Kliimaministri määruse "Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium 27.07.2023 nr 1-4/23/3433 Kliimaministri määruse "Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Regina Viljasaar-Frenzel, 625 6426 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  MÄÄRUS Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 1 „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringu „E-ehituse arendamine“ (edaspidi ehituse e-hüpe) toetusprogrammi elluviimiseks. (2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja saavutatav tulemus (1) Toetuse eesmärk on stimuleerida ehitusvaldkonna ettevõtjaid looma ja rakendama uuenduslikke digilahendusi, mis aitavad tõsta sektori tootlikkust ja laiendada e-ehituse platvormil pakutavate teenuste hulka. (2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse e-ehituse platvormil põhinevate ja eraldiseisvate uuenduslike digilahenduste väljatöötamise, prototüüpimise või rakendamise projekte ehitusvaldkonnas. (3) Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on lõpetatud projektide arv. (4) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teave, dokumendid ja aruanne esitatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette  2 nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (5) Toetuse taotlemisel, andmisel ja kasutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taastekava määrus). § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) e-ehituse platvorm – infosüsteem, mis koondab sellega liidestunud ehitusvaldkonna teenuseid ja andmeid; 2) uuenduslikud digilahendused – ehitussektori turuosaliste põhitegevust toetavad erinevad tarkvaralahendused, mis on sihtgrupi jaoks uued või oluliselt uuendatud. § 4. Vahendusasutus Vahendusasutus on Riigi Tugiteenuste Keskus. § 5. Vaide esitamine (1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtule kaebuse esitamist esitada vaide. (2) Vaide lahendab vahendusasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud, abikõlblikkuse periood ja toetuse osakaal § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemusnäitaja saavutamisse panustavale projektile, millega viiakse läbi kas: 1) rakenduse ehk uue või oluliselt muudetud digitoote või -teenuse arendamine; 2) rakenduse arendust ettevalmistava eelanalüüsi tegemine, mille käigus kaardistatakse tarkvara funktsionaalsuse üldine ulatus ja vajaduse korral luuakse toote prototüüp; 3) protsesside uuendamine ehk uute või oluliselt täiustatud digilahenduste rakendamine taotleja äripraktikas või töökorralduses; 4) protsesside uuendamist ettevalmistava ärianalüüsi tegemine, mille käigus analüüsitakse ettevõtte vajadust innovaatiliste digilahenduste ja töömeetodite järele ning pakutakse parimad lahendused koos tegevuskavaga või 5) koolitus. (2) Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ning peavad järgima Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja -prioriteete. (3) Toetuse saaja on kohustatud levitama projekti tulemusi avalikel üritustel, veebi- või  3 trükiväljaannetes järgides § 25 lõike 1 punktis 10 kirjeldatud teavitusreegleid. § 7. Toetatavad kulud (1) Toetatavad on kõik määrusega kooskõlas olevad kulud, mis on vajalikud ja põhjendatud toetuse andmise otsuses märgitud eesmärgi saavutamiseks, välja arvatud lõikes 4 nimetatud kulud. (2) Riistvara soetamine on toetatav vaid juhul, kui see on möödapääsmatult vajalik taotluses kirjeldatud digilahenduse loomiseks või rakendamiseks. (3) Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulu, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalik. (4) Määruse alusel ei toetata järgmiseid kulusid: 1) kinnisasja ostmine ja sellega seotud kulu; 2) pangagarantii; 3) finants- ja pangakulu; 4) riigilõiv; 5) kindlustusmakse; 6) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulu; 7) käibemaks, välja arvatud taastekava määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul; 8) puhkusetasu; 9) sularahas tasutud kulu; 10) muu toetatavate tegevustega mitteseotud või põhjendamatu kulu. (5) Käibemaksu võib arvata omafinantseeringu osaks, arvestades taastekava määruse § 3 punktis 7 sätestatud piiranguid. § 8. Abikõlblikkuse periood (1) Abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2025. a. (2) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele. (3) Abikõlblikkuse periood on kuni 12 kuud. (4) Projekt loetakse lõppenuks pärast aruande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist. (5) Projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral võib toetuse saaja taotleda vahendusasutuselt abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsember 2025. a. § 9. Toetuse suurus, osakaal ja tingimused (1) Toetuse suurus ühe projekti kohta on kõige vähem 1000 eurot ja kõige rohkem 180 000 eurot.  