Kiri

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 19.07.2023 nr 2-1/2023/3691 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse määruse eelnõu kooskõlastamine Esitame majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus“ eelnõu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Ede Teinbas 715 3407 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  18.07.2023 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus“ (edaspidi toetus) kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Selle kohaselt võib minister kehtestada määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Määrusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ elluviimisesse ja selle näitaja „Turismiteenuste eksport“ sihttaseme saavutamisse. Eelnõu on suunatud Eesti turismistrateegia 2022-2025 (edaspidi turismistrateegia) visiooni ja eesmärgi elluviimisele, panustades eelkõige turismistrateegia toote- ja sihtkohaarenduse valdkonna tegevussuunda „Digi-, innovatsiooni- ja rohepööre” ning täites visiooni alapunkti „Eesti turismisektoris on toimunud arenguhüpe – ettevõtted ja sihtkohad on paindlikult ja uuenduslikult kohanenud tarbijate ootustega ning kasvanud on turismisektori lisandväärtus.” Kuna turismi nagu kõiki teisigi valdkondi mõjutab digitaliseerimise areng, peab ka turismisektor pöörama tähelepanu tööprotsesside automatiseerimisele, online- kättesaadavusele, digiturundusele, personaliseeritud teenustele ja andmetele, kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtule. Toetus panustab otseselt turismistrateegia eesmärgi „Digitaliseerimine annab konkurentsieelise ja efektiivsuse” saavutamisse, mille tulemuseks on ettevõtjate vähenenud halduskoormus, kuna tarkvarade kasutuselevõtmine ja nende integreerimine teenusepakkuja kasutatavate teiste tarkvaradega toetab tõhusat ressursihaldust, andmete kogumist, edastamist ja analüüsi. Toetuse otsene sihtrühm on turismiettevõtjad ja turismiteenuse pakkujad, kelle äriline edukus sõltub sellest, et nende tooted, teenused ja tehnoloogiad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kes vajavad tuge turismisektori tarkvaradega liitumiseks ja nende omavaheliseks liidestamiseks. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on turismiteenuste tarbijad, sh väliskülastajad, kelle jaoks paraneb teenuse kättesaadavus, kiirus ja usaldusväärsus. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused. Tegevusi rahastatakse jooksva avatud taotlemisena. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus koostöös. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ettevõtlus- ja tarbijakaitse osakonna turisminõunik Ede Teinbas ([email protected], 715 3407) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna projektijuht Ave Pill ([email protected], 5850 8793) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonna valdkonnajuht Riin Roosalu ([email protected], 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 639 7652) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse jurist Age Rebane ([email protected], 627 9401). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 24 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetuse andmise tingimused; 3) toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine; 4) aruannete esitamine ja toetuse maksmine; 5) toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu § 1 kehtestab määruse eelnõu kohaldamisala. Eelnõus sätestatakse turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse andmise tingimused ja kord. Eelnõu § 2 määratleb toetuse andmise eesmärgi ja tulemused. Toetuse eesmärk on toetada turismiteenuseid pakkuvates ettevõtetes ja organisatsioonides tööprotsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist erinevate tarkvarade ja nende funktsionaalsuste kasutuselevõtmise ning nende omavahelise liidestamise kaudu. Toetus võimaldab liitumist tarkvaraga, näiteks võtta kasutusele uus PMS ehk hotellitarkvara (ingl property management software) ja/või liidestada erinevaid tarkvarasid, näiteks ettevõttes olemasolevad PMS ja POS ehk kassasüsteemi tarkvara (ingl point of sale). Sealhulgas saab toetada mõlemat tegevust korraga – nii uue tarkvaraga liitumist, kui ka samaaegset liidestamist (näiteks ressursihalduse tarkvara juurutamine ning selle liidestamine kassasüsteemi ja raamatupidamise tarkvaraga), et tarkvarad oleksid omavahel integreeritud ja võimaldaks automaatset andmevahetust. Toetuse andmise oodatavad tulemused on: 1) Kasvab ettevõtte konkurentsivõime selle kaudu, et: a. paraneb teenuste kvaliteet b. suureneb teenuste kättesaadavus  c. teenuste pakkumine muutub paindlikumaks – on võimalik pakkuda rohkem erinevaid teenuseid ning suuremas osas tulla vastu klientide erisoovidele. 2) Kasvab tööjõu tootlikkus, kuna kaovad dubleerivad ja väärtust mitte lisavad tegevused, ehk siis sama ressurssiga on võimalik käsitleda rohkem klientide päringuid ning teenindada rohkem kliente. Näiteks sama turismiteenus saab olla müügis mitmes online kanalis korraga või raamatupidaja ei pea enam käsitsi andmeid finantstarkvarasse sisestama, vaid andmed liiguvad integreeritult müügitarkvarast finantstarkvarasse. 3) Kasvab andmete kogus ja nende kvaliteet, mille tulemusena tekib võimalus äritegevuse sügavamaks analüüsiks ning sellest tulenevalt omakorda kvaliteetsemate äriotsuste tegemise võimekus. Pikemas perspektiivis tekib ka uudsete digitehnoloogiate, nt tehisintellekt, juurutamise võimekus. Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigiabi reeglid, mida toetuse andmisel järgitakse, sealhulgas riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määrusega antav toetus võib § 3 lõike 1 kohaselt olla vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/20131 (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses. Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatakse isikud, kellele määrust ei kohaldata. Eelnõu § 4 sõnastab määruses läbivalt kasutatavad terminid ja nende mõistesisu. Määruses on lahti seletatud terminid, mis on vajalikud määruse rakendamiseks. Liitumise all mõeldakse seda, kui turismiteenuse pakkujad võtavad kasutusele tarkvarad oma tööprotsesside digitaliseerimiseks, sh uue kasutusele võetava tarkvara liidestamine ettevõttes juba kasutusel olevate tarkvaradega. Liidestamise all peetakse silmas turismiteenuse pakkuja olemasolevate tarkvarade omavahelist liidestamist selleks, et andmed oleksid integreeritud. Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 8 on turismiteenuse pakkujatena loetletud ettevõtjad ja teised juriidilised isikud, kes pakuvad vähemalt üht järgmistest teenustest: majutusteenus, toitlustusteenus, spaa- ja taastusraviteenus, konverentsi- ja sündmuskorraldusteenus, reisiettevõtja teenus, giiditeenus, aktiivse puhkuse ja loodusturismiteenus, muuseum, atraktsioon, teemapark. Toetuse taotleja määrab kindlaks oma teenuste pakkumise valdkonna(d) ja kirjeldab need taotlusvormis, sh lisab info selle kohta, millisest avalikust kanalist (veebileht, sotsiaalmeedia, puhkaeestis.ee andmebaas vmt) on tema teenused avalikult kättesaadavad. Turismiteenuse pakkujat ei määratleta EMTAK koodi või muu klassifikaatori järgi, kuna kõikide nimetatud turismiteenuste eristamiseks klassifikaatori alusel puuduvad piisavalt kvaliteetsed andmed ning üks toetuse saaja pakub enamasti erinevaid teenuseid. Teenuste eristamine ei kanna sisulist eesmärki taotluse menetlemise mõttes, vaid on vajalik hilisema statistika tegemiseks, millises valdkonnas toetust (enam) kasutati. Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 9 kohaselt on toetus mõeldud eeskätt turismiettevõtte tööprotsesside digitaliseerimiseks, milleks on: 1 Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8).  a. ressursside planeerimine. Ressurssideks võivad olla näiteks töötajad ja nende kompetentsid, ruumid (nt majutustuba, seminari- vm ruum, saun) või teenuse osutamise vahendid ja tööriistad, nt mööbel, jalgrattad, kanuud vmt; samuti materjalid, nende planeerimine, ost ja ladustamine; b. müügipakkumiste koostamine ja edastamine erinevatesse müügikanalitesse; c. klientide päringute haldamine ning pakkumuste tegemine ja kinnitamine; d. klientide andmete ja lepingute haldamine; e. külastajate vastuvõtmine, jooksev teenindamine (sh lisateenuste müük ja erinevate külastajate soovide täitmine, toitlustamine) ja külastajate lahkumine; f. külastaja lahkumise järgsete tegevuste haldamine: i. ruumide koristamine; ii. teenuste osutamise vahendite puhastamine, ettevalmistamine järgmise külastaja vastuvõtmiseks, vahendite transportimine teise kohta; iii. külastaja teenindamiseks kasutatavate ruumide ja vahendite hooldamine, või kavandatud remont/(varu)osade vahetamine; g. turismiteenustega seotud arvete koostamine, esitamine ja nende tasumise kontrollimine; h. külastajate tagasiside küsimine ja analüüsimine; i. tööprotsesside mõõtmine ja analüüsimine. Eelnõu §-id 5 ja 6 näevad ette, et toetuse taotlusi menetleb, otsuseid ja väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ühtlasi sätestatakse, et toetusega seotud teave ja dokumendid edastatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. 2. peatükk Toetuse andmise tingimused Eelnõu § 7 sõnastab määruse raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada määruse §-s 2 esitatud eesmärke ja tulemusi. Toetatakse liitumist tarkvaradega, mis võimaldavad automatiseerida ja digitaliseerida turismiteenuste pakkumiste protsesse, näiteks:  Aeroguest (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),  Alldevice (seadmete hoolduse juhtimise digitaliseerimine),  Begin (tööaja jälgimise digitaliseerimine),  Bidrento (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  Bokun (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),  Bouk (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  Cloudbeds (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  D-EDGE Connectivity (majutusettevõtte müügikanalite integratsioon),  D-EDGE CRS (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  D-EDGE Data Intelligence (majutusettevõtte käibejuhtimise digitaliseerimine),  Eesti Matkaliidu projekt (matkaettevõtete broneerimismootor),  Eesti Spaaliidu projekt (spaa broneerimismootor),  Guestjoy (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),  HotelBuddy (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),  Hotellinx (majutusettevõtte haldus),  HotelTime (majutusettevõtte haldus),  Hotsoft (majutusettevõtte haldus),  Infor HMS (majutusettevõtte haldus),  LoQuiz (tuuride ja ekskursioonide klienditeekonna digitaliseerimine),  Lydian (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),  Medispa (spaateenuste haldus ja broneerimismootor),  Mews (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  Moder (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  Monotree (teenindava personali suhtluse digitaliseerimine),  Oaky (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),  Oracle Hospitality (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  QlikView (juhtimise andmete integreerimise ja digitaliseerimise platvorm),  Pipedrive (projektide juhtimise digitaliseerimine),  RSVP (toitlustusettevõtte broneeringute digitaliseerimine),  Salbos (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  Scoro (projektide juhtimise digitaliseerimine),  Siteminder (majutusettevõtte kanalite haldus ja broneerimismootor),  Touringery (majutusettevõtte ja lisateenuste haldus ja broneerimismootor),  TravelGuider (lisateenuste broneerimismootor),  TravelLine (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor). Toodud näidete nimekiri ei ole piiratud, taotleja võib valida ka mõne muu turismiteenuse haldamiseks mõeldud tarkvara, mis sobib konkreetse taotleja teenustega ja mille valik on põhjendatud ning kooskõlas toetuse andmise eesmärkidega. Sellisel juhul hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (kaasates vajadusel vastava eksperdi) taotluses valitud tarkvara sobivust turismiteenuste haldamiseks sobivate tarkvarade nimekirja ja sobivuse korral lisab selle vastavasse nimekirja. Toetatakse ka taotleja kasutuses oleva tarkvara lisamoodulite kasutuselevõtmist ja/või lisafunktsionaalsuste arendamist. Samuti antakse toetust liidestamiseks, st turismiteenuste pakkujate kasutuses olevate tarkvarade omavaheliseks liidestamiseks, et andmed oleksid integreeritud. Näiteks võib ressursihaldustarkvara liidestada finantstarkvaraga, personalitarkvaraga vms. Samas peab vähemalt üks liidestatavatest tarkvaradest olema otseselt seotud turismiteenuste osutamise protsessiga. Selle määruse alusel ei toetata liitumist MS Office’i ja Google’i tarkvaradega, turundusplatvormide ja e-posti turunduse tarkvaradega, kodulehe sisuhaldustarkvaradega, raamatupidamis- ja finantstarkvaradega ega kassasüsteemidega. Ei toetata turundusplatvormide ja e-posti turunduse tarkvarade liidestamist mõne