dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 29. oktoober 2019
Viit
LÄRP-0/19/1592
Registreeritud
29. oktoober 2019
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÄRP-0/2019
Vastutaja
Merike Lugna (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Rapla osakonna Paide prokurörid)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 19251000239.pdf133 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 17.10.2019, Paide Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19251000239 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 08.08.2019 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, kus XXX on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava teo toimpanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem 14.02.2018 toime pannud kehalise väärkohtlemise, olles karistatud 28.05.2018 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja XXX otsusega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimpanemise eest avalikus kohas sõnavahetuse järel teise isiku korduva näopiirkonda löömise eest, võttis 08.08.2019 kell 17:30 ajal Järvamaal, XXX vallas XXX külas XXX tn 3-8 korteris oma elukaaslase XXX emal XXX kõrist kinni, lükkas vastu seina ning lõi rusikaga ühe korra näo piirkonda, põhjustades valu ning tervisekahjustused: ninale punetuse, nina allosal pindmise marrastuse, kaelale punetuse. Oma tegevusega XXX pani toime lähi-või sõltuvussuhtes teisele inimesele tervise kahjustamise, valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, mis on kuritegu KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Prokurör seisukohal, et eelkirjeldatud kuriteo toimepanemine kahtlustuses nimetatud asjaoludel on leidnud tõendamist. Kahtlustatavana ülekuulamisel on XXX tunnistanud oma süüd, kuid ei ole nõus, et kuritegu on toime pandud kahtlustuses nimetatud viisil. Olles kohtunud ja vestelnud kahtlustatavaga, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, kohtunud kahtlustatavaga, jõudis prokurör järeldusele, et on võimalik ja mõistlik kriminaalmenetlus lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 alusel. KrMS §-s 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 207 lg 7 järgi võib prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 121 lg-s 2 sätestatud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest toimus käesolev sündmus alkoholi alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Kannatanu kirjelduse järgi on kahtlustatav vägivaldse käitumisega, kui on tarvitanud alkoholi. Samas on riiklike registrite andmetel käesolev kriminaalmenetluse esemeks olev juhtum esimene, kus heidetakse XXX ette füüsilist vägivalda, milline on toime pandud lähisuhtes. Kuivõrd kahtlustatav lahkus vabatahtlikult, on oma teost aru saanud ning teinud sellest omad järeldused, siis ei ole kahtlustatava süü suur. Kannatanu on prokurörile telefonilises vestluses 17.10.2019 kinnitanud, et tal rahalisi nõudeid XXX vastu ei ole, peale seda sündmust ei ole XXX enam kokku puutunud. Samuti puudub prokuröri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. XXX ei ole teadaolevalt pärast kõnealust tegu pannud toime ühtki kuritegu ega väärtegu. Kahtlustataval oli teo toimepanemise ajal küll kehtiv kriminaalkaristus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi avalikus kohas toime pandud vägivallakuriteo eest, ent XXX katseaja jooksul näitas õiguskuulekat käitumist. Isiku karistamine ei ole vajalik seda enam, et viimati nimetatud kuritegu oli toime pandud mittelähisuhtes ning rünne suunatud teise õigushüve vastu. Eeltoodu pinnalt võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta aga ka katseajal, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Enne käesoleva krimineelmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist ei ole kohaldatud kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Seega ei ole prokuröri hinnangul vajalik edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Konflikti tekkimise asjaolusid, kahtlustatava isikut ning asjaolu, et XXX on töötu, arvesse võttes, on prokuröri hinnangul asjakohane kohustus kompleksteenusele pöördumine. Nimelt on Madala Läve Keskuses, milline tegutseb MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus juures, võimalik saada ühes nii psühholoogilist tuge võimaliku alkoholisõltuvuse ravi korral kui ka võlanõustamisteenust. Kuivõrd sealjuures konkreetne õppekava või programm, siis on teenus lähedane sotsiaalprogrammile KrMS § 202 lg 2 p 5 mõttes. Sealjuures on aga oluline märkida, et olemata sotsiaalprogramm, on tegu programmiga, millise raames alkoholi- või narkosõltuvusega isikul on võimalik oma käitumist mõista ja mille kaasabil astuda samme enese parendamiseks. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud oma nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leidis prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades, määrates muu asjakohase kohustusena, et XXX pöördub Madala Läve Keskuse teenusele. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19251000239 menetlus. 2 (4) 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX pöörduma MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus tegutseva Madala Läve Keskuse vastuvõtule. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 5 (viis) kuud, s.o 17.03.2020. Kohustus loetakse täidetuks järgmistel tingimustel. XXX pöördub hiljemalt 25.10.2019 Madala Läve Keskusesse (XXX 13, Paide linn). Pärast kohtumist nõustajaga, kui ilmneb vajadus psühholoogilise toe järele, kohustub XXX nimetatud teenusel osalema. Kohustus loetakse viimasel juhul täidetuks, kui XXX pöördub psühholoogilise kontrollperioodi 5 kuud jooksul vastavalt kokku lepitud sagedusele ja vajadusele ehk täidab kokkuleppeid. Madala Läve Keskusesse pöördumise kohta ja sõltuvuse puudumise kohta või teenuse vajaduse ning allumise kohta esitada prokuratuuri tõend elektrooniliselt [email protected] või paberkandjal Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Paide esindusse aadressil Tallinn 18, Paide linn. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud; XXX kahtlustatavana kinni peetud 08.08.2019 kuni 09.08.2019. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - DVD-plaat isiku läbivaatuse protokolli fotodega (pakend nr 1; tl 9) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - DVD-plaat kõnesalvestisega nr-le 112 (pakend nr 2; tl 15) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kuriteoteate esitajale XXX; kannatanule XXX; kahtlustatavale XXX. Kahtlustatavale on antud määrusest koopia 17.10.2019. 8. Koopia määrusest saata teadmiseks MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskusele. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Paide esinduses aadressil Tallinna 18, Paide linn, teatades ette telefonil 384 8731. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Merike Lugna ringkonnaprokurör Minule on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust ning seda, et kui ma ei täida minule pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlust juhindudes KrMS § 202 lg 6 ning menetlust jätkatakse üldises korras. Samuti on selgitatud, et ravi ja teenuse läbimise eel ja ajal vahetavad prokuratuur ning teenuste pakkujad infot, mida on vaja edukaks ravis ja teenusel osalemiseks ja mis puudutab tegevustes osalemist ja 3 (4) õigusrikkumisi. Olen nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimustega ja määratavate kohustustega nõus. ___________________ XXX 4 (4)
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel