Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 18.07.2023 nr 128 Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel muuta rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2. „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ „Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ (viimati muudetud riigihalduse ministri 2. veebruari 2021. a käskkirjaga nr 23), asendades selle lisa nr 2 käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa 2 Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks  Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ lisa 2 (muudetud sõnastuses) Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks Rakendusasutus Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (toetuste rakendamise osakond) Elluviija Riigikantselei Abikõlblikkuse periood 01.01.2015 – 31.12.2023 Sisukord 1. Tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus ..............................................................................3 1.1. Meetme tegevuse eesmärgi seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme eesmärgiga ning siseriiklike arengukavadega .....................................................3 1.2. Oodatav tulemus .........................................................................................................3 2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused ............................................................... 4 3. Tegevuse sihtgrupp ...........................................................................................................5 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele .................................................................6 5. Eelarve ............................................................................................................................... 6 6. Kulude abikõlblikkus ........................................................................................................7 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord ..............................................................................7 8. Elluviija kohustused ..........................................................................................................8 9. Tegevuste elluviimise seire ............................................................................................... 9 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ....................................................9 11. Finantskorrektsioon .........................................................................................................9 Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse „Tippjuhtide arendamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1. Tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus 1.1. Meetme tegevuse eesmärgi seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme eesmärgiga ning siseriiklike arengukavadega Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 12 „Haldusvõimekus“ meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ eesmärgi „Suurenenud on inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus“ elluviimiseks tegevusele „Tippjuhtide arendamine“. Meetme tegevuse eesmärgiks on „Kompetentsed ja pühendunud avaliku teenistuse tippjuhid, kes aitavad kaasa valitsuse eesmärkide saavutamisele“. Toetusega panustatakse eelkõige järgmistes strateegiadokumentides seatud eesmärkidesse: - Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019; 2019-2023; 2021-2023; 2023-2027. - OECD riigivalitsemise raporti rakendamise tegevuskava; - Uuendatud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“; pikaajaline strateegia Eesti 2035. - Eesti säästva arengu riiklik strateegia „ Säästev Eesti 21“; - Eesti Infoühiskonna arengukava 2020; Digiühiskonna arengukava 2030. - Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019; EL poliitika prioriteedid 2020-2021; 2022- 2023 - Riigikaitse arengukava 2013–2022; 2022-2031. - Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016–2018; 2018-2020; 2020-2022; 2022-2024. - Riigikantselei arengukava 2017–2020, Riigikantselei strateegia 2023-2026. 