Kiri

Kooskõlastamiseks: 27.07.2023 nr 8-2/23/3400 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Hariduse tugiteenused“ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu.pdf 2. Käskkirja lisa – toetuse andmise tingimused.pdf 3. Seletuskiri.pdf 4. Seletuskirja lisa 1 - põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht 5. Seletuskirja lisa 2 - riskihindamise tabel Piret Liba 735 0136 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 06.07.2023 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Hariduse tugiteenused“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme 21.4.5.2 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad“ sekkumise „Hariduse tugiteenused“ elluviimiseks (lisatud). 2. Määran Haridus-ja Noorteameti ellu viima käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Hariduse tugiteenused“ elluviimiseks“ Sekkumise „Hariduse tugiteenused“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme 21.4.5.2 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja –keskkonnad“ sekkumise „Hariduse tugiteenused“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi (f) „edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks“ saavutamisele. 1.3. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Arukas, tegus ning tervist hoidev inimene“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse, mida mõõdetakse mõõdikutega „madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal“ ja „õppijate subjektiivne rahulolu“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava mõõdikutega „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „ligipääsetavuse näitaja“. 1.4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 1.4.1. Toetuse andmise eesmärk on tagada kõigile lastele ja õppijatele kvaliteetsete õppenõustamisteenuste kättesaadavus arendavas võimetekohases õppes osalemiseks, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, vanusest, elukohast või erivajadusest. 1.4.2. Tegevuse elluviimise tulemusena on kõigis maakondades võrdsetel alustel kättesaadavad kvaliteetsed, ühtsetel teenusstandarditel põhinevad õppenõustamisteenused, et tagada lapse/ õppija võimetest ja vajadustest lähtuv ja 1  toetatud õpe, ennetades seeläbi õppest väljalangemist ning toetades igaühe arenguvõimaluste maksimaalset realiseerimist. 1.5. Mõisted 1.5.1. Õppenõustamisteenused on üle-eestilise võrgustikuna toimivate Rajaleidja keskuste tugispetsialistide (edaspidi õppenõustamisspetsialist) poolt läbiviidav eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine lapse/õppija õppimise ja käitumisega seotud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, tema arengu ja toimetuleku toetamiseks ning võimetekohase õppe korraldamiseks. 1.5.2. Hariduse tugiteenused hõlmavad tervikuna nii õppenõustamisteenuseid kui ka haridusasutuses tagatavat lapse/ õppija arengut, võimetekohast õppimist ja sotsiaalseid oskusi toetavat tugispetsialisti teenust, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.4. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Õppenõustamisteenuste osutamine Õppenõustamisteenuseid osutatakse eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja kutseõppeasutuste õpilastele, nendega töötavatele täiskasvanutele ning lapsevanematele lapse/õppija arengu ja võimetekohase õppe toetamiseks üle Eesti kõigis maakondades. Teenuse sisuks on: 2.1.1. selgitada välja lapse/õppija käitumise ja õppimisega seotud raskused ning arenguvõimalused ning potentsiaal; 2.1.2. lapse/õppija hindamise ning uuringute tulemuste alusel lapsevanemate, õppeasutuste õpetajate ja tugispetsialistide, haridusametnike jm lastega/õppijatega seotud isikute nõustamine vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel, lapse/õppija õppimise ja käitumisega seotud probleemide ennetamisel ja lahendamisel ning üleminekute toetamisel; 2.1.3. anda koolivälise nõustamismeeskonnana haridussoovitusi lapse/õppija arengu toetamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud tugimeetmete rakendamiseks; 2.1.4. nõustada õppeasutusi turvalise ja iga õppija arengut toetava keskkonna loomisel ning vägivalda ennetavate ja vaimset tervist toetavate tegevuste eesmärgistatud ja kogu kooli hõlmavate lähenemiste elluviimisel; 2.1.5. tagada koolide nõustamise kriisijuhtumite korral. 2.2. Õppenõustamisteenuste kvaliteedi tagamine Õppenõustamisteenuse kvaliteedi tagamiseks: 2.2.1. kasutatakse asjakohaseid, usaldusväärseid ja teaduspõhiseid hindamisinstrumente ja metoodikaid; koostatakse, soetatakse ja arendatakse hindamis- ja metoodilisi vahendeid; 2.2.2. arendatakse kliendihaldussüsteemi ning viiakse läbi analüüse, küsitlusi ja uurimusi, et hinnata teenuse kasutajate rahulolu teenustega ning koguda sisendit õppenõustamisteenuste arendamiseks; 2.2.3. analüüsitakse õppenõustamisjuhtumeid ning juhtumiandmete analüüsi pinnalt koostatakse juhend- ja/või metoodilisi materjale õpetajatele ja tugispetsialistidele ning tehakse ettepanekuid haridusvaldkonna töötajate täienduskoolituseks ja vajadusel tasemekoolituse õppekavade arenduseks; 2 2.2.4. uuendatakse ja hoitakse ajakohasena õppenõustamisteenuse standardid ning koolivälise nõustamismeeskonna menetlusprotsess; 2.2.5. viiakse läbi ja korraldatakse õppenõustamisspetsialistidele võrgustikuseminare, koolitusi, kovisioone ja supervisioone. 2.3. Hariduse tugiteenuste korraldamiseks kohalike omavalitsuste võimestamine Koostöös kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitudega luuakse eeldused kooli pidaja võimekuse kasvatamiseks õppeasutuste nõustamiseks kaasava koolikultuuri ja õppijast lähtuva õppe rakendamisel. Kohalike omavalitsuste arengutoe tagamiseks: 2.3.1. luuakse juhendmaterjale õppeasutustele haridusliku erivajadusega õpilase toetamiseks üldtoe raames ning tõhustatud ja eritoe rakendamiseks; 2.3.2. korraldatakse piirkonna õppeasutuste tugispetsialistide võrgustikuseminare ja koolimeeskondade kovisioone; 2.3.3. nõustatakse kohalikke omavalitsusi ja omavalitusliite valdkondade üleste integreeritud teenuste vajaduse hindamise ja teenuste pakkumise korraldamisel ning esmatasandi teenuskeskuste loomisel ja arendamisel; 2.3.4. koordineeritakse parimate praktikate jagamist ning piirkonnaüleste, mh sotsiaal- ja noortevaldkonnaga lõimitud teenusmudelite loomist ja piloteerimist. 2.4. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 2.5. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse vahendamist ning toetuse näol ei ole tegemist riigiabi või vähese tähtsusega abiga. 3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena: 3.1.1. on õppenõustamisteenused kättesaadavad kõigis maakondades, sh osutatakse õppenõustamisteenuseid 30 000 lapsele ja õpilasele; 3.1.2. kliendi rahuolu püsib kõrgel tasemel, klienditagasiside soovitusindeks on vähemalt 75%. 3.1.3. on loodud eeldused kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmiseks hariduse tugiteenuste korraldamisel ning tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse paranemiseks. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatava(te) tulemus(t)e saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija 3  Näitaja nimetus ja Algtase Vahesihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik (2022) (2024) (2029) Meetmete Tulemusnäitaja Õppenõustamisteenuse 75% (2019) ei kohaldu 75% Soovitusindeksi arvutamine nimekirja klienditagasiside, põhineb Net Promoter Score näitajad soovitusindeks (%) (NPS) metoodikal. Klienditagasiside kogumiseks kasutab rakendaja Recommy.com keskkonda, kust saab vastava perioodi andmestiku alla laadida. Saavutustase esitatakse kumulatiivselt kõigi esitatud tagasisidede kohta iga aasta lõpu seisuga. Väljundnäitaja Õppenõustamisteenuse 0 7 500 30 000 Loetakse kokku nõustamisjuhtumite arv, õppenõustamise juhtumeid, st nõustamisjuhtum konkreetsele indiviidile osutatud teenust, mis võib koosneda ühest või mitmest nõustamiskorrast. Kõik juhtumid ja juhtumiga seotud protsessid kantakse veebipõhisesse kliendihalduskeskkonda. Saavutustaset raporteerib elluviija perioodiliste aruannete alusel. Saavutustase esitatakse kumulatiivselt kõigi nõustamisjuhtumite kohta iga aasta lõpu seisuga. TAT Toetatav tegevus 2.1.: Nõustamisteenuseid 0 15 000 60 000 Loetakse kokku kõik aasta spetsiifilised õppenõustamisteenuste saanud lastevanemate, jooksul alustatud uute näitajad osutamine haridustöötajate jt õppenõustamise juhtumite täiskasvanute raames või väljaspool arv õppenõustamise juhtumit nõustatud täiskasvanute arv. Näitaja arvestus on kumulatiivne. Toetatav tegevus 2.2.: Erialasel 0 100 500 Koolitusel osalenute arv õppenõustamisteenuste täienduskoolitusel loetakse kokku keskselt kvaliteedi tagamine osalenute arv tellitud koolituste puhul (osaluskord) registreerimislehtede alusel, individuaalkoolituste puhul dokumendihaldussüsteemis kogutud koolitustaotluste alusel. Näitaja arvestus on kumulatiivne. Toetatav tegevus 2.3.: Koolivälise 76% (2022) 77% 80% Rakendusasutus arvutab kohalike omavalitsuste nõustamismeeskonna EHISe andmete põhjal jõustamine hariduse soovitatud Rajaleidja poolt soovitatud tugiteenuste tugispetsialisti teenuste eripedagoogi, psühholoogi, korraldamisel rakendamise osakaal logopeedi või põhihariduses sotsiaalpedagoogi teenuse rakendamise osakaalu. Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija). 