teise tarkvaraga. Samuti ei toetata olemasoleva tarkvara versiooniuuenduste kasutuselevõttu ega päris algusest uue tarkvara väljatöötamist ja arendamist. Eelnõu §-s 7 lõikes 4 tuuakse välja, et taotleja ei tohi võtta projektiga seotud kohustusi ja alustada tegevusi enne taotluse esitamist. Eelnõu § 8 määrab abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused. Eelnõu § 8 lõige 1 toob esile, et abikõlblikuks saab lugeda kulusid, mis on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses, mis on põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatavad ning mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasunud toetuse saaja ja lõike 3 kohaselt peab ta seda olema teinud kas projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõige 2 kehtestab abikõlblike kulude loetelu. Abikõlblikud on tarkvaraga liitumiseks või liidestamiseks tehtav ühekordne liitumis- ja juurutamiskulu. Püsikulusid, nt kuutasusid või muu perioodi makseid ei toetata, v.a juhul kui see on ühekordse ja esmase liitumispaketi osa. Abikõlblik on: 1) uue tarkvaralitsentsi ost või tarkvaraga liitumise ühekordne tasu; 2) liitumisega kaasnev juurutamiskulu, sh juurutamise projekti määramine, plaanimine ja juhtimine, muu hulgas: - tehnilise ülesande koostamine, sh tulevikuvaate loomine tööprotsesside kohta (ingl to-be process), - funktsionaalsete ja mitte-funktsionaalsete nõuete nimekirjade koostamine, - tarkvara seadistamine vastavalt tehnilisele ülesandele, - töötajate koolitamine, - uue kasutuselevõetava tarkvara liidestamine taotleja poolt juba kasutatava(te) tarkvara(de)ga. Toetatakse sisseostetavat juurutamise teenust, mille eest võib tasuda nii arvega kui ka hankida selle võlaõigusliku lepingu alusel. Ettevõtte töötajate palgakulu ei ole abikõlblik. Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja ei saa seda tagasi küsida. Lõige 5 nimetab mitteabikõlblikud kulud, milleks on taotleja tööjõukulud, kulud riistvara soetamiseks või rentimiseks, jooksvad halduskulud ning tehingud seotud isikute vahel. Läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks peavad lõike 4 kohaselt kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Eelnõule on lisatud säte, mille kohaselt kuludokumentide alusel kulude hüvitamisel on abikõlbliku kuludokumendi miinimumsumma 100 eurot. Kõikide eelpool nimetatud sätete eesmärk on tagada rakendamise läbipaistvus ja kuluefektiivsus nii toetuse saajate kui ka teiste rakendussüsteemi osapoolte jaoks. Kuludokumentide miinimumsumma kehtestamisel lähtuti varasemast kogemusest ettevõtjate projektide toetamisel ning sarnaste meetmete kulude struktuurist. Eelnõu § 9 kehtestab toetatavate tegevuste toetuse suuruse ja osakaalu projekti maksumusest ning sellega seotud tingimused. Lõike 1 kohaselt on ühe projekti taotletava toetuse miinimumsumma on 2000 eurot ja maksimumsumma 20 000 eurot. Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et taotleja peab 30 % projekti kuludest tasuma omafinantseeringuna. Omafinantseeringu nõue on mõistlik, et taotleja mõtleks läbi oma vajaduse tarkvara järele pikemas perspektiivis. Eelnõu § 10 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse. Lõikes 1 on kehtestatud projekti abikõlblikkuse perioodina taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning millal tehakse projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Lõige 2 täpsustab, et projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Lõige kolm kehtestab, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 6 kuud, mida saab lõike 4 kohaselt mõjuval põhjusel pikendada maksimaalselt 6 kuu võrra. Tarkvaradega liitumise ja juurutamise projektid ei ole enamasti väga ajamahukad, kuid pikendamise võimalus on antud, pidades silmas ka antud toetuse võimalikku mõju teenuste kättesaadavusele. Projekti pikendamisel peab taotleja saavutama projekti taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärgid. Kuna toetust makstakse riigieelarverahast, tuleb toetuste kasutamisel arvestada põhimõttega, et riigieelarveraha saab kasutada üksnes riigieelarve seadusega kinnitatud kalendriaastal ja sellele järgneval kalendriaastal. Seega, 2023. aasta rahast rahastatavaid projekte saab ellu viia kuni 2024. aasta lõpuni ning 2025. aasta rahast rahastatavaid projekte kuni 2026. aasta lõpuni. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu § 11 toob esile toetuse taotlemise tingimused. Lõikes 1 määratakse, et toetust saab taotleda jooksvalt, mis on mõistlik korraldus toetusskeemi iseloomu arvestades ehk rahaliselt väiksemahuliste ja lihtsamat tüüpi projektide rahastamiseks. Toetuse saamise eelduseks on taotluse vastavus toetuse andmise tingimustele. Sisuline hindamine ja pingerea moodustamine ei ole asjakohased. Lõikes 2 sätestatakse, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus peab enne taotluste vastuvõtmise avamist kooskõlastama selle kestuse ja eelarve ning taotletava toetuse minimaalse ja maksimaalse summa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Samuti tuleb ministeeriumiga kooskõlastada taotlusvooru peatamine ja sulgemine. Lõige 3 kirjeldab, et taotlusvooru puudutav vajalik informatsioon, sealhulgas taotlusvooru avamis- ja sulgemiskuupäev ning taotlusvooru eelarve avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel. Lõige 4 seab piirangu, et üks taotleja saab toetust saada üks kord kalendriaasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Selline piirang tagab, et toetust saaks ja oma tööprotsesse digitaalseks muudaks võimalikult suur arv teenusepakkujaid, võimaldades samas pidevalt võtta kasutusele täiendavad tarkvarasid tööprotsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Eelnõu §-s 12 esitatakse nõuded taotlejale. Vastavalt eelnõu paragrahvi 12 lõike 1 tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eestis registreeritud juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning Eesti riigiasutus. Sõltumata taotleja juriidilisest vormist on oluline, et taotleja põhi- või kõrvaltegevus on turismiteenuste pakkumine ja taotlus ise on seotud turismiteenuste pakkumise protsesside efektiivsemaks muutmisega. Lõige 2 kehtestab, et taotleja eelmise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 30 000 eurot. Selline piirang on seatud, et toetust saaksid need turismiteenuse pakkujad, kellel on olemas varasem teenuste pakkumise baastase, mis võimaldab tarkvara kasutuselevõtuga arenguhüpet teha ning olemasolevad protsesse automatiseerida. Eelnõu § 1 lõiked 3-5 sätestavad tingimused, mille kohaselt ei tohi taotlejail olla maksuvõlga või peab see olema ajatatud, taotleja varem saadud ja tagasi nõutud toetused peavad olema tagastatud ja taotleja peab olema elujõuline. 