Kiri

Seletuskiri põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning kutseõppeasutuse seaduses regulatsioon kooli ruumides toimuva õpiülesannete täitmise ja õppes osalemise piiramise kohta ning sellest lähtudes kooli poolt distantsilt korraldatud juhendatud õppe (nö distantsõppe) kohta. Lisaks sellele nähakse seaduses ette regulatsioon selleks, et epidemioloogilise olukorra tõttu, kus esineb suur oht inimeste tervisele, oleks võimalik muuta ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite aegu (st eksameid edasi lükata) ning vajaduse korral ka lõpetamise tingimusi (st mitte arvestada kõnealusel õppeaastal riigieksamit, gümnaasiumi koolieksamit, õpilasuurimust või praktilist tööd gümnaasiumi lõpetamise tingimusena ning ühtseid põhikooli lõpueksamid põhikooli lõpetamise tingimusena). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna järelevalve valdkonna juht Kristin Hollo (tel 735 0206; [email protected]), üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse valdkonna juht Ruth Opmann (tel 735 0294; [email protected]), üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse valdkonna keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu (tel 735 0126; [email protected]), üldhariduspoliitika osakonna kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg (tel 735 0232; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna analüüsivaldkonna analüüsijuht Kersti Kõiv (tel 735 0194; [email protected]) ja sama valdkonna juhtivanalüütik Sandra Fomotškin (tel 735 0103; [email protected]) ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom (tel 735 0187; [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise valdkonna nõunik Inga Kukk (tel 735 4027; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (RT I, 16.04.2021, 6) ning kutseõppeasutuse seadust (RT I, 16.06.2020, 7). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu üks peamisi eesmärke on luua selgem õiguslik alus selleks, et üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused saaksid olukorras, kus on selge oht isikute (õpilaste, koolitöötajate) füüsilisele turvalisusele, elule ja tervisele ning kus on tehtud vastavasisuline otsus (Vabariigi Valitsuse, Terviseameti, kooli direktori poolt) piirata kooli ruumides õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist ning viia õppe- ja kasvatustegevust läbi distantsilt väljaspool koole (nö distantsõppena). Õiguskantsler on 2020. ja 2021. aastal COVID-19 kriisi ajal korduvalt juhtinud koolide tähelepanu asjaolule, et koolid ja nende pidajad on kasutanud laialdaselt distantsõpet nii haiguse leviku tõttu koolis kui ka nt haiguse leviku tõttu riigis tervikuna või kohalikus omavalitsuses, kuid ei ole alati piisavalt analüüsinud konkreetse kooli olukorda. Õiguskantsleri hinnangul on senine praktika olnud ebaselge, koolide ja pidajate otsused on sageli olnud tehtud raskesti kontrollitavatel kaalutlustel tehtud ning sellise praktika puhul on tekkinud kahtlus, et mittekontaktse õppekorraldusega on oluliselt häiritud õpilaste haridusõiguse teostamist, eriti toevajadusega õpilaste ning ealiste või arenguliste eripärade tõttu vähem iseseisvate ja vähemate õpioskustega õpilaste puhul. Otsuseid on tehtud äärmiselt avara kaalutlusringi alusel, sageli on otsus jäetud vormistamata või peetud piisavaks vaid õppekorralduse muutmisest teavitamist. Korraldamata on jäetud mittekontaktse õppekorralduse kitsenduste tõttu tuge vajavate õpilaste toetamine, määratlemata juhendatud õppetöö osakaal jne. Selge regulatiivse raamistiku puudumise tõttu on kooli otsuste või toimingute õiguspärasust keeruline kontrollida nii lapsevanematel kui ka kohtutel või õiguskantsleril. Et õigusaktides on distantsõppe korraldamiseks seni puudunud selge riiklik regulatsioon, tuleb õiguskantsleri hinnangul, kooli kodukorras sätestada õiguslik alus distantsõppe rakendamiseks (st määratleda mis olukorras võib distantsõpet tervisekaitse meetmena rakendada). Lisaks sellele on õiguskantsler märkinud, et kui distantsõppele minnakse koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, peavad koolipere tervise kaitseks mõeldud abinõud ja nende korraldus kajastuma kooli kodukorras. Distantsõpet tervise kaitseks ei saa kehtestada, kui kooli kodukorras ei ole seesugust meedet ette nähtud. Distantsõpet ei saa rakendada ka siis, kui see on tervisekaitse meetmena kodukorras sätestatud, kuid tegelikku olukorda, st konkreetse kooli tervisekaitselist seisukorda arvestades pole sellise abinõu kasutamine õigustatud.1 Distantsõppe õigusliku aluse võib sätestada ka kooli õppekavas. Õppekavas oleks mõistlik distantsõppega seonduvat reguleerida eriti neil juhtudel, kui koolil on kavas seda rakendada tavapärase õppe osana (nt e-õpe, iseseisev õpe jms). Õppekavas saab kool sätestada distantsõppe korralduse olulised tingimused ja korra, mis on läbi mõeldud ja kooliperega läbi arutatud. Õigusliku aluse all tuleb mõista seaduse või määrusega antud õigust tegutseda. Järelikult ei või kool oma otsuse aluseks võtta õiguslikult mittesiduvaid juhiseid ega soovitusi. Soovitused toetavad distantsõppe praktilist korraldamist. Kooli pidaja (üldjuhul kohalik omavalitsus) korraldusi saab vaadelda kooli sisesuhete raames antud korraldustena, mis võivad olla koolijuhile kui kohaliku omavalitsuse asutuse töötajale täitmiseks kohustuslikud. Samas ei saa selliseid korraldusi otse kohaldada nn haldusväliste inimeste ehk õpilaste suhtes. Selleks on vaja kooli otsust, mida tehes lähtub kool omakorda seadusest või määrusest. Õiguskantsler on korduvalt teinud Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid kaaluda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist ja reguleerida täpsemalt nö distantsõppega seonduv, sh näha seaduses ette selge õiguslik alus distantsõppe rakendamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 lõige 1 sätestab õiguse haridusele ja koolikohustuslike õpilaste kohustuse omandada põhiharidus. Sellele vastab avaliku võimu (riik ja kohalikud omavalitsused) kohustus teha kvaliteetne haridus kättesaadavaks. Täpsemalt on hariduse kättesaadavuse tingimused ja kord sätestatud seaduses, eelkõige põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (edaspidi PGS). Koolikohustuslik õpilane peab osalema kooli 1 Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021 - https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/haridus-ja-too#p1 päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt (PGS § 9 lõige 1; PGS § 35 lõige 1). Koolikohustuslik õpilane õpib üldjuhul statsionaarses õppes, kus juhendatud tegevusel koolis on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel (PGS § 22 lõige 2) ning juhendatud õppe tagamine on koolikohustuse täitmise alustingimus. PGS-st tuleneb, et üldjuhul on õpilane arvatud mõne klassi koosseisu ning õpe toimub grupiti (klass koos, eraldi rühmad, erinevad klassid koos vms). Ehkki PGS-s juba sätestatud e-õpe võib olla juhendatud õppe osa (PGS § 24 lõige 5), toimub õpe üldjuhul koolimajas. Erisusi koolimajas ja grupis toimuvast õppest saab rakendada siis, kui selleks on seaduslik alus (nt individuaalne õppekava, koduõpe tervislikel põhjustel või vanema soovil, PGS § 58 lõike 3 punkti 12 alusel mõjutusmeetme rakendamine jne). Kuivõrd õigusliku aluse all tuleb mõista seaduse või määrusega antud õigust tegutseda, ei saa koolid oma otsustes tugineda õiguslikult mittesiduvatele juhistele ja soovitustele. Seaduse järgi tagab kool õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse (PGS § 44 lõige 1). Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli korras sätestatu kohaselt loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor (PGS § 44 lõige 3). Niisiis on Riigikogu näinud ette võimaluse kehtestada kooli kodukorras tervisekaitse abinõud, täpsustamata, millised need abinõud võivad olla ning mis olukorras neid rakendada. Seni tuginesidki koolid koroonaviiruse leviku olukorras Haridus- ja Teadusministeeriumi antud soovitustele kehtestada kooli kodukorras tervisekaitse abinõud (sh distantsõppe/e-õppe rakendamise alused koroonaviiruse leviku situatsioonis), kuid praktikas on tekkinud küsimus, kas Riigikogu ei peaks ise distantsõppega seonduvat olulises osas reguleerima. Käesoleva eelnõuga nähaksegi ette vajalik regulatsioon distantsõppe rakendamiseks. Eelnõu üks eesmärk on kehtestada regulatsioon juhuks, kui esineb vajadus muuta teatavaid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimusi (lükata edasi lõpueksameid). Alus selleks saab olla riigis valitsev epidemioloogiline olukord, mille tõttu esineb suur oht inimeste tervisele ja turvalisusele. Samuti on eesmärk luua regulatsioon selleks, et vajaduse korral oleks võimalik loobuda teatavate põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste täitmise nõudest kõnealusel õppeaastal. See oleks võimalik juhul, kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud koolides liikumispiirangud ja need kehtivad eksamiperioodi ajal või kuni neli nädalat enne eksamiperioodi algust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused ning teine paragrahv kutseõppeasutuse seaduse muudatused. Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätteid. Seaduseelnõu punktides 1 – 4 on sätestatud lõpueksamite korraldamisega seonduv regulatsioon. Eelnõu punktidega 1 ja 4 täiendatakse seaduse paragrahvi 30 lõikega 31 ja paragrahvi 31 lõikega 71. Lisanduvate sätete kohaselt ei ole riiklikud lõpueksamid (ja põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul koolieksam) põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks juhul, kui eksamiperioodil või nelja nädala jooksul enne esimese riigieksami või esimese ühtse põhikooli lõpueksami toimumist on Vabariigi Valitsus epidemioloogilise olukorra tõttu kehtestanud liikumispiirangu, mille kohaselt vastavalt põhikooli või gümnaasiumi lõpuklasside õpilastel ei ole lubatud õppehoonetes viibida ja liikuda. Lisaks täiendatakse paragrahvi 30 lõikega 41 ja paragrahvi 31 lõikega 41 (punktid 2 ja 3), mille kohaselt valdkonna eest vastutav minister võib muuta ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite aegu pärast samade paragrahvide lõigetes 4 määratud tähtaega, kui eksamite läbiviimine eelnevalt kehtestatud ajal ei ole tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast riigis ning suurest ohust tervisele ja turvalisusele võimalik. Riigieksamite puhul võib lisaks ette näha ka täiendavaid aegu eksamite sooritamiseks. COVID-19 haigust põhjustavast SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingituna muudeti nii 2019/2020. kui 2020/2021. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ning tehti erisusi eksamite läbiviimisel. 2019/2020. õppeaastal põhikoolis lõpueksameid läbi ei viidud ja seega ei olnud need ka lõpetamise tingimuseks. Soovijatele loodi siiski võimalus sooritada eesti keele kui teise keele eksam, mis on ühitatud eesti keele tasemeeksamiga. Gümnaasiumi riigieksamid ei olnud samuti kooli lõpetamise tingimuseks, kuid eesti keele ja matemaatika eksam siiski korraldati. Loobuti inglise keele riigieksami läbiviimisest, kuid siiski korraldati rahvusvaheliselt tunnustatud keeletestid, mis asendavad võõrkeele riigieksameid. 2019/2020. õppeaasta erisused lõpetamise tingimustes sätestati riiklike õppekavadega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10012 lõigete 1 ja 2 alusel, millega volitati Vabariigi Valitsust eriolukorrast tingitud õppekorralduse muudatuste tõttu kehtestama oma määrusega põhikooli ja gümnaasiumi 2019/2020. õppeaasta lõpetamise tingimused, sealhulgas sooritatavad eksamid. Kõnealune seadusemuudatus jõustus 7. mail 2020. a. Muudatused riiklikes õppekavades, mis olukorras lõpliku selguse lõid, jõustusid 9. mail 2020. a. Esimese riigieksamina pidi eesti keele eksam seejuures toimuma 20. aprillil 2020. a. 2020/2021. õppeaastal toimusid põhikooli lõpueksamid ettenähtud ajal ja nende sooritamine oli ka põhikooli lõpetamise tingimuseks. Määruse tasandil muudeti lõpueksamite hindamise tingimusi ja korda. Muudatuste kohaselt ei teisendatud põhikooli lõpueksamite tulemust viiepallisüsteemis hinneteks ning tunnistusele kanti õpilase tulemus protsendina maksimaalsest tulemusest. Seejuures ei olnud põhikooli lõpetamiseks oluline mitte saavutatud tulemus, vaid nõutav oli eksam sooritada. Kui õpilane ei saanud mõjuval põhjusel osaleda põhikooli ühtsel lõpueksamil, sai ta lõpetamiseks eksami sooritada koolieksamina. Gümnaasiumi riigieksamid toimusid 2020/2021. õppeaastal valdavalt algselt kavandatud aegadel. Pisut hilisemaks muudeti üksnes inglise keele riigieksami aega ning et tagada kõigile abiturientidele võimalus riigieksamitel osaleda, nähti igas eksamiaines ette täiendav riigieksamiaeg. Gümnaasiumi riigieksameid puudutava seaduseelnõu menetlus riigikogus algas 15. märtsil ja seadusemuudatus jõustus 17. aprillil 2021. aastal (kaks päeva enne esimest eksamit). Eksamiaegu sätestavas haridus- ja teadusministri määruses kehtestatud muudatused, millega määrati inglise keele riigieksami uus aeg ja täiendavate lisaeksamite ajad, jõustus 2. mail 2021. a. Seejuures esimene riigieksam (eesti keel) toimus juba 19. aprillil 2021. a. Muudatused põhikooli 