Arvamuse avaldamiseks määruse „Biojäätmete liigiti kogumiseks toetuste andmise tingimused ja kord“ eelnõu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit 19.07.2023 nr 1-4/23/3276 Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks määruse „Biojäätmete liigiti kogumiseks toetuste andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Teadmiseks: ERMEL, Ragn Sells Marika Lillemets, 626 2867 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU xx.06.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Biojäätmete liigiti kogumiseks toetuste andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala, eesmärk ja kohaldamise üldpõhimõtted (1) Määrusega kehtestatakse kohalike omavalitsuste biojäätmete liigiti kogumise korraldamiseks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord. (2) Meetme eesmärk on suurendada teisese toorme kasutamist jäätmete liigiti kogumise võime tõhustamise kaudu ja seeläbi vähendada jäätmete ladestamist. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust tarvikute soetamiseks. (3) Taotluste, otsuste ja toetuse kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna vahendusel edastatud dokumendid loetakse kätte toimetatuks. (4) Meetmest rahastatakse projekte. Projekt on käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetusest. (5) Toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. § 2. Meetme elluviijad (1) Meetme viib ellu kliimaministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, otsustab taotluse rahuldamise ja mitterahuldamise, teeb toetatavatele projektidele väljamakseid ja projektide üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). (3) KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest käesoleva määruse alusel tehtavast taotluse rahuldamise otsusest. § 3. Vaide esitamine (1) KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist läbida vaidemenetluse, esitades vaide KIKile. KIK vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 4. Toetatav tegevus ja nõuded tarvikutele (1) Toetust antakse kodumajapidamistes tekkivate biojäätmete liigiti kogumiseks vajalike konteinerite, korvide või tekkekohal kompostimiseks kompostrite soetamiseks. (2) Biojäätmete konteiner on biojäätmete välitingimustel kogumiseks ette nähtud pruuni värvi, standardne kuni 140-liitrine kogumismahuti (edaspidi konteiner). (3) Biojäätmete korv on biojäätmete sisetingimustel kogumiseks ette nähtud, kuni 10-liitrine nõu, milles on tagatud rohke õhu juurdepääs sellesse kogutud biojäätmetele (edaspidi korv). (4) Biojäätmete komposter on välitingimustel kodus kompostimiseks mõeldud pealt ja külgedelt kinnine nõu, kus on tagatud piisav õhu juurdepääs (edaspidi komposter). (5) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. § 5. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuses. (2) Projekti elluviimise perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui 30. november 2025. (3) Toetuse saaja peab projekti tegevustega alustama kahe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest. § 6. Toetuse osakaal, suurus ja abikõlblikud kulud (1) Toetuse osakaal on 80 protsenti tarvikute ühikuhinna alusel leitud maksumusest. (2) Toetuse suurus on: 1) ühe 100–299-liitrise soojustamata kodukompostri kohta 52 eurot; 2) ühe 300–500-liitrise soojustamata kodukompostri kohta 85 eurot; 3) ühe 200–500-liitrise soojustatud kodukompostri kohta 335 eurot; 4) ühe 80-liitrise konteineri kohta 47 eurot; 5) ühe 120–140-liitrise konteineri kohta 55 eurot; 6) ühe 7–10-liitrise biojäätmete korvi kohta 8 eurot. (3) Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 15 000 eurot. (4) Abikõlblikud kulud on: 1) projekti eesmärgiga seotud konteineri, korvi ja kompostri omandamise kulud lõikes 2 nimetatud ulatuses; 2) käibemaks, mis sisaldub lõikes 2 sätestatud toetuse suuruses. 3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 7. Taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetust võivad taotleda järgmised kohaliku omavalitsuse üksused: Alutaguse vald, Antsla vald, Häädemeeste vald, Kanepi vald, Muhu vald, Narva linn, Rakvere vald, Rõuge vald, Sillamäe linn, Võru vald. (2) Taotlejale esitatavad nõuded: 1) taotleja ei ole eelneval viiel kalendriaastal konteinerite, kompostrite või korvide hüvitamiseks riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetust saanud; 2) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud tagasimaksmisele kuulunud toetuse tähtajaks ja nõutud summas tagasi maksnud; 3) taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vahendid; 4) kui kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus panustab projekti omafinantseeringusse või abikõlbmatute kulude katmisse, on taotlejal selliste kulude tasumise suutlikkus, kui on täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohaliku omavalitsuse üksusel ja temast sõltuval üksusel on vahendid sama seaduse § 341 lõigete 2 ja 3 kohaselt; 5) taotlejal on kehtiv korraldatud jäätmeveo hankeleping või on algatatud korraldatud jäätmeveo riigihange, mille kohaselt on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud biojäätmete tekkekohalt äravedu kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 4. (3) Taotleja on kohustatud: 1) esitama KIK-i nõudmisel enda ja taotluse kohta lisateavet etteantud vormis ja tähtajaks; 2) võimaldama kontrollida enda ja taotluse vastavust nõuetele ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 3) viivitamata teatama kirjalikult KIK-ile taotluses esitatud andmete muutumisest või pärast taotluse esitamist ilmnenud asjaoludest, mis võivad olla olulised taotluse rahuldamise otsustamisel; 4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama KIK-ile teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 8. Taotluse nõuded (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlusvormis