Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 17. märtsi 2023. a käskkirja nr 44 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastava projekti "Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis" toetuse taotluse rahuldamise otsus“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 03.07.2023 nr 102 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 17. märtsi 2023. a käskkirja nr 44 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastava projekti "Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis" toetuse taotluse rahuldamise otsus“ muutmine Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019. a sõlmitud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ lepingu ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ning järgides Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ §-s 2 sätestatut: asendan sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 17. märtsi 2023. a käskkirja nr 44 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis" taotluse rahuldamise otsus“ lisad 1–3 käesoleva käskkirja lisadega 1–3 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister  sotsiaalkaitseministri ning terviseministri 03.07.2023 käskkirja nr 102 Lisa 1 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis Projekti elluviimise periood 14.03.2023 – 30.04.2024 Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija Haridus- ja Noorteamet Projekti partner(id) Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ SISUKORD 1. PROJEKTIKIRJELDUS........................................................................................................................................... 4 1.1. PROJEKTI SEOS RIIKLIKE/VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................... 4 1.2. PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE/PROGRAMMIDEGA................................................................. 4 1.3. PROJEKTI EESMÄRK ........................................................................................................................................................ 4 1.4. PROJEKTI TULEMUS ........................................................................................................................................................ 5 1.5. PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................... 5 1.6. PROJEKTI EELARVE.......................................................................................................................................................... 5 1.7. PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTRÜHMAD ...................................................................................................................... 5 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 6 3. INDIKAATORID (VASTAVALT CONCEPT NOTE’ILE) ....................................................................................................... 9 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................................ 10 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS .................................................................................................................................... 11 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES ............................................................................................................. 11 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................... 12 8. LISAD ............................................................................................................................................................................. 14 2 Projekti „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 rakendusmääruses („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. 3 1. Projektikirjeldus 1.1. Projekti seos riiklike/valdkondlike arengukavadega Eesti 2035 strateegias on sihiks seatud, et Eesti inimesed peavad kauem olema füüsiliselt ja vaimselt terved ning tegema tervist hoidvaid, riske vähendavaid ning elu- ja looduskeskkonda hoidvaid valikuid. Haridusvaldkonna arengukava aastani 2035 seab sihiks, et nüüdisaegne õpikäsitlus on rakendunud kõigil haridustasemetel ja -liikides. Õppeprotsess ja õppe sisu peavad toetama ennastjuhtiva õppija arengut, õpe peab võimestama nii õppijat kui ka õpetajat. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine toetab heade aine- ja erialateadmiste omandamist koos oskusega neid praktikas rakendada ning õpi-, koostöö- ja enesejuhtimisoskuste arengut. Selleks tuleb suurendada õppija vastutust oma õpingute eest ning luua vaimselt ja füüsiliselt turvaline ning liikumist soodustav õppekeskkond, mis toetab kõiki õppeprotsessis osalejaid.1 Noortevaldkonna arengukava aastani 2035 seab sihiks noorte vaimse tervise probleemide algpõhjuste kaardistamise ja terviklahenduste arendamise toetamise.2 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 seab eesmärgiks vaimse tervise edendamise läbi kvaliteetsete teenuste pakkumise 3Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud vaimse tervise roheline raamat seab eesmärgiks tagada ebasoodsate lapseeamõjude ja traumakogemusega lastele ja noortele vaimse tervise probleemide varajane ennetus ja tuvastamine ning sekkumine, samuti vaimse tervise teenuste, sh kriisiabi kättesaadavus vastavalt nende endi ja nende perede vajadustele. Vaimselt ja füüsiliselt turvalise õppekeskkonna tagamiseks on vajalik suurendada traumateadlikkust nii haridus- kui ka noortevaldkonnas. 1.2. Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade/programmidega Haridus-ja teadusministeeriumi arengukavade rakendamiseks viiakse ellu haridus-ja noorteprogrammi 2023-2026, milles on tegevusena kirjeldatud kaasava hariduse edendamiseks õppekeskkonna parandamine nii koolides kui ka noorsootööasutustes. Tegevuse tulemusena on õppeasutused toetatud tuge vajavate õppijate kaasamiseks. Programmis on ka kirjeldatud, et olulise väljakutsena on lisandunud Ukraina kriis. Ukrainast sõjapõgenikena tulnud õppijate haridustee jätkumiseks tuleb pakkuda võimalusi õppimiseks nii alus- ja üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses, täienduskoolitustes, samuti osalemiseks huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös. Traumakogemusel on oluline mõju ka laste ja noorte toimetulekule koolis, mistõttu on oluline panustada sellesse, et iga laps saaks vajadusel haridussüsteemis traumateadlikku tuge. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik suurendada ka Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja4 kriisimeeskonna võimekust toetada piirkondlikke haridusasutuste tugispetsialistide meeskondi. Rajaleidja kriisimeeskond on moodustatud üle-võrgustiku kuhu kuuluvad igast büroost spetsialistid. Kui pöördutatakse moodustatakse konkreetse juhtumi lahendamiseks meeskond haridus-ja noorsootööasutuses toimunud juhtumi lahendamiseks. Rajaleidjal on oma kriisimeeskonna tegutsemise töökord. Spetsialistidele kehtivad kvalifikatsiooninõuded5 ja pakutakse regulaarseid täiendkoolitusi. Rajaleidja kriisimeeskonna koosseisu kuulub 43 spetsialisti. 1.3. Projekti eesmärk 1 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_vv_0.pdf 2 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2021-2035_kinnitatud_12.08.2035.pdf 3 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf 4 Rajaleidja on üle-eestiline võrgustik, mis pakub pöördujale tasuta nõustamisteenust. Rajaleidja spetsialistid annavad nõu lapsi haridusteel toetavale täiskasvanule, selgitavad välja lapse õppimise või käitumisega seotud probleemid, mis takistavad tema edukat haridusteed. Spetsialistid annavad soovitusi, kuidas lapse arengut ja toimetulekut paremini toetada, õpet ja kasvatust korraldada ning milliseid tugiteenuseid laps püsivalt vajab. 5Haridus-ja teadusministri määrus nr. 3, 05.07.2022. Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded Viide: Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded–Riigi Teataja 4 Projekti eesmärgiks on suurendada haridus- ja noorsootöö asutuste võimekust pakkuda lastele ja noortele traumateadlikku tuge ning suurendada Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja kriisimeeskonna võimekust toetada piirkondlikke haridusasutuste tugispetsialistide meeskondi. 1.4. Projekti tulemus Läbi on viidud koolitusprogrammid, mis toetavad traumateadlikku lähenemist nii haridus-kui ka noorsootööasutustes. Läbi on viidud koolitusprogrammid, mis toetavad Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja kriisimeeskonna võimekust toetada piirkondlike haridusasutuste tugispetsialistide meeskondi. Koolitusel osalejad täidavad mõne kuu möödudes tagasiside küsimustiku, milles hindavad kuivõrd kasutatakse koolitustelt saadud teadmisi. Valmib valdkondadeülene koostöömudel sekkumisteks kriisiolukordades haridusasutustes. Kriis on ootamatult tekkinud raske olukord haridusvaldkonnas, kus seni harjumuspäraselt kasutatud oskused ja võimed on ebaefektiivsed ning seetõttu on tavapärane töökorraldus võimatu või oluliselt takistatud. Sellisteks juhtumiteks võivad olla näiteks suitsiid, ootamatu mainekahju jmt. 1.5. Projekti vajalikkuse põhjendus Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse järgi on põhikooli ülesanne luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Krooniline ja traumaatiline stress mõjutavad aju arengut ning see on märgatav õpilaste akadeemilistes ja sotsiaalsetes pingutustes. Kui õpilane on stressis ning stressvastutuse ringe on aktiviseerunud võivad õpilase reaktsioonid olla mitte tavapärased ning haridustöötajatel on risk neid tegevusi vääralt mõtestada. Trauma mõju on võimalik vähendada ning laste toimetulekuvõimet parandada kui haridustöötajad ja kogukond tegutsevad vastutustundlikult. 6 Vene-Ukraina sõda on tinginud olukorra, et Eesti haridussüsteem peab toime tulema Ukraina sõjapõgenikega Eesti haridussüsteemis. 10. novembri seisuga 2022 on Eesti haridussüsteemis 8053 UA õppijat.7 Lisandunud õppijad on võimendanud juba varasemalt teada olnud kitsaskohta, et traumateadlik lähenemine haridusasutustes ei ole piisavalt teadvustatud ega ka rakendatud. 1.6. Projekti eelarve Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 170 972 eurot 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 30 171 eurot 15% 3 Omafinantseering 4 Eelarve kokku 201 143 eurot 100% 1.7. Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad Projekti otseseks sihtrühmaks on tugispetsialistid. 2021/2022 õppeaastal oli üldhariduskoolides 271 koolipsühholoogi ja 409 sotsiaalpedagoogi ametikohta. Esindusühingute kaudu kaasatakse tugispetsialistid otseselt juhendmaterjalide ajakohastamise protsessi. Rajaleidja tugispetsialistid saavad koolitused, mille kaudu on neil omakorda võimalik toetada haridusasutustes tegutsevaid tugispetsialiste. 6 Morton, B. Kuidas trauma mõjutab käitumist klassis ja akadeemilist edukust? Eripedagoogika nr.56, oktoober 2018. 7 Haridussilm (2022). Veebiviide: https://www.haridussilm.ee/ee/valdkonnaraportid/ukraina-oppijad-eesti-hariduses 5 Projekti kaudseks sihtrühmaks on haridus-ja noorsootööasutuste juhid, koolipidajad. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Tegevus 1 Haridus- ja noorsootöö asutuste võimestamine, sh haridus-ja noortevaldkonna töötajate toetussüsteemi arendamine. Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel ning koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ajakohastatakse kriisisekkumise võrgustiku koostöömudel haridusasutustele, valmivad juhendmaterjalid ning viiakse läbi infoseminarid haridus- ja noorsootööasutuste meeskondadele. Rajaleidja spetsialistid viivad piirkondades läbi Teaching Recovery Techniques (TRT) mudelile baseeruvaid koolitusi tugispetsialistidele (eelkõige sotsiaalpedagoogid ja koolipsühholoogid). Antud spetsialistid on TRT väljaõppega. Täiendkoolituse mõjususe hindamisel tehakse koostööd ülikoolidega. Selleks, et tagada parimad võimalikud teadmised traumateadliku lähenemise tagamisel osalevad projektiga seotud eksperdid rahvusvahelise traumaorganisatsiooni European Society for trauma and dissociation rahvusvahelisel konverentsil, mis toimub märtsis 2023. 2.1.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Haridus-ja Nooreameti Rajaleidja on üle-eestiline võrgustik, mis pakub pöördujale tasuta nõustamisteenust. Rajaleidja keskused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Viljandis, Võrus, Valgas, Põlvas, Rakveres, Narvas, Jõhvis, Jõgeval, Paides ja Raplas. Rajaleidja spetsialistid annavad nõu lapsi haridusteel toetavale täiskasvanule, selgitavad välja lapse õppimise või käitumisega seotud probleemid, mis takistavad tema edukat haridusteed. Spetsialistid annavad soovitusi, kuidas lapse arengut ja toimetulekut paremini toetada, õpet ja kasvatust korraldada ning milliseid tugiteenuseid laps püsivalt vajab. Rajaleidjas tegutsevad spetsialistid vastavad tugispetsialistidele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. 2.1.2. Sihtrühmad Haridus- ja noorsootööasutuste meeskonnad 2.1.3. Saavutatavad tulemused Valminud on valdkondadeülene koostöömudel ja juhendmaterjalid sekkumisteks kriiside korral haridusasutustes ja läbi on viidud 6 infoseminari8 haridus- ja noorsootööasutuste meeskondadele mudeli tutvustamiseks. Samuti on Teaching Recovery Techniques mudeli koolituse läbinud ka 60 spetsialisti. 8 Rajaleidja bürood on Harjumaal, Kagu-Eestis, Lääne-Eestis, Pärnu-Viljandi-Raplamaa piirkonnas, Tartu-Jõgeva-ja Järvamaa piirkonnas ning Virumaal. Vastavalt sellele on planeeritud ka infoseminarid. 6 2.2. Tegevus 2 Traumateadlikkust tõstva koolitusprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine Luuakse traumateadlikkust tõstev koolitusprogramm haridusasutustele. 10-päevane koolitustsükkel sisaldab ülevaateid nii vahetu kui ka hilisema sekkumiste võimalustest (individuaal- ja grupitöö meetodid), sh. Teaching Recovery Techniques (TRT) mudel, väljaelamisvestlused9, järeltegevuste planeerimine jmt. Koolitus on kohandatud igapäevaelu traumaatiliste juhtumitele jaoks vastavalt Eesti oludele. Koolitusega käib kaasas ka superviseeritud praktika. Grupisupervisioonid 2 tundi kord, 2 väiksemat gruppi, 4 korda 1 grupile. Vajadusel ka (erakorralised) individuaalsed supervisioonid 2 arvestuslikku korda inimese kohta. 2.2.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm on kasutanud TRT mudeli elemente laste ja noorte leina- ja traumagruppide töös juba aastaid, olles õppinud seda Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse asutaja ja endise juhi Dr Atle Dyregrovi koolitustel. Juunis 2022 said Maire Riis ja Tuuli Vellama Children and War Foundation’i TRT mudeli rakendamiseks koolitajate koolituse tunnistuse. Lisaks on Maire Riis ja Tuuli Vellama läbinud TENTS ehk The European Network for Traumatic Stress koolitajate koolituse. Kaasatakse ka psühhiaater Irina Sahnjuk. 