2020/2021. õppeaasta eksamikorralduses jõustusid juba 6. märtsil 2021. a, sest need oli võimalik kehtestada Vabariigi Valitsuse ning haridus- ja teadusministri määruste muudatustega. Nii 2019/2020. kui 2020/2021. õppeaastal tekitas õpilastes, koolides ja ka eksamikorraldajates palju ebakindlust ja segadust asjaolu, et eksamitega seonduvad muudatused jõustusid kas vahetult enne eksamiperioodi või suisa eksamiperioodi ajal. 2019/2020. õppeaastal oli see mõistetav, sest tegemist oli täiesti ootamatu olukorraga, kus koroonapandeemia tõttu otsustas Vabariigi Valitsus saata kõik Eesti haridusasutused distantsõppele alates 16. märtsist 2020. a. 2020/2021. õppeaastal oli eelneva kogemuse põhjal võimalik prognoosida, et muudatuste tegemine võib vajalikuks osutuda, kuid kuna epidemioloogiline olukord muutus kiiresti ja selle arengut ei olnud võimalik pikaajaliselt prognoosida, jäi lõplike otsuste tegemine gümnaasiumi riigieksamite osas siiski viimasele minutile. Kuni 17. aprillini 2021. a (kaks päeva enne esimese riigieksami toimumist) ei olnud selge, millistel tingimustel käimasoleval õppeaastal gümnaasiumi lõpetada saab. Kaks eelnevat õppeaastat on andnud väärtusliku kogemuse äärmiselt keerulistes oludes õppe korraldamiseks, sealhulgas eksamite läbiviimiseks. Selle põhjal on võimalik ja mõistlik luua kõigi osapoolte jaoks võimaluste piires õiguskindlust ja õigusselgust pakkuv regulatsioon. Kuna eksamitele vahetult eelneval ja nende toimumise ajal valitsevat epidemioloogilist olukorda ei ole võimalik täpselt prognoosida, on mõistlik seaduses sätestada tingimused, mille esinemisel eksamid ei ole põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimusteks. Nii on kõigi jaoks selge, millisel juhul ei pea kooli lõpetamiseks eksameid sooritama ning teisalt ei teki osapooltel põhjendamatut ootust, et viimasel hetkel otsustatakse siiski eksamid lõpetamisest lahti siduda. Igal õppeaastal ei ole mõistlik eksamite kohustuslikkuse osas muudatuste tegemise vajadust kaaluda ja vajaduse ilmnemisel selle eelduseks olevaid seadusemuudatusi kehtestada. Olukord on võrreldes eelnenud õppeaastatega küll muutunud näiteks selles osas, et suur hulk koolilõpetajaid on vaktsineeritud, kuid nakatumisnäitajad on vaatamata sellele ka praegu väga kõrged. Kuna pikaajaliste (mitu kuud ette) täpsete prognooside tegemine epidemioloogilise olukorra kohta ei ole seni võimalikuks osutunud ja ei ole kindel, et see oleks vajaliku täpsusega võimalik ka lähitulevikus, ei saa seadusemuudatust õiguskindluse ja õigusselguse tagamiseks vajaliku kiirusega ette valmistada ja Riigikogus menetleda. Eelnõuga kehtestatava seadusemuudatuse kohaselt luuakse gümnaasiumilõpetajatele võimalus eksamite sooritamiseks ka juhul, kui need ei ole lõpetamise tingimuseks. Põhiseaduse § 37 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Haridus põhiseaduse tähenduses hõlmab kõiki haridustasemeid, s.o nii alus- (s.o koolieelsed lasteasutused), põhi- (s.o põhikoolid), kesk- (s.o gümnaasiumid ja kutseõppeasutused) kui ka kõrghariduse (s.o ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid), samuti on hõlmatud kutse- ja huviharidus.2 Seega hõlmab õigus haridusele ka õigust omandada keskharidust. Keskhariduse omandamise üks osa on riigieksamite sooritamine. Eelnõu kehtestamisel säilib gümnasistidel igal juhul võimalus eksamid sooritada. Igal juhul on oluline säilitada võimalus gümnaasiumi riigieksamid sooritada, sest riigieksameid kasutatakse sageli sisseastumisel järgmisele haridustasemele nii Eestis kui välisriigi õppeasutustes. Seega on ka juhul, kui eksamite sooritamine ei ole nõutav gümnaasiumi lõpetamiseks, oluline luua soovijatele võimalus eksamid sooritada. Põhikooli ühtsete lõpueksamite puhul ei ole see mõistlik, sest eksamid on olulised eelkõige põhikooli lõpetamise üle otsustamiseks. Järgmisele haridustasemele sisseastumise korraldamiseks viivad paljud gümnaasiumid läbi vastuvõtukatseid või lähtuvad otsuste tegemisel lõputunnistuse hinnetest. Sellele, et gümnaasiumi riigieksamid on vaja igal juhul korraldada viitab kahe viimase õppeaasta kogemus, kui riigieksamid ei olnud gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. 2019/2020. õppeaastal loobus näiteks eesti keele eksami sooritamisest vaid umbes 15 % ja matemaatika laia kursuse eksami sooritamisest umbes 13 % algselt eksamile registreerunutest 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne § 37, p. 8 (sh kutseõppeasutuste õpilased ja varem gümnaasiumi lõpetanud). Samas loobus matemaatika kitsa kursuse eksami sooritamisest umbes 43 % algselt eksamitele registreerunutest, sest kitsa kursuse matemaatika eksam tulemus ei ole ülikoolide sisseastumistingimusena kuigi sageli kasutusel. 2020/2021. õppeaastal ei osalenud eesti keele eksamil vaid 8 %, matemaatika laia kursuse eksamil 12 % ja kitsa matemaatika kursuse eksamil 41 % ning eesti keele teise keelena eksamil 37 % registreerunutest. Täiendavatel lisaeksamitel osales 2020/2021. õppeaastal eesti keeles 3, matemaatikas 25 ja inglise keeles 3 õpilast. Eesti keele kui teise keele täiendaval lisaeksamil osaleda soovijaid ei olnud. Kuigi täiendaval lisaeksamil osalejaid oli väga vähe, oli täiendavate lisaeksamite korraldamine arvestades olukorda siiski vajalik, et vältida juhtumeid, kus näiteks haigustunnustega abiturient siiski läheb eksamile, sest eksamitulemus on talle oluline ja ta ei julge puududa. Koroonakoldeid riigieksamitel ei tekkinud. Kindlasti oli abiks eksamieelne testimine ja õpilastele pakutud võimalus väiksemategi haigustunnuste korral teha eksam lisaeksami ajal. Viimase kahe aasta praktika näitab, et mõistlik on luua võimalus muuta eksamiaegu. Eksamiajad kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega ning see kooskõlastatakse enne kehtestamist ka haridustöötajate, koolijuhtide ja kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitudega. Nii on võimalik leida kõige optimaalsemad lahendused eksamite läbiviimiseks ja vajaduse korral näha ette täiendavaid aegu eksamite sooritamiseks, et tagada abiturientidele võimalus eksamitel osaleda. Seejuures ei ole mõistlik kehtestada konkreetset tähtaega, milleks vajalikud muudatused peavad olema haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud, sest muudatusi tingivad asjaolud võivad esile kerkida ka veel eksamiperioodi ajal. Alternatiivina eelnõu punktis 1 ja 4 toodud lahendusele, mille kohaselt eksamid ei ole põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks, kaaluti, kas olukorra lahendamiseks piisaks sellest, kui kehtestatakse täiendavad tervisekaitsenõuded; riigieksamite sooritamine lükatakse vajaduse korral edasi; nähakse ette eksamite sooritamise ajaline ja kohaline hajutamine. Täiendavate tervisekaitsenõuete kehtestamine on kahtlemata asjakohane ja eksamite korraldamiseks vajalik eeldus olukorras, kus nakatumisnäitajad on kõrged. Põhikooli ja gümnaasiumi eksamid ei ole lõpetamise tingimuseks juhul, kui eksamiperioodil või nelja nädala jooksul enne eksamiperioodi algust on Vabariigi Valitsus kehtestanud õppehoonetes viibimise keelu, mis laieneb ka koolilõpetajatele. See iseenesest eeldab, et leebemad piirangud ja täiendavad tervisekaitsenõuded ei ole epidemioloogilist olukorda arvestades piisavaks osutunud. Seega ei ole need piisavad ka eksamite turvaliseks korraldamiseks. Arvestades epidemioloogilist olukorda nähakse eksamitel ja eksamite eelsel ajal õppes osalemiseks nii või teisiti ette erinevad asjakohased meetmed. Kõiki õppetöös kasutamiseks ettenähtud meetmeid järgitakse ka eksamite läbiviimisel. Eksamite ajaline hajutamine selliselt, et eksamid sooritatakse kehtestatud kuupäeval, aga erinevatel kellaaegadel, ei ole sobilik variant, kuna toob kaasa ebaproportsionaalselt suure võimaluse eksamimaterjalide levitamiseks ja eksamisaladuse rikkumiseks ning seab kahtluse alla eksamite usaldusväärsuse. Tegemist on riikliku kõrge panusega testiga, mille usaldusväärne läbiviimine eeldab, et seda tehakse samal ajal. Eksami sooritamine erinevatel aegadel (osa õpilastest hommikul ja osa õpilastest pealelõunal/õhtul) võib mõjutada õpilaste eksami sooritust ja panna osad neist ebavõrdsesse olukorda. Esmapilgul võiks eeldada, et üheks võimalikuks alternatiiviks oleks ka eksamite läbiviimine distantsilt e-eksamitena. Arvestades, et tegemist on riiklike eksamitega, mille alusel väljastatakse riikliku dokumendina riigieksamitunnistus või mis kantakse põhikooli lõputunnistusele, ei ole see alternatiiv siiski mõeldav. Riiklike eksamite puhul on väga oluline tulemuse usaldusväärsus ja eksamite läbiviimine kontrollitud keskkonnas. Teostatavaid alternatiivseid lahendusi eksamikomisjoni ja riigieksamite puhul ka välisvaatlejate järelevalvele hetkel ei ole. Kui ei ole võimalik tagada eksamitulemuste tavapärast usaldusväärsust, ei ole need ka kasutatavad, mistõttu see seaks õpilased võrreldes teiste aastate lõpetajatega oluliselt kehvemasse olukorda. Seega ei oleks selline lahendus asjakohane ega proportsionaalne. Lisaks oleks e-vormis eksami läbiviimine õpilastele ootamatu ja harjumatu ning seaks nad võrreldes teiste aastate lõpetajatega selgelt ebavõrdsesse positsiooni. Alternatiivseks lahenduseks lõpetamise tingimuste muutmisele on lükata eksamite läbiviimine aega, kui epidemioloogiline olukord võimaldab neid korraldada ja neil osaleda, samuti täiendava lisaeksami sooritamise võimalus hilisemal ajal. See on ka eelnõu kohaselt eelistatud lahendusvariant, milleks eelnõu loob võimalused. Samas ei pruugi see olla piisav olukorras, kus eksameid ei ole õppehoonetes viibimise keelu tõttu võimalik läbi viia enne õppeperioodi lõppu või on vahetult eksamiperioodile eelnenud piirangud kontaktõppele lõpuklassides oluliselt takistanud eksamiteks valmistamist ning tekitanud ebaselge ja ebakindla olukorra lõpetamise tingimustes. Aktsepteeritavaks ei saa pidada olukorda, kus eksamite seotus lõpetamisega selgub pärast ettenähtud eksamite aega või vahetult enne eksami toimumist. See tähendab, et vaja on mõelda ka alternatiivile. Muudatuse eesmärk on tagada põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise võimalused ka olukorras, kus Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumispiirangute tõttu ei ole võimalik kõiki tavapäraselt kehtivaid lõpetamise tingimusi täita. Eelnõus esitatud muudatus on eesmärgipärane, asjakohane ja proportsionaalne, sest muudatust tegemata ei oleks põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatel võimalik täita lõpetamise tingimusi olukorras, kus eksamite läbiviimine ei ole kehtivate liikumispiirangute tõttu võimalik. See omakorda riivaks ebaproportsionaalselt põhiõigust, õigust haridusele. Eksamite sooritamata jätmisest tekkiv võimalik kahju on igal juhul väiksem, kui kahju, mis tekib juhul, kui kooli ei ole võimalik lõpetada. Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 44 lõigetega 31 – 38. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 lõige 1 sätestab õiguse haridusele ja koolikohustuslike õpilaste kohustuse omandada põhiharidus. Sellele vastab avaliku võimu (riik ja kohalikud omavalitsused) kohustus teha kvaliteetne haridus kättesaadavaks. Täpsemalt on hariduse kättesaadavuse tingimused ja kord sätestatud seaduses, eelkõige põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 7 on vallal või linnal kohustus tagada oma haldusterritooriumil põhihariduse kättesaadavus kõigile koolikohustuslikele lastele, millega kaasneb ka kohustus tagada vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse ja tervisekaitse ning õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu. Viidatud kohustust täidetakse elukohajärgse kooli määramisega igale koolikohustuse ikka jõudnud lapsele ning hariduse omandamise võimalus luuakse ka 17- aastastele või vanematele isikutele, kes ei ole põhiharidust omandanud. Koolikohustuslik õpilane peab osalema kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt (vt lähemalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõige 1, § 35 lõige 1). Koolikohustuslik õpilane õpib üldjuhul statsionaarses õppes, kus kooli juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 22 lõige 2). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tuleneb, et üldjuhul on õpilane arvatud mõne klassi koosseisu ning õpe toimub grupiti (klass koos, eraldi õpperühm, erinevad klassid koos jne). Ei ole olemas ühte kindlat õppekorraldusliku lahendusviisi õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks. Üldjuhul õpitakse koolimajas (konkreetse kooli ruumides), kuid põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette võimaluse korraldada ka e-õpet (vt § 24 lõige 5). Samuti võidakse õpilastega korraldada õppekäike, mille koht erineb tavapärasest õppetöö läbiviimise kohast. Seaduse kohaselt ei ole kool vaadeldav mitte ruumina, füüsilise keskkonnana või asukohana, vaid institutsioonina, kellel on kohustus viia läbi seadusekohast tegevust. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 19 peab valitud õppekeskkond aga igati toetama õpilase arengut ning koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel tuleb koolil lähtuda nii riiklikes õppekavades kui teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest. Seega on kehtiva regulatsiooni aluspõhimõtetena sätestatud ühelt poolt õpilase koolikohustus ja teisalt õppe korraldaja kohustus tagada koolikohustuse täitmiseks vajalik juhendatud õpe ning arengut toetav õppekeskkond. Juhendatud õpe, sõltumata valitud õppekeskkonnast, on seeläbi õpilase õigus temale pandud kohustuse täitmiseks. Seni puudub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses regulatsioon, kus koolis tuleb ootamatu ohuolukorra ilmnemise tõttu füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks piirata osaliselt või lausaliselt õppetöös osalemist koolimajas. Vajadus korraldada lühiajalise etteteatamisega õpet väljaspool kooli ruume (nö distantsõpet) on ilmnenud COVID-19 kriisi ajal (peamiselt olukorras, kus kooli õppehoones viibimisele ja liikumisele on kehtestatud piirangud), kuna muud võimalust õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks sellistes situatsioonides ei olegi. Seetõttu sätestataksegi lõikes 31 - õpilaste ja koolitöötajate füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse tagamiseks võib piirata kooli ruumides õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist. Koolil on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõikest 1 tulenevalt kohustus tagada õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Seega peavad koolil olema ka võimalused seda kohustust täita. Võimalus õpilaste õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist kooli ruumides lühiajaliselt piirata on seaduseelnõuga antud nii Vabariigi Valitsusele, Terviseametile, kooli pidajale kui ka kooli direktorile. Täpsustavalt saab siiski öelda, et juba nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 näeb ette regulatsiooni, mille kohaselt kooli pidaja võib kooskõlastatult Terviseametiga ning ka Terviseamet ise oma haldusaktiga kooli sulgeda. Lõikes 32 on sätestatud - Õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist kooli ruumides piiratakse juhul, kui: 1) Vabariigi Valitsus on epidemioloogilise olukorra tõttu kehtestanud koolis liikumispiirangu; 2) Terviseamet on nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kooli sulgenud; 3) kooli pidaja on nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kooli sulgenud; 4) kooli direktor on otsustanud, et see on vajalik õpilaste füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse tagamiseks. 2020. ja 2021. aastal COVID-19 kriisi ajal on Vabariigi Valitsus korduvalt korraldusega kehtestanud liikumis- ja viibimispiiranguid üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õppehoonetes nii kogu õpilaskonnale, kui ka teatavatele klassidele või kooliastmetele. Terviseametil on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punktist 1 tulenevalt õigus haldusaktiga nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks ajutiselt koole ja lasteasutusi sulgeda. Terviseamet ei ole 2020. ja 2021. aastal COVID-19 kriisi ajal teadaolevalt ise ühtegi kooli või lasteasutust haldusaktiga sulgenud, kuid selline võimalus on nimetatud riigiasutusel seadusest tulenevalt olemas. Kooli pidajal on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõikes 4 tulenevalt õigus ka ise enda poolt peetav kool sulgeda, kuid selleks on vaja Terviseameti eelnevat kooskõlastust. Lisaks sellele nähakse seaduseelnõus kooli direktorile ette võimalus otsustada, et õpilas(t)e õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist võib teatud tingimuste täitmisel piirata õpilaste endi füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse tagamiseks. Selle järele on praktiline vajadus, kuna ka senises praktikas 2020. ja 2021. aastal tegid Eesti üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused sadu selliseid otsuseid konsulteerides eelnevalt Terviseametiga. Osal juhtudel suunati distantsõppele konkreetne klass, kus oli korraga mitmeid COVID-19 haigusesse nakatunuid, klassid, kooliaste või ka terve kool. See on ka üks põhjus, miks tuleb eristada punktis 2 ettenähtud Terviseameti poolt haldusakti andmist ja punktis 4 kooli direktori poolt haldusakti andmist. Esimesel juhul suletakse terve kool (nagu ka kooli pidaja poolt Terviseametiga kooskõlastatult kooli sulgemisel), teisel juhul piiratakse ajutiselt kooli ruumides õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist kas konkreetse õpilase, konkreetse klassi õpilaste või teatavate klasside õpilaste jaoks. Kooli direktori otsusega seatud piirang võib puudutada oluliselt väiksemat hulka õpilasi kui Terviseameti otsusega seatud piirang. Piirangute lõppemise tähtaeg sõltub algse otsuse tegijast. Kui kooli direktor ei taotle viie tööpäeva jooksul piirangu pikendamist (vajalik Terviseameti nõusolek), siis lõpeb piirang viie tööpäeva möödumisel ning õpilased jätkavad õppe- ja kasvatustegevusest osavõttu kooli õppehoones. Terviseamet lõpetab piirangu, kui ta ei anna kooli taotlusele piirangut pikendada nõusolekut. Sellisel juhul lõpeb piirang viie tööpäeva möödumisel ning õpilased jätkavad õppe- ja kasvatustegevusest osavõttu kooli õppehoones. Terviseamet saab piirangu lõpetada ka nii, et tunnistab kehtetuks enda haldusakti kooli sulgemise kohta ning sellega avaneb õpilastele jälle võimalus jätkata õppe- ja kasvatustegevusest osavõttu kooli õppehoones. Vabariigi Valitsus saab oma piirangu lõpetada sellega, et tunnistab kehtetuks vastava sätte korralduses või tervikuna korralduse, millega ta kehtestas kooli õppehoonetes liikumis- ja viibimispiirangu. Lapsevanemal on võimalik halduskohtus vaidlustada kõikide nimetatud isikute või institutsioonide poolt tehtud otsused, kuna tegemist on haldusaktidega. Lõikes 33 sätestatakse - Lõike 32 punkti 4 alusel otsuse tegemine eeldab, et tuvastatakse eesseisev vahetu oht õpilaste ja koolitöötajate füüsilisele turvalisusele ja tervisele ning hinnatakse, kuidas otsusest puudutatud õpilaste iga ja õpioskused võimaldavad neil toime tulla otsusega seonduvate õppekorralduslike muudatustega. Et põhistada kooli ruumides õpiülesannete täitmise ja õppes osalemise piiramise otsust (millega kaasneb ühtlasi nö distantsõppe rakendamine), peab otsuse tegija suutma seaduses toodud kaalutlusi arvesse võttes välistada otsuse õigusvastasuse. See tähendab muu hulgas, et otsuse tegijal lasub kohustus näidata, mil viisil võib distantsõppe kahjude suurust pidada proportsionaalseks ärahoitava ohu suurusega, kuidas maandatakse distantsõppest tulenevaid ohte ja riske ning välistatakse oht iga õpilase õigusele saada kontaktselt toimuva õppega sarnases kvaliteedis haridust. Haldusõiguse mitmed eriseadused sätestavad õigusnormi faktilise koosseisu ühe elemendina ohu. Kui oht esineb, st õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, on õigusnormi rakendajal üldjuhul õigus kohaldada selliseid meetmeid, mis riivavad isiku põhiõigusi ja vabadusi. Konkreetses sättes on arvestatud olukordi, kus nakkushaiguste levik või muu sündmus või olukord kujutab otsest ja vahetut ohtu õpilaste või koolitöötajate füüsilisele turvalisusele ja tervisele ning seda ohtu ei ole võimalik vältida muul viisil, kui üksnes piirates mõneks ajaks õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimist (õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist) kooli ruumides. Kooli direktor peab enne otsuse tegemist tuvastama vahetult eesseisva ohu. Ohuna käeoleva eelnõu kontekstis käsitletakse eelkõige nakatumist SARS-CoV-2 viirusesse, selle edasikandmist ehk teiste nakatamist ning SARS-CoV-2 viiruse põhjustatud COVID-19 haiguse saamist. Oht, mida ennetatakse, võib olla suunatud vahetult õpilaste, koolitöötajate aga ka nende kaudu õpilaste ja koolitöötajate perede vastu. Teisisõnu lasub käesoleva sätte alusel ärahoitav oht eelkõige vahetult õpilastel ja koolitöötajatel, kaudselt aga kogukonnale laiemalt. Kui õpilastele või koolitöötajatele on oht väike, nt konkreetsed õpilased ja koolitöötajad on SARS-CoV-2 vastu vaktsineeritud ning vaktsiinikaitse on vaktsineerimise intervalli tõttu küllaldane, ei saa koolijuhi ennetatavat ohtu lugeda vahetuks ning seega puudub alus piirata kooli ruumides õppe läbiviimist. Kaudse ohu tõrjumiseks kooli ruumides õppe läbiviimise piiramine (ja ühtlasi nö distantsõppe rakendamine) on ebaproportsionaalne meede, kuivõrd koolijuhi jurisdiktsiooni jäävate distantsõppele suunamise ja kontaktsest juhendatud õppest ilmajäämise kahjud ei mõjuta kaudset, kooliväliseid isikuid puudutavat kahju. Teisisõnu ei ole põhjendatud distantsõppega kaasneva kahju jätmine õpilase kanda, kuna õpilase viiruskandvus on vaktsineerituse tulemusel tavapärasest väiksem, õpilase perele vahetutest kontaktidest tulenev oht võib sama suure tõenäosusega realiseeruda ka teiste, kooliväliste kontaktide ja suhtluste kaudu ning koolikontaktid ei mõjuta ei kvalitatiivselt ega kvantitatiivselt kaudselt ohustatute nakatumise tõenäosust. Vahetult eesseisvaks ohuks saab lugeda sellist ohtu, mis seisab ees või kestab. Käesoleva eelnõu mõttes on tegu vahetu ohuga, kui konkreetsel grupil (õpperühm, klass, lend jne) on olnud suure viiruskoormusega kontakt ühe või mitme nakatunuga. Suureks viiruskoormuseks loetakse pikaajaline, s.o vähemalt õppetunni väldanud või suure aerosoolse tegevusega (füüsiline treening, laulmine jne) enam kui 15 minutit kestnud kontakt tuvastatud viiruskandjaga kas ventilatsioonita või halvasti ventileeritud ja/või kaitsmata (maskita ja/või vaktsiinikaitseta). Distantsõppe kohaldamisel tuleb hinnata konkreetsete õpilaste individuaalset võimet tulla toime tavapärasest erineva õppekorraldusega. Hindamise alused on õpilase vanus ja arengu eripäradest tulenev toevajadus. Distantsõppe kohaldamine on õigusvastane vaid juhul, kui distantsõpe on õpilasele jõukohane ilma täiendava abita, st et õppetöös osalemine ei nõua õpilase pere poolt pidevat juhendamist või tavapärasest vanemlusest suuremat kontrolli ning õpilase vanust ja arengut arvestades on õppetöö võimalik viia läbi nii, et pere hoolduskoormuses oluliselt ei suurene. Eeltoodust lähtudes ei ole võimalik välistada distantsõppe õigusvastasust toevajadusega õpilaste puhul aga ka nt põhikooli esimese astme õpilaste puhul. Kuna toevajadused, aga ka iseseisva õppimise oskus võivad olla äärmiselt erinevad, vajavad need asjaolud alati põhjalikku kaalumist. Ideaalis on enne otsuse tegemist vaja arutellu kaasata ka konkreetse õpilase vanemad, et hinnata distantsõppe korraldamise võimalikkust ja leppida kokku selle meetme kohasuse hindamise intervall. Lõikes 34 on sätestatud - Lõike 32 punkti 4 alusel võib direktor õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist kooli ruumides piirata kuni viieks järjestikuseks õppepäevaks. Seaduseelnõus on sätestatud maksimaalne päevade arv, kui kauaks saab kooli direktor õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist kooli ruumides piirata. Viie (järjestikuse) õppepäeva puhul on sisuliselt tegu ühe õppenädalaga, kuna vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 24 lõikele 4 on ühes nädalas kuni viis õppepäeva. See on ka üks põhjus, miks on kehtestatud just selline maksimaalne määr. Teine peamine põhjus peitub järgmises lõikes (lõige 35) öeldul - Lõike 32 punkti 4 alusel tehtud otsust saab pikendada, kui selleks on nõusoleku andnud Terviseamet. Nimelt on kooli direktori poolt algselt tehtud otsust võimalik pikendada, kuid see eeldab Terviseameti vältimatut nõusolekut. Nõusoleku saamine ei pruugi olla vähemate päevade jooksul võimalik, arvestades, et tõenäoliselt ei taotle kool direktori algse otsuse pikendamist kohe pärast otsuse tegemist, vaid ikkagi juhul, kui järgnevate päevade jooksul on selgunud, et see on vältimatult vajalik ja otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Selleks võib algse otsuse tegemisest mööduda mitu õppepäeva. Terviseametilt ei ole võimalik taotleda kohest nõusolekut kooli direktori algsele otsusele, mille põhjal rakendatakse kuni viie õppepäeva jooksul otsusest puudutatud isikutele distantsõpet. Punktis 4 nimetatud otsust (direktori otsus) eristabki punktides 2 ja 3 nimetatud otsustest see, et nakkushaiguse epideemilise leviku situatsioonis on tõenäoliselt korraga sadu koole, kes näevad nakkuskollete olemasolu tõttu oma koolides ilmselget vajadust viia osa klassidest (üks või mitu) üle distantsõppele. Punktides 2 ja 3 nimetatud koolide sulgemise otsused on väga erandlikud, seetõttu jõuab Terviseamet oma haldusakti ette valmistada või anda nõusoleku kooli pidaja vastu võetud kooli sulgemise otsusele. Terviseametile ei ole võimalik panna kohustust analüüsida üksikute päevade jooksul samal ajal sadu kooli direktorite poolt tehtud otsuseid, andmaks nõusolekuid nende rakendamiseks. Esialgse otsuse pikendamisi on esmastest otsustest eelduslikult oluliselt vähem. Sellisel juhul on Terviseametil nakkushaiguse epideemilist levikut arvestades võimalik hinnata, kas esialgse otsuse pikendamine on põhjendatud või mitte. Lõikes 36 on sätestatud - Õpiülesannete ja õppekava täitmise ning õppetöös osalemise piiramise ajal rakendatakse õpilastele kooli poolt korraldatud juhendatud õpet, kus õpetaja ja õpilane ei viibi füüsiliselt ühes ruumis. Sellist õppetegevust on senises praktikas nimetatud nii distantsõppeks, e-õppeks kui ka muude nimetustega. Eelnõuga ei defineerita distantsõpet kui sellist, vaid fookus on tingimustel, mille kohaselt võib samal ajal piirata õpilaste viibimist kõikides õpperuumides. Õppes osalemise piiramise puhul on asjakohane Haridus- ja Teadusministeeriumi 2020. ja 2021. aastal COVID-19 kriisi ajal erinevates juhendmaterjalides rõhutatu: „Õpilastel on õigus saada juhendatud õpet. See tähendab, et elektroonilisi lahendusi kasutades ei tohi tekkida olukorda, kus õpilastele üksnes jagatakse õppeülesanded kätte ning määratakse tähtaeg, millal need peavad olema üles laetud nõutud keskkonda. Distantsõppe puhul tähendab juhendatud õpe seda, et õpilastele on antud selged õpijuhised kust, mida ja kuidas õppida, milliseid õpistrateegiaid kasutada, kust leida lisamaterjale ja õppimise tuge. Samuti tuleb anda tagasisidet õppimise kohta, näiteks mis õnnestus hästi, millised olid vead ja millest need võivad olla tingitud ja mida teha selleks, et tehtud vigu parandada ja õpitavast paremini aru saada. Distantsõppe puhul tuleb jälgida, et juhendatud õpe oleks tagatud. Õpilasele peab olema tagatud võimalus individuaalseks suhtluspõhiseks juhendamiseks ja tagasisideks.