Kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määruse nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 1 Kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määruse nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel: § 1. Kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määruse nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ muutmine Kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määruses nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) ehituspärandi osakond;“; 2) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) arheoloogiapärandi osakond;“; 3) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) õigusosakond.“; 5) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) korraldada uuringuid ning analüüsida mälestiste seisukorda ja sellest tulenevaid riske;“; 6) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) hinnata kultuuriväärtusega asjade ja maa-alade suhtes riikliku kaitse vajadust ning osaleda oma pädevuse piires kaitse kehtestamise ja kaitse lõpetamise õigusaktide koostamisel;“; 7) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktidega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: „81) teha riiklikku ja haldusjärelevalvet; 82) menetleda kohtuväliselt väärtegusid;“; 8) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) osaleda toetusprogrammide rakendamises.“; 9) paragrahvi 11 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ehituspärandi osakonna põhiülesanded ehitis- ja ajaloomälestiste ning muinsuskaitsealade puhul on:“; 10) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) korraldada uuringuid ning analüüsida mälestiste seisukorda ja sellest tulenevaid riske;“; 11) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) hinnata kultuuriväärtusega asjade ja maa-alade suhtes riikliku kaitse vajadust ning osaleda oma pädevuse piires kaitse kehtestamise ja kaitse lõpetamise õigusaktide koostamisel;“; 12) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „61) teha riiklikku ja haldusjärelevalvet; 62) menetleda kohtuväliselt väärtegusid;“; 13) paragrahvi 11 lõike 3 punktid 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) osaleda toetusprogrammide rakendamises.“; 15) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „31) Arheoloogiapärandi osakonna ülesanded arheoloogiamälestiste, ajalooliste looduslike pühapaikade ja veealuste mälestiste ning muinsuskaitsealade puhul on: 1) valmistada ette ja viia ellu arendusprojekte ning analüüsida arengusuundi; 2) korraldada uuringuid ning analüüsida mälestiste seisukorda ja sellest tulenevaid riske; 3) hinnata kultuuriväärtusega asjade ja maa-alade suhtes riikliku kaitse vajadust ning osaleda oma pädevuse piires kaitse kehtestamise ja kaitse lõpetamise õigusaktide koostamisel; 4) nõustada mälestise omanikke ja valdajaid mälestise hooldamise ja konserveerimise küsimustes ning anda soovitusi ja juhendeid, sealhulgas hoolduskavasid; 5) määrata uuringuid, anda seaduses sätestatud juhtudel välja muinsuskaitse eritingimusi ja tööde tegemise lubasid, menetleda uuringuteatisi ja tööde alustamise teatisi, kooskõlastada üld- ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi ning osaleda planeerimismenetlustes; 6) korraldada uuringu ja muinsuskaitselise järelevalve kulude hüvitamist; 7) lahendada arheoloogilisi leide puudutavaid küsimusi, korraldada arheoloogiliseks leiukohaks määramist ning anda otsinguvahendi lubasid; 8) valitseda veealuseid mälestisi ja anda sukeldumislubasid; 9) teha riiklikku ja haldusjärelevalvet; 10) menetleda kohtuväliselt väärtegusid; 11) korraldada mälestiste tähistamist; 12) osaleda toetusprogrammide rakendamises.“; 16) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) osaleda toetusprogrammide rakendamises;“; 17) paragrahvi 11 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „81) Õigusosakonna põhiülesanded on: 1) teenindada ametit õigusküsimustes, korraldada riigihankeid ja andmekaitset; 2) esindada ametit kohtus; 3) hinnata seaduses sätestatud juhtudel muinsuskaitse valdkonnas tegutsevate isikute kvalifikatsiooni vastavust pädevuse nõuetele ja anda pädevustunnistusi; 4) korraldada toetusprogrammide rakendamist; 5) viia läbi mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise või lõpetamise menetlusi ning osaleda vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamises.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 17. jaanuaril 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määruse nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Muinsuskaitseameti põhimäärust muudetakse eesmärgiga korraldada Muinsuskaitseametis töö ümber. Järelevalveosakonna ülesanded jagatakse sisuosakondade ja loodava õigusosakonna vahel, kuhu ühendatakse ameti õigusalane teenindamine. Ehitiste ja arheoloogiapärandi osakonna asemel luuakse ehituspärandi osakond ja arheoloogiapärandi osakond ning osad pärandihalduseosakonna ülesanded viiakse õigusosakonda. Muudatuse tulemusena optimeeritakse ameti tööprotsesse, parandatakse töökorraldust ning vähendatakse töökoormust. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti kunstipärandi valdkonna juht - osakonnajuhataja peadirektori ülesannetes Linda Lainvoo ([email protected]; 5302 1737), Muinsuskaitseameti personali- ja koolitusjuht Riina Beljajev ([email protected]; 5886 7513) ning Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Liina Jänes ([email protected], 628 2381) ning õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld ([email protected]; 628 2347). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected]; 628 2220). Eelnõuga muudetakse määruse kehtivat redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 06.12.2019, 6. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muinsuskaitseameti kehtiv struktuur on olnud jõus alates 2019. aasta maist, kui ameti põhimäärus kehtestati uue muinsuskaitseseaduse alusel. Selle aja jooksul on ilmnenud, et kehtestatud struktuur ei toeta optimaalseimal viisil ameti põhiülesannete täitmist ning vajab korrastamist. Selle tõttu hinnati Muinsuskaitseameti sisemist töökorraldust ning seda toetava struktuuri ja koosseisu otstarbekust. Analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et kõige mõistlikum on teha ameti struktuuris järgmised muudatused. 1) Ameti struktuurist kaotatakse ehitiste ja arheoloogia osakond ning selle asemele luuakse kaks uut osakonda: ehituspärandi osakond ja arheoloogiapärandi osakond. Ehitiste ja arheoloogia osakond tegeleb nii ehitis-, ajaloo-, arheoloogia-, veealuste mälestiste ja ajalooliste looduslike pühapaikade kui ka muinsuskaitsealadega. Tegemist on ameti suurima osakonnaga ning valdkondadega, mis on mahukad ja spetsiifilised ning mille liitmine ühte osakonda ei ole ennast seepärast õigustanud. Töö optimaalsemaks korraldamiseks ja juhtimiseks on otstarbekas luua eraldi osakonnad, kus ehituspärandi osakonna pädevuses on ehitis- ja ajaloomälestised ja muinsuskaitsealad ning arheoloogiapärandi osakonna pädevuses arheoloogiamälestised, ajaloolised looduslikud pühapaigad ja veealused mälestised ning muinsuskaitsealad arheoloogiapärandit puudutavas osas.  2) Ameti struktuurist kaotatakse järelevalveosakond, jaotades selle ülesanded ameti sisuosakondade ja loodava õigusosakonna vahel. Järelevalveosakonna peamised ülesanded on riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, väärtegude kohtuväline menetlemine ning muinsuskaitse valdkonnas tegutsevate isikute pädevustunnistustega seotud menetluste läbiviimine. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamise ning väärtegude kohtuvälise menetlemise ülesanne viiakse vastavasse sisuosakonda (vallasmälestised ja muuseumikogud – muuseumide ja kunstipärandi osakond; ehitis- ja ajaloomälestised ning muinsuskaitsealad – ehituspärandi osakond; arheoloogiamälestised, ajaloolised looduslikud pühapaigad, veealused mälestised – arheoloogiapärandi osakond). Selle ülesande struktuuriline eraldamine sisuosakondade juurest ei ole ennast praktikas õigustanud ega ka täiel määral realiseerunud. Näiteks vallasmälestiste ja muuseumikogude inspektori ametikoha, mis asub järelevalve osakonnas, tööd on tegelikult korraldanud ja juhtinud muuseumide ja kunstipärandi osakonna valdkonnajuhid. See ülesanne on tihedalt seotud järelevalve objekti sisulise tundmisega – ehk, järelevalvet peab tegema valdkonda sisuliselt tundev isik. Seetõttu on loogilisem, et see ülesanne kuuluks sisuosakonda. Ülesande täitmiseks vajalik õigusalane nõu saadakse loodavast õigusosakonnast. Muinsuskaitse valdkonnas tegutsevate isikute pädevustunnistustega seotud menetluste läbiviimine viiakse loodavasse õigusosakonda. 3) Ameti struktuuri luuakse õigusosakond. Seni seda ameti struktuuris ei olnud, vaid ametis töötanud juristide ametkohad jagunesid kolme erineva osakonna vahel. Õigusosakonna loomise eesmärk on ühendada ameti õigusalane teenindamine ühte struktuuriüksusesse, et kindlustada ameti ühetaoline ja keskne õigusalane juhtimine ja teenindamine ning parandada õigusalase teenindamise kvaliteeti, sh tuua valdkond peadirektori otsealluvusse. Lisaks ameti õigusalasele teenindamisele on osakonna ülesanded korraldada ameti riigihankeid ja andmekaitset ning esindada ametit kohtus. Õigusosakonda tuuakse varasem järelevalveosakonna ülesanne viia läbi muinsuskaitse valdkonnas tegutsevate isikute pädevustunnistustega seotud menetlusi ning pärandihalduse osakonnast mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise või lõpetamise menetluste läbiviimine. Pärandihalduse osakonna peamine ülesanne on andmekogude haldamine ja arendamine, mis on spetsiifiline ja töömahukas ning eriteadmisi nõudev ning mis erineb selle pärast oluliselt riikliku kaitse alla võtmise või kaitse lõpetamise menetluste läbiviimise korraldamisest. Seetõttu ei ole nende kahe ülesande täitmine ühe osakonna juhtimise alla koondunult otstarbekaks osutunud. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses paragrahvis muudetakse põhimäärust ning teises kehtestatakse määruse jõustumisaeg. Eelnõu paragrahv 1 koosneb 19 punktist. Eelnõu punktid 1–4 puudutavad muudatusi ameti struktuuris. Ehitiste ja arheoloogia osakonna asemel luuakse ehituspärandi osakond ja arheoloogiapärandi osakond. Ameti struktuurist kaotatakse järelevalve osakond ja moodustatakse õigusosakond. Muudatuste vajadust on selgitatud eespool. Eelnõu punktides 5 ja 10 täiendatakse muuseumide ja kunstipärandi osakonna ning ehituspärandi osakonna põhiülesandeid vastavalt ülesandega analüüsida mälestiste seisukorda ja sellest tulenevaid riske. Kehtiva põhimääruse järgi on see järelevalveosakonna ülesanne, mis viiakse nüüd sisuosakondadesse mälestise liigi alusel. Eelnõu punktides 6 ja 11 täpsustatakse vastavalt muuseumide ja kunstipärandi osakonna ning ehituspärandi osakonna ülesannet riikliku kaitse kehtestamisel ja lõpetamisel. See ülesanne jaguneb sisuosakondade ja õigusosakonna (kehtivas põhimääruses pärandihalduse osakonna) vahel. Sisuosakonna ülesanne on hinnata kultuuriväärtusega asja või maa-ala vastavust riikliku kaitse eeldustele, samuti kaitse lõpetamise sisulisi eeldusi ning otsustada vastava menetluse algatamine. Õigusosakonna ülesanne on menetluse läbiviimine. Vastavasisuline õigusakt koostatakse sisuosakonna ja õigusosakonna koostöös. Eelnõu punktides 7 ja 12 sätestatakse vastavalt muuseumide ja kunstipärandi osakonna ning ehituspärandi osakonna ülesandena riikliku ja haldusjärelevalve tegemine ning väärtegude kohtuväline menetlemine. Muudatus on seotud eespool kirjeldatud vajadusega korraldada selle ülesande täitmine ameti sees ringi ning viia need sisuosakondadesse. Eelnõu punktides 8, 14 ja 16 täpsustatakse vastavalt muuseumide ja kunstipärandi osakonna, ehituspärandi osakonna ning nõustamisosakonna ülesannet toetusprogrammide rakendamise osas. Toetusprogrammide rakendamise põhivastutus on õigusosakonnal; sisuosakonnad ja nõustamisosakonnad osalevad selles töös lähtudes sisulisest valdkondlikust kompetentsist (taotluste sisuline hindamine). Eelnõu punkti 9 muudatus on seotud ehitiste ja arheoloogia osakonna eraldamisega kaheks osakonnaks. Eelnõu punktiga 13 muudetakse ehituspärandi osakonna ülesandeid, arvates nende hulgast välja ülesanded, mis on seotud arheoloogia- ja veealuste mälestistega. Neid ülesandeid hakkab täitma arheoloogiapärandi osakond. Eelnõu punktis 15 sätestatakse arheoloogiapärandi osakonna ülesanded. Need hõlmavad arheoloogiamälestisi, ajaloolisi looduslikke pühapaikasid ja veealuseid mälestisi ning muinsuskaitsealasid arheoloogiapärandi osas. Osakonna sisulised ülesanded on võrreldavad teise kahe sisuosakonnaga. Eelnõu punktis 17 tunnistatakse kehtetuks järelevalveosakonna ülesanded. Järelevalveosakond ameti struktuuris kaotatakse ning selle ülesanded jaotatakse sisuosakondade ja õigusosakonna vahel. Eelnõu punktiga 18 muudetakse pärandihalduse osakonna ülesandeid. Ülesannete hulgast jäetakse välja riikliku kaitse kehtestamise ja lõpetamise menetluste läbiviimine. See ülesanne nähakse ette õigusosakonna ülesandena. Pärandihalduse osakonna peamisteks ülesanneteks jäävad ameti andmekogude arendamine ja haldamine, digitaalse kultuuripärandi valdkonna arendamine ning ameti arhiivi pidamine. Eelnõu punktis 19 sätestatakse õigusosakonna ülesanded. Õigusosakonna ülesanne on teenindada ametit õigusküsimustes, korraldada riigihankeid ja andmekaitset ning esindada ametit kohtus. Lisaks määratakse õigusosakonna ülesannetena muinsuskaitse valdkonnas tegutsevate isikute pädevustunnistuste menetluste ja toetusprogrammide rakendamise ning riikliku kaitse kehtestamise ja lõpetamise menetluse läbiviimine. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigusaktides ei ole ette nähtud valitsusasutuste ülesehituse ega töökorralduse põhimõtteid. 4. Määruse mõjud Muudatuse tulemusena muutuvad ameti tööprotsessid optimaalsemaks, paraneb töökorraldus ning väheneb töökoormus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamise kulud kaetakse Muinsuskaitseameti eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 17. jaanuaril 2022. a, et tagada muudatuste operatiivne läbiviimine ja ameti töökorralduse parendamine. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu ei ole ministeeriumidele kooskõlastamiseks esitatud, sest puudutab ainult Muinsuskaitseameti sisemist töökorraldust.