2.2.2. Sihtrühmad Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja võrgustiku spetsialistid 2.2.3. Saavutatavad tulemused Koolituse ja superviseeritud praktika on edukalt läbinud 15 Rajaleidja võrgustiku spetsialisti. 2.3. Tegevus 3 Laste traumateraapia EMDR väljaõpe (koolitused erinevatele gruppidele) Traumateraapia EMDR (Eye Movement Desensitization and Reprocessing) 2-päevane koolitus on rahvusvaheliselt litsentseeritud (2-päevane I taseme koolitus ja 2-päevane II taseme koolitus; lisaks on igal osalejal kohustuslik läbida vähemalt 5 tundi supervisiooni). Tõenduspõhise teraapiameetodina traumajärgse stressihäire ravis soovitatakse EMDR-i rahvusvahelistes teraapiajuhistes, näiteks World Health Organization (2013); American Psychiatric Association (2004) jt. EMDR rakendusvaldkond on lai ning toetab ka paremat toimetulekut haridusasutustes. 2.3.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Tegevuse elluviimise eest vastutab MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm. Koolitustegevusi võivad ellu viia vaid EMDRi akrediteeritud koolitajad, kelle nimekiri on leitav siit. Esmane ettepanek koolitamiseks on tehtud Iisraeli koolitajale Estie Bar Sadele. Vajadusel toimub asendamine ainult teiste EMDRi akrediteeritud koolitajatega. 2.3.2. Sihtrühmad EMDR täiskasvanute I taseme koolituse läbinud Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja spetsialistid; EMDR täiskasvanute I taseme koolituse läbinud haridusasutuste psühholoogid 9 Väljaelamisvestlus kujutab endast kohtumist nendega, kes on olnud seotud või on kogenud kriitilist sündmust. Selle eesmärgiks on pakkuda esmast emotsionaalset toetust inimestele. Õpilaste aitamiseks kriisis tuleb luua hooliv keskkond ja kindlad struktuurid tulemaks toime tunnete ja kogemustega. International Journal of Emergency Mental Health, 2001 3(3),pp 163-168 toob välja, et koolides kus suitsiidi järgselt viidi läbi väljaelamisvestluseid (first talk throughs) väljaõppinud vaimse tervise spetsialistide poolt ei toimunud järgmiseid enesetappe. . 7 2.3.3. Saavutatavad tulemused Väljaõppe on lõpetanud ja superviseeritud praktika on läbinud 10 tugispetsialisti. Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- Tegevuse elluviija ja lõppkuupäev (organisatsioon ja/või ekspert) Haridus- ja noorsootöö asutuste võimestamine, 14.03.2023- Haridus- ja Noorteamet sh. haridus- ja noortevaldkonna töötajate 30.04.2024 koostöös toetussüsteemi arendamine Sotsiaalkindlustusametiga 1) Töörühma moodustamine kriisisekkumist puudutavate materjalide ajakohastamiseks haridusasutustes. Juhendmaterjali koostamine. 2) Infoseminaride läbiviimine kuues piirkonnas 3) Projekti kokkuvõtva seminari korraldamine Traumateadlikkust tõstva koolitusprogrammi 14.03.2023- MTÜ Laste ja Noorte ettevalmistamine ja läbiviimine 30.04.2024 Kriisiprogramm koostöös Haridus- ja Noorteametiga 1) Koolitusprogrammi ettevalmistamine 2) Osalejate kandideerimine ja kinnitamine 3) Koolituste ja supervisioonide läbiviimine (mai 2023 - jaan/veebr 2024) 4) Järeltegevused – osalejate tagasiside analüüs Laste traumateraapia EMDR väljaõpe 14.03.2023- MTÜ Laste ja Noorte 30.04.2024 Kriisiprogramm koostöös 1) Koolituste ettevalmistamine Haridus- ja Noorteametiga 2) Osalejate kandideerimine ja kinnitamine 3) Koolituste ja supervisioonide läbiviimine 4) Järeltegevused – osalejate tagasiside analüüs 8 3. Indikaatorid Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2022) (2024) Tulemus-indikaator Rajaleidja büroode arv, mis pakuvad haridus- Välja on töötatud ja kasutusele (outcome indicator) ja noorsootööasutustele kvaliteetset tuge on võetud indikaator haridus-ja kriiside ja traumadega tegelemisel 0 6 noorsootööasutuste rahulolu mõõtmiseks Väljundiindikaator Tegevus 1 nimetus (output indicator) Valmib valdkondade ülene koostöömudel 0 1 Vajalik on parteritega koostöös sekkumisteks kriiside korral haridusasutustes ajakohastada valdkondade ülene koostöömudel, mis keskendub spetsiifiliselt tegutsemisele haridusasutustes erinevate kriiside korral. Spetsialistide arv, kes on läbinud Teaching 0 60 Recovery Techniques (TRT) mudelile baseeruva koolituse Tegevus 2 nimetus Traumateadlikkust tõstva koolitusprogrammi 0 1 Ettevalmistatud terviklik ettevalmistamine ja läbiviimine koolitusprogramm Koolituse ja superviseeritud praktika edukalt 0 15 läbinud Rajaleidja võrgustiku spetsialistide arv Tegevus 3 nimetus Laste traumateraapia EMDR väljaõppe elluviimine Laste traumateraapia EMDR I ja II taseme 0 10 väljaõppes osalenud tugispetsialistide arv 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Mõju regionaalsele arengule ×jah ei Selgitus: Projekti tegevused mõjutavad positiivselt