an integrated border management approach to facilitate the legitimate movement of people across the borders and stem irregular migration. They shall deepen cooperation and dialogue building on existing initiatives, notably the follow-up to the Joint Valletta Action Plan, the Rabat and Khartoum Processes, and the AU EU Continent-to-Continent Migration and Mobility Dialogue. The Parties shall encourage triangular cooperation between sub-Saharan, Mediterranean and European countries on migration-related issues. The Parties shall foster dialogue in addressing all migration issues and shall cooperate to foster appropriate and relevant response strategies. ARTICLE 74 Legal migration and mobility 1. The Parties shall endeavour to increase knowledge transfer and sharing and enhance mobility schemes that facilitate academic exchanges for students, researchers, academic professionals and institutions. 2. The Parties shall endeavour to facilitate visits for business and investment purposes. 3. The Parties shall aim to develop pathways in accordance with their respective competences, towards the effective management of labour migration and mobility, including appropriate social protection measures and the fight against all forms of exploitation. 4. The Parties shall cooperate to improve transparency and comparability of qualifications, with the aim of facilitating their recognition as well as their acceptance in the labour market. 5. The Parties shall dialogue, as appropriate, on procedures guiding portability of pension rights for legally residing migrants. 6. The Parties shall cooperate on awareness raising campaigns related to legal migration in order to inform the decisions of migrants and inform them on the possibilities regarding safe and legal migration pathways. They shall also make available information about possibilities of change of status in their respective legal orders. 7. The Parties shall work to implement transparent and effective requirements for admission and residence for the purpose of work research, studies, training and voluntary service with a view to facilitating circular migration and mobility. 8. The Parties shall facilitate access to procedures for family reunification for migrants taking into account the best interests of the child. 9. The Parties shall cooperate to improve and modernise civil registration systems and to issue biometric travel documents based on the specifications of the International Civil Aviation Organization, including by making efforts to combat identity fraud and document forgery. ARTICLE 75 Intra-African mobility 1. The Parties acknowledge the relevance of intra-African mobility and its potential significant benefits as regards regional integration and the sustainable development of host countries and countries of origin. 2. The Parties commit to further supporting intra-African cooperation to manage migration, taking into consideration the AU Migration Policy Framework for Africa. ARTICLE 76 Diaspora, remittances and sustainable development 1. The Parties shall encourage and support diaspora engagement in the sustainable development of their countries of origin. They shall cooperate to promote and facilitate diaspora investment, and business creation as a means of boosting local development and entrepreneurship in countries of origin, as well as of transferring knowledge, experience and technology. 2. The Parties shall aim to significantly reduce the transaction costs of remittances to less than 3 %, especially for low and middle-income countries, and eliminate remittance corridors with costs higher than 5 % in accordance with internationally agreed targets, cooperate to increase access points for remittance services, particularly in rural areas, promote financial inclusion, including via innovative financial instruments and new technologies, and improve regulatory frameworks for enhanced involvement of non-traditional players. 3. The Parties shall support the work of institutions that assist in the implementation of strategies and instruments for use of diaspora remittances and investment for sustainable development. ARTICLE 77 Irregular migration, smuggling of migrants and trafficking in persons 1. The Parties shall cooperate to address and develop adequate responses to the root causes of irregular migration and forced displacement. They shall cooperate to support countries of origin with appropriate strategies, including with the aim of promoting economic growth and sustainable development. 2. The Parties undertake to stem irregular migration through enhanced cooperation on integrated border management, on improved information and data gathering and sharing, and on the fostering of police and judicial cooperation, with particular reference to countries of origin and transit of migratory flows. They shall cooperate to develop and maintain, where appropriate, communication networks to support maritime surveillance and save lives at sea. 3. The Parties shall establish and implement legislation, strengthen institutions and shallincrease collaborative efforts to address trafficking in persons, including protecting and assisting victims of trafficking, and prevent and combat smuggling of migrants in accordance with the UN Convention against Transnational Organized Crime and its supplementing Protocols, in particular the Protocol against the Smuggling of Migrants by Land, Sea and Air and the Protocol to Prevent, Suppress and Punish Trafficking in Persons, Especially Women and Children. 4. The Parties shall cooperate to monitor irregular migration routes, step up national, regional and cross-regional actions, and enhance joint efforts to dismantle the criminal networks that smuggle migrants and traffic persons. They shall cooperate to share relevant information and criminal intelligence on trafficking and smuggling routes and criminal networks, including as regards modus operandi and financial transactions, to improve data collection and to strengthen analysis and dissemination strategies. They shall ensure effective implementation of relevant legislation and measures against those who exploit irregular migrants. They shall intensify efforts on investigations and criminal prosecutions of perpetrators. 5. The Parties shall support awareness campaigns on the risks related to irregular migration, using all available means at regional, national and local levels in line with relevant strategies and programmes. ARTICLE 78 Return, readmission and reintegration 1. The Parties reaffirm their right to return illegally staying migrants and reaffirm the legal obligation of each Member State of the European Union and each OACPS Member to readmit their own nationals illegally present on the territor ies of the OACPS Members or the Member States of the European Union, respectively, without conditionality and without further formalities other than the verification provided for in paragraph 3. To that end, the Parties shall cooperate on return and readmission and shall ensure that the rights and dignity of individuals are fully protected and respected, including in any procedure initiated to return illegally staying migrants to their countries of origin. 2. Each Member State of the European Union shall accept the return and the readmission of any of its nationals who is illegally present on the territory of an OACPS Member, at that State's request without further formalities than the verification provided for in paragraph 3 for those persons who do not hold a valid travel document. Each OACPS Member shall accept the return and the readmission of any of its nationals who is illegally present on the territory of a Member State of the European Union, at that Member State's request without further formalities than the verification provided for in paragraph 3 for those persons who do not hold a valid travel document. In respect of the European Union, the obligations set out in this paragraph apply only with regard to persons who hold the nationality of a Member State of the European Union. In respect of the OACPS Members, the obligations set out in this paragraph apply only with regard to persons who are considered as their nationals in accordance with their respective legal system. 3. The Member States of the European Union and the OACPS Members shall respond swiftly to readmission requests of each other. They shall carry out verification processes using the most appropriate and most efficient identification procedures, with a view to ascertaining the nationality of the person concerned and to issue appropriate travel documents for return purposes, as set out in Annex I. Nothing in that Annex shall prevent the return of a person under formal or informal arrangements between the State to which a readmission request is submitted and the State submitting a readmission request. 4. Notwithstanding the procedures provided for in Article 101(5) of the General Part of this Agreement, if a Party considers that another Party has failed to respect the time limit referred to in Annex I in line with Standard 5.26 of Chapter 5 of Annex 9 to the Convention on International Civil Aviation, it shall notify the other Party accordingly. If that other Party continues to fail to comply with those obligations, the notifying Party may take proportionate measures starting as from 30 days of the notification. 5. The Parties agree to monitor the implementation of these commitments in the framework of the regular partnership dialogue. ARTICLE 79 Protection and asylum 1. The Parties undertake to secure a high level of protection and assistance to forcibly displaced persons, including refugees, asylum seekers and internally displaced persons, in full compliance with international law, international human rights law and, where applicable, international refugee law and international humanitarian law, including the fundamental principle of non-refoulement. 2. The Parties recognise that refugee camps should be the exception and, to the extent possible, a temporary measure in response to an emergency, and that sustainable integration of refugees should be preferred. They shall strengthen cooperation to facilitate sustainable integration of refugees in host communities and their countries of asylum. They shall support the implementation of the UN Comprehensive Refugee Response Framework. 3. The Parties shall ensure that refugees and asylum seekers can exercise their human rights through safe access to basic services, in line with international obligations. 4. The Parties shall uphold the best interests of the child at all times, and shall grant full access to the education system in safe learning environments for all refugee children. They shall apply a gender-responsive approach in addressing the vulnerabilities of children and ensure that children are not criminalised or subject to punitive measures because of their refugee status or that of their parents. ________________ CARIBBEAN REGIONAL PROTOCOL PART I FRAMEWORK FOR COOPERATION CHAPTER 1 NATURE AND SCOPE ARTICLE 1 Genuine partnership 1. For the purposes of this Protocol, "Parties" means the relevant parties bound by this Protocol pursuant to Article 6 of the General Part of this Agreement. 2. Relations between the Parties shall be governed by the provisions of the General Part of this Agreement and this Protocol, which are complementary and mutually reinforcing, in accordance with Article 6 of the General Part of this Agreement. 3. The Parties agree that this Protocol shall be implemented, with complementary responsibilities at national, regional and international levels, based on the principles of mutual respect and accountability, equality and shared ownership, and by engaging all relevant stakeholders. They shall implement this Protocol in a manner that builds on and advances the deep political, economic and cultural ties among the Parties to this Agreement. 4. The Parties shall support regional integration and cooperation processes, intensify efforts in support of multilateralism and the rules-based global order, and develop and implement multi-dimensional and coherent policies and measures in pursuit of all dimensions of sustainable development, taking into consideration their respective policy frameworks and relevant international agreements. ARTICLE 2 Strategic priorities 1. The Parties reaffirm the broad and comprehensive nature of the Caribbean Regional Partnership and agree that the strategic priorities of this Protocol are, inter alia , to: (a) strengthen their political partnership, which shall be underpinned by regular and effective dialogue and the promotion of common interests; (b) deepen economic relations, promote transformation and diversification, and support inclusive and sustainable economic growth and development through trade, investment, private sector development and sustainable industrialisation; (c) improve environmental sustainability and climate resilience, pursue the sustainable management of natural resources and strengthen disaster management; (d) build inclusive, peaceful and secure societies, with a special focus on advancing human rights, gender equality, justice and governance, including financial governance, and citizen security; (e) invest in human and social development, addressing poverty and growing inequalities, harnessing migration, leveraging the diaspora's knowledge, entrepreneurial skills and investment, and ensuring that nobody is left behind. 2. The Parties shall accord special attention to Haiti as the only least developed country in the Caribbean, with a view to addressing its structural weaknesses while supporting the consolidation of its institutions, improving governance and reducing poverty and social inequalities. ARTICLE 3 Multilateralism and alliance building 1. The Parties reaffirm their strong commitment to multilateralism. They shall enhance cooperation and, where appropriate, establish common positions in the framework of the United Nations (UN) and other international and regional organisations and forums. 2. The Parties shall strengthen dialogue and consultations to build strategic alliances on global issues of common concern, including climate change, ocean governance, sustainable development, human and social development, human rights and issues related to peace and security, and conflict prevention and resolution. They shall cooperate to address the vulnerabilities of small island developing states (SIDS) within relevant global policy frameworks. 3. The Parties undertake to sign, ratify or accede to, as appropriate, and implement key relevant and applicable international treaties and conventions. ARTICLE 4 Regional integration and cooperation 1. The Parties shall promote regional integration and cooperation in the Caribbean region as an important means of achieving peace and prosperity, building sustainable and resilient economies and societies, and increasing competitiveness in international markets. They shall support the establishment and strengthening of complementary domestic policies and capacity, thereby contributing to the fostering of regional stability, cohesion and prosperity in the Caribbean. 2. The Parties agree to advance the universal recognition of the Caribbean as a zone of peace. They shall also promote the sustainable development of the Caribbean Sea in light of its role as enabler of regional integration and cooperation in the region. 3. The Parties shall enhance cooperation with regional integration organisations and countries and territories that share the same values and are willing and able to promote common goals, and contribute to the economic, social and political development of the Caribbean region as a whole. They shall support, where appropriate, the development of regional approaches to issues of common concern, including with the wider Caribbean and Latin America. CHAPTER 2 ACTORS AND PROCESSES ARTICLE 5 Institutional provisions 1. The institutions established by this Protocol, the composition and functions of which are defined in the General Part of this Agreement, are as follows: (a) the Caribbean-EU Council of Ministers; (b) the Caribbean-EU Joint Committee; (c) the Caribbean-EU Parliamentary Assembly. 2. The Parties may decide to meet at the level of Heads of State or Government to provide strategic political steering to, and oversight of, the Caribbean-EU partnership. ARTICLE 6 Overseas Countries and Territories and outermost regions in the Caribbean region 1. The Parties shall strengthen the close and historic economic, cultural and people-based ties between Caribbean OACPS Members and the Overseas Countries and Territories (OCTs) associated with the EU and the outermost regions of the EU (ORs). The Parties shall facilitate the participation of the OCTs and the ORs in regional integration and cooperation processes, as well as regional organisations, where appropriate, especially in the areas of: trade, investment and economic cooperation; private sector development; energy; connectivity and digitalisation; human and social development; and climate change, environmental sustainability, sustainable management of natural resources and tourism. 2. The Parties agree that the OCTs in the Caribbean region shall be granted the role of observers in the joint institutions established by this Protocol. ARTICLE 7 Consultation with stakeholders The Parties shall establish and develop consultation and dialogue mechanisms with all relevant stakeholders, including local authorities, representatives of civil society and the private sector, to inform, advise and consult them, and to secure their input to political processes and for the implementation of this Protocol. Consultation and dialogue shall take place with a view to providing inputs to the meetings of the Caribbean-EU Council of Ministers. ARTICLE 8 Implementation and monitoring 1. The Parties shall implement their commitments at the most appropriate level, in accordance with their respective policy frameworks. They shall develop and apply measures to maximise the impact of the implementation of this Protocol and reinforce the involvement of all interested stakeholders. 2. The Parties shall monitor and review this Protocol to ensure that implementation adheres fully to the principle of genuine partnership and accords with its strategic priorities. They may review it on a regular basis and, as mutually agreed, expand its scope, notably to new areas of engagement, in line with the procedure set out in Article 99 of the General Part of this Agreement. PART II KEY AREAS OF COOPERATION TITLE I INCLUSIVE SUSTAINABLE ECONOMIC GROWTH AND DEVELOPMENT ARTICLE 9 The Parties shall promote sustainable and inclusive economic growth and development through economic transformation and diversification, reinforced economic resilience, advanced regional integration and cooperation, strengthened economic and trade relations, and improved transition towards full employment and decent work for all. They shall cooperate to facilitate greater flows of trade and investment, by improving macroeconomic and financial stability and the business environment, to promote digital transformation, to advance private sector development and industrialisation, and to promote low-emission and climate-resilient economies, ensuring that all people benefit from unlocked business opportunities. They shall respect and protect human rights and core labour standards, including through social dialogue, promote environmental sustainability and foster shared prosperity. They agree to concentrate efforts on key and emerging economic sectors, with a multiplier effect on sustainable growth, value addition, job creation and poverty eradication. CHAPTER 1 OVERALL ECONOMIC FRAMEWORK ARTICLE 10 Enablers of economic development 1. The Parties shall improve macro economic and financial stability, strengthen public finance management and work towards public debt sustainability. They shall support Caribbean regional economic integration and cooperation to enable countries to benefit from deeper integration into regional and global value chains. They shall harmonise and simplify business regulations and processes, adopt sound competition policies, including transparency on public subsidies, and ensure effective and predictable tax systems, including at intra-regional level. 2. The Parties shall create an enabling legal environment, strengthen the efficiency of public administrations and judicial systems, improve the business climate through reform of regulatory requirements, enhance access to finance and ensure the protection of land and property rights and intellectual property rights. 3. The Parties shall promote policies that enhance the relevance, efficiency and effectiveness of labour markets and support labour mobility, including the intra-regional dimension thereof. They shall promote quality education and skills development, and shall develop appropriate technical and vocational education and training. They shall ensure that progress in human capital is adapted to the needs and opportunities of labour markets and is enhanced by private sector involvement. 4. The Parties shall support the development of key infrastructures such as energy, transport, water and sanitation and digital connectivity. They shall cooperate to exploit opportunities arising from technological advancement and the digital economy, including in the area of artificial intelligence. 5. The Parties shall cooperate to improve access to finance, especially for micro, small and medium-sized enterprises (MSMEs), including through regulated banking and non-banking services. They shall develop and strengthen digital financial services, including through enhanced cooperation on the implementation of agreed international standards and ensuring efficient and reliable markets, consumer protection and increased access to mobile-based financial services. 6. The Parties shall address all forms of pollution resulting from economic activities, including through a clear definition and attribution of responsibilities to industry and business operators throughout the supply chain on the basis of the extended producer responsibility and polluter pays principles. They shall support green growth initiatives, increased resource-use efficiency and the adoption of clean and environmentally sound technologies and industrial processes. 7. The Parties shall develop the circular economy by promoting the sustainable consumption and production of resources, including through strengthened scientific and technological capacity, standards, exchange of best practices and the rationalisation of inefficient fossil fuel subsidies. 8. The Parties shall promote the registration and protection of geographical indications and undertake action to support the increased use of technology and innovations to create greater value in regional and global value chains. ARTICLE 11 Investment 1. The Parties undertake to bolster public and private investment, especially in added value sectors with a high potential for sustainable job creation and high economic growth. 2. The Parties shall harmonise and streamline rules, procedures and requirements relating to investment. To that end, they shall prioritise the specific needs of MSMEs. They shall support the development of regional investment policies, strategies and tools. 3. The Parties shall encourage and facilitate investment in the Caribbean, including by strengthening business facilitation measures. They shall further support investment by enhancing transparency, information and investors' awareness of business opportunities and investment conditions and procedures. They shall facilitate the strengthening of technical analysis and skills on economic trends and risk management for investment. 