4 (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti toetatavatest kuludest. (3) Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. (4) Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada kuni kaks taotlust. (5) Taotleja peab projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal Euroopa Liidu institutsioonide, muude välisabi fondide või avaliku sektori asutuste vahenditest toetuse taotlemise korral esitama taotluses sellekohase teabe. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eesti Vabariigis registreeritud ehitusvaldkonnas tegutsev või ehitusvaldkonnale teenuseid või tooteid pakkuv juriidiline isik, kohalik omavalitsuse üksus ja selle hallatav asutus, või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) taotlejale jooksva ja kahe eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot; 2) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot. (3) Määruse alusel ei anta toetust: 1) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel; 2) ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. § 11. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi, algus- ja lõppkuupäev, eesmärk ja oodatavad tulemused ning plaanitavad tegevused, nende ajakava ja lühikirjeldus; 3) projektimeeskonna tööjaotuse ning asjakohaste teadmiste ja oskuste kirjeldus; 4) projekti toetatavate kulude summa, toetuse summa ja omafinantseeringu summa; 5) toetatavate tegevuste detailne eelarve koos eelarve kujunemise alustega; 6) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega juhul, kui kuluartikli summa ületab 5000 eurot ilma käibemaksuta. Kui kuluartikli summa jääb alla 5000 euro käibemaksuta, tuleb vastavad tõendid esitada vahendusasutuse nõudmisel; 7) juhul kui toetust soovitakse rohkem kui ühe maksena, tuleb projekti tegevused jagada  5 vastavaks arvuks etappideks ning kirjeldada kõigi etappide tulemusi, mille teostamine ja tõendamine saab makse aluseks; 8) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 9) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 10) kinnitus, et taotleja on teadlik, et ehituse e-hüppe veebilehel ehupe.eehitus.ee avalikustatakse taotluses ning aruandes esitatud taotleja ja kontaktisiku nimed, veebilehe aadress, e-posti aadress, projekti nimi, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, ülevaade projekti eesmärgist, tegevustest ja tulemusest ning info taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 12. Taotlusvooru korraldus (1) Toetust taotletakse vooruliselt. Taotlus esitatakse esindusõigusliku isiku digiallkirjaga vahendusasutuse määratud taotlusvooru tähtajaks. (2) Taotlusvooru rahastamise eelarve kehtestab Kliimaministeeriumi vastava valdkonna eest vastutav asekantsler. (3) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitab vahendusasutus oma veebilehel. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. (4) Vahendusasutus kooskõlastab Kliimaministeeriumiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlusvooru rakendusdokumendid. (5) Taotlusvooru tähtajaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata. § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 50 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (2) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtajaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist. (3) Vahendusasutusel on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. (4) Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Pärast taotluse menetlusse võtmist kontrollib vahendusasutus taotleja ja taotluse vastavust nõuetele.  6 (2) Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse nõuetele. (3) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse projekti § 16 kohaselt hindamata. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille koosseisu kohta teeb ettepaneku Kliimaministeerium. Koosseis avalikustatakse ehituse e-hüppe veebilehel. (2) Hindamiskomisjoni esimees on Kliimaministeeriumi vastava valdkonna asekantsler. (3) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. § 16. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord (1) Projektide hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) hindamiskriteerium 1 – projekti vastavus toetuse andmise eesmärgile; 2) hindamiskriteerium 2 – projekti põhjendatus, osakaal koondhindest 40 protsenti; 3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet, osakaal 40 protsenti; 4) hindamiskriteerium 4 – taotleja võimekus projekti tegevuste läbiviimiseks, osakaal koondhindest 20 protsenti; 5) hindamiskriteerium 5 – projekt on seotud e-ehituse platvormiga, osakaal koondhindest 5 protsenti; 6) hindamiskriteerium 6 – projekti otsene kasusaaja, osakaal koondhindest 5 protsenti. (2) Hindamiskriteeriumi 1 osas hinnatakse, kas projekt vastab toetuse andmise eesmärgile. Juhul, kui hindamise tulemusel selgub, et projekt seda ei tee, projekti edasi ei hinnata. (3) Hindamiskriteeriume 2-6 hinnatakse skaalal 0-4, kus 0 tähendab puudulikku ning 4 väga head hinnet. (4) Hindamiskomisjon teeb vahendusasutusele taotluse rahuldamise ettepaneku projektide koondhinnetest moodustunud pingerea põhjal. Pingereast jäävad välja projektid, mis on saanud vähemalt ühes hindamiskriteeriumitest 2-4 hinde vähem kui 2. Hindamiskomisjon võib põhjendatud juhtudel teha vahendusasutusele ettepaneku taotluse osaliseks rahuldamiseks vastavalt §-le 19. (5) Hindamise tööprotsessi koostab vahendusasutus kooskõlastatult Kliimaministeeriumiga ja avaldab selle vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. (6) Kliimaministeerium protokollib komisjoni töö ja edastab komisjoni esimehe allkirjastatud protokolli toetuse andmise ettepanekutega vahendusasutusele toetuse rahuldamise otsuse tegemiseks. § 17. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus rahuldatakse täielikult või osaliselt.  7 (2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele: 1) hindamiskomisjon on määruse § 16 lõike 5 järgi teinud ettepaneku taotluse rahuldamiseks; 2) projekti toetuse summa ei ületa § 16 lõike 5 kohaselt moodustatud pingerea alusel taotlusvooru rahastamise eelarvet. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) maksete suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamine; 5) teave vähese tähtsusega abi kohta vastavalt VTA määrusele; 6) abikõlblikkuse periood; 7) aruande esitamise kord; 8) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 9) toetuse saaja kohustused; 10) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord; 11) vajadusel muud nõuded projekti edukaks elluviimiseks. § 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses toodud nõudele; 2) hindamiskomisjon on teinud ettepaneku taotlust mitte rahuldada; 3) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 4) taotleja ei ole nõus §-s 19 sätestatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; 5) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 6) selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid; 7) esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 2) projekti nimetus; 3) otsuse põhjendus; 4) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord; 5) muu vajalik teave. (3) Taotluse rahuldamata jätmisel ei hüvitata taotlusega seotud juba tehtud kulusid. § 19. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru rahalise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. (2) Vahendusasutus teeb taotlejale enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise  8 ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk ja tulemused on saavutatavad ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse osalise rahuldamise ettepanekuga. Kui taotleja ei ole vahendusasutuse ettepanekuga nõus, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse kümne tööpäeva jooksul. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi osas. Muuta ei ole lubatud projekti eesmärki, toetatavat tegevust ning maksete arvu ja suurusi. (3) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise enne 2025. aasta 31. detsembrit. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates. (5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest täielikult või osaliselt loobumise kohta. § 21. Otsuse kättetoimetamine Paragrahvides 17–20 nimetatud otsus esitatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 5. peatükk Aruande esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine § 22. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab vahendusasutusele projekti aruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud korras. (2) Aruandes kajastatakse lisaks taastekava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule vähemalt järgmine teave: 1) projekti eesmärgi saavutamiseks tehtud tegevuste ja saavutatud tulemuse kirjeldus, vajadusel taotluses ette nähtud ja tegelikult toimunud tegevuste ning tulemuste erinevuse selgitus; 2) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele. (3) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamisega seotud aruande vahendusasutuse vormil.  9 (4) Vahendusasutus kinnitab aruande või annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 15 tööpäeva jooksul selle esitamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 15 tööpäeva, mille võrra aruande menetlemise tähtaeg pikeneb. (5) Vahendusasutus võib kaasata eksperte projekti eesmärgi täitmise ja tulemuste saavutamise kindlaks tegemiseks. § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Makse saamiseks esitab toetuse saaja e-toetuste keskkonna kaudu vahendusasutusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. (2) Maksetaotlusega koos tuleb esitada tõend projekti toimumise ja tulemuste kohta vastavalt toetuse rahuldamise otsusele. (3) Toetust makstakse taastekava määruse § 9 lõike 3 punktis 2 toodud viisil, lähtudes taotluse rahuldamise otsuses sätetatud tingimustest ja korrast. (4) Makse teostatakse eeldusel, et: 1) makse