1.2. Oodatav tulemus Toetuse andmise tulemusena kasvab Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsus ja pühendumus ning tänu sellele paraneb valitsuse strateegiliste eesmärkide elluviimine. Toetuse andmise tulemusena soovitakse jõuda olukorda, kus:  süsteemne ja eesmärgipärane hindamine ja arendamine toetab ühtseid väärtusi jagava, pühendunud ja kompetentse tippametnikkonna kujunemist, kes edendab koostööd valitsemisalade ja -tasandite vahel ning töötab ühtsete eesmärkide saavutamise nimel;  tänu riigi kui tööandja maine paranemisele ning süsteemsele tegevusele tippjuhtide järelkasvu kasvatamisel on tõusnud keskmine kandidaatide arv tippametikohtadele korraldatavatel avalikel konkurssidel perioodi lõpuks vähemalt seitsmeni;  Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide värbamisel, valikul, hindamisel ja arendamisel kasutatakse uuendusmeelseid ja koostööd toetavaid lahendusi ning meetodeid ja tänu  koostööle parimate võimalike koostööpartneritega kogu maailmast on tippjuhtidele pakutavad arendustegevused kõrge kvaliteediga ja innovaatilised;  Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide värbamine, valik, hindamine ja arendamine on jätkusuutlik ning välja on töötatud lahendused tegevuste rahastamiseks peale ESF toetusperioodi lõppemist. 2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused Meetme tegevuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse erinevaid arendustegevusi ja –projekte, mis jagunevad kolmeks toetatavaks tegevuseks: 1) tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamine; 2) tippjuhtide järelkasvu tagamine; 3) tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine. Tabel 1. Toetatavate tegevuste näitajad Näitaja tüüp Näitaja nimetus Näitaja Sihtväärtus mõõtühik (2023) Väljund Avaliku sektori, v.a kohalikud osaluskord 2100 omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Statistiline näitaja Läbiviidud arendus-ja astronoomiline - koolitustunnid tund 2.1. Tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamiseks töötatakse välja ning viiakse läbi erinevaid arendustegevusi ja projekte avaliku teenistuse tippjuhtidele, sh: - individuaalse arengutoe pakkumist coaching`u, mentorluse, töövarjutamise, stažeerimise või konsultatsiooni vormis; - koolitusi erinevate kompetentside arendamiseks (näiteks õigusteadlikkus, kommunikatsioon, ressursside juhtimine, jm); - kompetentside arendamist tasemeõppes osalemise kaudu maksimaalselt viie ainepunkti ulatuses ühe arenguaasta jooksul; - võõrkeeleõpet tippjuhi töös vajalike keelte osas; - osalust tippjuhi tööga seotud avatud koolitustel ja konverentsidel; - koostöömudelite arendamist, ühtsete väärtuste kujundamist ja parimate praktikate jagamist töötubade, seminaride, stažeerimiste, õppevisiitide jm vormis; - arenguprogramme strateegiliselt olulistel teemadel (näiteks poliitikate kujundamine, innovatsioonivõimekus, avalikud teenused jmt); - väljaõpet coaching´u või mentorluse teenuse osutamiseks avaliku sektori siseselt; - iga-aastast tippjuhtide konverentsi;  - tippjuhtide rotatsiooni toetavaid projekte; - tippjuhtide pühendumust ja ühtset valitsemist toetavaid projekte. 2.2. Tippjuhtide järelkasvu tagamiseks töötatakse välja ja viiakse läbi erinevaid värbamis- ja arendustegevusi ning projekte, sh: - riigi kui tööandja maine parandamisele suunatud projekte ja tegevusi (näiteks messidel osalemine, osaluseks vajalike artiklite või materjalide tootmine); - sihtrühmapõhiseid arendustegevusi (näiteks programmid juhipotentsiaaliga keskastmejuhtidele ja väljastpoolt avalikku teenistust programmidesse vastuvõetud isikutele); - tippjuhikandidaatide arvestuses olevatele isikutele suunatud arendustegevusi, sh nii koolitusi kui individuaalseid arendustegevusi. 2.3. Tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamiseks toetatakse: - kompetentsimudeli analüüsi ja uuendamist; - tippjuhtide värbamist, valikut, hindamist ja arendamist toetava elektroonse keskkonna arendamist; - vajalike uuringute läbiviimist (näiteks tippjuhtide pühendumuse uuring); - värbamis- ja valikuprotsessi ning valikumeetodite arendamisega seotud tegevusi; - värbamise, valiku, hindamise ja arendamisega seotud isikute koolitamist; - erinevate metoodiliste materjalide koostamist, tööks vajaliku kirjanduse hankimist ning ülevaadete koostamist olulistes valdkondades ilmuvast kirjandusest; - tööks vajalike koostöökontaktide loomist ja hoidmist, sh oskusteabe ja kogemuste jagamist; - tippjuhtide kompetentsikeskuse töötajate arendamist. 3. Tegevuse sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtrühma kuuluvad: 1) Riigisekretär ning ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid; 2) Riigikantselei direktorid; 3) ametite ja inspektsioonide peadirektorid ning VV 26.06.2013 määruses nr 100 (muudetud 23.11.2017 ja 16.12.2020) nimetatud teiste valitsusasutuste juhid; 4) tippjuhtide järelkasvuprogrammidesse vastu võetud isikud; 5) tippjuhikandidaatide arvestusse arvatud isikud; 6) tippjuhtide programmi elluviimise eest vastutavad ametnikud ja töötajad. Lähtuvalt toetatavate tegevuse eesmärkidest kaasatakse sihtrühma: 1) Vabariigi Valitsuse liikmeid; 2) Riigikogu liikmeid; 3) muude valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste juhte; 4) avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhte; 5) riigi poolt asutatud sihtasutuste juhte; 6) põhiseaduslike institutsioonide esindajaid;  7) omavalitsuste esindajaid; 8) mittetulundusühingute esindusorganisatsioonide esindajaid; 9) arenguprogrammide loomisel osalenud koostööpartnerite esindajaid riigiasutustest; 10) arendustegevuste eesmärkide saavutamiseks vajalikke isikuid, näiteks teemaga seotud keskastmejuhte või spetsialiste, erasektori juhte või EL institutsioonides töötavaid isikuid. 