on kõik kohalduvad lahtrid täidetud, taotlus ja selle lisad on omavahel kooskõlas ning taotlus vastab kõikidele käesoleva määruse nõuetele; 2) projekti eesmärk ja tegevused on kooskõlas määruses esitatud tingimustega; 3) taotletav toetussumma ei ületa ette nähtud maksimaalset toetussummat projekti kohta; 4) projektile või üksikutele projektitegevustele samal ajal muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisvahenditest toetuse või omafinantseeringu katmise taotlemise korral on esitatud sellekohane teave; 5) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 6) taotlusvorm sisaldab kinnitust omafinantseeringu olemasolu kohta; 7) esitatud on toetuse kasutamise ajakava ja see on reaalselt elluviidav; 8) taotluse on allkirjastatud taotleja esindusõiguslik isik või on taotlusele lisatud esindusõigusliku isiku volikiri; 9) projekti eesmärk on põhjendatud, kavandatud tegevused on tehtavad ja tegevuste eelarve on põhjendatud ning esitatud kululiikide kaupa; 10) projektis ei teenita tulu tarvikute elanikele jagamisega; 11) projekt on kooskõlas taotleja jäätmekava eesmärkidega; 12) taotluses on selgitus, kuidas omavalitsuse üksus kavatseb viia biojäätmete tekkekohalt kogumise korralduse vastavusse jäätmeseaduse § 31 lõikega 4; 13) kinnitus, et taotleja kohustub projektis soetatut kasutama eesmärgipäraselt vähemalt kolm aastat projekti lõppemisest arvates. (2) KIK-il on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 9. Taotlusvoor (1) Taotleja esitab taotluse e-toetuse keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna pärast taotlusvooru väljakuulutamist ja enne taotlusvooru sulgemist. Taotluse esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonna andmeväljadest. (2) Taotlusvoorus rahuldatakse üks taotlus taotleja kohta. (3) KIK kuulutab taotlusvooru välja taotluskutse avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja oma veebilehel. (4) Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt üks kuu enne taotluste vastuvõtmisega alustamist. (5) Toetuse taotlemine toimub kestvalt kuni eelarve ammendumiseni. Taotlused menetletakse nende laekumise järjekorras. (6) KIK teatab eelarve ammendumisel oma veebilehel taotlusvooru sulgemisest. § 10. Taotluse menetlemine (1) Taotluste menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotlusest puuduste kõrvaldamise võimaldamine; 4) taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamine. (2) Kui KIK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra menetlusaeg pikeneb. Kui taotleja selle aja jooksul puuduseid ei kõrvalda, jäetakse taotlus rahuldamata. (3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb KIK 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. KIK võib põhjendatud juhul pikendada otsuse tegemise aega kuni 20 kalendripäeva. § 11. Taotleja ja taotluse kontrollimine (1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 7 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses esitatud nõudele; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi. § 12. Taotluse rahuldamine (1) Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, teeb KIK taotlejale taotluse rahuldamise otsuse. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) toetuse summa ja tarvikute kogus; 3) toetuse saaja nimi, õigused ja kohustused; 4) vara sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 5) järelevalve tingimused ja kord; 6) toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 7) toetuse maksmise tingimused ja kord ning vajaduse korral esitatavad dokumendid; 8) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 9) otsuse muutmise tingimused; 10) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. (3) KIK võib vajaduse korral sätestada taotluse rahuldamise otsuses projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikke lisatingimusi. § 13. Taotluste rahuldamata jätmise otsus (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele või taotlusekohane projekt ei mahu projektide rahastamise eelarvesse. (2) Kui taotlusest ei kõrvaldata puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejat ära kuulamata. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja ja taotluse andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. 5. peatükk Toetuse maksmine, toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmine § 14. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse välja ainult abikõlbliku kulu hüvitamiseks. (2) Toetus makstakse välja § 6 lõikes 2 sätestatud ühikuhinna ulatuses tasutud kuludokumentide alusel ja soetatud tarvikute hulga põhjal. (3) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja maksetaotluse e-toetuse keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna ja lisab sellele järgmised dokumendid: 1) projekti lõpparuanne; 2) soetatud tarvikute müügileping; 3) soetatud tarvikute üleandmise-vastuvõtmise akt; 4) maksekorraldus. (4) KIK võib taotluse rahuldamise otsusega täiendada eelmises lõikes nõutud dokumentide loetelu. (5) Projekti lõpparuanne esitatakse e-toetuse vormil ja selles esitatakse järgmised andmed: 1) teave projekti elluviimise jooksul ostetud tarvikute koguste ja suuruste kohta; 2) välja jagatud tarvikute kogus ja välja jagamata tarvikute kogus projekti lõpparuande esitamise ajal. (6) KIK kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK 10-päevase tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. (7) Maksetaotlust ei kinnitata ja makset ei tehta, kui: 1) kulud ei ole abikõlblikud; 2) kuludokumentide kontrollimisel selgub, et kuludokumendid ei ole korrektsed; 3) toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud või teinud kulusid taotluse või taotluse rahuldamise otsuse kohaselt; 4) toetuse saaja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 5) projekti lõpparuanne ei vasta nõuetele. § 15. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja on kohustatud: 1) omama kehtivat korraldatud jäätmeveo hankelepingut või olema algatanud jäätmeveo hankemenetluse ning korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud biojäätmete tekkekohalt äravedu kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 4; 2) viima projekti ellu käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud tähtaegadel ja tingimustel; 3) sõlmima projekti elluviimiseks vajalikud lepingud asjade tarnijaga kirjalikus vormis; 4) võimaldama KIK-il teha ekspertiise või järelevalvetoiminguid projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul pärast projekti tegevuste lõppu; 5) andma audiitori või järelevalvet tegeva isiku kasutusse kõik projekti elluviimisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates audiitori või järelevalvet tegeva isiku sellekohasest e-toetuse keskkonna kaudu esitatud nõudmisest; 6) teavitama avalikkust saadud toetusest ja selle abil ellu viidud tegevustest kohaliku omavalitsuse kodulehel, sealhulgas näitama projekti kaasrahastajana Eesti riiki ja KIK-i; 7) teavitama viivitamata KIK-i kõigist toetuse saaja andmete muutumistest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või projekti tulemuste saavutamist; 8) esitama KIK-ile tema nõudmisel projektiga seotud olulise teabe e-toetuse keskkonna kaudu; 9) tagama tarvikute säilimise ja sihipärase kasutamise biojäätmete kogumiseks kolme aasta jooksul toetuse saajale lõppmakse tegemisest; 10) tagama, et kinnistul, kuhu tarvikuid antakse, on nende kasutamine nõuetekohaselt võimalik ning tagatud vastav jäätmekäitlusalane juhendamine; 11) kandma toetuse abil soetatud ja elanikele eraldatud konteinerid ja kompostrid jäätmevaldajate registrisse; 12) eraldama kodumajapidamises kasutatava mahuti vaid kinnistule, mis on liidetud korraldatud jäätmeveoga ja kus on olemas rahvastikuregistri andmete kohane elukoht vähemalt ühel isikul; 13) liitma konteineri saanud majapidamised kohe regulaarse biojäätmete veoteenusega; 14) kasutama toetust vaid mittemajandustegevuseks ning mitte andma tarvikuid teise juriidilise isiku omandisse ega kasutusse. (2) Tarviku võib üle anda toetuse saaja kohaliku omavalitsuse elanikule, kes kinnitab toetuse saajale kirjalikult, et kasutab saadud konteinerit või kompostrit sihtotstarbeliselt vähemalt kolm aastat. (3) Tarviku üleandmisel elanikule ei tohi küsida suuremat tasu kui omaosaluse suurus. § 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja põhjendatud avalduse alusel. (2) Põhjendatud juhul suurendatakse toetuse summat kuni 15 000 euroni. (3) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on KIK-il õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 kohaselt. (4) KIK võib teha toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta. (5) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets kantsler  Kliimaministri määruse „Biojäätmete liigiti kogumiseks toetuste andmise tingimused ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused biojäätmete liigiti kogumiseks kohalikes omavalitsustes (edaspidi KOV). Toetus on mõeldud selleks, et soodustada biojäätmete eraldi kogumist kohalikes omavalitsuses. Toetust saavad taotleda KOV-id, kes pole keskkonnaministri 22.06.2020 määruse nr 36 „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 36) alusel rahastust saanud ning kellel puudub 1.05.2023 seisuga biojäätmete eraldi vedu kinnistult. Konkreetsete toetust saavate omavalitsuste loend on antud eelnõu § 7 lõikes 1. Toetust jagatakse ühikhinna alusel ning toetatakse biojäätmete konteineri, kompostri ja korvi soetamist. Kliimaministeerium on välja töötanud ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) ellu viinud varem kaks toetusvooru jäätmete liigiti kogumise edendamiseks kohalikes omavalitsustes keskkonnaministri 22.06.2020 määruse nr 36 alusel. Kahe vooru järel on toetuse rahaline jääk 98 950,20 eurot, millest kaetakse ka meetme elluviimise korraldamisega seotud halduskulu. Arvestades allesjäänud raha suurust, on mõistlik halduskoormust raha jagamiseks vähendada, mistõttu kujundati vooru korraldamiseks ühikhinnad. Toetust rahastatakse rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest. Eelnõu seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunikud Ketre Kirs ([email protected]; 5853 9441), Katrin Koppel ([email protected], 626 0700) ja Marika Lillemets ([email protected], 626 2867), KIKi toetuste ja teenuste osakonna projektikoordinaator Monika Pihlak ([email protected]; 627 4035). Eelnõu õigusekspertiisi tegid KIK-i jurist Jaanika Vilde ([email protected]; 627 4117) ja Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected]; 626 2948). Keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärgid ja kohaldamise üldpõhimõtted. Toetust antakse KOV-idele biojäätmete liigiti kogumise tarvikute soetamiseks. Biojäätmeid on oluline eraldi koguda, kuna neist on võimalik toota näiteks väetavat komposti või kääritusjääki ning seeläbi suunata toitained tagasi ringlusse. Lisaks muudavad biojäätmed, kui neid teiste jäätmetega koos koguda, teiste jäätmete ringlussevõtu keeruliseks, vahel lausa võimatuks. Biojäätmete ringlussevõtt aitab vähendada jäätmete ladestamisel tekkivaid kasvuhoonegaase. Prügilasse ladestatuna eraldavad biojäätmed metaani, mis on 25 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Ringlussevõtule suunatud jäätmekäitlus aitab leevendada kliimamuutuste mõju, vähendades esmase toorme ammutamise ja töötlemisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Teisalt vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused, kuna jäätmete põletamine ja ladestamine väheneb. Samuti väheneb jäätmete liigiti kogumise ning seeläbi nende korduskasutuse ja ringlussevõtu