“. Seega peab väljaspool kooli ruume läbiviidav õpe olema igal juhul juhendatud. See ei tähenda tingimata, et kool peaks korraldama nt videotunde kooli direktori poolt kontaktõppeks kinnitatud tunniplaaniga samas mahus ja järjekorras. Videotunnid on üks peamisi, aga mitte ainus juhendatud õppe läbiviimise viis, ning tavapäraste õppetundidega samas mahus videotundide läbiviimine ei pruugi olla õpilaste tervise huvides. 2020. ja 2021. aasta kogemuste põhjal viidi videotunde kõige enam läbi matemaatikas, eesti keeles ja võõrkeeltes ning vähem oskusainetes (käsitöö, tööõpetus, kunstiõpetus, muusikaõpetus). Osas õppeainetes (nt kehaline kasvatus) võib videotunni läbiviimine olla ka keerukas ning seetõttu tuleks kaaluda muid alternatiivseid lahendusi (nt õpilaste kehaliste soorituste ülesfilmimine ja õpetajale edastamine jne), mis võimaldaksid õpetajal samuti õpilast juhendada, et õpilane saaks oma sooritust parandada. Lõikes 37 on sätestatud - Lõikes 36 nimetatud õppes osalemiseks loob võimalused kooli pidaja, tagades õppimiseks vajalike tehniliste vahendite ja internetiühenduse kättesaadavuse. Lõikes 36 nimetatud õppe ehk nö distantsõppe rakendamise vältimatu eeldus on ka see, et õpilasel on õppimiseks vajalikud tehnilised vahendid ja internetiühendus. Seadusega on selle tagamise kohustus pandud kooli pidajale. See on ka ainumõeldav lahendus, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikest 3 tulenevalt katab kooli pidamise kulud kooli pidaja. Lisaks sellele eelneb distantsõppe rakendamisele kooli direktori (kooli pidajale alluva füüsilise isiku) sellekohane otsus. Nagu eespool on nimetatud, ei ole Terviseamet seni teinud haldusaktiga otsuseid koolide sulgemise kohta. Vabariigi Valitsus on kehtestanud üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpperuumides liikumis- ja viibimispiiranguid, kuid seda pigem väga äärmuslikus epidemioloogilises olukorras. Samas on riik oma senise tegevusega juba olulisel määral kaasa aidanud sellele, et koolidel ja õpilastel oleks infotehnoloogiline võimekus õppetegevuse rakendamiseks. Sisuliselt on riik oma panuse kaudu juba oluliselt vähendanud kooli pidaja (kelleks riigikoolide puhul on riik) kohustuse raskust: MTÜ Lastekaitse Liidu kaudu on toetatud 2800 õpilastele õppetööks vajaliku arvuti soetamist koolidele. Et toetada võrdset ligipääsu haridusele, eraldati lisaks arvutite soetamisele 2021. aastal lisaeelarvest kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu miljon eurot, et tagada õpilaste kodudes internetiühendus (mobiilside ja koduinternet) ja digiõppematerjalide kättesaadavus distantsõppe perioodil. 2020. aastal Tallinna Ülikooli poolt läbiviidud distantsõppe uuringuga tuvastati, et üle 2/3 õpilastest oli võimalus kasutada isiklikku või lapsevanema arvutit õppetöös osalemiseks ning internetiühenduse kvaliteeti hindas heaks või väga heaks ligi 80% osalenutest. Pered, kellel polnud kodus õppetöös osalemiseks vajalikku arvutit, said selle laenutada koolist. Seega on võimekus selle kohustuse täitmiseks täna juba olemas ja osaliselt ka riigi abil tagatud. Lõikes 38 sätestatakse - Lõikes 36 nimetatud õppe käigus peab õpilasele olema tagatud üldise-, tõhustatud ja eritoe rakendamine. Üldise-, tõhustatud- ja eritoe õpilaste jaoks ei ole käesoleva eelnõuga soovitud välistada kooli ruumides õpiülesannete täitmise ja õppes osalemise piiramist, kuna vajaduse korral tuleb kaitsta kõigi õpilaste füüsilist turvalisust, elu ja tervist. Samas peab kooli direktor kooli ruumides õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist piiravat otsust tehes hindama õpilaste võimet tulla toime otsusega seonduvate õppekorralduslike muudatustega. Üldist-, tõhustatud ja erituge saavate õpilaste puhul ei saa seega välistada, et nende jaoks jätkub kontaktõpe ka olukorras, kus see on suure osa õpilaste jaoks piiratud. Arvestades toe saajate arvu iga konkreetse kooli kohta on nende õpilaste füüsiline turvalisus, elu ja tervise kaitse tagatud seeläbi, et kontaktõppes osalejaid on äärmiselt vähe (suurem hulk õpilasi on distantsõppel). Nagu käesolevast lõikest nähtub, tuleb üldist, tõhustatud ja erituge saavatele õpilastele tagada neile vajalik tugi ehk, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 3. peatüki 4. jaos esile toodud ja neile õpilastele tavapärases olukorras rakendatud tugi. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõike 5 kohaselt annab kool üldist tuge õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel. See tugi kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuseid ning vajaduse korral õpiabitunde individuaalselt või rühmas. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lõike 1 kohaselt rakendatakse tõhustatud tuge õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt üht järgmistest teenustest: 1) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes; 2) pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas; 3) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal; 4) õpet eriklassis. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt rakendatakse erituge õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab: 1) puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, - metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga; 2) osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis. Sarnast praktikat kasutati 2020. ja 2021. aastal, nähes Vabariigi Valitsuse korraldusega üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õppehoonetes liikumis- ja viibimispiirangute kehtestamisel ette eraldi sätte selle kohta, et piirangut ei rakendatud hariduslikke tugiteenuseid vajavale õpilasele üldse või ei kohaldatud seda õpilaste suhtes, kes on tõhustatud või eritoel, ja nendele kohandatud haridusasutuste või puudega isikute tegevuste suhtes. Nt 10. detsembril 2020. a Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatud juhises oli kirjas: „Hariduslike erivajadustega õpilaste õpe võib toimuda vastavalt kehtivatele piirangutele koolis kontaktõppena, arvestades õpilaste individuaalset õppimissuutlikkust ja neile tõhustatud või eritoe tagamise vajadust, mida kodustes oludes pakkuda ei suudeta. Seejuures on vaja luua õppimiseks keskkond, kus oleksid tagatud meetmed võimaliku nakkusohu ennetamiseks ja õpilaste hajutamiseks. Haridusliku erivajadusega õpilased võib viia distantsõppele vaid juhul, kui õpetaja on hinnanud selle mõistlikuks ja lapsevanem andnud oma nõusoleku.“.3 Viimase kahe aasta praktika osutab, et mõistlik ja vajalik on luua seaduses regulatsioon distantsõppe rakendamise kohta. Olukorras, kus on välistatud mingi eelneva sammuga (Vabariigi Valitsuse, Terviseameti või kooli pidaja poolt) kooliruumides õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimine, tuleb õpilastele sellele vaatamata tagada Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud õigus saada haridust. Kuna kooli laussulgemise otsus on väga äärmuslik ja puudutab tervet kooliperet, siis on proportsionaalne luua seadusega võimalus ka vähem piirava meetme rakendamiseks – kooli direktor piirab üksnes teatavate õpilaste õigust kooliruumides õppida väga lühiajaliselt (eelkõige viirusnakkuse suure leviku olukorras konkreetses klassis või klassides). Üsna sarnane kooliruumides õppetööst osavõtmise võimaluse piiramine on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses juba seatud - seda küll mõjutusmeetmena konkreetsele õpilasele, et mõjutada teda kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetama turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58 lõike 3 punkt 12). Sellisel juhul on otsustajaks kooli õppenõukogu ning õpilasel on sellest otsusest lähtuvalt ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused. Sisuliselt minnakse sellisel juhul veel kaugemale ning õpilasele ei pakuta ka kooli poolt juhendatud õpet, mis distantsõppe käigus tuleb kindlasti vältimatult tagatada. Alternatiive loodud lahendusele ei ole. Tegemist on praktikas juba mitme aasta jooksul rakendatu reguleerimisega, st lahendus on kõigi regulatsioonist mõjutatud isikute poolt järele proovitud ning on äärmuslikus viirusnakkuse leviku olukorras ainuvõimalik. Äärmuslikus viirusnakkuse leviku situatsioonis on praktikas küll soovituslike meetmetena rakendatud maskikandmise kohustust, inimeste hajutamist, desinfitseerimisvahendite kasutamist jms, kuid need ei ole alati piisavad nakkuse leviku pidurdamiseks. Ei ole ka mõeldav, et kooli õpilased (sh eriti I ja II kooliastme ja haridusliku erivajadusega õpilased) kannaksid terve õppepäeva 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/2020.12.10_distantsoppe_korraldamise_juhis.pdf maski. Maski kandmine üksnes piiritletud ajal (nt vahetunnis) ei taga kindlasti soovitud tulemust (pidurdada viiruse levikut ja tagada viirusvaba koolikeskkond). Seega ei ole täiendavad tervisekaitsemeetmed piisavad, et vältida vajadust äärmuslikes viirusnakkuse leviku olukordades siiski saata osa õpilastest või kõik õpilased (sõltuvalt viiruse levikust konkreetses koolis) kooliruumidest ära koju ning jätkata õppe- ja kasvatustegevust distantsõppe vormis. Praktikas on lisaks kasutatud ka teisi lahendusi: viia õppe- ja kasvatustegevust läbi õues ja kasutada õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks täiendavaid siseruume (muid ruume väljaspool koolimaja). Õues õppimine võib vähesel määral olla teostatav, kuid see ei saa toimuda mitmete kuude jooksul kogu õppe- ja kasvatustegevuse või selle valdava osa ulatuses. Hilissügisel, talvel ja varakevadel (tihti ka suure osa aprillist) on Eestis tavapäraselt olnud miinuskraadid ning oktoobris ja aprillis lisaks madalale õhutemperatuurile ka sagedased sademed. Nt 2021. aasta 10. aprillist kuni 10. maini oli sademeid (vihma, lörtsi, rahet) ca kolme nädala jagu. Juhendatud õppetegevus infotehnoloogiliste lahenduste toel tagab kindlasti suurema süsteemsuse, millest on õpilastel kindlasti rohkem kasu. Lisaks sellele ei ole ka õues õppimise korral välistatud risk viirusesse nakatuda ja haigestuda. Õppimine muudes hoonetes ei ole samuti teostatav esiteks lähtudes piirangute kehtestamise eesmärgist vähendada isikutevahelisi kontakte ning vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist, et vähendada viiruse levikut. Kui õpilased vahetavad õppimiseks kasutatavat hoonet, kuid on endiselt mitmekümnekesi ühes ruumis koos, ei täida see kuidagi nimetatud eesmärki. Sama õppehoone kasutajate hulk küll väheneb, kuid mõlemas hoones on keskmise või suurema õpilaste arvuga kooli puhul ikkagi koos liiga palju õpilasi ja koolitöötajaid. Seda enam, et klassis korraga õppetööst osasaajate hulk ei vähene üldse. Lisaks sellele tuleb tähele panna, et riigi poolt on kehtestatud tervisekaitsenõuded kooliruumidele4. Lisaks sellele peab kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõikest 2 tulenevalt olema eelnevalt läbi analüüsinud õpilaste turvalisust ohustavad olukorrad ning ette näinud meetmed, et välistada ohud, mis kaasnevad kooli füüsilise keskkonnaga, sh uute kasutatavate ruumidega. See tähendab, et muidu hooneid ja ruume ei saa kasutusele võtta kuigi kiiresti. Ühelgi kohalikul omavalitsusel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks sobivaid ning kehtivatele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavaid ruume lihtsalt niisama tühjana seismas. Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse kutseõppeasutuse seadust. Kutseõppeasutuse seadust täiendatakse uue paragrahviga – 211, mis kannab nimetust „Turvalisuse ja tervise kaitse tagamine“. Lõikes 1 sätestatakse - paragrahvi 3 lõike 2 punktis 7 sätestatud ülesande täitmiseks võib piirata kooli ruumides õppeülesannete ja õppekava täitmist ning õppetöös osalemist. Kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõikes 1 nähakse ette kutseõppeasutuse (kooli) põhiülesanded ning sama paragrahvi lõikes 2 tegevused põhiülesannete täitmiseks ja õppe kvaliteedi tagamiseks. Üheks tegevuseks on uues regulatsioonis viidatud sättes (paragrahvi 3 lõikes 2 punktis 7) esitatu – kool tagab õppijate koolis viibimise ajal nende vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Seega võib selle ülesande täitmiseks piirata kooli ruumides õppeülesannete ja õppekava täitmist ning õppetöös osalemist. Kuigi nähakse ette võimalus piirata teatud asukohas teatud tegevuste läbiviimist, ei vabasta see kutseõppeasutust (kooli) vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse eesmärgil sootuks õppeülesannete ja õppekava täitmise tagamisest ja õppetöös osalemise võimaluse pakkumisest. 