Kiri

Rahandusministeerium Meie 31.07.2023 nr 1.2-2/101-1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse lisad; 3) määruse seletuskiri; 4) riskihindamise tabel; 5) põhiõiguste harta ja PIK arvestamise tabel. Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Tiia Taevere 6269 131 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalkaitseministri ... … 2023. a määrus nr … „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ Lisa 1 Kogukonnapõhine toetatud eluase 1. Tehniline kirjeldus 1.1. Kogukonnapõhine toetatud eluase on kohaliku omavalitsuse omandis olev 1- ja 2 -toaliste, kööginurga, tualettruumi, pesemisruumiga, korteritega ning mõningate abiruumide (hoiu-, hooldus-, majapidamisruumid), toetatavate ühistegevuste ja toetavate teenuste pakkumiseks vajalike ruumide ja maa-alaga, ühe või mitme korruseline hoone. 1.2. Kogukonnapõhises toetatud eluaseme projektiga peavad olema tagatud hoone madalad jätkusuutlikud üldkulud. Hoone ümbrus, arhitektuur ja siseruum peavad vastama tervikliku ja säästvale elukeskkonnale, kus on ühendatud kunstilised ning nutikad eri- ja tehnoloogilised lahendused ning arvestatud universaaldisaini põhimõtteid. 1.3. Kogukonnapõhises toetatud eluasemes peavad olema tagatud „nutikodu“ ja "targa maja" kontseptsioonist lähtuvad lahendused, mille puhul kasutavad süsteemid ei ole suutelised mitte ainult optimeerima elektrienergia kulu, vaid eelkõige muutma inimese elu mugavamaks. Lisaks tuleb vastavalt sihtgrupi eripärast rakendada lahendusi, mis aitavad monitoorida igapäevaselt isiku tervist ja toimetulemist. Sealhulgas automaatikasüsteemid ja seadmed, mida on väga lihtne ja mugav kasutada, ning kasutatavad automaatikalahendused, mis võimaldavad ruumide valgus-, muusika-, video- ja tehnika-, energiaseadmete juhtimissüsteemide või turvalisust tagavate nutiandurite (kodujälgimissüsteemi) abil muuta vajadustele vastavaks. 1.4. Toetatud eluase on üldjuhul kuue korteri ning abiruumidega üksus, kus ühetoalise korteri suletud netopind arvestuslikult 30-35m2, kahetoalise korteri suletud netopind arvestuslikult 45- 50m2. Arvestades üldist 65+ elanikest ühe leibkonnaliikmega leibkondade osakaalu 41% ja võimaldades kohalikel omavalitsustel arvestada piirkonna eripäraga näha kuni kuue korteriga üksuses ette vähemalt üks ja maksimaalselt kolm kahetoalist korterit. 1.5. Toetatud eluaseme üksuses peab paiknema lisaks korteritele: 1) ühistegevuseruum koos köögileti ja tualettruumiga; 2) majandusruum pesupesemiseks ja kuivatamiseks; 3) ühine hoiuruum, mis võibolla jagatud boksideks; 4) koristusvahendite ruum; 5) ruum ratastoolide, rulaatorite hooldamiseks, hoiustamiseks ja laadimiseks. Nende ruumide suletud netopind arvestuslikult on kokku 100-150m2. Tehniliste ruumide pind arvestada vastavalt valitud tehnilistele lahendustele. 1.6. Ruumide sisutuse, sealhulgas pliidid, pesumasinad, valgustid, mööbel, planeerimisel tuleb arvestada erivajadustest tuleneva ergonoomikaga, mis võimaldab erivajadustega inimestel igapäevatoimingutega paremini hakkama saada. Näiteks vajavad kuulmis- ja nägemispuudega inimesed mitme toimingu jaoks häälkäsklusi või taktiilses kirjas sõnumeid. 1.7. Ühekorruselise hoone krundi hoonestustihedus (hoone maapealsete korruste suletud brutopindala suhe krundi pindalasse) peab olema vähemalt 0,5 ja korrusmajal 1. Hoonete krundil peab olema ligipääsetav parkimine, sh tagades ratastooli või muu abivahendi kasutajale autosse või sotsiaaltranspordi kasutamisel turvalisus ja kasutajamugavus, 1 kavandatud lahendused kõnniteedele, valgustusele, pinkidele, haljastusele, jäätmekäitluse alale ning projekteeritud ratastoolide ja parkimisalale elektriautode laadimisvõimalus. 2. Miinimumnõuded kvaliteedile ning viited standarditele Toetatud eluasemega hoone lahendus peab vastama järgmistele strateegiatele, standarditele ja tingimustele. Projektis arvestada ja tuua välja vastavus „Eesti 2035“ (Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus) strateegias sätestatud säästva arengu eesmärkidele ja strateegia dokumendi „Ehituse pikk vaade“ põhimõtetele (https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2021/04/Ehituse- pikk-vaade-2035-v1_6.pdf). Toetatud eluaseme asukoha valikul lähtuda planeerimisseaduses sätestatud eesmärgist, mille kohaselt tuleb ruumilise planeerimise kaudu luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. 2.1. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku kohasele eesmärgile soodustada jätkusuutlikku arengut, tagades ehitise ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. 2.2. Eluruumid peavad vastama majandus- ja taristuministri 02. juuli 2015 määruse nr 85 "Eluruumile esitatavad nõuded" toodud põhimõtetele. 2.3. Uue hoone rajamisel peab see vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ esitatud liginullenergiahoone energiatõhususe nõuetele, arvestades Sihtasutuse KredEx 2016 aastal läbiviidud hanke tulemusel valminud juhendmaterjale 5 (viie) liginullenergiahoone ehitusprojektlahendusega. Juhendmaterjal on kättesaadav KredEx kodulehel aadressil: https://kredex.ee/et/energiatohusus/uute-hoonete-energiatohusus. 2.4. Toetatud eluaseme rajamisel olemasolevasse hoonesse peab see vastama vähemalt energiatõhususarvu klassile C. 2.5. Koostatava ehitusprojektiga tuleb lahendada taastuvenergia tootmise ja salvestamise seadmete (näiteks hoonega integreeritud päikesepaneelide) kasutamise lahendus. Päikesepaneelide kasutamine on soovitatav. Iga paigaldatud päikesepaneel vähendab fossiilkütuste põletamise vajadust, toob energia tootmise tarbimisele lähemale ja vähendab jaotusvõrgu koormust. Päikesepaneelide projekteerimisel arvestada:  paneelide esteetiline sobivust ümbritseva ruumi ja hoonega;  paneelide aluse piisavat konstruktiivset kandevõimet, katuse mehaanilist vastupidavust, stabiilsust ja paneelide sobivat kinnitust (paneelide kinnituste sõlmed arvestusega kaablite kulgemise ja konstruktsioonide läbiviikudega);  elektriprojekti osaga. Päikesepaneelidele sobib hoone katuse lõunapoolne külg, mida ei varjuta kõrghaljastus. Kõrgemate hoonete katus ja seinad on üldjuhul päikesevalgusele avatud ja haljastusest kõrgemal ning sinna paigaldatud päikesepaneelide tootlikkus parem. Investeeringu rahalise tasuvuse suurendamiseks on tuleb võimalikult palju elektrit kohapeal ära kasutada, sest oma elektri pealt ei tule maksta võrgutasusid. Hoonega samale kinnistule paigaldatavaid päikesepaneele saab õigusaktide kohaselt arvesse võtta hoone energiamärgise arvutamisel. Tänu energia tootmisele muutub hoone energiamärgis positiivsemaks. Päikesepaneelide 2 ühendamiseks elektrivõrku tuleb teha päikesesüsteemi elektriaudit ja kooskõlastada see kohaliku võrguvaldajaga. 2.6. Projekteeritud hoonete energiamärgise koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“. 2.7. Koostatav ehitusprojekt peab vastama ehitusprojekti standardis (Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“) eel- ja põhiprojektile, sh asendiplaanilistele ja sisearhitektuurile, esitatud nõuetele. Projekt ja ehitise infomudel vormistada Majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ vastavalt. 2.8. Koostatav ehitusprojekt peab vastama linnatänavate standardis (Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“) esitatud nõuetele. Parkimisnormatiivi arvutamisel lähtuda ehituse liigist „hotell“ ja sõiduautode parkimisnormi arvestamisel ehitise asukohast „korruselamute ala“ ning jalgrataste parkimisnormatiivi arvutamisel keskuse klassist „I kesklinn“. 2.9. Krundi projekteerimise osas peab olema haljastusspetsialisti poolt koostatud õueala tsoneerimist, sajuvee ohjamist ja istutusi kajastav plaan. Haljastuse projekteerimisel lähtuda standardist EVS 939-3:2020 “Ehitusaegne puude kaitse“. Haljastuse osakaal projekteerida krundist vähemalt 30%, millest omakorda peab olema 40% kõrghaljastust (kõrghaljastuse osakaalu arvestatakse täiskasvanud liigi võraulatuse alusel). Krundi planeerimisel arvestada sajuvee immutuse ja talvel lume ladustamisalaga. Projekteerida vastupidavaid pika kasutuseaga materjale. Valida hõlpsasti hooldatav (väheste hoolduskuludega) kujunduslahendus. 2.10. Ligipääsetavuse tagamiseks peab koostatav projekt vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusele nr 28 “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” arvestades liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, samuti ajutise iseloomuga erivajadusi, ligipääsetavuse standardile (EVS- EN 17210:2021) ja võttes arvesse Euroopa Sotsiaalfondi raamprogrammi toel Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellitud juhendmaterjalis „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“ esitatud juhiseid (https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine _loomine.pdf). 2.11. Projektile on lisatud täidetud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljatöötatud määruse nr 28 enesekontrolli leht (Ligipääsetavus | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee)). 2.12. Hoonetesse suunatud investeeringud peavad vastama uue Euroopa Bauhausi väärtustele (https://new-european-bauhaus.europa.eu/system/files/2021- 09/COM%282021%29_573_ET_ACT.PDF), see tähendab arvestama kestliku, esteetilise ja kaasava keskkonna loomisega. Uue Euroopa Bauhausi eesmärgid on väljendatavad väärtuste kolmnurgana, mis koosneb kolmest lahutamatust põhiväärtusest:  kestlikkus – see on kliimaeesmärkidest kuni ringmajanduse, nullsaaste ja elurikkuseni;  kaunis – kogemuste ja stiili kvaliteet, mis lisaks funktsionaalsusele arvestab esteetiliste väärtusega;  kaasav – mitmekesisuse väärtustamine, võrdsus kõigi jaoks, kättesaadavus ja taskukohasus. 3 Kvaliteetse ruumi põhimõtete arvestamisel lähtuda Euroopa Liidu ruumiloome eksperdirühma „Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda” raportist ja 2021. aasta mais avaldatud Davosi kvaliteedisüsteemist (https://davosdeclaration2018.ch/), mille kohaselt elukeskkond peab toimima hästi mitte ainult funktsionaalses, ökoloogilises või majanduslikus plaanis, vaid vastama ka inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja psühholoogilistele vajadustele. Eesmärk on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. 3. Eskiisprojekt Koos toetuse taotlusega esitab taotleja toetatud eluaseme eskiisprojekti (tekstifailid digitaalselt PDF-s (Teisaldatava Dokumendi Formaadis) või OpenDocument formaadis ning joonised PDF-s) järgmises koosseisus: 1. Situatsiooniplaan – koos ühiskondliku transpordi ja lähimate teenuste kauguste ning paiknemisega. 2. Asendiplaan – mis peab võimaldama hinnata projekteeritava maa-ala kavandatavat kasutamist, joonis esitada mõõtkavas 1:500. 3. Korrus(t)eplaan(id) – koos ruumide nimetuste, pindalade ja gabariitmõõtmetega, mõõtkavas M1:100 või M1:200. 4. Vaated – koos kõrgusmärkide, korruselisuse ja väliviimistlusmaterjalide infoga, joonised peavad võimaldama hinnata kavandatava ehitise visuaalset sobivust, sise- ja välisruumi seoseid, mõõtkavas M1:100 või M1:200. 5. Ruumide eksplikatsioonitabel – kus märgitud ruumide suletud netopinnad, ruumigruppide suletud netopinnad koos hoone erinevate funktsioonide ruumikasutuse proportsioonidega; 6. Ehituskulude prognoos ja ajakava. 7. Seletuskiri – mis sisaldab olemasoleva olukorra, asendiplaanilise, ligipääsetavuse, haljastuse ja heakorra, konstruktiivse, välisviimistluse, veevarustuse ja kanalisatsiooni, kütte ja ventilatsiooni, energiatõhususe, jäätmekäitluse, keskkonnakaitse põhimõtteliste lahenduste kirjeldust. 