Kiri

Magnus-Valdemar Saar Peadirektor Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Koopia: Hanno Pevkur, kaitseminister Kusti Salm, Kaitseministeeriumi kantsler Austatud hr peadirektor, 17.02.2023 toimus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Meie Nursipalu MTÜ esindajate kohtumine, kus arutati Nursipalu harjutusvälja laiendusega seotud probleeme. All on kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse tõlgendamist puudutavad küsimused, mille kohtumise eelselt RKIK-i saatsime ja millest enamikule vastasid kohtumisel osalenud Elari Kalmaru ja Kaupo Kaasik jaatavalt. Palun, et vastaksite allolevatele küsimustele ka kirjalikult, et saaksime neist kui RKIK-i ametlikest seisukohtades edaspidi lähtuda. Küsimused on järgmised: 1) kas seadus võimaldab kinnistule jäävaid hooneid piltlikult öeldes üles tõsta ja teise kohta viia, sõltumata, kas selline ümbertõstmine ületab kinnistu turuväärtust või mitte? 2) kas seadus võimaldab ehitada riigi kulul uue võrreldava elu- või tootmishoone ja sinna juurde kuuluvad abihooned (saun, garaaž jne) teise kohta, sõltumata, kas uute hoonete ehitamine ületab võõrandatavate hoonete turuväärtust või mitte? 3) kas seadus võimaldab riigil osta võõrandatava kinnistuga samaväärne kinnistu kuskil mujal. Kui jah, siis kas uus kinnistu võib olla ka teistes Eesti piirkondades? 4) kas seadus võimaldab maksta täiendavat hüvitist, kui asenduseks leitud eluhoone on küll samaväärne, kuid mille miljööväärtus on madalam (näiteks puudub seal jõgi, tiik, metsatukk vms)? 5) kas seadus võimaldab maksta täiendavat hüvitist, kui asenduseks leitud eluhoone on küll samaväärne, kuid mille juures puuduvad abihooned, näiteks võrokese põhivajaduste hulka kuuluv suitsusaun? 6) mis saab juhul, kui inimese tegelikuks ja ainsaks koduks oleva hoone turuväärtus on nii madal, et selle eest uut eluhoonet pole võimalik osta? Kas seadus võimaldab sel juhul anda inimesele uue eluhoone isegi juhul, kui uue hoone väärtus on näiteks 10 korda kõrgem? 7) kas uue harjutusvälja piiri taha jäävate kinnistute omanikel on õigus oma kinnistu riigile müüa samadel tingimustel, mida rakendatakse harjutusvälja piiridesse jäävatele kinnistutele? 8) kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kui kiiresti peavad inimesed otsuse langetama? Kas on võimalik, et inimesed saavad otsustada mingi aja jooksul pärast seda, kui harjutusväli on kasutusele võetud ehk kui inimesed on saanud reaalselt tajuda, mida harjutusvälja piiri taga elamine tähendab? 9) kuidas võetakse tasu määramisel arvesse rahaliselt raskesti hinnatavaid emotsionaalseid väärtusi, nagu näiteks asjaolu, et inimene on hooned ehitanud ja krundi kujundanud ise oma kätega, või näiteks seda, et talukoht on perekonnale kuulunud mitu põlve? Lugupidamisega, Allkirjastatud digitaalselt Margus Kurm Meie Nursipalu MTÜ esindaja