regionaalset arengut, sest läbiviidavatele koolitustele kaasatakse erinevate piirkondade haridus-ja noortevaldkonna töötajad. Haridus-ja Noorteameti Rajaleidja kriisimeeskonnad tegutsevad samuti erinevates piirkondades üle Eesti. Täiendõppes osalemise võimalused ei sõltu antud projektis kohalike omavalitsuste panustamise võimekusest. Mõju keskkonnahoiule × jah ei Selgitus: Projekti tegevuste elluviimisel tehakse keskkonnahoidlikke valikuid. Materjalide puhul eelistatakse digitaalseid lahendusi. Teenuste ostmisel eelistatakse sotsiaalselt vastutustundlikke toitlustusettevõtteid, välditakse toidu raiskamist ja vältidakse ühekordseid nõusid. Mõju infoühiskonna edenemisele ×jah ei Selgitus: Projekti tegevused panustavad haridus-ja noortevaldkonna töötajate suutlikkusse orienteeruda üha suurenevas info-ja andmehulgas andes tõenduspõhised ja praktilised teadmised traumateadlikust lähenemisest. Mõju kodanikuühiskonna arengule × jah ei Selgitus: Projekti viiakse ellu partnerluses vabaühendusega MTÜ Laste ja Noorte kriisiprogramm. Tegevused viiakse ellu avaliku ja kolmanda sektori koostöös. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele10 Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)11 jah x ei Projekt sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse Tegevuste kirjeldus: Võrdne kohtlemine × jah ei a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine; 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. Projekti tegevustest teavitamiseks kasutatakse erinevaid teavituskanaleid jõudmaks kõigi sihtgruppi kuuluvate rühmadeni. Koolituste korraldamisel arvestatakse ligipääsetavust ühistranspordiga. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine; Puudega inimestele on tagatud ligipääsetavus koolituste toimumise kohale ja infole. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest (kirjelduses tuua välja tunnus – sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus). Projektis osalevatele spetsialistidele ei seata tegevustes osalemiseks piiranguid tuginedes nende soole, rassile, rahvuslikule kuuluvusele või seksuaalsele sättumusele. 5. Projekti jätkusuutlikkus Rajaleidja jätkab haridusasutuste toetamist kriisiolukordades. Projekti käigus valminud materjalid avalikustatakse Haridus-ja Noorteameti kodulehel. Materjalide asjakohasus vaadatakse uuesti üle iga kolme aasta tagant. Valdkondade ülese koostöömudeli puhul on kokku lepitud edasine töökorraldus ja vastutus haridus-ja sotsiaal ning tervishoiu valdkonna vahel kriiside osas, mis puudutavad haridusasutusi. Traumateadlikkuse koolitusprogrammi läbiviimise edasised õigused on MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammil. 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles The project will increase the capacity of education and youth institutions to provide trauma-informed support to children and adolescents. In order to do that The Education and Youth Board nationwide Rajaleidja network crisis teams are empowered with trainings (including EMDR for children). Cross- sectorial cooperation model is created in order to solve crisis situations in education institutions. Project activities shall include:  The design of a cross-sectoral cooperation model for intervention in crisis situations in educational institutions;  Information seminars for the teams of educational and youth work institutions;  Training of experts on the Teaching Recovery Techniques model;  Elaboration of a training programme to increase trauma-awareness as well as training Education and Youth Board’s Rajaleidja crisis team to support the regional teams of support specialists at educational institutions;  Training of Rajaleidja experts on EMDR children's trauma therapy (Eye Movement Desensitization and Reprocessing);  Preparation of guidance materials. 11 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks MÕJU TÕENÄOSUS ASTE Projekti tegevuste elluviimine ja ette nähtud 3 2 6 Projekti riskide maandamiseks on tulemuste saavutamine peab toimuma väga oluline värvata kvaliteetne projektijuht, lühikeses ajaraamis (16 kuud) kes tagab nii sisuliste eesmärkide saavutamise, sh. partneritega koostöös kui ka projekti tegevuste kvaliteetse tehnilise korralduse. Projektijuhilt eeldatakse tugevat sisulist kompetentsust. Projekti aruandluse kinnitamine viibib ning 1 2 2 Haridus- ja Noorteametil on võimalik projekti väljamaksed venivad sellest tulenevalt vajadusel taotleda HTM-ilt sildfinantseerimist. Vene-Ukraina sõjast tulenevalt ei ole võimalik 3 2 6 Kitsaskohtadest teavitatakse koolitustegevusi ellu viia, sest suureneb programmioperaatorit, kellel on Ukraina põgenike sh. laste osakaal, kes võimalik vajadusel doonoritega vajavad tugiteenuseid. läbirääkimisi pidada. Tugispetsialistidel on keeruline leida võimalusi 3 3 9 Koolituste ettevalmistamisel tuleb teha koolitustel osalemiseks. koostööd ka tugispetsialistide esindusühingutega ning HARNO-l tuleb mitte planeerida teisi koolitustegevusi samale ajale. Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne). B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid. C. Projekti juhtimisalased riskid. D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid. E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid Mõju hindamise skaala 1–4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1–4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1–2 = väheoluline risk 3–6 = madal risk 7–11 = tingimuslik risk 12–16 = kriitiline risk 13 8. Lisad 1. Projekti detailne eelarve 2. Projekti partnerluslepingud  sotsiaalkaitseministri ning terviseministri 03.07.2023 käskkirja nr 102 Lisa 3 Projekti "Traumateadlikku lähenemise toetamine haridussüsteemis" toetuse rahuldamise otsuse tingimused 1. Toetuse andmise eesmärk ja indikaatorite sihttasemed 1.1. Toetuse andmise eesmärk on suurendada haridus- ja noorsootöö asutuste võimekust pakkuda lastele ja noortele traumateadlikku tuge ning suurendada Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja kriisimeeskonna võimekust toetada piirkondlikke haridusasutuste tugispetsialistide meeskondi. 1.2. Toetuse elluviimise tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemed on: Indikaator Nimetus Sihttase (2024) Tulemusindikaator Rajaleidja büroode arv, mis pakuvad haridus-ja noorsootööasutustele kvaliteetset tuge kriiside ja 6 traumadega tegelemisel Väljundindikaator Valmib valdkondade ülene koostöömudel 1 sekkumisteks kriiside korral haridusasutustes Spetsialistide arv, kes on läbinud Teaching Recovery 60 Techniques (TRT) mudelile baseeruva koolituse Traumateadlikkust tõstva koolitusprogrammi 1 ettevalmistamine ja läbiviimine Koolituse ja superviseeritud praktika edukalt läbinud 15 Rajaleidja võrgustiku spetsialistide arv Laste traumateraapia EMDR I ja II taseme 10 väljaõppes osalenud tugispetsialistide arv 2. Toetuse saaja ja projekti partnerite kohustused 2.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 2.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega); 2.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut; 2.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta; 2.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.1.5 teeb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üleskutse vähemalt kolmele erapooletule pakkujale pakkumuse esitamiseks, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5 000 eurot või rohkem; 2.1.6 järgib hangete läbiviimisel riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses; 2.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab  2 viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 2.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028; 2.1.9 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja ingliskeelse projekti kodulehe (mis võib olla ka organisatsiooni alamleht), kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. 2.2. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja kriiside osas, mis puudutavad haridusasutusi, tagama edasise töökorralduse ja vastutuse kokkuleppimise haridus- ja sotsiaal- ning tervishoiu valdkonna vahel ning rakendama valdkondade ülest koostöömudelit vähemalt viie aasta jooksul peale projekti lõpparuande kinnitamist. 2.3. Projekti partneri kantud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu projekti toetuse saaja kantud kulude suhtes. 3. Toetuse saaja ja partneri õigused 3.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 3.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. 3.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 3.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes; 3.3.2 toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes. 3.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi. 4. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele: 4.1.1 kulud on tehtud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 4.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgi, tulemuste ja eelarvega; 4.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks; 4.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 4.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 4.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele. 4.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on koostatud kuludokument ning see on makstud, va ühikuhinna arvestuslikul alusel tehtud vabatahtlik töö, mille kulu maksmine ei ole nõutav.  3 4.3. Erandkorras loetakse abikõlblikuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud ja esitatud projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 4.4. Üldkulu ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks. 4.