6. Sihtrühm 4 Teenuste sihtrühmaks on pooleteise- kuni seitsmeaastased lapsed (eelkooliealised), üldhariduskoolide õpilased, haridusliku erivajadusega kutseõppe õpilased, lapsevanemad, õppeasutuste juhid, õpetajad ja tugispetsialistid jt õppeasutuste meeskondade liikmed. Tegevuste elluviimisel on sihtrühmaks ka õppenõustamisteenuse osutamise ja kvaliteedi tagamisega seotud isikud, kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.10.2023 kuni 31.08.2029. 8. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 29 488 659 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 20 642 061 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 8 846 598 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest). 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. tegevuste ülejäänud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmaaruse §-le 22. 9.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4. 10.2. Elluviija esitab maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis. 10.3. Toetus makstakse välja kuludokumentide alusel punktis 9.2.1. nimetatud otseste personalikulude osas ning tegevuste ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% ulatuses vastavalt ühendmääruse §-le 22 maksetaotluse abikõlblikest otsestest personalikuludest. 10.4. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos tegevuste elluviimise lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimustes ette nähtud kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 5 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 11.1.1. koostama ja esitama rakendusasutusele aastase tegevuskava ja eelarve järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks; 11.1.2. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 11.1.3. esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 11.1.4. ellu viima tegevusi vastavalt kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 11.1.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule. 11.2. Elluviija kogub ja töötleb tegevustes osaleja andmeid, mis on vajalikud punktis 3 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate täitmise hindamiseks. 11.3. Elluviija tagab nõustamisteenuse osutamise koha ligipääsetavuse, sh nelja peamise erivajadusega (kuulmis-, nägemis-, liikumis- ja intellektipuudega) lastele ja õppijatele. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 20. juuliks (30. juuni seisuga). 12.2. Poolaasta aruandes esitatakse üksnes info punktis 3 loetletud tulemus- ja väljundnäitajate täitmise kohta. Aasta vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.2.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.2.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.2.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.2.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 12.3. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks aasta vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1 nimetatud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.4. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.5. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 6 12.6. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 7  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Hariduse tugiteenused“ elluviimiseks“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme number 21.4.5.2 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja –keskkonnad“ sekkumise „Hariduse tugiteenused“ ning Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse „Võrdsete võimaluste tagamine hariduses“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna kaasava hariduse valdkonna nõunik Piret Liba (tel 735 0136; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]) ja strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]) ning eelarve- ja finantsosakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (tel 735 0161, [email protected]) ja finantsala peaekspert Kristel Mägi (tel 735 0275, [email protected]). Eelnõu väljatöötamisse kaasati Haridus- ja Noorteameti õppenõustamisteenuste osakonna juhataja Tiina Kütt (tel 735 0712, [email protected]) ja õppenõustamisteenuste osakonna programmijuht Triin Oldekop (tel 5303 5359, [email protected]). Kavandatud toetuse eesmärk on aidata kaasa koolist väljalangemise ennetamisele ning kaasava hariduse edendamisele, tagades kvaliteetse õppenõustamisteenuse võrdse ja õigeaegse kättesaadavuse kõigis piirkondades. Tegevused aitavad otseselt edendada võrdseid võimalusi, parandades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja toetatud õppele, et vähendada koolist väljalangemise ohtu ja maksimeerida iga inimese potentsiaali. Vastavus valikukriteeriumitele Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega on viidatud käskkirja punktis 1.3. ning seletuskirja punktis 1.1., seos rakenduskava erieesmärgiga käskkirja punktis 1.2. ning seletuskirja punktis 2 tegevuse elluviimisest oodatavate tulemuste kirjelduse juures. Tegevuste panus meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3.2. Projekti põhjendatust on selgitatud seletuskirja punktis 1.1. ning käskkirja punktides 1.4; 2 ja 3. Tegevuse elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud käskkirja punktis 8 ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirjas punktis 2 eelnõu punkti 8 kirjelduse juures. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on välja toodud seletuskirja punktis 1.1. ning käskkirja punktis 1.3. 1 1.1. Tegevuse taust Väheneva rahvastiku tingimustes muutub üha olulisemaks, et iga inimese tegevus oleks tulemuslik ja tema võimed välja arendatud. Olukorras, kus tööturule on sisenemas väikesearvulised põlvkonnad, on vaja tagada, et igaüks saaks maksimaalselt osaleda ühiskonna- ja tööelus. Haridussüsteemi väljakutse on ühelt poolt valmistada noori ette iseseisvaks eluks ning samas ennetada ebavõrdsusest tingitud radikaliseerumist ja ebastabiilsuse kasvu. Suurenevad ootused haridusele, et toetada iga inimese arengut kogu elukaare jooksul, ja ei saa leppida olukorraga, kus üle veerandi noortest ei leia endale väärikat kohta ühiskonnas, on katkestanud õpingud ja jõudnud tööturule ilma igasuguse kvalifikatsioonita.1 Nii seab ka ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärgiks tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning võimalused elukestvaks õppeks.2 Vaatamata sellele, et põhihariduses on Eesti võrdsete õpivõimaluste tagamisel ja hariduse kvaliteedilt maailma parimate hulgas, on murettekitav õpingud katkestanute ja madalal tasemel oskustega inimeste suur osakaal, seda eriti noormeeste seas. Kui väljalangevus üldharidusest püsib madal, jäädes alla 0,3%, siis madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal on Eestis mõnevõrra suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.3 Näitaja sooline tasakaalustamatus on varasemate aastatega võrreldes vähenenud, kuid endiselt on madala haridustasemega mitteõppivate meeste osakaal oluliselt suurem (12%) kui madala haridustasemega mitteõppivate naiste osakaal (7,6%).4 Kuigi varakult haridustee katkestanud noorte osakaal on pikemas vaates langustrendis, on väheneva rahvastiku tingimustes need nö hariduslikud kaod kujunenud üheks otsustavamat lahendamist vajavaks Eesti hariduse juurprobleemiks.5 Madal haridustase suurendab sotsiaalmajanduslikult haavatavate inimeste arvu ja nende sotsiaalse tõrjutuse riski, vähendab konkurentsivõimet tööturul ning loob soodsa pinnase ühiskondlike pingete ning lõhestumise süvenemiseks. Eriti haavatavad on põhi- või keskhariduseta inimesed, sest võrreldes kõigi 25−64-aastastega on nende töötuse määr suurem ja tööga hõivatuse määr madalam. 2020. ja 2021. aastal süvenes töötus kriisi tõttu nii madala kui kõrgema haridustasemega inimeste seas, kuid eriti kannatasid haavatavamad rühmad, sh vähemharitud inimesed. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastased) osakaal on aasta-aastalt vähehaaval, kuid järjekindlalt kasvanud – kui 2010. a oli erialase või kutsealase haridusega 68,3% 25–64- aastastest, siis 2022. aastal oli see 74,8%.6 1 Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021-2035. 2019. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/tark_ja_tegus_kogumik_a4_veebi.pdf 2 Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid. https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development- goals/ 3 Key figures on Europe. 2022. Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/14871939/KS-EI-22- 001-EN-N.pdf/9ad193b2-fb0e-7ef3-2200-053f845df1be?t=1665758624782 4 Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2021. aasta tulemusaruanne (https://www.hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2021-aasta- tulemusaruanded?view_instance=0&current_page=1) 5 Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021-2035. 2019. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/tark_ja_tegus_kogumik_a4_veebi.pdf 6 Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2021. aasta tulemusaruanne. https://hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2021-aasta-tulemusaruanded, Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2022. aasta tulemusaruanne. https://hm.ee/haridus-ja- teadusministeeriumi-2022-aasta-tulemusaruanded 2 Eri- või kutsealase haridusega inimeste osakaalu kasvatamiseks on oluline ennekõike vähendada katkestamist formaalhariduses, keskendudes ennetavatele sekkumistele. „Eesti 2035” arengustrateegias rõhutatakse muuhulgas vajadust astuda olulisi samme õppimisvõimaluste parandamiseks. Riigi pikaajalise strateegias seatakse eesmärgiks muuta haridussüsteem õppijast lähtuvaks ja paindlikuks.7 Haridusvaldkonna arengukava seab sihiks paindlikud õpivõimalused ning õppija võimetele ja vajadustele vastava õppijast lähtuva õppe, et vähendada õppest väljalangemist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali.8 Kuigi põhihariduse tulemuslikkus on üldiselt kõrge ning pere sotsiaalmajandusliku tausta mõju õpilaste tulemustele on üks väiksemaid maailmas9, tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu konkreetsete sihtrühmade õppeedukuse toetamisele. Näiteks poiste väljalangevus põhikoolist on võrreldes tüdrukutega ca kaks korda suurem, põhikooli lõpus on poiste seas palju enam madala õppeedukusega õppijaid ja vähem poisse jõuab keskhariduseni.10 Laste õpihuvi ja akadeemiline edukus on seotud laste subjektiivse heaoluga koolis. Sellest, kui hästi õpilased tunnevad end koolis, oleneb nende elukvaliteet, teadmiste tase, huvi õppimise vastu ja oskus luua sotsiaalseid sidemeid eakaaslastega.11 PISA tulemuste ja laste heaolu uuringu järgi võib öelda, et Eesti koolis on õpetamise tase väga hea, ent õpilased ei pruugi seda samamoodi väärtustada. Õpingutega seotud suured nõudmised, pinge ning vähese kaasatuse ja osaluse tunne vähendavad tõenäoliselt õpilase rahuloluhinnangut oma koolikogemusega. Enamik Eesti 8‒12-aastaseid õpilasi on kooliga üldiselt rahul. Samas õpilaste hinnangud hariduse kvaliteedile on paremad kui koolikeskkonna sotsiaalsetele suhetele. 12 Lähiaastatel peab õppija õpieduga samaväärseks hariduse eesmärgiks saama õppija ja õpetaja heaolu.13 Sihiks seatud õppijakeskne hariduskorraldus võimaldab paremaid tulemusi saavutada ka erivajadustega lastel, noortel ja täiskasvanutel. Kuigi 2021. aastal läbiviidud üldhariduskoolide rahuloluküsitluse tulemusel saab järeldada, et tervikuna on õpilased kooliga rahulolule ja enamusele rahulolufaktoritest andnud suhteliselt kõrge hinnangu, hindavad erivajadusega õpilased praktiliselt kõiki rahulolufaktoreid madalamalt. Samas on võrreldes eelmise 7 Strateegia „Eesti 2035“ üldosa. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid?view_instance=0&current_page=1 8 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035. https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja- programmid?view_instance=0&current_page=1#haridusvaldkonna-are 9 Tire, G., Puksand, H., Lepmann,T., Henno, I., Lindemann, K., Täht, K., Lorenz, B. & Sil, G. (2019). PISA 2018 Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. SA Innove, Tallinn. https://www.hm.ee/pisa#item-1 10 Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2021. aasta tulemusaruanne. https://hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2021-aasta-tulemusaruanded 11 Lutsoja, K., Matina, J., Rebane, M. 2021.Üldhariduskoolide 2021. aasta rahuloluküsitluste tulemused. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-01/%C3%9Cldhariduskoolide%20rahulolu- %20ja%20koolikeskkonna%20k%C3%BCsitluste%20riiklik%20aruanne%202021.pdf 12 Murakas, R., Soo, K., Otstavel, S. Laste subjektiivne heaolu koolis. Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates. 2019. Statistikaamet. https://www.stat.ee/sites/default/files/2020- 07/Laste_subjektiivne_heaolu_kohalikus_ja_rahvusvahelises_vaates.pdf 13 Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021-2035. 2019. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/tark_ja_tegus_kogumik_a4_veebi.pdf 3 küsitlusega (2018) kasvanud õpetaja keskmised hinnangud rahulolule võimalustega hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks.14 2010. aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestati Eesti hariduskorralduse läbivaks põhimõtteks kaasava hariduse rakendamine. Seaduse kohaselt peab kvaliteetne üldharidus järgima kaasava hariduse põhimõtteid ning olema võrdväärselt kättesaadav kõigile inimestele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest. Uuringud näitavad aga, et kaasava hariduse rakendamist takistavad nii hoiakud kui ka teadmised ja ressursid tugimeetmete rakendamiseks.15 Toetamaks koole ja kohalikke omavalitsusi kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel ning õppijale võimetekohases õppes osalemiseks vajalike tugiteenuste tagamisel, loodi 2014. aastal struktuurifondide 2014-2020 programmiperioodi vahendite toel SA Innove Rajaleidja maakondlike keskuste võrgustik õppenõustamis- ja karjääriteenuste osutamiseks. Tänaseks on teenus mõnevõrra muutunud. Toetudes Centari (2016) uuringu tulemustele ning soovitustele kaasava hariduse edendamisel, töötati 2017. aastal välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu. 2018. aastal jõustunud muudatused hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lõid koolidele ja kooli pidajatele senisest suuremad võimalused õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks ja tugisüsteemide rakendamiseks. Seadusemuudatuse tulemusena suurendati kohalike omavalitsuste riigieelarvelist haridustoetust, loobuti meditsiinilistel diagnoosidel põhinevast õpilaste kategoriseerimisest ning jäigast eriklasside jaotusest. Samuti tehti ümber õppe korraldamiseks ja tugiteenuste rakendamiseks soovituste andmise kord ja sisu. Alates aastast 2018 annab koolivälise nõustamismeeskonnana haridussoovitusi Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja võrgustik. 2018. aastal jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused ning 2017. aasta haldusreformi tulemusena senisest suuremate omavalitsuste moodustumine parandasid koolide ja kooli pidajate võimekust õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks ja tugisüsteemide rakendamiseks. Tulenevalt haridusasutuste tagasihoidlikust huvist ning tuginedes „Õppe- ja karjäärinõustamise programmi“ vahehindamise (2017)16 soovitustele, loobuti 2018. aastal esmatasandi tugispetsialistide teenuse vahendamisest koolidele. Aastatega on paranenud kohalike omavalitsuste suutlikkus pakkuda haridusliku erivajadusega õpilastele haridust kodulähedases koolis. Vähenenud on väljapool kodukoha maakonda õppivate laste osakaal (vt joonis 1). Samuti on paranenud tugispetsialisti teenuse kättesaadavus (vt joonis 2 ja 3). 14 Lutsoja, K., Matina, J., Rebane, M. 2021.Üldhariduskoolide 2021. aasta rahuloluküsitluste tulemused. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-01/%C3%9Cldhariduskoolide%20rahulolu- %20ja%20koolikeskkonna%20k%C3%BCsitluste%20riiklik%20aruanne%202021.pdf 15 Pedaste, M., Leijen, Ä., Kivirand, T., Nelis, P., & Malva, L. (2021). School leaders’ vision is the strongest predictor of their attitudes towards inclusive education practice. International Journal of Inclusive Education, 1- 17. https://doi.org/10.1080/13603116.2021.1994661; Räis, M-L., Kallaste, E., Sandre, S-L. 2016. Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Centar. http://centar.ee/pdf/ee/2016_Haridusliku_erivajadusega_opilaste_kaasava_hariduskorralduse_ja_sellega_seotud_ meetmete_tohusus.pdf 16 Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamine. Lõppraport. 2017. Civitta. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/aruanne_1.pdf 4  Väljaspool kohukoha maakonda õppivate haridusliku erivajadusega õpilaste osakaal 10,00% 8,50% 8,00% 8,00% 7,40% 7,10% 8,00% 6,20% 6,40% 5,90% 5,00% 5,40% 6,00% 4,40% 4,40% 4,70% 4,00% 3,30% 4,00% 2,00% 2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023 väljspool kodukohta õppivate haridusliku erivajadusega õpilaste osakaal väljspool kodukohta õppivate tõhustatud toega õpilaste osakaal väljspool kodukohta õppivate eritoega õpilaste osakaal Joonis1. Väljaspool kodukoha maakonda õppivate haridusliku erivajadusega õpilaste osakaal kõigist haridusliku erivajadusega õpilastest üldhariduse statsionaarses õppes aastatel 2018-2022 (EHIS). Tugispetsialisti teenuse kättesaadavus 78,0 75,5 76,0 73,5 74,0 72,5 72,0 69,0 70,0 68,0 66,0 64,0 2019 2020 2021 2022 Joonis 2. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialistide teenuste rakendamise osakaal põhihariduses (%) (EHIS). Tugispetsialisti teenuse kättesaadavus maakondades aastatel 2019-2022 120 100 90,8 74,8 75,4 75,5 75,8 76,4 76,5 79 80 80,7 82,4 66,5 66,5 67,5 69,6 73 80 60 40 20 0 2019 2020 2021 2022 Joonis 3. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialistide teenuste rakendamise osakaal põhihariduses (%) 2019-2022 (EHIS). 5 Karjääriteenuste reformi tulemusena ühendati 2019. aasta algusest SA Innove Rajaleidja karjääriteenused ning nende arendamine Eesti Töötukassa karjääriteenuste süsteemiga ning karjääriteenuseid hakkas osutama Eesti Töötukassa. Haridus- ja teadusministri 22.01.2019 käskkirjaga nr 1.1 2/19/11 muudetud toetuse andmise tingimuste kohaselt jätkub Rajaleidjas õppenõustamine – sh antakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi, nõustatakse lapsevanemaid ja haridusasutuste spetsialiste ning õpetajaid lapsele/õppijale vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel, toetatakse haridusasutusi kriisiolukordades, arendatakse kvaliteedisüsteemi, töötatakse välja ning levitatakse hindamis- ja metoodilisi vahendeid kõikidele tugispetsialistidele ja õpetajatele. Umbes viiendik üldhariduse omandajatest vajab õpingute jooksul mingit laadi ajutist või pikemaajalist täiendavat tuge. Tõhustatud tuge ja erituge saavaid lapsi on alla 7% kõigist üldhariduse statsionaarse õppe õpilastest (2022/2023 õppeaastal 11 257 õpilast) ning erivajadusega lapsi lasteaedade eri- ja sobitusrühmades on pisut üle 4% kõigist alushariduses osalevatest lastest (2022/2023 õppeaastal 3006 last). Nii tõhustatud toe ja eritoe rakendamine koolis kui ka lapse sobitus- või erirühma vastuvõtmine lasteaias eeldab koolivälise nõustamismeeskonna vastavasisulist soovitust. Perioodil 01.04.2014 kuni 31.12.2022 on tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ raames õppenõustamisteenuseid saanud enam kui 70 000 last ja õppijat, kelle haridusliku erivajadusega seoses on nõustatud enam 145 000 täiskasvanut. Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja koosseisu kuulub 6 piirkondlikku bürood, kes osutavad õppenõustamisteenuseid üle Eesti 16 keskuses. Kokku on võrgustikus 95 õppenõustamisspetsialisti. Rajaleidja võrgustiku ja teenuste näol on Eestis loodud tänaseks ühtsel põhimõttel toimiv süsteem. Kuigi endiselt õpib enamik hariduslike erivajadusega õpilastest eriklassides või -koolides, on tavakooli ja -klassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal viimasel kolmel aastal kasvanud. Hariduslike erivajadustega õpilaste kaasatus tavakooli on viimastel aastatel tõusnud, kuid jääb endiselt maha mitmete Euroopa riikide ja eriti Põhjamaade tasemest.17 Lähiaastate peamine väljakutse on luua hariduslike erivajadustega õpilastele võimalused ja tingimused toetatud õppimiseks elukohajärgses koolis ning tagada sujuvad üleminekud üldharidussüsteemist järgmistele haridustasemetele.18 17 https://www.european-agency.org/activities/data/data-tables-background-information 18 Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2021. aasta tulemusaruanne. https://hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2021-aasta-tulemusaruanded 6  Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasatus tavakooli 71 72 70 68 68 65 65 66 63 64 62 60 58 2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023 Joonis 4. Õppeaastatel 2018/2019 kuni 2022/2023 üldhariduse statsionaarses õppes õppivate tavakooli kaasatud haridusliku erivajadusega õpilaste osakaal kõigist haridusliku erivajadusega õpilastest (EHIS). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasatatus tavakooli 99 100 95 90 89 88 90 86 84 85 81 78 77 77 80 73 75 71 71 70 64 65 60 60 55 55 50 45 40 35 30 2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023 Linear (2022/2023) Joonis 5. Õppeaastatel 2018/2019 kuni 2022/2023 üldhariduse statsionaarses õppes õppivate tavakooli kaasatud haridusliku erivajadusega õpilaste osakaal kõigist haridusliku erivajadusega õpilastest elukoha maakonna lõikes (EHIS). Selleks, et liikuda pikaajalises arengustrateegias seatud sihil ning muuta haridussüsteem õppijast lähtuvaks ja paindlikuks, tagatakse ühtsete teenusstandardite alusel toimiva õppenõustamisteenuse kättesaadavus kõigis piirkondades.19 Koolist väljalangemise ja tõrjutuse ohu vähendamiseks peavad lastele ja noortele olema kättesaadavad kvaliteetsed haridus- ning tugiteenused, olenemata nende elukohapiirkonnast, emakeelest või võimalikest erivajadustest.20 19 Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid 20 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027. https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja- programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-toetusperiood#item-1 7 EL struktuurivahendite 2021-2027 rahastamisperioodil jätkatakse hariduse tugiteenuste süsteemi edasiarendamisega. Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamise lõppraporti kohaselt tagab loodud Rajaleidja võrgustiku säilitamine ja arendamine teenuse ühtlase kvaliteedi, nõustamise neutraalsuse ja erapooletuse ning operatiivse infovahetuse ja nõu keerulisemate juhtumite lahendamiseks.21 Riik tagab Rajaleidja keskuste võrgustiku toimimise ning toetab Rajaleidja kaudu kohalikke omavalitsusi hariduse tugiteenuste korraldamisel nõustamise, metoodiliste ja juhendmaterjalidega ning parimate praktikate levitamisega. Rajaleidja võrgustiku eesmärk on toetada kõigi laste ja õppijate arengut ja õppimist ning edendada kaasava hariduse põhimõtteid. Rajaleidja võrgustik pakub teenuseid lastele, õppijatele, nende vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jne. Teenused põhinevad ühtsetel standarditel, nende osutamine on kooskõlas 2035. aastaks seatud hariduse ja oskuste alaste eesmärkidega ning kohandatud piirkondlike ja kohalike vajadustega. Rajaleidja bränd on tuntud nii haridusasutuste tugispetsialistide, kohalike omavalitsuste, õpetajate, koolijuhtide kui lapsevanemate seas. Sihtrühma suhtumine Rajaleidjasse on pigem positiivne või väga positiivne.22 Tegevus panustab Haridusvaldkonna arengukava 2021−203523 strateegilisse eesmärki 1: „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.“ ning eesmärki 2: „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust ning eri rahvusest ja erivajadusega õpilaste võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust kaasavale haridusele ja panustavad Eesti 2035 näitajatesse „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „ligipääsetavuse näitaja“. Toetatavate tegevustega luuakse võrdsemad tingimused ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja noortele, sh erivajadustega ja puuetega lapsed ja noored, panustades niiviisi Euroopa sotsiaalõiguste sambasse ning Euroopa lastegarantiisse.24 Sekkumiste tulemusena on lastele ja noortele tagatud kõikides Eesti piirkondades võrdsemad võimalused õppenõustamisteenuste saamiseks. Õppenõustamise käigus selgitatakse välja lapse/õppija õppimise ja käitumisega seotud raskused ning arenguvõimalused ning antakse last/õppijat ümbritsevatele täiskasvanutele nõu, kuidas lapse/õppija arengut ja toimetulekut toetada, õpet ja kasvatust korraldada ning milliseid tugiteenuseid laps/õppija vajab. Teenused on kättesaadavad kõigile õpilastele, olenemata soost, vanusest, rahvusest või erivajadusest. Suhtlus toimub kliendile arusaadavas keeles, vajadusel kaasatakse tõlk. Nõustamisel võetakse arvesse puudest tulenevaid erivajadusi, samuti püütakse nõutamisteenuste abil vähendada eelarvamuslikku ja soostereotüüpset kohtlemist. Õppenõustamisspetsialistide soovitused õppe jõukohastamiseks lähtuvad iga õppija 21 Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamine. Lõppraport. 2017. Civitta. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/aruanne_1.pdf 22 Innove ja Innove Rajaleidja brändide kommunikatsiooni kordusuuring. 2018. Allikas: innove_ja_innove_rajaleidja_brandide_kommunikatsiooni_kordusuuring_aruanne.pdf (ut.ee) 23 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035. https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja- programmid?view_instance=0&current_page=1#haridusvaldkonna-are 24 Lastegarantii Eesti tegevuskava. https://ec.europa.eu/social/ajax/countries.jsp?langId=et&intPageId=5520 8 individuaalsetest võimetest ja vajadustest. Sageli on Rajaleidjasse jõudvad lapsed ja noored ebasoodsas olukorras ka perekonnas toimuvate kriiside või konfliktide tõttu (nt vanemate lahutus, vanemate suhtluskorra vaidlused jne). Rajaleidja missioon on alati vaadata pilti lapse seisukohalt, tuua osapooled ümarlauale kokku ning leida ühine lahendus, mille fookuses on laps. Nõustajatelt oodatakse erapooletust, kõigi ühiskonnagruppide ja inimeste võrdset kohtlemist ning lapse/õppija huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse valimist. Õppenõustamisspetsialistid lähtuvad teenuse osutamisel kutse-eetika põhimõtetest ning Haridus ja Noorteametis kokku lepitud hea tava põhimõtetest. Haridus- ja Noorteameti soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kava eesmärk on kõigis oma tegevustes enam tähelepanu pöörata soolise võrdõiguslikkuse aspektidele ning seeläbi kinnistada võrdsete võimaluste põhimõtete juurdumist nii oma töötajaskonnas kui ka Harno tegevustega seotud sihtrühmades.25 Poiste väljalangevus põhikoolist on võrreldes tüdrukutega kaks korda suurem. Põhikooli lõpus on poiste seas tüdrukutega võrreldes palju enam madala õppeedukusega õpilasi ning vähem poisse jõuab keskhariduseni.26 Kuna põhikoolis, eriti 7.-9. klassis on suuremas koolist väljalangemise ohus just poisid, vajavad nemad enim abi õpingutega toimetulekuks ja nõustamist elukestvas õppes osalemiseks. Senistes õpingute katkestamist käsitlevates uuringutes on leitud, et poisid vajavad enam abi õpimotivatsiooni kujundamisel, aga ka suhtlemis- ja käitumisoskuste parandamisel.27 Jõukohane ja individuaalsete vajaduste ja võimetega arvestav õppekorraldus aitab vähendada erinevusi poiste ja tüdrukute õpitulemustes. Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuste ja teenuste näol tagatakse ühtsel põhimõttel toimiv haridusliku erivajadusega last või noort toetav üle-eestiline tugivõrgustik. On loomulik, et õpetaja vajab nõu ja tuge, kui klassis on üks või lausa mitu haridusliku erivajadusega last. Oma kooli tugispetsialistidest ei pruugi alati piisata, kuivõrd ühe väikse või ka keskmise kooli tugispetsialist ei saa iialgi olla kursis kõigi erinevate erivajaduste, võimaluste, metoodikate ja vahenditega. Iga Rajaleidja spetsialist tegeleb keskmiselt 50 erineva õppeasutuse lapse/õppijaga. Ja kui ongi enneolematu olukord, siis tänu ühistele tööpõhimõtetele ja standardiseeritud hindamisvahenditele saab võrgustikus küsida nõu oma kolleegilt üle Eesti. Nõustamise tulemusena saavad õpetajad ja tugispetsialistid praktilised soovitused lapsele/õppijale sobiva õppekorralduse ja õppekavade, - metoodika,– vahendite ja – keskkonna rakendamisel. Toetatavad tegevused tagavad ligipääsu kohandatud ja jõukohasele õppekeskkonnale. Toetus koolidele ja kohalikele omavalitsustele aitab kodukohakoolidel saada paremaks kõigi laste kaasamisel ning parandab jõukohase õppimisvõimaluste kättesaadavust kodukohakoolis. „Eesti 2035“ regionaalseid erinevusi mõõtvaks näitajaks on „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal“. Mõõdiku algtase on 74,1%(2020), praegune tase 74,7%(2022) ning sihttase 80%(2035).28 Rahandusministeeriumi regionaalarengut toetava mõju suunamise juhendi lisas 1 esitatud mõõdiku regionaalsed väärtused näitavad eri- ja kutsealase haridusega 25 https://harno.ee/harno-head-tavad 26 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035. https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja- programmid?view_instance=0&current_page=1#haridusvaldkonna-are 27 Naarits-Linn, T., Pettai, I., Proos, I. 2012. Koolist väljalangemise ennetamine õpilase sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu. Tallinn: MTÜ Mahena. http://mahena.org/files/documents/ESF_2009- 2012/Loppraport_10.07.12.pdf) 28 Eesti 2035 tegevuskava (uuendatud 11. mail 2023) https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid?view_instance=1&current_page=1 9 täiskasvanute väiksemat osakaalu Kesk- ja Lõuna-Eestis, eelkõige Järva-, Rapla- ja Viljandimaal (kõikjal 64%) ning eriti Valgamaal (62%).29 Toetatavad tegevused ei mõjuta vahetult eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaalu piirkonnas, kuid Rajaleidja teenused ennetavad haridusest väljalangemist ning parandavad seeläbi noore väljavaateid jõuda tööturule. Kavandatud tegevused omavad regionaalarengut edendavat mõju eelkõige seeläbi, et meede toetab üle-eesti ühetaolist teenuse kättesaadavust, luues eeldused võimetekohaseks õppeks olenemata piirkonnast. Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalike omavalitsuste vahel kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi koostöö tugevnemist. Tugiteenuste arendamisel tehakse koostööd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnaga ning teenuste osutamisel lähtutakse terviklikkuse ja optimaalsuse printsiibist (näiteks kui lapse abivajadus on sama eriala spetsialisti poolt teises valdkonnas juba hinnatud, tunnustatakse vastamisi teise valdkonna hindamisi). Õppenõustamisteenuseid osutatakse kuue Rajaleidja büroo 16 keskuses üle Eesti, tagades sihtrühmale võrdsed võimalused sõltumata elukohast. Büroo Keskus Nõustamisteenuseid saanud laste ja õppijate arv 2022. aastal Harjumaa büroo Tallinn 3635 Kagu-Eesti büroo Võru 867 Põlva Valga Lääne-Eesti büroo Haapsalu 546 Kuressaare Kärdla Pärnu-, Rapla- ja Pärnu 1288 Viljandimaa büroo Rapla Viljandi Tartu-, Jõgeva- ja Tartu 1755 Järvamaa büroo Paide Jõgeva Virumaa büroo Jõhvi 1332 Narva Rakvere Joonis 1. Rajaleidja võrgustik Rajaleidja võrgustikus pakuvad teenuseid ligi 100 õppenõustamisspetsialisti, kes jaotuvad erinevate keskuste vahel proportsionaalselt piirkonna juhtumite arvuga. Samas, võrgustikuna toimides saavad erinevate keskuste spetsialistid üksteist vajadusel toetada ja asendada ning suunata ressurssi just sinna piirkonda, kus ajutine tööjõuvajadus on suurem. Samuti ei ole kliendi vaates piiranguid, millise keskuse poole pöörduda, vaid igaüks võib ise valida, millise 29 Meetmete regimõju suunamise juhend https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/regionaalareng- ja-poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine#Regionaalsemojusuunamine 10 asutuse ja/või tugispetsialisti poole nad pöörduvad. Võrgutiku kaudu on võimalik saada kiiresti nõu keerulisemate juhtumite lahendamiseks, toetudes erinevate piirkondade spetsialistide kogemustele. Teenuse arendamisel ja pakkumisel lähtutakse piirkondlikust eripärast (näiteks on Ida-Viru maakonnas keskused nii Jõhvis kui ka Narvas, kus pakutakse teenust sihtrühmale ka vene keeles). Rajaleidja võrgustiku struktuur ja spetsialistide jaotus keskuste vahel kujundatakse vastavalt haridusasutuste ja laste/õppijate arvule piirkonnas. Iga keskus teenindab 1-4 maakonda arvestusega, et keskuse teeninduspiirkonda jäävate haridusasutuste arv oleks keskuste lõikes sarnases suurusjärgus (va Harjumaa). Keskuse spetsialistide arvu arvestuslikuks aluseks on piirkonna laste/õppijate arv. Arvestades 7500 nõustamisjuhtumiga aastas, on prognoositav õppenõustamisteenuste nõustamisjuhtumite jagunemine maakondade lõikes järgmine: Harju maakond 3600 Hiiu maakond 40 Ida-Viru maakond 600 Jõgeva maakond 150 Järva maakond 150 Lääne maakond 110 Lääne-Viru maakond 300 Põlva maakond 110 Pärnu maakond 490 Rapla maakond 220 Saare maakond 150 Tartu maakond 1050 Valga maakond 150 Viljandi maakond 230 Võru maakond 150 KOKKU 7500 Lisaks vahetule nõustamisele pakub võrgustik ka videonõustamisteenust. Videoside vahendusel pakutavad e-teenused tagavad juurdepääsu teenusele kliendi asukohast sõltumata. E-teenuste pakkumine parandab teenuse kättesaadavust just maapiirkondades ja ääremaadel, kus ühistransport on hõredam. Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkidele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja lisa, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused tegevuse „Hariduse tugiteenused“ elluviimiseks, koosneb 14 punktist. Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki ja oodatavaid tulemusi ning mõisteid. Tuuakse välja käskkirja aluseks olevad Euroopa Liidu õigustest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid ning riigisisesed strateegilised dokumendid koos seal sisalduvate eesmärkidega. 11 Õppenõustamisteenuste defineerimisel on lähtutud haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 492 tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks kehtestatud toetuse andmise tingimustes määratletud teenuse kirjeldusest, kuivõrd teenuse tagamine jätkub sarnaselt 2014-2020 rahastamisperioodil osutatud teenusega. Lisaks on sisustatud hariduse tugiteenuste mõistet, mis käesoleva eelnõu tähenduses hõlmab nii õppenõustamisteenuseid kui ka õppeasutustes osutatavaid tugispetsialisti teenuseid vastavalt haridus- ja teadusministri 21.02.2018 määrusega nr 4 kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja rakendamise korrale.30 Hariduse tugiteenuste eesmärk on toetada õppijat õppimises, rakendades erinevaid toetamise viise õppija õpikeskkonnas. Punktis 2 kirjeldatakse toetatavaid tegevusi. Eeltoodu põhjal ja arvestades Eesti Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärke, on kavandatud toetuse kasutamiseks kolm alategevust, millest esimene hõlmab õppenõustamisteenuste osutamist, teine õppenõustamisteenuse kvaliteedi tagamist ning kolmas sisaldab tegevusi kohalike omavalitsuste toetamiseks hariduse tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Õppenõustamisteenuste osutamine Õppenõustamisteenust osutatakse eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja kutseõppeasutuste õpilastele nende arengu ja võimetekohase õppe toetamiseks. Pakutav teenus hõlmab lapse/õppija käitumise ja õppimisega seotud raskuste ning arenguvõimaluste ning potentsiaali väljaselgitamist. Laste/õppijate hindamistulemuste ning uuringute alusel nõustatakse lapsevanemaid, õppeasutuste õpetajaid ja tugispetsialiste, haridusametnikke jm lastega seotud isikuid vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel, nende õppimise ja käitumisega seotud probleemide ennetamisel ja lahendamisel ning üleminekute toetamisel. Olukorras, kus erinevad osapooled lapse ümber ei suuda jõuda kokkuleppele, lahendatakse erimeelsusi ning tagatakse lapse õiguste kaitse. Korraldatakse kooliväliste nõustamismeeskondade tööd ning antakse haridussoovitusi lapse arengu toetamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud tugimeetmete rakendamiseks. Koolivälise nõustamismeeskonna tegevus on tõenduspõhine ja lähtub kooliväliste nõustamismeeskondade nõustamisprotsessi käigus kogutud info analüüsil tuvastatud probleemkohadest õppeasutuste praktikas või töötajate oskusteabes. Tehakse koostööd teiste lastele ning noortele teenuseid pakkuvate asutustega, võimalusel osutatakse lõimitud teenuseid. Varajase haridussüsteemist lahkumise ennetamise ning sujuvate üleminekute tagamise eesmärgil teevad õppenõustamisspetsialistid vajadusel koostööd töötukassa karjäärispetsialistidega, leidmaks sobivaimad lahendused noore õpingutes osalemise toetamiseks ning edukaks tööeluks valmistava haridustee kujundamiseks. Õppenõustamisteenuseid pakutakse individuaalse või grupinõustamisena, otsese kontakti või kaugnõustamise (telefoni-, veebivestlus- või videonõustamine) teel. Nõustamiste läbiviimisel kasutatakse erinevaid meetodeid ja vahendeid, eelistades normeeritud hindamisvahendeid ning rahvusvaheliselt tunnustatud, teadus- ja tõenduspõhiseid metoodikaid. Üldise teadlikkuse tõstmiseks, kaasava hariduskorralduse edendamiseks ning varajase märkamise ja toetamise tagamiseks korraldatakse teemapäevi, seminare, infoloenguid/koolitusi valdkonnaga seotud olulistel teemadel ning luuakse õpetajatele ja esmatasandi tugispetsialistidele nüüdisaegsetele 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/127022018010 12 lähenemistele toetuvaid juhend- ja/või metoodilisi materjale. Jätkatakse lapsevanemate koolide korraldamist. Toetatakse õppeasutusi turvalise ja iga õppija arengut toetava keskkonna loomisel ning vägivalda ennetavate ja vaimset tervist toetavate tegevuste eesmärgistatud ja kogu kooli hõlmavate lähenemiste elluviimisel, sh tagatakse õppeasutuste nõustamine kiusamisjuhtumite koolipõhiseks käsitlemiseks ning kiusuennetuse läbiviimiseks. 