aluseks olnud tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale; 2) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud makse aluse saavutamine on tõendatud; 3) kui maksetaotlus esitatakse koos aruandega, on vahendusasutus aruande kinnitanud. (5) Projektidele, mille taotletava toetuse summa on vähem kui 50 000 eurot, makstakse toetus ühekordse maksena pärast aruande kinnitamist. (6) Projektidele, mille taotletava toetuse summa on 50 000 eurot või rohkem, võib toetust maksta kuni kolme maksena taotluse rahuldamise otsuses märgitud korras. Maksetest viimane peab moodustama vähemalt 20 protsenti toetusest ja makstakse pärast aruande kinnitamist. (7) Vahendusasutus võib jätta toetuse osaliselt või täielikult välja maksmata kui: 1) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemus jäi saavutamata ning toetuse saaja selgitus pole piisav; 2) aruandes esineb puuduseid ka pärast puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist vastavalt § 22 lõikele 4. (8) Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja puuduste kõrvaldamiseks määratakse kuni kümne päevane tähtaeg. § 24. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega taastekava määruse § 11 lõikes 1 toodud alustel ja kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. detsembril 2025. a. 6. peatükk Toetuse saaja ja vahendusasutuse kohustused § 25. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja kohustub: 1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;  10 2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega; 3) saavutama projekti tulemused taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks; 4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel; 5) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni; 6) pidama raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta; 7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga; 8) võimaldama vahendusasutusel ja taastekava määruses sätestatud auditeerival asutusel teha kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide ning tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab; 9) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 10) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates taotluse rahuldamise otsusest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“; 11) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 12) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist; 13) hanke korral seadma hanke alusdokumentides tingimuseks, et edukas pakkuja esitab hankelepingu täitmisel oma omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registrikoodid, iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ja omanike andmed, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa; 14) kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisama sellekohase põhjenduse. § 26. Vahendusasutuse kohustused Vahendusasutus on kohustatud lisaks taastekava määruse § 4 lõikes 7 sätestatule: 1) kandma vähese tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 2) kontrollima projekti elluviimist; 3) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated; 4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates vastavalt taastekava määruse § 13 lõikele 6. 7. peatükk Määruse rakendamine § 27. Üleminekusäte Toetuse andmise otsustele, mis on tehtud majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruse nr 70 „Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel, kohaldatakse viidatud määrust kuni projektides toetuse saaja kohustuste lõppemiseni.  11 § 28. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määrus nr 70 „Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets kantsler  24.07.2023 Majandus- ja taristuministri määruse „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga asendatakse majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määrus nr 70 „Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord. Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taastekava määrus) § 8 lõike 1 alusel. 1.2. Taustainfo Enne majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruse nr 70 „Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord“ koostamist tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium mitmeid analüüse, et uurida ehitusvaldkonna tootlikkuse ja digitaliseerimisega seotud probleeme ja lahendusi, sh:  Ehituse Pikk Vaade 2035 (2021)1;  Uuring ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine (2020)2;  Ehitussektori tootlikkuse lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs (2018)3;  E-ehituse platvormi visioon (2018)4. Lisaks võeti eeskujuks analoogne KIRAdigi toetusmeede Soomest, kus aastatel 2016-2018 toe- tati 139 prototüüpimise projekti €4,7 miljoni euro eest. E-hüppe esimene voor: 2022. aasta novembris sulgus esimene voor, mis põhines Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. septembri 2022 