Kiri

Rahandusministeerium 17.07.2023 nr 8-5/23/3300 Õiguslik hinnang SF rakendusskeemile Austatud Merike Saks Rakendusasutused on tõstmas tempot struktuurifondide (edaspidi SF) kasutuselevõtmiseks uuel alanud rahastamisperioodil. Seda johtuvalt valitsuse hiljutisest otsusest kiirendada toetusskeemide avanemist nii vastutulekuna sihtgruppide ootusele kui arvestades ahenevat ajaraami oluliste muutuste läbi viimiseks veel sel perioodil. Sellegipoolest, toetusskeemid peavad olema kujundatud ja rakendatavad kooskõlas SF kasutamise siseriikliku ja välise õigusruumiga. Viimasel ajal on tähelepanu alla tõusnud nn toetuse edasiandmise skeem, kus toetuse saaja valib tegevuse käigus välja toetuse saajad ehk lõppsaajad, kelleni fondi raha tegelikult liigub (nt on selline uurimisprojektide toetamine teaduses; täiendava keeleõppe rahastamine koolides jm) ja kelle tegevusi fondide rahadest tegelikult toetatakse. Sellist toetusskeemi käsitletakse toetuse edasiandmisena ehk kaskaadrahastusena. Kehtiv Euroopa Liidu (EL) õigus sellist lähenemist otseselt ei keela, kuid selle korraldamise viisi õiguspärane lahendamine on liikmesriikide otsustada. Siseriiklikus õigusraamistikus puudub ühtne kokkulepe, mida toetuse edasiandmise all mõistetakse. ÜSS2021_2027ist (Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus) defineerib küll toetuse saaja ehk elluviija ja lõppsaaja, kuid jätab ülejäänud regulatsiooni tõlgendamisel hallid alad, mistõttu vajab iga keerulisema ülesehitusega skeemi kujundamine õiguspärasuse tagamiseks eelnevaid läbirääkimisi ja kokkuleppeid korraldusasutustega (edaspidi KA). See võtab aga maha oodatud kiirust. Oleme väga tänulikud senini toetusskeemide ülesehitamisel KAlt saadud toele ja kaasamõtlemisele sobivate ja kõige vähem halduskoormavate viiside otsimisel, kuid paraku ei paku koostöös väljatöötatud lahenduste rakendamiseks tehtud kokkulepped rakendusasutusele (edaspidi RA) 100% õiguskindlust. Seetõttu palume Rahandusministeeriumi seisukohta konkreetsetele tõstatunud küsimustele. Käsitleme siinkohal konkreetset näidet teadus- ja arendustegevuse toetamisel, kuid on võimalik, et sama teema on aktuaalne ka teistes Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) ja teiste ministeeriumide toetusskeemides. Teaduse uurimisprojektide toetamisel suunab esmalt rakendusasutus toetuse Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur (ETAG), kes omakorda valib välja toetatavad uurimisprojektid. Kuna uurimisprojekte viivad ellu muud asutused kui ETAG, siis raha liikumise vaates on tegemist toetuse edasiandmisega. KA on viimasel ajal võtnud seisukoha, et projekte saab ja tohib valida (sõltumata, mida või keda tuleb toetada) ainult Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) kui rakendusüksus (edaspidi RÜ). Samas on vastav ülesanne antud teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega ETAGile. RTK-l puudub teadusprojektide valimiseks ja elluviimise toetamiseks erialane pädevus ja tugisüsteem1. Lisaks tekiks SF süsteemis ebamõistlik dubleerimine ja lisakulud, kus valdkonnaspetsiifiliste taotluste hindamiseks ja 1 ETAGil on olemas nii Eesti Teadusinfosüsteem, mis koondab teadlaste CVd ja teadusprojektid, kui ka laialdane teadusprojektide hindajate võrgustik, teadusprojektide hindamiskogemus, asjakohased juhendmaterjalid, teadlikkus võimalikest riskidest ja nende maandamise võimalustest jms. Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 toetusotsuste tegemiseks tuleks RTK-l palgata eksperte, kuigi vastav kompetents on ETAG-sse tegelikult loodud. Alternatiivse lahendusna saaks ETAGile luua RÜ kui SF administratsioonis vahendusasutuse funktsiooni, kuid see ei ole kaasnevaid halduskulusid silmas pidades mõistlik ega tõhus. Tulemuslikult toimiv, administratiivselt mittekoormav ja kuluefektiivne ning SF rakendussüsteemis õiguspärase lahendusena võiks toetuse saajaks olla ikkagi ETAG, kuid uurimisprojektide valikuprotsessi ehk et toetatavate uurimisprojektide valikut TAT ei hõlma ja see korraldatakse väljaspool TAT tingimusi. See tähendab, et HTMil tuleb välja kuulutada konkurss rahastatavate uurimisprojektide valikuks enne TAT vastuvõtmist. Toetamiseks välja valitud projektid lisatakse toetuse andmise tingimustele ning ETAG TAT elluviijana teeb uurimisprojektidele toetuse väljamakseid vastavalt TATs kokkulepitud tingimustele. KA on küll andnud eelhinnangu välja töötatud erilahenduse sobivusele SF siseriikliku ja välise õigusruumiga, kuid tulenevalt hallidest aladest õigusraamis on see ebamäärane ja ei anna rakendamiseks 100% kindlust. See tähendab HTMile RAna ja uurimisprojektide elluviijatele riski, et valitud projektidele toetuse andmine sellises skeemis ei ole SF reeglite kohaselt õigus- ja korrapärane. Erilahendustega toetusskeemide väljatöötamise kiirendamiseks ning korrektsete ja õiguspäraste lahenduste tagamiseks palume Rahandusministeeriumi seisukohta järgmistes küsimustes: 1) kuidas tagada RTK ja KA poolt antavate soovituste õiguskindlus lahenduste osas, mis eeldavat mahukat eeltööd enne TATi valmimist? 2) kes, milliste ülesannetega ja mis tingimustel saab olla vahendusasutus tulenevalt ELi õigusest? 3) kuidas tõlgendada vahendusasutuse ja toetuse edasiandmise mõisteid siseriiklikus regulatsioonis? Lähtuvalt ülaltoodud küsimustest palume Rahandusministeeriumi hinnangut, kas koostöös KAga välja töötatud lahendus, kus toetust saavad projektid valitakse välja RA poolt enne toetuse andmise tingimuste valmimist siseriiklikult kehtiva õigusnormi alusel (Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus) ning tehtud eelvalik fikseeritakse toetuse andmise tingimustes, on EL ja siseriikliku struktuurivahendeid puudutava õigusruumiga kooskõlas? Näeme, et selle hinnangu olemasolu võimaldab KA-l edaspidi ka rakendusasutusi paremini juhendada ning luua selgemad juhised toetusskeemide kujundamiseks ning rakendamistingimuste seadmiseks TATides. Samal ajal võimaldab see meil TATide ettevalmistamisega, sealhulgas korrektsete ja õiguspäraste lahenduste leidmisega kiiremini edasi liikuda vastavalt valitsuse ja sihtrühmade ootusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Ragne Hoff 735 0306 [email protected] Kadi Mölder 735 0234 [email protected] Koopia: Riigi Tugiteenuste Keskus 2 (2)