100 euro suurune maksuvõlg on lubatud tulenevalt maksukorralduse seaduse § 14, mille kohaselt on maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. Lõige 6 kehtestab vähese tähtsusega abi määrusest tulenevad piirangud taotlejale. Vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda, et taotlejale kõigi erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab vastama §-s 13 sätestatud tingimustele. Eelnõu §-s 13 sätestatakse nõuded taotlusele. Vastavalt eelnõu § 13 lõikele 1 peab taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ja olema esitatud ettenähtud korras ja vormis. Taotlus peab § 13 lõike 1 punkti 2 kohaselt muu hulgas sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas planeeritavad tegevused panustavad käesolevas määruses toodud eesmärkide ja tulemuste saavutamisesse. Eelnõu § 13 lõike 2 punkti 2 alusel peab taotleja kirjeldama oma tegevust määruses loetletud ühe või mitme turismiteenuse pakkujana. Lisaks peab taotleja sama lõike punkti 3 kohaselt näitama ära, millist teenust ja millises avalikus kanalis külastajatele pakub. Selleks tuleb esitada online kanalite, nt veebilehe, sotsiaalmeedia kanali, Puhka Eestis vm andmebaasi link, kus ta oma pakutavat turismiteenust tutvustab ja/või müüb. Eelnõu § 13 lõike 2 punkti 5 järgi peab taotleja nimetama tarkvarad, millega liitumiseks või liidestamiseks ta toetust taotleb ning kirjeldama, kuidas ja missugune teenuse osutamise protsess seeläbi efektiivsemaks muutub. Taotleja peab § 13 lõike 2 punktide 6-7 kohaselt kirjeldama projekti kulud ning lisama kulude aluseks olevad hinnapakkumised. Iga kuluartikli kohta peab esitama vähemalt ühe hinnapakkumise. Eelnõu § 14 kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine, ning missugused on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt läbiviidavad tegevused ja tähtajad. Näiteks lõige 2 näeb ette, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva. Põhjendatud juhtudel on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra. Eelnõu § 15 sätestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja ja taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Eelnõu §-s 16 on kirjeldatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus saab rahuldada taotluse taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega või jätta taotlus rahuldamata. Samuti on eelnõu §-s 16 kirjeldatud, mida märgitakse ja täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses. Paragrahvi lõikes 3 on välja toodud, et taotluste rahuldamata jätmise otsused tehakse ka eelarve lõppemisel. Eelnõu § 17 kirjeldab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada. Eelnõu § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab taotleja taotluse osalise rahuldamise korral andma nõusoleku toetussumma või projekti muutmiseks. Juhul kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 17 lõiked 3 ja 4 kirjeldavad taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korda. Eelnõu §-s 18 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Eelnõu § 18 lõige 1 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta nii Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kui ka taotleja algatusel. Sama paragrahvi lõige 2 nimetab, et taotluse rahuldamise otsust ei ole vaja muuta, kui muudatus seisneb vaid tõstetes eelarveridade vahel – sel juhul saab taotleja muudatuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega kooskõlastada lihtkirjalikus vormis. Samas on § 18 lõike 3 kohaselt vaja silmas pidada, et kui projekti kogukulu väheneb, siis muutub sellega proportsionaalselt ka toetuse suurus ehk projekti rahastatakse alati maksimaalselt kuni 70% toetuse ja minimaalselt vähemalt 30% omafinantseeringu määraga. Eelnõu § 18 lõike 4 kohaselt hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotleja esitatud muudatustaotluse asjakohasust ja vajalikkust ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus muudatustaotluse rahuldamisest ka keelduda, kui see ei ole asjakohane ja vajalik või kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisesse või põhjustab asjaolu, et projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu § 18 lõiked 6–8 sätestavad taotluse rahuldamise otsuse muutmise tähtajad ja muudatuste tegemise võimaliku perioodi. Kui taotluse rahuldamise otsust ei ole võimalik muuta, võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus § 18 lõike 9 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 18 lõikes 9 kirjeldatakse ka muid asjaolusid, mil Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistab, mis võib juhtuda nii sihtasutuse enda kui taotleja initsiatiivil. Eelnõu § 18 lõige 10 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal toetus osaliselt või täielikult tagastada. Toetus tuleb osaliselt tagastada näiteks juhul, kui taotleja on projekti ellu viinud või saab projekti ellu viia nõuetekohaselt vaid osaliselt. Toetus tuleb täielikult tagastada muu hulgas juhul, kui selgub, et taotleja ei ole projekti nõuetekohaselt ellu viinud või ta ei saa seda teha. Lõige 11 sätestab asjaolud, mil Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib toetust vähendada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohi jääda kehtima selliselt, et see on vastuolus eelnõus sätestatuga. Kui avastatakse tahtlik valeandmete esitamine, siis tolerantsus puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Eelnõu § 19 näeb ette taotlejale ja toetuse saajale õiguse ärakuulamisele. Lõike 1 kohaselt saab taotleja esitada oma seisukohad ja argumendid enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata jätmist ning lõike 2 kohaselt enne taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist või toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. Ärakuulamist ei rakendada juhul kui toetuse saaja taotleb muudatusi ise ja tema taotlus rahuldatakse täismahus. 4. Peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmine Eelnõu § 20 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Aruanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Kuna tegemist on lihtsate ja lühikeste projektidega, on nii toetuse saaja kui andja halduskoormust arvestades mõistlik, et toetuse saaja esitab vaid ühe lõpparuande. Eelnõu § 20 lõike 2 kohaselt avaldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus lõpparuande vormi oma kodulehel. Lõike 4 kohaselt sisaldab lõpparuanne projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Eelnõu § 20 lõike 6 kohaselt on aruannete menetlemiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ette nähtud kuni 30 tööpäeva ning lõike 5 kohaselt võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus projektide lõpparuannete hindamisse kaasata ka eksperte. Eelnõu § 21 kirjeldab toetuse maksmise korda. Toetuse saajad esitavad maksetaotluse struktuuritoetuste registri e-toetuse keskkonna kaudu koos lõpparuandega ehk ainult ühe maksetaotluse projekti lõppemisel. Eelnõu § 21 lõigete 1-2 kohaselt makstakse toetust toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tegelike kulude alusel peale tegevuste läbiviimist ja sellega kaasnevate abikõlblike kulude kandmist. Toetuse väljamaksmise eelduseks on projekti lõpparuande kinnitamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt vastavalt lõikele 4 ja lõike 8 punktile 3. Vastavalt § 21 lõikele 2 tuleb maksetaotlus esitada taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul vastavalt lõikele 5. Lõiked 6 ja 7 kirjeldavad maksetaotluse kontrollimise ja puuduste kõrvaldamise protseduure. Lõige 8 kirjeldab olukordi, millal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse. Juhul kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse täitmist kooskõlas eelnõu § 17 lõikega 4. 5. peatükk Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine Eelnõu § 22 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Kooskõlas lõikega 1 on toetuse saajal õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Peamiste toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide kohta töötab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus välja vormid. Eelnõu § 22 lõige 2 sätestab toetuse saaja kohustused, milleks on muu hulgas projekti elluviimine kooskõlas taotluse rahuldamise otsuse tingimustega ning muude kehtivate õigusaktide nõuetega, projekti raamatupidamise eraldi hoidmine toetuse saaja muudest kuludokumentidest ning projektiga seonduva dokumentatsiooni säilitamine, toetuse kasutamise aruande ja muu projekti elluviimise seisukohalt olulise teabe esitamine, järelevalve ja auditi võimaldamine, Eelnõu § 23 sätestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused. Lõike 1 kohaselt on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus kontrollida projekti järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on lõike 2 kohaselt ka hulk mitmesuguseid kohustusi. Näiteks on ta kohustatud koostama asjakohased juhendid, vormid, töökorrad ja tegema need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma taotlejate ja toetuse saajate konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist ja seirama pidevalt toetuse rahalisi jääke; koguma ja esitama MKM-ile ülevaateid toetusmeetme jooksvast rakendamisest ning osalema mõjuanalüüsi elluviimisel; menetlema toetuse kasutamise aruandeid, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projekti lõpparuanded. Samuti peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kandma info vähese tähtsusega abi andmise kohta riigiabi registrisse ja säilitama riigiabi andmisega seotud andmed kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest. Eelnõu §-iga 24 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või esineb toetuse tagasinõudmise muu alus. Toetuse tagasinõudmise otsus on haldusmenetluse seaduse2 (HMS) tähenduses haldusakt. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb lõike 1 punkti 1 kohaselt teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks. Näiteks juhul, kui kulu liik ei ole abikõlblik või kui kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks – sel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse lõike 1 punkt 2 kohaselt kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud raha säästliku kasutamise põhimõtet. Lõike 1 punktis 3 on nimetatud toetuse tagasinõudmise alusena toetuse saaja suhtes algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ajend, et hinnata, kas käimasoleva projekti toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli, mõjutab see projekti elluviimiseks vajalikku finantssuutlikkust (sh vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus) või projekt viiakse lõpuni, eesmärgid saavad täidetud. Juhul kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju suurust hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust proportsionaalselt rikkumise raskusega. Lõike 2 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on HMS-i § 27 lg 2 punktide 3 ja 4 kohaselt kätte toimetatud, kui see on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil või avalik-õigusliku juriidilise isiku äriregistrisse kantud või nimetatud isiku avaldatud elektronposti aadressile. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks, vastasel juhul rakendatakse lõike 3 kohaselt viivist. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tunnistatakse toetuse tagasinõudmise otsus kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta eelnõu § 19 kohaselt ära kuulata. 2 RT I, 03.02.2023, 14 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning järgib Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse mõjud Toetusega rahastatavate projektide tegevuste tulemusel kasvab Eesti turismiteenuste pakkujate võimekus pakkuda oma teenuseid kiiremini, efektiivsemalt ja suuremale hulgale klientidele. Kasvab võimekus luua uusi ja paremaid (s.h näiteks online broneerimise võimalused) teenuseid, sh nišiteenuseid, ja pakkuda neid sihistatult huvitatud klientidele. Toetuse tulemusena kasvab teenusepakkujate ressursiefektiivsus ja lisandväärtus. Kasutusele võetud digilahendused võimaldavad automatiseerida tööprotsesse, väheneb vajadus lihtsamate standardsete töölõikude täitmise ja madalama lisandväärtusega tööjõu järele ning turismisektoril on võimalik pakkuda suurema lisandväärtusega ja kõrgema palgaga töökohti. Kasvab sektori maine nii klientide, koostööpartnerite, töötajate kui ka avalikkuse silmis. Tööprotsesse digitaliseerides ja automatiseerides säästavad turismiteenuse pakkujad nii enda kui ka keskkonna ressursse ning kasvab teenuste kättesaadavus nii digitaalselt kui ka füüsiliselt, sealhulgas ka eristuvate ja erivajadustega inimestele. Toetuse andmine