4. The Parties shall make strategic use of public finance to strengthen investment mechanisms and instruments and to leverage additional public and private investment, including through blended finances, guarantees and other innovative financial instruments, while taking due account of debt sustainability. ARTICLE 12 Private sector development and industrialisation 1. The Parties shall support private sector development and sustainable industrialisation, and shall design policies to enhance entrepreneurship, diversification and productivity. They shall further support the competitiveness of enterprises, through, inter alia, strengthened compliance capacity to apply relevant international standards, enhanced innovation measures and improved access to innovative financing. They shall promote institutional capacity to contribute to trade and economic policy making. 2. The Parties shall prioritise the development of women's and youth entrepreneurship, in particular by developing targeted business support and training, and access to affordable and reliable technology and finance. 3. The Parties shall support the growth and competitiveness of MSMEs, promote regional business development and facilitate business-to-business contacts between economic operators in the Caribbean and the EU. 4. The Parties shall pay special attention to the informal sector and to upgrading informal economic activities into formal ones, including through targeted business development support. 5. The Parties shall encourage and facilitate the establishment and strengthening of regional private sector trade and professional bodies through, inter alia , enhanced technical, research, policy advocacy and institutional capacity. 6. The Parties shall boost digitalisation and shall promote research, development and innovation initiatives in key economic sectors, including by bolstering linkages between industry, research and academic institutions, in order to improve the volume of high-value products, enhance competitiveness and develop new markets. 7. The Parties shall promote increased public-private partnerships as a means of mobilising domestic and foreign capital. 8. The Parties shall support increased resource-use efficiency and the adoption of cleaner and more environmentally sound technologies and industrial processes. 9. The Parties shall promote industrial development with a view to achieving sustainable economic growth. They shall adopt targeted policies designed to facilitate industrial growth and opportunities, notably through the creation of linkages and value-adding activities. They shall develop and implement sustainable national and regional industrial policies to enhance private sector competitiveness, particularly in medium- and high-tech manufacturing and exports. They shall encourage and facilitate the development of appropriate technologies to advance the diversification of their economies into the production of high-value industrial products. 10. The Parties shall encourage wider use of their respective currencies in international transactions. ARTICLE 13 Trade cooperation 1. The Parties shall advance regional integration and cooperation processes in the Caribbean, including through strengthened trade facilitation and regulatory harmonisation to enable countries and economic operators to take advantage of trading with their neighbours and foster their integration into key regional and global value chains. They shall take concrete steps to support the development of the CARICOM Single Market and Economy (CSME) and the Organisation of Eastern Caribbean States (OECS) Economic Union. 2. The Parties shall support the implementation of the Economic Partnership Agreement between the CARIFORUM States, of the one part, and the European Community and its Member States, of the other part (the "CARIFORUM-EU EPA"), to reinforce its effectiveness as a tool for promoting sustainable development and to ensure its commercial relevance. To that end, they shall cooperate to strengthen mechanisms, procedures and institutions to enhance national and regional productive and regulatory capacities. They shall also cooperate to institute appropriate support policies to facilitate greater trade flows, including through strengthened production and entrepreneurship, quality infrastructure, enhanced digital support frameworks, increased investment in value-adding sectors and the development of effective e commerce. 3. The Parties shall foster trade within the wider Caribbean region, including the OCTs associated with the EU and other territories, as a means of promoting inclusive and sustainable development. 4. The Parties shall support the implementation of the WTO Trade Facilitation Agreement and facilitate trade through, inter alia , adopting support measures to reduce both trade costs and financial and regulatory burden of MSMEs. 5. The Parties shall pursue innovative special and differential treatment for new multilateral or bilateral trade agreements where applicable, for instance by ensuring that flexibilities in trade commitments reflect demonstrated implementation capacity needs. CHAPTER 2 PRIORITISED ECONOMIC SECTORS ARTICLE 14 Services 1. The Parties shall enhance the regulatory and productive capacity of key services subsectors through, inter alia , the development of sectoral policies, legislative frameworks and national and regional regulation capacity to enable service suppliers to seize market opportunities under the CARIFORUM-EU EPA, the CSME, the OECS and other intra-Caribbean regional arrangements. They shall pay particular attention to professional, convention, data processing, recreational, cultural and creative industries, and to sporting, educational, financial, communication, audio-visual, transport, environmental and tourism services. 2. The Parties shall develop strategies and appropriate policies to improve access to trade finance and financial services. They shall also enhance capacity to collect, store, disseminate and analyse services trade data and statistics. 3. The Parties shall cooperate to promote and strengthen the role of services in trade competitiveness and deepen value chains through, inter alia , fostering innovation in services related manufacturing and enhancing the role of services as inputs into the production of goods. 4. The Parties shall support the enhancement of the capacity of regional professional bodies to contribute to the negotiation and effective promotion of mutual recognition agreements. ARTICLE 15 Blue economy 1. The Parties shall promote the development of sustainable and innovative blue economies. In doing so, they shall seek to balance economic growth and the creation of decent jobs with enhanced food and nutrition security, improved livelihoods, social equity and strengthened ocean ecosystems, while reducing environmental risks and negative ecological impacts. They shall support the application of precautionary and science-based approaches to the conservation and protection of marine ecosystems and biodiversity, and the sustainable use of natural resources. They shall promote domestic and foreign investment, and develop the necessary regulatory framework and infrastructure to promote blue economy activities. They shall also promote bilateral and multilateral collaboration to support the development of sustainable and innovative blue economies. 2. The Parties shall enhance sustainable fisheries development by promoting sustainable fisheries value chains and building local capacities to process fisheries products and meet the regulatory requirements of international markets, taking into consideration the needs of artisanal fisheries and ensuring safe, healthy and decent working conditions for fishers and workers. 3. The Parties shall cooperate to develop sustainable aquaculture, including mariculture, through effective spatial planning, adherence to an ecosystem-based approach and an enhanced level playing field for investors, while ensuring that the concerns of local communities are addressed. 4. The Parties shall seize opportunities in marine biotechnology through, inter alia , supporting research, fostering collaboration among academics, economic operators and policy makers, promoting technological transfer and reducing technical bottlenecks to facilitate access for investors, while avoiding risks to the marine environment. ARTICLE 16 Agriculture 1. The Parties shall cooperate to increase and diversify sustainable agricultural production and productivity, with a view to enhancing food security and nutrition, improving livelihoods, creating decent jobs and expanding incomes by accessing regional and international markets. They shall strengthen climate-resilient farming practices, especially in smallholdings, promote the sustainable management and efficient use of natural resources and ecosystem services, and eliminate incentives that generate unsustainable production. 2. The Parties shall strengthen national and regional research, training, science and innovation in smart agriculture. 3. The Parties shall bolster investment in and develop the agri-food sector, and shall institute rules and regulations that are supportive of increased investment in the sector. They shall cooperate to improve opportunities for producers, processors and exporters to access markets and capture greater value in local, regional and global value chains, including by promoting greater use of technology and innovation, bolstering their capacity to comply with non-tariff barriers, in particular technical barriers to trade and sanitary and phytosanitary standards, and promoting fair trade and organic schemes to create added value in agro processing. 4. The Parties shall ensure equal land and inheritance rights for women, enhance their access to finance and markets, as well as to support services and agricultural advice. They shall also support youth entrepreneurship, including through the provision of targeted extension services, technology and financing. ARTICLE 17 Extractive industries 1. The Parties shall promote fair and non-discriminatory access to the sustainable extraction of, and trade in, minerals and raw materials, fully respecting the sovereignty of countries over their natural resources and upholding the rights of affected communities. They shall promote the equitable sharing of resources and combat the illegal exploitation of mineral resources through national, regional and international legal means. 2. The Parties shall promote the transparency, accountability and responsible management of extractive industries, consistent with the Extractive Industry Transparency Initiative and other relevant regional and international commitments. 3. The Parties shall strengthen corporate social responsibility and responsible business conduct throughout the entire value chain, including through the development and implementation of relevant legislation, where appropriate, taking into account relevant international standards. ARTICLE 18 Sustainable energy 1. The Parties shall cooperate to strengthen energy security, to secure access to sustainable energy for all, including for the most vulnerable consumers and key economic sectors, and to build the resilience of energy infrastructure in order to improve the accessibility, durability and affordability of clean energy. 2. The Parties shall facilitate open, transparent and functioning energy markets that drive inclusive and sustainable investment, especially in renewable energy generation and co generation, transmission and distribution, and energy efficiency. They shall cooperate in enhancing entrepreneurship in the sector. 3. The Parties shall cooperate to increase public and private investment in renewable energy and energy efficiency, paying attention to the development and implementation of relevant national and regional energy initiatives and supportive quality infrastructure systems. 4. The Parties shall promote energy efficiency and energy savings at all stages of the energy chain, from generation to consumption. 5. The Parties shall cooperate to establish and reinforce effective energy interconnections and to promote the energy transition of the Caribbean region through the development and use of clean, diverse, cost-effective and sustainable energy technologies, including renewable and low-emission energy technologies, to promote the transfer of technology and to develop human and technical capacity and research and innovation. ARTICLE 19 Connectivity 1. The Parties shall strengthen sustainable, comprehensive and rules-based intra-regional connectivity. They shall cooperate to improve transport links, information and communication technologies (ICT) and digital infrastructure in a resilient and sustainable manner. They shall pursue economic opportunities by, inter alia , strengthening the technical and human capacity of key actors. 2. The Parties shall cooperate towards the development of quality and sustainable transport and related infrastructure systems, thereby facilitating and improving the movement of people, including those with reduced mobility, and of goods. They shall aim to provide improved access to rural, urban, air, maritime, inland-waterway, rail and road-transport facilities, including through the development and promotion of intra-regional cooperation throughout the Caribbean region. 3. The Parties shall bolster investment in and improve the overall governance of the transport sector, including by eliminating capacity constraints and by developing and implementing efficient regulations enabling fair competition within and between transport modes. 4. The Parties shall increase access to open, affordable and secure ICT for all, including by supporting targeted investment. They shall develop the necessary legislative frameworks and regulatory institutions to license service providers, promote competitive behaviour, ensure the fair treatment of consumers and support data and consumer protection. 5. The Parties shall enhance access to open, affordable, secure and reliable broadband connectivity for all and develop digital infrastructure, including through improved undersea cables and other modern transmission technologies. They shall develop policy and regulatory frameworks to facilitate the effective licensing of service providers, promote competitive behaviour and fair treatment and protection of consumers, and ensure the confidentiality of communications and the rights of persons with regard to the processing of personal data. 6. The Parties shall promote the establishment of a regional digital economy to generate decent jobs and economic development, through the creation of a supportive regulatory framework to promote digital entrepreneurship, mobilise investment, and facilitate private sector boosting of digitalisation. They shall cooperate to eliminate unnecessary barriers, to develop e trust and e signature platforms supporting increased trade, to foster the emergence of new products, to promote the development and use of relevant international standards, open data and advance the protection of consumers and personal data. ARTICLE 20 Tourism 1. The Parties shall cooperate to promote the balanced and sustainable development of tourism in order to foster inclusive economic development. They shall ensure the integration of environmental, cultural and social considerations, and the sustainable use and conservation of biodiversity and other natural resources in tourism policy planning and development. 2. The Parties shall bolster investment to promote and develop tourism products and services and thereby generate decent jobs, by forging innovative partnerships with key economic operators, investing in human capital development and marketing, and facilitating business to business contacts to boost competitiveness and improve service standards. In that regard, they agree to pay special attention to MSMEs. 3. The Parties shall strengthen linkages between the tourism sector and other relevant economic sectors, in particular agriculture, manufacturing, the blue economy and transport. They shall mobilise investment in sustainable energy, basic infrastructure and services, digital technologies, statistics and human development, in order to enhance the competitiveness and sustainability of the tourism industry. 4. The Parties shall take steps to generate the strongest socio-economic benefits from tourism. They shall enhance the preservation and promotion of cultural patrimony and of natural resources and promote all innovative forms of tourism, while respecting the integrity and interests of indigenous peoples, as set out in the UN Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP) and of local communities and maximising the involvement of these stakeholders in the process of tourism development. ARTICLE 21 Research, innovation and technology 1. The Parties shall cooperate on science, research, innovation and technological development, with a view to supporting economic diversification, promoting social and economic development, improving regional competitiveness and facilitating the emergence of an inclusive digital economy. They shall develop the interconnection and interoperability of research networks, computing and scientific data infrastructure and services, and shall promote such development in their regional context. 2. The Parties shall promote the development of research capacity, infrastructure and facilities, publications and scientific data. They shall promote and support innovative training and mobility schemes for academics and researchers. They shall enhance the capacity of higher education institutions to collaborate effectively in research and in scientific and technological innovation, including through access to academic exchange schemes. They shall facilitate collaboration among public administrations, academic institutions and enterprises. They shall promote open data and innovation in order to advance economic progress and to pursue mutually beneficial scientific excellence. 3. The Parties shall support the development of knowledge-based economies and inclusive digital societies. They shall promote the preservation and use of traditional knowledge, biodiversity and the sustainable management of other natural resources, and the transfer of technology and expertise. 4. The Parties shall cooperate on matters of common interest in the area of civil space activities, such as space research, global navigation satellite systems application and services, development of satellite augmentation systems and earth observation and earth science, particularly as regards the use of early warning and surveillance mechanisms. ARTICLE 22 Culture and creative industries 1. The Parties shall promote culture and the creative industries as drivers of sustainable social and economic development and decent jobs. They shall adopt measures, inter alia in support of creative development and the digitalisation of artistic performances and productions. They shall exchange best practices in the promotion of cultural development and entrepreneurship. 2. The Parties shall promote sustainable development through strengthened cultural exchanges, the promotion of co-productions, joint cultural and creative initiatives, and enhanced mobility of cultural and creative professionals and allied educational practitioners. They shall support the circulation of works of art in full observance of established international conventions. 3. The Parties shall support intercultural dialogue between youth, civil society organisations and individuals from the EU and the Caribbean region. ARTICLE 23 Manufacturing 1. The Parties shall cooperate to foster sustainable manufacturing with a view to deepening value addition, especially in the export of high technology products, to facilitate increased diversification and to maximise its potential for backward linkages with key economic sectors such as agriculture, the blue economy and extractive industries and services. 2. The Parties shall develop policies to attract domestic and foreign direct investment in the manufacturing sector. They shall promote business facilitation to advance peer to peer collaboration, deepen commercial partnerships and develop industrial hubs, ecosystems and networks. 3. The Parties shall cooperate to develop measures to increase the competitiveness of the manufacturing sector by improving production capacity and addressing constraints such as skilled labour shortages, logistics and infrastructure deficits, and limited access to finance and market analysis. They shall support research and innovation, promote the development and application of key enabling technologies and strengthen linkages between industries and research and academic institutions. 4. The Parties shall support the enhancement of trade in manufactured goods through, inter alia , improved linkages to export markets, enhanced trade regulatory capacity, trade facilitation, and strengthened compliance capacity to apply relevant international labour and environmental standards. ARTICLE 24 International business and financial services The Parties shall work towards the development of a rules-based international business and financial services sector in the Caribbean through, inter alia, supporting targeted cooperation to strengthen the Caribbean regulatory frameworks to comply with internationally agreed standards, develop appropriate sectoral policies, improve skills development, and enhance the use of technologies and digitalisation. The Parties shall make best endeavours to ensure that internationally agreed standards for regulation and supervision in the international business and financial services sector are implemented and enforced in their territories. TITLE II ENVIRONMENTAL SUSTAINABILITY, CLIMATE CHANGE AND SUSTAINABLE MANAGEMENT OF NATURAL RESOURCES ARTICLE 25 The Parties recognise the existential threat to affected countries and impact on livelihoods posed by the long-term nature of challenges related to climate and environmental sustainability. They shall take ambitious action to mitigate and adapt to climate change, protect and improve the quality of the environment, and pursue sustainable use and management of natural resources, so as to build resilience to climate change and reverse environmental degradation. They shall adopt concrete measures to address the loss of biodiversity, maintain and restore ecosystems, promote ocean governance, reverse deforestation, and prevent and respond to natural disasters and anthropogenic hazards, including through climate finance, the promotion of technology transfer and capacity building, as appropriate. They shall invest in green growth, promote circular economies and support the transition towards climate-resilient and low emission development, ensuring that economic growth fully complements environmental sustainability. They shall cooperate at the level of the wider Caribbean region and pursue south south and triangular cooperation. ARTICLE 26 Climate action 1. The Parties shall develop comprehensive and inclusive domestic climate policies and programmes, implement concrete action to accelerate the full implementation of the UN Framework Convention on Climate Change and its Paris Agreement, and to sustain multilateral action on climate change. 2. The Parties shall promote the integration of climate change policies and measures for mitigation and adaptation into national and regional strategies and plans and policy dialogues. They shall cooperate to promote adaptation action, including averting, minimising and addressing the loss and damage associated with the adverse effects of climate change. They shall develop monitoring, reporting and verification, and evaluation systems to track progress on climate action. 3. The Parties shall cooperate to prepare, communicate and update progressively ambitious nationally determined contributions (NDCs), pursue the national and regional mitigation measures needed to achieve the objectives of such contributions and develop long-term strategies for low carbon and climate-resilient development. 4. The Parties shall develop and implement national adaptation plans and national and regional strategies. They shall integrate adaptation measures across all key vulnerable sectors, including infrastructures, and shall develop an effective governance system to implement adaptation actions and facilitate the exchange of knowledge and good practices on climate change at national and regional levels. 