4. Keskkonnasäästlike nõuete, sotsiaalsete kaalutluste või innovatsiooni rakendamine Toetatud eluase peab võimaldama elanikel igapäevaselt iseseisvat toimetulekut ja tuleb arvestada tehniliste lahenduste koostamisel järgmiste võimalike funktsioonide ja seadmetega:  Ravimidosaator, mis annab märku ravimite võtmise ajast ning võimaldab võtta vaid õige koguse ravimeid;  Pliidivalve komplekt, mis elektri- või gaasipliidi sisse unustamisel elektri/gaasi välja lülitab;  „Rääkiv“ tualettruum dementsusega inimestele, kuhu on installeeritud arvutiekraan, mis annab juhiseid nii pildi kui heli kaudu;  Erinevad robotid sotsiaalse suhtluse toetamiseks ja võimaldamiseks. Robotid, mille nägu asendab LCD ekraan võimaldades teistega suhtlemist, kuni robotkoerani, mis võimaldab eakal, kelle liikumisvõime on piiratud, lemmiklooma omada; 4  Liikumis-, valgus-, temperatuuri-, infrapuna andurid ja kukkumis- ning põrandaandurid, mis toetavad eaka turvalisust saates kontaktisikule signaali erakorralises olukorras;  Häirenuputeenus, mis võimaldab olla kontaktis kõnekeskusega, kus hädaolukorda hinnatakse ning pakutakse vajalikku abi;  Meditsiiniliste näitajate (nt vererõhk) esitamine ja jälgimine virtuaalselt krooniliste haiguste ning haiglaravilt koju naasemise puhul;  Kommunikaatori ja sotsiaalset suhtlust toetavad virtuaalteenuste kasutamine, mis võimaldavad nii suhtlust teiste kasutajate ja lähedastega kui ka rühmategevustest osavõttu;  Toetavad tervishoiu- ja hoolekandeteenused: sotsiaaltöötajate, avahooldustöötajate ja arstide-õdede virtuaalsed visiidid (videokonverentsil põhinev patsiendi-arsti suhtlus). 5  Sotsiaalkaitseministri ... … 2023. a määrus nr … „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ Lisa 2 Kohaliku omavalitsuse maksimaalne toetus Finantsolukorra indeks KOV KOV maksimaalne toetus (1 väga halb, 2 halb) Rõuge vald 1,29% 90% Loksa linn 1,43% 90% Lääne-Nigula vald 1,43% 90% Peipsiääre vald 1,71% 90% Mustvee vald 1,71% 90% Järva vald 1,86% 90% Haapsalu linn 2,00% 90% Kohtla-Järve linn 2,00% 90% Saarde vald 80% Tõrva vald 80% Narva linn 80% Valga vald 80% Antsla vald 80% Mulgi vald 80% Narva-Jõesuu linn 80% Väike-Maarja vald 80% Sillamäe linn 80% Võru linn 80% Põhja-Sakala vald 80% Tapa vald 80% Räpina vald 80% Lüganuse vald 80% Põhja-Pärnumaa vald 80% Põltsamaa vald 80% Lääneranna vald 80% Viru-Nigula vald 80% Kihnu vald 80% Ruhnu vald 80% Vormsi vald 80% Jõhvi vald 80% Jõgeva vald 80% Türi vald 79% Setomaa vald 79% Põlva vald 79% Viljandi vald 79% Viljandi linn 79% Märjamaa vald 78% Alutaguse vald 78% Vinni vald 78%  Finantsolukorra indeks KOV KOV maksimaalne toetus (1 väga halb, 2 halb) Võru vald 78% Elva vald 78% Kehtna vald 78% Häädemeeste vald 78% Otepää vald 77% Pärnu linn 77% Kanepi vald 77% Rakvere linn 76% Toila vald 76% Paide linn 76% Tori vald 75% Rapla vald 75% Saaremaa vald 75% Kuusalu vald 74% Kadrina vald 74% Anija vald 73% Lääne-Harju vald 73% Kastre vald 70% Kose vald 70% Nõo vald 69% Rakvere vald 69% Kohila vald 66% Raasiku vald 64% Tartu vald 63% Maardu linn 62% Haljala vald 61% Luunja vald 60% Kambja vald 60% Rae vald 60% Tartu linn 60% Saue vald 60% Saku vald 60% Kiili vald 60% Keila linn 60% Muhu vald 60% Harku vald 60% Hiiumaa vald 60% Jõelähtme vald 60% Tallinna linn 60% Viimsi vald 60% 2  Sotsiaalkaitseministri ... … 2023. a määrus nr … „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ Lisa 3 Kohaliku omavalitsuse toetatavate korterite maksimaalne arv 65 ja vanemad Korterite arv vastavalt Eakate osakaaluga Kuue korteri mooduliga KOV Eakate % elanikud 65+ elanikele* korrigeeritud korterite arv** korrigeeritud korterite arv*** Ruhnu vald 23 x 20 x 2 Vormsi vald 86 x 23 x 9 Kihnu vald 118 x 19 x 12 Luunja vald 588 5 11 7 12 Kiili vald 644 5 10 8 12 Muhu vald 466 4 24 9 12 Nõo vald 740 6 17 10 12 Raasiku vald 826 7 16 10 12 Kastre vald 937 7 15 11 12 Setomaa vald 709 6 23 11 12 Kadrina vald 915 7 20 12 12 Jõelähtme vald 1 117 9 15 13 18 Häädemeeste vald 1 008 8 20 13 18 Antsla vald 978 8 23 13 18 Kohila vald 1 238 10 16 14 18 Haljala vald 1 006 8 24 14 18 Loksa linn 815 7 31 14 18 Toila vald 1 028 8 24 14 18 Rakvere vald 1 156 9 20 14 18 Alutaguse vald 1 060 8 24 14 18 Kose vald 1 333 11 17 15 18 Kanepi vald 1 157 9 23 15 18 Kambja vald 1 531 12 11 15 18 Kehtna vald 1 224 10 22 15 18 Saarde vald 1 141 9 25 15 18 Rõuge vald 1 195 10 24 15 18 1  65 ja vanemad Korterite arv vastavalt Eakate osakaaluga Kuue korteri mooduliga KOV Eakate % elanikud 65+ elanikele* korrigeeritud korterite arv** korrigeeritud korterite arv*** Kuusalu vald 1 311 10 21 16 18 Saku vald 1 559 12 13 16 18 Anija vald 1 368 11 21 16 18 Peipsiääre vald 1 265 10 25 16 18 Narva-Jõesuu linn 1 242 10 26 16 18 Vinni vald 1 397 11 21 16 18 Tartu vald 1 638 13 13 16 18 Väike-Maarja vald 1 395 11 24 17 18 Rae vald 1 878 15 8 17 18 Lääneranna vald 1 357 11 26 17 18 Otepää vald 1 481 12 22 17 18 Tõrva vald 1 501 12 24 18 18 Mustvee vald 1 446 12 27 18 18 Lääne-Nigula vald 1 662 13 23 19 24 Räpina vald 1 604 13 25 19 24 Viru-Nigula vald 1 598 13 26 19 24 Keila linn 1 953 16 17 20 24 Märjamaa vald 1 776 14 23 20 24 Harku vald 2 107 17 12 20 24 Põhja-Sakala vald 1 874 15 24 21 24 Järva vald 1 993 16 22 21 24 Tori vald 2 187 17 18 22 24 Mulgi vald 1 979 16 27 22 24 Võru vald 2 214 18 21 23 24 Hiiumaa vald 2 158 17 23 23 24 Põhja-Pärnumaa 2 174 17 25 23 vald 24 Põltsamaa vald 2 491 20 26 24 24  65 ja vanemad Korterite arv vastavalt Eakate osakaaluga Kuue korteri mooduliga KOV Eakate % elanikud 65+ elanikele* korrigeeritud korterite arv** korrigeeritud korterite arv*** Lüganuse vald 2 509 20 29 24 24 Paide linn 2 531 20 24 24 24 Türi vald 2 697 22 25 24 24 Lääne-Harju vald 2 748 22 20 24 24 Tapa vald 2 808 22 25 24 24 Võru linn 2 818 23 24 24 24 Rapla vald 2 893 23 21 24 24 Viimsi vald 3 126 24 14 24 24 Viljandi vald 3 142 24 22 24 24 Põlva vald 3 177 24 24 24 24 Jõgeva vald 3 200 24 24 24 24 Elva vald 3 299 24 21 24 24 Rakvere linn 3 345 24 22 24 24 Haapsalu linn 3 353 24 26 24 24 Maardu linn 3 442 24 21 24 24 Saue vald 3 503 24 14 24 24 Sillamäe linn 3 594 24 29 24 24 Valga vald 3 791 24 24 24 24 Viljandi linn 4 017 24 24 24 24 Saaremaa vald 6 628 24 21 24 24 Kohtla-Järve linn 8 892 24 27 24 24 Pärnu linn 11 597 24 23 24 24 Narva linn 14 136 24 26 24 24 Tartu linn 18 241 24 19 24 24 Tallinn 84 297 24 18 24 24 Jõhvi vald 3 039 24 26 24 24 * Arvestusega 3000 65+ elaniku kohta 24 korterit ja maksimaalselt toetatavate korterite arv 24, väljaarvatud kolme väiksema KOV (Ruhnu vald, Vormsi vald, Kihnu vald) osas. ** Vastavalt 65+ elanike arvule arvestatud korterite arv, millele on lisatud eakate osakaalust tulenev osakaal maksimaalselt toetatavate korterite arvust 24. *** Võimaldamaks standardiseerimist ja optimaalset tugiteenuste ning ühiskasutusega ruumide planeerimist on korterite arvu korrigeeritud kuue korteriga moodulite rajamise võimalusega, kuid arvestusega, et maksimaalne toetatud korterite arv KOV kohta on 24. Kolme väiksema valla osas on toetatud korterite maksimaalne arv 10% 65+ elanike arvust.  EELNÕU 19.07.2023 MINISTRI MÄÄRUS nr Kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamise toetamine Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme 21.4.1.1 sekkumise „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Toetusega panustatakse: 1) ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(iii) „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ raames rahastatava sekkumise „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas” eesmärkide saavutamisse; 2) Eesti riigi eelarvestrateegia 2023.–2026. aasta „Heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programmi“ meetme 1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevuse 1.1.2 „Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine“ eesmärkide saavutamisse; 3) rakenduskavaga kooskõlas oleva poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti” tegevussuuna „Avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“ eesmärkide saavutamisse; 4) Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki 4: „Sotsiaalhoolekanne tegevussuuna avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamisse elluviimist“ eesmärkide saavutamisse. (3) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.  2 § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on luua sotsiaalhoolekande seaduse §-i 15 mõistes abi- ja toetussvajadusega inimestele toimetulemist toetav elukeskkond (edaspidi kogukonnapõhine toetatud eluase) tõmbekeskusesse, kui inimese: 1) kodu ei ole võimalik kohandada tema vajadustele vastavaks; 2) abi- ja toetusvajadus on madal või keskmine ning ta ei vaja enam, kui neli korda nädalas juhendamist ja abi. (2) Toetuse andmise tulemusena on kohalikus omavalistuses (edaspidi KOV) rajatud madala või keskmise (edaspidi väiksema) abi- ja toetussvajadusega inimestele eluaseme teenuse osutamiseks eluruumid, et vältida käesoleva paragrahvi lõikele 1 vastavate inimeste suundumist institutsionaalsele väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. (3) Toetuse andmine panustab: 1) Euroopa hooldusstrateegia ja Eesti hooldusreformi eesmärkide saavutamisele, mis ennekõike parandavad kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust ja vähendavad leibkonnaliikmete hoolduskoormust; 2) Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi 4 “Sotsiaalhoolekanne” mõõdiku “Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv” saavutamisse; 3) osaliselt meetmete nimekirja väljundnäitaja „Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv“ saavutamisse; 4) osaliselt meetmete nimekirja tulemusnäitaja „Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv“ saavutamisse. (4) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ saavutamisse. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste strateegia „Eesti 2035“ näitajatega: 1) rahulolu KOV teenustega ja elukeskkonnaga; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 4) ligipääsetavuse näitaja; 5) elamute ja mitteelamute energiatarbe vähenemine. § 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (2) Rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud, abikõlblikkus ja toetuse määr § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja, mille raames rajatakse lisas 1 nimetatud tingimustele vastav kogukonnapõhine eluase. (2) Toetust ei anta projektile, mille tegevused on tehtud enne abikõlblikkuse perioodi või ületavad § 10 lõikega 2 määratud maksimaalsete eluruumide arvu. (3) Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega (edaspidi „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte), mille kohaselt ei tekitata olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Toetatavad tegevused järgivad kehtestatud keskkonnaalaseid õigusakte. (4) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa uue Bauhausi algatuse põhimõtetega. (5) Euroopa uus Bauhaus on algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondade vahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse esteetiline kvaliteet, ruumilahenduse kestlikkus ja kliimakindlus ning elanike kaasamine ruumiloomeprotsessi. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 või § 20 lõike 1 punktiga 1 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmiste § 4 lõikes 1 toodud tegevuste elluviimiseks ja § 2 kohaste tulemuste saavutamiseks vajalikud tööde kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projektijuhtimine; 2) ettevalmistavad tööd, sealhulgas geodeetilise alusplaani, geoloogiliste, muinsuskaitseliste uuringute koostamine; 3) ehitusprojekti koostamine; 4) ehitusprojekti ekspertiisi koostamine; 5) ligipääsetavuse ekspertiisi ja auditi koostamine; 6) omaniku järelevalve teenus; 7) vastavalt ehitusprojektile ehitamine; 8) tehnovõrkude liitumistasud; 9) kohtkindel sisustus ja tehnika ning nende paigaldamine; 10) krundi valgustuse, liikumisteede, parkimisala ning elektrisõidukite laadimispunkti rajamine; 11) krundi haljastuse ja kohtkindla inventari kulu kuni kümme protsendi ulatuses projekti kõigist abikõlblikest kuludest. (3) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule projektiga planeeritud, kuid määruse lisale 1 mittevastavad kulud, mis arvestatakse abikõlblikest kuludest maha vastavalt kavandatud kasutuse proportsioonile hoone kasulikust üldpõrandapinnast. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku määruse jõustumise kuupäevast kuni 2028. aasta 31. detsembrini. § 7. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest Toetuse maksimaalne osakaal on 90% kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest vastavalt lisas 2 sätestatud KOV maksimaalsele toetusele. Toetusest moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid 70% ja riiklik kaasfinantseering 20%. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 8. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks ja partneriks võib olla KOV, sealhulgas linnaosa või osavald, mis tegutseb valla maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla põhimääruse alusel. (2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4. § 9. Taotleja ja partneri kohustused Taotleja ja partner on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 2 sätestatud nõudeid. § 10. Nõuded taotlusele (1) E-toetuse keskkonnas esitatav taotlus ja projekti kirjeldus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) kirjeldust, kuidas projektiga toetatakse väiksema abi- ja toetussvajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut ning välditakse vajadust nende sattumiseks või suunamiseks institutsionaalsele üldhooldusteenusele ja panustatakse piirkonna sotsiaalhoolekande teenuste arengusse, sealhulgas mõju abi- ja toetusvajadusega inimeste iseseisvale toimetulekule kodus ja kogukonnas ning lähedaste hoolduskoormusele, koduteenuste ja päevahoolduse kättesaadavusele; 2) KOV eluruumi tagamise teenuse kord, milles on reguleeritud ka eluruumi tagamine väiksema abi- ja toetusvajadusega inimesele; 3) määruse lisa 1 punktis 3 nimetatud nõuetele vastav ehituse eskiisprojekt, mis tagab liikumis- , nägemis-, kuulmis-, intellektipuudega inimeste ligipääsetavuse; 4) projekti tulude ja kulude analüüs; 5) projekti riskianalüüs; 6) abikõlblike kulude suurus, mille aluseks on tõenduspõhiselt koostatud säästlik, parima hinna ja kvaliteedi suhtega kulude eelarve; 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele mujalt toetuse taotlemise ja saamise kohta; 8) kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja “ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet; 9) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid ja puudega inimeste õiguste konventsioonis toodud õigusi. (2) Taotleja võib esitada ühe taotluse vastavalt lisas 3 määratud maksimaalsele eluruumide arvule. Kui taotlejaks on osavald või linnaosa, lisab taotleja taotlusele KOV-i kinnituse eluruumide arvu jaotumise kohta KOV sees. (3) Partneri kaasamisel on maksimaalselt rajatavate eluruumide arv taotlejale ja partnerile lisas 3 määratud eluruumide arvu summa. Kumulatiivselt ei või KOV-i toetatavate eluruumide arv ületada lisas 3 määratut. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 11. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmi oma veebilehel vähemalt kuus kuud enne taotlusvooru avamise päeva. § 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlemine toimub vooruliselt. (2) Taotluse esitab taotleja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna kaudu lähtudes e- toetuse keskkonna andmeväljadest. (3) E-toetuse keskkonna tehnilise vea esinemise korral lähtutakse avalduse esitamisel ühendmääruse § 5 lõikes 2 sätestatust. (4) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtpäeva ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 13. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus tuleb esitada taotlusvooru avamise teates nimetatud tähtpäevaks. (2) Taotluse vastuvõtmisele kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Taotluses puuduste esinemisel määrab rakendusüksus taotluse esitajale ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni 20 tööpäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada käesoleva paragrahvi lõike 2 või § 16 lõike 3 alusel puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. § 14. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui ta vastab §-s 8 sätestatud nõuetele. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 10 sätestatud nõuded. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. (2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest ja partneritest. § 16. Projektide hindamine ning valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) 30 protsenti koondhindest moodustab projekt vastavus valdkondlikele arengukavadele, mõju rakenduskava erieesmärkidele, meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse, projekti mõju piirkonna sotsiaalhoolekande teenuste osutamisele ning Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamist; 2) 25 protsenti koondhindest moodustab hinnang projekti põhjendatusele, kus hinnatakse projekti eesmärgipüstitust, planeeritud tulemuste saavutamiseks kavandatud tegevuste tõhusust ja tegevuste ajakava realistlikust; 3) 25 protsenti koondhindest moodustab hinnang projekti kuluefektiivsusele, kus hinnatakse ettenähtud tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsust, planeeritud eelarve realistlikust ja mõistlikust; 4) 10 protsenti koondhindest moodustab taotleja ja partneri võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse taotleja ja partneri kogemust, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi projekti elluviimiseks kavandatud viisil tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse, sealhulgas taristuinvesteeringute edasised tegevus- ja hoolduskulud; 5) 10 protsenti koondhindest moodustab projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 2 lõikes 5 toodud horisontaalsete põhimõtete saavutamisse. (2) Hindamine viiakse läbi rakendusasutuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustab rakendusüksus oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (3) Rakendusüksus annab taotlejale hindamiskomisjoni küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja. (4) Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide punktide lõikes skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (5) Juhul, kui ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne projektile on 0, siis projekti hindamine lõpeb ja projektile tehakse rahuldamata jätmise otsus. (6) Võrdsete koondhinnetega projektide puhul eelistatakse käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumide järjekorras rohkem punkte saanud projekti. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad taotlused vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu. (3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata § 4 lõikes 2 ja § 16 lõikes 5 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses lähtutakse ühendmääruse § 8 nimetatud alustest. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. (3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või avalikust andmeallikast. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ja rakendusasutusega kooskõlastatult ühendmääruse §- des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisega ei või muuta kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta kinnitatud tulemusi ega nende tulemuste saavutamise tõendamise aluseid. (2) Taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolude muutmisel kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, § 16 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumide osas muudatuste tegemisel kaasatakse hindamiskomisjoni eksperte, et hinnata võimaliku mõju valikukriteeriumide alusel tehtud projektide pingereale. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.  7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud esitama kõik projektiga seotud muudatused sealhulgas kavandatava hoone põhiprojekti ning selle muudatused rakendusüksusele kooskõlastamiseks. (3) Toetuse saaja ja partner on lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatule kohustatud tagama: 1) projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokkulepitud mahus, sealhulgas kandma võimalikud projekti kallinemisega seotud kulud; 3), et projekt avaldaks positiivset mõju KOV avalikule ruumile, sotsiaalsele ja tehnilisele taristule, elukeskkonna kvaliteedile ning inimeste liikuvuskäitumisele; 4) rajatud kogukonnapõhise toetatud eluaseme eesmärgipärase kasutuse 20 aasta jooksul projektile tehtud lõppmaksest arvates, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud. (4) Toetuse saaja ja partner esitavad rakendusüksusele eelnõustamiseks riigihankega seotud alusdokumendid, välja arvatud kindlasummalise makse alusel abikõlblike kulude hüvitamisel, ja viivad hanke läbi riigihangete registris vastavalt riigihangete seadusele kasutades kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlikke lahendusi. § 23. Projekti riigihangete alusdokumentide eelnõustamiseks esitamise kord (1) Toetuse saaja ja partner esitavad § 22 lõikes 4 nimetatud juhul rakendusüksusele riigihanke alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankemenetluse algatamist ja riigihankelepingu muudatuse eelnõu vähemalt viis tööpäeva enne muudatuslepingu sõlmimise kavandatud tähtaega. (2) Rakendusüksus hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaste dokumentide kavandite vastavust riigihangete seadusele ja taotluse rahuldamise otsusele ning annab eelhinnangu koos soovitustega. Rakendusüksuse määratud esindaja võib osaleda riigihangete registri vahendusel riigihankekomisjonides vaatlejana. (3) Toetuse saaja ja partner on kohustatud juhinduma rakendusüksuse antud eelhinnangust. Vajadusel muudetakse riigihanke alusdokumente pärast rakendusüksuse hinnangu saamist rakendusüksuse juhiste kohaselt ja riigihanke võib muudetud sõnastuses välja kuulutada. § 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teostada toetuse saaja ja partneri juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja või partner rikub ÜSS2021_2027-s, selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja või partneri majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 6) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest; 2) kontrollib projekti elluviimist, sealhulgas kasutusloa või -teatise olemasolu; 3) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate; 4) koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõu ja edastab selle rakendusasutusele teadmiseks; 5) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest 6) teostab projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu. 8. peatükk Aruannete esitamine § 25. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul alates projekti määratud abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, number, toetuse saaja ja partneri nimi; 2) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, muuhulgas näitajate täitmine; 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) projekti lõpparuanne peab sisaldama andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet strateegia „Eesti 2035“ põhimõtetesse ja näitajatesse, millega hinnatakse panust horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise kohta ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. (4) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu. Projekti järelaruanne peab sisaldama teavet toetatud eluaseme mõjude kohta piirkonna sotisaalteenuste osutamisele ja hinnangut projekti tulemuste kohta. (5) Rakendusüksus kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul selle rakendusüksuse e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 26. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tegelike kulude alusel, ühendmääruse § 20 lg 1 punkt 1 alusel toetuse andmisel kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 28 lg 2 sätestatule ja toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratule. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekandega tasutud kuludega. (4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse rakendusüksusele e- toetuse keskkonna kaudu mitte tihedamini kui üks kord kuus. (5) Toetuse väljamakse tegemiseks peavad makse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud, ehitusobjekti maa-ala korrastatud, vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akt tööde teostajaga. Kindlasummaline makse või osaline makse tehakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud etappidele, mis võib põhineda muuhulgas teostatud tööde üleandmise- vastuvõtmise aktile ning sellele vastavale arvele. (6) Tegelike kulude aluse toetuse maksmise eelduseks on: 1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. (7) Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel kuludokumente 80 kalendripäeva jooksul ja kindlasummalise makse korral 20 kalendripäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele. Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja ja partneri juures kohapealse kontrolli raames. (8) Juhul kui menetlemisel ilmneb puudusi dokumentides, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 33 lõikele 2 puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. § 27. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 28. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §- des 28–30 ja ühendmääruse § 34–38 sätestatule. § 29. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusuüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler Lisa 1 Kogukonnapõhine toetatud eluase Lisa 2 Kohaliku omavalitsuse maksimaalne toetus Lisa 3 Kohaliku omavalitsuse toetatavate korterite maksimaalne arv  Sotsiaalkaitseministri määruse „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega sätestatakse meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ sekkumise „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“ toetuse andmise tingimused eesmärgiga anda toetust kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamiseks. Nimetatud eluasemed luuakse madala ja keskmise (edaspidi vähese) abi- ja toetusvajadusega inimesele, kelle kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks. Sellega soovitakse vältida inimese suunamist institutsionaalsele hoolekandeteenusele, näiteks ööpäevaringsele väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Eesti hoolekandepoliitika põhimõtteks on, et kõigil, sh hooldusvajadusega inimestel, on õigus elada täisväärtuslikku ja iseseisvat elu. Hooldusvajadusega inimestele tuleb tagada nende vajadusest lähtuv kõrvalabi ja hooldus ning nende iseseisvat toimetulekut tuleb toetada eeskätt nende tavapärases elukeskkonnas ehk kodus ja kogukonnas ning vaid tõendatud vajaduse korral asutusepõhiselt. KOV-l on sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §-des 41 ja 42 sätestatud juhul kohustus tagada eluruum sotsiaalmajanduslikult raskes olukorra olevale või puudega inimesele. SHS-st tulenev eluruumi tagamise või kohandamise kohustus ei laiene vähese abi- ja toetusvajadusega inimesele, kellel on võimalik kasutada talle kuuluvat eluruumi. Siiski osad KOV-d pakuvad ka täna eluruumi tagamise teenust, kui inimesele kuuluv eluruum ei vasta ligipääsetavuse nõuetele ega toeta tema iseseisvat toimetulemist. Ennekõike on SHS sihtgrupi väliselt KOV poolt võimaldatud eluruumi saamist eakatele. Üheks võimaluseks parandamaks vähese abi- ja toetusvajadusega inimeste kodus hakkamasaamist ja kogukonda kaasatust, on luua selleks tõmbekeskustesse ligipääsetavaid ja isiku toimetulemist toetavaid toetatud elamise võimalusi, kus KOV-l on juhtumipõhiselt võimalik korraldada isikule ligipääs talle vajalikele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele. Toetades KOV-e kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel vähese abi- ja toetusvajadusega inimestele paranevad nende inimeste elutingimused ja seega võimekus iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama saada. Samuti väheneb lähedaste hoolduskoormus ja vajadus isiku suunamiseks ööpäevaringsele väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna hoolekandeteenuste- ja toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel 5919 0941, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Tiia Taevere (tel 5919 2604, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 5915 1801, [email protected]). Eelnõu keele toimetatakse pärast EISi kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Perioodil 2021–2027 on Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel Eestis aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artikli 21 alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava). Käesoleva määrusega kehtestatakse meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ sekkumise „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“ raames toetuse andmine. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõuga viikase ellu rakenduskava poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ tegevus „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine”. Eelnõuga panustatakse „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärgi 4 “sotsiaalhoolekanne” mõõdiku “Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv” saavutamisse, toetades KOV-e kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel, et vältida vähese abi- ja toetusvajadusega inimeste, kelle olemasolev elamispind ei vasta nende vajadustele ja elamispinda ei ole otstarbekas ümber ehitada, suunamist seetõttu ööpäevaringsele väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Meetme sekkumine aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) sihi „Ühiskond, inimene“ alamsihi „Hooliv ühiskond“ eesmärke ning panustab neisse sihtidesse arvestades ja edendades ühtlasi järgmisi horisontaalseid põhimõtteid: tasakaalustatud regionaalne areng, kliima- ja keskkonna hoid, sooline võrdõiguslikkus, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse tagamine. Meetme rakendamisele on eelnenud Sotsiaalministeeriumi poolt 2021. aastal „Vanemaealiste teenusmaja kontseptsiooni“ väljatöötamine, mis sätestas vajaduse luua KOV tõmbekeskustesse ligipääsetavad, toetatud teenustega eluasemed. KOV-de seas viidi läbi ka vanemaealiste teenusemaja meetme rakendamist puudutav küsitlus. Eesti 79t KOV-st vastasid küsimustikule 15 KOV-i. Küsimustiku vastustele tuginedes on loodud võimalus, et KOV-d võivad esitada koos taotluse, kus üks KOV on taotleja ja teine või teised partnerid, et rajada mitme KOV-i peale ühine toetatud elamiseks sobilik struktuur. Küsitluse kohaselt vähemalt 15 KOV-i olid huvitatud ja valmis rajama toetatud eluasemeid oma vähese abi- ja toetusvajadusega inimestele. KOV finantsvõimekuse ja laenuvahendite kaasamise vajaduse küsimuse vastustest tulenevalt on määruses rakendatud diferentseeritud omaosalust ning KOV-ide, kelle finantsolukorraindeks on alla 2,0, rakendatakse omaosaluse määra 10%. Samuti rakendatakse madalamat 20% omaosaluse määra väikesaartele (Vormsi, Kihnu, Ruhnu). Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on küll viimastel aastatel oluliselt pikenenud, kuid samasugust positiivset trendi pole näidanud tervena elada jäänud eluiga – üle 65-aastased Eesti elanikud vajavad Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses. 2 2020. aasta andmetel hindas ligi 21% 65-aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevategevus on terviseprobleemidest tulenevalt suurel määral piiratud. Samal ajal on suurenemas nii eakate kui erivajadusega inimeste arv ja osakaal rahvastikus olles 2020. aastal vastavalt 20% ja 11,6% ning Statistikaameti prognoosi (põhistsenaarium) järgi 2040. aastal vastavalt 25,6% ja 17% rahvastikust. Arvestades Eesti elamufondi, elab suur osa 65+ inimestest liftita elamutes, kus liikumispuudega inimestel ei ole võimalik igapäevatoimingutega iseseisvalt toime tulla. Hajaasustuses on probleemiks samuti ligipääsetavuse nõuetele mitte vastavad, tihti elukeskkonnana amortiseerunud ning pesemis- ja tualettruumita eluruumid. Statistikaameti 2021. aasta andmetel elas 65+ elanikest veevarustuseta eluruumides 2426, pesemisvõimaluseta eluruumides 1921 ja tualettruumita eluruumides 3805 inimest. Rahvastiku vananemisega kaasneva kõrvalabi vajaduse ja erivajadusega inimeste arvu kasvu arvesse võttes suureneb tulevikus nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste tagamise järele. Lähtudes deinstitutsionaliseerimise printsiibist on Eesti hoolekandepoliitika üldine eesmärk pakkuda enam teenuseid, mis toetavad inimese iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui võimalik ning asutusepõhiselt vaid selle tõendatud vajaduse korral. Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 29 paragrahvist. Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala, sh kooskõla rakenduskavaga, eesmärgid ning seosed strateegia „Eesti 2035“ sihtidega. KOV-de keskustesse rajatavate toetatud eluasemete eesmärk on parandada vähese abi- ja toetusvajadusega inimeste igapäevast kodus hakkamasaamist, luues selleks ligipääsetavuse nõuetele vastavad toetatud elamise võimalused. Toetatud eluase tagab inimesele vajaliku kõrvalabi ja võimalused olla kogukonda kaasatud selleks eraldi loodud elukeskkonnas (edaspidi teenusmajas). Teenusmaja on kogukonnapõhiste toetatud teenustega, ligipääsetav ja ökonoomne elamisüksus vähese abi- ja toetusvajadusega inimestele, kelle olemasolev eluruum ei vasta nendele kriteeriumitele ja seda ei ole otstarbekas ümber ehitada, kas siis nende tehnilise seisukorra, asukoha, suuruse või mõnel muul põhjusel. Kui KOV-l on võimalik selleks otstarbeks rekonstrueerida sobivas asukohas, ligipääsetavaks ja energiat säästvaks üksuseks mõni olemasolev hoone, siis tuleks seda eelistada, kuid järeleandmisi ei tohi teha ligipääsetavuse, ümberehituse rentaabluse ja asukoha suhtes. Strateegia „Eesti 2035“ seab sihiks, et elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Selliselt on arvestatud puudega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi PIK) põhimõtetega vastavalt artiklile 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 25 „Eakate õigused“ ja artiklis 26 „Puuetega inimeste integreerimine“ toodud põhimõtetega (seos lisaga 1, III jaotis „Võrdsus“). Eesmärk on uuenduslike tehnoloogiate ja looduslähedaste lahenduste kasutamine ning, et elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Strateegia sõnastab, et väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii isiklik kui ka avalik ruum. Ka täna kehtiv Heaolu Arengukava 2023-2030 (HEA 2023-2030) poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti” alaeesmärk on, et Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Muudatuste tegemisel lähtutakse esmajoones inimese vajadustest. Eesmärk on minna ka sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas üle inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine. 3 HEA 2023-2030 poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ juures seatakse ka üldine eesmärk, et 2030. aastaks tuleb kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarvu taseme osas saavutada sihttase 1,4%. HEA 2023-2030 üheks eraldisesisvaks tegevussuunaks on avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamisse. Eelpoolt nimetatud tegevussuuna raames toetatakse infrastruktuuri investeeringuid, et kaasajastada hoolekandeasutusi ning pakkuda kvaliteetseid teenuseid keerulisema hooldusvajadusega inimestele (nt dementsusega inimesed) ning neile, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada. Eraldi panustatakse ka sellesse, et võtta kasutusele abitehnoloogiad nii kodudes kui teenusekeskkondades. Oluline on, et nutikad lahendused muutuksid ka inimesele kättesaadavamaks. Meetme sekkumine panustab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 25 „Eakate õigused“ eesmärki „Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus“ ning PIK artiklis 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ seatud õiguste saavutamisse (seos lisaga 2 III jaotis „Võrdsus“). Kvaliteetse eluruumi arendamiseks tuleb lähtuda Euroopa uue Bauhausi (Komisjoni teatis COM(2021) 573) algatuse eesmärkidest, mille kohaselt ei saa käsitleda ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte eraldiseisvalt, vaid neid tuleb vaadata terviklikult üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Teatis nimetab, et olemasolevate hoonete korduskasutamist, nende kasutusea pikendamist ja ümberehitamist tuleks eelistada uute hoonete ehitamisele kui vähegi võimalik. EL Nõukogu järeldused 202111. juhivad tähelepanu elukeskkonna tervikkäsitluse vajalikkusele ja annavad soovitusi kvaliteedipõhimõtete järgimiseks ruumiloomes. Vastavalt riigihalduse ministri 2. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekutele tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga. Need põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ning arvestavad ruumikvaliteedi eesmärke tervikuna Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga on analüüsitud, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil: varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel: - abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised); - abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib regionaalabikavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega ettevõtjatele (näiteks VKEdele) või teatud sektori ettevõtjatele. Käesoleval juhul antakse toetust KOV-le kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamiseks, et tagada eluruum vähese abi- ja toetusvajadusega inimesele, kelle olemasolev elamispind ei vasta tema vajadusele või selle kohandamine ei ole mõistlik, mille abil toetatakse inimese iseseisvat 1 ttps://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14534-2021-INIT/en/pdf, kättesaadav seisuga 19.01.2023 3 4 toimetulekut ning välditakse tema sattumist või suunamist ööpäevaringsele väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Kooskõlas SHS-iga on KOV-l kohustus abivajadusega inimest aidata ning KOV kehtestav ise sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra (SHS § 14). Abimeede võimaldab KOVil luua ruumid, kus pakkuda vähese abi- ja toetussvajadusega inimestele kogukonnapõhist toetatud eluaseme teenust. Abimeede annab eelise abi saajale. Isiku elukohajärgne KOV on kohustatud rahvastikuregistrisse kantud isikutele korraldama sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist. Toetust saav KOV saab eelise oma piirkonna elukeskkonna parandamiseks ja sellega eelise arendustegevuste läbiviimiseks. Abimeede ei moonuta ega saa moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Teenus ei ole mõeldud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega. Käesoleval juhul ei ole kriteerium „abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel“ täidetud, seega ei ole tegemist riigiabiga ning edasine hindamine ei ole vajalik. Paragrahv 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemused. SHS § 41 kohaselt on KOV kohustus tagada eluruum inimestele, kes oma sotsiaalmajandusliku olukorra tõttu pole suuteline ise eluaset ostma või vabaturult üürima. KOV-l ei ole otsest kohustust tagada eluruum, kellel on võimalik kasutada olemasolevat eluruumi. Toetatud eluaseme teenus on madala või keskmise (edaspidi koos ka vähese) abi- ja toetusvajadusega inimesele, kes vajab kõrvalabi või toetavaid teenuseid igapäevaelu toimingutes regulaarselt pikema aja jooksul (nt 6 kuud), kuid kellel ei ole välja kujunenud ööpäevaringset hooldusvajadust, mille puhul on vajalik teenuse osutamine hoolekandeasutuses. Samas eeldab teenuse saamine, et inimese olemasolevat elukohta ei ole tema vajadustele vastavaks kohandada. Abi- ja toetusvajaduse hindamise kohustuse toob välja ka SHS-s sätestatud põhimõte, mille kohaselt inimese abivajadust tuleb hinnata ning selgitada välja inimese abivajadusele vastav abi ehk talle sobiv sotsiaalhoolekande abimeede. Inimese kohta olemasoleva informatsiooni kogumine ja koondamine (ei ole antud meetme tegevuse osa) struktureeritud ülesehitusega hindamisvahendisse annab võimaluse saada ühtne terviklik pilt, millistes eluvaldkondades on inimesel toimetulekuks abi ja toetust vaja. Selle tulemusel näeb KOV sotsiaaltöötaja, milliseid tegevusi on vaja inimesele toetuse pakkumisel teha, et säiliks või paraneks tema elukvaliteet. Teades vajalikke tegevusi tuleb võrrelda ja hinnata, millistel olemasolevatel sotsiaalhoolekande abimeetmetel on samad tegevused, mis on vajalikud inimesele toetuse tagamiseks. Sellele tuginedes teeb sotsiaaltöötaja otsuse, et inimene on õigustatud sotsiaalhoolekande abimeetmete kasutaja ning kaalutlusotsuse alusel valib, milliste sotsiaalhoolekande süsteemis olevate abimeetmetega (teenuste või muude abiliikidega) on võimalik inimesele vajalikes eluvaldkondades toetust ja abi pakkuda. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste kohaselt on kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele või säilitamisele mõnes elukvaliteedi valdkonnas. Seetõttu on vajalik sotsiaalhoolekande abimeetme rakendamisel tuvastada, millises elukvaliteedi valdkonnas on inimesel toetust vaja. KOV kogukonnapõhise toetatud elamise teenuse sihtrühmaks ei ole iseseisvalt toimetulevad inimesed, kes vajavad sobivat eluruumi majanduslike raskuste tõttu. Inimesele, kes ei ole suuteline sotsiaalsete ja majanduslike tegurite koosmõjul ise eluaset ostma või vabaturult üürima, tagab eluruumi KOV eluruumi tagamise teenuse kaudu (SHS § 41-43). Samuti ei ole sihtrühmaks inimesed, kelle kõrvalabivajadust on võimalik vähendada tema eluruumi sobivaks kohandamisega. 5 On oluline, et KOV võimaldab toetatud elamise võimalust kombineerituna isiku abi- ja toetusvajadusest lähtuvalt muude KOV poolt korraldatavate sotsiaalteenustega (koduhooldusteenus, päevakeskuse teenus jmt) madala ja keskmise abi- ja toetusvajadusega inimestele. Sihtrühma määratlemisel on lähtutud aastatel 2016 ja 2017 projekti „Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks“ raames välja töötatud abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendis (Trinidad Wiseman, 2017), mille juhendis on toodud järgmised toetusvajaduse astmed: Kogukonnas elamist ja koduses keskkonnas toimetulekut toetavate teenuste puudumise või vähese kättesaadavuse (sh teenuse kalliduse tõttu kliendile) korral inimese elukohas on sageli sundvalikuks inimese paigutamine asutusepõhisele ja ühtlasi kallimale hooldusele ning teatud juhtudel ka kallimate tervishoiuteenuste osutamine, arvestamata sealjuures inimese tegelikku vajadust. Toetuse andmise tulemusena luuakse väiksema abi- toetusvajadusega inimestele kogukonna keskustesse ligipääsetavad korterid, mille abil tagatakse inimesele toetav elukeskkond koos selle juurde käivate vajaduspõhiste toetatavate teenustega. Meetme sekkumine panustab strateegia „Eesti 2035“ horisontaalsete põhimõtetesse järgmiselt:  tasakaalustatud regionaalne arengu osas panustab meetme tegevus rahuolusse KOV teenustega ja elukeskkonnaga arvestades, et lisandub uus toetatud eluaseme teenus, millega parandatakse inimeste elamistingimusi, regionaalne mõõde on tagatud arvestades omaosaluse määramisel KOV finantsvõimekuse määra ja maksimaalselt toetatavate eluasemete arvu määramisel eakate, ehk potentsiaalsete ligipääsetava elamispinna vajajate, osakaalu KOV-s;  soolise võrdõiguslikkuse indeksisse seoses hoolduskoormuse vähenemisega ja arvestades naiste suurt hõivatuse osakaalu lähedaste hoolduses;  kliima- ja keskkonna hoiu osas panustab meetme tegevus elamute ja mitteelamute energiatarbe vähenemisse, kuna planeeritud elamud peavad vastama kõrgemate kliimakindluse nõuetele, võimaldades rekonstrueerida olemasolevaid hooneid vajadustele ja energiatõhususarvu klassile C vastavalt ning uute hoonete puhul rakendades nõuet rajada hooned liginullenergiahoone energiatõhususele nõuetele vastavalt nagu on sätestatud määruse lisas 1;  hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse võimaldades vähesema hooldusvajadusega vanemaealistel ja erivajadusega inimestel elada ligipääsetavas ja kogukonda integreeritud elamispinnal;  ligipääsetavuse näitajasse rajades ligipääsetavaid elamispindu. 6 TAT panust seostuvatesse Eesti 2035 näitajatesse hinnatakse rakenduskava mõjude hindamise käigus. Ligipääsetavuse osas kohalduvad Eestile ühissätete määruse artikli 9 horisontaalsed põhimõtted ja PIK artikkel 9 punkt 1. Viimasest tuleb osalisriigil kohustus anda puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, tagada neile teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Neid meetmeid, mille raames tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse juurdepääsu takistused ja piirangud, kohaldatakse muu hulgas hoonete, teede, transporti ja muud sise- ja välisrajatiste, sealhulgas koolide, eluasemete, meditsiiniasutuste ja töökohtade suhtes. Siseriiklikult reguleerib nõudeid avaliku kasutusega hoonetele ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” (edaspidi määrus nr 28). Elukondlikule kinnisvarale määruse nr 28 ligipääsetavusega seonduvad põhimõtted küll ei laiene, kuid antud toetusmeetme raames on oluline, et toetuse saajad ja partnerid rakendaksid ligipääsetavuse nõudeid vastavalt määruse lisas 1 sätestatule. Lisaks on käesoleval hetkel struktuurivahendite rakendamise 2021-2027 perioodil kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate tegevuste kavandamisel, elluviimisel, seires ja hindamisel kohustus järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõudeid, vältida diskrimineerimist (soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, puude, seksuaalse sättumuse, veendumuse alusel) ning tagada puuetega inimestele juurdepääs. Toetuse andmisega panustatakse meetmete nimekirja väljundnäitaja „Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv“ saavutamisse, mille antud sekkumise sihttase aastaks 2029 on rajatud 200 korterit kogukonnapõhistes toetatud eluasemetes. Toetuse andmisega panustatakse osaliselt meetmete nimekirja tulemusnäitaja „uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv“ saavutamisse, mille antud sekkumise sihttase aastaks 2029 on 233 kogukonnapõhiste toetatud eluaseme kasutajat. Paragrahv 3 nimetab meetme sekkumise rakendusasutuse (edaspidi RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ). RÜ vastavalt ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjale on Riigi Tugiteenuste Keskus, kellel on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve teostamise kogemus ja kompetentsus ning meetme RA on Sotsiaalministeerium. Paragrahvis 4 kehtestatakse toetatavad tegevused. Ühtekuuluvuspoliitika fondide toel elukeskkonda ja hoonetesse suunatud investeeringud peavad arvestama Uue Euroopa Bauhausi väärtusi. Vastav nõue on üks seirekomisjoni otsusega kinnitatud läbivatest projektivaliku kriteeriumidest. Vastava algatuse kohaselt ei saa käsitleda ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte eraldiseisvalt, vaid neid tuleb vaadata terviklikult üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Eesmärk on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Lubatud on olemasoleva hoone rekonstrueerimine, kui on võimalik optimaalsete vahenditega saavutada ligipääsetavus ja energiatõhusus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud nõuetele. Sobiva olemasoleva hoone puudumisel tuleb eelistada uue hoone ehitust. 7 Paragrahv 5 sätestab kulude abikõlblikkuse. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Projekti, kogumaksumusega kuni 200 000 eurot, toetatakse kindlasummalise kulude arvestuse alusel, mis taotluse rahuldamise otsuses määratakse toetuse saaja esitatud eelarve alusel RÜ hinnangul abikõlblikuks. Toetuse taotleja on kohustatud tõendama iga tegevusega seotud kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust ja aluseid, milleks võivad olla toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarvele lisatud pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Kulude abikõlblikuks lugemiseks peab projekteerimise ja ehitamise teostajaks olema ettevõtja, kes on pädev vastava teenuse osutamiseks. Ehitusseadustiku § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Taotleja peab arvestama, et määruses toodud kohustuste täitmiseks kulu abikõlblikuks arvamisel, tuleb kontrollida teenuse osutaja pädevus- ja kutsenõuetele vastavust. Lõike 3 kohaselt on mitteabikõlblikud lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele määruse lisas 1 määratletud kogukonnapõhise toetatud eluaseme hoonele mittevastavad kulud, st kui projektiga planeeritakse rajade ruume, mis ei ole vajalikud toetatud eluaseme rajamiseks või planeeritakse ruume, tehnoseadmeid, mis on kasutuses toetatud eluaseme üleselt, siis nende maksumuse osa arvestatakse abikõlblikest kuludest maha proportsionaalselt vastavalt kasutuse proportsioonile hoone kasulikust üldpõrandapinnast. Paragrahv 6 määrab rahastatavate projektide abikõlblikkuse perioodi, mis on toetuse määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2028. a. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma eelnõus märgitud abikõlblikkuse perioodi. Paragrahvis 7 on määratud toetuse maksimaalne suurus. Lisas 2 toodud KOV üksuse omaosaluse arvutamisel lähtutakse regionaal- ja põllumajandusministeeriumi KOV-de finantsjuhtimise osakonna poolt tehtud arvutustest. KOV üksuse omaosaluse määramisel on lähtutud KOV arvestuslikust finantsvõimekusest, eakate osakaalust ning finantsolukorrast. Finantsvõimekuse hindamise aluseks on 2023. aasta tasandusfondi arvestuses kasutatud arvestuslike tulude ja arvestusliku tasanduse võrdlust arvestusliku kuluvajadusega ehk kui suur on omavalitsuse tulu pärast tasandamist võrreldes tema kuluvajadusega. Kui omavalitsuse tasandatud tulud katavad ära 98% või vähem tema kuluvajadust, on arvestatud baas omaosaluse määraks 20%. Omaosalus hakkab vastavalt finantsvõimekusele kasvama, kuid ei saa ületada 40% (sellisel tasemel on baas omaosalus KOV-l, kus tasandatud tulud ületavad kulusid 5% või rohkem). Baas omaosalust on korrigeeritud vastavalt KOV-i eakate osakaalule elanikkonnast. Riigi keskmisest kõrgema eakate osakaalu korral omaosalus väheneb ja vastupidi – madala eakate osakaalu korral omaosalus kasvab. Näiteks kui omavalitsuses on eakaid 24% elanikkonnast ja Eesti keskmine on 20,1%, siis on tal eakate osakaal Eesti keskmisega võrreldes kõrgem 19% ning tema baasomaosalus on läbi jagatud arvuga 1,19. Siiski on arvestatud, et väikseim omaosaluse määr on 20% ning kõrgeim 40%. Eraldiseisvalt vähendatakse nende KOV-d algset omaosaluse määra kuni 10 %ni, kelle puhul on rahandusministeeriumi poolt määratletud finantsolukorra indeks kuni 2,0, et luua ka nende 8 piirkondadele võimalus meetmest osa võtta. Finantsolukorra indeks võimaldab kokkuvõtlikul ja lihtsal viisil saada ülevaate KOV-i finantsseisu muutusest ajas ning võrrelda tulemust teiste KOV- dega. Finantsolukorra indeksi info KOV osas on avaldatus minu omavalitsuse (https://minuomavalitsus.ee/omavalitsuste-finantsolukorra-indeks) veebilehel. Lisaks on erand saarvaldade osas, kus kulu elaniku kohta toetatud eluaseme rajamiseks on võrreldes teiste KOV-tega tunduvalt suurem. Vastavalt püsiasustusega väikesaarte seadusele on püsiasustusega väikesaar (edaspidi väikesaar) alla 100 km2 suurune saar, kus elab vähemalt viis elanikku ja saarvald püsiasustusega väikesaar või saarterühma tervikuna haldav vald. Käesoleva määruse puhul on tulenevalt Vabariigi Valitsus 20.01.2022 määrusest nr 10 “Väikesaarte nimistu“ lähtuvalt saarvallad (Ruhnu, Kihnu ja Vormsi). Käesoleva meetme puhul võetakse KOV keskmise finantsvõimekuse määra näitaja juures arvesse pigem väikesaareliste KOV elanikkonna väiksusest tulenevat eripära. Seetõttu on eelpool nimetatud KOV-de omaosalust kuni 20%, et tagada meetmesse taotluse esitamisel ka neile võrdsemat võimalused projektiga lõpuni jõudmiseks. Eelnõu 3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“ Paragrahv 8 sätestab, et toetuse taotlejaks ja partneriks on KOV või selle koosesisus olev allüksus (osavald, linnaosa), kuivõrd vastavalt SHS §-le 5 on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. Arvestades, et ligipääsetav toetatud eluaseme teenus oleks inimesele tagatud võimalikult tuttavas keskkonnas, on sätestatud, et taotluse võib esitada ka KOV vastav allüksus. Paragrahv 9 sätestab toetuse saaja ja partneri kohustused. Paragrahvi 10 sätestab nõuded toetuse taotlusele. Lõikes 1 on sätestatud nimekiri dokumenditest, mis tuleb taotlusele lisada lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 toodutele. Punkt 1 kohaselt tuleb parimate projektide väljaselgitamiseks tuleb toetuse taotlusele lisada projekti kirjeldus piirkonna sotisaalhoolekande teenuste arengule, sh kuidas paraneb toetatud eluasemete rajamisega koduteenuse, päevahoolduse, arstiabi kättesaadavus, väheneb ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse vajadus ja lähedaste hoolduskoormus. Keskkonnahoiu seisukohalt kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ning ökonoomsusnõuet. Punkt 2 kohustab taotlejat taotlusele lisama KOV volikogu määruse või selle eelnõu kavand koos seletuskirjaga, milles reguleeritakse eluruumi tagamise teenuse õigus ka madala ja keskmise abi- ja toetusvajadusega inimestele, kelle olemasolevat kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks. Vastava eelnõu ja selle juurde käiva seletuskirja kavandi lisamine on vajalik, kuna toetatud eluaseme teenus puhul eluruumile õigustatud vähese abi- ja toetusvajadusega inimeste sihtgrupp on uus ja KOV-el ei ole kehtestatud antud teenuse reguleerimise osas korda. Lähtuvalt SHS § 14 tuleb KOV-l kehtestada sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuse kirjeldust ja rahastamist ning selle taotlemise tingimusi ja korda. Määruses või selle eelnõus tuleb kindlasti ära tuua: 1) teenuse kirjeldus; 2) teenuse sihtgrupi kirjeldus; 3) teenuse taotlemine, sh abivajaduse hindamine ja teenuse vajaduse väljaselgitamine; 4) KOVi ülesanded teenuse osutamisel; 5) teenuse määramine; 6) teenuse rahastamine; 7) korduvhindamine ja lepingu pikendamine; 9 8) teenuse osutamise lõpetamine. Kui projekti mõju KOV-de lõikes on eeldatavalt sarnane, siis vastavalt punktile 3 lisas 1 esitatud nõuetele vastava eskiisprojekti esitamine võimaldab hinnata ligipääsetavuse tagamist hoones, selle ümbruses ja teistele teenustele. Eskiisprojekti alusel saab hinnata planeeritud hoone Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamist, kuluefektiivsust, eelarve realistlikust, võimekust projekti ellu viia, keskkonnahoidu ja kliimakindlust. Punkti 4 kohasel tuleb esitada tulude ja kulude analüüs, kus analüüsitakse projekti finantstulemusi (projekti tulu ja kulu). Projekti arvestusperiood vastavalt vara kasulikule elueale. Projekti vara määratlemisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 66. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Vara võib olla nii materiaalne kui ka immateriaalne (nt sh tarkvara). Projekti vara jääkväärtus on projekti arvestusperioodi ületavate projekti vara kasuliku eluea aastate väärtus. Jääkväärtus leida, kas: a) amortisatsioonijäägina; b) arvestusperioodile järgnevatel projekti vara kasuliku eluea aastatel oodatavate netorahavoogude diskonteeritud väärtusena; c) projekti vara turuväärtusena (müügiväärtusena) arvestusperioodi lõpus, arvestades ülesjäävaid netokohustusi. Rahavoogude meetodi kohaselt kajastada finantsanalüüsis projekti tulemusena reaalselt tekkinud sissetulekuid ja väljaminekuid. Sissetulekud ja väljaminekud võtta arvesse sel aastal, mil nad tekivad. Amortisatsiooni, reserve ja muid samaliigilisi raamatupidamislikke näitajaid finantsanalüüs ei hõlma. Projekti taotluse juurde tuleb taotlejal esitada punkt 5 kohaselt ka projekti riskianalüüs, mille raames tuleb hinnata projektiga kaasuvaid erinevaid projekti riske, mis on seotud planeerimis- ja projekteerimisfaasi ning ehitusfaasiga, kuid ka edasise opereerimise faasiga. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada, ennetada ja vältida KOV kogukonnapõhise toetatud elamise rajamisega seotud erinevaid riske kuni hoone valmimiseni ning hõlbustada seeläbi KOV-l projektiga seotud otsuste vastuvõtmist. Projekti taotlejal tuleb hinnata esitatava analüüsi käigus planeerimis- ja projekteerimisfaasis ning ehitusfaasis projekti käigus esineda võivaid riske kahe etapiliselt (riskide täpsemaks liigitamiseks): ► planeerimisfaas, mis kestab alates käesoleva projekti elluviimisest kuni eeldavata ehitamise alguseni, sh hõlmab ka projekteerimist (tuua välja ajaperiood); ► ehitusfaas, mis keskendub riskidele hoone ehitamise algusest kuni kasutusele võtmiseni (tuua välja ajaperiood). Projekti sisulised faasid ei pea alati olema ajaliselt ranges järgnevuses, vaid võivad toimuda ka osaliselt paralleelselt. Levinud projektijuhtimise metoodikate kohaselt vaadeldakse projekti riske tüüpiliselt kolme peamise mõjukategooria lõikes, milleks on aeg, eelarve ja projekti tulemite kvaliteet. Ajafaktori raames vaadatakse asjaolusid, mis mõjutavad projekti tulemite planeeritud tähtajaks valmimist. Projekti eelarve on ehitusprojektide puhul sageli tähelepanu all. Seetõttu tuleb analüüsi juures eraldi välja tuua, kuidas saavutatakse projekti sisu ja eesmärk, kui projekti maksumus ületab eelarvet. Lisaks projekti elutsükli kategooriatele (planeerimine, projekteerimine, ehitus) tuleb vaadelda ka projekti üldisi riske, kuhu kuuluvad riskid ei ole seotud ühegi projekti etapiga, vaid võivad avalduda kõigis etappides (näiteks hangetega seotud riskid, personaliriskid jms). Projekti riskianalüüsi juures tuleb vaadelda vähemal alljärgnevaid riske:  planeerimisfaasi riskid – kinnistu detailplaneering jmt;  projekteerimisfaasi riskid – projekti koostamine, projekti tehnilised riskid;  ehitusfaasi riskid – ehitusressursid, ehitusprotsessi riskid, keskkonnariskid;  üldised riskid – finantsriskid, personaliriskid, projektijuhtimine, hankeriskid, avalik arvamus, poliitilised riskid, korruptsioon ja turvalisused. 10 Lisaks tuleb projekti riskianalüüsi käigus hinnata eraldiseisvalt ka projekti majandusliku tasuvusega seotud riske ehk ka kõiki teisi riske, mis võivad avalduda KOVle opereerimisfaasis. Sellega seoses tuleb KOV üksusel põhjalikumalt kaardistada, hinnata ja maandamismeetmetega adresseerida opereerimisfaasis esineda võivad riskid. Risk on mingi sündmus, mis võib, kuid ei pruugi aset leida. Tõenäosus kujutab ette selle sündmuse toimumise võimalust. Igat riski hinnatakse selle esinemise tõenäosuse ja mõju põhjal ning riski skoor arvutatakse nende korrutamise teel. Riski tõenäosus peab jääma nullist kõrgemale, kuid 100%st madalamale. Riski koondhinne ehk riski skoor arvutatakse vastavalt kokkulepitud korrale, nt riski tõenäosuse ja mõju korrutisena. Riskide hindamisel kasutakse paarisarvulist skaalat. Iga riski koondhinde alusel on võimalik määratleda vastava riski olulisus ehk riski aste. Riski astme määratlemisel on soovitatav juhinduda alljärgnevast riskimaatriksist. Joonis 1. Riskimaatriks (joonis on illustreeriva tähendusega). Riskide hindamise võtmeküsimused on:  Mis on riski põhjus?  Milline on info usaldusväärsus?  Millised on riski tagajärjed (halvim stsenaarium)?  Millised on olemasolevad kontrollimeetmed?  Millised on alternatiivsed lisanduvad kontrollimeetmed?  Millised on sisemised ja välised kohustused?  Kas on vajadust riske täiendavalt uurida?  Millises ulatuses ja kui palju ressurssi see vajaks? Riski mõju all mõistame kahju või tagajärge, mida konkreetse riski avaldumine/realiseerumine kaasa tuua võib. Riski tõenäosuse all mõistame konkreetse riski avaldumise võimalikkust/sagedust. Teisisõnu näitab tõenäosus riski ilmnemise või esinemise tõenäosust ja mõju tagajärge, mis riski realiseerumisega kaasneb. 