võimaldab parandada külastajateekonda, suurendada info kättesaadavust teenuste kohta, vähendada teenuse osutamise ooteaega nii riigisisestele kui välisriikide klientidele, mis aitab kaasa turismisektori müügitulu ja ekspordivõimekuse kasvule. Madala lisandväärtusega ja madala palgaga töökohad saab asendada kõrgema kvalifikatsiooni, lisandväärtuse ja töötasuga töökohtadega. Seega aitab toetus kaasa nii suurema tööjõu- kui ka tulumaksu laekumisena riigieelarve tasakaalule ning kasvatab Eesti eksporditulu. Toetuse tulemusel on turismisektoril, aga ka riigil olemas paremad andmed nii äri- kui ka poliitikakujunduslike otsuste tegemiseks. Kaudselt suurendab toetuse andmine turismisektori tehnoloogilist võimekust tervikuna ja annab hoogu uute digitaalsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti juurutamiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamise eest vastutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Projektide kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamise, sealhulgas taotluste menetlemise, projektide elluviimise ja kulude ning aruannete kontrollimisega seotud kulud eraldab Majandus- Ja Kommunikatsiooniministeerium. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.  EELNÕU 18.07.2023 Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala Määrusega sätestatakse turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse andmise tingimused ja kord. § 2. Toetuse eesmärk ja oodatavad tulemused (1) Toetuse eesmärk on toetada turismiteenuseid pakkuvates ettevõtetes ja organisatsioonides tööprotsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist mitmesuguste tarkvarade kasutuselevõtmise ja tarkvarade liidestamise kaudu. (2) Toetuse andmise tulemusena: 1) kasvab turismiteenuste pakkujate konkurentsivõime, sest teenuste arv ja kvaliteet ning nende kättesaadavus paranevad; 2) kasvab turismiteenuste pakkujate tööjõutootlikkus; 3) paraneb turismiteenuste pakkujate tööprotsessides tekkivate andmete kvaliteet ja andmeanalüüsi võimekus; 4) kasvab turismiteenuste pakkujate võimekus digitaalsete tehnoloogiate juurutamiseks. § 3. Riigiabi (1) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses ja selle andmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus). (2) Määrust ei kohaldata: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) vähese tähtsusega abi saajale vähese tähtsusega abi määruseartikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 4. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) klient on turismiteenuse kasutaja; 2) tarkvara on protseduuride ja sellega seotud dokumentatsiooni ning andmete kogum; 3) tarkvara liidestamine on kasutatavate tarkvarade vahel ühenduste loomine, et integreerida nendes olevad andmed; 4) tarkvaraga liitumine on tarkvara kasutuselevõtmine või kasutatava tarkvara juurde lisamoodulite kasutuselevõtmine; 5) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 6) turismiteenuse pakkuja on juriidiline isik, kes pakub vähemalt üht järgmistest teenustest, milleks on majutusteenus, toitlustusteenus, spaa- ja taastusraviteenus, konverentsi- ja sündmuskorraldusteenus, reisiettevõtja teenus, giiditeenus, aktiivse puhkuse ja loodusturismiteenus, muuseumiteenus, atraktsioon, teemapark; 7) turismiteenuse pakkuja tööprotsessid on ressursside haldamine ja planeerimine, müügipakkumuste koostamine ja edastamine müügikanalitesse, klientide päringute haldamine ning pakkumuste tegemine ja kinnitamine, klientide lepingute haldamine, klientide vastuvõtmine ja teenindamine, klientide lahkumise ja sellele järgnevate tegevuste korraldamine, ruumide ja välialade hooldamine, koristamine ja uuendamine, turismiteenuse osutamise vahendite ettevalmistamine, transportimine ja hoiustamine, turismiteenusega seotud arvete koostamine, esitamine ja tasumise kontrollimine, kliendiandmete haldamine ja analüüsimine, klientide tagasiside kogumine ja analüüsimine, tööprotsesside mõõtmine ja analüüsimine. § 5. Toetuse rakendamine ja vaide esitamine (1) Toetuse taotluseid menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. § 6. Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teabe edastamine Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. 2. peatükk Toetuse andmise tingimused § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse turismiteenuste pakkuja tööprotsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist ühe või mitme tarkvaraga liitumise või turismiteenuste pakkujate kasutatavate tarkvarade liidestamise abil. (2) Tarkvarade liidestamisel peab vähemalt üks liidestatavatest tarkvaradest olema otseselt seotud turismiteenuse osutamisega. (3) Ei toetata järgmist tegevust: 1) liitumine MS Office’i ja Google’i rakendustega, turundusplatvormidega, e-posti turunduse ja e-kaubanduse platvormidega, kodulehe sisuhaldustarkvaraga, raamatupidamis- ja finantstarkvaraga, kassasüsteemide tarkvaraga; 2) liidestamine turundusplatvormide, e-posti turunduse ja e-kaubanduse platvormidega; 3) uue tarkvara arendamine; 4) kasutusel oleva tarkvara versiooniuuenduste tegemine. (4) Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik kulu on määruse tingimustele vastav taotluse rahuldamise otsuses toodud kulu, mis on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatud ja projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus tekkinud ning mille on tasunud toetuse saaja. (2) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) ühekordne tarkvaralitsentsi või tarkvaraga liitumise tasu; 2) liitumisega ja liidestamisega kaasnev juurutamiskulu; 3) käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. (3) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi. (4) Abikõlblikuks kuluks on üksnes pangaülekandega tasutud kulu. (5) Abikõlblikud ei ole: 1) toetuse saaja töötajate töötasu ja lähetuskulu ning nendega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed; 3) riistvara soetamise ja rentimise kulu; 4) halduskulu; 5) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud. (6) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. § 9. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse miinimumsumma on 2000 eurot ja maksimumsumma on 20 000 eurot ühe projekti kohta. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. (4) Omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi. § 10. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni kuus kuud. (4) Toetuse saaja võib abikõlblikkuse perioodil mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra, ületades lõikes 3 sätestatud tähtaega, tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt meetme eesmärkidega. (5) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine § 11. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastab toetuste eelarve, taotluste vastuvõtmise avamise ja lõpetamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuste eelarvest annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teada oma kodulehel. (4) Toetust võib saada üks kord kalendriaasta jooksul. § 12. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning Eesti riigiasutus, kes osutab § 4 punktis 6 loetletud turismiteenuseid. (2) Taotleja müügitulu Eestis peab äriregistrile, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või muule registrile, kus taotleja on registreeritud esitatud majandusaasta aruande järgi olema taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal vähemalt 30 000 eurot. (3) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle tasumine olema ajatatud. Kui maksuvõla tasumine on ajatatud, peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ning esitanud äriregistrile või muule registrile, kus taotleja on registreeritud, majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on saabunud. (4) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tasutud. (5) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis- , sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. (6) Taotleja käesoleva määruse raames taotletav vähese tähtsusega abi koos muu, käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjad. (7) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. § 13. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormis; 2) taotlus vastab määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkidele ja tulemustele; 3) toetust taotletakse §-s 7 sätestatud tegevustele ja §-s 8 sätestatud abikõlblikele kuludele; 4) taotletav toetus vastab §-s 9 sätestatud toetuse suurusele ja osakaalule; 5) projekti tegevused viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil; 6) projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering; 7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi või dokumente: 1) taotleja nimi, registrikood ja ettevõtja suurus; 2) toetuse taotleja tegevuse kirjeldus turismiteenuse pakkujana; 3) avalik online kanal, kus kuvatakse toetuse taotleja turismiteenuste pakkumist; 4) projekti nimetus, plaanitavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja lühikirjeldus; 5) tarkvara nimetus ja kirjeldus, millega liitumiseks või mille liidestamiseks toetust taotletakse; 6) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa; 7) projekti kulude aluseks olevad hinnapakkumused; 8) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta; 9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 10) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil, kui need andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada; 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avalikustatakse; 13) kinnitus esitatud andmete õigsuse ning taotlejale ja partnerile esitatud nõuetele vastavuse kohta; 14) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahendist; 15) taotleja nõusolek taotluse menetlemise ja vaidemenetlusega seonduvate dokumentide, sealhulgas taotluse kohta tehtud otsuse ja vaideotsuse, kättetoimetamiseks elektrooniliselt. § 14. Taotluse menetlemine (1) Hetkest, mil registreeritud taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende registreerimise järjekorras. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotluse registreerimisest arvates. (3) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. (4) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 12 sätestatud taotlejale esitatud nõuded. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 13 sätestatud taotlusele esitatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta §-s 13 sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 14 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele. (4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse mittevastavaks tunnistamise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruse nõudele. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib taotluste menetlemisse kaasata eksperte. § 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb otsuse: 1) rahuldada taotlus; 2) rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega; 3) jätta taotlus rahuldamata. (2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) toetuse saaja nimi ning projekti nimetus; 2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja omafinantseeringu määr; 3) projekti abikõlblikkuse periood; 4) projekti elluviimise tingimused; 5) aruande esitamise tähtaeg ja kord; 6) toetuse maksmise tingimused; 7) toetuse saaja õigused ja kohustused; 8) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi; 9) taotluse rahuldamise otsuse muutmise alused. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab toetuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik §-s 17 sätestatud tingimuste järgi rahuldada osaliselt. (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel: 1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud; 2) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektiga kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui kõrvaltingimus on nõuetekohaselt täidetud, lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksmisele, vaid see tekib toetuse saajal pärast seda, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise tuvastanud. § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja ilma lõikes 1 nimetatud taotlust esitamata muuta, kui muudatus on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega ning toetuse saaja kooskõlastab muudatuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Juhul kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra, vähendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse suurust proportsionaalselt omafinantseeringu vähenemisega. (4) Enne kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb otsuse taotluse rahuldamise otsust muuta, kontrollib ta muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, hindab muudatuste mõju, kaasates vajadusel eksperte. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või projekti tegevusi ei lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. (7) Lõikes 2 nimetatud muudatused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastab või jätab kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates. (8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (9) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral toetuse saaja ei täida kõrvaltingimust; 4) toetuse saaja taotlust muuta toetuse taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (10) Toetuse saajal tuleb saadud toetus osaliselt või täielikult tagastada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt. (11) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust proportsionaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. § 19. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel või puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. 4. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmine § 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise lõpparuande. (2) Projekti lõpparuande vormi teeb kättesaadavaks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma kodulehel. (3) Lõpparuande esitamise kuupäev määratakse taotluste rahuldamise otsuses. (4) Lõpparuanne sisaldab projekti peamiste tegevuste kirjeldust ning teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte. (6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses registreerimisest. § 21. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tekkinud ja tasutud kulude alusel. (2) Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine, abikõlblike kulude tegemine ja maksmine ning lõpparuande esitamine ja selle kinnitamine. (3) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. (4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist, projekti kulude abikõlblikkuse ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. (5) Maksetaotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva maksetaotluse esitamisest arvates. (6) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemisel ilmneb puudus, mida on võimalik kõrvalda, määrab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. (7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui: 1) esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele, kulude abikõlblikkusele ja toetuse eesmärgile; 2) elluviidud tegevus ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud; 3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jättis lõpparuande kinnitamata; 4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud; 5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või toetuse rahuldamise otsuses ette nähtust; 6) toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti tegevuste elluviimine on ohustatud. 5. peatükk Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima projekti ellu, tagama selle juhtimise ning kasutama toetust vastavalt taotluses esitatud teabele ja taotluse rahuldamise otsuses ette nähtule; 2) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud; 3) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 4) teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kirjalikult, kui muutub toetuse saaja oluliste otsuste tegemise õigust omav osanik või aktsionär või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatused on näha äriregistrist või registrist, kus toetuse saaja on registreeritud; 5) võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja kasutab ning projektiga seotud tarkvaradesse; 6) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 7) tagama projekti elluviimiseks vajalikes õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 8) järgima vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid; 9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvaid dokumente vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 10) viivitamata kirjalikult informeerima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, seatud tulemuste saavutamist ja projekti tegevuste elluviimisega jätkamist. § 23. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus: 1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja dokumentide esitamist; 2) kontrollida toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimist, sealhulgas viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma kodulehel kättesaadavaks; 2) teavitama toetuse saajat viivitamata muudatustest, mis on tehtud toetuse kasutamist korraldavates dokumentides; 3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma kodulehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse; 4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud neid, mis punkti 3 kohaselt kuulub avaldamisele; 5) kontrollima projekti elluviimist; 6) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates; 7) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmeid ja teavet toetusmeetme jooksvast rakendamisest ning toetusmeetme lõppemisel osalema mõjuanalüüsi tegemises; 8) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit määruse rakendamisega seotud takistustest; 9) kandma vähese tähtsusega abi riigiabi registrisse. § 24. Toetuse tagastamine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) kulu, mille alusel on toetuse makse tehtud, ei ole abikõlblik; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või toetuse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud selle kulu abikõlblikkust, mille alusel toetuse makse on tehtud; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõude otsuses nimetatud summa 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (3) Kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi, maksab toetuse saaja viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine peatub, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. (4) Toetuse tagasimaksmist võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse saaja taotlusel ajatada. (5) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Toetuse andja nõudmisel esitab toetuse saaja oma majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. (6) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (7) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja. (8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (9) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja nõuda, et toetuse saaja maksab toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, kui hakkas kehtima ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus. (10) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (11) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas kantsler