Sissetulev kiriAvalik

Kliimaministri määruse „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Riigi Tugiteenuste Keskus · 27. juuli 2023

Viit: 11.1-8/23/2592-1
Registreeritud: 27. juuli 2023
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2023-2024
Sari: 11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus
Toimik: 11.1-8/2023
Vastutaja: Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenuse disaini talitus)
Lahendamise tähtaeg: 10. august 2023

Failid

Kliimaministri määruse „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice1538 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Riigikantselei Sotsiaalministeerium 27.07.2023 nr 1-4/23/3432 Kliimaministri määruse „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu koos seletuskirja ja lisadega. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri lisaga 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. TAT riskihindamise tabel Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed ning Riigi Tugiteenuste Keskus ja Eesti Linnade ja Valdade Liit. Arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjon. Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks kohalikul tasandil. (2) Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“. Sekkumise number on 21.2.3.13. (4) Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa kohalikul tasandil kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja saavutamisele, kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjuga kohanemisele ning vastupanuvõime suurendamisele ja katastroofiriski ennetamisele, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. (2) Toetuse andmise tulemusel on ellu viidud kliimamuutuste mõju leevendamise ja mõjuga kohanemise tegevused, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid atmosfääri või suurendada nende sidumist ja vähendavad kliimamuutuse mõjust tingitud haavatavust, suurendades ühiskonna ja ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele. 1 EELNÕU (3) Toetuse andmise tulemusel suureneb kohalike omavalitsuste pädevus ning suutlikkus kliimameetmeid rakendada. Kasvab kohaliku tasandi teadlikkus kliima- ja energiavaldkonnast ja eesmärkidest ning paraneb elu-, ettevõtlus- ja looduskeskkonnaga seotud otsuste ja tegevuste kvaliteet. (4) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse. (5) Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, näitajatesse „Võrdsed võimalused“, „Sooline võrdõiguslikkus“, „Ligipääsetavus“, „Regionaalareng“ ja „Keskkond ja kliima“ ning mõõdikutesse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. (6) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitajasse „Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmeid“. (7) Toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja käesoleva määruse §-s 4 toodud toetatav tegevus ja selle arv. § 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi ministeerium). (2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus või KIK). (3) KIK ei avaldada taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärk ja kestus. 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Toetust antakse kliimamuutuste leevendamiseks ja mõjuga kohanemiseks avalikes huvides tehtavate tegevuste elluviimiseks kohalikes omavalitsustes, mis lahendavad kohaliku tasandi strateegilises arengudokumendis välja toodud probleemi või on selles kirja pandud kliima- ja energia eesmärkide täitmiseks vajaliku tegevusena. (3) Toetatavad tegevused on: 1) kohaliku omavalitsuse arengudokumentide või maakonna arengustrateegia täiendamine kliima- ja energia eesmärkidega; 2) kohaliku omavalitsuse või maakonna kliima- ja energiakava koostamine; 2 EELNÕU 3) punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentides kavandatud tegevuste rakendamine. (4) Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud kulude aluseks olevatele tegevustele saab toetust linnaline piirkond, kus asustustihedus on üle 200 elaniku ruutkilomeetri kohta. (5) Lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimisel tuleb seada või uuendada kliima- ja energiaeesmärgid ning koostada või täiendada nende rakendamise plaan, lähtudes juhisest, mille on KIK rakendusasutusega kooskõlastanud. (6) Kui koostatakse lõike 3 punktides 1 või 2 nimetatud piirkondlik või maakondlik kliima- ja energiakava või lisatakse kliima- ja energiaeesmärgid maakonna arengustrateegiasse, tuleb hõlmatud kohaliku omavalitsuse arengudokumendid viia kooskõlla koostatava piirkondliku või maakondliku kliima- ja energiakavaga või maakondliku arengustrateegiaga ühe aasta jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist. (7) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. (8) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on § 4 lõike 3 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 2 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele, sh: 1) kavade täiendamise või koostamise, juhendite ja infomaterjalide koostamise kulud; 2) koolituste, seminaride, töötubade korraldamise ja nendel osalemise kulud; 3) teavitamise, kaasamisürituste korraldamise ja avalikustamise kulud; 4) kliimamuutuste leevendamise või mõjuga kohanemise kohta analüüside koostamise ja mudelite kasutamise kulud; 5) kulud analüüsi koostamiseks, et selgitada, kas kavades toodud tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 6) kliimakindluse analüüsi, mis hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist, koostamise kulud; 7) veebilehe ja mobiilirakenduse tegemise või täiustamise kulud; 8) soojussaare efekti leevendamisega seotud tegevuste kulud; 9) kulud rohekatuste (green roofs) rajamiseks olemasolevatele ja uutele ehitistele ja hoonetele sademevee sidumiseks ning ökosüsteemihüvede toetamiseks; 10) roheseinte (green facade) rajamise kulud; 11) sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste rajamise või sademevee kasutuse edendamise kulud; 12) kulud looduslähedaste lahenduste rajamiseks elurikkuse suurendamiseks. 3 EELNÕU (3) Abikõlblikud ei ole järgmiste tegevuste kulud: 1) ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine lahkvoolseks; 2) lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamine; 3) ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi likvideerimine või korrastamine, sh töödega seotud teekatte taastamine; 4) säästvate sademeveesüsteemide rajamine; 5) hetkeliste vooluhulkade vähendamiseks tiikide ja viibekraavide rajamine; 6) sademevee reservmahutite paigaldamine, välja arvatud lõike 2 punktis 12 nimetatud tegevuse korral; 7) avaliku linnaruumi investeeringud, mida toetatakse meetmest „Suuremate linnapiirkondade arendamine Ida-Viru linnapiirkondades“; 8) parklate ja jalgrattateede rajamine koos kaasnevate töödega; 9) KOVi hoonete energiatõhustustööd; 10) kombineeritud sadeveesüsteemide, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine, ning üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevused üleujutusohu riskipiirkonnas; 11) jõe sootide taasavamine; 12) lammialade säilitamise ja taastamisega seotud kulud, sh poollooduslike koosluste hooldus ja taastamine; 13) looduslike veekogude tervendamine, sh setete, taimestiku ja voolutakistuste eemaldamine. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse jõustumise aeg ja lõpp hilisem kui 31.12.2029. § 7. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib ministeerium taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada. (2) Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne osakaal on 85% projekti abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseeringu minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. (3) Ühe projekti maksimaalne kogusumma on kuni 200 000 eurot. (4) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide poolt antud tagastamatut ja tagastatavat abi. (5) Paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud taotleja toetuse määr on § 5 lõikes 2 loetletud tegevuste korral järgmine: 1) punktides 1–7 kuni 85 protsenti; 2) punktides 8–12 asustusüksus, milles elab rohkem kui 200 elanikku ruutkilomeetri kohta, kuni 70 protsenti. (6) Taotlusvoorus rahuldatakse üks taotlus taotleja kohta. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 4 EELNÕU § 8. Nõuded taotlejale (1) Toetust võivad taotleda: 1) kohalik omavalitsus ja omavalitsusliit; 2) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus; 3) maakondlikud arendusorganisatsioonid; 4) riigiasutus. (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4. § 9. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi; 3) projekti tegevuste kirjeldus; 4) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus, mis vastab §-s 2 nimetatud eesmärgile ja tulemusele; 5) projekti ajakava; 6) kinnitus projekti vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega; 7) taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb esitada projekti kliimakindluse tagamise kohta hinnang, mis on koostatud lähtudes Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“; 8) kinnitus, et projektis arvestatakse toetatavate tegevuste elluviimisel keskkonnanõuetega; 9) võrreldavad hinnapakkumused ja projekti eelarve kindlasummalise makse kasutamiseks; 10) projekti raames soetatud vara kasutamise kava viie aasta jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu; 11) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta; 12) kinnitus, et taotleja tegutseb projekti elluviimisel heas usus ja kooskõlas põhiseaduses, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga; 13) teave, kas taotleja taotleb toetust projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele osadele toetust Euroopa Liidu institutsioonidelt, muudest välisabi fondidest või avaliku sektori asutustelt; 14) projektiga seotud näitajate sisu ja nende mõõdikud. 4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE JA TAOTLUSTE MENETLEMINE § 10. Taotlusvooru eelarve ja toetuse taotlemine (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab kliimaminister, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. (2) Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni taotlusvooru peatamiseni. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest teatab rakendusüksus üleriigilise levikuga ajalehes ja oma veebilehel. 5 EELNÕU § 11. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5. (3) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras. (4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja taotleja vastavust määruse nõuetele. (5) Rakendusüksus hindab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust ja kliimakindluse hinnangu vastavust § 9 lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud suunistele, kaasates selleks vajaduse korral eksperte. (6) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. (7) Rakendusüksus annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-päevase tähtaja. (8) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 päeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. (9) Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes, järgib toetuse saaja toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Toetuse saaja teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. § 12. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projekti hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kaks eksperti ministeeriumist ja kaks KIKist. KIK võib kaasata rohkem eksperte. (2) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. (3) Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. § 13 Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei vasta käesoleva määruse nõuetele või taotlusele ei ole lisatud nõutud dokumente. 6 EELNÕU § 14. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks ning taotluses kirjeldatud projekt vastab järgmistele kriteeriumidele: 1) projekt on kooskõlas keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) kliima tegevussuunaga ja panustab kliimapoliitika korraldamisse, omab mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekt on põhjendatud; 3) projekt on kuluefektiivne; 4) taotleja on tõendanud suutlikkust projekt ellu viia; 5) projekt on kooskõlas § 2 lõikes 5 nimetatud Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) tegevuste kestvuse periood ja sellega seotud kohustused; 3) toetuse abil soetatud vara ja toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 4) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 5) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 6) otsuse muutmise tingimused; 7) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks; 8) kindlasummaliste maksete etappide suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused. (3) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. (4) KIK toimetab pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist otsuse toetuse saajale kätte kolme tööpäeva jooksul e-toetuse keskkonnas. § 15. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel. (2) Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi poolt välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat ära kuulamata. (3) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (5) KIK toimetab pärast taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist otsuse toetuse saajale kätte kolme tööpäeva jooksul e-toetuse keskkonnas. 7 EELNÕU § 16. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse tekkimise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist, muust registrist või andmeallikast. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse alusel ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel, mis on esitatud enne lõpparuande kinnitamist. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega, kui esineb vähemalt üks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 sätestatud alus või kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. 5. peatükk TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt ning täidab ühendmääruse §-s 10 toodud toetuse saaja kohustused. (3) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara taotluses kirjeldatud viisil kasutuse vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. 8 EELNÕU (4) Toetuse saaja peab viivitamata teatama KIKile projekti elluviimise ajal ja kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi. (5) Toetuse kasutamisel tuleb tagada ligipääsetavus tegevustes osalemiseks ja avalikkusele edastatavale informatsioonile liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. (7) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. (8) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info e-toetuse keskkonnas etteantud vormil projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud tegevuste ja maksete kohta iga aasta 15. detsembriks ja 1. juuliks. § 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt ühel korral e-toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu ja sagedust. (2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. 4) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks võimaluse korral fotod, kui neid ei ole veel rakendusüksusele esitatud, või info selle täitmiseks tehtud tegevuste kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. (3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja info, kuidas panustati toetatud tegevustega „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse. (4) Toetuse saaja esitab ühe aasta jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist § 4 lõikes 5 toodu kohaselt hõlmatud kohaliku omavalitsuse arengudokumendid. 6. peatükk TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE § 20. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel. (2) Kuludokumendid esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu. (3) Kuludokumentidele lisatakse järgmised dokumendid: 1) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 9 EELNÕU 2) kui toetatakse § 4 lõike 3 punktis 2 kava tegemist, lisatakse ministeeriumi kirjalik kinnitus, et kava on koostatud, lähtudes KIKi koostatud juhisest kliima- ja energiaeesmärkide käsitlemiseks kohaliku omavalitsuse arengudokumentides; 3) fotod tehtud töödest ja teavitamise kohustuse täitmisest; 4) üritustest osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed, ja juriidilise isiku registrikood esitatakse § 5 lõike 2 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud tegevuste korral; 5) taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave. (4) Kuludokumente menetletakse ühendmääruse § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras. (5) KIK võib peatada kuludokumentide menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel. (6) Viimane kuludokument esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. (7) Käesoleva määruse § 24 lõikes 1 nimetatud tegevuse puhul koolituse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abi andmisena. 7. peatükk FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED § 21. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34, 35, 37 ja 38 sätestatule. § 22. Vaide esitamine KIKi toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie KIKile vastavalt ÜSSi §-le 31. § 23. Vähese tähtsusega abi (1) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud koolituste, seminaride, töötubade korraldamine ja nendel osalemine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad. (2) Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib toetuse saaja pärast nende registreerimist koolitusele, seminarile, õppetoale või õppereisile enne selle algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa tegevusel osaleda. (3) Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot. (4) Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 10 EELNÕU 1 sätestatud juhtudel. (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (6) Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) kliimaminister Keit Kasemets kantsler 11 Kliimaministri määruse „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kliimaministri määrusega „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro (e- post [email protected], tel 626 2986) ja eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709), SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse jurist Jaanika Vilde ([email protected], tel 627 4117) ja elurikkuse ja kliima valdkonnajuht Kai Eisenberg (e-post [email protected], tel 627 4337). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). Keeletoimetaja oli Kliimaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 26 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5. Toetuse saaja õigused ja kohustused 6. Toetuse maksmine ja kasutamine 7. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätted. Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada. Oluline on kohalike omavalitsuste kliimasuutlikkuse ja elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Tegevusega suurendatakse kohalikes omavalitsustes kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise suutlikkust. Paragrahvi 1 lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab saavutada. Toetust eraldatakse tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetust perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“, number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“. Sekkumise number on 21.2.3.13. Lõige 4 toob välja, millest projektide valikul lähtutakse. Paragrahvi 2 lõige 1 sätestab toetuse andmise eesmärgi ning lõiked 2 ja 3 toetuse oodatavad tulemused. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa kohalikul tasandil kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja saavutamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja katastroofiriski ennetamisele ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmist „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ on koostatud järgmised kliima- ja energiakavad: Keila linna kliima- ja energiakava, Võru maakonna kliima- ja energiakava, Pärnu linna kliima- ja energiakava, Narva linna kliima- ja energiakava, Tartu maakonna kliima- ja energiakava, Jõgeva maakonna kliima- ja energiakava, Rakvere linna kliima- ja energiakava, Lääne-Virumaa kliima- ja energiakava, Pärnumaa kliima- ja energiakava, Läänemaa kliima- ja energiakava. Need leiab siit: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kohalike-omavalitsuste-kliima-ja- energiakavad. Kliima- ja energiakavade (edaspidi KEKK) koostamisel tuleb silmas pidada Eesti tuleviku kliimastsenaariumeid aastani 21001 ja arvestada riiklike arengukavadega, sealhulgas kliimapoliitika põhialustega aastani 2050 (KPP2050)2, riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 2030 (REKK2030)3 ja kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030 (KOHAK2030)2, ning neis püstitatud eesmärkidega. Peamised riiklikud eesmärgid energia- ja kliimavaldkonnas on järgmised: • kasvuhoonegaaside heite tasakaalustamine ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. • jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada kasvuhoonegaaside heidet 13% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga; • Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmiduse ja võime suurendamine kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks; • taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%; • energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a; • primaarenergia tarbimise tõhusam kasutus – primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga) aastaks 2030; • enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine aastaks 20503; • energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal; • elektrivõrkude riikidevahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine; • teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks. Toetatavad tegevused aitavad välja selgitada KOV-i territooriumil kliimamuutuste kohanemise ja leevendamisega seotud valdkonnad, vajalikud valdkondlikud toimingud ja arendused ehk teisisõnu teha kohaliku tasandi kliima- ja energiateemade analüüs ja audit. Põhjalikult kaalutakse kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke riske ja võimalusi, aidates seeläbi KOV-idel võtta vastu teadmistepõhiseid pikaajalisi strateegilisi otsuseid. See omakorda 1 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver19081 5.pdf. 2 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused- aastani-2050-0 3 https://pilv.mkm.ee/s/VEvaKrL3Avopw5x. 2 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega- kohanemisearengukava. 