suurendamisega vajadus toota uusi tooteid ja materjale. Lisandväärtust luuakse ressursside väärindamise ja uute töökohtade kaudu. Kogu toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabevahetus toimub e-toetuse keskkonnas. Samuti esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel KIK-i otsused ja toetuse saaja taotlused. E- toetuse keskkond asub struktuuritoetuse registris, mis on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimääruse ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. E-toetuse keskkond on Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ §-s 151 nimetatud keskkond, mille eesmärk on võimaldada andmeandjal esitada registri volitatud töötlejale elektrooniliselt taotlusi, andmeid ja dokumente. Toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna toetust antakse KOV-idele ja soetatud tarvikud ei jõua ettevõtjateni. Eelnõu § 15 lõike 1 punkti 14 kohaselt on toetuse saajal keelatud anda tarvikuid juriidilise isiku omandisse või kasutusse. Tarvikud on mõeldud kasutamiseks KOV-i elanike kodumajapidamistes. Paragrahvi 2 kohaselt on meetme elluviija Kliimaministeerium ja toetuse jagaja KIK. KIK säilitab e-toetuse keskkonnas toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates, lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 1821. Paragrahvi 3 kohaselt võib KIK-i otsuse peale enne halduskohtusse pöördumist esitada vaide KIK-ile. Vaide lahendab KIK. Vaide lahendamise õigus on KIK-il haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lõike 2 alusel. Samuti on vaide lahendamise õigus ja kohustus antud KIK-ile halduslepinguga. Paragrahvi 4 kohaselt antakse toetust ainult KOV-i biojäätmete liigiti kogumiseks mõeldud biojäätmete konteinerile või kohapeal kompostimiseks biokompostritele. Lisaks toetatakse kuni 10-liitriseid biojäätmete korve, mis on mõeldud sisetingimustes biojäätmete kogumiseks. Biojäätmete komposter peab olema pealt ja külgedelt kinnine, et vältida näriliste ja lindude otsene ligipääs. Kompostril peavad olema õhutusavad, et oleks tagatud piisav õhu juurdepääs. Komposter võib olla kas soojustatud või soojustamata. Biojäätmete konteiner peab olema pruuni värvi ning vastav või samaväärne standardile EVS-EN 840-1:2020. Kui on ebastandardne konteiner, siis ei ole võimalik seda jäätmeveoki tõstemehhanismiga tühjendada. Biojäätmete korvil peab olema rohke õhu ligipääs, et vältida haisu teket. Korv on mõeldud kasutamiseks siseruumides (köögis) biojäätmete kogumiseks. Biojäätmete korvi, konteineri ja kompostri tehniline kirjeldus on toodud seletuskirja lisas. Toetust ei saa projektid, mille tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. Paragrahvis 5 sätestatakse projekti elluviimise periood ehk ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Abikõlblikkuse periood määratakse vastavalt taotluses toodud ajakavale, mis peab olema realistlik ja põhjendatud. Projekti tegevustega peab alustama kahe kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust. Projekti tegevustega alustamiseks loetakse näiteks hinnapakkumiste küsimist või hanketeate avaldamist riigihangete registris. Enne taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist ei tohi tarvikuid ära osta, see tähendab, et ei või sõlmida hankelepingut tarvikute ostmiseks, kuid võib korraldada riigihanke. Paragrahvis 6 sätestatakse toetuse osakaal, suurus ja kulud, mida toetatakse. Toetuse osakaal on 80 protsenti, kuid toetuse maksimaalne summa on 15 000 eurot. Projekti käigus võib soetada korraga ka rohkem tarvikuid, kuid toetust makstakse maksimaalse toetussumma ulatuses. Kui sama projektiga on ostetud rohkem tarvikuid ning toetuse maksimaalne suurus on ületatud, tuleb projekti aruandes välja tuua, millised tarvikud ja kui palju on toetusega soetatud ning millised tarvikud ja kui palju on lisaks soetatud sama projekti käigus ilma toetuseta. Seda teavet vajab Kliimaministeerium selleks, et vahet teha, kui suured on toetustega ringlusse võetavad kogused ning ilma toetusteta ringlusse võetavad kogused. Toetust makstakse ühikhinna alusel. Standardiseeritud ühikhinna väljatöötamise metoodika kirjeldus biojäätmete kogumise tarvikute maksumuse leidmiseks on toodud seletuskirja lisas. Toetuse suurus on KOV-idele väljamakstava toetuse suurus, mis on tarvikute tegelik maksumus korrigeeritud toetuse osakaaluga (80%). Tarvikute maksumus ja toetus sisaldab käibemaksu. Kui tarvikute eest tuleb elanikel tasuda ka omaosalus, siis ei tohi see olla suurem, kui KOV-i tasutud omaosaluse suurus ehk toetusega katmata osa. Paragrahvis 7 sätestatakse taotlejale esitatavad nõuded. Toetust saab taotleda KOV, kus 1.05.2023 seisuga ei toimu korraldatud jäätmeveo raames veel biojäätmete vedu kinnistutelt, kus biojäätmeid tekkekohal ei kompostita ning biojäätmete veoteenus puudub korraldatud jäätmeveo hinnakirjast. Toetust jagatakse omavalitsustele, kelle puhul on oht, et omavalitsus ei suuda tagada jäätmeseaduse § 13612 toodud nõuet, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus peab viima biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu kooskõlla jäätmeseaduse § 31 lõikes 4 sätestatuga alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks. Toetust võivad taotleda ainult järgmised KOVi üksused: Alutaguse vald, Antsla vald, Häädemeeste vald, Kanepi vald, Muhu vald, Narva linn, Rakvere vald, Rõuge vald, Sillamäe linn, Võru vald. Valik on tehtud järgmiste kriteeriumite alusel: 1) KOV või teda esindav koostööorganisatsioon on sõlminud hankelepingu korraldatud jäätmeveoks KOV-i territooriumil jäätmeseaduse §-de 66–69 tähenduses; 2) KOV asub väljaspool Harju maakonda; 3) KOV ei ole eelneva viie aasta jooksul saanud toetust biojäätmete konteinerite, kompostrite ega korvide soetamiseks riigieelarvest, Euroopa Liidu (EL) või välisabi vahenditest, eelkõige keskkonnaministri 22.06.2020 määruse nr 36 alusel; 4) KOV-i 01.05.2023 kehtiva korraldatud jäätmeveo hinnakirja kohaselt ei võimaldata jäätmevaldajatele biojäätmete veoteenust. KOV peab olema varem saadud tagasimaksmisele kuulunud toetuse tähtajaks ja nõutud summas tagasi maksnud. Seda kontrollitakse e-toetuse keskkonnas. Taotleja peab olema suuteline tasuma projekti omaosaluse abikõlblike kulude maksumusest ja katma projekti mitteabikõlblikud kulud, näiteks projektijuhtimise kulu. Omaosaluse suuruseks on tarviku ühikhinna põhiselt leitud toetuse osast üle jääv summa, arvestuste kohaselt 20% tarviku maksumusest. Tarviku tegelikku maksumust ega omaosaluse tegelikku suurust ei kontrollita, kuna meedet rahastatakse standardiseeritud ühikhinna alusel. KOV-il peab olema kehtiv hankeleping, mille raames toimub jäätmeseaduse § 31 lõike 4 kohane biojäätmete äravedu, või riigihangete registris algatatud hankemenetlus, kus muuhulgas hangitakse ka biojäätmete äravedu vastavalt jäätmeseaduse § 31 lõikele 4. KOV esitab selle nõude täitmise tõendamiseks riigihangete registri viitenumbri. Paragrahvis 8 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded ja dokumentide loetelu, mis tuleb taotlusele lisada. Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas ja täita tuleb kõik etteantud lahtrid. Kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Kui andmed on puudulikud, siis KIK juhendab taotlejat andmeid täpsustama. Projekti käigus võib soetada korraga ka rohkem tarvikuid, kuid toetust makstakse toetuse maksimaalse summa ulatuses. Kui sama projektiga on ostetud rohkem tarvikuid ning toetussumma on ületatud, tuleb projekti aruandluses välja tuua, mis tarvikud ja kui palju on toetusega soetatud ning mis tarvikud ja kui palju on lisaks soetatud sama projekti käigus. Taotletav toetussumma on kuni 80% projekti maksumusest määruse kohase ühikhinna alusel, kuid mitte suurem kui 15 000 eurot. Kui projektile või üksikutele projektitegevustele taotletakse samal ajal muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisvahenditest toetust või omafinantseeringu katmist, siis tuleb sellekohane teave esitada e-toetuse keskkonnas. Taotluses tuleb kinnitada omaosaluse olemasolu vallavalitsuse otsusega või mõne muu asjakohase dokumendiga. Taotlejal ei ole lubatud teenida tarvikute ostuga tulu. Seega, kui KOV-i üksus küsib elanikelt omaosaluse makset, siis see ei tohi olla suurem kui projekti omaosaluse suurus. Arvestades, et toetust saavad taotleda KOV-id, kes ei täida 01.05.2023 seisuga jäätmeseaduse § 31 lõikes 4 sätestatut, tuleb taotluses tuua selgitus, mida ja millal KOV teeb selleks, et tagada biojäätmete äravedu kõigilt kinnistutelt, kus biojäätmete tekkekohal kompostimine pole tagatud. Taotlusele tuleb lisada kinnitus, et taotleja kohustub projektis soetatut kasutama eesmärgipäraselt vähemalt kolm aastat projekti lõppemisest arvates. Kolme aasta tingimus (kestvuse nõue) on lisatud põhjusel, et oleks tagatud projekti eesmärkide elluviimine ka projektijärgselt ja soetatud vahendite kasutamine eesmärgipäraselt vähemalt kolme aasta vältel projekti lõppemisest arvates. Kui taotlus on puudulik ning KIK ei saa selle põhjal otsust teha, siis on KIK-il õigus küsida täiendavaid dokumente. Paragrahv 9 reguleerib taotluse esitamise käiku. Taotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja selle peab allkirjastama allkirjaõiguslik isik. Toetust saab taotleda pärast taotlusvooru väljakuulutamist ja enne taotlusvooru sulgemist. Taotlusvoorus rahuldatakse üks taotlus taotleja kohta. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt üks kuu enne taotlusvooru avamist. Taotlusi saab esitada kuni vahendite ammendumiseni. Selle kohta annab KIK teada enda veebilehel. Taotlused võetakse menetlusse nende laekumise järjekorras. Esitatud taotlusele broneeritakse kohe selle esitamisel raha meetme eelarvest ja kui taotluses ei ole puuduseid, siis taotlus rahuldatakse. Kui puuduseid ei ole võimalik või ei jõuta kümne tööpäeva jooksul kõrvaldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Sel juhul võib taotleja tulla uuesti toetust taotlema ja tema uue taotluse menetlemise protsess algab uuesti, kui meetmes veel vabu vahendeid on. Paragrahvis 10 sätestatakse taotluste menetlemise protsess. Menetlus algab taotluse registreerimisega ehk vastuvõtmisega. Sellele järgneb taotluse ja taotleja määrusele vastavuse kontrollimine kui menetlustoiming, millele järgneb haldusotsuse – taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse – tegemine. Taotluse rahuldamise otsuse tegemine ei sõltu sellest, millal taotlus laekus, vaid sellest, kas taotluses on esitatud kõik vajalik korrektselt või tuleb taotlejal hakata taotluses puudusi kõrvaldama. Kui taotluses esinesid puudused, teavitab KIK sellest kohe taotlejat ning menetluse aeg pikeneb kümme tööpäeva. Kui selleks ajaks ei ole taotleja puudusi kõrvaldanud, jäetakse taotlus rahuldamata. Kui taotleja saab taotluse mitterahuldamise otsuse ning viib ellu parandused, on võimalik tal uuesti taotlus esitada, kui voor on avatud ja eelarve vahendid pole otsa lõppenud. KIK teeb rahuldamise või mitterahuldamise otsuse 60 kalendripäeva jooksul pärast taotluse esitamist. KIK-il on õigus põhjendatud juhul pikendada otsuse tegemise aega kuni 20 kalendripäeva, kui selgub, et esitatud taotlusi pole objektiivsetel põhjustel selle aja jooksul võimalik hinnata. Paragrahvis 11 sätestatakse taotleja ja taotluse kontrollimise toimingud. Taotleda saavad ainult järgmised KOV-id: Alutaguse vald, Antsla vald, Häädemeeste vald, Kanepi vald, Muhu vald, Narva linn, Rakvere vald, Rõuge vald, Sillamäe linn, Võru vald. Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja ei ole eelneval viiel kalendriaastal konteinerite, kompostrite või korvide hüvitamiseks riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetust saanud; 2) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud tagasimaksmisele kuulunud toetuse tähtajaks ja nõutud summas tagasi maksnud; 3) taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vahendid; 4) kui kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus panustab projekti omafinantseeringusse või abikõlbmatute kulude katmisse, on taotlejal selliste kulude tasumise suutlikkus, kui on täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohaliku omavalitsuse üksusel ja temast sõltuval üksusel on vahendid sama seaduse § 341 lõigete 2 ja 3 kohaselt; 5) taotlejal on kehtiv korraldatud jäätmeveo hankeleping või on algatatud korraldatud jäätmeveo riigihange, mille kohaselt on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud biojäätmete tekkekohalt äravedu kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 4; 6) taotlus peab vastama määruse §-s 8 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta §-s 8 esitatud nõudele, siis on võimalus kuni kümne päeva jooksul puudused kõrvaldada; 7) taotlust ei rahuldata, kui taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi. Paragrahv 12 sätestab taotluse rahuldamise tingimused ja korra. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest. Menetlusaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks antava aja võrra. Taotluse rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud eelnõus. KIK võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada projekti edukaks elluviimiseks vajalikke lisatingimusi ja kõrvalkohustusi. Sealjuures on KIK-il õigus anda haldusmenetluse seaduse mõistes kõrvaltingimusega haldusakt. Pärast taotluse rahuldamist saab taotlejast toetuse saaja. Toetuse saajale edastatakse otsus viivitamata pärast selle tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel. Paragrahvis 13 reguleeritakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise tingimusi ja korda. Taotluse mitterahuldamise otsus tehakse, kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele eelnõukohases määruses esitatud nõudele. Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi, annab KIK puuduse kõrvaldamiseks teavet ja tähtaja. Ühe puuduse kõrvaldamiseks antakse taotlejale üks võimalus, kui selle aja jooksul puudust ei kõrvaldata, teeb KIK taotlejat ära kuulamata taotluse mitterahuldamise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta oma seisukohad või uus teave loetakse toetuse saaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse mõttes. Seetõttu ei pea KIK samas küsimuses toetuse saajat enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist veelkord ära kuulama. Sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohustuslikud elemendid. Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse kätte e-toetuse keskkonna vahendusel. Paragrahvis 14 sätestatakse toetuse maksmise kord. Toetus makstakse välja toetuse saajale ainult abikõlbuliku kulu hüvitamiseks § 6 lõikes 2 sätestatud ühikhinna ulatuses tasutud kuludokumentide alusel ja vastavalt soetatud tarvikute hulgale. Taotleja peab esitama maksetaotluse e-toetuste keskkonnas allkirjaõigusliku inimese poolt digitaalselt allkirjastatuna ning lisab sellele määruse § 14 lõikes 3 loetletud dokumendid. Projekti lõpparuande juures tuleb esitada taotlusperioodi jooksul soetatud tarvikute kogus ja suurused. Paragrahvis 15 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja peab omama kehtivat korraldatud jäätmeveo hankelepingut või olema algatanud jäätmeveo hankemenetluse. Mõlemal juhul peab korraldatud jäätmeveoga olema hõlmatud biojäätmete tekkekohalt äravedu kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 4. Algatatud hankemenetluse korral tuleb esitada riigihangete registri viitenumber. Projekti elluviimise periood määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse saaja peab projekti tegevustega alustama kahe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest. Taotleja peab sõlmima projekti elluviimiseks vajalikud lepingud asjade tarnijaga kirjalikus vormis TsÜS-i §-s 80 esitatud nõuete järgi. Dokumendid tuleb esitada KIK-ile e-toetuste keskkonna kaudu. Toetuse saaja peab viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Kliimaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest“. Kasutada tuleb Kliimaministeeriumi kolme lõviga logo ja KIK-i logo, mis on KIK-i kodulehel: Stiiliraamat ja logod | Keskkonnainvesteeringute keskus (kik.ee) Taotleja peab vajaduse korral biojäätmete konteineri või kompostri saajat juhendama. Kodukompostri puhul võib selleks kasutada ka kompostiljon.ee veebilehte. Jäätmete liigiti kogumise juhendmaterjale leiab: www.envir.ee/biojaatmed. Vahendeid jagatakse majapidamistele, kust toimub regulaarne segaolmejäätmete äravedu. Vahendeid ei või jagada majapidamistele, mis on aasta ringi või perioodiliselt korraldatud jäätmeveost vabastatud. Taotleja peab liitma konteineri saanud majapidamised kohe regulaarse biojäätmete veoteenusega. Selleks edastab omavalitsus biojäätmete konteineri saanud majapidamise aadressi jäätmevedajale, kes peab saatma majapidamisele biojäätmete veograafiku. Majapidamine tuleb liita aastaringse graafikujärgse biojäätmete veoteenusega sagedusega vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. KOV peab sõlmima mahuti üleandmisel elanikuga kirjaliku kokkuleppe, kus on kirjas mahuti kasutamise otstarve, jäätmete liigitamise juhend, kompostri puhul kasutusjuhend ning kinnitus, et mahuti saaja võtab endale kohustuse kasutada mahutit sihtotstarbeliselt vähemalt kolm aastat. KOV-il on kohustus teha kompostri või biokonteineri kohta vastav märge jäätmevaldajate registris. Tarviku üleandmisel KOV-i elanikule ei tohi küsida suuremat tasu kui