2022. aastal HTMi tellimusel Praxise poolt läbi viidud kiusamisennetuse uuringu tulemused kinnitavad, et tõhusaks kiusuennetuseks on tarvis, et koolides ja lasteaedades tihti projektipõhiselt või muul moel rakendatavad tegevused oleksid kõikide haridusasutuste igapäevase õppetöö ja koolikeskkonna loomulik osa.31 Tagatakse koolide nõustamine kriisijuhtumite korral. Last terviklikult hindava ning toetava teenuse tagamiseks osutatakse õppenõustamisteenuseid igas maakonnakeskuses Rajaleidja õppenõustamisspetsialistide poolt. Meeskonda kuuluvad psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja logopeed. Nende tööd toetavad arendus-, kvaliteedi-, kommunikatsiooni- ja infospetsialistid ning juristid. Keerulisemate juhtumite puhul on osapooltega läbirääkimise roll Rajaleidja piirkondlikel juhtidel. Õppenõustamisteenuste kvaliteedi tagamine Õppenõustamisteenuste kvaliteedi tagamiseks koostatakse ja soetatakse hindamis- ja metoodilisi vahendeid ja luuakse juhis- ja teabematerjale. Kaasaegsete hindamisvahendite kasutamiseks koolitatakse spetsialiste ja hangitakse vahendite kasutamiseks vajalikud litsentsid. Õppenõustamisspetsialistide professionaalse arengu toetamiseks korraldatakse üleriigilisi teema- ja valdkonnaseminare ning kutsekompetentsust toetavaid erialaseid koolitusi, et seeläbi soodustada kutse omandamist. Meeskonna võimekuse hoidmiseks korraldatakse õppenõustamisspetsialistidele võrgustikuseminare, kovisioone ja supervisioone. Ürituste korraldamisel peetakse silmas keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise soovitusi.32 Uuendatakse ja hoitakse ajakohasena õppenõustamisteenuse standardid ning koolivälise nõustamismeeskonna töökorraldus. Koolivälise nõustamismeeskonna otsuste kvaliteedi tagamiseks viiakse läbi vastavushindamisi. Kvaliteedisüsteemi arendus põhineb uuringutel ja tagasisidel. Hallatakse Rajaleidja kliendihaldussüsteemi ning viiakse läbi analüüse, küsitlusi ja uurimusi, et hinnata teenuse kasutajate rahulolu teenustega ning kogutakse sisendit õppenõustamisteenuste arendamiseks. Kliendihaldussüsteemi arendamine ja tehnilise toe teenus hangitakse väljast hankemenetluse kaudu. Valdkonna arendusse kaasatakse ülikoole ja tugispetsialistide erialaorganisatsioone ja eksperte. Analüüsitakse õppenõustamisjuhtumeid ning juhtumiandmete analüüsi pinnalt tehakse juhend- ja/või metoodilisi materjale õpetajatele või tugispetsialistidele ning ettepanekuid haridusvaldkonna töötajate täienduskoolituseks, õpetajakoolituse õppekavade arenduseks, üliõpilaste uurimistööde teemadeks vmt. Tagatakse ajakohane info Rajaleidja välisveebis. 31 Kendrali, E., Allemann, M., Murasov, M., Haugas, S., Mägi, E. (2022). Kiusamist ennetavate ja vähendavate sekkumiste tõhusus ning haridusasutuste kogemused nende rakendamisel. Tallinn: Mõttekoda Praxis.Viide: https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2021/05/Kiusamisennetuse_uuring_lopparuanne_Praxis.pdf 32 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend. 2022. Keskkonnaministeerium. https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2023- 03/KeM%20keskkonnahoidlikud%20s%C3%BCndmused%20juhend%202022.pdf 13 Kaugnõustamise teenuse arendamiseks töötatakse välja vastavad metoodikad, juhised ning hoitakse ajakohasena nõustamiseks sobilik ja ligipääsetav keskkond. Hariduse tugiteenuste korraldamiseks kohalike omavalitsuste võimestamine Rajaleidja keskuste eestvedamisel ja osalusel viiakse läbi piirkondlikke infoseminare jm valdkondlikke üritusi ning õppeasutuste tugispetsialistide võrgustikutööd piirkonnas. Luuakse juhendmaterjale õppeasutustele haridusliku erivajadusega õppija toetamiseks. Esmatasandi tugispetsialistidele tehakse kättesaadavaks teenuse osutamist toetavad hindamisinstrumendid ja juhendmaterjalid. Koostöös kohalike omavalitsustega lepitakse kokku haridusliku erivajadusega õpilase haridustasemete ja -liikide vaheliste üleminekute toetamise põhimõtted. Nõustatakse kohalikke omavalitsusi ja omavalitsusliite integreeritud teenuste vajaduse hindamise ja teenuste pakkumise korraldamisel ning esmatasandi teenuskeskuste loomisel ja arendamisel. Integreeritud teenusmudelite näol on tegemist valdkondade üleste, mh sotsiaal- ja noortevaldkonnaga sünkroonselt toimivate koostöömudelitega. Koordineeritakse parimate praktikate jagamist ning teenusmudelite arendamist ja piloteerimist. Koostöös kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitudega luuakse eeldused kooli pidaja võimekuse kasvatamiseks õppeasutuste nõustamiseks individualiseeritud õppe rakendamisel. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.33 TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav kontroll-leht on seletuskirjale lisatud (vt Lisa 1). Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid34 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. 33 Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs. https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z 34 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 14 See tähendab, et abi saajaks tuleb lugeda ettevõtja oma majandustegevuses, seega on oluline riigiabi hindamine viie kriteeriumi alusel – kui need on üheaegselt täidetud, siis on tegemist riigiabiga: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom, st meede on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate kategooriale või teatud kaupade tootmiseks; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. 1) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Käesoleval juhul on meede rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist. Toetus moodustub 70% ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja 30% ulatuses Eesti riigi kaasfinantseeringust. Seega toetust antakse riigi ressurssidest. Käesoleval juhul on kriteerium täidetud. 2) Abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.35 Selleks et teha kindlaks, kas kõnealuseid tegevusi saab pidada ettevõtja tegevuseks liidu konkurentsiõiguse tähenduses, tuleb välja selgitada, milline on niisuguste tegevuste iseloom, ning sama üksuse iga erineva tegevuse puhul kontrollida, kas see on kvalifitseeritav majandustegevuseks. Asjaolu, et kaupade või teenuste pakkumine toimub tulu saamise eesmärgita, ei takista seda, et üksust, kes teeb neid tehinguid turul, tuleb pidada ettevõtjaks, kui kõnealune pakkumine konkureerib teiste ettevõtjate pakkumisega, kelle eesmärk on tulu saamine. Antud juhul on tegevuste elluviijaks Haridus- ja Noorteamet, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus ning mis oma ülesannete täitmisel esindab riiki.36 Euroopa Komisjon on 19.07.2016. a riigiabi mõiste teatises haridusasutuste kohta selgitanud, et riikliku haridussüsteemi raames korraldatava ja riigi järelevalve all oleva riikliku haridusteenuse võib lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks, kuna selle puhul täidab riik oma elanike suhtes sotsiaalseid, kultuurilisi ja haridusülesandeid. Haridus- ja Noorteamet täidab tegevuste elluviimisel avalikku ülesannet, millest tulenevalt ei ole toetuse saaja näol tegemist ettevõtjaga. Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud. 35 Komisjoni 19.07.2016 teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 8. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN 36 Haridus- ja Noorteameti põhimäärus. https://www.riigiteataja.ee/akt/109062022002 15 3) Abimeetmel on valikuline iseloom Valikulisusele viitab see, kui abi on ette nähtud vaid teatud ettevõtjatele (näiteks ainult väikestele ettevõtjatele) või ettevõtjate grupile (nt ühe sektori ettevõtjatele) või ainult ühe piirkonna ettevõtjatele. Samuti on valikulisusega tegemist siis, kui abi antakse kaalutlusõiguse alusel, mitte automaatselt. Näiteks kui toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus ja see rahuldatakse siis, kui teatud tingimused on täidetud. Käesoleval juhul ei ole tegemist ettevõtjale, ettevõtjate kategooriale või teatud kaupade tootmiseks mõeldud toetusega. Toetuse andmisega toetatakse Haridus- ja Noorteameti haldusülesannete täitmist, et tagada õppenõustamisteenuste kättesaadavus, kvaliteet ning suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja õpilastele tugiteenuseid, mis ennetavad nende varast haridusest väljalangemist ning edendavad kaasatust hariduses. Selline tegevus ei ole käsitletav majandustegevusena. Õppenõustamisteenuste osutamine, koolivälise nõustamismeeskonna töös osalemine ning selle töö korraldamine on Haridus- ja Noorteameti põhimäärusest (§ 20) ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (§ 47 lg 1) tulenev avalik ülesanne. Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud. 4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud. Seejuures saab tugineda ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise hetkel teada olnud asjaolude põhjal). Antud juhul on toetus käsitletav mittemajandusliku eesmärgiga tegevuse toetusena ja ei ole põhjust järeldada, et tegemist võib olla vastutasu eest pakutava teenuse või kaubaga ehk ettevõtlusega. Kuivõrd meetmest toetatav tegevus ei ole majandustegevus ning toetust saab avalik sektor, siis ei tekita toetuse eraldamine majanduslikku eelist. Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud. 5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab liberaliseeritud sektoris tegutsev ettevõtja, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega. Antud juhul ei saa toetust ettevõtja ning seetõttu puudub antaval abil seos konkurentsi moonutamisega. Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud. Eeltoodust tulenevalt ei ole riigiabi kriteeriumid täidetud, seega ei ole tegemist riigiabiga. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega. 16 Punkt 3 kirjeldab tegevuse elluviimisest oodatavaid tulemusi ning tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning toetuse andmise tingimuste spetsiifilisi näitajaid. Toetuse andmise tulemusena on kvaliteetsed, ühtsetel teenusstandarditel põhinevad õppenõustamisteenused võrdsetel alustel kättesaadavad kõigis maakondades. Koolipidajate ja koolide tegevus kaasava hariduse rakendamisel toetab igakülgselt iga õppija arengut ning on kooskõlas laste põhiõigustega. Riik on toetanud kohalikke omavalitsusi nende suutlikkuse tõstmisel hariduse tugiteenuste korraldamiseks. Kliendi rahuolu püsib kõrgel tasemel. Punktis 3.2. on tabelina esitatud meetme nr 21.4.5.2. sekkumise „Hariduse tugiteenused“ rakenduskava ja meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajad ning tegevuse spetsiifilised näitajad koos alg- ja sihttasemetega aastateks 2024 ja 2029. Näitajate juurde on lisatud selgitused näitaja täitmise mõõtmise kohta. Tegevus panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „f“ täitmisesse. Tegevus kuulub sekkumise valdkonda nr 152 „Võrdsete võimaluste ja ühiskonnaelus aktiivse osalemise edendamise meetmed.“ Näitajate sihttasemete ja mõõtmismetoodika seadmisel on lähtutud struktuuritoetuste perioodi 2014–2020 elluviimise kogemusest ja saavutustasemetest. Rakenduskava ja meetmete nimekirja väljundnäitaja „Õppenõustamisteenuse nõustamisjuhtumite arv“ baasväärtuseks on 0 ning 2029. aasta sihttasemeks 30 000 nõustamisjuhtumit. Õppenõustamisteenused on Rajaleidja keskuste spetsialistide poolt tehtav eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine, mille käigus uuritakse ja hinnatakse lapse arengut ja käitumist mõjutavaid tegureid, nõustatakse lastevanemaid ja lastega töötavaid isikuid lapse arengu ja võimetekohase õppe toetamisel; antakse soovitusi tugimeetmete valikuks, sh eriõppe tingimuste rakendamiseks, nõustatakse õppeasutusi vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike meetmete rakendamisel. Rajaleidja võrgustiku kulubaas koosneb ca 80% tööjõukuludest ja 20% muudest kuludest. Sihttase on seatud lähtudes perioodi 2014-2020 kogemusest ja kuludest ning tarbijahinnaindeksi ja palgakasvu prognoosist. Ligikaudu 30 000 nõustamisjuhtumit perioodil 2024-2027 on ka vajaduspõhine sihttase, et tagada kõigis maakondades võrgustiku valmisolek ja võimekus optimaalse töökoormusega nõustamiseks. Ligikaudu 7500 juhtumit aastas on seni olnud optimaalne arv ja selle mahuga on plaanis jätkata. Ehkki sihttase on seatud aastaks 2029, on reaalne see saavutada juba 2027. a lõpuks. Näitaja mõõtmiseks loetakse kokku õppenõustamise juhtumeid, st konkreetsele indiviidile osutatud teenust, mis võib koosneda ühest või mitmest nõustamiskorrast. Kõik juhtumid ja juhtumiga seotud protsessid kantakse veebipõhisesse kliendihalduskeskkonda Rajaleidja Kliendihaldussüsteem, kust on võimalik saada nõustamisjuhtumite kohta informatsiooni ja statistikat (sh nõustamise liik; nõustatava vanus; nõustamiskordade arv jms). Saavutustaset raporteerib elluviija perioodiliste aruannete alusel. Saavutustase esitatakse kumulatiivselt kõigi nõustamisjuhtumite kohta iga aasta lõpu seisuga. Rakenduskava ja meetmete nimekirja tulemusnäitaja „Õppenõustamisteenuse klienditagasiside“ mõõtühik on soovitusindeks, mida hoitakse kogu perioodi vältel läbivalt kõrgel tasemel, so 75%. Soovitusindeksi arvutamine põhineb Net Promoter Score (NPS) metoodikal. Soovitusindeksi sihttase on seatud senise klientide tagasiside põhjal. 75% on juba väga kõrge näitaja, nii et eesmärk on hoida seda sellel tasemel. 17 Peale uue juhtumi esimest nõustamist saadetakse kõikidele nõustamisel osalenutele, kes on avaldanud oma e-posti aadressi, elektrooniline tagasiside ankeet. Ankeet tugineb soovitusindeksi meetodile (skaala -100% kuni +100%). Arvutuskäiguks lahutatakse soovitajate (vastajad, kes hindavad teenust skaalal 0 ... 10 punktidega 9 või 10) osakaalust mittesoovitajate (vastajad, kes hindasid teenust väärtustega 0 ... 6) osakaal. Soovitusindeks kujuneb valdavalt täiskasvanute ja peamiselt just lapsevanemate hinnangutest, kuid vastavalt metoodikale on kaasatud ka haridustöötajad ning lapsed ja noored, kui neil on olemas meiliaadress. Klienditagasiside kogumiseks kasutab elluviija Recommy.com keskkonda, kust saab vastava perioodi andmestiku alla laadida. Arvestatakse nii saadetud ankeetide arvu, vastatute arvu (vastamismäär), üldiseid näitajaid (maakond, sihtrühm, periood) ning vastavalt metoodikale kõiki saabunud tagasisidesid. Saavutustaset raporteerib elluviija perioodiliste aruannete alusel iga aasta lõpus. Saavutustase kajastab kogu aasta jooksul antud tagasisidet. Toetava tegevuse 2.1. ehk õppenõustamisteenuste osutamise väljundnäitaja kattub meetme nimekirja väljundnäitajaga, mistõttu seda TAT spetsiifiliste näitajate all dubleerivalt välja ei tooda. Lisaks õppenõustamisteenuseid saanud laste ja õppijate arvule mõõdetakse õppenõustamisteenuse osutamise hindamisel ka nõustamisteenuseid saanud lastevanemate, haridustöötajate jt täiskasvanute arvu. Õppenõustamisjuhtumi keskmes on alati laps või noor, kuid teenuse käigus kaasatakse nõustamisse ka täiskasvanuid. Näitaja sihtasemeks on seatud 60 000, mis on kaks korda suurem nõustamisteenuseid saanud laste ja õppijate arvust arvestades, et keskmisel on ühe lapse nõustamisjuhtumisse kaasatud kaks täiskasvanut. Näitaja arvutamiseks loetakse kokku kõik aasta jooksul alustatud uute õppenõustamise juhtumite raames või väljaspool õppenõustamise juhtumit nõustatud täiskasvanute arv. Saavutustaset raporteerib elluviija perioodiliste aruannete alusel. Saavutustase esitatakse kumulatiivselt iga aasta lõpu seisuga. Õppenõustamisteenuse kvaliteedi tagamise hindamiseks kasutatakse sama näitajat, mida perioodil 2014-2020, ning sihttaseme määramisel on lähtutud senisest kogemusest. Sihiks seatakse, et aastas osaleb täienduskoolitustel 100 spetsialisti. Koolitusel osalenute arv loetakse kokku keskselt tellitud koolituste puhul registreerimislehtede alusel, individuaalkoolituste puhul dokumendihaldussüsteemis kogutud koolitustaotluste alusel. Saavutustaset raporteerib elluviija perioodiliste aruannete alusel. Saavutustase esitatakse kumulatiivselt iga aasta lõpu seisuga. Tegemist on lühiajaliste koolitustega (alla 32 ak tunni), millele ei laiene ESF+ osalejate andmekorje kohustus. Tegevustega kohalike omavalitsuste toetamiseks hariduse tugiteenuste korraldamisel panustatakse Haridus- ja noorteprogrammi näitajasse „Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal põhihariduses“. Näitaja mõõdab seda, kas Rajaleidja poolt soovitatud eripedagoogi, psühholoogi, logopeedi või sotsiaalpedagoogi teenust on osutatud või mitte. Näitaja baastase on värskeimate kättesaadavate andmete (2022) põhjal ning sihttasemeks on selle alusel seatud 80%. Näitaja saavutustaset arvutab rakendusasutus HTM iga-aastaselt Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete põhjal jooksva aasta 10. novembri seisuga. Punktis 4 nimetatakse tegevuste rakendusasutus ja -üksus. Toetatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. 