Taotlus riigipreemiale

Priit Pedajas (s 1954), lavastaja, näitleja, õppejõud ja muusik Eesti andekamaid musikaalsemaid draamalavastajaid, kes on toonud eesti teatrite lavale väljapaistvalt tugevat dramaturgilist materjali ning on tõstnud eesti vaatajaile olulisteks tüvitekstideks Madis Kõivu näidendid. Tema lavastuste tugevuseks on väga head näitlejatööd, mis on pälvinud aastast-aastasse teatriauhindu, ning mida peetakse lavastajatööle suurimaks tunnustuseks. Priit Pedajas lõpetas 1976 näitleja ja lavastaja erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Ta on olnud 1976–1979 Nukuteatri muusikaala juhataja, 1979–1985 Ugala näitleja ja lavastaja, 1985–1991 Endla lavastaja. Aastast 1991 on ta Draamateatri lavastaja ja 1999–2018 peanäitejuht, 1992–2006 ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli õppejõud (1994–1998 ja 2002–2006 kursuse juhendaja). Priit Pedajas on lavastanud Leedus, Venemaal , Soomes ja Lätis , kirjutanud lastenäidendeid ja dramatiseeringuid (Émile Zola „Daamide õnn”, 1997). Loonud filmidele ja lavastustele muusikat („Soo”, „Minek”, „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”), Priidu viiul“, „Kokkusaamine“, „Tagasitulek isa juurde“, Popi ja Huhuu“, „Mao tee kalju peal“, „Utoopia rannik. Teekond“jt). Tunnustus 1978 vabariikliku noorte lavajõudude ülevaatuse II preemia (lauluõhtu „Hingekell“) 1979 aasta eripreemia teise žanri eduka viljelemise eest (lauluõhtu „Hingekell“) 1980 aasta eripreemia parima lastelavastuse eest („Iiri muinasjutud“ Ugalas) 1980 noorte lavajõudude ülevaatuse II preemia („Iiri muinasjutud“ lavastaja Ugalas, Antti roll „Kihnu Jõnnis“) 1981 näitlejapreemia („Kihnu Jõnn“) 1985 Ants Lauteri nimeline preemia 1987 teatriühingu aastapreemia (roll lavastuses „Peremees“, „Vägede valitsejad“ lavastaja Pärnu teatris) 1988 parim lavastaja („Minek“ Endlas) 1991 parim lavastaja („Kokkusaamine“ Eesti Draamateatris, „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Endlas) 1992 Toruni rahvusvahelise teatrifestivali Kontakt peapreemia („Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Endlas) 1993 parim lavastaja („Tagasitulek isa juurde“) 1994 EV kultuuripreemia („Tagasitulek isa juurde“) 1996 Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemia koos EMA Kõrgema Lavakunstikooli XVIII lennuga teatripilti ergastava väikelavastuse „Lugu valgest varesest eest“ 1997 lavastaja aastapreemia („Peiarite õhtunäitus“) 1998 lavastaja aastapreemia („Mao tee kalju peal“) 1999 Suure Vankri auhind lavastajale („Kuradieliksiir“) 1999 Käsu-Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia lavastajale („Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis keegi ei tahtnud osta“) 2000 eesti teatrikunsti aastaauhind, ansambli-preemia lavastuse „Aristokraadid“ trupile 2000 Käsu-Ants („Aristokraadid“ ja „Popi ja Huhuu“) 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005 Festivali DRAAMA 2005 preemia (koos Madis Kõivuga): Auhind koostöö eest filosoofilise teatri loomisel („Finis nihili“) 2008 Käsu-Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia lavastajale („Sügissonaat“; „Kõik on täis“; „Lõputu kohvijoomine“; „Leekrüübe“) 2014 Käsu-Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia lavastajale („Keskmängustrateegia“; „Hõimud“; „Aiamajas“) 2019 Käsu-Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia lavastajale (“Linnade põletamine”, “Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl”) 2020 Eesti teatri aastaauhind lavastajale („Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ ning „Linnade põletamine“). Osi 1980 Antti – „Kihnu Jõnn“, Ugala 1981 Prohvet Maltsvet – „Rahva sõda“, Ugala 1983 Satin – „Põhjas“, Ugala 1988 Huttunen – „Ulguv mölder“, Endla (ka muusika autor) 1991 Meister Pillapart – „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“, Endla 2004 eeslaulja – Veljo Tormis „Eesti ballaadid“, Von Krahli teater 1994 Kurat – Tankred Dorst „Merlin“ 1998 osatäitja – Torgny Lindgren, Priit Pedajas „Mao tee kalju peal“ 2003 Engstrand – Henrik Ibsen „Kummitused“ 2005 Lodovico – William Shakespeare „Othello“ 2005 Major Samzelius – Selma Lagerlöf „Gösta Berlingi saaga“ 2012 köster; nimismees – Aleksis Kivi „Seitse venda“ 2016 Beverly Weston – Tracy Letts „Augustikuu“ Lavastusi Pedajas „Iiri muinasjutud“ (1979, ka osatäitja) Synge „Üle Lääne Kangemees“ (1983, vana Mahoni) Leino „Mere keskel on mees“ (1984) Friel „Tõlkijad“ (1984 Endlas) Pedajas „Priidu viiul“ (1984 Nukuteatris, ka muusikaline kujundus) Luts ja Pedajas „Soo“ (1985 Endlas) Valton „Vägede valitsejad“ (1986) Zindel „Saialilled“ (1987) Frayn „Lavalised segadused“ (1987 ja 1992) Saluri „Minek“ (1988, ka Šiauliais) O’Neill „Saatuse heidikute kuu“ (1989) Strindberg „Erik XIV“ (1990) Ibsen „John Gabriel Borkman“ (1990) Kõiv „Kokkusaamine“ (1991 Draamateatris, ka muusikaline kujundus) Vallak ja Pedajas „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ (1991 Endlas, mängis Andres Pillarparti, I preemia Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1992, taasesietendus 2002 Tartu Teatrilaboris) Friel „Imearst“ (1992 Noorsooteatris ja 2009 Vanemuises) Kõiv „Tagasitulek isa juurde“ (1993, ka muusikaline kujundus, lavastajaauhind ja kultuuripreemia) Tšehhov „Kolm õde“ (1993, diplomilavastus Draamateatris) Kitzberg ja Unt „Tuleingel“ (1993) Kõiv „Filosoofipäev“ (1994) Dorst „Merlin ehk Tühi maa“ (1994, mängis Kuradit) Raud ja Pedajas „Kirves ja kuu“ (1994, ka muusikaline kujundus) Ristikivi ja Kasterpalu „Hingede öö“ (1995 Vanemuises) Shaffer „Leekrüübe“ (1995, ka muusikaline kujundus, ja 2008) Alver ja Pedajas „Lugu valgest varesest“ (1995, diplomilavastus Draamateatris, Kultuurkapitali aastapreemia) Tammsaare ja Pedajas „Mauruse kool“ (1995) Kõiv „Peiarite õhtunäitus“ (1997, diplomilavastus Draamateatris, lavastajaauhind, lavastajapreemia festivalil Draama ’97, III preemia Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1998) Loewe „Minu veetlev leedi“ (1997, diplomilavastus Draamateatris) Kõiv „Kuradieliksiir“ (1998, Suure Vankri auhind) T. Lindgren ja Pedajas „Mao tee kalju peal“ (1998, ka muusikakujundus koos Sofia Joonsiga, lavastajaauhind, teatrikriitikute preemia ja Koperniku Ülikooli auhind Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1999, lavastajapreemia festivalil Draama ’99) Kõiv „Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta“ (1999, ka muusikaline kujundus) Friel „Aristokraadid“ (2000, sõnalavastuste žürii eriauhind, lavastajapreemia festivalil Draama 2001) Tuglas „Popi ja Huhuu“ (2000, ka muusikaline kujundus) Friel „Lõikuspeo tantsud“ (2001 Moskvas Pjotr Fomenko stuudioteatris ja 2012, diplomilavastus) Kivirähk „Eesti matus“ (2002) Levin „Kummikauplejad“ (2002, ka muusikaline kujundus) Kõiv „Finis nihili“ (2004, ka muusikaline kujundus, auhind festivalil Draama 2005, koos Madis Kõivuga) Collins ja Pedajas „Naine valges“ (2004) Mallatratti „Naine mustas“ (2005, ka muusikaline kujundus) Lagerlöf ja Aaloe „Gösta Berlingi saaga“ (2006, major Samzelius) Carr „Naine ja hirmutis“ (2007, ka muusikaline kujundus koos Tauno Makkega) Bergman „Sügissonaat“ (2008) Kõiv „Lõputu kohvijoomine“ (2008) Letts „Augustikuu“ (2010, ka muusikaline kujundus) Logan „Punane“ (2011, ka muusikaline kujundus) Stoppard „Utoopia rannik. I osa. Teekond“ (2013 Tallinna Linnateatris, koostöös Draamateatriga, ka muusikaline kujundus) Raine „Hõimud“ (2014) Kõiv „Keskmängustrateegia“ (2014, ka muusikaline kujundus) Oksanen „Kui tuvid kadusid“ (2016 Kuopio Linnateatris) Kivirähk „Vaimude tund Koidula tänavas“ (2017) Štivičić „Kolm talve“ (2017) Kivirähk „Isamaa pääsukesed“ (2018) McManus „Mõnus maatükk“ (2018) Madis Kõiv, Aivo Lõhmus „Põud ja vihm Põlva kihlelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ (2019) Kai Aareleid “Linnade põletamine ” (2019) Ene Mihkelson „Katkuhaud“ (2020 Ugala, dramatiseerija, lavastaja, muusikaline kujundaja) Friel „Igatsuse rapsoodia“ (2021) Frayn „Lavalised segadused“ (2021Vene teatris) Luts „Kevade“ (2022 Läti Kunstiteatris) Lauluõhtud (autor ja esitaja) „Hingekell“ (1978 Nukuteatris) „Tolmust ja värvidest“ (1982 Ugalas) , „Öölaulud“ (1987 Endlas) Tiit Härm (1949) tantsija, koreograaf, balletijuht. Estonia teatri esitantsija , andekamaid balletitantsijaid Estonia teatri ajaloos . Härm alustas balletiõpinguid 1957 Tallinnas , ja j ätkas õpinguid Leningradi A.Vaganova nimelises balletikoolis (praegu Peterburi A. Vaganova nimeli ne Vene Balleti Akadeemia). Aastatel 1967–1968 oli ta balletitrupi “Noor Ballett” (Moskva) solist. Ta oli sagedane esineja Peterburi Maria Teat ris ja Moskva Suures Teatris ning ta võttis balletitrupi koosseisus osa mitmetest välisturneedest. 1985. aastal lõpetas ta Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS), omandades koreograafi elukutse. Aastatel 1990 – 1992 ja 2001 – 2009 oli ta Estonia teatri balletijuht, peaballettmeister ja koreograaf. Mai Murdmaa koreograafi aeg 1970–1980ndatel oli tugevaima ja vaimselt mõtestatuma repertuaariga periood Estonia teatris ja seda mitte ainult tantsu liigutuskeelelt, vaid ka mõttelaadilt. Tiit Härm oli aastatel 1966–1990 Estonia teatri esitantsija, luues rohkelt silmapaistvaid klassikalisi ja moderntantsurolle. Ta o li briljantse tehnikaga, laia diapasooniga karis maatiline tantsija, kes oli võimeline kehastama ühtmoodi veenvalt nii romantilisi ja ülimalt traagilisi kui ka koomilisi rolle. Murdmaa suutis anda väga andekale tantsijale väärilist tööd, nende koostöös sündinud lavastused tõstsid säravaks Tiit Härmi tantsija-ja näitlejavõimed. Ta oli interpreet, kes suutis tunnetada ja edasi anda ballettmeistri mistahes kavatsusi, tavatut tantsu või liikumisi. Härm oli Estonia kandvamaid jõude ja publiku vaieldamatuid lemmikuid. See oli Estonia balleti kuldaeg, kui koreograafid Mai Murdmaa ja Enn Suve suutsid haarata soliste, nii Tiit Härmi , tema põhipartnereid Elita Erkinat, Juta Lehistet ja Tiiu Randviiru kui ka kogu balletitruppi. Härmi osatäitmised lavastustes ”Daphnis