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 4.6. Projekti toetuse määra kohaldamisel võtab programmioperaator arvesse projekti majanduslikku kasu, nt kulude kokkuhoidu või suuremat kasumi, mis saadakse projekti rahalise toetuse tulemusena. Projekti tegevuste raames eeldatav tulu arvestatakse projekti eelarvesse ja raporteeritakse kasumina projekti finantsaruandluses. Projekti lõplik toetuse määr tekib, arvestades planeeritavat tulu ja reaalselt saadud tulu, mis esitatakse projekti lõppedes. Majanduslikku kasu kasutatakse projekti eesmärke toetaval viisil. Samuti järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid nii protseduurilisi kui ka sisulisi eeskirju. 4.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel. Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. 5. Projekti abikõlblikud otsekulud 5.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti kuludena kirjendada. 5.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele: 5.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 5.4. Riigi administratsiooni töötajate vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud. 5.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele; 5.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Projektil on kohustus korraldada vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne projekti koduleht (mis võib olla ka organisatsiooni alamleht), kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne; 5.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks; 5.2.5 kinnisasja ostmine, mis võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest; 5.2.6 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks;  4 5.2.7 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva korraga; 5.2.8 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad kulud. 5.3. Projekti raames soetatud seadmete osas peab toetuse saaja tagama et: 5.3.1 projekti raames soetatud seadmed on toetuse saaja omandis vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja seadmete kasutamist jätkatakse projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil; 5.3.2 seadmed on kindlustatud kahju vastu, nagu tulekahju, vargus või muud tavaliselt kindlustatavad juhtumid projekti elluviimise ajal ja vähemalt 5 aasta jooksul alates projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt; 5.3.3 toetuse saaja tagab asjakohased ressursid soetatud seadmete hoolduse jaoks vähemalt 5 aastaks alates projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt. 5.4. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud: 5.4.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu, kaasa arvatud vabatahtlik töö; 5.4.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 5.4.3 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud; 5.4.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 5.4.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 5.4.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 5.4.1–5.4.5 nimetatud kuludelt. 6. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud) 6.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid. 6.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15% otsestest abikõlblikest personalikuludest. 6.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste kulud: 6.3.1 raamatupidamine; 6.3.2 sekretäri- ja personalitöö; 6.3.3 juriidiline nõustamine; 6.3.4 vara haldamine; 6.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus; 6.3.6 muu abistav töö. 6.4. Lisaks punktis 6.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud: 6.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud; 6.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja  5 abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele; 6.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 6.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele; 6.4.5 ruumide rendikulud; 6.4.6 valveteenuse kulud, välja arvatud valehäirete kulude katmine; 6.4.7 maamaks; 6.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 6.4.9 riigisisese lähetuse kulu. 7. Mitteabikõlblikud kulud Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena: 7.1. laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised; 7.2. finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja kulud projekti elluviimiseks sõlmitud lepinguga kehtestatud finantsteenustele; 7.3. eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks; 7.4. valuutakursi muutuste kahjum; 7.5. käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel; 7.6. kulud, mis kaetakse muudest allikatest; 7.7. trahvid ja muud rahalised karistused; 7.8. kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik projekti tulemuste saavutamiseks; 7.9. teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. 8. Toetuse maksmine 8.1. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. 8.2. Toetuse saaja esitab projekti ettemakse taotluse või makse taotluse e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. 