5. The Parties shall act to reduce greenhouse gas emissions, including from aviation and shipping activities, in line with their international commitments and obligations, including under the Paris Agreement. 6. The Parties, considering the threats that climate change poses to peace and security and the well being of people and communities, shall cooperate to strengthen adaptation and mitigation capacities and promote resilience building measures to address their vulnerability. 7. The Parties shall promote the phasing-out of the production and consumption of hydrofluorocarbons under the Montreal Protocol on Substances that Deplete the Ozone Layer, done at Montreal on 16 September 1987, by cooperating to support the ratification of the Kigali Amendment thereto and ensuring its swift implementation. 8. The Parties shall rationalise and phase out inefficient fossil fuel subsidies that encourage wasteful consumption, and minimise the possible adverse impacts in a manner that protects poor and vulnerable communities. They shall promote the switch to renewable and cleaner energy sources in line with actions under the NDCs. 9. The Parties shall cooperate to advance low-carbon economies and climate resilience by strengthening green growth in key and emerging economic sectors, including through the adoption of eco-innovation, the promotion of technology transfer, the development of standards and the exchange of best practices. 10. The Parties shall develop innovative financing tools and align financial flows with a pathway to low-carbon and climate-resilient development, with a focus on inclusive climate finance that seeks to protect the poorest and most vulnerable from the adverse effects of climate change. They shall promote economic policy instruments that support climate change action, such as carbon pricing, market-based instruments and carbon taxes, as appropriate. 11. The Parties shall promote strengthened coordination across all levels of government to implement ambitious climate and energy commitments. They shall encourage and empower local authorities and support initiatives such as the Global Covenant of Mayors for Climate and Energy, and the Accelerating Renewable Energy Transition in SIDS. 12. The Parties shall work together to strengthen their scientific and technical human and institutional capacity for climate action and environmental management and monitoring, including through the use of space technologies and information systems and for the provision of comprehensive climate services, in particular to vulnerable stakeholders. ARTICLE 27 Biodiversity, ecosystems and natural resources 1. The Parties shall support the conservation, sustainable use and restoration of eco-systems, including with a view to improving the livelihoods of indigenous peoples, as set out in the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP), and local communities, while enhancing the delivery of ecosystem services and enabling the sustainable development of their countries. They shall protect, restore and enhance biodiversity and shall take measures to accelerate the implementation of the Convention on Biological Diversity and the Nagoya Protocol on Access to Genetic Resources and the Fair and Equitable Sharing of Benefits Arising from their Utilization to the Convention on Biological Diversity, done at Nagoya on 29 October 2010. They shall collaborate in multilateral negotiations on preserving natural resources, ecosystems and biodiversity. They recognise that the Caribbean Sea includes fragile ecosystems and unique biodiversity and shall therefore cooperate to support their protection. They shall take measures to avoid or reduce the impact of invasive alien species on local species and ecosystems on people's livelihoods. 2. The Parties shall promote sustainable integrated water management systems, preserve and protect water sources and ecosystems, collect and treat wastewater, address land degradation and the pollution of water and groundwater resources, and tackle uncertainty about water availability through collection and storage systems. 3. The Parties shall cooperate to sustainably manage and protect soils with a view to preserving their critical role in, inter alia , agriculture, housing and infrastructure, as well as in mitigating climate change and adapting to its impacts and in serving as natural reservoirs of rainwater. 4. The Parties shall protect wildlife and shall combat wildlife trafficking by supporting the adoption and enforcement of policies and laws to make it a serious crime. They shall strengthen anti poaching measures and law enforcement monitoring, and promote international coordination, including in the context of the International Consortium to Combat Wildlife Crime (ICCWC), the Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora (CITES), done at Washington on 3 March 1973, and other relevant international frameworks. They shall take steps to raise public awareness, educate and influence consumers, destroy stockpiles of illegally trafficked wildlife and wildlife products, enhance the role of local communities and promote high profile diplomacy and advocacy on the need to protect wildlife. 5. The Parties shall work towards establishing and updating the necessary regulatory frameworks and enforcement mechanisms to improve management of all waste and hazardous substances. They shall collaborate to prevent or minimise the generation of waste at source and to improve product reusability, recyclability and resource efficiency, including through efficient collection systems and effective recycling, in order to adapt production and consumption towards the achievement of a circular economy. They shall take measures to prevent or minimise hazardous substances in material cycles and to manage chemicals in products throughout their lifecycle. They shall cooperate to enhance the proper management of hazardous substances and nuclear contaminants, and to end the illicit transboundary movement of such substances and contaminants across the Caribbean Sea. 6. The Parties shall address all forms of pollution and shall raise awareness of the public health and environmental risks of air pollution and the multiple benefits of improved air quality, including through public outreach campaigns. 7. The Parties shall work to develop frameworks to protect fragile ecosystems and biodiversity, including by supporting measures to combat environmental crimes. They shall cooperate to research, conserve and sustainably use biodiversity, including by establishing knowledge hubs and research partnerships. They shall promote the use of internationally recognised environmental management systems as a means to minimise any negative impact on the environment. They shall strengthen the involvement of indigenous peoples as set out in the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP) and local communities in the conservation of ecosystems, prioritising the creation of jobs and other economic opportunities. ARTICLE 28 Forests 1. The Parties shall promote the sustainable management and use of forestry resources. They shall cooperate to reverse deforestation, support reforestation, halt forest degradation and restore the ability of forests to provide ecosystem services. 2. The Parties shall promote sustainable value chains of forest products, prioritising job creation and the harnessing of economic opportunities in the conservation of ecosystems. They shall combat illegal logging and associated trade, and shall promote responsible mining operations. 3. The Parties shall support the implementation of sustainability mechanisms, such as the EU Forest Law Enforcement, Governance and Trade (FLEGT) Action Plan, including by concluding and/or implementing voluntary partnership agreements. They shall strengthen coherence and positive interactions at country level between sustainability mechanisms and the Warsaw Framework for Reducing Emissions for Deforestation and Forest Degradation (REDD+). 4. The Parties shall strengthen the involvement of local authorities and communities in the sustainable management of forests. They shall raise public awareness on deforestation at all levels and encourage the production and consumption of resource- and energy efficient products from sustainably managed forests. ARTICLE 29 Ocean governance 1. The Parties shall strengthen ocean governance, in accordance with the UN Convention on the Law of the Sea (UNCLOS), to ensure safe, secure, clean and sustainably managed oceans, reduce the pressures on oceans and seas, and promote the sustainable development of the blue economy. They shall cooperate to strengthen national and regional capacities to manage ocean and coastal resources responsibly and accountably, develop measures for the sustainable use, management and conservation of marine biological diversity of areas within and beyond national jurisdiction, promote knowledge and research, and facilitate technology transfer on ocean governance. They shall take action related to oceans that contributes to climate change mitigation and adaptation. 2. The Parties shall cooperate to ensure the conservation and sustainable management and use of living marine resources at bilateral, regional and multilateral levels, and regional fisheries management organisations. 3. The Parties shall promote the sustainable development and management of fisheries resources through, inter alia , the adoption of necessary regulatory frameworks, enhanced management, compliance and enforcement capacities, improved access to finance, the promotion of best practices and the transfer of technology. They shall maintain or adopt initiatives to combat illegal, unreported and unregulated (IUU) fishing, including, where appropriate, the implementation of traceability systems and measures to exclude IUU products from trade flows. They shall promote and effectively implement monitoring, control and surveillance, and related enforcement measures to ensure compliance, in order to conserve fish stocks and prevent overfishing, in accordance with UNCLOS. 4. The Parties agree to take necessary steps to prohibit certain forms of fisheries subsidies which contribute to overcapacity and overfishing, eliminate subsidies that contribute to IUU fishing and refrain from introducing such new subsidies, recognising that appropriate and effective special and differential treatment for developing and least developed countries should be an integral part of the WTO fisheries subsidies negotiations and any subsequent agreement that might arise. 5. The Parties shall cooperate to preserve and restore coastal and marine ecosystems and their biodiversity, and promote the valorisation of marine and coastal natural capital. They shall develop measures to prevent and mitigate the impact of ocean acidification on marine biodiversity ecosystems, including coral reefs, on the sustainability of fisheries and on the livelihood of coastal communities that depend on marine resources. 6. The Parties shall tackle marine pollution, including noise pollution, and reduce marine debris, especially plastics and micro-plastics. They shall target the root causes of marine litter, including through waste prevention and management policies and measures. They shall scale up ocean and coastal clean-up operations, paying particular attention to accumulation zones in ocean gyres. 7. The Parties shall support the regulation of the reduction of greenhouse gas emissions related to the maritime industry, and actively support the urgent implementation of the initial International Maritime Organization strategy on reduction of greenhouse gas emissions from ships. 8. The Parties shall develop area-based conservation measures and management tools to protect and restore coastal and marine areas and resources, including marine protected areas, in line with national and international law, and based on the best available scientific information and knowledge of local communities. 9. The Parties shall promote dialogue and cooperation on all aspects of ocean governance, including on matters related to sea level rise and its possible effects and implications. 10. The Parties recognise the general concerns raised about the impact of seabed mining on the marine environment and its biodiversity. They shall use the best available science, apply the precautionary principle and an ecosystem approach, promote research and share best practices in fields of mutual interest relating to seabed mineral resources, in order to ensure sound environmental management of activities for the protection and preservation of the marine environment and its biodiversity. ARTICLE 30 Resilience to natural disasters and comprehensive disaster management 1. The Parties shall cooperate to build the resilience of people, societies and infrastructure to natural disasters, and to increase monitoring, early warning and risk assessment capacities to improve prevention, mitigation, preparedness, response and recovery measures in line with the Sendai Framework for Disaster Risk Reduction 2015-2030 (the "Sendai Framework"). 2. The Parties shall strengthen resilience by investing in disaster risk prevention and preparedness, integrating risk reduction efforts in recovery actions and promoting financial risk insurance and affordable risk transfer solutions. They shall promote the collection and use of disaster statistics and loss data, the comprehensive assessment of risk and the implementation of risk reduction plans at all levels. 3. The Parties shall adopt measures to strengthen the link between disaster risk reduction and climate change adaptation, and promote the exchange of information and best practices on the implementation and monitoring of the Sendai Framework. They shall prioritise climate and natural hazard resilience at the core of all reconstruction and recovery efforts, including by implementing a "building back better" approach. 4. The Parties shall cooperate to address the impact of natural disasters and anthropogenic hazards through the timely and efficient delivery of humanitarian assistance and relief. 5. The Parties shall strengthen inclusive risk governance at all levels. They shall also increase monitoring, early warning and risk assessment capacities, and improve domestic and regional prevention, mitigation, preparedness, response and recovery measures, including civil protection mechanisms to strengthen capacity for national and regional disaster risk reduction and climate innovation centres of excellence. They shall promote the involvement of affected communities, civil society and local authorities in devising and implementing policy responses, focusing on the most vulnerable and marginalised households and groups. 6. The Parties shall enhance environmental resilience through, inter alia , supporting the use of ICT and space technologies to accelerate disaster prevention, preparedness, and response and recovery processes. They shall foster opportunities to bolster research and disseminate best practices on disaster risk management. TITLE III HUMAN RIGHTS, GOVERNANCE, PEACE AND SECURITY ARTICLE 31 The Parties shall foster dialogue and cooperation with the aim of strengthening security in all its dimensions and achieving peaceful and resilient societies. They shall promote and fully protect human rights, human dignity, fundamental freedoms and democratic principles, build accountable and transparent institutions, strengthen governance and justice systems and guarantee an adequate and appropriate enabling space to individuals and groups to express their aspirations and contribute to the shaping of policies. For that purpose, the Parties shall pay special attention to promoting the rights of the young, women and girls, indigenous peoples, as set out in the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP), older persons and persons with disabilities. They shall intensify efforts to promote citizen security and prevent and combat organised crime, in particular in relation to illicit drugs, maritime security, cybersecurity, money laundering, border management, corruption, all forms of trafficking, and illicit trade in small arms and light weapons and their ammunition. CHAPTER 1 HUMAN RIGHTS, JUSTICE AND GOVERNANCE ARTICLE 32 Human rights 1. The Parties shall contribute to the protection, promotion and fulfilment of human rights in compliance with international law. They shall promote and contribute to the universal ratification and implementation of international human rights instruments, implement those instruments which they subscribe to, and consider accession to those to which they are not yet party. They shall apply in full the non-discrimination principle as set out in Article 9 of the General Part of this Agreement placing a priority on adopting and implementing comprehensive equality and anti-discrimination laws. 2. The Parties shall cooperate to strengthen legal protection to ensure accountability for human rights violations and abuses and to foster access to justice, and provide appropriate and effective remedies for victims and survivors of such violations and abuses. 3. The Parties shall advance efforts to attain gender equality and the full enjoyment of all human rights by women and girls and their empowerment. 4. The Parties shall promote and protect the rights of the child, fight against child labour and child abuse and combat all forms of child exploitation. 5. The Parties shall promote the rights of persons with disabilities and take stronger measures to ensure their full inclusion in society. 6. The Parties shall continue to develop and support human rights monitoring mechanisms, including their reporting obligations. They shall recognise and observe the independence of national human rights institutions, and foster a safe and enabling environment where human rights defenders can operate freely and have access to regional and international mechanisms, as appropriate. They shall promote the participation of national human rights institutions and human rights defenders in consultative structures and processes. They shall ensure the full and effective participation of indigenous peoples in all matters that concern them, as set out in the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP). They shall ensure that consultative processes also take account of the role of traditional knowledge and the concerns of local communities. 7. The Parties shall cooperate to raise awareness of human rights and democracy, including through education systems and the media. ARTICLE 33 Rule of law and justice 1. The Parties shall cooperate to enhance effective and equitable access to justice by all and shall cooperate in the consolidation of the rule of law and in the strengthening of institutions at all levels in the areas of law enforcement and administration of justice. For that purpose, the Parties shall enhance access to legal services by persons in vulnerable situations. 2. The Parties shall cooperate to ensure the independence, accountability and impartiality of the judiciary. They shall pursue modernised and efficient court systems and procedures, including by sharing best practices, improve the capacity to deliver justice in an expeditious and fair manner, develop the use of legal alternative dispute resolution mechanisms, reduce backlogs and excessive pre-trial detention, provide adequate training, and improve access by legal practitioners and the public to legislation, case-law and other legal information. 3. The Parties shall oppose and condemn all forms of torture and other cruel, inhuman and degrading treatment or punishment. They shall prevent and address violations by security forces and enhance respect for the rule of law along the security and judiciary chains, including through ethics training. They shall strengthen the fight against impunity and the denial of victims' right to justice and redress, with a particular emphasis on bringing perpetrators of human rights violations to justice. 4. The Parties shall cooperate to modernise penitentiary systems and maximise their rehabilitative role, including by improving respect for prisoners' rights, implementing rehabilitation and education programmes, increasing the rate of social reintegration of inmates, supporting the care for prisoners, working towards the eradication of overcrowding, improving prison management, administration and conditions in line with international best practices and standards, and providing alternatives to imprisonment for lesser crimes. ARTICLE 34 Governance 1. The Parties shall take concrete measures to build inclusive, accountable and transparent public institutions. They shall strengthen the capacity for policy design and implementation, develop an accountable, efficient, transparent and professional civil service, strengthen the delivery of quality public services, improve legislative and governance mechanisms, and promote the impartiality and effectiveness of law enforcement bodies. 2. The Parties shall strengthen the capacities of parliaments and local, municipal, national and regional institutions to ensure and enhance respect for democratic principles and practices. 3. The Parties shall promote respect for freedom of expression and media independence and pluralism, and preserve and broaden an enabling space for civil society, with a view to improving democratic accountability. 4. The Parties shall accelerate wider use of e-governance and digital services infrastructure as a means to enhance access to, and the availability of, public services, thereby supporting the development of accountable and transparent public institutions. 5. The Parties shall develop and strengthen institutions, legislation and mechanisms to prevent and combat corruption, bribery, fraud and corporate crimes, including on the confiscation and return of recovered assets. They shall ensure that anti-corruption legislation is effectively enforced and that impartial investigations and prosecutions are conducted, and that effective, proportionate sanctions and penalties for corruption and corruption-related crimes are applied. They shall promote and implement relevant international standards and instruments, notably the UN Convention against Corruption, done at New York on 31 October 2003, acknowledging that corruption is a transnational issue which is linked to other forms of transnational and economic crime and which requires joint and multi-disciplinary efforts also at international level. ARTICLE 35 Public finance and financial governance 1. The Parties shall promote sound public financial management, including strengthened and effective use of public revenues, sustainable public debt management, sustainable procurement systems and support for national oversight bodies. They shall promote greater accountability, transparency, fairness, legality and integrity in the management of public resources. They shall support measures to build effective, equitable and transparent public expenditure systems. They shall cooperate to strengthen the mobilisation of domestic resources in Caribbean SIDS, in support of their sustainable development and enhanced economic resilience. 2. The Parties shall cooperate to strengthen public finances, through, inter alia , enhancing capacity to comply with international standards, developing policy frameworks and measures to increase the efficiency, effectiveness, transparency and fairness of tax systems, and collaborating in the framework of the UN and other relevant global public finance bodies. 3. The Parties shall take measures to combat illicit financial flows, tax fraud and tax evasion, and reduce opportunities for tax avoidance, including through bilateral and multilateral consultations. The Parties shall apply the principles of good governance in the tax area in, inter alia , enacting legislation, developing comprehensive policies, adopting concrete measures and strengthening relevant institutions and mechanisms. CHAPTER 2 CRIME AND SECURITY ARTICLE 36 Human and citizen security 1. The Parties shall pursue an integrated approach aimed at preventing and reducing risks of crime and promoting reconciliation, rehabilitation and reintegration initiatives. 