määrusel nr 70. Rahastuse said 63 projekti kogusummas 2,6 miljonit eurot. Kuigi esimene voor toimus edukalt ja suuri probleeme polnud, oli näha, et taotlusvooru tingimusi on võimalik nii taotlejate, hindamiskomisjoni kui ka vahendusasutuse jaoks oluliselt paremaks muuta. Peamised muudatused võrreldes määruse eelmise versiooniga: (1) Välja jäetakse võimalus anda toetust riigiabina. Esiteks vähendab riigiabi väljajäämine menetluskoormust. Nii taotlejate kui ka vahendusasutuse töö lihtsustamiseks antakse toetust edaspidi kokkulepitud tingimuste täitmise alusel (vastavalt saavutamisel, kuid taaste- ja vastupidavuskava raames pole võimalik kasutada toetuse maksmist kokkulepitud tingimuste saavutamise alusel kui tegu on riigiabiga. Seega peaks määrus kajastama kaht võimalust: makse tingimuste saavutamise järel vähese tähtsusega abi ja toetuse (juhul kui taotleja on avalik-õiguslik juriidiline isik, kel puudub majandustegevus) puhul ning kulupõhine makse riigiabi puhul. See muudaks menetluse väga mahukaks. Teiseks oli riigiabi järele esimeses voorus väga väike vajadus: 63 projektist, mille kohta tehti positiivne rahastusotsus, said kaks toetuse riigiabina. Üks projekt katkestas, kuna nende vähese tähtsusega abi määr oli juba täis, kuid riigiabina oleks neile rakendunud oluliselt kehvemad 1 eehitus.ee/timeline-post/ehituse-pikk-vaade 2 eehitus.ee/timeline-post/ehitise-elukaare-oigusruumi-digitaliseerimiseks-kohandamine-uuring 3 eehitus.ee/timeline-post/ehitussektori-tootlikuse-uuring 4 eehitus.ee/timeline-post/majandus-ja-kommunikatsiooniministeeriumi-tellimusel-valmis-e-ehituse-visioon  2 tingimused. Riigiabi ärajätmisega paraneb võimalus toetust saada nendel ettevõtetel, kes pole veel vähese tähtsusega abina palju toetuseid saanud. Kolmandaks pole toetatavad tegevused edaspidi enam piiratud riigiabi artiklitega, vaid on senisest paremini kooskõlas ettevõtete vajaduste ja digitehnoloogiate arendusloogikaga. Võimalus oleks olnud määrata erinevad toetatavad tegevused vähese tähtsusega abi ja riigiabi puhul, ent see oleks suurendanud määruse ja menetluse mahtu. Neljandaks, sarnaselt toetatavate tegevustega ei sõltu toetuse osakaal enam riigiabi artiklitest, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/20145 (edaspidi grupierandi määrus). (2) Muudetakse toetatavate tegevuste loetelu. Senised toetatavad tegevused olid pärit grupierandi määruse artiklitest 18, 25, 29 ja 31. Kuna määrusest jäetakse välja võimalus anda toetust riigiabina, on võimalik toetatavad tegevused viia tarkvaraarendusprotsessidega rohkem kooskõlla ja keskenduda neile tegevustele, mis esimeses voorus said taotlejate tähelepanu enim. Muudatuse sisu on selgitatud eelnõu punkti 5 juures. (3) Muudetakse hindamiskriteeriume ja hindamiskomisjoni tööprotsessi. Komisjon soovis senisest täpsemaid hindamiskriteeriume ja võimalust jätta projekt põhjalikumalt läbi vaatamata juhul, kui see selgelt ei vasta toetuse andmise eesmärgile. Määruses seni sellist võimalust polnud. (4) Kulupõhine aruandlus ja maksekord asendatakse lihtsustatud maksekorraga. Muudatus tähendab, et taotleja peab taotlust esitades projekti kulud hoolikalt läbi mõtlema mõtlema (need summad, mis ta taotluses esitab, saavad ka väljamakse aluseks ehk kulude alahindamine võib minna taotlejale kalliks, kulude ülehindamisel hoiab aga komisjon silma peal) ning vahendusasutus ja komisjon peavad esitatud infot senisest veelgi hoolikamalt hindama, kuid toetuse saaja ning vahendusasutuse jaoks on aruannete ja maksete osa edaspidi oluliselt lihtsam. 1.3. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel (625 64265, regina.viljasaar- [email protected]) koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega. Eelnõu kohta tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg ([email protected], 639 7618). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]) ja Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected], 5307 4485). 1.4. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taasterahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 28 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst)  3 5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasi- maksmine 6. Toetuse saaja ja vahendusasutuse kohustused 7. Rakendussätted Alljärgnevalt esitatakse ülevaade sätetest, mis muutuvad majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määrusesga nr 70 „Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 70) võrreldes. Eelnõus muudetakse toetusprogrammi nime kirjapilti. Varasem „ehituse e-HÜPE“ asendatakse kirjapildiga „ehituse e-hüpe“, mis võimaldab kasutada kirjalikes tekstides toetusprogrammi nime õiges käändes. Eelnõu §-s 1 kaotatakse võrreldes määrusega nr 70 võimalus anda toetust ka riigiabina. Toetus on seega kas vähese tähtsusega abi või toetus (majandustegevust mitteomavate juriidilistele isikute