4 Vt Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrust nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ - https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013010 Lõikes 2 on sätestatud - Õppeülesannete ja õppekava täitmist ning õppetöös osalemist kooli ruumides piiratakse juhul, kui: 1) Vabariigi Valitsus on epidemioloogilise olukorra tõttu kehtestanud koolis liikumispiirangu; 2) Terviseamet on nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kooli sulgenud; 3) kooli pidaja on nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kooli sulgenud; 4) kooli direktor on otsustanud, et see on vajalik õppijate ja töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamiseks. 2020. ja 2021. aastal COVID-19 kriisi ajal on Vabariigi Valitsus korduvalt korraldusega kehtestanud üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õppehoonetes liikumis- ja viibimispiiranguid nii kogu õpilaskonnale, kui ka teatud klassidele või kooliastmetele. Terviseametil on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punktist 1 tulenevalt õigus haldusaktiga nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks ajutiselt koole ja lasteasutusi sulgeda. Terviseamet ei ole 2020. ja 2021. aastal COVID-19 kriisi ajal teadaolevalt ise ühtegi kooli või lasteasutust haldusaktiga sulgenud, kuid selline võimalus on nimetatud riigiasutusel seadusest tulenevalt olemas. Kooli pidajal on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõikes 4 tulenevalt õigus ka ise enda poolt peetav kool sulgeda, kuid selleks on vaja Terviseameti eelnevat kooskõlastust. Kutseõppeasutuse seaduse muudatusega on ette nähtud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sarnased alused õppeülesannete ja õppekava täitmise ja õppetöös osalemise piiramiseks kooli ruumides. Lisaks sellele nähakse seaduseelnõus kooli direktorile ette võimalus otsustada, et õpilas(t)e õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist tuleb õpilaste endi füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse tagamiseks piirata. Selle järele on praktiline vajadus, kuna ka senises praktikas 2020. ja 2021. aastal tegid Eesti üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused sadu selliseid otsuseid konsulteerides enne seda Terviseametiga. Osal juhtudel suunati distantsõppele konkreetne klass või õpperühm, kus oli korraga mitmeid COVID-19 haigusesse nakatunuid, klassid, õpperühmad, kooliaste või ka terve kool. See on ka üks põhjus, miks tuleb eristada punktis 2 ettenähtud Terviseameti poolt haldusakti andmist ja punktis 4 ettenähtud kooli direktori poolt haldusakti andmist. Esimesel juhul suletakse terve kool, teisel juhul piiratakse ajutiselt kooli ruumides õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist, kas konkreetse õpilase, konkreetse klassi (õpperühma) õpilaste või teatud klasside (õpperühmade) õpilaste jaoks. Kooli direktori otsusega seatud piirang puudutab seega oluliselt väiksemat hulka õpilasi, kui Terviseameti otsusega seatud piirang. Lõikes 3 sätestatakse - Lõike 2 punkti 4 alusel otsuse tegemine eeldab, et tuvastatakse vahetu oht õppijate ja töötajate vaimsele ja füüsilisele turvalisusele ning tervisele ning hinnatakse, millised otsusest puudutatud õppijate võimalused õppes osaleda ja kuidas nende õpioskused võimaldavad toime tulla otsusega seonduvate õppekorralduslike muudatustega. Kooli direktor teavitab otsusest viivitamata kooli pidajat. Vt täpsemaid selgitusi § 1 juures. Erisus üldhariduskoolidest seisneb asjaolus, et kutseõppeasutuste kontekstis pole niivõrd asjakohane arvestada õppes osalemise piirangute seadmisel õpilaste vanust kuivõrd laiemalt õppes osalemise võimalusi ning ka mõju õppe kättesaadavusele. Arvestada saab muu hulgas pere sotsiaalmajanduslikke võimalusi toetada alaealise lapse õppeprotsessi piirangute vältel. Kutseõppes on püsivalt kasvanud ka erivajadusega õppijate arv ja osakaal ning seetõttu on eriti oluline hinnata õpperühmade või õpilaste lõikes õppest eemaldamise asjakohasust. Piisava toe puudumine võib viia nõrgemate eneseregulatsioonioskustega õppija katkestamisotsuseni, millel on omakorda pikaajaline negatiivne mõju. Oluline osa kutseõppest omandatakse teooria ja praktika sidusal käsitlemisel, mis õppes osalemise piirangute tõttu ei pruugi olla teostatav. Seetõttu on asjakohane võtta erinevaid õpilasi ja õpperühmi puudutavad otsused vastu ennetavalt (nt enne uue õppeaasta/õppeperioodi algust) ning fikseerida need asjaomastes koolikorralduslikes dokumentides. Lõikes 4 on sätestatud - Lõike 2 punkti 4 alusel võib direktor õppeülesannete ja õppekava täitmist ning õppetöös osalemist kooli ruumides piirata kuni viieks järjestikuseks õppepäevaks. Seaduseelnõus sätestatud maksimaalne päevade määr, kui kauaks saab kooli direktor otsustada õpiülesannete täitmise ja õppes osalemise piiramise kooli ruumides. Viie õppepäeva puhul saab sisuliselt rääkida ühest õppenädalast, kuna ka kutseõppeasutustes viiakse sarnaselt põhikoolidele ja gümnaasiumidele õppetööd läbi kuni viiel õppepäeval nädalas. See on ka üks põhjus, miks on kehtestatud just selline maksimaalmäär. Teine põhjus peitub järgmises lõikes (lõige 5) öeldul - Lõike 2 punkti 4 alusel tehtud otsust saab pikendada, kui selleks on nõusoleku andnud Terviseamet. Nimelt on kooli direktori poolt algselt tehtud otsust võimalik pikendada, kuid see eeldab Terviseameti vältimatut nõusolekut. Nõusoleku saamine ei pruugi olla vähemate päeva jooksul võimalik, arvestades, et tõenäoliselt ei taotle kool kooli direktori algse otsuse pikendamist kohe pärast otsuse tegemist, vaid ikkagi juhul, kui on selgunud, et see on vältimatult vajalik ja otsuse tegemiseks aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Selleks võib algse otsuse tegemisest mööduda mitu õppepäeva. Lõikes 6 on sätestatud - Õppeülesannete ja õppekava täitmise ning õppetöös osalemise piiramise ajal rakendatakse õppijatele kooli poolt korraldatud juhendatud õpet, kus õpetaja ja õppija ei viibi füüsiliselt ühes ruumis. Sellist õppetegevust on senises praktikas nimetatud nii distantsõppeks, e-õppeks, kui ka muude nimetustega. Haridus- ja Teadusministeerium on 2020. ja 2021. aastal COVID-19 kriisi ajal erinevates juhendmaterjalides toonud välja järgmist – „Õpilastel on õigus saada juhendatud õpet. See tähendab, et elektroonilisi lahendusi kasutades ei tohi tekkida olukorda, kus õpilastele üksnes jagatakse õppeülesanded kätte ning määratakse tähtaeg, millal need peavad olema üles laetud nõutud keskkonda. Distantsõppe puhul tähendab juhendatud õpe seda, et õpilastele on antud selged õpijuhised kust, mida ja kuidas õppida, milliseid õpistrateegiaid kasutada, kust leida lisamaterjale ja õppimise tuge. Samuti tuleb anda tagasisidet õppimise kohta, näiteks mis õnnestus hästi, millised olid vead ja millest need võivad olla tingitud ja mida teha selleks, et tehtud vigu parandada ja õpitavast paremini aru saada. Distantsõppe puhul tuleb jälgida, et juhendatud õpe oleks tagatud. Õpilasele peab olema tagatud võimalus individuaalseks suhtluspõhiseks juhendamiseks ja tagasisideks.“. Lõikes 7 on sätestatud - Lõikes 6 nimetatud õppes osalemiseks loob võimalused kooli pidaja, tagades õppimiseks vajalike tehniliste vahendite ja internetiühenduse kättesaadavuse. Lõikes 7 nimetatud õppe ehk nö distantsõppe rakendamise vältimatu eeldus on ka see, et õpilasel on õppimiseks vajalikud tehnilised vahendid ja internetiühendus. Seadusega on selle tagamise kohustus pandud kooli pidajale. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõike 1 punktile 4 peab kool tagama õppe kättesaadavuse, luues paindlikud õppimisvõimalused erinevatele sihtrühmadele. Vastavalt kutseõppeasutuse §-le 47 eraldatakse riigieelarvest koolile §-s 3 sätestatud kohustuste ja ülesannete kvaliteetseks täitmiseks nii tegevustoetust kui sihtotstarbelist toetust. Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustatud koolituskohtadel õppivatelt õpilastelt ei nõuta vastavalt § 47 lõikele 8 õppekulude hüvitamist üheski kutseõpet korraldavas õppeasutuses, sõltumata selle omandivormist. Seega tuleb koolil tagada juhendatud õppe kättesaadavus kõigile riigieelarvelistel õppekohtadel õppivatele õpilastele. Lisaks sellele võib eeldada, et distantsõppe rakendamisele eelneb kooli direktori (kooli pidaja alluva) otsus piirata õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist kooli ruumides. Nagu eespool on nimetatud ei ole Terviseamet seni teinud haldusaktiga koolide sulgemise otsuseid. Vabariigi Valitsuse on kehtestanud üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpperuumides liikumis- ja viibimispiiranguid, kuid seda pigem väga äärmuslikus epidemioloogilises olukorras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Eksamiaegade muutmine ja eksamite lõpetamise tingimustena mittekäsitlemine Sotsiaalsed mõjud Mõju sihtrühm: eksamite sooritajad Gümnaasiumi lõpetajad 2020/2021. õppeaasta (käimasoleva õppeaasta riigieksamitele registreerumine ei ole veel avatud) riigieksamitele oli registreerunud 10 534 eksaminandi, kellest 8440 olid gümnaasiumiõpilased, 728 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1366 kutseõppeasutuste õpilased. Mõju kirjeldus Gümnaasiumilõpetajate jaoks avaldub negatiivne mõju juhul, kui riigieksamid tuleb edasi lükata nii hilisesse aega, et kõrgkoolidel ei ole võimalik arvestada riigieksami tulemustega ja neil tuleb korraldada oma vastuvõtutestid. Negatiivne mõju gümnaasiumi lõpetajatele võib avalduda selles, et kõrgkoolidesse sisseastumiseks sooritatavate testide ajad muutuvad ja võivad eri kõrgkoolides kattuda, mistõttu sisseastujatel on keeruline teha vastuvõtuteste mitmesse kõrgkooli. Samas on kõik kõrgkoolidesse kandideerijad võrdses seisus ning negatiivset mõju on võimalik vähendada piisava etteteatamise ajaga. Kõrgkoolidel on ka võimalik omavahel sisseastumiskatsete aega kooskõlastada. Negatiivse mõju esinemine ei ole tõenäoline, kuivõrd kahe eelmise õppeaasta kogemus ja praktika näitab, et eksamid on võimalik läbi viia selliselt, et tulemused on kõrgkoolidesse sisseastumise ajaks teatavaks tehtud. Positiivne mõju gümnaasiumi lõpetajate jaoks avaldub juhul, kui eksamid on võimalik korraldada, kuid eksami sooritamine ei ole gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. Sellisel juhul ei jää gümnaasium lõpetamata seetõttu, et eksamil ei olnud võimalik osaleda. Järgmistel õppeaastatel ei ole gümnaasiumi lõpetanud õpilase jaoks nö tagantjärele riigieksami sooritamine kuidagi piiratud (nt kui õpilane ei soovi kohe kõrgkoolis haridusteed jätkata, vaid teeb seda hiljem). Mõju sihtrühm: haridusasutused Põhikoolid ja gümnaasiumid Eestis tegutseb 2021/2022. õppeaasta seisuga kokku 522 üldhariduskooli, millest 348 on põhikoolid, 27 gümnaasiumid ning ülejäänud nö põhikooli ja gümnaasiumi ühendasutused, täiskasvanute gümnaasiumid jne. Mõju kirjeldus Kui epidemioloogilise olukorra tõttu tuleb muuta eksamite aegu, häirib see kindlasti mingil määral üldhariduskoolide töökorraldust, kuid negatiivse mõju vähendamiseks teavitab Haridus- ja Teadusministeerium koole uutest eksamiaegadest võimalikult vara ette ning eksamid viiakse läbi esimesel võimalusel (kohe, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab). Juhul, kui esinevad eelnõus toodud asjaolud ja eksamid ei ole seetõttu lõpetamise tingimuseks, ei mõjuta see siiski oluliselt gümnaasiumi lõpetamise otsuseid, kuna gümnaasiumi lõpetamise eelduseks on riigieksamite sooritamine vähemalt ühele protsendile maksimaalsest tulemusest. Sarnane on põhikooli eksamite lõpetamise tingimustest lahti sidumise mõju võrreldes eelmise õppeaastaga, kus põhikooli lõpetamise eelduseks oli üksnes eksami sooritamine ning lõpetamine ei sõltunud eksamil saavutatud tulemusest. Kõrgkoolid Eestis on 6 avalik-õiguslikku ülikooli ja riiklikud rakenduskõrgkoolid (nt Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia jne). Mõju kirjeldus Mõju kõrgkoolidele sõltub sellest, millised muudatused tuleb eksamikorralduses epidemioloogilise olukorra tõttu teha. Samuti sõltub mõju kõrgkoolidele sellest, kuivõrd konkreetne kõrgkool kasutab gümnaasiumi riigieksamite tulemusi üliõpilaste vastuvõtmisel. Nende kõrgkoolide puhul, kes pigem ei arvesta või arvestavad suhteliselt vähe riigieksamite tulemusi kooli vastuvõtmisel, on võimalik mõju (sh negatiivne mõju) küllaltki väike ning olulisi ümberkorraldusi ei ole seni planeeritud tegevustega võrreldes vaja teha. Mõju sihtrühm: Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja Teadusministeerium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 33 lõikest 1 tulenevalt asutuseks, kellele võib esitada vaide riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuse peale. Haridus- ja teadusminister moodustab esitatud vaiete läbivaatamiseks apellatsioonikomisjoni. Haridus- ja Noorteamet on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 21 kohaselt ühtsete põhikooli lõpueksamite ettevalmistamist ja läbiviimist ning eksamitööde koostamist, hindamist ja säilitamist korraldav asutus ning sama seaduse § 31 lõike 21 kohaselt riigieksamite ettevalmistamist ja läbiviimist, eksamitööde koostamist, hindamist ja säilitamist ning riigieksamitunnistuste väljastamist korraldav asutus. Mõju kirjeldus Muudatused eksamikorralduses avaldavad mõju ja eeldavad muudatusi nii Haridus- ja Noorteameti kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi töökorralduses. Kui lõpueksameid ei saa korraldada planeeritud ajal, tuleb muuta lõpueksamitega seotud planeeritud tegevusi ja kavandada lõpueksamite läbiviimiseks ja apellatsioonide läbivaatamiseks uus aeg. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju nö halduskoormusele sõltub sellest, milliseid muudatusi on tulenevalt epidemioloogilisest olukorra tõttu vaja teha. Halduskoormuse muudatus puudutab ettevõtete seast erakoole, kodanike seast eelkõige õpilasi, avalikus sektoris munitsipaal- ja riigiüldhariduskoole, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametit. Kõrgkoolide puhul on võimalik, et halduskoormusele mõju ei ole või muutub halduskoormuse esinemise aeg – juhul, kui riigieksamid korraldatakse kavandatust hiljem. 6.2. Kooli õppehoones õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise piiramine ja distantsõppe rakendamine Kui 2020. aasta kevadel eriolukorra ajal rakendati kogu üld- ja kutsehariduses riigis väljakuulutatud eriolukorra tõttu nö e-õpet virtuaalses õpikeskkonnas (distantsõpe), puudus koolidel varasem kogemus ja selge praktika sellisel kujul õppe korraldamiseks. Koolide ebaühtlane lähenemine uudse õppekorralduse rakendamisel tekitas pingeid õpilastes, õpetajates, kooli ja lapsevanemate vahelistes suhetes, samuti seadis täiendavad ootused kooli pidaja rollile, kelle ülesanne on tagada õppe korraldamisel vajalik õppekeskkond. 2020. aasta hilissügisel ja talvel rakendasid üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused samuti Terviseametiga kooskõlastatult e-õpet/distantsõpet, kui mõni kooli õpilane ja/või õpetaja oli nakatunud koroonaviirusega ning seetõttu laienes teistele isiku(te)le karantiini kohustus. See tõi kaasa vajaduse leida lahendus küsimusele, kuidas sellises olukorras tagada õpe õpilastele, kellel on õigus saada üldhariduskoolis vähemalt 175 õppepäeva jagu õpet õppeaasta jooksul. Ainus sobiv viis olukorras, kus inimestel oli keelatud kodust lahkuda, oli korraldada distantsõpet. 2021. aasta talvel ja varakevadel kehtestas Vabariigi Valitsus korraldusega ka piirangud kooli õppehoonetes viibimiseks ja liikumiseks, mis samuti tõi paratamatult kaasa vajaduse rakendada distantsõpet, kuna vastasel juhul ei oleks üldhariduskooli õpilased saanud ca 2,5 – 3 kuu jooksul oma õpinguid üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses üldse jätkata. Sotsiaalsed mõjud Mõju haridusele Tulenevalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklist 28 ja EV põhiseaduse §-st 36 on igal lapsel õigus haridusele. See on fundamentaalse tähendusega õigus, sest haridus on ühtlasi mitmete teiste põhiõiguste teostamise eeldus. Vastavalt ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakti artikli 13 kommentaaridele hõlmab õigus haridusele: 1) hariduse kättesaadavust (availability) – nt koolimajade, õpetajate, õppevahendite olemasolu; 2) hariduse ligipääsetavust (accessibility) – kõigile, sh kõige haavatavamatele gruppidele peab olema tagatud ligipääs haridusele – nii füüsilises kui ka materiaalses mõttes; 3) hariduse sobivust (acceptability) – hariduse kvaliteet, sisu ja vormi asjakohasus ning kultuuriline sobivus nii õpilastele kui ka vanematele; 4) hariduse kohandatavust (adaptability) – haridus peab olema paindlik, et kohaneda ühiskonna ja kogukonna muutuvate vajadustega ning õppijate sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega. Järgnevalt analüüsitakse, kuidas mõjutab seadus iga lapse õigust haridusele neis aspektides. Eesti õpilaste ligipääs haridusele on senistel distantsõppeperioodidel olnud üldiselt hea: 2020. a kevadel Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringus osalenud õpilastest oli rohkem kui 2/3 võimalus kasutada isiklikku või lapsevanema arvutit õppetöös osalemiseks ning internetiühenduse kvaliteeti hindas heaks või väga heaks ligi 80% osalenutest. Pered, kellel polnud kodus õppetöös osalemiseks vajalikke digivahendeid, said laenutada arvuti koolist. 5 Võrreldes Põhja- ja Baltimaadega oli Eesti lastel parem ligipääs digitaalsetele töövahenditele. 6 Et tagada kõikidele õpilastele õppetööks vajalik arvuti toetas riik MTÜ Lastekaitse Liidu kaudu arvutite soetamist koolidele. Kokku soetati ligi 2800 arvutit. Lisaks arvutite soetamisele eraldati 2021. aastal lisaeelarvest kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu miljon eurot, et tagada õpilaste kodudes interneti ühendus (mobiilside ja koduinternet) ja digiõppematerjalide kättesaadavus distantsõppe perioodil, et toetada võrdset ligipääsu haridusele. Teisalt mõjutab distantsõppe ajal hariduse kättesaadavust ja ligipääsetavust see, kas lapsel on kodus koht, kus ta saab rahulikult õppida ja mil määral saavad pereliikmed teda õppimisel toetada. 2020. aasta kevadel õppis pisut üle 10% õpilastest toas, kus samal ajal viibisid ka teised pereliikmed (nt elutuba, köök) ja ligikaudu viiendik õpilastest jagas tuba 1-2 õe või vennaga. Ligi 10% peredest ei aidanud keegi last õppimises, kuna selleks puudus võimalus, samuti oli peresid, kus ei lubatud lapsi õppetöös osalemiseks teatavatel kellaaegadel ekraani taha. 7 2021. aasta distantsõppe ajal ei olnud 6-7% õpilastest ehk vähemalt 10 000 üldhariduses õppival lapsel kodus rahuliku õppimise kohta. Oluliseks mõjuteguriks on siinjuures õpilaste sotsiaalmajanduslik taust, sest rahuliku õppimise kohta ei olnud kodus 6% õpilastest, kes hindasid oma pere rahalisi võimalusi sarnaseks eakaaslastega ja 17% õpilastest, kelle pere rahalised võimalused on eakaaslastega võrreldes kehvemad. 8 Distantsõppe puhul mõjutab hariduse kättesaadavust olulisel määral koolide ja õpetajate valmisolek õpet digikeskkondades läbi viia ning õpetamismeetodeid vastavalt muutunud olukorrale ja õppijate vajadustele kohandada. 2020. aasta kevadel kaasnes distantsõppega juhendatud õppe mahu vähenemine, sest kõige sagedasema õppemeetodina anti õppijatele ülesandeid iseseisvaks õppimiseks ja videotunde viis igapäevaselt läbi ainult 13% õpetajatest, 5 Tammets, K., Ley, T., Eisenschmidt, E., Soodla, P., Sillat, P. J., Kollom, K., Väljataga, T., Loogma, K., Sirk, M. (2021) Eriolukorrast tingitud distantsõppe kogemused ja mõju Eesti üldharidussüsteemile. Vahearuanne. Tallinna Ülikool. 6 Ipsos (2020). Laste e-õppe kogemused Covid-19 eriolukorra ajal. Laste Nõuandva Paneeli uuringu tulemused. 7 Tammets jt 2021. 8 Üldhariduskoolide rahuloluküsitluste andmed 2021. Haridus- ja Noorteamet. kusjuures neljandik ei teinud seda üldse. 9 Kuigi 2021. aastal oli olukord parem – ligi pooled õpetajad viisid videotunde läbi igapäevaselt ning ka õpilaste hinnangul videotundidele kulunud aeg kasvas ja iseseisvatele ülesannetele kulunud aeg vähenes, oli koolide ja õpetajate vahel juhendatud õppe mahus suuri erinevusi.10 Nii õpetajad kui ka koolijuhid on tunnistanud, et õpilaste motiveerimine ja motivatsiooni hoidmine on distantsilt väga keeruline. 11 12 Senised distantsõppe kogemused on näidanud, et õpilaste kontakt õpetajate ja kooliga väheneb, ning see on omakorda avaldab negatiivset mõju õpitulemustele. Distantsõppe ajal on kasvanud õpiraskustes õpilaste arv, kusjuures kõige keerulisem on olnud distantsõppega toime tulla õpilastel, kel olid juba eelnevalt õpiraskused. Õpetajate hinnangul 2020. aasta distantsõppe ajal õpiraskustega õpilaste arv peaaegu kahekordistus, nii et püsivate ja ajutiste õpiraskustega oli neljandik õpilastest, gümnaasiumiastmes veidi vähem (21%) kui nooremates kooliastmetes (25-26%).13 Distantsõppe tagajärjel on paljudel õpilastel tekkinud õpilüngad. Põhikooli lõpueksamite keskmised tulemused 2021. aastal olid madalamad kui 2019. aastal. Keskmised tulemused on langenud matemaatikas 17 protsendi, eesti keeles 6,6 protsendi ja eesti keel teise keelena eksamil 4,4 protsendi võrra. Kõigi kolme eksami puhul oli keskmine tulemus 2016-2019. aasta keskmisest madalam.14 2021. aasta riiklikes rahuloluküsitlustes hindas 15% 4. klassi, 12% 8. klassi ja 11% 11. klassi õpilastest, et ei tulnud distantsõppe ajal õppimisega iseseisvalt toime ning õpilasi, kellel oli enda hinnangul distantsõppe ajal raske õpitavast aru saada, oli 4. klassis 18%, 8. klassis 22% ja 11. klassis 26%. Kui üldistada neid tulemusi kõigile vastava vanusegrupi õpilastele, võib öelda, et distantsõppe ajal ei tulnud õppimisega iseseisvalt toime hinnanguliselt ligikaudu 13 300 algklasside, 5100 põhikooli vanema astme ja 2600 gümnaasiumiõpilast ja õpitavast arusaamisega oli raskusi umbes 16 000 algklasside, 9400 III kooliastme ja 6100 gümnaasiumiõpilasel. 2020. aasta kevadisel distantsõppeperioodil läbi viidud Tallinna Ülikooli uuringus hindas 28% õpilastest distantsõpet vähem tõhusaks kui tavaõpet ja 27% hinnangul tulid nad distantsõppe vormis õppimisega halvemini toime. 50% õpetajatest leidis, et distantsõpe oli vähem efektiivne kui tavapärane õppekorraldus ja 42% õpetajate hinnangul omandasid õpilased ainekava materjali vähem. 15 Distantsõppel on olnud haridusele ka positiivseid mõjusid. Näiteks on suurem osa õpilasi hinnanud, et distantsõppe ajal on paranenud nende oskus iseseisvalt ülesandeid lahendada ja nad on võtnud kasutusele uusi õpimeetodeid.16 2020. aasta kevadise distantsõppeperioodi järel hindas 65% vanematest ja 76% õpetajatest, et lapsed on distantsõppe perioodil õppinud uusi oskusi, mida nad tavapärases õppesituatsioonis üldjuhul poleks saanud õppida. Õpetajate hinnangul andis distantsõpe võrreldes varasemaga enam võimalusi õpilaste tugevuste ja nõrkuste märkamiseks ning sellest lähtuvalt õppeprotsessi diferentseerimiseks. 17 Samuti paranesid õpetajate endi digioskused, eriti valdkondades, mis eeldasid digitaalse õppevara 9 Tammets jt 2021. 10 Üldhariduskoolide rahuloluküsitluste andmed 2021. Haridus- ja Noorteamet. 11 Lauristin, M., Loogma, K., Erss, M., Vernik-Tuubel, E.-M., Sarv, E.-S. (2020). Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toimetulek koroonakriisi aegses kaugõppes. Eesti Haridusfoorum. 12 Haridus- ja Teadusministeerum (2021). Üldhariduskoolide tagasisideküsitlus, kevad 2021. Tulemuste kokkuvõte. 13 Tammets jt 2021. 14 Haridus- ja Noorteameti põhikooli lõpueksamite analüüsid 2021. 15 Tammets jt 2021. 16 Ipsos 2020. 17 Tammets jt 2021. leidmist, kohandamist ja loomist ning videotundide läbiviimist.18 Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringus on hinnatud, et ligi 10% koolidest said distantsõppe korraldamisega väga hästi hakkama: õppetööd planeeriti ja protsessi analüüsiti ühiselt, vanematega oli hea kommunikatsioon, nad andsid tagasisidet ja olid valmis lapsi õppimises aitama, mida hindasid kõrgelt nii juhid kui õpetajad. Neis koolides hindasid õpetajad õppekava täitmist ja õppe tõhusust keskmisest suuremaks ja nad on tulevikus rohkem valmis muutma õpetamist, et kohandada seda vastavalt õpilaste individuaalsetele vajadustele. Siiski hinnatakse nii ÜRO, Maailmapanga, Euroopa Komisjoni kui UNESCO analüüsides, et distantsõpe on võrreldes tavapärase õppekorraldusega vähem efektiivne. 19 20 21 Maailmapanga hinnangul väljendub see kolmel viisil: 1) kõigi õpilaste teadmiste ja oskuste keskmine tase langeb, 2) õpitulemuste ebavõrdsus kasvab, sest kriis mõjutab elanikkonna eri rühmi erinevalt, 3) kasvab haridusest väljalangejate ja madalate oskustega inimeste hulk.22 Õpilaste arv, kelle oskused langevad alla baastaset, mis on vajalik aktiivseks ja tulemuslikuks osalemiseks ühiskonnaelus ja elukestvas õppes, kasvab Maailmapanga prognoosi järgi 25%.23 Õpilüngad ei tähenda ainult konkreetsel distantsõppe perioodil saamata jäänud teadmisi, vaid ka seda, et pädevused, mis on eelduseks uute teadmiste ja oskuste omandamisele, on jäänud saavutamata ja seega mahajäämus järjest süveneb.24 Oskused, mida lapsed omandavad nooremas eas, on aluseks kõrgema taseme oskustele, mida omandatakse hiljem. Kui lastel tekivad baasoskustes lüngad, mõjutab see järgmiste oskuste omandamist kogu hilisema elu jooksul. 25 Olulisi baasoskusi, mis loovad eeldused hilisemate oskuste omandamiseks, õpivad lapsed esimestel kooliaastatel. Samas on distantsõpe iseäranis ebaefektiivne algklasside puhul. Arengupsühholoogiast on teada, et esimestel kooliaastatel on laste õppimist võimaldavate tunnetusprotsesside – taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise – arenguks äärmiselt oluline täiskasvanute (õpetajate) poolne juhendamine. Esimeses kooliastmes õpetaja struktureerib lapsele ülesandeid, juhendab, suunab tähelepanu, aitab meenutada ning alles ajapikku, eneseregulatsiooni arenedes, on laps võimeline õppimise juhtimise üle võtma ja õpitud mudeleid iseseisvalt rakendama. Algklassiõpilase tähelepanu maht on väiksem kui vanemate kooliastmete õpilastel ja kõrgemate kognitiivsete mõtlemisoskuste arenguks vajalike keeruliste ülesannetega tegelemiseks vajavad lapsed rahulikku õhkkonda, vaikust, õpetajapoolset suunamist, tunnustust, tuge ja tagasisidet, mida on vahetu kontaktita äärmiselt keeruline tagada. 