2. The Parties shall prosecute, combat and seek to prevent all forms of violence, including sexual, gender-based and domestic violence. They shall aim at supporting, assisting and empowering victims and survivors and at adopting measures to counter marginalisation, victimisation and stigmatisation. 3. The Parties shall address gang violence through comprehensive risk-reduction, prevention and education measures, provision of adequate social services, community-based actions for breaking the cycle of violence, and generation of alternative livelihood opportunities for youth and vulnerable people. They shall address access to and the use of small arms and light weapons and their ammunition, with a view to preventing and reducing the negative effects of armed violence on society and people. 4. The Parties shall tackle the social and security problems created by the deportation of foreign criminals and individuals who have served their sentences, and shall strive to cooperate to facilitate their rehabilitation and reintegration into society, and to minimise the rate of recidivism. They shall ensure the timely exchange of relevant information on deportation through the appropriate channels, in accordance with applicable administrative or judicial cooperation agreements, and shall promote cooperation among law enforcement agencies, as set out in this Protocol. ARTICLE 37 Organised crime 1. The Parties shall tackle all forms of organised crime, including through collaboration at national, regional and international levels, and by adopting legislative and other measures in compliance with the UN Convention against Transnational Organized Crime and its supplementing protocols. They shall cooperate to increase their ability to comply with international reporting requirements. The Parties shall fight migrant smuggling and trafficking in persons, illicit drugs, endangered wild animals and plants, hazardous substances and waste. The Parties shall also address environmental crimes including illegal logging and its associated trade. The Parties shall also cooperate to combat trafficking in small arms and light weapons and their ammunition and other conventional weapons and dual-use items. In doing so, they shall cooperate, inter alia , to strengthen the detection of illegal small arms and light weapons and their ammunition, trace their origin, support their destruction, enhance capacity to investigate and prosecute gun-related crimes effectively, and share best practices. 2. The Parties shall enhance the protection of victims of trafficking in persons, advance the investigation and prosecution of perpetrators, collaborate to prevent and identify cases of trafficking in persons and develop effective measures for reintegration of victims into their societies. The Parties shall ensure that all victims have access to their rights, taking into account the particular vulnerability of women and children. The Parties shall promote exchange of information, including criminal intelligence, and shall strengthen capacities to develop policies and implement actions to address trafficking in persons and migrant smuggling. 3. The Parties shall cooperate to prevent and combat the use of their financial institutions and designated non-financial businesses and professions to finance terrorism and launder the proceeds of criminal activities. They shall promote information exchange and cooperation, including on capacity building and other forms of technical assistance. They shall enforce measures to fight money laundering and terrorism financing, to disrupt illicit financial flows, thereby depriving criminals of profits, and to ensure the effective and full implementation of Financial Action Task Force recommendations. They shall support the establishment and strengthening of national asset recovery legislation and bodies, the confiscation of criminal assets, their return and mobilisation for public benefit purposes, and extending the criminal liability of the perpetrators and facilitators of crime. 4. The Parties shall strengthen cooperation to prevent and combat high-technology, cyber and electronic crimes and the distribution of illegal content online. They shall strengthen capacity to address cybercrime by, inter alia , pooling and training human resources and fostering collaboration among policy makers, economic operators and researchers. They shall exchange information on the education and training of cybercrime investigators, the investigation of cybercrime and digital forensic science. They acknowledge that the Budapest Convention on Cybercrime and other applicable international standards provide a basis for promoting international cooperation and contribute to the development of domestic policies on cybercrime. 5. The Parties shall take measures to enhance individuals' and communities' resilience to terrorism and violent extremism. They shall intensify efforts to exchange information and expertise on terrorist groups and their support networks, fully respecting the rule of law, human rights and the right to privacy. They shall cooperate to bring perpetrators of terrorism to justice and shall adopt measures to facilitate the rehabilitation and reintegration into society of nationals of each Member State of the European Union and of each Caribbean State party, respectively, who have been radicalised. ARTICLE 38 Illicit drugs 1. The Parties shall cooperate to mitigate the challenges, including as regards security and health, posed by the cultivation, production and consumption of illicit drugs and psychoactive substances, and the trafficking and transit of these substances through their territories. Such cooperation shall be on a bilateral, regional, multilateral or triangular level as appropriate. 2. The Parties shall cooperate to reduce the supply of and demand for drugs, on the basis of the principle of common and shared responsibility and on an integrated, balanced and evidence-based approach. 3. The Parties shall cooperate to improve judicial and law enforcement capacities, including their reporting capabilities. They shall identify, disrupt and dismantle transnational organised criminal groups through strengthened mechanisms for the exchange of information and drug-related criminal intelligence, while promoting joint investigations and operations, including with neighbouring countries. 4. The Parties shall address risk factors related to drug abuse affecting individuals, communities and societies. They shall strengthen the rule of law and build accountable, effective and inclusive institutions and public services to combat drug-related violence. 5. The Parties shall adopt measures to support alternative developmental activities to replace illegal drug cultivation and production in rural and urban areas, and to enhance the economic welfare of affected vulnerable populations, while simultaneously fostering social inclusion at community level and in the wider society. 6. The Parties shall intensify and accelerate efforts to reduce demand and shall take the necessary measures to address the health and social impacts of drugs. They shall take age- and gender appropriate measures tailored to the specific needs of vulnerable groups through, inter alia , prevention, treatment, care, rehabilitation and social reintegration programmes. 7. The Parties shall address new and emerging threats related to the illegal production, use and abuse of synthetic substances including opioids and shall develop and enhance programmes and improve reporting mechanisms to address the illicit use of precursor chemicals. ARTICLE 39 Law enforcement cooperation and integrated border management 1. The Parties shall foster dialogue and cooperation on law enforcement, and strategic judicial cooperation. They shall promote cooperation between law enforcement agencies to exchange information and criminal intelligence in a timely manner, encourage the sharing of best practices and develop capacities. 2. The Parties shall support regional security cooperation by strengthening integrated border management, information and intelligence sharing, and data gathering and analysis, while respecting relevant legal frameworks on the protection of personal data. They shall promote the peaceful resolution of border disputes and controversies in line with international law. They shall support confidence building measures and specific development strategies, where appropriate, to increase trust and reduce possible border tensions. ARTICLE 40 Maritime and aviation safety and security 1. The Parties shall develop cooperation on maritime and aviation matters, with a view to improving safety and security, and shall enhance, inter alia , the targeting and management of high risk cargo, in accordance with international law and relevant UN resolutions. 2. The Parties shall enhance maritime security, in accordance with UNCLOS, by responding to threats to ships and critical maritime installations and assets, improving monitoring and enforcing relevant laws and regulations. They shall take action against piracy, armed robbery and all forms of organised crime at sea, including through the use of space technologies. TITLE IV HUMAN DEVELOPMENT, SOCIAL COHESION AND MOBILITY ARTICLE 41 The Parties are determined to eradicate poverty in all its forms by 2030, effectively tackle inequality, achieve gender equality and empower women and youth to ensure that everyone has the necessary means to enjoy a life in dignity. They are also determined to promote social cohesion, and create the conditions for the effective participation of people in democratic life and their active contribution to sustainable economic growth. They shall pay special attention to persons in vulnerable situations, including women, children, elderly, indigenous peoples as set out in the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples ( UNDRIP) and local communities and persons with disabilities. They shall take concrete measures to promote social protection as a fundamental investment for poverty eradication and fighting inequality, and as an important means to create a self-strengthening cycle towards inclusive and sustainable economic development, by reinvesting economic gains more broadly into society and people and increasing social resilience. The Parties shall adopt a comprehensive and balanced approach to migration. They shall address migration in a spirit of solidarity, partnership and shared responsibility, and in accordance with their respective competences. The Parties shall harness the benefits of migration, promote the integration of migrants, leverage the diaspora's knowledge, entrepreneurial skills and investment and maximise the use of remittances as a source of funding for inclusive and sustainable development. They shall also pursue an open dialogue on mobility between the Europan Union and the Caribbean and they shall cooperate to reduce the negative impact of loss of skills on the development of countries. CHAPTER 1 SOCIAL SERVICES ARTICLE 42 Education 1. The Parties shall consolidate and promote inclusive, affordable and equitable access to, and enhance the quality of, education at all levels, including through strengthened and inclusive national education systems and improved infrastructure and equipment, with particular attention to persons with disabilities. They shall support the advancement of gender equality, to develop an enabling environment in which boys and girls have equal educational opportunities and comparable educational attainment. 2. The Parties shall support the expanded delivery and application of science, technology, engineering and mathematics and arts at all levels of the education system. 3. The Parties shall promote the use of accessible and affordable innovative technologies for educational purposes and the development of digital skills and literacy for all. 4. The Parties shall cooperate to reinforce enrolment and quality in tertiary education, technical and vocational training, and non-formal, work-based and lifelong learning, with a view to increasing the number of highly educated people and skilled workers. 5. The Parties shall cooperate to strengthen academic development, promote the mutual recognition of qualifications and facilitate the mobility of students, staff and academics between the Caribbean and the European Union. 6. The Parties shall cooperate to promote academic research, development and innovation, through, inter alia , enhancing collaboration among key institutions and advancing the use of scientific research and analysis in pursuit of mutually beneficial academic excellence. ARTICLE 43 Health 1. The Parties shall promote universal and affordable health coverage and equitable access to health services, including through strengthened national health systems, the development of sustainable quality infrastructure and access to safe and affordable essential medicines, vaccines and diagnostics. 2. The Parties shall cooperate to address the growing incidence and burden of non communicable diseases, taking steps towards prevention and control, including through the promotion of healthy diets and lifestyles, the use of digital tools and health education. 3. The Parties shall strengthen national and regional capacities to detect and respond rapidly and effectively to outbreaks of communicable diseases and other health emergencies of national and international concern, following a "one health" approach that encompasses human health, animal health, plants and ecosystems. 4. The Parties shall cooperate to address public health emergencies through, inter alia , the use of early warning systems for the swift exchange of information, the development of coherent and multi-sectoral plans to enhance the capacity of health systems, the provision of essential and affordable medicines, vaccines and health equipment, including diagnostics, and the delivery of humanitarian assistance and relief. They shall strengthen international cooperation to mitigate the impact of global public health emergencies. 5. The Parties shall promote research and the sharing of knowledge, experiences and best practices in the health sector. ARTICLE 44 Housing, water and sanitation 1. The Parties shall support universal access to decent, safe and affordable housing, with particular emphasis on vulnerable and marginalised people, including indigenous peoples as set out in the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples ( UNDRIP) , and local communities, in order to generate a positive impact on people's health, advance communities' socio economic development and address the inequalities between urban and rural households. They shall promote climate-smart housing and infrastructure, through, inter alia , the design and enforcement of building codes. 2. The Parties shall enhance access to safe, affordable and sustainable water supply, including through the development of sustainable and integrated water resources management, solid waste management and the promotion of water recycling measures. 3. The Parties shall promote adequate, equitable and affordable access to sanitation and hygiene services for all, paying special attention to the needs of women and girls and those in vulnerable situations. 4. The Parties shall promote universal and improved access to affordable electricity and increase efficient and sustainable energy usage for all. ARTICLE 45 Sustainable urbanisation and rural development 1. The Parties shall promote an enabling environment for sustainable rural and urban development. They shall foster sustainable land use planning, paying particular attention to transparent and regulated land acquisitions and property rights, sustainable urban mobility and smart and safe cities. 2. The Parties shall promote a balanced development of rural economies and communities, with a particular focus on employment and income generation. They shall accelerate rural diversification by adding value to local production and shall harness natural and cultural resources. 3. The Parties shall promote inclusive, balanced and integrated urban and rural policies, and multi-level governmental coordination, by actively engaging local authorities and communities and by forging stronger links between rural and urban areas. ARTICLE 46 Food security and improved nutrition 1. The Parties shall cooperate to ensure that all have access to sufficient, affordable, safe and nutritious food, with a view to ending all forms of malnutrition and averting food crises. For that purpose, they shall pay special attention to the most vulnerable countries, including those affected by disasters and persons in vulnerable situations. 2. The Parties, acknowledging the negative impact of reduced agricultural output, high reliance on imported food items and overexploitation of fish stock on food security and nutrition, shall support the sustainable development of local agriculture, fisheries and food production. 3. The Parties shall cooperate to address the impact of food crises and ensure timely action to make food available locally by developing policy interventions and infrastructure, including investing in climate-resilient transport and storage systems. In that context, they shall address the needs of the most vulnerable populations. CHAPTER 2 SOCIAL COHESION ARTICLE 47 Equality, social protection and decent work 1. The Parties shall promote equality by adopting policies in support of progressively attaining and sustaining income growth of the poorest members of the population at a rate higher than the national average. 2. The Parties shall promote equitable and sound fiscal, economic and social policies oriented to more inclusive societies, with improved income distribution to reduce inequality and inequity. 3. The Parties shall work towards the extension of social protection coverage, especially for persons in vulnerable situations, with the aim of progressively reaching universality, through social safety nets, basic income security and adequate and shock-responsive social protection systems. They shall promote research and sharing of knowledge, experiences and best practices on social protection. 4. The Parties shall promote the creation of inclusive and well-functioning labour markets and employment policies directed towards achieving international standards for decent work for all, and fair wages that provide for a decent standard of living, including enhancing health and safety conditions for workers. They shall combat all forms of exploitation, including sexual and work exploitation, in both formal and informal sectors. 5. The Parties shall address issues related to the informal economy, including innovative access to financial services, credit and micro-finance, and strengthened social protection measures, with a view to facilitating a smooth transition to the formal economy. 6. The Parties shall take concrete measures to promote the rights of persons with disabilities with a view to advancing the effective implementation of relevant international agreements, promoting their full inclusion in society without discrimination of any kind and their equal access to social services and labour markets. 7. The Parties shall promote social cohesion through, inter alia, protecting and enhancing tangible and intangible cultural heritage and the diversity of cultural expressions. ARTICLE 48 Gender equality and empowerment of women and girls 1. The Parties shall strengthen policies, programmes and mechanisms aimed at promoting gender equality and ensuring and improving equal opportunities for participation in all sectors of political, economic, social and cultural life. They shall ensure that the gender perspective is systematically mainstreamed across all policies, including through the creation and consolidation of legal frameworks. 2. The Parties shall ensure women's and girls' physical and psychological integrity by adopting legislative and policy measures to end child, early and forced marriages, and by eliminating all forms of sexual and gender-based violence, particularly domestic violence against women and men, trafficking in persons, all forms of sexual and work exploitation, and all forms of harassment in the public and private spheres. They shall facilitate access to justice and shall promote prevention and awareness-raising campaigns to advance behavioural change, in order to secure gender equality and women's and girls' empowerment. 3. The Parties shall support the effective implementation of all relevant international agreements, including the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women, done at New York on 18 December 1979, and encouraging the ratification of its Optional Protocol. 4. The Parties shall ensure that the rights of women and girls are respected and promoted. They shall strengthen their social rights, in particular in the areas of health and education, including access to family planning services. They shall reinforce women's economic rights, including by facilitating their access to economic opportunities, financial services, enabling technology, employment and the control and use of land and other productive assets. They shall support women entrepreneurs, reduce the gender pay gap, and remove other discriminatory regulations and practices. 5. The Parties shall strengthen the participation and voice of women and girls in political life, including through enhanced access to electoral, policy and governance processes and positions, and in community-building efforts. 6. The Parties shall empower women's and girls' organisations and strengthen national and regional institutions' capacity to address issues relating to violence against women and girls, including prevention and protection from all forms of sexual and gender-based violence. They shall develop harassment investigation and accountability mechanisms, provide victims with care and support, and promote conditions of safety and security for women and girls. 7. The Parties shall commit to the full and effective implementation of the Beijing Declaration and Platform for Action and the Programme of Action of the International Conference on Population and Development and the outcomes of their review conferences. They shall further stress the need for universal access to quality and affordable comprehensive sexual and reproductive health information and education, taking into consideration the UNESCO international technical guidance on sexuality education, as well as the need for the delivery of sexual and reproductive health-care services. They shall pursue the effective implementation of the Montevideo Consensus on Population and Development, as appropriate. ARTICLE 49 Youth 1. The Parties shall develop targeted policies to promote youth empowerment and facilitate their engagement in political, social, civic and economic life. 2. The Parties shall support youth entrepreneurship and promote the creation of sustainable jobs in all sectors with decent working conditions for young people, including by supporting them in acquiring labour market-relevant skills through education, technical and vocational training and enhanced access to technologies, and by supporting employment services to connect young people to employment opportunities and access to financial services and partnerships for start-ups. 3. The Parties shall establish governance structures to promote responsible youth citizenship, increase the influence of young people in decision-making processes and foster their active participation in political life and in community-building efforts. They shall promote increased participation of youth in environmental action, in particular climate change monitoring and adaptation programmes. 4. The Parties shall undertake measures to improve access for youth to justice and strengthen child protection systems. They shall take all appropriate measures to protect children from all forms of physical or mental violence, injury, abuse, neglect or negligent treatment, maltreatment and exploitation, including sexual abuse. 