omaosaluse suurus. KOV-il ei ole lubatud teenida tarvikutute ostuga tulu. Paragrahvis 16 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord. Põhjendatud juhul võib pikendada projekti elluviimise perioodi, ületamata sealjuures selleks ette nähtud maksimaalset tähtaega. Põhjendatud juhul võib KIK suurendada toetuse summat kuni 15 000 euroni. Taotluse rahuldamise otsust ei muudeta, kuid kui toetuse saaja rikub oma kohustusi, tuleb KIK- il toetus tagasi nõuda. Toetus nõutakse rikkumise ulatusest lähtudes tagasi kas osaliselt või täies ulatuses. Alus toetuse tagasinõudmiseks tuleb AÕKS-i §-st 1821. Nimetatud normi kohaselt nõutakse toetus tagasi juhul, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, ei ole kasutanud toetust sihipäraselt, ei täida toetuse saaja kohustusi. Rikkumiseks ei loeta seda, kui omanik vahetub pärimismenetluse korral, sel juhul lahendatakse kohustuste täitmise jätkumine juhtumi põhjal. Eelnõukohases määruses on sätestatud järgmised juhud, mille korral tehakse tagasinõue: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Kui ilmneb selline asjaolu, et toetust ei oleks saanud konkreetsele toetuse saajale või konkreetse tarviku ostmiseks määrata, siis nõutakse üldjuhul kogu toetus tagasi. Kui asjaolu eksisteeris toetuse andmise otsuse tegemise ajal, siis nõutakse alati kogu toetus tagasi; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Toetus nõutakse täies ulatuses tagasi, kui tarvikud ei vasta määruse eelnõus sätestatud nõuetele; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Kui toetuse saaja ei täida eelnõukohasest määrusest tulenevaid kohustusi, nõutakse toetus vastavalt rikkumise ulatusele tagasi; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta. Kui toetuse saaja ei soovi mingil põhjusel pärast toetuse taotluse rahuldamist projekti ellu viia, esitab ta e-toetuse süsteemi kaudu avalduse toetusest loobumise kohta. Seejärel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse ja kui toetus on välja makstud, siis nõuab toetuse tagasi. Kui toetust välja makstud ei ole, tunnistatakse otsus lihtsalt kehtetuks. Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse AÕKS-i § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele. Tagasinõude protsent määratakse rikkumise raskuse järgi. See tähendab, et KIK hindab eelkõige rikkumise mõju meetme eesmärgi saavutamisele. Enne toetuse tagasinõudmist kuulatakse toetuse saaja ära ehk antakse toetuse saajale võimalus tagasinõudeotsusele vastu vaielda. Formaalselt saadetakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu toetuse saajale arvamuse ja vastuväidete esitamiseks HMS-i § 40 kohaselt. Esitatavate väidete tõendamiseks tuleb lisada dokumendid. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates. Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetussumma. Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus. Eelnõukohases määruses on teabe kompleksse esitamise eesmärgil sätestatud atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Toetuse tagasinõudmise otsus on sundtäidetav AÕKS-i § 1821 lõike 3 kohaselt ja täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See tähendab, et kui toetust 60 päeva jooksul otsuse avaldamisest e-toetuse keskkonnas tagasi ei maksta, annab KIK otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on järgmised Euroopa Liidu määrused: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EÜ) nr 2008/98, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EÜ) 94/62 pakendi ja pakendijäätmete kohta; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2012/19/ elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta; 4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse mõju Määrusega reguleeritavad tegevused võimaldavad saavutada toetuse andmise eesmärki ning aitavad kaasa Euroopa Liidu seatud olme- ja pakendijäätmete (sh materjalipõhiste) ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihtarvude täitmisele. Määrusel on positiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale, samuti regionaalarengule. Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning majandusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid riigieelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Samuti esitatakse eelnõu Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse avaldamiseks. Lisa 1 Standardiseeritud ühikhinna väljatöötamise metoodika kirjeldus biojäätmete kogumise tarvikute maksumuse leidmiseks. LISA 1. STANDARDISEERITUD ÜHIKHINNA VÄLJATÖÖTAMISE METOODIKA KIRJELDUS BIOJÄÄTMETE KOGUMISE TARVIKUTE MAKSUMUSE LEIDMISEKS Kliimaministeerium on välja töötanud ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) ellu viinud kaks toetusvooru jäätmete liigiti kogumise edendamiseks kohalikes omavalitsustes keskkonnaministri 22.06.2020 määruse nr 36 „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel. Kahe vooru järel on toetuse rahaline jääk 98 950,20 eurot. Kliimaministeerium otsustas raha kasutada samal eesmärgil. Arvestades allesjäänud raha suurust, on mõistlik halduskoormust raha jagamiseks vähendada, mistõttu kujundati vooru läbiviimiseks ühikhinnad. Allpool on selgitatud ühikhindade kujunemise metoodikat. 1. Toetatav tegevus Meetme eesmärk on kodumajapidamises tekkivate biojäätmete liigiti kogumine, et lahendada liigiti kogumise probleem omavalitsuses terviklikult. Selle tarbeks toetatakse konteinerite, biojäätmete korvide ja kohtkompostimiseks kodukompostrite (nimetatud ka „tarvikud“) soetamist. Seega on vajalik ühikhindade leidmiseks tuvastada järgmised tarvikute hinnad: 1) kodukompostritele; 2) pruunidele konteineritele; 3) biojäätmete korvile. 