8.3. Makse tegemiseks esitatakse kulud, mis on reaalselt tekkinud ja kantud, välja arvatud ühikuhinna arvestuslikul alusel tehtud vabatahtlik töö, mille kulu maksmine ei ole nõutav. Toetuse saaja esitab makse kuludokumendid e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. 8.4. Toetuse saaja peab enne esimest makset või koos esimeste kulude sisestamisega e- toetuse keskkonda esitama rakendusüksusele: 8.4.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 8.4.2 koopia organisatsioonisisesest hankekorrast; 8.4.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad; 8.4.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani. 8.5. Rakendusüksus teeb makse tegemiseks esitatud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu  6 tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris. Ühikuhinna puhul vabatahtliku töö maksumuse arvestuse alused ja metoodika. 8.6. Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult juhul, kui: 8.6.1 makse tegemiseks esitatud kuludokumentides esineb puudusi; 8.6.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 8.6.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 8.6.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 8.6.5 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 8.6.6 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile maksete tegemisest. 8.7. Pärast makse sisestamist e-toetuse keskkonda kontrollib rakendusüksus esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates makse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 8.8. Kui makse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 8.9. Abikõlblikuks arvatud toetuse summat on võimalik punkti 13.2 kohaselt tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 8.10. Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast. 9. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. Toetuse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. 9.2. Kui projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud, esitab toetuse saaja rakendusüksusele ainult projekti lõpparuande. 9.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 9.4. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 9.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 9.5.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne; 9.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 9.5.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt; 9.5.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine; 9.5.5 riskihinnang ja projekti muudatused; 9.5.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele;  7 9.5.7 hinnang partnerluse toimimisele; 9.5.8 kinnitus andmete õigsuse kohta. 9.6. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu. 9.7. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul. 9.8. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine 10.1. Toetuse rahuldamise otsust muudetakse kas programmioperaatori algatusel või rakendusüksuse või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. 10.2. Toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10.3. Programmioperaator kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kui soovitakse muuta: 10.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 10.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset; 10.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 10.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi; 10.3.5 toetuse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. 10.4. Programmioperaatoril on õigus keelduda toetuse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 10.5. Vajaduse korral edastab programmioperaator projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. 10.6. Toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsustab programmioperaator hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse algatamist omaalgatusel. 11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 11.1. Programmioperaator tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 11.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 11.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 11.1.3 kõrvaltingimusega toetuse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;  8 11.1.4 toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 11.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. 11.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud toetuse rahuldamise otsuses nimetatud summa ulatuses saadud toetus tagastada. 12. Vaiete menetlus Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras. 13. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist, sealhulgas: 13.1. toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates; 13.2. tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega; 13.3. tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood; 13.4. kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt; 13.5. toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel intress ja viimasena tagastatav toetus.