18 Üldhariduskoolide rahuloluküsitluste andmed 2021. Haridus- ja Noorteamet. 19 United Nations (2020). Policy Brief: Education during Covid-19 and beyond. 20 Di Pietro, G., Biagi, F., Costa, P., Karpiński, Z., Mazza, J. (2020). The likely impact of COVID-19 on education: Reflections based on the existing literature and recent international datasets. Publications Office of the European Commission, Luxembourg. 21 UNESCO (2021). Recovering lost learning: What can be done quickly and at scale? UNESCO COVID-19 Education Response, Education Sector issue note no 7.4. 22 Iqbal, S.A., Azevedo, J.P., Geven, K., Hasan, A., Patrinos, H.A. (2020) We should avoid flattening the curve in education – Possible scenarios for learn¬ing loss during the school lockdowns. World Bank Blogs. 23 Azevedo, J.P., Hasan, A., Goldemberg, D., Geven, K., Iqbal, S.A. (2021). Simulating the Potential Impacts of COVID-19 School Closures on Schooling and Learning Outcomes: A Set of Global Estimates. The World Bank Research Observer, Volume 36, Issue 1, pp 1–40. https://doi.org/10.1093/wbro/lkab003 24 Kuhfeld, M., Soland, J., Tarasawa, B., Johnson, A., Ruzek, E., Liu, J. (2020). Projecting the Potential Impacts of Covid-19 School Closures on Academic Achievement. Educational Researcher. 2020;49(8):549-565. https://doi.org/10.3102/0013189X20965918 25 Asian Development Bank (2021).Learning and earning losses from COVID-19 school closures in developing Asia: Special Topic of the Asian Development Outlook. Õpilüngad mõjutavad negatiivselt ka õpimotivatsiooni – motivatsioon suureneb õpilastel, kes saavad õpitavast aru ja oskavad, ning väheneb õpilastel, kes ei saa õpitavast aru.26 Madal õpimotivatsioon ennustab madalamat õpiedukust ning nii motivatsioon kui õpitulemused on omakorda seotud õppijate järgnevate hariduslike otsustega, st mõjutavad, kas ja millisel õpirajal õpilane edasi õpib. 27 Mitmed rahvusvahelised uuringud ja analüüsid on leidnud, et pandeemia on enim mõjutanud madalama sotsiaalmajandusliku taustaga peresid ning neist peredest pärit laste õpilüngad on tõenäoliselt suuremad. 28 29 30 31 Ka Eesti 2021. a üldhariduskoolide riiklikud rahuloluküsitlused näitasid, et õpilased, kelle pere rahalised vahendid ei võimalda neil teha eakaaslastega samu asju, tulid distantsõppel õppimisega toime kehvemini ja kogesid rohkem raskusi õpitavast arusaamisega, kui õpilased, kes hindasid oma pere rahalisi võimalusi eakaaslastega sarnaseks. Madalama sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste seas oli 9% võrra rohkem vastajaid, kes hindasid, et nad ei tulnud distantsõppe ajal õppimisega toime. OECD on juhtinud tähelepanu, et madalama sotsiaalmajandusliku taustaga õpilased on distantsõppel kolmekordselt ebasoodsas olukorras, kuna nende puhul on tõenäolisem, et kodune keskkond ei soodusta õppimist, neil on kehvem ligipääs digivahenditele ja nad on haavatavamad pandeemia tervise- ja majandusmõjude suhtes. Kõigi nende asjaolude samaaegsus süvendab nõrgema koduse taustaga õpilaste õpilünki, tervisekahjusid ja madalamat sotsiaal-emotsionaalset arengut veelgi.32 Ekspertide hinnangul on süveneva hariduslõhe tagajärjeks pikemas perspektiivis muuhulgas see, et üha vähem madala sotsiaalmajandusliku taustaga õpilasi jõuab ülikooli.33 Kanada uurijad34 hindavad, et oskuste lõhe erineva sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste vahel võib pandeemia tõttu kasvada enam kui 30% võrra. Hariduse kohandatavust mõjutab seadus positiivselt, sest reguleerib selgemalt distantsõppele ülemineku tingimused ja võimaldab koolijuhtidel sellekohast otsust senisest operatiivsemalt ja paindlikumalt vastu võtta. Mõju tervishoiukorraldusele ja tervisele 26 Jõgi, A.-L., Kikas, E. (2016). Calculation and word problem solving skills in primary grades - impact of cognitive abilities and longitudinal interrelations with task-persistent behavior. British Journal of Educational Psychology, 86 (2), 165−181. https://doi.org/10.1111/bjep.12096 27 Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. 28 Hanushek, E., L. Woessmann (2020). The economic impacts of learning losses. OECD Education Working Papers, No. 225, OECD Publishing, Paris. https://dx.doi.org/10.1787/21908d74-en 29 UNESCO (2021). Recovering lost learning: What can be done quickly and at scale? UNESCO COVID-19 Education Response, Education Sector issue note no 7.4. 30 Blaskó, Z., da Costa, P., Schnepf, S. V. (2021). Learning Loss and Educational Inequalities in Europe: Mapping the Potential Consequences of the Covid-19 Crisis. IZA Discussion Paper No. 14298. 31 Rose, S., Twist, L., Lord, P., Rutt, S., Badr, K., Hope, C., Styles, B. (2021). Impact of school closures and subsequent support strategies on attainment and socio-emotional wellbeing in Key Stage 1: Interim Paper 1. Education Endowment Foundation. 32 OECD (2020). Lessons for Education from COVID-19: A Policy Maker’s Handbook for More Resilient Systems. OECD Publishing, Paris. https://doi.org/10.1787/0a530888-en 33 Hobbs, A., Mutebi, N. (2021). Inequalities in education, and attainment gaps. UK Parliament, The Parliamentary Office of Science and Technology. 34 Haeck, C., Lefebvre, P. (2020). Pandemic school closures may increase inequality in test scores. Canadian Public Policy 2020 46:S1, S82-S87. https://doi.org/10.3138/cpp.2020-055 Seadusemuudatusel on tervisele ja tervishoiukorraldusele positiivne mõju, sest see loob võimaluse kiireks üleminekuks distantsõppele, kui epidemioloogilise olukorra tõttu on tekkinud vahetu oht õpilaste ja õpetajate tervisele. Samas aitab seadus tagada, et distantsõpet rakendatakse vaid olukorras, kus see on epidemioloogiliselt põhjendatud ning seda ei kasutata n-ö ennetava meetmena. Põhjendamatu distantsõppe vältimine aitab vähendada negatiivseid mõjusid noorte vaimsele tervisele. Riigikantselei poolt tellitud COVID-19 teemaline küsitlus on järjepidevalt näidanud, et enim stressi, pinget, ärevust ja vaimset kurnatust on kriisis tundnud 15-24-aastased, kusjuures üheks olulisemaks stressi põhjustajaks on selles vanuserühmas olnud just distantsõppest tulenevad probleemid.35 Distantsõpe süvendab kriisi negatiivseid mõjusid noorte vaimsele tervisele, sest vähendab võimalusi eakaaslastega koos olla ja suhelda ning muudab keerulisemaks vaimse tervise probleemide märkamise ja toetamise. Näiteks on leitud, et distantsõppel keskendusid koolid pigem akadeemilise järjepidevuse tagamisele ning vaimse tervise toetamine sai vähem tähelepanu.36 Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel seostatakse lähedaste eakaaslastega suhete katkemist lastel depressiooni, süütunde ja viha ilmingute tekkimisega. Ärevuse ja depressiooni all kannatavate laste jaoks süvendab ühistegevuste kadumine haigussümptomeid, sotsiaalset endasse tõmbumist ja lootusetuse tunnet. 2021. aasta riiklikest rahuloluküsitlustest ilmnes, et distantsõppe ajal tundis kolmandik 11. klassi õpilastest tihti, et kõigest on kõrini ja umbes iga kaheksas tundis seda kogu aeg. Kui üldistada neid tulemusi kõigile 10. - 12. klassi õpilastele, siis hinnanguliselt 3000 gümnasisti tundis koroonakriisi ajal pidevalt, et kõigest on kõrini. Sama tundis tihti või kogu aeg umbes iga kolmas 8. klassi ja iga viies 4. klassi õpilane. Tervikuna olid erinevad vaimse tervise näitajad (nt pinge, pideva kurbuse, üksinduse tundmine ja teisalt lõõgastumine, rõõmus ja heas tujus olemine) vanemate klasside õpilastel kehvemad kui noorematel õpilastel ning tüdrukutel kehvemad kui poistel. 37 Lisaks mõjutab laste vaimset tervist ekraaniaeg, sh internetis viibitud aeg. Õpilaste tervisekäitumise uuring, mida Eestis viib läbi Tervise Arengu Instituut, näitas juba 2018. aastal, et ligikaudu pooled 11-15-aastased noored veetsid koolipäevadel ekraani ees kokku viis või enam tundi ning et paljudel noortel on internetisõltuvus. Pidev digivahendite kasutamine lühendab õpilastel koolipäevadel uneaega ja pikem ekraaniaeg mõjub halvasti nii õpilaste tervisele, heaolule kui ka õppimisele. Kuna distantsõpe toimub valdavalt digivahendite kaudu, suurendab see märkimisväärselt õpilaste ekraaniaega ja selle negatiivseid mõjusid. Mõju töötervishoiule ja tööohutusele 2020/2021. õppeaastal oli 60+ vanuses ehk vanuse poolest COVID-19 riskirühmas ligi 3600 üldhariduskoolide õpetajat. Samas oli 18. novembri 2021. a seisuga 86,5% üldhariduskoolide töötajatest vaktsineeritud (sh tõhustusdoosiga 35,4%). Kutseõppeasutuste töötajatest oli vaktsineeritud 85,6% (sh tõhustusdoosiga 15,6%). Kuna töötajate vaktsineerituse tase koolides on kõrge ja alates 2021/2022. õppeaasta algusest on toimunud regulaarne koolitöötajate kiirtestimine, on ka suure COVID-19 viiruseleviku tingimustes koolide avatuna hoidmise 35 Turu-Uuringute AS COVID-19 teemalised küsitlused, 2020-2021. https://riigikantselei.ee/uuringud 36 Carretero Gomez, S., Napierala, J., Bessios, A., Mägi, E., Pugacewicz, A., Ranieri, M., Triquet, K., Lombaerts, K., Robledo Bottcher, N., Montanari, M., Gonzalez Vazquez, I. (2021). What did we learn from schooling practices during the COVID-19 lockdown. Publications Office of the European Union, Luxembourg. 37 Üldhariduskoolide rahuloluküsitluste andmed 2021. Haridus- ja Noorteamet. töötervishoiualased riskid haridustöötajatele suhteliselt madalad. Kuna seadus võimaldab otsese terviseohu korral operatiivselt distantsõpet kehtestada, aitab see kaitsta koolitöötajate tervist ning mõju töötervishoiule ja tööohutusele on positiivne. Samuti aitab seadus vähendada potentsiaalseid negatiivseid mõjusid töötervishoiule, mis tulenevad sellest, et distantsõpe kasvatab õpetajate töökoormust ja stressi. Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringu järgi leidis 75% õpetajatest, et nende töökoormus suurenes, sh 29% hinnangul oluliselt. 2021. a riiklikes rahuloluküsitlustest ilmnes, et enamik õpetajaid on viimasel ajal kogenud stressi (st pinget, rahutust, närvilisust, ärevust, magamisraskusi). Enam kui kolmandik on kogenud stressi aeg-ajalt, neljandik harva ja neljandik tihti. Pidevalt on stressis 3% õpetajatest. COVID-kriisi aastatel on õpetajate tajutud stress mõnevõrra kasvanud, mida võib samuti lugeda muu hulgas distantsõppe negatiivseks mõjuks. Mõju vanemate hoolduskoormusele Vanemate ajakulu lapse õppimise toetamisele distantsõppe ajal kasvas. Kõige enam kasvas nooremate klasside õpilaste vanemate koormus, kes toetasid oma lapsi iseseisvate ülesannete lahendamisel, otsisid täiendavaid materjale, veensid lapsi õppima asuma ja suhtlesid õpetajatega, tehes seda kõike iga päev vähemalt 2-3 tundi. Lisandunud koormus langes suuremas osas naiste õlule, sest Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringus märkis ligi 75% vanematest, et valdavalt tegelesid peredes distantsõppe ajal laste aitamisega õppetöös emad ja vähem kui veerandis peredes valdavalt isad. 38 Kuna seadus aitab tagada, et distantsõppele minnakse üle vaid äärmise vajaduse korral ja distantsõpe on juhendatud õpe, ennetab see edaspidist lapsevanemate, eeskätt emade, juhendamiskoormuse kasvu. Mõju majandusele Seadusmuudatus aitab vältida distantsõppe tagajärjel tekkida võivat pikaajalist negatiivset mõju majandusele. Distantsõppe tõttu tekkinud õpilünkade tagajärjel võib suureneda koolist väljalangevus ja varane haridustee katkestamine, eriti madalama sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste puhul.3940 Keskmiselt lisab iga täiendav aasta õppes osalemist inimese aastasele sissetulekule 9,7%. Seega võrdub iga kaotatud kooliaasta 9,7% väiksema sissetulekuga.41 OECD on varasemate uuringute põhjal hinnanud, et koolide sulgemisest ja distantsõppest mõjutatud õpilaste oodatav elukaare ülene keskmine sissetulek on 3% madalam, kui oleks olnud ilma pandeemiata. Riikide jaoks võib see tähendada ülejäänud sajandi jooksul keskmiselt 1,5% madalamat iga-aastast sisemajanduse kogutoodangut.42 38 Tammets jt 2021. 39 OECD (2020). Combatting COVID-19’s effect on children. OECD Policy Responses to Coronavirus (COVID- 19). 40 Di Pietro, G., Biagi, F., Costa, P., Karpiński, Z., Mazza, J. (2020). The likely impact of COVID-19 on education: Reflections based on the existing literature and recent international datasets. Publications Office of the European Commission, Luxembourg. 