5. The Parties shall promote social and justice programmes for the prevention of juvenile delinquency and for the integration of youth into economic and social life. They shall support institutions, such as schools, social and faith-based organisations and youth groups, that contribute to building resilience in at-risk youth and vulnerable communities. ARTICLE 50 Sports The Parties shall promote sport and physical education as a driver for sustainable development, health and well-being, social inclusion, non-discrimination and human rights advancement. They shall collaborate to harness the economic, cultural and social power of sports by, inter alia , developing adequate facilities, promoting participation in sport and other physical activities, and exchanging best practices. They shall promote the mobility of sports people and associated professionals as a means to strengthen intercultural dialogue and cooperation. CHAPTER 3 MIGRATION, MOBILITY AND DEVELOPMENT ARTICLE 51 Migration, mobility and development 1. The Parties acknowledge the contribution of legally residing migrants and their diaspora to the economic, social, political and cultural life of their host countries. They shall support their integration by promoting, inter alia , entrepreneurship, business support and skills development in accordance with their respective competences. They reaffirm their commitment to respect the human rights of all migrants and forcibly displaced persons, including refugees and asylum seekers, in full respect of international law, with a special emphasis on people in vulnerable situations, particularly women and children. 2. The Parties shall pursue an open dialogue to promote mobility and short-term stays in order to enhance exchange in areas such as tourism and business, as well as to foster mutual understanding and promote shared values. That exchange shall also take into account the specific situation of the OCTs associated with the EU and the outermost regions of the EU, in recognition of their physical proximity and economic and cultural ties and other areas of cooperation. 3. The Parties shall consider the development of schemes for circular migration, and shall implement and improve, as appropriate, the legal frameworks for facilitating the re-entry procedures of nationals of a Member State of the European Union or of an OACPS Member who reside legally in the territories of the OACPS Members or the Member States of the European Union, respectively. They shall consider aspects of reintegration of nationals of a Member State of the European Union or of an OACPS Member who reside legally in the territories of the OACPS Members or the Member States of the European Union, respectively, in the countries of origin to ensure that their gained experience or qualifications can benefit the local labour market and community. 4. The Parties shall cooperate to reduce the negative impact of loss of skills on the development of countries. They shall further adopt a coherent approach to advance the training of select professionals in the Caribbean, which includes expanding training schemes and promoting the enrolment of EU citizens. 5. The Parties, recognising the importance of remittances as a source for inclusive and sustainable development if properly managed, shall aim to reduce the transaction costs of remittances to less than 3 % and eliminate remittances corridors with costs higher than 5 % by 2030, promote financial inclusion via innovative financial instruments and new technologies, and improve regulatory frameworks for enhanced involvement of non-traditional economic actors. The Parties shall enhance the contribution of diaspora to the sustainable development of their countries of origin, by promoting and facilitating diaspora investment, and business creation as a means to boost local development and entrepreneurship in countries of origin as well as to transfer knowledge, experience and technology. 6. The Parties shall develop measures to harness the benefits of south-south migration and mitigate any negative impact on the basis of the principles of solidarity, shared prosperity and responsibility. 7. The Parties shall promote the exchange of best practices of Caribbean-EU and intra regional mobility schemes, including free movement of persons in regional integration processes. ________________ PACIFIC REGIONAL PROTOCOL PART I FRAMEWORK FOR COOPERATION CHAPTER 1 NATURE AND SCOPE ARTICLE 1 Genuine partnership 1. For the purposes of this Protocol, "Parties" means the relevant parties bound by this Protocol pursuant to Article 6 of the General Part of this Agreement. 2. Relations between the Parties shall be governed by the provisions of the General Part of this Agreement and the specific aims set out in this Protocol, which are complementary and mutually reinforcing, in accordance with Article 6 of the General Part of this Agreement. 3. The Parties agree to strengthen their relations and intensify cooperation with a view to promoting shared values, common interests, responsibilities and obligations. This genuine partnership shall be implemented in the spirit of mutual respect and accountability, equality and shared ownership. ARTICLE 2 Multilateralism 1. The Parties shall strengthen dialogue and cooperation and intensify efforts in support of multilateralism and the rules-based global order. 2. The Parties shall endeavour, through appropriate partnership dialogue as referred to in Article 3 of the General Part, to build strategic coalitions on a number of global issues, in particular as regards climate change, ocean governance, biodiversity, inclusive and sustainable economic development, human rights and issues related to peace and security. Where appropriate, they shall coordinate their positions in the frameworks of the United Nations (UN) and other international and regional organisations and forums. They shall take concrete measures to sign, ratify or accede to, as appropriate, and implement key international treaties and conventions. ARTICLE 3 Aims The Parties reaffirm the broad and comprehensive nature of this Protocol and agree that its aims are, inter alia , to: (a) strengthen their political partnership, underpinned by regular dialogue and the promotion of common interests; (b) improve environmental and climate resilience, and pursue the sustainable management of natural resources; (c) build democratic, peaceful and rights-based societies, based on the rule of law and good governance, and make progress on gender equality and financial governance; (d) support inclusive and sustainable economic growth through bolstered investment and private sector development, with special attention to the blue economy and enhanced connectivity; (e) support concrete measures aimed at strengthening ocean governance and the conservation and sustainable management of living marine resources including fisheries; and (f) invest in human and social development, addressing inequalities and ensuring that nobody is left behind, with special attention to the promotion of youth and to the economic, social and political empowerment of women and girls. ARTICLE 4 Regional integration and cooperation 1. The Parties shall support the process of regional integration and cooperation in the Pacific as a way of managing cross-country challenges and facilitating the implementation of this Protocol in order to reap full benefits from it, taking into consideration their relevant policy frameworks, including the Framework for Pacific Regionalism. 2. The Parties agree to step up cooperation with regional organisations, countries and territories that share the same values and are willing and able to promote and address common goals, contributing to the political, economic and social development of the Pacific region as a whole. 3. The Parties shall promote and support south-south and triangular cooperation as a means of strengthening regional cooperation. CHAPTER 2 ACTORS AND PROCESSES ARTICLE 5 Institutional provisions 1. The joint institutions established by this Protocol, as defined in the General Part of this Agreement, including their composition and functions, are the following: (a) the Pacific-EU Council of Ministers; (b) the Pacific-EU Joint Committee; (c) the Pacific-EU Parliamentary Assembly. 2. The Parties may decide to meet at the level of Heads of State or Government, as deemed necessary, on the basis of a mutually agreed timetable and agenda. ARTICLE 6 Overseas Countries and Territories in the Pacific region 1. The Parties agree to strengthen the links between the Overseas Countries and Territories (OCTs) associated with the EU in the Pacific region and the Pacific OACPS Members. 2. The Parties shall endeavour to involve the OCTs in regional integration, cooperation and organisations, as appropriate, especially in the areas of climate change, environmental sustainability, sustainable management of natural resources, connectivity, and trade and investment. 3. The Parties agree that the OCTs in the Pacific region shall be granted the role of observers in the joint institutions established by this Protocol. ARTICLE 7 Mechanisms for consultation and engagement with stakeholders The Parties shall establish consultation and dialogue mechanisms with all relevant stakeholders, including local authorities, representatives of civil society, and the private sector, in order to keep them informed of, and gather inputs for, the effective implementation of this Protocol, including in view of the Pacific-EU Council of Ministers. ARTICLE 8 Implementation, monitoring and evaluation 1. The Parties, when implementing actions for each area of cooperation, shall, in accordance with the legal framework set up by this Agreement, take into consideration their respective strategic and policy frameworks, including regional strategies adopted by Pacific OACPS Members, as appropriate. 2. The Parties shall take action and implement measures at the most appropriate domestic, regional and multi-country level. They shall seek to maximise the impact on, and reinforce the involvement of, interested stakeholders, including through capacity building. 3. The Parties shall monitor this Protocol to ensure that actions and measures are implemented effectively and efficiently, including through a multi-stakeholder approach. They may adapt it to evolving circumstances and expand its scope to enhance cooperation in existing and new areas, in accordance with the procedure set out in Article 99(5) of the General Part of this Agreement. 4. The Parties shall conduct regular independent monitoring and evaluation assessments of the activities envisaged in the key areas of cooperation under this Protocol. PART II KEY AREAS OF COOPERATION TITLE I ENVIRONMENTAL SUSTAINABILITY AND CLIMATE CHANGE ARTICLE 9 The Parties, acknowledging the serious threat posed by climate change, sea-level rise and environmental degradation to the achievement of sustainable development and to the lives of people, and recognising the significant risks for small island developing states, shall build resilience to climate change and shall reverse environmental degradation. They shall take ambitious action to mitigate and adapt to climate change, to avert, minimise and address the risks of loss and damage, to protect and improve the quality of the environment, and to support the sustainable management of natural resources. They shall adopt measures to tackle biodiversity loss, maintain and restore ecosystems, promote ocean governance, and prevent and respond to disasters. They shall invest in green growth, circular economies and renewable energy, ensuring that economic growth goes hand in hand with environmental sustainability. ARTICLE 10 Climate action 1. The Parties, recalling the objectives, principles and provisions of the UN Framework Convention on Climate Change and the Paris Agreement and stressing the need to step up the global efforts to tackle climate change in light of the findings of the Special Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change on the impacts of global warming of 1.5 °C above pre industrial levels, agree to contribute to global emission reduction, in line with keeping the increase in global average temperature to well below 2 °C above pre-industrial levels and pursue efforts to limit global warming to a 1.5 °C pathway. They recognise the importance of reaching net zero global anthropogenic emissions as soon as possible. They commit, to that end, to successive nationally determined contributions (NDCs) that will represent a progression beyond their current NDCs and reflect their highest possible ambition, in light of different national circumstances, and reaffirm their objective of each achieving climate neutrality by 2050. 2. The Parties shall develop comprehensive and inclusive domestic climate policies and programmes, including through legislative and governance frameworks, and shall carry out concrete actions to scale up the implementation of the Paris Agreement. They shall develop monitoring, reporting and verification, and evaluation systems to track progress on climate action. 3. The Parties shall accelerate and intensify efforts to adapt to the impacts of climate change, including by developing and implementing ambitious national adaptation plans. They shall develop and implement policies, strategies and legislative frameworks with a view to integrating adaptation into relevant socioeconomic and environmental sectors. 4. The Parties, recognising that fossil fuel energy and the transport sector contribute significantly to carbon emissions, undertake to develop energy efficiency and renewable energy solutions and to further reduce carbon emissions from the land-, aviation- and maritime-transport sectors. They shall strengthen cooperative action on technology development and transfer. They shall aim to rationalise and phase out inefficient fossil fuel subsidies that encourage wasteful consumption and to minimise the possible adverse impacts, in a manner that protects the poor and affected communities. 5. The Parties shall apply integrated, holistic and balanced non-market approaches to addressing climate change and its impacts, taking into account the vulnerability of small island developing states and taking into consideration their relevant policy frameworks, including the Framework for Resilient Development in the Pacific (FRDP) and the Pacific Resilience Partnership. 6. The Parties shall support action to align finance flows with a pathway towards low greenhouse gas emissions and climate-resilient development. They shall cooperate to mobilise climate finance from a wide variety of sources, instruments and channels to support the development and implementation of national adaptation plans and NDCs beyond current levels, in line with the Paris Agreement. 7. The Parties shall promote an ambitious phase-down of hydrofluorocarbons under the Montreal Protocol on Substances that Deplete the Ozone Layer, done at Montreal on 16 September 1987, and the Kigali Amendment thereto. They shall encourage all the Parties to the Protocol to ratify and ensure the swift implementation of that Amendment. 8. The Parties shall strengthen coordination across all levels of governance and shall take action based on and guided by the best available science and, as appropriate, traditional knowledge, indigenous and local knowledge systems. They shall encourage and enable local authorities to make and implement ambitious climate and energy commitments. They shall promote existing initiatives, such as the Global Covenant of Mayors for Climate and Energy, and the implementation of their action plans. 9. The Parties shall work together towards developing knowledge networks for climate adaptation and response and strengthening scientific, technical, human and institutional capacity for climate action and environmental management and monitoring, including through space technologies and information systems. ARTICLE 11 Environment and sustainable management of natural resources 1. The Parties shall support the conservation, sustainable use and restoration of ecosystems and the services they provide, linking biodiversity to livelihoods. They shall protect, restore and enhance biodiversity, in line with the Convention on Biological Diversity and the Post 2020 Global Biodiversity Framework. They shall support the development of long term strategies focused on mainstreaming biodiversity in national and regional frameworks in the Pacific region, ensuring coordination and coherence across institutions, and generating evidence to inform decision-making. 2. The Parties shall promote an integrated approach to, and strengthen enforcement mechanisms for, the sustainable management and use of natural resources and the environment at all levels, including the development of a circular and green economy, taking into account the needs of current and future generations and, where appropriate, indigenous, traditional and customary practices. 3. The Parties shall cooperate to ensure the sustainable management of their forest resources and other tree resources, reduce and reverse deforestation, combat illegal logging and trade in illegal wood and wood-based products, restore the functions of natural forests, including the provision of ecosystem services, and promote responsible mining, taking into account demands for sustainable development, including the economic, social and environmental needs of their growing populations. 4. The Parties shall promote sustainable integrated water management systems, preserving and protecting water sources and ecosystems, collecting and treating wastewater, addressing land degradation, the pollution of water and groundwater resources, and the uncertainties of water availability through water collection and storage systems. 5. The Parties shall cooperate to combat the threat of invasive alien species in terms of local species' extinction, biodiversity, ecosystem functions and services, people's livelihoods and resilience, and trade and economic development. 6. The Parties shall effectively address all forms of pollution. They shall work towards establishing the necessary regulatory frameworks and enforcement mechanisms for the sound management of chemicals and waste. They shall aim to prevent or minimise the generation of waste at source, and to improve product reusability, recyclability and resource efficiency in order to adapt production and consumption to the achievement of a circular economy. They shall take measures to prevent or minimise hazardous substances in material cycles and to manage chemicals in products throughout their lifecycle. ARTICLE 12 Disaster resilience 1. The Parties shall cooperate to build the resilience of people, societies, institutions and infrastructure to disaster events. They shall take into account the strong links between disasters and climate change and the impacts of disasters on human and social development, the livelihoods of people, especially of vulnerable groups and individuals, cultural heritage, environmental integrity, economic development and human security. They shall endeavour to implement and monitor the Sendai Framework for Disaster Risk Reduction 2015-2030, including through the exchange of information and best practices, taking into consideration their relevant policy frameworks, including the FRDP. 2. The Parties shall promote a holistic approach to disaster risk reduction, including taking into consideration the FRDP, by investing in risk prevention and preparedness, integration of risk reduction efforts in recovery actions and the promotion of financial risk insurance. They shall support the resilience of public services, infrastructure, food security and water security, ensuring that investments consider and respond to a realistic understanding of future risks. They shall put climate resilience at the core of all reconstruction and recovery efforts, including by implementing a "building back better" approach. 3. The Parties shall cooperate to strengthen access to, and the transfer and systematic use of, relevant technologies for resilience building. They shall invest in the collection and use of disaster statistics and loss data, comprehensive risk assessment, the implementation of risk reduction plans at all levels, and stronger links between disaster risk reduction and climate change adaptation. They shall support the use of space technologies and information to improve prevention, preparedness, response and recovery measures. 4. The Parties shall work towards strengthening inclusive risk governance at all levels, including capacity development for national and regional disaster risk reduction and climate innovation centres of excellence. They shall work towards increasing monitoring, early warning and risk assessment capacities, improving domestic and regional capacity and capability for prevention, mitigation, preparedness, response and recovery measures, including civil protection mechanisms, as well as capacity of local communities and institutions, focusing on the most vulnerable and marginalised households and groups. 5. The Parties shall monitor disaster risk- and climate risk-management priorities and objectives and evaluate them against international best practices. TITLE II INCLUSIVE AND SUSTAINABLE ECONOMIC DEVELOPMENT ARTICLE 13 1. The Parties shall pursue integrated strategies and implement reforms to build resilient and diversified economies, promote economic growth and transformation, strengthen business and trade relations, and support the transition towards full, quality employment. They undertake to create a business environment that is conducive to greater flows of investment and to private sector development. They shall strengthen and deepen intra-regional economic cooperation, including the mobility of goods and services. They shall encourage and facilitate wider use of their respective currencies in international transactions. 2. The Parties shall promote measures in support of the transformative nature of science, technology, innovation and research. They shall work towards achieving circular, low-emission and climate-resilient economies and ensuring that all people benefit from unlocked business opportunities, that core labour standards are respected and upheld, including through social dialogue, and that the socio-economic empowerment and inclusion of vulnerable people, women and youth is promoted, including through appropriate social protection measures. They agree to concentrate efforts on key sectors with a multiplier effect on sustainable growth, job creation and poverty eradication, including the possibility of cooperating on new economic areas. CHAPTER 1 ECONOMIC GROWTH AND DIVERSIFICATION ARTICLE 14 Enablers of economic development 1. The Parties shall pursue measures that support the attainment of higher levels of economic productivity through diversification, technological upgrading and innovation, as a priority, and that improve macro economic and financial sector stability, simplify and harmonise business regulations and processes, strengthen effective and predictable tax systems, and improve the efficiency of public administration and judicial systems. They shall adopt sound competition policies and ensure the protection of land rights, property rights and intellectual property rights. 2. The Parties agree to promote sound business facilitation legislation, regulations and policies aimed at reducing regulatory and administrative barriers and enhancing transparency while developing entrepreneurial skills and a business culture aimed at increasing investment and private sector development. They shall also promote corporate social responsibility and responsible business conduct, including as regards environmental considerations. 