18 Punktis 5 nimetatakse tegevuste elluviija. Tegevuste elluviijaks määratakse Haridus- ja Noorteamet, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõikele 1 korraldab soovituste andmise õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks Haridus- ja Noorteamet. Õppenõustamisteenuste osutamine ja arendamine, koolivälise nõustamismeeskonna töös osalemine ning selle töö korraldamine ja koordineerimine on Haridus- ja Noorteameti põhimääruse kohaselt ameti õppenõustamisteenuste osakonna ülesanne.37 Tegevuste rakendamise riskihindamise tabel (Lisa 2) on seletuskirjale lisatud. Punktis 6 kirjeldatakse toetavate tegevuste sihtrühma. Õppenõustamisteenused on mõeldud nii alus- ja üldharidust omandavatele lastele ja õppijatele kui ka kutseõppeasutuse haridusliku erivajadusega õpilastele ning nendega töötavatele täiskasvanutele (õpetajad, tugispetsialistid, haridustöötajad, KOV spetsialistid jne) ja lapsevanematele. Õppenõustamisteenuse kvaliteedi tagamiseks viikase läbi tegevusi, mis on suunatud õppenõustamisspetsialistidele nende kutsealase kompetentsuse hoidmiseks ja arendamiseks. Kooli pidajatele suunatud tegevused hõlmavad sihtrühmana ka kohalike omavalitsuste spetsialiste ja juhte. Punktis 7 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.09.2023 kuni 31.08.2029. Punktis 8 on esitatud tegevuste eelarve, sh tegevuste kogumaksumus ning Euroopa Sotsiaalfondi toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal selles. Tegevuste kogumaksumus on 29 488 659 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 20 642 061 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 8 846 598 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest). Ehkki iga nõustamisjuhtum on spetsiifiline, mistõttu ka selle hind on varieeruv, on varasema kogemuse pealt välja arvutanud keskmine kulu ühe nõustamisjuhtumi kohta 560 eurot. Arvestades Eesti Panga prognoositavat lähiaastate tarbijahinnaindeksi kasvu ja keskmise brutokuupalga tõusu, kujuneb nõustamisjuhtumi keskmiseks ühikukuluks perioodil 2024-2029 hinnanguliselt ca 770 eurot, mis tähendab nõustamise kogukulu (30 000 juhtumit) 23 miljonit eurot. Sellest lähtuvalt on otstarbekas jagada eelarve proportsionaalselt 80% teenuse osutamiseks ja arenduseks ning 20% kohalike omavalitsuste võimestamiseks kavandatavatele tegevustele. Pidades silmas perioodi 2014 – 2020 eelarve jagunemist erinevate tegevuste lõikes, on uuel perioodil lähtutud jaotusest: teenuse osutamine 76%, teenuse arendamine ja kvaliteedi tagamine 4%, kohalike omavalitsuste toetamine 19% ning projekti juhtimine ja horisontaalne tegevus 1%. Tegevuste elluviimiseks on hinnanguliselt planeeritud kuni 100 õppenõustamisspetsialisti ametikohta ning tegevuste elluviimiseks vajalikud muud ametikohad, sh ukrainakeelsed psühholoogid traumajärgse abi osutamiseks ja ukrainakeelse teenuse koordinaator, Rajaleidja keskuste juhid (7) ja teadmuskeskuse juht, infospetsialistid (10), arendusspetsialistid (3), kvaliteedi- ja kommunikatsioonispetsialist, programmijuht, osakonnajuhataja. Tegevuse iga-aastane eelarve kooskõlastatakse rakendusasutusega. Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2021-2027. Tegevuse lõppedes on kavas tegevust jätkata riigieelarvelise rahastamisega. 37 Haridus- ja Noorteameti põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/109062022002 19 Punktis 9 tuuakse välja tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblikud on punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud, sh otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3. Toetavate tegevustega kaasnevad kaudsed kulud hüvitatakse 40% ühtse määra alusel arvestatuna rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest. Punktis 10 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4. Toetus makstakse välja makse aluseks olevate dokumentide ja tõendite alusel otseste personalikulude osas ning tegevuste ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% ulatuses arvestatuna projekti otsestest personalikuludest. Punktis 11 nimetatakse elluviija kohustused. Lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele on elluviija kohustatud tegevusi ellu viima vastavuses rakendusasutusega kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult. Elluviija on kohustatud koguma ja töötlema andmeid, mis on vajalikud punktis 3 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate täitmise hindamiseks. Elluviija tagab nõustamisteenuse osutamise koha ligipääsetavuse, sh nelja peamise erivajadusega (kuulmis-, nägemis-, liikumis- ja intellektipuudega) lastele ja õppijatele. Punktis 12 sätestatakse elluviija kohustused seoses regulaarse aruandluse ning tegevuste elluviimise seirega, sh vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu seal kasutataval vormil ning samaaegselt rakendusasutuse üldaadressile [email protected] e-kirja teel (laadides registris täidetud aruande vormi alla ning lisades kirjale). Poolaasta vahearuanne on vahearuande nn „kerge versioon“, milles elluviija esitab ainult esimese poolaasta seisuga näitajate täitmise andmed. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt aasta vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks tavapärasele infole põhjalikumalt analüüsida ellu viidud tegevuste mõju Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Punktis 13 käsitletakse finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja korda. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. Punktis 14 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. 20 Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Käskkirja mõjud Toetuse andmise tulemusena on kõigis maakondades võrdsetel alustel kättesaadavad kvaliteetsed, ühtsetel teenusstandarditel põhinevad õppenõustamisteenused, mille abil tagatakse igale õpilasele, sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, vanusest, elukohast või erivajadusest, tema võimetest ja vajadustest lähtuv ja toetatud õpe. Õppenõustamisteenused toetavad õpilasi õppimisel nende võimetele vastaval haridustasemel ning aitavad kaasa koolist väljalangevuse vähendamisele, oodatavaks mõjuks on: madala haridustasemega mitteõppivate 18-24 aastaste osakaalu ja õpingute katkestajate määra vähenemine kolmandas kooliastmes. Centari uuring õpingute ebaõnnestumise kuludest Eestis tõi välja, et haridustee jätkamine on oluline nii indiviidi kui ka ühiskonna seisukohast - varane õpingute katkestamine toob kaasa kulusid või vähendab tulusid nii indiviidi (madalamad palgatulud, kehvemad tervisenäitajad) kui ka ühiskonna tasemel, näiteks läbi otseste rahaliste kulude (saamata jäävad maksud, kõrgemad sotsiaalkindlustuskulud) või üldisema heaolu vähenemise kaudu (rohkem kuritegevust, vähem kodanikuaktiivsust)38. Lisaks näitavad erinevad rahvusvahelised analüüsid, et võrdõiguslikkuse ja kaasava hariduse edendamine on kasulik investeering nii üksikisiku, kogukonna kui ka ühiskonna vaates,39 majanduslik kasu varases eas tehtud toetavate investeeringute puhul on oluliselt kõrgem40 ning ühiskonna jaoks on kõige kuluefektiivsem iga õpilase võrdne ligipääs haridusele.41 Ühelt poolt omab kvaliteetne haridus positiivset mõju majandusele, see soodustab kõrgemat tootlikkust, innovatsiooni ja pikaajalist majanduskasvu. Teisalt on haridusel majandusliku kasu kõrval palju laiem sotsiaalne mõju nii üksikisiku kui ka ühiskonna heaolusse. Haritud inimesed elavad tervemalt ja kauem, nende elukvaliteet on parem. Haridus toetab ka kodanikuaktiivsust ja vähendab antisotsiaalset käitumist. Analüüsid annavad alust uskuda hariduse potentsiaali luua tugev alus sidusatele demokraatlikele ühiskondadele ning aidata kaasa säästvale ja kaasavale majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.42 Õigeaegne ja asjakohane sekkumine hoiab ära probleemide süvenemise, mille hilisem lahendamine vajab rohkem ressursse. Kvaliteetne ja kohane haridus vähendab hilisemat 38 Anspal, S., Järve, J., Kallaste, E., Kraut, L., Räis, M-L., Seppo, I. 2011. Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis. Eesti rakendusuuringute keskus Centar. https://www.centar.ee/tehtud-tood/opingute-ebaonnestumise-kulud-eestis 39 OECD (2023), Equity and Inclusion in Education: Finding Strength through Diversity, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/e9072e21-en. 40 Cunha, F., Heckman, J. J., Lochner, L., Masterov, D. V. (2006). Interpreting the evidence on life cycle skill formation. Handbook of the Economics of Education, 1, 697–812. 41 Mezzanotte, C. (2022), "The social and economic rationale of inclusive education: An overview of the outcomes in education for diverse groups of students", OECD Education Working Papers, No. 263, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/bff7a85d-en. 42 OECD (2022), Value for Money in School Education: Smart Investments, Quality Outcomes, Equal Opportunities, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/f6de8710-en. 21 koormust hoolekandesüsteemile /õiguskaitsesüsteemile. Valdkondade ülene koostöö ning spetsialistide hindamistulemuste vastastikune tunnustamine vähendab dubleerimist ning hoiab kokku hindamistele kuluvat ressurssi nii sotsiaal- kui meditsiinivaldkonnas. Käesoleva regulatsiooni alusel perioodil 2023–2028 elluviidavat tegevust rahastatakse täies ulatuses struktuuritoetusest. Peale välisrahastuse lõppemist alates aastast 2028 tagatakse õppenõustamisteenuse kättesaadavus riigieelarveliste vahenditega. 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Haridus- ja Noorteametile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Seletuskirja lisad: Lisa 1 - põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht; Lisa 2 – riskihindamise tabel. Ülle Matsin üldhariduspoliitika osakonna juhataja 22 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 28.07.2023 11:26 Adressaat: Haridus- ja Noorteamet <[email protected]>; RTK Info <[email protected]> Teema: Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Manused: Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Hariduse tugiteenused“ elluviimiseks“.asice Tere Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist. Pealkiri: Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Hariduse tugiteenused“ elluviimiseks“ Registreerimise kuupäev: 27.07.2023 Registreerimisnumber: 8-2/23/3400 Kirja manuses olev dokument on digitaalselt allkirjastatud. ID-kaarti ja ID-kaardi lugejat antud dokumendi avamiseks vaja ei ole. Dokumendi avamiseks peab arvutis olema DigiDoc programm. DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/ Lugupidamisega Ketlin Alaväli spetsialist (üldharidus- ja noortepoliitika asekantsleri ja osakondade assisteerimine) infohalduse valdkond Haridus- ja Teadusministeerium 7350216 [email protected]