41 Montenegro, C. E., Patrinos, H.A. (2014). Comparable Estimates of Returns to Schooling around the World. Policy Research Working Paper No. 7020. World Bank. 42 Hanushek, E., L. Woessmann (2020). The economic impacts of learning losses. OECD Education Working Papers, No. 225, OECD Publishing, Paris. https://dx.doi.org/10.1787/21908d74-en Eestis oli õpingute ebaõnnestumise kogumaksumus ühe inimese kohta (st põhiharidusega piirdumisest tulenevad kulud ja saamata jäänud tulud võrreldes sellega kui inimene oleks omandanud keskhariduse) 2011. aastal arvestuslikult 78 000 eurot (2011. aasta hindades).43 Arvestades, et Eesti majandus on kümne aasta jooksul kasvanud, on ka õpingute ebaõnnestumise hind täna kõrgem kui 2011. aastal. Kui võtta muutuse hindamise aluseks SKP kasv 20,7%44, siis õpingute ebaõnnestumise hind inimese kohta oleks täna 98 360 eurot. Seega näiteks 125 õpilase haridustee varane katkestamine tähendab ligi 12,3 miljoni euro väärtuses kulusid (sh saamata jäävad sissetulekud ja maksutulu, tervisekapital ja sotsiaaltoetused, kuritegevuse kulud jm). Kui 10% neist põhikooliõpilastest, kes ei tulnud enda hinnangul distantsõppega toime, langevad õpilünkade süvenemise tagajärjel haridussüsteemist välja enne keskhariduse omandamist, siis sellega kaasnev kulu ühiskonnale oleks hinnanguliselt 181 miljonit eurot. 45 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele Et suudaksime pandeemia tingimustes õppeasutused võimalikult kaua lahti hoida ning vältida massilist distantsõppele minekut, on oluline kohal nii õppijate ja õpetajate vaktsineeritus kui ka erinevad õhukvaliteeti parandavad lahendused, mis aitavad tõkestada viiruse levikut. Teadusuuringud näitavad, et viiruste pandeemiline levik toimub peamiselt õhu kaudu. Seega on pikemas vaates äärmiselt oluline ehitada välja kvaliteetsed ventilatsioonisüsteemid, hooldada ja käidelda neid korrektselt ning tagada ruumide piisav õhutamine. Seejuures on oluline mõista, et puudulik ventilatsioon ja süsinikdioksiidi kõrge tase klassiruumides ei ole probleem ainult koroonatingimustes, vaid mõjutab laste keskendumisvõimet ja õpitulemusi igal ajal. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmed näitavad, et üldhariduskoolide kasutuses oli 2020/2021. õppeaastal kokku ca 970 hoonet, millest ligi 800 on kohaliku omavalitsuse üldhariduskoolide kasutuses. Jättes välja hooned, kus kooli kasutuses olev suletud netopind on väiksem kui 200 m2, samuti need hooned, kus haridusasutuse kasutuses on vähem kui 50% hoone suletud netopinnast ning abihooned (katlamajad, pumbamajad, puukuurid jms) jääb alles ca 670 era- ja kohaliku omavalitsuse üldhariduskoolide kasutatavat hoonet. Klassiruumidega hoonetest 56%-l on klassiruumides mehaaniline ventilatsioon ning 37%-l loomulik ventilatsioon. 1% hoonetest on hetkel renoveerimisel ning 6% klassiruumidega hoonete kohta ei ole hetkel EHISesse ventilatsioonitüüpi märgitud. Paljudes hoonetes, kus klassiruumides on loomulik ventilatsioon, on hoone muus osas mehaaniline ventilatsioon olemas – 54% sellistes hoonetes on mehaaniline ventilatsioon sööklas, 41% hoonetest võimlas ja 4% koridorides/garderoobides. Kõige kehvem on klassiruumide ventilatsiooniga olukord Ida-Virumaal ja Põlvamaal, kus ligi 60%-s hoonetest on klassiruumides loomulik ventilatsioon. Kõige parem on olukord Harjumaal, kus klassiruumidega hoonetest ca neljandikus on klassiruumides loomulik ventilatsioon. Kokkuvõttes õpib üle 110 000 kohaliku omavalitsuse koolide ja erakoolide õpilase (ca 70% 43 Anspal, S., Järve, J., Kallaste, E., Kraut, L., Räis, M.-L., Seppo, I. (2011) Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. 44 Muutus SKP aheldatud väärtuses 2015. a hindades Statistikaameti andmetel 2011-2020. 45 1840 õpilast * 98 360 eurot õpilastest) koolihoones, kus klassiruumis on mehaaniline ventilatsioon. 74%-s mehaanilise ventilatsiooniga hoonetest töötab ventilatsioon täisvõimsusel ning peaaegu pooltes hoonetes töötab mehaaniline ventilatsioon ööpäev läbi. Klassiruumides saab aknaid avada 96%-s klassiruumidega hoonetest. Just tuulutamine ongi kõige kiirem ja odavam lahendus õhukvaliteedi parandamiseks, kuid seda ei ole alati võimalik teha ning see sõltub ka aastaaegadest. Seetõttu on oluline uuendada õppeasutuste ventilatsioonisüsteeme. Lisaks on oluline pidevalt jälgida õhukvaliteeti, eriti neis hoonetes ja ruumides, kus mehaaniline ventilatsioon puudub, et ruume õigel ajal tuulutada. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 2021. aasta novembris läbi viidud üldhariduskoolide küsitlus näitas, et ligi pooltes üldhariduskoolides ei olnud kasutusel ühtegi CO2 andurit. Neist koolidest, kus ei ole kasutusel ühtegi CO2 andurit, 44%-s on klassiruumides loomulik ventilatsioon. Et muuta koolikeskkond viirusele võimalikuks ebamugavaks suunas riik 2021. aastal lisaeelarvega kohalikele omavalitsustele 30 miljonit eurot soovitusega kasutada seda eelkõige haridusasutuste õhukvaliteedi parandamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium on saanud toetuse kasutamise kohta tagasisidet 47-lt kohalikult omavalitsusest – rohkem kui pooled (53,2%) vastasid, et nad kasutavad toetust haridusasutuste ventilatsiooni parandamiseks. Pea neljandik (23,4%) kohalikke omavalitsusi kasutab toetust muul otstarbel, ülejäänud ei olnud veel kindlat seisukohta võtnud. 7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eksamite ettevalmistamiseks ja korraldamiseks nähakse Haridus- ja Teadusministeeriumile 2022. aasta eelarves ette rahalised vahendid. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendusaktidena võib tekkida vajadus muuta järgmisi määrusi: a) juhul, kui põhikooli lõpueksamid ei ole põhikooli lõpetamise tingimuseks ja riigieksamid ei ole gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks46 1) Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrust nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“; 2) Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“; 3) Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“; 4) Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“. b) juhul, kui tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast riigis ning suurest ohust tervisele ja turvalisusele võib olla vajadus muuta ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite aegu47 46 Muutmise vajadus eksisteerib üksnes juhul kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud epidemioloogilise olukorra tõttu liikumispiirangu, mille kohaselt põhikooli lõpuklasside ja gümnaasiumi lõpuklasside õpilastel ei ole lubatud õppehoones liikuda ja viibida 47 Muutmise vajadus eksisteerib üksnes juhul kui ühtse põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami läbiviimine eelnevalt kehtestatud ajal ei ole võimalik 1) haridus- ja teadusministri 6. mai 2021. a määrust nr 13 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2021/2022. õppeaastal“. Ühegi rakendusakti muutmise vajadus ei ole seaduse eelnõu koostamisel hetkel veel teada ning sõltub riigis valitsevast epidemioloogilisest olukorrast 2022. aasta kevadel. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumide ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale ja Eesti Haridustöötajate Liidule. Liina Kersna minister  EELNÕU 6.01.2022 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Ühtsed põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksam ei ole põhikooli lõpetamise tingimuseks, kui eksamiperioodil või nelja nädala jooksul enne esimese ühtse põhikooli lõpueksami toimumist on Vabariigi Valitsus epidemioloogilise olukorra tõttu kehtestanud liikumispiirangu, mille kohaselt põhikooli lõpuklasside õpilastel ei ole lubatud õppehoonetes viibida ja liikuda.“; 2) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui ühtse põhikooli lõpueksami läbiviimine eelnevalt kehtestatud ajal ei ole võimalik tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast riigis ning suurest ohust tervisele, võib valdkonna eest vastutav minister muuta ühtsete põhikooli lõpueksamite aegu pärast lõikes 4 märgitud tähtaega.“; 3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui riigieksami läbiviimine eelnevalt kehtestatud ajal ei ole võimalik tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast riigis ning suurest ohust tervisele, võib valdkonna eest vastutav minister muuta riigieksamite aegu ja näha ette täiendavaid aegu eksamite sooritamiseks pärast lõikes 4 märgitud tähtaega.“; 4) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Riigieksamid ei ole gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks, kui eksamiperioodil või nelja nädala jooksul enne esimese riigieksami toimumist on Vabariigi Valitsus epidemioloogilise olukorra tõttu kehtestanud liikumispiirangu, mille kohaselt gümnaasiumi lõpuklasside õpilastel ei ole lubatud õppehoonetes viibida ja liikuda. Gümnaasiumilõpetajatele luuakse võimalus riigieksamite sooritamiseks ka juhul, kui eksamite sooritamine ei ole lõpetamise tingimuseks.“; 5) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 31 – 38 järgmises sõnastuses: „(31) Õpilaste ja koolitöötajate füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse tagamiseks võib piirata kooli ruumides õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist. (32) Õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist kooli ruumides piiratakse juhul, kui: 1) Vabariigi Valitsus on epidemioloogilise olukorra tõttu kehtestanud koolis liikumispiirangu; 2) Terviseamet on nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kooli sulgenud; 3) kooli pidaja on nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kooli sulgenud; 4) kooli direktor on otsustanud, et see on vajalik õpilaste füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse tagamiseks. (33) Lõike 32 punkti 4 alusel otsuse tegemine eeldab, et tuvastatakse eesseisev vahetu oht õpilaste ja koolitöötajate füüsilisele turvalisusele ja tervisele ning hinnatakse, kuidas otsusest puudutatud õpilaste iga ja õpioskused võimaldavad neil toime tulla otsusega seonduvate õppekorralduslike muudatustega. Kooli direktor teavitab otsusest viivitamata kooli pidajat. (34) Lõike 32 punkti 4 alusel võib direktor õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist kooli ruumides piirata kuni viieks järjestikuseks õppepäevaks. (35) Lõike 32 punkti 4 alusel tehtud otsust saab pikendada, kui selleks on nõusoleku andnud Terviseamet. (36) Õpiülesannete ja õppekava täitmise ning õppetöös osalemise piiramise ajal rakendatakse õpilastele kooli poolt korraldatud juhendatud õpet, kus õpetaja ja õpilane ei viibi füüsiliselt ühes ruumis. (37) Lõikes 36 nimetatud õppes osalemiseks loob võimalused kooli pidaja, tagades õppimiseks vajalike tehniliste vahendite ja internetiühenduse kättesaadavuse. (38) Lõikes 36 nimetatud õppe käigus peab õpilasele olema tagatud üldise-, tõhustatud ja eritoe rakendamine.“. § 2. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine Kutseõppeasutuse seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Turvalisuse ja tervise kaitse tagamine (1) Paragrahvi 3 lõike 2 punktis 7 sätestatud ülesande täitmiseks võib piirata kooli ruumides õppeülesannete ja õppekava täitmist ning õppetöös osalemist. (2) Õppeülesannete ja õppekava täitmist ning õppetöös osalemist kooli ruumides piiratakse juhul, kui: 1) Vabariigi Valitsus on epidemioloogilise olukorra tõttu kehtestanud koolis liikumispiirangu; 2) Terviseamet on nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kooli sulgenud; 3) kooli pidaja on nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kooli sulgenud; 4) kooli direktor on otsustanud, et see on vajalik õppijate ja töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamiseks. (3) Lõike 2 punkti 4 alusel otsuse tegemine eeldab, et tuvastatakse vahetu oht õppijate ja töötajate vaimsele ja füüsilisele turvalisusele ning tervisele ning hinnatakse, millised otsusest puudutatud õppijate võimalused õppes osaleda ja kuidas nende õpioskused võimaldavad toime tulla otsusega seonduvate õppekorralduslike muudatustega. Kooli direktor teavitab otsusest viivitamata kooli pidajat. (4) Lõike 2 punkti 4 alusel võib direktor õppeülesannete ja õppekava täitmist ning õppetöös osalemist kooli ruumides piirata kuni viieks järjestikuseks õppepäevaks. (5) Lõike 2 punkti 4 alusel tehtud otsust saab pikendada, kui selleks on nõusoleku andnud Terviseamet. (6) Õppeülesannete ja õppekava täitmise ning õppetöös osalemise piiramise ajal rakendatakse õppijatele kooli poolt korraldatud juhendatud õpet, kus õpetaja ja õppija ei viibi füüsiliselt ühes ruumis. (7) Lõikes 6 nimetatud õppes osalemiseks loob võimalused kooli pidaja, tagades õppimiseks vajalike tehniliste vahendite ja internetiühenduse kättesaadavuse.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2021. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2021. a allkirjastatud digitaalselt  Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 6.01.2022 nr 8-1/22/76 Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpetajate Liit Eesti Haridustöötajate Liit Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume erandkorras Teid eelnõuga tutvuda ja arvamust avaldada hiljemalt 18. jaanuariks k.a. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri. Arvamuse avaldamiseks: MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Terviseamet Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Kristlike Erakoolide Liit Eesti Lastevanemate Liit Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Raina Loom 522 2756 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0017 - Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5087fb94-4c15-4d1a-ad08-a111f6b65284 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5087fb94-4c15-4d1a-ad08-a111f6b65284?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main