3. The Parties agree to address and enhance human capital development, in particular through investment in, and support for, the creation of a highly educated, trained, skilled, qualified and efficient workforce sufficiently trained to access decent employment, including in new dynamic growth sectors, matching the demands of labour markets and enhancing private sector involvement. They shall place particular emphasis on enhancing digital literacy, technical and vocational education and training and tertiary education programmes. 4. The Parties shall promote policies that enhance the relevance, efficiency and effectiveness of labour-market institutions. They shall promote intra-regional labour mobility in support of the development needs of the Pacific OACPS Members and to respond positively to the needs of the private sector and to contribute to improved economic integration, greater investment and enhanced business productivity. 5. The Parties shall support the development of key infrastructures such as energy, transport and water, as well as of information and communication technologies (ICT) services and digital connectivity. 6. The Parties shall promote the development of rural areas and the diversification of the rural economy, including by strengthening linkages between resilient infrastructures, tourism, agriculture and industry. 7. The Parties shall support measures to improve the quality, availability and accessibility of insurance, financial and non-financial services for private enterprises, in both the formal and informal sectors. They shall improve access to affordable finance, including by developing viable banking and non-banking systems and strengthening digital financial services that facilitate value addition through the integration of firms, particularly micro, small and medium-sized enterprises, into regional and global value chains, and through enhanced production, trade regulatory capacity, entrepreneurship, improved business facilitation, the diversification of products and export destinations, and technological enhancement and innovation, including of e commerce platforms. ARTICLE 15 Investment 1. The Parties commit to encouraging, creating and maintaining a conducive environment for responsible investment for their mutual benefit. They shall streamline and accelerate administrative procedures and requirements, and shall support measures that create a predictable and secure investment climate, facilitate partnerships and promote public private sector dialogue. 2. The Parties agree to attract and retain sustainable and responsible public and private investment, including foreign direct investment, through blending, guarantees and other innovative financial instruments to boost investor confidence. They shall endeavour to provide investors with adequate and easily accessible information on business opportunities in both the EU and the Pacific OACPS Members. 3. The Parties undertake to cooperate in facilitating investments through an appropriate intervention mix, with particular attention to youth and women. ARTICLE 16 Private sector development 1. The Parties shall support the development of a dynamic, competitive and responsible private sector, including through the adoption of the necessary policies and economic, institutional and legislative reforms at national or regional level, or both. They shall take measures to strengthen and improve private sector productivity and efficiency. They shall pay special attention to the growth and improved competitiveness of micro, small and medium-sized enterprises, to business incubators and to the development of cottage industries. 2. The Parties shall seize the opportunities of technological progress and the digital economy. They shall endeavour to mobilise investment in support of research and innovation, and the digital economy, and to encourage the private sector to boost digitalisation, in particular in terms of investments, innovation, market knowledge, access and expertise. 3. The Parties shall promote industrial development with a view to the achievement of sustainable economic growth. They shall adopt targeted policies aimed at facilitating industrial growth and opportunities, notably through the creation of linkages and value-adding activities, including small-scale industries. They shall encourage the development of appropriate technologies and processes and the diversification of niche products. They shall develop and implement strategies that build regional and national capacity for competitiveness in medium- and high-tech manufacturing and exports. 4. The Parties shall support increased resource-use efficiency and the adoption of cleaner and more environmentally sound technologies and industrial processes. They shall effectively address all forms of pollution resulting from economic activities, including through a clear definition of responsibilities and their attribution to the industry and business operators throughout the supply chain, on the basis of the extended producer responsibility and the polluter pays principles. ARTICLE 17 Science, technology, innovation and research 1. The Parties shall cooperate in scientific research, technological development and innovation, with the aim of promoting social and economic development, tackling societal challenges and improving regional competitiveness. They shall develop the interconnection and interoperability of research networks and of computing and scientific data infrastructures and services, promoting such development within their regional context. 2. The Parties shall facilitate, as appropriate, access to each other's science, technology and innovation programmes, research infrastructures and facilities, publications and scientific data in areas of relevance, including climate change and oceans. 3. The Parties shall cooperate on matters of common interest in the area of civil space activities, such as space research, Global Navigation Satellite System applications and services, development of satellite augmentation systems, Earth Observation and Earth Science, particularly on the use of early warning and surveillance. ARTICLE 18 Remittances The Parties, recognising the importance of remittances as a major source for inclusive and sustainable development, shall endeavour to reduce the transaction costs of remittances to less than 3 % and eliminate remittances corridors with costs higher than 5 % by 2030, to promote financial literacy awareness and financial inclusion via innovative financial instruments, and to improve regulatory frameworks for enhanced involvement of non-traditional players, including through the use of new technologies. CHAPTER 2 TRADE COOPERATION ARTICLE 19 Trade integration 1. The Parties undertake to boost trade opportunities to their mutual advantage as well as with the wider region including the OCTs. They shall aim to foster the smooth and gradual integration of the OACPS Pacific Members into the world economy, especially by making full use of the potential of regional integration and trade with other regions. 2. The Parties shall support the implementation and functioning of the existing Interim Partnership Agreement between the European Community, of the one part, and the Pacific States, of the other part, encouraging the accession of interested countries and where appropriate broadening the scope of that agreement. 3. The Parties shall support regional economic integration processes in the Pacific region, including trade facilitation and regulatory harmonisation, to enable countries to take advantage of trading with their neighbours and to foster their integration into regional and global value chains. ARTICLE 20 Trade capacity 1. The Parties shall cooperate in building trade capacity, including through strengthened production and entrepreneurship, and increased investment in value-adding sectors. They shall ensure that the framework conditions and the right domestic policies are in place to facilitate greater trade flows. 2. The Parties shall cooperate in the area of trade facilitation, building on their respective commitments under the WTO Trade Facilitation Agreement. Such cooperation shall take into account the specific needs of Pacific OACPS Members, including those related to geographic constraints, technology, trade finance and connectivity. They shall endeavour to reduce trade costs related to imports, exports, transit and other customs procedures on the movement of goods and services, including the automation of customs procedures. 3. The Parties shall cooperate to prevent, identify and eliminate unnecessary technical barriers to trade as well as unnecessary non-tariff barriers restricting their exports. In particular, they shall cooperate to ensure compliance with international standards through appropriate capacity building support, and improved quality control mechanisms and certification laboratories. 4. The Parties shall cooperate to strengthen sanitary and phytosanitary regulations and practices, including through institutional and regulatory mechanisms and adequate information systems and infrastructures. 5. The Parties shall cooperate to implement administrative cooperation and verification arrangements in their trade relations. 6. The Parties, recognising the contribution of digital technology to trade facilitation, agree to cooperate towards appropriate Pacific regional digital platforms for national and cross-border trade. ARTICLE 21 Services 1. The Parties shall support the development of a robust and vibrant services sector, acknowledging its importance in terms of its contribution to economic growth and job creation, in providing inputs to all economic activities and in facilitating transformative production and export processes. 2. The Parties shall cooperate to strengthen capacity in the supply of services. They shall pay particular attention to services related to the movement of natural persons for business purposes, financial and other business services, tourism, cultural and creative industries, and construction and related engineering services. 3. The Parties agree to encourage the establishment of mutual recognition agreements where appropriate, including with a view to facilitating the recognition of professional qualifications. They shall cooperate to address barriers to trade in services, with a view to fostering competition, creating employment, spurring growth and development, and improving the quality of their services sector. CHAPTER 3 KEY SECTORS ARTICLE 22 Blue economy 1. The Parties shall promote a blue economy that is well managed and sustainable, and that aims to reconcile sustainable economic growth with employment creation, improved livelihoods and social equity, fair economic benefits, and strengthened food security, based on the conservation of marine ecosystems and biodiversity, and the sustainable use of resources. 2. The Parties shall cooperate to develop sustainable aquaculture through effective spatial planning, an ecosystem-based approach and an enhanced level playing field for investors, ensuring that it meets the concerns of local communities. 3. The Parties shall enhance sustainable fisheries development, including at the level of artisanal fisheries, by promoting sustainable value chains through enhanced investment in productivity and local processing capacities, while ensuring the sustainability of fisheries resources and improved food security and safety. 4. The Parties shall seize opportunities in the area of marine biotechnology, supporting research and reducing technical bottlenecks to facilitate access for investors, while avoiding risks to the marine environment. 5. The Parties shall promote research, innovation and the sharing of knowledge, best practices and lessons learned on the blue economy, including strengthening spatial planning and sound investment decision making. 6. The Parties shall promote marine renewable energy with a view to accelerating the clean energy transition on all islands. ARTICLE 23 Agriculture 1. The Parties shall promote sustainable agriculture and support agro-ecological practices and actions to build climate-resilient agriculture and ensure value addition and diversification, so as to improve livelihoods, expand incomes and create decent employment. 2. The Parties shall cooperate to increase opportunities for producers, processors and exporters, particularly smallholders, to access markets at national, regional and international levels, including through improved agricultural extension support, rural infrastructures and access to finance. They shall cooperate to ensure compliance with internationally accepted practices and standards, taking into consideration their relevant policy frameworks. 3. The Parties shall promote food security by developing inclusive and biodiverse nutrition sensitive value chains, including through local value-addition and processing and enhanced capacities of value chain agents. They shall engage in the registration and protection of geographical indications for agricultural and food products from the Pacific region and the European Union. 4. The Parties shall cooperate to combat pests, diseases and invasive species affecting their agriculture. ARTICLE 24 Tourism 1. The Parties undertake to ensure a balanced and sustainable development of tourism, maximising its potential for economic growth, the creation of decent jobs and increased government revenues while ensuring the integration of environmental, cultural and social dimensions. 2. The Parties shall enhance the protection and promotion of cultural heritage and natural resources, and shall strengthen linkages between tourism and other relevant economic sectors, in particular transport, agriculture and the blue economy. 3. The Parties shall cooperate to promote sustainable development practices and shall aim to optimise the socio-economic benefits of tourism, protecting land, oceans, people and cultures, respecting the integrity and interests of local communities, and supporting their involvement in the process of tourism development, in particular rural and community tourism and eco tourism. They shall encourage investment in new technology for research and statistical development, climate and disaster resilience, biodiversity, waste management, renewable energy and energy efficiency, water and food security, and community livelihoods and participation. 4. The Parties shall bolster investment in the promotion and development of tourism products and services. They shall promote the development of innovative partnerships with relevant airlines and cruise operators and invest in human capital development, tourism training and capacity building, marketing, including digital marketing, and encourage business contacts and exchanges of skilled personnel, with a view to boosting competitiveness, improving service standards and for the further development of the tourism sector. ARTICLE 25 Sustainable energy 1. The Parties recognise the importance of the energy sector for economic prosperity and for human and social development and human security, as well as the need for a smooth transition to a low carbon economy. They shall endeavour to strengthen energy security and the resilience of energy infrastructures to improve accessibility and affordability of clean energy. 2. The Parties agree to support energy reforms in the Pacific region that contribute to reducing the carbon intensity of its development processes, increasing the efficiency of supply and end-use energy consumption, enhancing the resilience of energy infrastructure and decreasing net greenhouse gas emissions, taking into consideration their relevant policy frameworks, including the Framework for Action on Energy Security in the Pacific and the FRDP. 3. The Parties shall facilitate open, transparent and functioning energy markets that drive inclusive and sustainable investment in responsible generation, transmission and distribution, and in energy efficiency. 4. The Parties shall promote energy efficiency and energy savings at all stages of the energy chain, from generation to consumption, and shall strengthen, improve and transform power production, generation and distribution facilities, including by strengthening and expanding urban and rural power distribution grids. 5. The Parties shall promote the energy transition of the Pacific region through the development and uptake of clean, diverse, cost-effective and sustainable energy technologies, including renewable and low-emission energy technologies. ARTICLE 26 Connectivity 1. The Parties, recognising the geographical constraints faced by Pacific island states, shall strengthen connectivity across the Pacific region, ensuring that it is sustainable, comprehensive, rules-based, and that it fosters investment and a level playing field for businesses. They shall endeavour to build safe, secure, resilient and sustainable transport links, by air, land and sea, and digital networks, from mobile to fixed, from the internet backbone to the last mile, from cable to satellites. They undertake to work towards energy connectivity, with the aim of fostering modern, efficient and clean solutions and to promote people-to-people contacts. 2. The Parties undertake to restructure, strengthen and improve transport and related infrastructure systems, facilitating and improving the movement of passengers, including those with reduced mobility, and of goods, and providing cost-effective, safe, secure and sustainable access to reliable and effective urban, air, maritime, inland-waterway, rail and road-transport services. They shall improve the overall governance of the transport sector, by developing and implementing efficient regulations to facilitate harmonisation across the Pacific region, to allow fair competition and interoperability within and between transport modes, as well as to activate and promote the participation of the private sector in transport projects, including on maintenance and on the elimination of capacity constraints and of missing-link infrastructures. 3. The Parties acknowledge the importance of cost-effective and efficient maritime transport services as the main mode of transport facilitating trade. They shall cooperate in the maritime transport sector to promote the efforts of Pacific OACPS Members in developing competitive ports and port services, including navigation infrastructure, with a view to improving the movement of goods and people. 4. The Parties shall cooperate in the aviation sector, including considering an increase in routes and frequency of air services into the Pacific region. They shall also cooperate to strengthen and improve aviation safety and security, and airspace surveillance, including capability to respond to related threats and risks. They agree to strengthen and improve air and sea travel navigational aid facilities, including air traffic control and cartography. 5. The Parties shall aim at boosting access to open, affordable and secure broadband connectivity and digital infrastructures, including through improved undersea cables. They shall take measures to facilitate easy access to ICT and support the appropriate utilisation of artificial intelligence and Internet of Things and the deployment of extensive low-cost wireless networks, adapted to local circumstances. They shall endeavour to establish the necessary regulatory institutions to license service providers, promote competitive behaviour and ensure consumer welfare and protection, strengthening regional cooperation, taking into consideration the relevant policy frameworks of the Parties, including the Pacific Regional ICT Strategic Action Plan. ARTICLE 27 Extractive industries 1. The Parties, acknowledging the contribution of extractive industries to economic development, shall facilitate sustainable and responsible investment through appropriate legislation, policies and regulatory frameworks consistent with international best practices. They shall aim to ensure fair and undistorted access to extractive resources, while fully respecting national laws and the sovereignty of countries over their natural resources, and upholding the rights of affected local communities. 2. The Parties agree to promote the responsible management of extractive resources, including the development of legislative frameworks, taking into account environmental impacts. They shall promote transparency and accountability, in line with the principles set out in the Extractive Industry Transparency Initiative. 3. The Parties shall promote the use of relevant technologies to facilitate the sustainable and responsible exploration and exploitation of extractive resources. ARTICLE 28 Forestry 1. The Parties shall promote the sustainable management of forests and the sustainable use of forest resources, reduce and halt deforestation and forest degradation, conserve forest biodiversity and ecosystems, combat illegal logging and associated trade, and promote resource- and energy efficient products from sustainably managed forests. 2. The Parties shall promote sustainable value chains of agro-industries and forest commodities and products, prioritising the creation of jobs and other economic opportunities in the conservation of ecosystems. They shall cooperate in the sustainable management of forests, including the legal and sustainable provision of products for commercial gain and the sustainable commercialisation of forest flora and fauna, in full respect of international best practices and standards and relevant international agreements. They shall collaborate and promote the use of appropriate technology and methods to identify and develop herbs and other forest-based materials that would contribute to medicinal products, while ensuring that no loss of biodiversity is incurred, that no ecosystem imbalance is created, and that access to medicinal products is not hindered. 3. The Parties shall cooperate to improve the governance and sustainability of forests, including by taking into consideration the EU Forest Law Enforcement, Governance and Trade (FLEGT) Action Plan and by encouraging the development of voluntary partnerships agreements. They shall strive to strengthen coherence and positive interactions at country level between the FLEGT Action Plan and climate action in the forest- and land use sector, including in the context of other international initiatives, particularly the Warsaw Framework on Reducing Emissions from Deforestation and Forest Degradation (REDD+). They shall engage in the development and review of policies, legislation, regulations, strategies and plans for climate action in the forest- and land use sector, in line with countries' NDCs. They shall take steps to improve the quality of inventories for emissions and removals from the forest sector. 4. The Parties shall support the development of forest adaptation and conservation strategies, and initiatives to enhance forest health, reverse deforestation, restore degraded forest landscapes, enhance resilience to climate change and re-establish forest cover. Recognising the importance of natural and virgin forests in providing ecosystems, climate and cultural services that our societies depend upon, they shall cooperate to develop and implement suitable approaches and positive incentives for their adaptation and conservation. 5. The Parties shall support the strengthening and capacity building of regional, sub-regional and national institutions and agencies responsible for the sustainable management of forests. They shall raise public awareness of deforestation at all levels and encourage the consumption of resource- and energy-efficient products from sustainably managed forests. They shall promote and support the use of alternative, sustainable and clean cooking fuel for local communities. They shall strengthen the involvement of local authorities and communities in forest protection. TITLE III OCEANS, SEAS AND FISHERIES ARTICLE 29 The Parties acknowledge the essential role of oceans for life on earth, sustainable development and people's livelihoods. They agree to step up efforts to protect the oceans and seas from the adverse consequences and impact of different pressures such as climate change, ocean acidification and coral bleaching, overexploitation, illegal, unreported and unregulated (IUU) fishing and other destructive and unsustainable activities. They shall promote the sustainable development of the blue economy, protect marine ecosystems and biodiversity, reduce pollution of all kinds and deploy climate change mitigation and adaptation policies. CHAPTER 1 OCEAN GOVERNANCE ARTICLE 30 Sustainable oceans 1. The Parties acknowledge each other's efforts to ensure improved and integrated ocean governance, strengthened regional and sub-regional fisheries conservation and management measures, the monitoring, control and surveillance of fisheries, other region specific strategies, and instruments for the effective management of the oceans. 