11 Kui riskide hindamise tulemusel (lähtudes eeltoodud maatriksist) selgub, et risk on: a) väljunud riskivalmiduse alast (roheline ala), tuleb üle vaadata olemasolevate kontrollimeetmete adekvaatsus ja tõhusus ning vajadusel rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid; b) ületanud riskitaluvuse piiri (liikus kollaselt alalt punasele alale), tuleb koheselt üle vaadata olemasolevate kontrollimeetmete adekvaatsus ja tõhusus ning rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid. Oluline ei ole riskide hindamisel absoluutväärtus, vaid see, kas risk hinnatakse aktsepteeritavaks või mitte. Kui riskide hindamise tulemusi (riskide skoore) võrrelda riskivalmidusega, saab kindlaks määrata, kas konkreetse riski haldamiseks on vaja astuda täiendavaid samme või mitte. Riskide tuvastamiseks ja hindamiseks tuleb projekti juurde esitada asjakohane riskide hindamisleht, mille juurde on välja toodud riski esinemisel rakendatavad leevendusmeetmed: Riskid Mõju Tõenäosus Riskiskoor Leevendusmeetmed Punktis 6 on toodud toetuse taotlejal kohustus esitada koos taotlusega iga tegevusega seotud kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust tõendav alusmaterjal, milleks võivad olla toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarvele lisatud pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Tegemist on eelkõige, kuid mitte üksnes lihtsustatud kulude alusel toetuse taotlemisel, proketi kulude arvestamise aluseks olevate allikatega. Lõike 2 ja 3 kohaselt võib taotleja esitada ühe toetuse taotluse, üks taotlus võib sisaldada mitme objekti ehitust, kuid arvestusega, et maksimaalselt antakse toetust KOV-le vastavalt lisas 3 määratud maksimaalsele korterite arvule. Kui taotlus esitatakse koos partneri või partneritega, on maksimaalne eluruumide arv vastavalt lisas 3 määratud kõigi projektis osalevate KOV-ide maksimaalselt toetatavate korterite summale. Siiski ei saa mingil juhul toetatavate eluruumide arv ületada lisaga 3 määratut. Paragrahv 11 sätestab taotlusvooru avamise, nähes ette eelarve ja ajakava kinnitamise ning sellest teavitamise. Paragrahv 12 sätestab toetuse taotlemise tähtaja ja taotluse esitamise viisi. Toetuse taotlemise tähtaja avaldab RÜ oma veebilehel kuus kuud enne taotluste esitamist. Taotlemine toimub vooruliselt, et tagada parimate projektide rahastamine. Kuna toetatud eluaseme teenus on uus, kuid arvestades olemasoleva elamufondi olukorda, eakate elanike, sh liikumispuudega inimeste, osakaalu kasvu, kasvab ligipääsetava elamufondi, sh toetatud eluaseme teenuse, vajadus ning oluline on, et meetme sekkumisest toetatud projektid oleks parimaks eeskujuks järgmistele investeeringutele. Eelnõu 5. peatükk „Taotluste menetlemine” Paragrahv 13 sätestab taotluse menetlemise tingimused. Taotluste menetlejaks on RÜ, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid. Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste valikukriteeriumite alusel pingerea moodustamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks ja määratakse selleks maksimaalselt 20-tööpäevane tähtaeg (lõige 3). Nõude täitmiseks täiendava 12 tähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku täiendava tähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Paragrahv 14 sätestab taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamise. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kontrollitakse, kui ei esine taotluse läbi vaatamata jätmise alust. Paragrahvi 15 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise. Projektide hindamiseks ja pingerea koostamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. Komisjoni peavad kuuluma erapooletud eksperdid vastavalt valikukriteeriumidele. Projektide vastavust valdkondlikele arengukavadele ja mõju rakenduskava erieesmärkidele, meetme eesmärkidele ning tulemuste saavutamisele, projekti põhjendatusele (sh hinnang eesmärgipüstitusele, sekkumisloogikale, planeeritud ajakavale) peavad hindama eksperdid, kes omavad ettevalmistust ja kogemust sotsiaalteenuste planeerimisel ja ruumiplaneerimisel. Projekti kuluefektiivsust peavad hindama eksperdid, kes omavad ettevalmistust finantsvõimekuse ja riskide hindamiseks ning hoonete planeerimisel. Taotleja projekti ellu viimise võimekust saavad hinnata rakendusüksuse koordinaatorid, kelledel on kogemus vastavate projektide menetlemisel. Projekti kooskõla hindamisse strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panust regionaalsele arengule, soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele, ligipääsetavusele, keskkonna- ja kliimaeesmärkide toetamisele saab kaasata regionaalarengu, keskkonna, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise eksperte. Paragrahv 16 sätestab projektide hindamise valikukriteeriumid ja -metoodika. Projekti kooskõla hindamisel valdkondlikele arengukavadele, mõju hindamisel rakenduskava erieesmärkidele ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele lähtutakse järgnevast: 1) projekt peab panustama Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ rahastatava tegevuse „Kogukonnapõhiste teenusmajade loomine vanemaealistele” eesmärkide saavutamisse; 2) projekt peab vastama Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023 kinnitatud Heaolu arengukava 2023–2030 eesmärkidele; 3) projekti panus meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse; 4) projekti vastavus Uue Euroopa Bauhausi väärtustele. Projekti põhjendatuse osas hinnatakse projekti eesmärgipüstitust, valitud lahenduste realistlikkust ja saavutatavust koosmõjus. Projekti kuluefektiivsuse osas hinnatakse ettenähtude tegevuste piisavust tulemuste saavutamiseks, planeeritud eelarve realistlikust ja optimaalsust. Toetuse taotleja ja partneri suutlikkuse osas projekti ellu viia hinnatakse taotleja ja partneri kvalifikatsiooni, kogemusi, õiguslik, organisatsioonilisi või tehnilisi eeldusi projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute edasised tegevus- ja hoolduskulude katmisvõimekuse). Projekti kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse järgmist: 1) kuidas projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse parandamisse; 13 2) kuidas projekt panustab kestliku arengusse, keskkonnakaitsesse ja kliimaneutraalsusesse; 3) kuidas panustab projekt regionaalarengusse, sh KOV teenustega rahulolusse ja elukeskkonna paranemisse. Hindamiseks töötab rakendusasutus välja valikumetoodika alusel hindamisjuhise, mis avaldatakse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval rakendusüksuse veebilehel www.rtk.ee. Paragrahvides 17-19 sätestatakse taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kord. Eelnõu 6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine” Projekti ja toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks esitab toetuse saaja kirjaliku avalduse koos selgitavate materjalidega rakendusüksusele, rakendusüksus kooskõlastab muudatuse rakendusasutusega kaasates vajadusel eksperte, kes hindavad projekti muudatuse võimaliku mõju projektide hindamise käigus tekkinud pingereale. Eelnõu 7. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused” Vastavalt „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 65 on sätestatud toetatud tegevustele kestvuse nõue. Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 4 lõike 1 punktis 11 sätestatu kohaselt nähakse ette nõue, et toetuse taotlus sisaldab kestvuse nõude täitmise tagamiseks vajalike abinõusid, sealhulgas on määratud selle kohustuse täitmise kulude suurus ning katmise allikad. Paragrahv 24 lõike 2 punktiga 6 on sätestatud rakendusüksusele kohustus teha projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu. Vastavalt SHS §-le 17 on KOV alaliselt kohustatud tagama koduteenuse, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Eelnevast tulenevalt ning kooskõlas ühendmääruse § 4 lg 1 punktiga 16 on sätestatud määrusega toetatud eluaseme teenuse kestuse nõue elamus vähemalt 20 aastat. Rajatud elamu võib varem võõrandada või anda tervikuna teisele isikule hallata kooskõlas SHS-ga. Vastavalt SHS § 157 lõigetele 1 ja 3 teostab riikliku ja haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse üle SHS alusel sätestatud nõuete täitmise üle ja KOV üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle Sotsiaalkindlustusamet. Et vähendada võimalike rikkumisi riigihangete läbiviimisel on toetuse saaja ja partner, väljaarvatud ÜM § 20 lg 1 punkt 1 alusel toetuse andmisel, kohustatud esitama rakendusüksusele eelhindamiseks riigihangetega seotud alusdokumendid. Eelnõu 8. peatükk „Aruannete esitamine” Peatükis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Eelnõu 9. peatükk „Toetuse maksmise tingimused” Toetust makstakse toetuse saajale tegelike kulude alusel välja arvatud juhul, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, sellisel juhul toetatakse projekti lihtsustatud kulude 14 arvestuse alusel ja toetust makstakse välja toetuse otsuses märgitud kindlasummaline makse alusel pärast tööde teostamist. Eelnõu 10. peatükk „Finantskorrektsioonid ja vaided” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. IV Määruse mõjud Meetme sekkumisele rakenduvad järgmised horisontaalsed põhimõtted ja kooskõlad. Meetme tegevused arvestavad ühissätete määrus artiklis 9 sätestatuga, sh vastavusega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 25 „Eakate õigused“, artiklile 26 „Puuetega inimeste integreerimine“ ja artiklile 37 “Keskkonnakaitse”. Meetme sekkumise raames rajatakse ligipääsetavad toetatud teenustega eluasemed neile, kes vajavad kuni mõõdukat hooldust, et võimaldada neil igapäevaselt kodustes tingimustes hakkama saada, suundumata institutsionaalsele üldhooldusteenusele. Keskkonna parandamise ja säästva arengu osas on kehtestatud kõrgendatud nõuded meetme tegevuse tulemusel rekonstrueeritud või ehitatud hoonetele vastavalt määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edenemisse panustab meetme tegevus järgmiselt, rajades mõõduka hooldusvajadusega inimesetele ligipääsetavaid toetatud teenustega eluasemeid väheneb eeldatavalt lähedaste hoolduskoormus ja arvestades, et enam lähedaste hoolduskoormust kannavad naised, siis meetme tegevuse tulemusel paraneb naiste olukord ühiskonnas. Toetatud teenustega ligipääsetavate eluasemete rajamine arvestab Puudega inimeste õiguste konventsiooni artikli 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ põhimõttega ja parandab mõõduka hooldusvajadusega inimestel kodust toimetulekut ja juurdepääsu teenustele. DNHS („ei kahjusta oluliselt“ ingl do no significant harm) hindamise tulemusel saab väita, et meetme sekkumine vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, st et meede ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine – toetuse andmise eesmärgiks on toetatud eluasemete rajamine, mis vastavad liginullenergiahoonete nõuetele ja seeläbi panustavad elamufondi CO2 vähendamisse. 2) kliimamuutustega kohanemine – planeeritavate hoonete tehnosüsteemid peavad, vastavalt Lisas 1 esitatud nõuetele, tagama sisekliima, mis võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate välitemperatuuri kõikumistega. 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse - meetmest toetavad tegevused ei tekita olulist kahju kestlikule veekasutusele. 15 4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt - toetatud eluasemete rajamisel ja kasutusel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda kehtivast jäätmeseadusest ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtuvalt lepingulisest suhtest ehitustööde teostajaga, saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ning kellel on tulenevalt jäätmeseadusest kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalike omavalitsuste üksustes on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu ning taaskasutusega. Kohalike omavalitsuse üksuste eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtuvalt liigiti kohapeal koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata tekkivaid jäätmeid ringlusse ning taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kel on võimekus jäätmeid ringlusse suunata või taaskasutada. 5) saastuse vältimine ja tõrje - ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle vähendamiseks rakendab ehitaja vastavaid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast. Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ning millest tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad EHSist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde teostaja dokumenteerib ehitustööd ning ehitustööde käigus kasutatavad materjalid vastavalt ehitusseadustikule. 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine - meede on suunatud kohalike omavalitsuste keskustesse rajatavate toetatud eluasemete rajamiseks ning ei hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikele aladele ehitamist. Kliimakindluse tagamine Meetme puhul ei ole otstarbekas lähtuvalt sihtrühmast rakendada projekti ehk taotluse põhist kliimakindluse hindamist, kuna see toob kaasa täiendava kulu, halduskoormuse ja taotluste esitamisega võivad tekkida viivitused kliimakindluse hindamise teenuse tellimiseks. Selle asemel on eelnõus selgitatud kliimamuutustega kohanemise riske ja võimalusi nende vähendamiseks, kuivõrd toetatavateks tegevusteks on ühetaolised ehk toetatud eluasemete rajamisega seotud tööd Tegemist on ühissätete määruse lisa 1 tabeli 1 sekkumisvaldkonnaga 127 „Muu sotsiaaltaristu, mis hõlbustab kogukonda sotsiaalset kaasamist.“ Määrusega kehtestatakse, et rajatav toetatud eluase peab vastama liginullenergiahoone nõuetele. Taristu kliimakindluse tagamiseks on Euroopa Komisjon kehtestanud 16.09.2021 tehnilised suunised aastateks 2021–2027. Tehnilistes suunistes on selgitatud, mis on taristu ning mida kliimakindluse hindamine hõlmab. Kliimakindluse tagamine tähendab kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning kliimamuutustega kohanemist. Kliimakindluse tagamine on defineeritud kui protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja, et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimamuutustele vastupanuvõimelised hooned on hooned, mida ehitatakse nii, et need oleksid olenevalt olukorrast vastupidavad temperatuuri, tuule, vee ja tahke massiga seotud akuutsetele ning kroonilistele kliimaohtudele. Lõplik lahenduste valik jääb siiski projekteerijale kui pädevale spetsialistile. Asjakohased lahendused on alles kujunemas ja arendamisel, kuid on võimalik rakendada juba olemasolevaid 16 väljatöötatud tehnilisi lahendusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, et kasutatakse parimat kättesaadavat alternatiivi. Aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste uuringu2. üks peamisi soovitus on kiirendada investeeringuid energiatõhususse nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse osas, kuna need meetmed toovad mitte üksnes kasvuhoonegaaside heite vähendamist, vaid ka rahalist säästu. Struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju uuringu3. tulemused näitavad, et suurimat energiasäästu on andnud ettevõtete ressursitõhususe tegevused, korterelamute renoveerimine ja kaugküttetorustike renoveerimine. Taristu kliimakindluse tagamise eesmärk on arvestada toetatud eluasemete rajamisel võimalike pikaajaliste kliimamõjudega. Kliimakindluse tagamise hindamise aluseks on Euroopa Komisjoni teatis4 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027”. Kliimakindluse tagamise peamisteks tegevusteks on kliimamuutuste leevendamine (hoonefondi CO2- jalajälje vähendamine) ja kliimamuutustega kohanemine (mis saavutatakse peamiselt ehitamisel kasutatavate tehniliste lahendustega, mis maandavad kliimariske). Kliimamuutuste leevendamiseks toetatakse toetatud eluaseme rajamise meetmega ainult liginullenergiahoonete ehitamist, mis arvestavad hoonete energiakasutuse olulist vähendamist. Juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav, siis liginullenergiahoone energiatõhususarvu saavutamiseks paigaldatakse ka vajalik päikeseenergiast lokaalselt taastuvenergiat tootev päikeseenergiasüsteem (päikesepaneelid elektri tootmiseks, päikesekollektorid sooja vee tootmiseks), mis on abikõlblik tegevus. Samuti on abikõlblik kanalisatsiooni soojustagastussüsteemide ehitus. Ehitise energiakulu ja CO2 heite arvutused tehakse energiamärgiste alusel. Energiamärgise väljastavad vastavat kutsepädevust omavad isikud läbi Ehitisregistri. Kliimamuutustega kohanemine Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ 5 toob välja, et peamised hooneid mõjutavad riskid on kliimamuutuste tulemusel tormide sagenemine (tuul ja sademed), mereveetaseme tõus (rannikualade üleujutused) ja temperatuuritõus (kuumalained). Üleujutused Üleujutusega seotud riskide hindamine6 prognoosib, et 21. sajandi lõpuks võib Eesti läänerannikul asenduda pikaajaline suhteline meretaseme languse trend sel sajandil kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel erinevate stsenaariumite korral, kas 20−40 cm või kuni 40−60 cm. Siseveekogude puhul kliimamuutuste suundumus lubab eeldada, et jõgede lumesulaveest põhjustatud üleujutused pigem vähenevad, kuid kevadised lumesulaveest põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega. Üleujutusohupiirkonna kaardid on nähtaval Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses7. 2 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/.Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2019, kättesaadav seisuga 19.01.2023 3 https://rtk.ee/hindamine/2014-20-21 Tepsli OÜ, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2021, kättesaadav seisuga 19.01.2023 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2021:373:FULL&from=EN Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01, kättesaadav seisuga 19.01.2023 5 ttps://www.sei.org/projects-and-tools/projects/eesti-taristu-ja-energiasektori-kliimamuutustega-kohanemiseriikliku- strateegia-koostamine-enfra/ SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut ja Balti Keskkonnafoorum. 2015, kättesaadav seisuga 19.01.2023 6 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid | Keskkonnaministeerium (envir.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023 7 X-GIS 2.0 [yua] (maaamet.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023 17 Tormide sagenemine Tormide sagenemisega on peamiselt seotud suurenenud sademete koguse ja tuulekiiruse kasvust tingitud riskid. Sadevee süsteemide projekteerimise ja tuulekoormusega arvestamise nõuded on sätestatud standardites:  EVS 846 Hoone kanalisatsioon ja EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk.  EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. Kliimamuutusi arvestavad lahendused jõuavad projektide tehnilistesse lahendustesse läbi projekteerimisnormide muudatuste. Suurenenud sademete hulgast tingitud lokaalse üleujutuse mõjude vähendamine eeldab hoone ja piirkonna taseme samaaegset planeerimist. Ainult ühe kinnistu piires ei ole sageli võimalik sadevee ärajuhtimist korraldada. Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST8 tegeleb kliimatingimuste kohanemise lahenduste väljatöötamisega. Projekti tulemused on aluseks projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Projekti tööplaani kohaselt peaksid uuendatud kliimakindluse tagamise lahendused jõudma regulatsioonidesse aastal 2026. Kuumalainete sagenemine Aasta keskmine temperatuuri tõus võib positiivse mõjuna tuua kaasa mõningase kütmisvajaduse languse talveperioodil, kuid negatiivse mõjuna võib suureneda suvine jahutamisvajadus. Suurem suvine temperatuurtõus esineb linnade niinimetatud soojussaarte piirkondades. Soojussaare risk on kõrgem tehnogeensete pindadega piirkondades (tumedad lamekatused, asfaltpinnad), seal hulgas eristuvad väiksemas roheluses asuvad korruselamute piirkonnad, kus soojussaare efekt on märkimisväärselt tugevam kui kõrghaljastusega eramajade piirkondades. Hoonete energiatõhususe miinimumnõuete9 alusel tuleb uue hoone püstitamisel või olemasoleva hoone rekonstrueerimisel tõendada vastavust suvise ruumitemperatuuri nõuetele. Eluhoonete suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27°C rohkem kui 150 °Ch (kraadtundi) ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumitemperatuuri tunnipõhised väärtused leitakse hoone dünaamilise simulatsiooni teel spetsiaalse arvutustarkvara abil. Toetatud eluasemete projekteerimisel saab kuumalainetega toimetulemiseks kavandada päikesekaitse klaaside (päikesekaitsetegur g-0,4, eluruumide akende klaaspakettide päikeseläbivustegurit (g) ei ole soovitatav valida alla 0,4, et tagada piisav loomuliku valgus eluruumides), lõuna ja lääne suuna akende varjestust ja ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist (sissepuhkeõhu temperatuur 16 0C). Suvise ruumitemperatuuri arvutamise ja päikesekaitse meetme kohta on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel juhend10, mis aitab projekteerijat suvise ruumide ülekuumenemise analüüside koostamisel ja sobilike lahenduste valikul. Kompenseerimaks jahutussüsteemide elektrienergia kasutust tuleks koos jahutussüsteemiga paigaldada ka päikesepaneelid elektri tootmiseks. Kuna jahutust on vaja päikesepaistelisel päeval, siis on võimalik kohapeal toodetud elektrit kasutada hoone jahutussüsteemides nii, et võrgust ostetava elektri kogus jahutussüsteemide lisamisega ei suurene. V Projektide valiku kooskõla valikukriteeriumitega 8 Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST – hooandja hoonete renoveerimisele | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014?leiaKehtiv, kättesaadav seisuga 19.01.2023 10 Microsoft Word - Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend_final.docx (kredex.ee). Suvise ruumitemperatuuri kontoroolarvutuse juhend. Tallinna Tehnikaülikool. 2018, kättesaadav seisuga 19.01.2023 18 Projekti tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast vastavalt ühendmääruse § 7-le: 1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (vt ka TAT punkt 1.2 ja SK punkt 1); 2. TAT põhjendatus; 3. kuluefektiivsus; 4. elluviija (taotleja, sh partneri(te) kaasamisel partneri(te)) suutlikkus projekti ellu viia; 5. TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. VI Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise eeldatavad tulud Meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine.“ eelarve on 87 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 70% ehk 60 900 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 20% ehk 17 400 000 eurot ja omafinantseering 10% ehk 8 700 000 eurot. Meetme eelarve jaguneb nelja sekkumise vahel, millest sekkumise „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“ elluviimiseks toetuse eelarve on 26 089 784 eurot, kus Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on maksimaalselt 18 262 849 eurot (70%) ja riiklik kaasfinantseering 5 217 957 eurot (20%) ning, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering minimaalselt 2 608 978 eurot (10%). Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi vahenditest. Eelnõu rakendamisega seotud eeldatav tulu on parem sotsiaalteenuste kättesaadavus. Ühelt poolt paraneb koduteenuste kättesaadavus tänu abivajajate koondumisele valla, osavalla, linna või linnaosa keskuses paiknevatesse toetatud eluasemetega hoonetesse, väheneb koduteenuse osutamiseks kuluv aega ja kulu transpordile. Teiselt poolt väheneb koduhooldusteenuse vajadus ja lähedaste hoolduskoormus (võimaldades tõsta nende tööhõivet) seoses olemasoleva mitteligipääsetava elamufondi asemel kasutusele võttes ligipääsetavad, elanike vajadusi arvestavad, ökonoomsed, energiasäästlikud toetatud eluasemed. Paremad elamistingimused on eelduseks paremaks igapäevaeluga toimetulekuks vähendades nii rasketest eluoludest tingitud haigustesse haigestumist ja vastavate ravikulude tekkimist. Eelnev omakorda loob eeldused keskmise eluea pikenemiseks ning sellega seonduva tööea pikenemiseks ja tulude paranemiseks. VII Eelnõu jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VIII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutus, rakendusüksus), Euroopa Komisjonile ja seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Seletuskirja lisad: 19 Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – lisa 1 Riskide hindamise tabel – lisa 2 20