ja Chloë”, ”Joanna tentata”, ”Võlumandariin”, ”Prometheus”, ”Antonius ja Kleopatra”, ”Stepan Razin”, ”Romeo ja Julia” olid epohhiloovad. Tiit Härm on olnud Euroopas tunnustatud ballettmeister ja õppejõud. Ta on töötanud Milano La Scalas, Teatro dell'Opera di Roma's, Inglise Rahvusballetis, Šoti Rahvusballetis ballettmeistri, repetiitori ja koreograafina. Ta tegutses koreograafina juba lavaesinemise aegadel, luues koreograafia Massenet' "Grand Pas’le", Berliozi “Romeole ja Juliale”, Edison Denissovi muusikale “Pihtimus”. Tema koreograafitööde hulka Estonia teatris kuulub “Luikede Järv”, “Romeo ja Julia”, “Don Quijote”, “Kameeliadaam” jt. Kõrvuti tema enda lavastustega ilmestasid teatri repertuaari isikupäraste väliskoreograafide tööd, mis kõik avardasid tantsijate ampluaad ja tõstsid balletitrupi professionaalset taset. 2022. aasta 18. märtsil esietendub Rahvusooperis Estonia Tiit Härmi ballett ”Õhtused majad”, Gustav Mahleri muusikale. Lavastusega tähistatakse tantsija 75. juubelisünnipäeva, mis olude sunnil aasta võrra edasi lükkus, Tiit Härm on taas Estonia teatris. Helgi Sallo (s 1941) laulja, näitleja „Helgi Sallo on harva esinev nähtus, näitlejaisiksus, kellele on Looja poolt kamaluga palju kaasa antud ja kes on võimeline mängima nii koomikat kui süvatraagikat. Tema ampluaa on väga lai. Ta on laulja, kel on imeline, väiksemaidki tundevarjundeid hingestatult väljendav hääl. Tal on ka loomupärane liikumisoskus, mis on aidanud üpris raskeid tantse omandada näiliselt sama kergelt kui kõike muud. Kõik see oleks tühine, kui Helgi poleks lisaks oma anderohkusele ka töötegija. Ta on väheseid näitlejaid, kes on suuteline erandlikes teatrisituatsioonides mahuka rolli ära õppima mõne päevaga. Kui millestki on kahju, siis sellest, et olen saanud selle andehunnikuga liiga vähe koostööd teha“ . ( L avastaja Ago-Endrik Kerge). Helgi Sallo õppis Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudios, mille ta lõpetas 1965. aastal ja laulmist Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) ettevalmistusosakonnas Tiit Kuusiku juures. 1964. aastal debüteeris Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteerinud Eri Klasi soovitusel muusikalilavastuses „ West Side`i lugu“ (TRK Lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastus) Maria ossa. 1965. aastast sai Sallost Estonia teatri koosseisuline artist. Levisolistina debüteeris ta 1967 ETV saatesarjas „Horoskoop“ ning saavutas kolmel järjestikusel aastal esikoha: 1968 (V. Ojakääru „Olematu laul“) , 1969 (E. Tambergi „Kordan sinu nime“), 1970 (koos H. Läätsega; V. Ignatjevi „Rongisõit“) ja 1971 (V. Ignatjevi „Täna sain kuusteist“) . Parima naislaulja auhinna pälvis estraadilauljate konkursil 1971. Helgi Sallol on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides, muusikalides. Koduteatri kõrval on Helgi Sallo jõudnud andeka draamanäitlejana mängida pea kõikides Eesti teatrites. Alates 1993. aastast kehastab ta Almat E esti T elevisiooni seriaalis „Õnne 13“. Helgi Sallo on praeguseks jätnud seljataha suurrollid muusikalavastustes. Näitejuhi ja lavastaja assistendina abistab ta laulja-ja draamanäitleja kogemusele toetudes Estonia t eatri lavastajaid ja lauljaid alates 1993. aastast. Tema lavanõu on kõrgelt hinnanud Neeme Kuningas, Dmitri Bertman , Ago-Endrik Kerge, Ralf Langbacka , Arne Mikk jt. OSI Maria ( Bernsteini West Side’i lugu , 1964), Pepi ja Gabrielle ( Straussi Viini veri , 1965 ja 1994) , Pille ( Raudmäe Kiri nõudmiseni , 1965) , Loe Lane / Bianca ( Porteri Suudle mind, Kate , 1966) , Denise de Florigny ( Hervé Mamzelle Nitouche , 1966) , Tiiu ( Valgre ja Raudmäe Muinaslugu muusikas , 1967) ,  Laura ( Kõrveri Mees pisuhännaga , 1968) , Pipi ( Vinteri ja Raudmäe Pipi Pikksukk , 1969) , Cecily Cardew ( Natschinski Minu sõber Bunbury , 1970) , Aldonza / Dulcinea ( Leigh ’ Mees La Manchast , 1971) , Linda ( Šteini Võõrastemaja „Astoria” , 1971 Vene Draamateatris), Maria ( Miljutini Neiud ärevil , 1973) , Zerlina ( Mozarti Don Giovanni ehk Karistatud patune , 1975) , Rose Marie ja Jeanne ( Frimli ja Stotharti Rose Marie , 1976) , Musette ( Puccini Boheem , 1977) , Irina Nikitina / Veera Šatrova ( Kaks kevadpäeva ehk Kõike ei saa programmeerida , HYPERLINK "http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/dunajevski_issaak" Dunajevski muusika, 1978) , Fran Kubelik ( Bacharaci Tõotused, tõotused… , 1979) , Barbara (Kõrveri Kuskil Montparnasse’il , 1980) , Ännchen ( Weberi Nõidkütt , 1980) , Lõbus naisterahvas ( Kangro Ohver , 1981) , proua Pfeil ja proua Krone (Mozarti Teatridirektor , 1981) , Madeleine ( Àbrahàmi Savoy ball , 1982) , Frasquita ( Bizet Carmen , 1982) , Mařenka ( Smetana Müüdud mõrsja , 1983) , Ninon ( Kàlmàni Montmartre’i kannike , 1983) , Sally Bowles ja preili Schneider (Kanderi Kabaree , 1984) , Näitlejanna ( Molnàri Kaardiväeohvitser , 1985 Ugalas ) , Ilona Kemeny ja Juliette Bongardt ( Lehàri Krahv Luxemburg , 1986) , Mary Poppins ( Shermani Mary Poppins , 1987 Draamateatris ) , Golde ( Bocki Viiuldaja katusel , 1989) , Mariza ( Kálmáni Krahvinna Mariza , 1990) , Papagena (Mozarti Võluflööt , 1991) , Lilli Vanessi / Katharina (Porteri Suudle mind, Kate , 1992 Linnahallis) , Hanna Glavary ( Lehári Lõbus lesk , 1992 Vanemuises ) , La Môme Pistache (Porteri Cancan , 1993) , N otsu ( Raadiku Puhh , 1995) , Anhilte ( Kálmáni Silva , 1995) , Dolly Gallagher -Levi (Hermani Hallo, Dolly! , 1996) , sinjoora Capuletti ( Gorini Armastajad kurja tähe all ehk Katk võtku teie koda kaht , 2000 Rakvere Teatris), Läpptopp ( Vetemaa ja Kuninga Suvitajad , 2001 Endlas ) , Pearu eit (Raadiku Vargamäe tõde ja õigus , 2003) , preili Schneider (Kanderi Cabaret , 2003 Vanalinnastuudios ) , Maria Tschöll ( Schuberti ja Berte Kolme neitsi maja , 2005) , Sally Ann Sabatello (E. Jonesi Väljaspool hooaega , 2006 Vana Baskini Teatris ) , Pasha ( Tšehhovi ja Smedsi Kajakas , 2007 Von Krahli Teatris ) , A nneli ( Ahlforsi Viimane sigar , 2007 Vana Baskini Teatris) , missis Pierce ( Loewe`i Minu veetlev leedi , 2008) , Myra Marlowe ( Patricku Hullem kui Hollywoodis , 2009 Vana Baskini Teatris) , Christine Millman ( Baeri Ootamatu ettepanek , 2013 Vana Baskini Teatris) , Connie ( Yeamani Õnnenumbrid , 2015 Vana Baskini Teatris) , Helgi (Pihla Metsa forte, 2018 Eesti Draamatearis ), Naine ( Christa , Agilo , Dangi Lumeroos , 2021 Vana Baskini Teatris). TUNNUSTUS JA SALVESTUSED Helgi Sallole on omistatud ENSV Teatriühingu aastapreemiad 1976, 1981, 1983 ja 1986, G eorg Otsa preemia (1983), aunimetuse ENSV rahvakunstnik 1989, Harjumaa näitlejapreemia (1995) ja Suure Vankri auhind (1996) , Valgetähe V klassi teenetemärk (2001), „Selge kõneleja auhind“ (2015). Eesti Näitlejate Liidu auliige 2011. Helgi Sallo on esinenud estraadi- ja kammerlauljana nii Eestis kui välismaal ning mänginud mitmetes sõnateatri lavastustes, telelavastustes („ Provintslanna “, 1971; „ Romulus suur“, 1988), filmides („ Teatriöö “, 1971; „Helgi Sallo operettides ja muusikalides“, 1971; „Jõmm“, 1975; „Sa oled mu majakas“, 1 976; kõik ETF) . Helgi Sallo esituses on palju salvestisi E esti Raadio fonoteegis ja kogumikplaatidel, „Helgi Sallo“ ( Melodija , 1987), „Laule operettidest ja muusikalidest. Helgi Sallo“ (Forte, 1997) ja „Helgi Sallo. 46 paremat laulu“ (Hitivabrik, 2006); muusikalisalvestis „Puhh!“ (1997) ja CD-de kogumikus „Rahvusooper Estonia 100“ (ERP, 2006) jt helikandjatel. Temast on arvukalt telesaateid („Helgi! Laulab Helgi Sallo“, 1983; „Teatrivara. Stuudios Helgi Sallo ja Sulev Nõmmik“, 1987; „Ma vajan lavastajat. Helgi Sallo“, 1991; „Siin ja praegu. Helgi Sallo“, 2001; „Tuleb tuttav ette. Helgi Sallo“, 2005; kõik ETV-s); videosalvestis Olav Ehala muusikalist „Nukitsamees“ ( Digibox , 2003). ETV-s opereti- ja muusikalisalvestisi (sh. Kálmáni „ Mariza “, 1991; Porteri „Suudle mind, Kate“, 1992; Bocki „Viiuldaja katusel“, 1990; Raadiku „Puhh“ 1995). Margarita Voites (s 1936) koloratuursopran Lauljana sai Margarita Voitesest legend juba pärast esimesi osatäitmisi, ta oli aastakümneid meie ooperiteatri visiitkaardiks ning tema suurrollid on jäänud tänini ületamatuks. Ta on olnud eripalgeline solist, kelle repertuaaris tõusid esile primadonnarollid ja virtuoossed koloratuuripartiid . 1974.a. „La traviata “ lavastuse Violettast sai üks enim tunnustust pälvinud ja armastatumaid rolle . „ N ii erinev eri vaatustes, erinevates hingeseisundites, kristalselt efektne oma täiuslikus vokaaltehnikas “ ( muusikateadlane Mare Põldmäe ). Erakordne esitus sündis 1985. aastal Estonia külalisetendustel Stockholmi Kuninglikus Ooperis, kus kriitika ja publik vaimustus muinasjutuliselt puhtast, pehmest ja haruldaselt väljendusrikkast koloratuursopranist. Ja lava taha kogunenud kolleegid hoidsid hinge, kui Margarita Voites lõpetas Lucia di Lammermoori viimase aaria. Margarita Voites l õpetas 1955 Tartu 2. keskkooli, õ ppis 1955–57 Tartu Riiklikus Ülikoolis bibliograafiat ja 1957–58 Tallinna Muusikakoolis laulmist. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetas ta Linda Sauli lauluklassis. Aastatel 1964–69 oli Vanemuise ja 1969–90 Estonia solist. Ta on t egutsenud ka kammerlauljana , üles astunud kontserdiprogrammidega „Armastuse laulud”, „Ööbik ja roos”, „19. sajandi prantsuse muusikat“, oo periaariaid Händeli, Mozarti, Donizetti ja Rossini loomingust, „Eesti klassika ja tänapäev“, „Vene klassika”, „Ukraina ja vene rahvalaulud”, „Ave Maria” (partnereiks pianistid Aino Himbek , Therese Raide, Ivari Ilja, Ivo Sillamaa, Piia Paemurru ja Riina Pikani ning organistid Kristiina Hoidre , Andres Uibo, Aare-Paul Lattik jt) ning koos levilauljatega ( Siiri Sisask, Koit Toome ja ansambel Noorkuu), mänginud muusikalis („Linnupuur”, 1999 Tallinna Linnahallis). Olnud solist vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandel ( nt Erkki-Sven Tüüri „ Ante finem Saeculi “). Esinenud kõigis Nõukogude Liidu vabariikides ja välismaal (Tšehhoslovakkias, Rumeenias, Bulgaarias, Saksamaal, Ungaris, Soomes, Itaalias, Kanadas, Küprosel, Maltal, Jaapanis, Šveitsis, Sri