2. The Parties shall take the necessary steps to implement relevant international and regional treaties, conventions and agreements on ocean governance to which they are party, and the conservation and management of resources provided for therein. 3. The Parties shall strengthen governance of the oceans for their sustainable use and conservation, in accordance with the UN Convention on the Law of the Sea (UNCLOS) and taking into consideration relevant regional frameworks, including by promoting an integrated management approach, taking into account social, economic and environmental dimensions of sustainable development. 4. The Parties shall cooperate to mitigate and alleviate pressure on the oceans and their resources, for safe, secure, clean and sustainably managed oceans, as well as to strengthen knowledge regarding oceans. They shall cooperate on the protection, preservation and restoration of coastal and marine ecosystems. 5. The Parties shall cooperate to prevent and reduce marine pollution and fight noise pollution and marine litter, including plastics and micro-plastics, oil spills and nuclear contaminants. They shall support and strive for the regulation of the reduction of greenhouse gas emissions from ships, actively supporting the urgent implementation of the initial International Maritime Organization strategy on reduction of greenhouse gas emissions from ships. They shall enact legislation and regulations governing the discharge of harmful waste and litter, including imposing penalties for violation. 6. The Parties agree to base their decisions on the best available science, with due regard to the principles of the ecosystem-based approach, the precautionary principle and the importance of traditional and indigenous knowledge. 7. The Parties shall strengthen cooperation on research, design and implementation of conservation and management measures, marine spatial planning and the establishment of marine protected areas and marine sanctuaries, in line with international law, based on the best available science, and taking into account indigenous and local communities' knowledge. 8. The Parties shall cooperate to build capacity and expertise in ocean governance, including through marine scientific research and the transfer of marine technology, in accordance with UNCLOS. 9. The Parties shall promote dialogue and cooperation on all aspects of ocean governance, including on matters related to climate change, sea level rise and its possible effects and implications, seabed mining, fisheries, marine pollution, and research and development. 10. The Parties recognise the general concerns raised about the impact of seabed mining on the marine environment and its biodiversity. They shall use the best available science, apply the precautionary principle and ecosystem approach, promote research and share best practices in fields of mutual interest related to seabed mineral resources, in order to ensure the sound environmental management of activities for the protection and preservation of the marine environment and its biodiversity. ARTICLE 31 Biodiversity of areas beyond national jurisdiction 1. The Parties shall cooperate, including through competent international and regional organisations and arrangements, on the conservation and sustainable use of marine biodiversity in areas beyond national jurisdiction, based on the best available science. 2. The Parties shall promote capacity building and the transfer of marine technology for the conservation and sustainable use of marine biodiversity in areas beyond national jurisdiction, including through international cooperation. CHAPTER 2 FISHERIES ARTICLE 32 Sustainable conservation and management of fisheries resources 1. The Parties shall cooperate to ensure the conservation and sustainable management and use of fisheries resources at bilateral, sub-regional, regional and multilateral levels, as appropriate. 2. The Parties shall cooperate to ensure that fisheries resources are conserved and managed effectively and harvested sustainably, and that social and economic returns are optimised. 3. The Parties agree to promote transparent and science-based conservation and management measures in line with international law, in particular the rules and principles set out in UNCLOS and the UN Fish Stocks Agreement, and respecting conservation and management measures adopted by regional fisheries management organisations, where applicable. 4. The Parties shall cooperate to ensure the sustainable economic development of coastal fisheries through effective policies, laws and regulations. They shall promote access to fisheries resources by local communities and small-scale and artisanal fishers, and shall promote food security and inter-generational and intra-generational equity. ARTICLE 33 Illegal, unreported and unregulated fishing 1. The Parties in accordance with international obligations shall maintain or adopt initiatives to combat IUU fishing in their respective jurisdictions, in other jurisdictions and on the high seas, recognising that such activities constitute a serious threat to the effective conservation, management and sustainable exploitation of fisheries. 2. The Parties shall implement policies and measures to exclude IUU fishing products from trade flows. They shall implement and enforce monitoring, control and surveillance measures, such as observer schemes, vessel-monitoring systems, fishing licences and authorisations, catch recording and reporting, transhipment control, inspections and port state control and associated measures, to ensure compliance, including enforcement action and sanctions in accordance with domestic regulations, with the aim of conserving fish stocks, preventing overfishing and promoting sustainable fisheries. 3. The Parties, in accordance with their obligations under existing national laws and sub-regional, regional and international instruments, agree not to grant entry to, deny service to, or to expel from their ports, vessels of Parties found to have engaged in IUU fishing in other jurisdictions and on the high seas, or that have a history of IUU fishing. 4. The Parties shall endeavour to ratify relevant international agreements in relation to IUU fishing, notably the Agreement on Port State Measures to Prevent, Deter and Eliminate Illegal, Unreported and Unregulated Fishing, done at Rome, 22 November 2009, and shall promote complementarity and consistency between international and regional measures and strategies to combat IUU fishing. ARTICLE 34 Harmful fisheries subsidies The Parties agree to take necessary steps to prohibit certain forms of fisheries subsidies which contribute to overcapacity and overfishing, and to eliminate subsidies that contribute to IUU fishing and refrain from introducing such new subsidies, recognising that appropriate, effective, special and differential treatment for developing and least developed Pacific States should be an integral part of the WTO fisheries subsidies negotiation. TITLE IV SECURITY, HUMAN RIGHTS, DEMOCRACY AND GOVERNANCE ARTICLE 35 The Parties shall cooperate towards achieving peaceful and resilient societies, protect, promote and fulfil human rights, and shall strengthen democratic principles and good governance. They shall support accountable and transparent institutions at all levels and shall take concrete steps on tax good governance and on the fight against corruption, fraud and money laundering. They shall address new or expanding threats to security, including terrorism, threats to cybersecurity and all forms of transnational organised crime, particularly in relation to maritime security, cybercrime, human security and environmental security, while safeguarding human rights, including through regional cooperation, taking into consideration their relevant policy frameworks, including the principles set out in the Boe Declaration on Regional Security and relevant EU common foreign and security policy strategies. They shall endeavour to facilitate, whenever appropriate in line with existing international obligations, the work of human rights mechanisms, including that of the office of the UN High Commissioner for Human Rights, on relevant matters. CHAPTER 1 SECURITY ARTICLE 36 Peace and security 1. The Parties shall cooperate to ensure peace, security and justice through the protection, promotion and fulfilment of human rights, good governance, strengthened human security, environmental security, and conflict prevention and peace building. 2. The Parties shall address all forms of identity-based violence, including sexual, gender-based, inter-communal, ethnic and religious violence. They shall support reconciliation processes through transitional justice mechanisms, including traditional or customary practices, where and when they are not incompatible with internationally recognised human rights. They shall provide support to all victims of violence. 3. The Parties shall cooperate to enhance maritime security, in accordance with UNCLOS and taking into consideration relevant regional frameworks, by sharing information, responding to threats to ships and maritime installations and assets, and enforcing relevant laws and regulations. They shall cooperate, including through the use of space technologies, to address security issues that arise from transnational crime such as drug trafficking, piracy and armed robbery at sea, forced labour, trafficking in persons and the smuggling of migrants. 4. The Parties shall endeavour to develop new initiatives to prevent and combat terrorism in all its forms, in full respect of the rule of law and international law, addressing factors that may create an environment conducive to violent extremism and radicalisation. They shall develop new or strengthen existing legislation and strategies, and cooperate to combat and counter terrorism, terrorist financing and associated threats as appropriate, in full conformity with international law, where applicable. They shall cooperate towards the implementation of all relevant resolutions of the UN Security Council (UNSCRs), including UNSCRs 2396 (2017) and 2462 (2019), and of the General Assembly. They shall refrain from providing any form of support to state and non-state actors that attempt to develop, acquire, manufacture, possess, transport, transfer or use nuclear, chemical, biological or any other weapons and their means of delivery for terrorist purposes. They shall enhance cooperation to enable individuals and communities to prevent, and increase resilience to, acts of terrorism, violent extremism and radicalisation. 5. The Parties reaffirm that climate change is an existential threat to the livelihoods, security and well being of peoples and communities, and commit to making progress on the implementation of the Paris Agreement. They shall promote the global recognition of climate change as a security risk and shall work together to prevent climate change impacts from continuing to act as a threat multiplier, such as threats from rising sea levels and extreme weather events, with serious implications for peace and security. They shall recognise and act on the threat of climate change to peace and security by strengthening adaptation and resilience measures as well as early warning systems. 6. The Parties shall strengthen cooperation to promote cybersecurity and to prevent and combat cybercrime and cyber-enabled crime, including the cyber-enabled theft of intellectual property. They shall cooperate to share best practices for protecting more effectively national and regional critical infrastructures from cyber-attacks. They shall promote multi-stakeholder internet governance and address issues relating to the online distribution of illicit or harmful materials. They shall exchange information on the education and training of cybersecurity technical experts and cybercrime investigators, the investigation of cybercrime and digital forensic science. They shall strengthen international cooperation to promote security and stability in cyberspace. They shall recognise that cybercrime is a global problem and acknowledge the need to build on existing international norms and standards, including those of the Budapest Convention on Cybercrime. ARTICLE 37 Organised crime 1. The Parties shall strengthen and implement legislation and strategies to combat transnational organised crime, including, but not limited to, trafficking in persons, illicit drugs, small arms and light weapons, illegal logging and associated trade, illegal trade of endangered species including endangered marine species, wild animals and plants, as well as derived products, and other illegal economic and financial activities. 2. The Parties shall cooperate with a view to maintaining coordinated efforts to prevent and combat the use of their financial systems to finance criminal activities. They shall exchange information and enforce appropriate measures to fight against money laundering, terrorism financing and illicit financial flows, in line with relevant international standards and frameworks, notably the Financial Action Task Force recommendations. 3. The Parties shall strengthen dialogue and cooperation in the area of law enforcement, with the aim of combating the activities of transnational organised criminal and terrorist networks. They shall improve coordination between national and regional security mechanisms through open dialogue and the exchange of strategic information in support of early warning and cooperation with relevant international organisations, partners and stakeholders. CHAPTER 2 HUMAN RIGHTS, DEMOCRACY AND GOVERNANCE ARTICLE 38 Human rights 1. The Parties recognise that human rights are universal, indivisible, interdependent and interrelated and agree to respect, protect, fulfil and promote all human rights, be they civil, political, economic, social or cultural. They shall take necessary steps in accordance with relevant international treaties to ensure the full and equal enjoyment of all human rights and fundamental freedoms, including freedom of opinion and expression, freedom of assembly and association, and freedom of thought, religion and belief. They shall address and fight all forms of racism, discrimination, gender-based discrimination, including their manifestation through gender-based violence, trafficking in persons, with women and girls being especially targeted for sexual exploitation, hate speech and hate crimes, xenophobia and related intolerance. 2. The Parties shall intensify efforts to achieve gender equality and the full enjoyment of all human rights by women and girls and their empowerment. They shall promote, protect and fulfil the rights of the child. 3. The Parties shall promote the rights of persons belonging to minorities and advance the rights of indigenous peoples, as set out in the UN Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP) . 4. The Parties shall support measures to enhance a rights-based approach to development, encompassing all human rights, and take the necessary steps to ensure, inter alia , equality and non discrimination for all in the enjoyment of human rights, including access to and control over the resources and services essential for the right to an adequate standard of living. These include, but are not limited to, the rights to education, health, including sexual and reproductive health, food, drinking water and sanitation, adequate housing, work and justice. The steps to be taken for the realisation of these rights shall include accessible services addressing the causes and adverse impacts of climate change and the promotion of fair and equitable distribution of resources. 5. The Parties shall cooperate towards the realisation of human rights in the Pacific region, including through the establishment and strengthening of independent national and regional human rights mechanisms and institutions, and through the strengthening of an enabling and safe environment for the active engagement of civil society, human rights defenders, and other relevant stakeholders, including through their capacity building and access to regional and international human rights mechanisms. ARTICLE 39 Democracy and governance 1. The Parties shall uphold democratic processes and institutions in accordance with internationally recognised principles and national legal frameworks, including accountable governments elected through peaceful, inclusive, transparent and credible elections, the acceptance of election results and the ensuing government transition and individuals' right to participate in the public affairs of the society they live in. 2. The Parties shall enhance the role of parliaments, promote media independence and pluralism, and preserve and broaden an enabling space for civil society, with a view to improving democratic accountability. They shall strengthen national, regional and decentralised capacities to ensure respect for democratic principles and practices. 3. The Parties shall promote the principles of good governance. They shall take concrete measures to build inclusive, accountable and transparent public institutions. They shall support capacities for policy design and implementation, develop an accountable, efficient, transparent and professional civil service, and strengthen the delivery of quality public services. 4. The Parties shall accelerate the deployment of e-governance services and digital services infrastructure as a means of enhancing access to and the availability of public services, improving democratic practices and governance, and promoting, protecting and fulfilling human rights and fundamental freedoms. 5. The Parties shall establish or strengthen mechanisms and institutions to combat corruption, bribery, fraud and corporate financial crimes, including by implementing and promoting relevant international standards and instruments, notably the UN Convention against Corruption, done at New York on 31 October 2003. They shall promote transparent management of public resources and accountability, encourage actions that support the values of a culture of transparency, legality and behaviour change in order to ensure the eradication of corruption, and further develop legislation to facilitate the recovery and return of assets. 6. The Parties shall strengthen governance systems to stem irregular migration and to combat smuggling of migrants and related criminal networks, as well as trafficking in persons, with a specific focus on victim protection. ARTICLE 40 Rule of law and justice 1. The Parties shall promote respect for the law and cooperate to consolidate the rule of law. They shall aim to ensure an independent, impartial and effective judiciary and to strengthen institutions in the administration of justice. They shall take the necessary steps to provide access for all to justice under due process. 2. The Parties shall oppose and condemn all forms of torture and other cruel, inhuman or degrading treatment by state and non-state actors in all contexts, including by supporting the ratification and effective implementation of the Convention against Torture and Other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment or Punishment, done at New York on 10 December 1984, and its Optional Protocol . 3. The Parties shall promote justice reforms to ensure efficient court systems and procedures, and modern penitentiary systems. They shall cooperate to enhance the capacities of key actors in the judiciary and legislative bodies. ARTICLE 41 Financial governance 1. The Parties shall promote sound public financial management, including effective mobilisation and use of public revenues, sustainable public debt management, sustainable, transparent, competitive and predictable public procurement systems, and support for national oversight bodies. 2. The Parties shall enact legislation, take concrete measures and strengthen relevant institutions and mechanisms to implement the principles of good governance in the tax area. 3. The Parties shall cooperate to combat tax evasion, tax avoidance and illicit financial flows, and ensure the efficiency, effectiveness, transparency and fairness of tax systems. TITLE V HUMAN AND SOCIAL DEVELOPMENT ARTICLE 42 The Parties are determined to eradicate poverty in all its forms by 2030, foster human and social development through inclusive and equitable access to social services and enhanced food security, effectively tackle inequality, promote gender equality and women and youth empowerment, ensure that everyone has the necessary means to enjoy life in dignity, and create the conditions for people to participate effectively in democratic life and contribute actively to sustainable economic growth. They shall take concrete measures to promote social cohesion and social protection as a fundamental investment for poverty eradication and fighting inequality, and as an important means of reinvesting economic gains more broadly in society and people. They shall promote culture and sport as drivers for sustainable human and social development and inclusive economic growth, as well as for social inclusion and peaceful societies. CHAPTER 1 SOCIAL SERVICES ARTICLE 43 Education 1. The Parties shall support inclusive and equitable access to quality education at primary, secondary and tertiary levels, early childhood care and technical and vocational education and training, taking into consideration their relevant policy frameworks, including the Pacific Regional Education Framework. They shall promote the development of digital literacy and skills. They shall pay special attention to women and girls, and marginalised and vulnerable groups, including people with disabilities. 2. The Parties shall take measures to improve the quality of formal and non-formal learning and to support the development of skills through technical and vocational education and training, with a view to increasing the number of highly educated and skilled workers matching labour market needs and opportunities. 3. The Parties shall promote initiatives that encourage and enable the development and wider use of science, technology, engineering and mathematics. 4. The Parties shall endeavour to improve infrastructure and equipment of education centres. They shall improve the quality of education through evidence-based policies, curriculum development and enhanced quality of teacher training and professional development. ARTICLE 44 Health 1. The Parties shall aim to achieve universal health coverage and equitable access to healthcare services, including through strengthened national health systems, modernised facilities and equipment, and quality and affordable essential medicines and vaccines. 2. The Parties shall take measures towards strengthening the prevention and control of non communicable diseases, with a view to reducing their incidence, including by increasing investment for health promotion, and primary and secondary prevention strategies. They shall take into consideration their relevant policy frameworks that promote the prevention and control of non communicable diseases. They shall address the challenges associated with mental health through the development of healthcare and community-based services, including those addressing psychosocial disorders. 