2. Metoodika kirjeldus Hindade leidmiseks analüüsiti: 1) kahe eelneva vooru rakendamisest KIK-i kasutuses olevaid tarvikute andmeid ja hindasid ning 2) küsiti tarvikutele aktuaalsed hinnapakkumised. Tarvikute kogus anti ette, arvestades ühele projektile ette nähtud toetuse piirsummaga. Eristati enimlevinud tarvikud mahtude (L) järgi, leiti iga tarviku maksumus nii sisendist 1 kui ka 2 ja seejärel leiti kõikide maksumuste aritmeetiline keskmine igale tarvikuliigile. 3. Hindade väljaselgitamine Eelnevad voorud Kompostrid ja keskmine hind eurodes ilma käibemaksuta: 120 L 26,66 140 L 47,57 200 L 225,49 230 L 252,30 240 L 252,30 250 L 265,46 280 L 265,46 400 L 57,65 450 L 83,50 Konteinerid ja keskmine hind eurodes ilma käibemaksuta: 80 L 31,20 33,5 140 L 38,36 Hinnapakkumiste küsimine Hinnaküsimised saadeti üheksale ettevõtjale, kelle tooteid osteti eelnevas kahes voorus. Ettevõtjate nimed: Kleenoil Eesti OÜ, Green Forest OÜ, OÜ Varma Partner, Prima Line OÜ, OÜ Lukame Balt, Inten OÜ, BIOLAN Baltic OÜ, Osaühing KEKKILÄ-BVB EESTI ja Biobag Baltic AS. Pakkumised esitati vastavalt valikus olevatele toodetele ehk kõik pakkujad ei esitanud pakkumust kõikidele tooteliikidele. Hinda kujundas asjaolu, et seekordsed kogused on oluliselt väiksemad kui eelmises kahes voorus ehk hinnad on sellevõrra kallimad. Toodete tehniline kirjeldus ja kujunenud hinnad Kogumismahutite tehniline kirjeldus: 1) pruuni värvi; 2) maht 80–140 liitrit; 3) sobilik ka köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks; 4) käsitsi suletav kogumismahuti, teisaldatav ja võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada (käepideme olemasolu); 5) valmistatud vastupidavast plastist; 6) kogumismahutite metallosad peavad olema galvaniseeritud; 7) kogumismahutid peavad olema kaherattalised, ratta läbimõõt vähemalt 200 mm, rattad peavad olema tugevast kummist; 8) UV-kiirgusele vastupidav ja Eesti kliima välitingimustes aasta ringi kasutatav (ka -30 ℃ tingimustel), ei muutu külma käes rabedaks; 9) kaasas eestikeelne kasutusjuhend ja tooteteave; 10) ostjale üleandmisel peab konteiner olema kokku pandud/komplektne; 11) vastab EN 840-1:2020 standardile või samaväärsele, konteinerile on kantud vastav märge; 12) kogumismahuti peab olema uus ja müüja peab andma kogumismahutitele kaheaastase garantii, millega on hõlmatud kõik kogumismahutite garantiiajal ilmnenud puudused või defektid. Garantiiaeg algab kogumismahuti üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Puuduste esinemisel algab garantiiaeg kõigi üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud puuduste likvideerimise hetkest. Hinnad: Maht Hind (ilma km) 80 l 66,25 120 l 68,25 140 l 70,25 80 l 26 120 l 24 140 l 29 Kompostrite tehniline kirjeldus: 1) maht 200-250-400 liitrit; 2) võimaldab kompostida kodumajapidamises tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja haljastusjäätmeid; 3) kinnise konstruktsiooniga, st kindla ühes tükis aluspõhja ja seintega; 4) pealt avaneva hingedel kaanega, mis on käsitsi avatav/suletav; 5) kompostri välispinna materjal (põhi, küljed, kaas, tühjendusluuk) on UV-kindel polüeteenplast või sarnane materjal, mis ei muutu külma (nt -30 oC) ja kuuma käes rabedaks, ja takistab näriliste ja lindude ligipääsu biojäätmeteni; 6) kompostril peab olema süsteem (voolik/avaus/luuk vms) tekkiva vedeliku kogumiseks/ väljavooluks; 7) kompostril peab olema reguleeritav õhutus; 8) kompostri allosas peab olema tühjendusluuk/-sahtel, mis võimaldab valmis komposti välja võtta kogu kompostrit tühjendamata; 9) kompostril ei tohi olla peal müüja kleebiseid või reklaami; 10) plastist osad peavad olema märgistatud lihtsustamaks nende ringlussevõttu (võimaldab ringlusettevõtjal erinevad plastosad materjali liigi järgi tõhusamalt eraldada); 11) komposter peab olema uus ja sellele antakse kaheaastane garantii, millega on hõlmatud kõik kompostri garantiiajal ilmnenud puudused või defektid. Garantiiaeg algab kompostri üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Hinnad: Suurus Soojustatud Soojustamata kompostri kompostri hind (ilma km) hind (ilma km) 200 L 246,00 - 220 L 399,00 - 280 L - 54,80 250 L 345,00 - Biojäätmete korvi tehniline kirjeldus: 1) maht 7–10 liitrit; 2) kandiline (võimalik sobitada teiste jäätmete kogumise nõudega köögis); 3) sangaga ja kaanega; 4) nõu või kaas peab olema ventileeriv; 5) kergesti puhastatavast taaskasutatud või osaliselt taaskasutatud plastist; 6) materjal peab olema vastupidav igapäevasele kasutamisele ning niiskusele (korrosioonikindel). Hinnad: Maht Hind (ilma km) 7l 9,76 8l 8,93 10 l 10,07 7–8 l 2,0–2,90 4. Ühikhinna arvutamine Kahest eelmisest voorust saadud andmete ja hinnapakkumiste tulemusel leiti järgmised keskmised hinnad (ilma käibemaksuta): Konteiner Eelnev Eelnev Uus Uus Keskmine 80 L 31,2 33,5 66,25 26 39,2375 120 L 68,25 24 46,125 140 L 38,36 70,25 29 45,87 Komposter soojustamata Eelnev Eelnev Uus Uus Keskmine 120 L 26,66 26,66 140L 47,57 47,57 280 L 54,8 54,8 400 L 57,65 57,65 450 L 83,5 83,5 Komposter soojustatud Eelnev Eelnev Uus Uus Keskmine 200 L 225,49 246 235,745 220 L - 230 L 252,3 399 325,65 240 L 252,3 252,3 250 L 265,46 345 305,23 280 L 265,46 265,46 450 L 252,202 330 291,101 Biojäätmete korv Uus Uus Uus Keskmine 7L 9,76 2 2,9 4,8866667 8L 8,93 2 2,9 4,61 10 L 10,07 10,07 5. Toetuse suurus TAT määruse kohaselt on toetuse suurus 80 protsenti. TAT kohaselt on käibemaks abikõlblik. Seega lisatakse toetusele 20% käibemaksu katteks, kuna toetuse saajad ei saa käibemaksu riigilt tagasi. Seega toetatavate tarvikute korral on toetuse suurus järgmine: 1) ühe 100–299-liitrise soojustamata kodukompostri kohta 52 eurot; 2) ühe 300–500-liitrise soojustamata kodukompostri kohta 85 eurot; 3) ühe 200–500-liitrise soojustatud kodukompostri kohta 335 eurot; 4) ühe 80-liitrise konteineri kohta 47 eurot; 5) ühe 120–140-liitrise konteineri kohta 55 eurot; 6) ühe 7–10-liitrise biojäätmete korvi kohta 8 eurot.