3 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf. 2 võimaldab KOV-ide haldusalas elavate inimeste elukvaliteeti ja elukeskkonda säilitada või isegi parandada. Lisaks kaaluvad KOV-id enda võimalusi aidata kaasa kliimamuutuste mõju leevendamisele. Kliimamuutustega kohanemine – kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamine, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele (kuumalainete ja põudade mõjude leevendamine, tegevused invasiivsete võõrliikide ja uute kahjurite/haiguste leviku piiramiseks, päästesuutlikkuse suurendamine, tormi- ja tuulekindlus, üleujutusriskide maandamine jne). Kliimamuutuste leevendamine hõlmab tegevusi, mille eesmärk on vähendada kliimamuutuste kiirust ja mõju. Kliimaneutraalsust on võimalik saavutada vaid siis, kui tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine Selleks on vajalik saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste oluline vähenemine ning CO2 maakasutussektorisse sidumise suurenemine. Heidet on võimalik vähendada näiteks energiatõhusa hoonefondi edendamise, kliimasõbraliku ettevõtluse ning transpordi arendamisega, fossiilkütuste kasutuse kiire vähendamine ja taastuvenergiaallikate potentsiaali kasutamise abil ning süsinikurikaste ökosüsteemide ja turvasmuldade kaitse abil. Sidumist on võimalik suurendada läbi ökosüsteemide kaitse ja taastamise, looduspõhiste lahenduste rakendamise, taastava põllumajanduse ja kliimasõbraliku biomajanduse edendamise, rohevõrgustiku ökoloogilise kvaliteedi tõstmise ning läbi integreeritud lahenduste maakasutuses (nt põimides planeeringutesse kahjustunud ökosüsteemide kaitse ja taastamine, eelistades hoonestuse ja infrastruktuuri rajamisel rohelisemaid ja elurikkust soodustavaid lahendusi ning ühendades taastuvenergialahenduste rajamine ökosüsteemide taastamise ja seisundi parandamisega jne). KOV-id on väga erineva suuruse, asukoha ja kliimariskidega ning seetõttu on KEKK-ide koostamine paindlik. Kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise teemad võivad olla käsitletud eraldi iseseisva dokumendina – KEKK-ina – või integreeritud KOV-i olemasolevatesse ja/või arendamisel olevatesse strateegilistesse dokumentidesse (sh planeeringud). Selleks, et KOV-ide KEKKid oleks omavahel võrreldavad on väljatöötatud kliima- ja energiateemade analüüsimise juhis4, mille kohaselt iga KEKK käsitleb põhjalikumalt just konkreetse KOV-i piirkonnas ilmnevaid asjakohaseid aspekte, võttes arvesse allpool loetletud valdkondi: • tervis, sotsiaalhoolekanne ja päästesuutlikkus; • maakasutus ja planeerimine; • looduskeskkond; • majandus, sh keskkonnahoidlikud riigihanked5 ja ringmajandus; • biomajandus; • kogukond, teadlikkus ja koostöö; • taristu ja ehitised; • energeetika ja varustuskindlus. Lõigetes 4 ja 5 kirjeldatakse toetatavate tegevuste arvestamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtetega ja panustamist Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse. Tuuakse välja „Eesti 2035“ siht, näitajad ja nende mõõdikuid, millesse määruses kirjeldatud toetatavad tegevused panustavad. Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi. Nimetatud sihtide saavutamist (võrdseid võimalusi, soolist võrdõiguslikkust, ligipääsetavust, regionaalarengut ja keskkonna- ja 4 https://kik.ee/sites/default/files/Lisa%201%20Energia%20ja%20kliimateemade%20anal%C3%BC%C3%BCsimis e%20juhis.pdf 5 https://www.envir.ee/et/keskkonnahoidlikud-riigihanked. 3 kliimaeesmärke) mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. Võrdsed võimalused saavad arvestatud avaliku ruumi planeerimise abil ning toetatavad tegevused panustavad näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Uuringute ja analüüside tegemisel, elanikkonda puudutavate tegutsemisviiside väljatöötamisel ja nende tutvustamisel üldsusele arvestatakse kõigi sotsiaalsete rühmade (vanemaealised, puudega inimesed jne) olukorra ja vajadustega. Soolise võrdõiguslikkuse teemal tehakse uuringuid ja analüüse , töötatakse välja elanikkonda puudutavad tegutsemisviisid ning muuhulgas hinnatakse kliimamuutustest tulenevat mõju meestele ja naistele ning kohanemismeetmete kavandamisel arvestatakse nende mõjudega. Avalikkusele suunatud teavitustegevustes järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid. Ligipääsetavus tagatakse info- ja elukeskkondades kõikidele inimestele erivajadustest hoolimata. Panust ligipääsetavuse tagamisele mõõdetakse „Ligipääsetavuse näitaja“ abil. Regionaalarengu toetamiseks arvestatakse kohaliku omavalitsuste erisusi kliima- ja energiakavade tegevuste toetamisel, rakendades erinevat toetusmäära ja piirates toetuse saajate ringi, andes toetust üksnes linnalisse keskkonda, kus kliimamuutuste negatiivne mõju on kõige suurem. Kohalikul tasandil kliimamuutustega arvestamise eesmärgiks on parandada elukeskkonna kvaliteeti (nt eelistada rohe- ja sinitaristut halli taristu asemel, rakendada looduspõhiseid lahendusi, maandada hoogsadudest tingitud üleujutuste riski ja vähendada kuuma ilmaga kaasnevat soojussaarte efekti). Teemasse panustamist mõõdetakse näitajaga „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise lahendustesse ning seda mõõdetakse näitajaga „Keskkonnatrendide indeks“. Tegevused toetavad ka „Eesti 2035“ aluspõhimõtet, mille kohaselt on Eesti aastaks 2050 konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Projekt panustab „Eesti 2035“ mõõdikutesse „Keskkonnatrendide indeks“. Keskkonnatrendide indeksi näitajad on näiteks pinnaveekogumite seisund (%) ja soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osatähtsus (%). Kohalikul tasandil kliimamuutustega arvestamise eesmärgiks on parandada elukeskkonna kvaliteeti (nt eelistada rohe- ja sinitaristut halli taristu asemel, rakendada looduspõhiseid lahendusi, maandada hoogsadudest tingitud üleujutuste riski ja vähendada kuuma ilmaga kaasnevat soojussaarte efekti, töötada välja kuumalainete või teiste ekstreemsete ilmaolude korral toimimise põhimõtted inimeste elu ja tervise säästmiseks). Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. Elukeskkonna uuendamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, jäätmemajandus, ühisveevärk, maavarad. Mõõdikuna kasutatakse keskkonnatrendide indeksit. Tööde elluviimine arvestab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, sh looduse pakutavate hüvede väärtustamine; igaühe looduskaitse põhimõtete juurutamine; elukeskkonna ressursitõhususe suurendamine; looduskeskkonna kvaliteedi parandamine ja elurikkuse säilitamine ning suurendamine, sh elupaikade taastamine ja liikide seisundi parandamine ja selleks vajalikud investeeringud. Avalikkuse teavitamisel projektiga seonduvast tagatakse ligipääs edastatavale informatsioonile nii füüsiliselt kui ka digitaalselt nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, ja intellektipuue) inimestele ja elanikele, kellel puudub juurdepääs internetile. Samuti tuleb tagada ligipääs projektiga seonduvatele koolitustele, seminaridele ning muudele üritustele. Meede 4 edendab piirkondade arengueelduste maksimaalset ärakasutamist, taastades või säilitades piirkondades kaitstavaid elupaikasid ning veekogumeid. Investeeringute elluviimisel arvestatakse kohalike kliima-ja energiakavadega, piirkondlike kaitsekorralduskavade ja tegevuskavadega. Samuti aitavad tegevused kaasa muuhulgas biomajanduse arengule ning töökohtade tekkele ja loomisele maapiirkondades, edendades piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26). Info näitajate ja mõõdikute kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Lõikes 6 seatakse rakenduskava väljundnäitaja, millesse toetuse abil tehtud projekt peab panustama. Määruse alusel toetatavad projektid panustavad rakenduskava