3. The Parties shall strengthen national and regional surveillance and monitoring systems to detect and respond rapidly and effectively to communicable diseases and other health emergencies of national, regional and international concern, including infections with pandemic potential such as influenza. They shall cooperate to implement a "one health" approach to address antimicrobial resistance and its consequences for both human and animal health. ARTICLE 45 Water and sanitation 1. The Parties shall strengthen efforts to foster access to sufficient, safe and affordable water for personal and domestic use, paying special attention to people in vulnerable situations. They shall promote action to strengthen water security against the impacts of population growth, climate variability and climate change, including through improved water-use efficiency, drinking-water safety, sustainable use of water resources, and the development of national water catchment and storage systems. 2. The Parties shall boost physical and affordable access to sanitation for all, in all spheres of life, that is safe, hygienic, secure, socially and culturally acceptable and that provides privacy and ensures dignity. They shall support and strengthen local communities' participation in establishing, managing and maintaining facilities and hygiene practices in households, schools and healthcare facilities, particularly in areas facing difficult challenges, such as rural and remote areas, small islands and informal urban settlements. 3. The Parties acknowledge the importance of shared knowledge and technology, including the capacity building required to plan, deliver and maintain quality water and sanitation systems and infrastructure. ARTICLE 46 Housing 1. The Parties shall strengthen efforts to secure equitable access to adequate, safe and affordable housing for all, including those in vulnerable situations. They shall address the issue of inequalities between urban households and rural areas, and between remote and main islands. They shall promote the sharing of best practices, including on building codes, with a view to enhancing environmental resilience and achieving climate-smart housing. 2. The Parties shall work towards achieving universal access to sustainable energy services for all, improving access to electricity and supporting efficiency in households' energy usage. ARTICLE 47 Food security and improved nutrition 1. The Parties shall aim to ensure that all have access to sufficient, affordable, safe and nutritious food, including by promoting local nutritious food and investing in sustainable food systems, including climate-resilient transportation and storage. They shall pay particular attention to ensuring the availability of adequate sources of emergency food during disaster recovery. 2. The Parties shall cooperate to end all forms of malnutrition and address the underlying causes of food and nutrition insecurity. 3. The Parties shall support agricultural diversification and local food production for both subsistence and commercial purposes. They shall aim to strengthen resilient and diversified farming systems and resource-efficient agriculture by using resilient and high-yield nutritional crop varieties. They shall address overexploitation of fisheries resources, considering that fish is a critical source for food and nutrition security. 4. The Parties shall promote healthy diets, reducing reliance on imported food with low nutritional value, strengthening nutrition-labelling regulation, fostering education and public awareness programmes on nutrition and healthy diet practices, and promoting the production and consumption of local healthy food. CHAPTER 2 INEQUALITY, SOCIAL COHESION AND SOCIAL PROTECTION ARTICLE 48 Social protection 1. The Parties shall promote the creation of inclusive and well-functioning labour markets and employment policies geared to ensuring decent work for all, including enhancing health and safety conditions for workers. They shall address issues related to the informal economy, including access to credit and micro-finance, and strengthened social protection measures, with a view to facilitating a smoother transition to the formal economy. They shall combat all forms of exploitation for profit, including sexual and work exploitation, in both formal and informal economies. 2. The Parties shall work towards extending social protection coverage, especially for people in a situation of vulnerability and marginalised groups as well as those who are formally and informally employed, with the aim of progressively reaching universality, through basic income security and adequate and shock-responsive social protection systems. ARTICLE 49 Gender equality and empowerment of women and girls 1. The Parties shall strengthen policies, programmes and mechanisms aimed at ensuring, improving and expanding equal participation and opportunities for men and women in all spheres of political, economic, social and cultural life. They shall encourage the ratification and support the effective implementation of the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women, done at New York on 18 December 1979, and its Optional Protocol. They shall ensure that the gender perspective is systematically mainstreamed across all policies. They shall take into consideration their relevant policy frameworks, including the Pacific regional architecture for gender equality. 2. The Parties shall support women's economic empowerment, identify economic opportunities for women and ensure that their economic and social rights are respected and promoted. They shall facilitate women's access to financial services and employment, and control over and use of land and other productive assets. They shall take measures to support women entrepreneurs, cut the gender pay gap and remove other discriminatory regulations and practices. They shall work towards building women's resilience to climate change impacts and shall sustain their livelihoods in agriculture, fisheries and aquaculture, and cultural industries. They shall strengthen the collection, compilation, analysis and dissemination of accessible statistical data on women's economic empowerment. 3. The Parties undertake to adopt the necessary legislation and policy measures to end child, early and forced marriage, and to eliminate all forms of sexual and gender-based violence, particularly domestic violence, all forms of sexual and work exploitation and all forms of harassment in the public and private spheres, including through awareness raising initiatives for behavioural change. 4. The Parties shall take measures to enhance women's and girls' participation and voice in public and political life, including in electoral, policy, governance and development processes, local government, traditional and customary mechanisms, leadership, constitutional bodies, state-owned enterprises, peace building and reconciliation. 5. The Parties shall strengthen national and regional institutions to address and handle issues related to all forms of violence against women and girls, including prevention of and protection against all forms of sexual and gender-based violence, harassment investigation and accountability mechanisms, and care and support for victims. They shall endeavour to align national legislation and regulations, and regional frameworks with the relevant international conventions and regional frameworks. 6. The Parties shall commit to the full and effective implementation of the Beijing Declaration and Platform for Action, the Programme of Action of the International Conference on Population and Development, and the outcomes of their review conferences. They shall enact policies and design programmes that aim at achieving universal access to affordable, comprehensive and integrated quality sexual and reproductive health services with adequate counselling, information and sexual education programmes, taking into consideration the UNESCO international technical guidance on sexuality education, as appropriate, as well as the delivery of sexual and reproductive health-care services. The Parties shall support the effective implementation of the Asian and Pacific Ministerial Declaration on Population and Development, as appropriate. ARTICLE 50 Youth 1. The Parties shall establish governance structures to benefit from the youth dividend and to empower young people and increase their influence in decision-making processes and their active participation in political life and in peacebuilding and reconciliation efforts. They shall promote increased participation of young people in environmental action, particularly climate change monitoring and adaptation programmes. 2. The Parties shall support youth entrepreneurship and decent employment for young people, paying particular attention to those in education, employment or training, to help them acquire labour market-relevant skills for employment. 3. The Parties shall foster social and justice programmes for the prevention of juvenile delinquency and integration into economic and social life. They shall support institutions, such as schools, faith-based organisations and youth groups, which may contribute to building resilience in vulnerable communities and with youth at risk. 4. The Parties shall take measures to improve and strengthen child protection systems and safeguards. They shall support measures to end child labour and abuse, early and forced marriage, and corporal punishment. ARTICLE 51 Persons with disabilities 1. The Parties shall promote, protect and fulfil the rights of persons with disabilities without discrimination of any kind. They shall take concrete measures to ensure their full inclusion in society through equal access to social services, including education and health and effective participation in labour markets and other economic opportunities. 2. The Parties shall encourage the ratification, and support the effective implementation of, the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities, taking into consideration their relevant policy frameworks. ARTICLE 52 Culture, sport, and people-to-people contacts 1. The Parties shall promote the protection and enhancement of tangible and intangible cultural heritage, and the diversity of cultural expression, with a view to enhancing mutual understanding and fostering balanced cultural exchanges. They shall cooperate and promote investment to support the preservation and promotion of traditional arts and culture, indigenous knowledge and cultural diversity. 2. The Parties shall promote creative and cultural industries and cultural tourism as drivers for jobs and sustainable growth. They shall endeavour to promote the mobility of culture and creative professionals and the circulation of works of art, and carry out joint initiatives in various cultural and creative spheres. They shall encourage the economic empowerment of women and youth through culture value chains, by strengthening public-private partnerships for cultural production and mainstreaming culture, taking into consideration their relevant policy frameworks, including the Pacific Regional Cultural Strategy. 3. The Parties shall promote creativity and innovation, knowledge sharing, international and regional co-creation, and market access opportunities for cultural goods and services. They shall develop sector-specific regulatory frameworks and institutional support that, inter alia , protect intellectual property rights for creative works. 4. The Parties shall promote exchanges in the cultural sector, including among institutions such as museums and conservatories, and shall encourage intercultural dialogue between people as well as relevant stakeholders. They shall support the mobility of young people and youth workers as a means of promoting intercultural dialogue and the acquisition of knowledge, skills and competences outside formal educational systems. They shall endeavour to implement relevant initiatives in the field of higher education mobility, with a view to promoting cooperation and modernisation in higher education and encouraging learner and academic mobility. 5. The Parties shall promote sport as a driver for sustainable development, inclusive economic growth, social inclusion, non-discrimination and the advancement of human rights. They shall endeavour to build capacities, develop adequate facilities and encourage people's increased participation in sporting and other physical education activities, with particular emphasis on youth and women. They shall support sport as a means for intercultural dialogue and cooperation between nations, the prevention of conflict and violence, and post-conflict reconciliation. IN WITNESS WHEREOF, the undersigned Plenipotentiaries, duly authorised to this effect, have signed this Agreement. Done at …, this… day of … in the year For the Kingdom of Belgium, For the Republic of Bulgaria, For the Czech Republic, For the Kingdom of Denmark, For the Federal Republic of Germany, For the Republic of Estonia, For Ireland , For the Hellenic Republic, For the Kingdom of Spain, For the French Republic, For the Republic of Croatia, For the Italian Republic, For the Republic of Cyprus, For the Republic of Latvia For the Republic of Lithuania, For the Grand Duchy of Luxembourg, For Hungary , For the Republic of Malta, For the Kingdom of the Netherlands, For the Republic of Austria, For the Republic of Poland, For the Portuguese Republic, For Romania, For the Republic of Slovenia, For the Slovak Republic, For the Republic of Finland, For the Kingdom of Sweden, For the European Union, For the Republic of Angola, For Antigua and Barbuda, For the Commonwealth of the Bahamas, For Barbados, For Belize, For t he Republic of Benin, For the Republic of Botswana, For Burkina Faso For the Republic of Burundi, For the Republic of Cabo Verde, For the Republic of Cameroon, For the Central African Republic, For the Republic of Chad For the Union of the Comoros, For the Republic of the Congo, For the Cook Islands, For the Republic of Côte d’Ivoire, For the Republic of Cuba, For the Democratic Republic of the Congo, For the Republic of Djibouti, For the Commonwealth of Dominica, For the Dominican Republic, For the Republic of Equatorial Guinea, For the State of Eritrea, For the Kingdom of Eswatini, For the Federal Democratic Republic of Ethiopia, For the Republic of Fiji, For the Gabonese Republic, For the Republic of The Gambia, For the Republic of Ghana, For Grenada, For the Republic of Guinea, For the Republic of Guinea-Bissau, For the Cooperative Republic of Guyana, For the Republic of Haiti, For Jamaica, For the Republic of Kenya, For the Republic of Kiribati, For the Kingdom of Lesotho, For the Republic of Liberia, For the Republic of Madagascar, For the Republic of Malawi, For the Republic of Mali, For the Republic of the Marshall Islands, For the Islamic Republic of Mauritania, For the Republic of Mauritius, For the Federated States of Micronesia, For the Republic of Mozambique, For the Republic of Namibia, For the Republic of Nauru, For the Republic of Niger, For the Federal Republic of Nigeria, For Niue, For the Republic of Palau, For the Independent State of Papua New Guinea, For the Republic of Rwanda, For the Federation of Saint Kitts and Nevis, For Saint Lucia, For Saint Vincent and the Grenadines, For the Independent State of Samoa, For the Democratic Republic of São Tomé and Príncipe, For the Republic of Senegal, For the Republic of Seychelles, For the Republic of Sierra Leone, For Solomon Islands, For the Federal Republic of Somalia, For the Republic of South Africa, For the Republic of the Sudan, For the Republic of Suriname, For the United Republic of Tanzania, For the Democratic Republic of Timor-Leste, For the Togolese Republic, For the Kingdom of Tonga, For the Republic of Trinidad and Tobago, For Tuvalu, For the Republic of Uganda, For the Republic of Vanuatu, For the Republic of Zambia, For the Republic of Zimbabwe ________________ ANNEX I RETURN AND READMISSION PROCESSES 1. Definitions For the purposes of this Annex, the following definitions apply: (1) "requesting State" means the State (one of the OACPS Members or one of the Member States of the European Union) submitting a readmission request pursuant to Article 74(3) of the General Part of this Agreement; (2) "requested State" means the State (one of the OACPS Members or one of the Member States of the European Union) to which a readmission request pursuant to Article 74(3) of the General Part of this Agreement is submitted. 2. Return and readmission of persons without a valid travel document Return and readmission processes shall be carried out as follows: If the person subject to the readmission request is in possession of an expired passport, a valid or an expired identity card or another official identity document with a photograph, or if the person's identity has been confirmed by all appropriate means, including as a result of a search carried out in the visa application records or any other official records of the requesting State, the requested State shall, on receipt of the relevant information, provide valid travel documents as soon as possible after the request of the requesting State, unless justifiable reason is provided for additional time, in which case the requested State shall provide the travel documents in the shortest possible time; or In other cases, if the nationality of the person subject to the readmission request needs to be verified, the requested State shall proceed with the necessary verification immediately following the receipt of the request from the requesting State by using the most appropriate and most efficient identification procedures, including an identification interview upon request of the requesting State. The requesting and the requested States shall consult biometric registries, where available. In any event, when it receives a readmission request for one of its nationals, the requested State shall respond at the latest within 30 days of that request, in line with the time limits provided for in Standard 5.26 of Chapter 5 of Annex 9 to the Convention on International Civil Aviation, done at Chicago on 7 December 1944, by providing its nationals with appropriate travel documents for return purposes or by satisfying the requesting State that the person concerned is not one of its nationals. 3. Means of transport for return Return shall take place, with prior notification to the requested State, by any means of transport in line with the obligations set out in Article 74 of the General Part of this Agreement. Return by air shall not be restricted to the use of scheduled flights. 4. Return of unaccompanied minors In order to ensure the best interest of the child, an unaccompanied minor can only be returned to a member of his or her family, a nominated guardian, other authorities provided for in the national laws, or adequate reception facilities of the requested State. 5. Bilateral agreements and arrangements At the request of a Party, the Parties shall, without prejudice to the direct applicability of Chapter 4 of Title VI of the General Part of this Agreement and this Annex, conclude bilateral agreements or arrangements governing specific obligations for the return and readmission of nationals of the Member State of the European Union and of the OACPS Member concerned. Those agreements or arrangements shall include shorter time frames for the identification and issuance of travel documents to further facilitate the implementation of this Annex. Such bilateral agreements or arrangements shall cover, if deemed necessary by any of the parties to that agreement or arrangement, arrangements for the return and readmission of persons other than nationals of the parties, including stateless persons, who have their habitual residence in the territory of the requested State. The obligations set out in those bilateral agreements or arrangements shall be compatible with the provisions set out in this Annex. ________________ ANNEX II OPERATIONS OF THE EUROPEAN INVESTMENT BANK ARTICLE 1 Legal personality and status 1. The European Investment Bank (the "EIB") and any subsidiary of the EIB shall have legal personality in the territory of the OACPS Members, including in particular the capacity to contract, to acquire and dispose of movable and immovable property and to be party to legal proceedings. 2. The EIB and any subsidiary of the EIB shall enjoy in the territory of each OACPS Member the same treatment in respect of tax and customs arrangements and status accorded to the international institution operating in that OACPS Member that is most favoured in respect of such arrangements and status. ARTICLE 2 Banking and finance regulation The EIB and any subsidiary of the EIB may pursue as an international organisation within the territory of the OACPS Members for the purposes contemplated by this Agreement the activities envisaged by the statute of the EIB or of such subsidiary, as it may be amended, including, but not limited to, financing by means of loans, bonds, guarantees, equity, quasi equity or any other financing instruments, providing or financing technical assistance, investing on money markets, buying and selling securities and carrying out any other financial operation linked to any such activity, and the operation of bank accounts in any currency. ARTICLE 3 Foreign exchange 1. For all operations carried out by the EIB, or any of its subsidiaries, financed by the EU to support the achievement of the objectives of this Agreement, the OACPS Members shall ensure that: (a) beneficiaries and counterparties may convert into any fully convertible currency, at the then current exchange rate, the amounts in the national currency of the OACPS Member concerned that are necessary for the timely payment of all sums due to the EIB or to any subsidiary of the EIB in respect of such operations; and (b) the amounts referred to in point (a) are freely, immediately and effectively transferable inside or outside the territory of the OACPS Member concerned so as to enable the beneficiary or counterparty referred to in point (a) to meet its obligations to the EIB or to such subsidiary. 2. For all operations carried out by the EIB, or any of its subsidiaries, financed by the EU to support the achievement of the objectives of this Agreement, the OACPS Members shall ensure that the EIB or such subsidiary may: (a) convert into any fully convertible currency, at the then current exchange rate, the amounts in the national currency of the OACPS Member concerned that are received by the EIB or by such subsidiary; (b) freely, immediately and effectively transfer the amounts converted as referred to in point (a) outside the territory of the OACPS Member concerned to such bank accounts as the EIB or such subsidiary may freely determine, or dispose of such amounts within the territory of the OACPS Member concerned; and (c) convert into the national currency of the OACPS Member concerned, at the then current exchange rate, any amounts in any fully convertible currency. ARTICLE 4 Recognition of court decisions Each OACPS Member undertakes, in respect of any dispute arising between the EIB or any subsidiary of the EIB and a beneficiary or any third party regarding the activities of the EIB or any subsidiary of the EIB to achieve the objectives of this Agreement to: (a) ensure that the courts of the OACPS Member have the authority to recognise a final decision delivered by due process by a court or tribunal of a competent jurisdiction, including the Court of Justice of the European Union or any national court of a Member State of the European Union, or any arbitration tribunal to the extent permissible by the constitution of that OACPS Member; and (b) ensure the execution of any such decision in accordance with its applicable national rules and procedures. ________________ EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/22-0020 - Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4be544b1-e9f4-4498-9642-7f446319a787 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4be544b1-e9f4-4498-9642-7f446319a787?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main