puhul). Muudatuse vajalikkust on põhjendatud seletuskirja sissejuhatavas osas. Eelnõu §-s 2 asendatakse sõnad „digitaalsete lahenduste“ sõnaga „digilahenduste“, et kasutada määruses läbivalt üht, lühemat terminit, ning sõna „innovaatiliste“ sõnaga „uuenduslike“, et kasutada võimalusel eesti keelel põhinevaid termineid. Lisaks muudetakse lõike 4 sõnastust, sest tulemuste saavutamisel tehtava makse puhul ei pea taotlejad enam vahendusasutusele kuludokumente esitama, ning vahe- ja lõpparuande asemel tuleb projekti jooksul esitada vaid üks aruanne. Eelnõu §-s 3 muutub määruses kasutatavate terminite loetelu, et need oleksid kooskõlas toetatavate tegevuste uuendatud loeteluga. Eelnõuga lisatakse uus termin „uuenduslikud digilahendused“ – esimene taotlusvoor näitas, et defineerida tuleks mõlemad sõnad, sest laekus taotlusi, et rahastataks lahendusi, mis ei olnud ei uuenduslikud ega digilahendused. Välja jäävad terminid: (1) „väliskonsultant“; (2) „rakendusuuring“; (3) „teostatavusuuring“; (4) „organisatsiooniinnovatsioon“; (5) „protsessiinnovatsioon“; (6) „tootearendus“ (7) „tõhus koostöö“, kuna antud terminid tulenesid üldise grupierandi määruse artiklitest; (8) „väljund“, sest toetuse maksmisel kokkulepitud tingimuste saavutamise järel on väljundi asemel oluline projekti tulemus; ja (9) „keskmise suurusega ettevõtja“; (10) „suurettevõtja“ ja (11) „väikeettevõtja“, kuna ettevõtja tüüp oli oluline riigiabi kontekstis. Eelnõu §-s 6 sõnastatakse uued toetatavad tegevused. Toetust saab anda projektile, mis on üks järgnevatest tegevustest: (1) rakenduse arendamine. Tegevus asendab määruses nr 70 lubatud tootearendust, kuna antud termin tulenes üldise grupierandi määrusest, kuid kuna tootearenduse puhul mõistetakse tihti vaid turule toodavat toodet – mis ei olnud toetuse andja eesmärk – tekitas see taotlejates ja vahendusasutuses segadust; (2) rakenduse arendust ettevalmistava eelanalüüsi läbiviimine; (3) protsesside uuendamine. Tegevus asendab määruses nr 70 lubatud protsessi- ja organisatsiooninnovatsiooni, mis tulenesid üldise grupierandi määrusest. Tegevuse sisu jääb samaks, kuid lihtsustub sõnastus;  4 (4) protsesside uuendamist ettevalmistava ärianalüüsi läbiviimine; (5) koolitus. Antud tegevus on ainus, mis ei muutu võrreldes määrusega nr 70. Lisaks täpsustatakse toetuse saaja kohustust projekti kohta info levitamisel. Võrreldes määrusega nr 70 on selleks kohustatud kõikide tegevuste, mitte üksnes tootearenduse projektid. Eelnõu §-s 7 täpsustatakse võrreldes määrusega nr 70 toetatavaid kulusid. Kui eelnevalt sõltus riigiabi andmisel toetatavate kulude loetelu üldise grupierandi määrusest, siis toetuse ja vähese tähtsusega abi puhul on toetatavad kõik kulud, mis on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Toetusmeetme eesmärk on toetada digiteerimist ning seetõttu on rõhutatud, et riistvara soetamise puhul saab toetust üksnes juhul, kui see on digiteerimiseks möödapääsmatult vajalik. Eelnõu §-s 8 eemaldatakse partneriga seotud nõuded, sest partner oli määruses nr 70 järgi vaja kaasata teatud juhtudel riigiabi andmisel. Vähendatakse abikõlblikkuse perioodi 15 kuult 12-le. Muudatus tuleneb ministeeriumi kohustusest täita taasterahastus ette antud lõpetatud projektide sihttase (102 projekti) 2025. aasta lõpuks. Kuna osa projekte võib katkestada enne lõppu, ei tähenda rahastatud projektide arv, et sama palju neid ka valmib. Et ministeerium jõuaks vajadusel korraldada lisavooru 2025. aastal, tuleb tagada, et 2025. aasta esimeses pooles oleks selge seniseks lõpetatud projektide arv. Esimene voor näitas ka, et väga vähesed projektid kasutasid võimalust määrata projekti kestuseks 15 kuud. Eelnõuga täpsustatud toetatavad tegevused ei nõua pikemat kui aastast projekti. Lõikest 4 eemaldatakse viide vahearuandele. Määruse eelmises versioonis oli projektidel, mis kestsid vähemalt kaheksa kuud, võimalus esitada vahearuanne, et saada vahepealne makse. Toetuse maksmine edaspidi kokkulepitud tingimuste saavutamise järel ei sõltu vahearuande esitamisest, vaid maksetaotlusega koos tuleb esitada info projekti eeldatavate tulemuste kohta. Nende saavutamine on tingimus, mille alusel makse või maksed teostatakse. Eelnõu §-s 9 muudetakse toetuse suuruseid: kui määruses nr 70 puudus toetusel alampiir, siis nüüd seatakse selleks 1000 eurot. Väiksem toetuse summa ei õigusta menetlusele kuluvaid ressursse. Toetuse maksimaalset summat vähendatakse 200 000 eurolt 180 000 eurole. Esimeses voorus oli väike huvi maksimaalse toetusmäära vastu, lisaks oli juhtumeid, kus projekti maksumust oli suurendatud kaheldavate kuludega. Et keskmine toetuse summa oli umbes esimeses voorus umbes 45 000 eurot, võib eeldada, et toetuse maksimummäära vähendamise kaudu jätkub toetust edaspidi suuremale arvule projektidele, mõju kõige kallimatele projektidele on aga väike. Paragrahvist eemaldatakse