Lankal, Indias, Rootsis). Voiteselt on r ohkesti salvestisi Eesti Raadios ja kogumikplaatidel. Osalenud filmides „Lucia” (1973) ja „Teatridirektor” (1983, mõlemad Eesti Telefilm ). Temast on filmid „Margarita Voites ” (Ekraan, 1972), „Laulab Margarita Voites ” (1968) ja „Laulab NSV Liidu rahvakunstnik Margarita Voites ” (vene keeles; mõlemad Eesti Telefilm, 1980) ning lühifilm „ Sempre libera ” („Alati vaba”, 2016). Eesti Televisiooni arhiivis on ooperisalvestisi tema parimatest esitustest (Verdi „ Rigoletto ”, 1977, ja „La traviata ”, 1985, Donizetti „Lucia di Lammermoor ”, 1983 ja 1986, ning Händeli „ Alcina ”, 1986). Eesti NSV teeneline kunstnik (1969), Eesti NSV rahvakunstnik (1974), Nõukogude Liidu rahvakunstnik (1979). Georg Otsa auhind 1986, orden Austuse märk (1986), Valgetähe III klassi teenetemärk (2011 ), Eesti Näitlejate Liidu auliige (2008). ORIGIT{AAL Notari ametitegevuse raamatu registreerimise nr X" { 09 Tallinnas, viieteistktimnendal detsembril kahe tuhande kahek1mne esimesel aastal (15.12.2021). Kdesoleva notariaalakti on koostanud ja t1estanud TALLINNA NOTAR PIRET PRESS, kelle bijroo asub Tallinnas Rotermannitn 8, kelle juurde ilmus 1igusvdimelise mittetulundusiihing EESTI TEATRILIIT, registrikood 80035656, asukoht Uus tn 5, Tallinn, edaspidi nimetatud volitaja, seaduslik esindaja juhatuse liige teo- ja otsusevdimeline Gert Raudsep, isikukood 37004300284, kelle isik on tuvastatud isikutunnistuse nr. 480619252 alusel ning kelle esindusdigus ja €triiihingu 6igusvdime on kontrollitud reg i st rio s ako n n a ke s ka nd m e b a a si v d lj at rii ki al u se l. Volitaja avaldas, et tema sooviks on koostada alljdrgnev: VOLIKIRI mittetulundusiihing EESTI TEATRILIIT (edaspidi nimetatud Mittetulundusilhing) volitab kdesoleva volikirjaga Ri i n a Vi i di ng' ut, isikukood 448020 1 0282, 1. esindama Mittetulunduslhingut k1igi juriidiliste- ja i.iksikisikute ees, sealhulgas Maksu- ja Tolliametis, omandama Mittetulundusilhingule vara, sealhulgas kinnis- ja vallasasju ning valitsema, kasutama ja kdsutama Mittetulundusuhingu igasugust vara, dkskdik, kus see ka asuks vdi millest koosneks, ning sdlmima vara, sealhulgas kinnis- ja vallasasjade omandamiseks, valitsemiseks, kasutamiseks ja ktisutamiseks kdiki seadusega lubatud tehinguid, muuhulgas v66randama kinnisasju ning sdlmima laenu- ja liisingulepinguid; 2. valitsema, kasutama ja kdsutama Mittetulundust)hingu pangakontosrd (s.h need avama ja sulgema), kiitte saama arveldusarve kasutamiseks mdeldud turvaelemente (PlN- kalkulaator, turuakoodid jms), esindama Mittetulundusuhingut laenude ja garantiide tagamiseks pandilepingute sdlmimisel, loovutamisel, muutmisel ning l1petamisel ja kinnisasjadele hilpoteegi, seadmisel, muutmisel, loovutamisel, jagamisel, uleandmisel ja k u st u ta m i se I n i ng p i i rat u d a sj ad ig u steg a koo rm a m i se I ; 3. esindama Mittetulundusilhingut kui asutajat kdikide isikute ja asutuste ees asjaajamisfes, mis on seotud mittetulundusilhingute ja sihtasutuste asutamisega. Se//eks volitab Mittetulundusiihing teda esindama Mittetulundusi)hingut kdikide isikute ja asufusfe ees, vormistama ja vdlja ndudma Mittetulundusilhingu eest k1ik vajalikud dokumendid, esitama Mittetulundus1hingu nimel avaldusi, vdlja