11) koolituste ja konverentside korraldamisega seotud ametnikke ja töötajaid; 12) tippjuhtide värbamist, valikut, hindamist ja arendamist toetavate uuendusprojektidega seotud muud isikud. Tegevuste elluviimisel piiritletakse iga konkreetse tegevuse sihtgrupp eelnevatest loeteludest lähtudes. 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevus panustab järgmistesse läbivatesse teemadesse: 1) riigivalitsemine – kõik tegevused on suunatud riigivalitsemise paremale korraldamisele. Eelkõige toetab tegevus tippjuhtide kompetentsuse tõusu, juhtimiskvaliteedi paranemist ning koostööd avalikus teenistuses. 2) infoühiskond – vastavalt toetuste andmise tingimustele on abikõlbulikud investeeringud infosüsteemidesse, mis toetavad tegevuse eesmärke. Infosüsteemide loomisel ja arendamisel lähtutakse lahendustest, mis võimaldaksid kaasata võimalikult laia kasutajate ringi ning toetaksid avaliku teenistuse ülest koostööd. 3) regionaalareng – tegevusel võib olla mõju regionaalarengule läbi juhtimiskvaliteedi tõusu avalikus teenistuses. Vastavalt arendustegevuste eesmärkidele võib tegevustesse kaasata ka kohalike omavalitsuste juhte. 5. Eelarve Tabel 2. Eelarve eurodes Väljund Nr Toetatav tegevus ja ESF toetus Oma- Kogu- administreerimine (85%) finantseering maksumus (15%) (100%) Väljund 1 1 Tippjuhtide juhtimis- 2 111 456,95 372 610,05 2 484 067 ja koostöövõimekuse arendamine Väljund 1 2 Tippjuhtide järelkasvu tagamine 980 723,20 173 068,80 1 153 792 Väljund 1 3 Tippjuhtide värbamise ja valiku ning 470 453,75 83 021,25 553 475 hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine Väljund 1 4 Administreerimine  189 228,70 33 393,30 222 622 5 Kokku 3 751 862,60 662 093,40 4 413 956 Juhul, kui elluviija planeerib muudatusi alategevuste eelarvetes kuni 15% ulatuses kinnitatud eelarvest, sealhulgas mitte ületades meetme tegevuste koondeelarvet, ei ole vaja toetuse andmise tingimustes eelarve muudatust teha, kui elluviija on e-maili teel kooskõlastanud eelarve muutmise nii rakendusasutuse kui rakendusüksusega enne tegelike kulude tegemist. 6. Kulude abikõlblikkus 1. Kulutusi on võimalik teha tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks kooskõlas käesolevas käskkirjas sätestatuga ning Vabariigi Valitsuse määrusega „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetustest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja korrast. 2. Abikõlblikud on järgmised kulud: a) uuringud, analüüsid ja küsitlused ning nende tulemuste avalikustamise kulud; b) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; c) konsultatsioon; d) koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine; e) metoodikate, õppematerjalide, juhiste, publikatsioonide, koolitus- ja arenguprogrammide väljatöötamine ning nende avalikustamine; f) erialase kirjanduse ja informatsiooni hankimise kulud; g) temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud; h) lähetuse kulud; i) tasemeõppe kulud; j) transport ja majutus; k) tõlke kulud; l) trükised; m) teavitamiskulud, sh veebidisain ja –majutus ning turundusmaterjalid; n) tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud; o) infotehnoloogilised lahendused. 3. Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: a) üldkulud; b) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud; c) ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud; d) teised kulud, mis ei ole vajalikud meetme tegevuse eesmärgi saavutamiseks. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS 2014–2020) §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11–13 ja § 14 lõike 1 punktile 1. 2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel; Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel, eeldusel et tegevused on tehtud ja kulu on tekkinud. 3. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu, kuid juhul kui seda ei ole võimalik teha, siis registri väliselt.  4. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse. Maksetaotlusele lisab tegevuste elluviija rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja vajadusel tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning riigihankega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende muudatused ning muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. 5. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt 17. jaanuaril 2024. aastal. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise tõendamist, hiljemalt 31. märtsil 2024. aastal. 8. Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas STS2014_2020 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 1) rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult; 2) esitama e-kirjaga või e-toetuste keskkonna kaudu rakendusüksusele ja –asutusele etteantud vormil detailse tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva eelarve kohta sama aasta 31. jaanuariks. Esimese eelarveaasta detailse tegevuskava esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul toetuse andmise käskkirja kinnitamisest; 3) rakendama toetusskeemi vastavalt punktis 2 nimetatud tegevuste detailsele kirjeldusele ja sellele vastavale eelarvele. Juhul kui punkti 2 kohaselt esitatud tegevuste detailses kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde, teavitama rakendusüksust- ja asutust muutustest e-kirjaga; 4) kooskõlastama rakendusasutusega kulud, mida soovitakse taotleda meetme eelarvest ning on seotud tegevuse elluviija asutuse ametnike või töötajate personalikuludega. Rakendusasutusele esitatakse ametniku või töötaja tööülesannete kirjeldus ning tõendus, et ametnik või töötaja tegeleb toetusest toetatavate tööülesannete elluviimisega, sh nende tööülesannete kirjeldus; 5) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita või hanke kohta teadet ei avalikustata, põhjendama eduka pakkumuse valikut; 6) teavitama rakendusüksust kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 7) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis alates järgneva aasta 31. detsembrist; 8) juhul kui toetusskeemi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 9) juhul kui elluviija teenib toetuskeemi elluviimise käigus tulu, siis kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut; 10) esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info ning andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise teostamisse. 9. Tegevuste elluviimise seire 1. Tegevuste elluviija esitab toetuse kasutamise kohta vahe- ja lõpparuanded (edaspidi seirearuanded) vastavalt STS2014_2020 § 24 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korrale. 2. Tegevuste elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase elektroonilise vahearuande üks kord aastas üldjuhul 31. jaanuariks. 3. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase lõpparuande koos viimase maksetaotlusega. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) esitamise vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 4. Seirearuanne esitatakse registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada registri kaudu. 5. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, muud toetuse elluviimisega seotud seireinfot. Seirearuande vormi koostab rakendusüksus. 6. Rakendusasutus ja -üksus kontrollivad 20 tööpäeva jooksul pärast seirearuande laekumist, kas tegevuste seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7. Juhul kui seirearuandes puudusi ei ole, kinnitab rakendusüksus tegevuste seirearuande, teavitades sellest tegevuste eluviijat. 8. Seirearuannetes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus tegevuste elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab seirearuande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist, teavitades sellest tegevuste elluviijat. 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole, valdkondliku komisjoni soovitustele, elluviija või rakendusüksuse ettepanekutele või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusskeemi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 2. Kui elluviija tuvastab vajaduse tegevuste, eelarve, näitajate, abikõlblikkuse perioodi või teiste tingimuste muutmiseks, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse. 3. Rakendusasutus vaatab muudatuse taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 4. Tegevuste elluviija on kohustatud rakendusasutust ja rakendusüksust e-kirjaga teavitama, kui muutuvad kontaktisikud. 5. Toetuse andmise tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega ja prioriteetse suuna rakendusasutustega ning sellest teavitatakse rakendusüksust. 11. Finantskorrektsioon Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS2014_2020 §-dele 45–47 ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014_2020 §-dele 48–49.