riigiabi puudutav info. Kaob määruse nr 70 lõikes 4 sõnastatud nõue, mille järgi ei saanud omafinantseerinuna kasutada Euroopa Liidu institutsioonide jt välisabi fondide või avaliku sektori asutuste antavaid toetused. Taasterahastu reeglid ei keela sellise rahastuse kaasamist ning antud piirang tekitas probleeme ülikoolidele kui potentsiaalsetele taotlejatele. Lisatakse tingimus, et üks taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada kuni kaks taotlust. Ehituse e- hüppe toetuse esimeses taotlusvoorus esitasid mõned taotlejad neli või viis taotlust. Hindamiskomisjoni ettepanek on anda edaspidi rohkematele ettevõtetele võimalus toetust saada ja suunata neid esitatavat taotlust põhjalikumalt läbi mõtlema. Eelnõu §-s 10 eemaldatakse riigiabi puudutav info. Eelnõu §-s 11 täpsustatakse taotluses nõutud info. Seoses riigiabi ärajäämisega kaob vajadus  5 esitada info ettevõtja tüübi ja projekti toimumise koha kohta. Uued on nõuded esitada info: (1) oodatavad tulemused. See on vajalik kuna makse tehakse taotluses kirjeldatud tulemuste saavutamisel; (2) juhul kui makset soovitakse mitmes osas, projekti etapid ja iga etapi eeldatavad tulemused, mille saavutamine ja tõendamine saavad makse aluseks; (2) projektimeeskonna tööjaotus ja oskused; (3) tõendid, et juhul kui kuluartikli summa ületab 5000 eurot, on kulu eelarvestatud säästlikult. Tõendina võib lisada näiteks hinnapakkumused, väljavõtte hinnakirjast või kulu täpse arvutuskäigu. Nõue on vajalik tingimuste täitmisel makstava teotuse loogika seisukohast ja komisjoni töö hõlbustamiseks. Võrreldes määrusega nr 70 puudub paragrahvis ja kogu eelnõus viide väljundile, sest väljundi asemel peab toetuse saaja kirjeldama projekti oodatavaid tulemusi, mille saavutamine saab makse aluseks. Eelnõu §-ga 16 muutuvad esimeses voorus saadud kogemuse tõttu hindamiskriteeriumid ja - protsess. Hindamiskriteeriumiga 1 hinnatakse, kas projekt vastab toetuse andmise eesmärgile: kas see on innovaatiline, kas on tegu digilahendusega, kas see on seotud ehitusvaldkonnaga ja edendab taotleja põhiprotsesse. Hindamiskriteeriumiga 2 hinnatakse projekti põhjendatust ehk seda, kas projekt lahendab olulist probleemi, kas projekti eesmärk on asjakohane ning kas mõju taotlejale ja valdkonnale on piisav. Kriteeriumi osakaal koondhindest on 40%. Hindamiskriteeriumiga 3 hinnatakse projekti kvaliteeti ehk projekti tegevuste põhjendatust ja kuluefektiivsust ehk kas projekti eelarve on koostatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Kriteeriumi osakaal koondhindest on 40%. Hindamiskriteeriumiga 4 hinnatakse taotleja võimekust projekti tegevuste läbiviimiseks. Hindamise alus on taotleja varasem kogemus ja planeeritud tööjaotus. Kriteeriumi osakaal koondhindest on 20%. Hindamiskriteeriumiga 5 võib taotlus saada lisapunkte juhul, kui projekt on seotud e-ehituse platvormiga. Maksimumpunktid saavad projektid, mis pakuvad oma teenust või andmeid nimetatud platvormil. Kriteeriumi osakaal koondhindest on 5%. Hindamiskriteeriumiga 6 võib projekt saada lisapunkte olenevalt sellest, kui laiale kasusaajate ringile projekt mõeldud on. Maksimumpunktid saab juhul, kui tulemus on piiranguteta avalikuks kasutamiseks. Kriteeriumi osakaal koondhindest on 5%. Lõike 2 järgi tuleb selleks, et vähendada komisjoni töökoormust, kontrollida, kas projekt vastab toetuse andmise eesmärgile. Edasisele hindamisele pääsevad vaid projektid, mis saavad hindamiskriteeriumile 1 positiivse hinde. Lõike 4 järgi jäävad hindamiskomisjoni poolt vahendusasutusele esitatavast pingereast välja projektid, mille hinne ühele kriteeriumitest 2–4 oli alla 2. Eesmärk on hõlmata pingeritta vaid kvaliteetsed projektid. Kriteeriumid 5–6 on sellest kitsendusest välja jäetud, sest projekt ei pea tingimata olema seotud e-ehituse platvormiga (kriteerium 5) ja taotlejal pole kohustust teha projekt laiemale kasusaajate ringile kui oma ettevõtte või organisatsiooni sees (kriteerium 6). Eelnõu §-ga 17 kaob võimalus anda toetust kõrvaltingimustega. Muudatus tehakse vahendusasutuse ettepanekul, et kiirendada taotluste menetlemist. Kuna kõrvaltingimusega rahuldamine eeldab taotlejaga läbirääkimist, pidurdab see rahastusotsuste väljakuulutamist kõigi taotlejate jaoks. Lõikes 3 sõnastatakse info, mis tuleb märkida taotluse rahuldamise otsuses. Võrreldes määrusega nr 70 tuleb otsuses märkida ka toetuse maksmise aluseks olevad tingimused ja nende tõendamise kord. Paragrahvist on eemaldatud viited riigiabile, partnerite kaasamisele ja projekti rahastamisele kõrvaltingimustega.  