sihttasemetesse järgmises eeldatavas mahus: Näitaja nimetus ja Alg- Aasta 2024 2029 Selgitav teave mõõtühik tase vahe- sihttase sihttase Kohalike omavalitsuste 0 Ei 0 10 Unikaalsete KOV-ide arv, kus on toimunud kohaldu arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus infopäevad ja/või on rakendatud rakendatud kliimamuutustega kliimamuutustega kohanemise ja kohanemise ja - leevendamise leevendamise meetmeid. (KOV-ide meetmeid. Näitaja arv) täitmist võib aruandes raporteerida pärast tegevuse toimumist. Kuna raporteerime näitajate arvestamisel EK-le unikaalseid KOV-e erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ järgi, siis siin võib tekkida vajadus kasutada andmete korjeks Sündmuste Infosüsteemi ehk SIS-i. Kuna taotlejaks võib olla ka riigiasutus, siis tõenäoliselt see vajadus tekib. Vajadus võib tekkida ka juhul, kui taotlejaks on üks KOV, aga kasusaajateks ka teised KOV-id. Unikaalsete andmete analüüsiks on sellisel juhul vaja kõik näitajasse panustavad KOV-id ka SIS-is registreerida. Soovi korral saavad KOV-id kasutada SIS-i ka ise osalejate registreerimiseks üritustele vms. Väljundnäitaja sisu ja raporteerimise tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Lõikes 7 tuuakse välja, et toetuse andmisel on projekti spetsiifiliseks näitajaks projektis toodud toetatav tegevus ja selle arv. Näiteks kohalik kliima- ja energiakava, infopäevade arv jne. Võimalikud näitajad annab valikusse rakendusüksus toetavate tegevuste loetelu järgi ette ning taotleja valib nendest asjakohase ning lisab juurde sihttaseme. Eelnõu paragrahvis 3 sätestatakse meetme rakendusasutus ja -üksus. Kinnitatud meetmete nimekirja järgi on rakendusasutus Kliimaministeerium ja rakendusüksus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5 Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Eelnõu paragrahvis 4 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse. Lõikes 1 tuuakse välja, millele peab toetust saav projekt panustama. Lõikes 2 täpsustatakse toetuse andmise tingimusi kohalikul tasandil. Lõikes 3 tuuakse välja, milliseid tegevusi toetatakse. Toetatakse KOV-i arengukava või maakonna arengustrateegia täiendamist kliima-ja energiaeesmärkidega, samuti eraldiseisva kohaliku kliima-ja energiakava koostamist ning nimetatud dokumentide rakendamist ehk neis sisalduvate kliima-ja energia eesmärkidesse panustavate tegevuste elluviimist. Lõikes 4 piiratakse toetuse saajate ringi, et suunata toetus suurema kliimariski piirkondadesse. „Riiklikus kliimamuutustega kohanemise arengukavas“ on kirjas, et nii otseselt kui ka kaudselt on kliimamuutustest mõjutatud eelkõige just suuremad linnad, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust, majandustegevusest, varast, kapitalist ja kultuuriväärtustest. Tehnogeenne ja suure asustustiheduse ning keeruliste linnakorralduslike seostega linnakeskkond ei suuda mõjusid piisavalt kiiresti puhverdada − uued rajatised sageli hoopis võimendavad riske. Võttes arvesse Eesti geograafilist asukohta ja hõredat asustust, on kliimamuutustega kaasnevad riskid reeglina väga piiratud, kohaliku mõjualaga (konkreetsed linnatänavad ja kvartalid), kuid teisalt ei ole senine planeerimispraktika kliimamuutust arvesse võtnud. Peamised riskid, millega Eesti linnad tulevikukliima prognooside kohaselt silmitsi seisavad, on tingitud juba sagenenud erakordsetest ilmastikunähtustest, st tormidest, üleujutustest ja kuumalainetest. Kuumalained on üks peamisi tulevikukliima riske, mis on Eestis viimase kümnendi suvedel juba avaldunud. Selle sajandi keskpaigast alates kasvab nende sagedus oluliselt. Kuumalained võimenduvad linnades soojussaare efektina, mille suhtes on eriti tundlikud kroonilised haiged, väikelapsed ja eakam elanikkond, kelle seas suureneb haigestumise ja suremuse risk. Soojussaare efekti tekkimine seostub eelkõige linnade maakasutuse ja ehituslike iseärasustega, kus tehismaterjalid neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mille tõttu kuumenevad transpordirajatised (teed, parklad) ja hooned (iseäranis nende tõrvakatused), mis omakorda kütavad üles õhu linnaruumis. Ka kuumalainete uuringud tõestavad, et soojussaare efekt puudutab kõiki tiheasustusalasid, mitte ainult suuremaid linnu. Kuumalainete negatiivset mõju süvendab praegu Eestis jälgitav ja tulevikus kiirenev rahvastiku vananemine ja linnastumine. Haigestumise ja suremuse vältimiseks tuleb linnades soojussaare efekti mõjusid leevendama asuda juba praegu, piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning rakendades linnakeskkonnas jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid. Kliimariskidele eksponeerituse kõrval sõltub linnade haavatavus ka keerukatest sotsiaalmajanduslikest protsessidest, linnade ruumilisest tihedusest, morfoloogiast, tehnilisest ja sotsiaalsest taristust, rohe- ja veealade osakaalust linnamaastikus, haldussuutlikkusest ja rakendatavatest kohanemismeetmetest. Nimetatud tegurid mängivad kliimamuutuste kõrval äärmiselt olulist rolli, olles omavahel pidevalt muutuvates komplekssetes seostes. Nii nagu on eksponeeritus mõnes linnas suurem kui teises, on ka igal linnal oma selgelt eristuv keskkonna, sotsiaalne ja majanduslik eripära, mis kliimamuutuste suhtes kas suurendab või vähendab linna tundlikkust. Aluseks on võetud Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asutuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodika“ (https://www.stat.ee/sites/default/files/2022- 05/Asustuspiirkond_1.pdf). Lõikes 5 täpsustatakse lõikes 3 toodud tegevuste rakendamist. Lõikes 6 täpsustatakse lõike 3 punktides 1 ja 2 toodud tegevuste rakendamist. Lõikes 7 tuuakse välja, et toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on enne taotluse esitamist tehtud. Lõikes 8 kirjeldatakse, kuidas toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. 6 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1), on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (2020/852) artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. 1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Ei kahjusta. Meede ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile, pigem vastupidi – panustab heite vähendamisesse. Tegemist on otseselt kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega KOV-idele ning KHG heite vähendamisesse panustavad toetuse kaasabil rajatavad looduspõhised lahendused (rohekatused ja -seinad, rohe- ja sinialad jt), mis suurendavad süsiniku sidumist atmosfäärist. Toetatakse kohaliku omavalitsuse ja maakonna arengudokumentide arengustrateegia täiendamist kliima- ja energia eesmärkidega ning kliima- ja energiakava koostamist ja rakendamist. 2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Kavandatav tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist. Meede panustab otseselt kliimamuutustega kohanemisse. Tegemist on kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Toetatakse kohaliku omavalitsuse ja maakonna arengudokumentide arengustrateegia täiendamine kliima- ja energia eesmärkidega, ning kliima- ja energiakava koostamist ja rakendamist. See aitab paremini valmis olla võimalikeks kliimamuutustega seotud ekstreemseteks olukordadeks (nt üleujutused, põud jms). Toetus kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks tehtavateks tegemiseks kohalike kliima- ja energiakavade alusel aitab samuti valmistuda võimalikeks kliimamuutustest tingitud ekstreemseteks olukordadeks. 3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Ei kahjusta. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Kaudselt võib ringmajandusega seotud olla keskkonnaeesmärkide elluviimiseks vajalike tegevuste elluviimine. Tegevuste elluviimisel käitutakse keskkonda säästvalt ning arvestatakse ringmajanduse põhimõtetega. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. 7 6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi. Paragrahvi 5 lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Lõikes 1 on sätestatud, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõikes 2 loetletakse toetuse andmise eesmärki panustavaid abikõlblikke kulusid, mis on seotud konkreetsete tegevustega. Abikõlblikud on kulud, mis on seotud kohalike kliima-ja energiakavade täiendamise või koostamisega, KOV-i arengukavadesse või maakondlikkuse arengustrateegiasse kliima-ja energia peatüki/tegevuskava koostamisega. Abikõlblikud on kulud, mis on seotud kliima- ja energiateemaliste juhendite ja infomaterjalide tegemisega, samuti kliimakoolituste, seminaride ning töötubade korraldamisega ja neis osalemisega. Ürituste korraldamisel tuleks lähtuda Kliimaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste juhendist. Samuti erinevate kliimateemaliste analüüside koostamise kulud, sh kliimakindluse analüüsi koostamine, kui seda tehes on jälgitud Euroopa Komisjoni metoodikat kliimakindluse analüüsi tegemiseks. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“[1](ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92). Abikõlblik on sellise analüüsi koostamine, kus selgitatakse välja, kas kavades toodud tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Mobiilirakenduse ja veebilehe tegemise või täiustamise kulud on abikõlblikud, kui järgitakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruse nr 20 nõudeid ja tagatakse, et loodavad rakendused ja veebilehed on kasutatavad kõigile inimestele olenemata nende erivajadustest ning ka väiksemate internetikiiruste juures. Abikõlblikud on linnades asustusüksusena ja ka alevites soojussaare efekti leevendamisega seotud kulud. See rakendub vaid linnadele ja alevitele, kuna soojusaare risk on seal kõrgem, kuna linnakeskkond muutub aina tihedamaks ning soojust akumuleerivaid pindu on rohkelt (asfalt- ja bituumenpinnad). Toetust saab soojussaare maandamise tegevuseks vaid linna kui asustusüksuse piirides tegevuste elluviimiseks. Abikõlblikud on ka rohekatuste (green roofs6) rajamise kulud ja seda nii olemasolevatele kui ka uutele ehitistele ja hoonetele sademevee sidumiseks ning ökosüsteemihüvede toetamiseks. Samuti roheseinte ehk rohefassaadide (green facade7) rajamise kulud. Abikõlblik tegevus on ka sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste rajamine ning sademevee kasutuse edendamine. Sademevee kogumise 6 Rohe- ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. 7 Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. 8 ja kasutamise lahendused koosnevad sademevee kogumismahutitest, erinevatest filtritest, sademeveetorustikust, pumbast jm, eesmärgiks on suurendada sademevee kogumist ja selle taaskasutamist nn halli veena hoonetes (nt tualettides loputusveena). Lisaks on abikõlblikud kulud elurikkuse suurendamiseks rajatud looduslähedased lahendused (nt rohe- ja sinialade loomine). Looduslähedaste lahenduste rajamise toetust saab vaid linnalises piirkonnas tegevuste elluviimiseks. Toetame linnalisi piirkondi, kus asustustihedus on suurem kui 200 elanikku ruutkilomeetril. Lõikes 3 loetletakse mitte abikõlblikud kulud. Kombineeritud sademeveesüsteemide rajamisega ja üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevustega üleujutusohu riskipiirkonnas seotud kulud pole abikõlblikud, kuna nende jaoks töötatakse välja eraldi toetusmeetmed ning eesmärk on elimineerida kattuvus meetmete vahel. Paragrahv 6 lõigetes 1 ja 2 seletatakse meetme raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi detailid. Paragrahv 7 lõigetes 1 kuni 6 sätestatakse meetme raames antava toetuse piirsumma ja osakaal. Tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. EL-i Ühtekuuluvu EL-i Riiklik kaas- Oma- Kogu- Rahastatavad sfondi toetuse finantseering finantseering maksumus tegevused toetuse osakaal (euro) (euro) (euro) eelarve (euro) Kokku toetatavad 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 tegevused meetme nimekirja alusel: kombineeritud sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOV-i kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine. Kombineeritud 25 080 000,0 85% 0 4 425 882 29 505 882 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine Mitteheas seisundis 4 000 000,0 85% 705 882 0 4 705 882 veekogumite tervendamine KOV-i kliimameetmed 8 200 000,0 85% 872 942 574 118 9 647 060 ja muud kohanemise meetmed Meteoroloogilise, 5 220 000,0 85% 921 176 0 6 141 176 hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning 9 nende tugisüsteemide arendamine Eraldi toimub sekkumise „KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ juures toetuse andmine käskkirja ja määruse kaudu. KOV-ide EL-i toetus omafinantseering Kogukulu (euro) (euro) (euro) KOV-idele määruse alusel antav toetus: 3 827 453,30 3 253 335,31 574 117,99 Riiklik kaasfinantseering Kogukulu (euro) EL toetus (euro) (euro) Käskkirja kaudu antav toetus: 5 819 605,52 4 946 664,69 872 940,83 Kokku: 9 647 058,82 8 200 000,00 1 447 058,82 Taotlusvooru eelarve kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib ministeerium taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada. Maksimaalne Ühtekuuluvusfondi toetuse summa on 3 253 335,31 eurot. Lõikes 5 sätestatakse toetuse määr ja osakaal. Toetuse määr 85% on järgmistele tegevustele: 1) kavade täiendamine või koostamine, juhendite ja infomaterjalide koostamine; 2) koolituste, seminaride, töötubade korraldamine ja nendel osalemine; 3) teavitamise, kaasamisürituste korraldamine ja avalikustamine; 4) kliimamuutuste leevendamise või mõjuga kohanemise teemal analüüside koostamine ja mudelite kasutamine; 5) sellise analüüsi koostamine, kus selgitatakse, kas kavades toodud tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 6) kliimakindluse analüüsi koostamine, mis hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist; 7) veebilehe ja mobiilirakenduse tegemine või täiustamine. Eespool nimetatud toetuse andmise tulemusel suureneb kohalike omavalitsuste pädevus ning suutlikkus kliimameetmeid rakendada. Kasvab kohaliku tasandi teadlikkus kliima- ja energia valdkonnast ja eesmärkidest ning paraneb elu-, ettevõtlus- ja looduskeskkonnaga seotud otsuste ja tegevuste kvaliteet. Kuna toetust on vähe, siis on oluline omafinantseering, kuid ka tehtud investeeringu kestlikkuse tagamine. Toetust suuname kliimariski alusel (linnad, alevid, kus kumuleerub soojusssaare risk, üleujutusrisk, mis mõjutab ka suuremat arvu inimesi). Kui samas meetmes käskkirja alusel antava toetuse eelarvet vabaneb, siis suuname selle avatud taotlusvooru ning teeme uue analüüsi, kuidas erisusi kohalike omavalituste vahel määrusega kehtestada, et regionaalset erisust rõhutada. Lõikes 6 on kirjas, et rahuldatakse üks taotlus taotleja kohta. Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele. 10 Paragrahvi 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse nõuded taotlejale. Taotleja saab olla KOV, kohalike omavalitsuste liit või KOVi hallatav asutus. Lõikes 3 on taotlejana toodud ka riigiasutus, kuid riigiasutus saab toetust taotleda vaid sellisel juhul, kui tema ja tema planeeritav tegevus on toodud KEKK-is. Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele. Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis kindlustab, et toetust antakse eesmärgipärasteks tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud andmeid ja dokumente. Taotlusele tuleb lisada kinnitus „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgimise kohta ja hinnang, millest selgub. et projektiga on tagatud kliimakindluse suunistega kehtestatud nõuded. Taotleja peab kinnitama, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega „ei kahjusta oluliselt“. Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamise hindamiseks on Euroopa Komisjon 2021. aastal kehtestanud teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“8. Kliimakindluse hindamine vastavalt komisjoni juhendile on kohustuslik Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate taristuobjektide puhul programmiga sätestatud tingimuste kohaselt. Positiivne rahastamisotsus on võimalik langetada üksnes nende kliimakindluse hindamise kohustusega taristuobjektide suhtes, mille puhul on kliimakindlus tagatud ning see on hinnatud ja dokumenteeritud vastavalt Euroopa Komisjoni juhendis antud suunistele. Hinnavõrdluse tegemiseks kindlasummalise makse kehtestamiseks oleks vaja vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikult taasesitataval vormil. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi kolme võrreldava hinnapakkumise saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumistega. Näitlikult olukorras, kus on küsitud kolm hinnapakkumist, kuid esitatud/saadud vaid üks pakkumus, ei saa seda lugeda piisavaks, st toetuse saajal tuleb uurida potentsiaalsete võrreldavate pakkumiste saamise võimalusi. Ühe ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumiste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames). Olukorras, kus toetuse saaja hinnangul ei ole kolme hinnapakkumist võimalik saada, peab sellekohane põhjendus olema veenev ja põhjendatud (nt ei saa aktsepteerida põhjendusi, et tegemist on pikaajalise koostööpartneriga vms). Projektiga seotud näitajate sisu ja nende mõõdikud on toodud paragrahvi 2 lõigetes 6 ja 7. 8 Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN. 11 Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja menetlemise protsessi. Paragrahv 10 kirjeldab, kuidas teavitatakse avalikkust taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest. Toetusvooru avanemisel saab taotlusi esitada kuni taotlusvooru rahastamiseks ettenähtud rahaliste vahendite ammendumiseni. Toetuse taotlusi ei järjestata pingeritta ning toetatavate projektide spetsiifikat arvestades puudub põhjendatud alus anda toetuse taotlustes kirjeldatud projektidele eristavaid hindepunkte. Paragrahv 11 sätestab taotluste esitamise ja menetlemise korra. Taotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja arvestada määruses sätestatud tingimusi. Taotluse vastuvõtmine toimub ühendmääruse §-s 5 toodud tingimustel. Taotluse menetlemisel võib rakendusüksus nõuda taotlejalt lisaselgitusi, andes täienduste ja muudatuste tegemiseks kuni 14-päevase tähtaja. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 päeva jooksul taotlusvooru avamisest arvates. Lõikes 9 tuuakse välja toetuse andmine vähese tähtsusega abina. Antav toetus ei ole EL-i õiguse mõistes riigiabi elluviijale, kuid teatud koolituste rahastamisel võib tegemist olla riigiabiga koolitustel osalejatele. Sel juhul saab toetust anda vähese tähtsuse abina koolitatavatele kui lõppkasusaajatele. Faktilised asjaolud Kliimaministri määruse „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk aidata kaasa kohalikul tasandil kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja saavutamisele, kliimamuutuste leevendamisele ja mõjuga kohanemisele ning vastupanuvõime suurendamisele ja katastroofiriski ennetamisele, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. TAT § 2 lõike 3 kohaselt suureneb toetuse andmise tulemusel kohalike omavalitsuste pädevus ning suutlikkus kliimameetmeid rakendada. Kasvab kohaliku tasandi teadlikkus kliima- ja energia valdkonnast ja eesmärkidest ning paraneb elu-, ettevõtlus- ja looduskeskkonnaga seotud otsuste ja tegevuste kvaliteet. TAT § 4 lõige 2 sätestab, et toetust antakse kliimamuutuste leevendamiseks ja nende mõjuga kohanemiseks avalikes huvides tehtavate tegevuste elluviimiseks kohalikes omavalitsustes, mis lahendavad mõnda kohaliku tasandi strateegilises arengudokumendis välja toodud probleemi või on seal kirja pandud kliima- ja energiaeesmärkide täitmiseks vajaliku tegevusena. Täpsem toetatavate tegevuste loetelu on toodud TAT § 4 lõikes 3. TAT § 2 lõike 4 kohaselt toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine sihtidesse. EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab kaubandust liikmesriikide vahel. Euroopa Komisjoni teatises (2016/C 262/01; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50) on riigiabi mõistet täpsemalt selgitatud. Mh märgitakse selle punktis 6, et riigiabi eeskirju kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kui abisaaja on ettevõtja, ning täpsustatakse, et Euroopa Kohus on määratlenud ettevõtjaid sõltumata nende õiguslikust seisundist ja nende rahastamise viisist järjekindlalt majandustegevusega tegelevate üksustena. Riigiabi andmine toetuse saajatele Käesoleval juhul on tuvastatud, et toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, nende liidud ja riigiasutused. Samuti nähtub, et toetatavad tegevused ei ole majandustegevus. 12 Tegemist on riikliku strateegia eesmärkidesse panustatavate tegevustega, mille eesmärk on aidata kaasa kohalikul tasandil kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja saavutamisele, kliimamuutuste leevendamisele ja mõjuga kohanemisele ning vastupanuvõime suurendamisele ja katastroofiriski ennetamisele, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Nii eesmärkidest kui ka tegevuste loetelust TAT §-s 4 nähtub selgelt, et tegemist on avalike ülesannete täitmisega. Seega võib asuda seisukohale, et tegemist ei ole riigiabi andmisega toetuse saajatele. Riigiabi andmine teistele lõppkasusaajatele Lisaks tuleb analüüsida, kas antaval abil on rohkem lõppkasusaajaid ning kui jah, siis kas sellisel juhul vastab abi andmine riigiabi määratlusele. Toetatavad tegevused on loetletud TAT § 4 lõikes 3. Muuhulgas on tegevusteks koolituste, seminaride, töötubade korraldamine ja nendel osalemine. Kuna koolituste täpsem sihtgrupp ei ole määratletud, ei saa välistada, et nende hulgas on ka ettevõtteid või nende esindajaid (mh näiteks kliima- ja keskkonnaeksperte), kes kasutavad saadud teadmisi oma majandustegevuses. Kuna koolitused on suunatud Eestis tegutsevatele ettevõtjatele ja on eestikeelsed, ei saa ka välistada, et koolitusel osalemine annab ettevõtjatele turul eelise. Ka osalemise piiriülest mõju turule ei saa sellisel juhul välistada. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et vähemalt osasid TAT eelnõu § 4 lõike 3 alusel korraldatavaid koolitusi, seminare, töötubasid ja õppereise saab lugeda riigiabiks EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt. Täpsemalt tuleb riigiabiks lugeda kõik koolitused, seminarid ja töötoad, mis on suunatud ettevõtjate või nende töötajate kompetentsi suurendamisele nende majandustegevuses. Riigiabi saajateks oleks koolitusel osalevad ettevõtjad. Võttes arvesse abi võimalikku rahalist mahtu, riigiabi võimalikke toetusmäärasid ja menetlusökonoomia põhimõtet, on selge, et riigiabi andmine EL-i üldise grupierandi määruse või Euroopa Komisjonilt taotletud riigiabi loa alusel oleks nimetatud tegevuste puhul ebaotstarbekas. Seega jääb üle võimalus lugeda tegevuste kaudu antav abi vähese tähtsusega abiks lõppkasusaajatele. Mis puutub muudesse § 4 lõikes 3 loetletud tegevustesse, siis need on olemuselt avalikud ning sisult üldise iseloomuga. KIK-i hinnangul ei saa need anda mingile ettevõtjale või ettevõtjate grupile eelise majandustegevuses. Seetõttu ei tule neid lugeda riigiabiks EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 mõistes. Paragrahv 12 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise alused. Projekti hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kaks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Hindamiskomisjoni võib ministeeriumi nõusolekul kaasata rohkem eksperte. Hindamiskomisjoni koosolekuid võib pidada veebi teel. Kõik hindamiskomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku koosoleku. Hindamiskomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärele, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Paragrahv 13 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korra. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus. Taotleja või taotluse mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma taotlust sisuliselt hindamata. Paragrahv 14 sätestab projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamise. 13 Hindamiskomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgmisest: 1) projekt peab olema kooskõlas keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) kliima tegevussuunaga ja peab panustama kliimapoliitika korraldamisse, omama mõju perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitatakse §-s 2 toodud näitajate kaudu). Valikukriteerium on täidetud, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ kliima ja keskkonnavaldkonnas sihti „Keskkonnatrendide indeks“. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool toodud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD), mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 2 toodud näitajate kaudu). Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Projekt ei tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid. Vastavasisulist asjaolu kontrollib rakendusüksus toetuse määruse § 9 lõike 2 punkti 10 alusel toetuse taotlusest. Taotleja on vastavasisulise kinnituse andmisega taotluses sellega seotud ning rakendusüksusel on igal ajal, s.o ka pärast toetuse taotluse rahuldamist õigus vastava nõude täitmist kontrollida; 2) projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad toetuse määruse §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumi raames hinnatakse, kas: a) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; b) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad; c) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust; 3) tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kuluefektiivsust. Kriteeriumi puhul hinnatakse, kas: a) ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema põhjendatud ja kavandavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks); b) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning taotleja on suuteline rahastama projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on saada info kindlasummalise makse kehtestamiseks eelarveprojekti alusel; 4) tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekti ellu viia. Kontrollitakse, kas taotlejal on kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud); 14 5) taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise arengustrateegia näitajatesse, mis on toodud § 2 lõikes 5. Selgitus: selle kriteeriumiga hinnataksegi ainult panust nendesse horisontaalsetesse põhimõtetesse, millega on puutumus ja mis on kirjeldatud § 2 lõikes 5. Taotluse rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud ühendmääruses ja lisanduvad eelnõukohases määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras, vastab §-des 8 ja 9 kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 4 nimetatud toetatavate tegevuste kulude katteks, §-s 6 nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel. Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumi täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab toetuse määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele. Paragrahv 15 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; KIK-il tekib kahtlus toetuse eesmärgipärases kasutamises ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui eelarvelised vahendid ammenduvad. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist e- toetuse keskkonna vahendusel. Paragrahv 16 sätestab taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused. Maksete saamise õigus tekib toetuse saajal pärast seda, kui ta on rakendusüksusele tõendanud kõrvaltingimuse saabumist või täitmist või rakendusüksus on saanud seda kontrollida ja tuvastada mõne avaliku infoallika või registri kaudu. Paragrahv 17 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja korra. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. Kui muudatus on põhjendatud ja kooskõlas määrusega, võib taotluse rahuldamise otsust muuta ka tagasiulatuvalt. Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi. Paragrahv 18 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada projekti elluviimiseks KIKilt nõustamist projekti koordineerima määratud projektikoordinaatorilt. KIK tagab projektikoordinaatorile juriidilise ja rahalise toe. Toetuse saaja kohustus on projekt taotluse alusel ellu viia, projekti tegevustega alustada kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates ning projekti tulemust taotluses kirjeldatud viisil kasutada ja säilitada viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Paragrahvis 19 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi. 15 Paragrahv 20 sätestab, et toetust makstakse kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel. Kuludokumentide menetlemine ja selle peatamine toimub ühendmääruses sätestatud korras. Lõikes 7 tuuakse välja koolitustegevused. Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid. Paragrahv 21 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSS-i §-de § 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal. Paragrahv 22 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb ÜSS-i § 31 järgi esitada enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande alusel. Paragrahv 23 kirjeldab vähese tähtsusega abi andmist. 4. Eelnõu vastavus EL-i õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). 5. Määruse mõjud Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad kasvatada kliimateadlikkust ning parandada kliimaga seotud tegevustest arusaamist ja kavandada ettevaatusabinõusid ekstreemsete ilmastikutingimustega seotud ohuolukordadeks ja elutähtsate teenuste katkemiseks. Määruse koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikute sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (ÜF). Määruse rakendamisest ei oodata lisatulu riigieelarvelisse. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile. 16

Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →

Kliimaministri määruse „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Riigi Tugiteenuste Keskus · 27. juuli 2023

Viit: 11.1-8/23/2592-1
Registreeritud: 27. juuli 2023
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2023-2024
Sari: 11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus
Toimik: 11.1-8/2023
Vastutaja: Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenuse disaini talitus)
Lahendamise tähtaeg: 10. august 2023