ndudma kdiki vajalikke dokumente, alla kirjutama mittetulundust)hingute asutamislepingutele ning sihtasutuste asufamrsofsustele ja pdhikirjadele, vajadusel asutamisofsusfe muutmise otsustele, sdlmima ja alla kirjutama mdtigi- ja asjaOiguslepingule, andma n1usolekut kinnisomandi i.ileandmrseks y'a hilpoteegi seadmiseks ja esitama kinnistamisavaldusi, vastu v1tma Mittetulundust)hingule tasumisele kuuluvaid rahasummasid ning sooritama kdik, mis seoses kdesoleva volitusega. Volitatu vdib kdesoleva volituse aluselteha tehinguid ka iseendaga vdi isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt on. Kdesolev volikiri on kehtiv kuni kolmektimne esr'mese detsembrini kahe tuhande kahekilmne kolmandal aastal (31.12.2023.a.) ning on vdlja antud edasivolitamise 6igusega. Notar on volitaja esindajale selgitanud, et: - tehingu vlib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusdigus (tsiviilseadustiku Aldosa seaduse 5 11519 1); - vastavalt tsiviilseadustiku uldosa seaduse (edaspidi IsUS/ S 125 lg 2 volitus l6peb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud; tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud vdimatuks; volituse t€ihtaeg m66dub; saabub dramuutev tingimus, millega on seotud volituse l1ppemine; esindatav vdtab volituse tagasi; esindaja loobub volTusesf; see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust; volituse andmise aluseks olev leping l6peb; esindatav sureb; esindatavaks vdi esindajaks olev juriidiline isik l6peb; kuulutatakse vdlja esindatava pankrot; esineb muu seaduses sdfesfatud volituse l6ppemise alus; - kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see piirast volituse l1ppemist esindatavale tagastada. Volikirja tagastamise kohustuse puhul ei vdi kasutada vdladigusseaduse $-s 770 nimetatud kohustuse tditmisest keeldumise ligust (IsUS $ 12519 5). Volitaja esindaja kinnitab, et ta omab kdiki 6igusi kdesoleva volituse tegemiseks ning et tema volitused on kehtivad ja et neid pole esindatava poolt tilhistatud ega tagasivOetud. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud kahes originaaleksemplaris, millest iiks vdljastatakse volikirla tdestamise p(teval volitajale ja teine sdilib notaribilroos (vastavalt fdeslamisseaduse $ a6 b 2). Tehinguosalisel on pdrast notariaalakti tdestamist ja se//esf kinnitatud digitaalse drakirja valmistamist X-tee teenusena riigiportaali vnaw.eesti.ee kaudu juurdepddsudigus endaga seotud notariaalselt tdestatud dokumendile. Notari tasu vastavalt notari fasu seaduse $ 37 p 3 on kdesoleva notariaalakti tdestamise eesf notaritasu 49,20 eurot + (Mm 20%) 9,84 eurot, kokku 59,04 eurot. Kdesoleva notariaalakti on notar volitaja esindajale enne enda juuresolekul allakirjutamist esitanud ldbivaatamiseks, volitaja esindajale ette lugenud, volituse slsu 7'a diguslikud tagajdrjed selgitanud, volitaja esindaja on allkirjastanud ja see vastab y*olitaia tahtele. Volitaja esindaja Saatja: Riina Viiding <[email protected]> Saadetud: 06.01.2022 14:01 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Eesti Teatriliidu ettepanekud riiklikele kultuuripreemiatele Manused: Priit Pedajas elutööpreemiale, 2021.asice; Volikiri_Riina Viiding (kuni 31.12.2023).pdf Lugupidavalt Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär tel 513 1886 [email protected] www.teatriliit.ee