6 Eelnõu §-st 18 on võrreldes määrusega nr 70 eemaldatud võimalus rahastada projekti kõrvaltingimustega. Selgitus on toodud eelmise paragrahvi muudatuste juures. Samuti on eemaldatud viide väljundile, sest makse tegemise aluseks on kokkulepitud tulemuste, mitte väljundi saavutamine. Eelnõu § 20 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Maksekorra puhul, kus makse tehakse kokkulepitud tingimuste saavutamisel, on lubatud muuta vaid projekti abikõlblikkuse perioodi osas. Teised muudatused pole võimalikud, kuna hindamiskomisjon on heaks kiitnud konkreetsete tulemuste saavutamise ja nende maksumuse. Eelnõu § 22 käsitleb aruande esitamist. Määruse nr 70 järgi tehakse makse lõpparuande esitamisel, teatud tingimustel on võimalik aga ka vahearuande esitamise järel saada vahemakse. Tulenevalt makse tegemise korra muutusest (edaspidi tehakse see kokkulepitud tingimuste ehk taotluses märgitud eeldatavate tulemuste saavutamisel ja nende tõendamisel) muutub aruannete esitamise põhjus. Aruande ülesanne on anda vahendusasutusele ja ministeeriumile sisuline ülevaade projekti kulgemisest ja õnnestumistest või ebaõnnestumistest. Eelnõu § 23 käsitleb maksete tegemise korda. Makse saamiseks esitab toetuse saaja maksekorralduse, millega koos annab ta ka tõendid makse aluseks olevate tulemuste saavutamise kohta. Maksete sagedus ja konkreetse etapi tulemused on märgitud toetuse rahuldamise otsuses. Juhul kui toetuse suurus on alates 50 000 eurot, võib toetust maksta kuni kolmes osas, arvestades, et viimane makse peab moodustama vähemalt 20 protsenti toetusest ja makstakse pärast aruande kinnitamist. Eelnõu § 25 käsitleb toetuse saaja ja vahendusasutuse kohustusi. Võrreldes määrusega nr 70 pole enam vajalik viide partneritele ning toetuse saaja seisukohast lihtsustuvad nõuded raamatupidamisarvestuse pidamisele. Lisandub 7. peatükk, mille järgi ei kohaldata käesolevat eelnõu taotlustele, mis esitati määruse nr 70 alusel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taasterahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) 4. Määruse mõjud Toetusmeetme elluviimisega toetatakse Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprilli 2021. a kabinetiis- tungil heaks kiidetud dokumendi „Ehituse pikk vaade 2035“ eesmärki nr. 6 „Ehitusvaldkond edendab innovatiivseid lahendusi tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks“ ning eesmärki nr. 7 „Pa- rimate rahvusvaheliste praktikatega koolitatud töötajad toetavad sektori arengut“. Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist ning sellega kaasneb vähene töökoormuse kasv Riigi Tugiteenuste Keskusele.  7 Meede aitab kaasa digipöördele ehitusvaldkonnas ning aitab tõsta sektori tootlikkust. Tootlikkuse kasvu suurendamiseks on oluline ettevõtete ehitustegevuse suurem digitaliseerimine ja automa- tiseerimine. See on eelduseks kõrgtehnoloogliste lahendustega energiatõhusate hoonete ehitami- sele, kus on oluline tagada projekteeritud madal energiatarbimine hoone ekspluatatsioonis, aga vältida ka materjalide ja ressursside raiskamist hoonete rajamisel. Digitaliseerimine aitab muuta ehituse kulud läbipaistvamaks ja ennustatavamaks ning paremini kättesaadavad andmed võimal- davad vältida ehitusprotsessis tekkivaid vigu. MKMi poolt 2018.a. tellitud uuringu „Ehitussektori tootlikkuse lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs“ käigus läbiviidud mitmes intervjuus toodi esile, et Eesti ehitusettevõtetes on innovatiiv- sete lahenduste (sh kaasaegsete digilahenduste) rakendamine raskendatud eelkõige just ettevõtete väiksuse ning sellega seotud ebapiisava inim- ja rahaliste ressursside tõttu. Antud toetusmeede aitab leevendada just rahaliste ressursside probleemi. Eelnõul on positiivne mõju regionaalarengule. Arvesse on võetud, et võimalikud toetuse saajad paiknevad üle Eesti ning seepärast antakse toetust üle-eestiliselt. Eeltoodust tulenevalt mõjutab määruse jõustamine regionaalarengut positiivselt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eel- datavad tulud Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taasterahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja tegevuste elluviimisse ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) eesmärkide täitmisele. Meetme eelarve on kavandatud taasterahastu vahenditest ning käesoleva toetusmeetme eelarveks on kokku 4,5 miljonit eurot. Pärast esimest vooru on toetusteks jagada umbes 2 miljonit eurot (lõplik summa selgub kõigi aruannete esitamise ja maksete teostamise järel). Kohustusliku oma- finantseeringu tagavad toetuse saajad. Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne määruse rakendamisega otseseid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõuga kavandatud muudatused põhinevad hindamiskomisjonilt ning sihtrühmalt – nii esime- sest voorust toetuse saanutelt kui taotlemise huvilistelt – saabunud tagasisidelt. Toetusmeetme vajalikkust sektoris arutati ka Digitaalehituse Klastriga. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministee- riumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Võimalusest eelnõuga tutvuda ja kavandatud muudatustest teavitatakse sihtrühma erialaliitude kaudu ning otsepostituse teel.