Nasva jõesadama projekt

M1 VV1 KK-1 KK-2 VV2 KK-3 VV3 KK-4 KK-2 JK-1 VV3 LK VV4 KK-5 JK-3 VV5 KK-6 M2 KK-7 VV6  OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected] MTR EP10410360-0001 20.02.2003 Projekteerimine MTR EK10410360-0001 20.02.2003 Ehitusekspertiis MTR EO10410360-0001 20.02.2003 Omanikujärelevalve MTR TGP000251 21.10.2011 Gaasipaigaldise ehitamine MTR EEP003323 29.06.2015 Sildade ja teede projekteerimine MTR ELK000025 05.08.2015 Liikluskorralduse projekteerimine MTR EPE001031 29.06.2015 Silla- ja teeprojektide ekspertiis MTR EEP003405 26.08.2014 Raudteerajatiste projekteerimine MTR EPE001102 26.08.2014 Raudteerajatiste projektide ekspertiis Töö nr B653 Projekti tellija: Lääne-Saare Vallavalitsus Ehitise aadress: Saare maakond, Lääne-Saare vald, Nasva alevik, Ülejõe tn 4 ja 4a Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp PÕHIPROJEKT Tarindid Priit Põldre Projekteerija Tallinn September 2016 Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 2/14 Põhiprojekt EHITUSPROJEKTI KOOSSEIS PÕHIPROJEKT Kaust Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp kai tarindid Tellija andmed Tellija Lääne-Saare Vallavalitsus Aadress: Marientali tee 27, Kuressaare Tel: +372 452 0476 E-post: [email protected] Kontaktisik Aarne Põlluäär Kinnistu Aadress Saare maakond, Lääne-Saare vald, Nasva alevik, Ülejõe 4 ja 4a Katastritunnus 34804:001:0081, 34804:001:0082 Projekteerimisettevõtjate andmed PROJEKTEERIJA EstKONSULT OÜ Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn Tel. 6646 730 e-post [email protected] Projektijuht Priit Põldre Tarindid Projekteerija Priit Põldre B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 3/14 Põhiprojekt Sisukord I. ÜLDANDMED.........................................................................................................................4 1. Üldandmed............................................................................................................................4 1.1. Projekteerimistöö piiritlus................................................................................................4 2. Alusdokumendid..................................................................................................................4 2.1. Lähteandmed..................................................................................................................4 II. TARINDID...............................................................................................................................4 1. Kasutatud ehitusnormide ja standardite loetelu..............................................................4 1.1. Kasutatud standardid......................................................................................................4 1.2. Kasutatud käsiraamatud.................................................................................................5 1.3. Tehnilised lähteandmed..................................................................................................5 1.4. Koormused......................................................................................................................5 2. Olemasolev olukord.............................................................................................................6 2.1. Nasva kalasadama kai ala olemasolev olukord.............................................................6 3. Ehitised projekteerimistöövõtu alal...................................................................................6 4. Projekteeritava kai konstruktsioonid ja varustus.............................................................6 Kaikonstruktsioonid................................................................................................................6 Kaivarustus - pollarid..............................................................................................................6 Kaivarustus - terasredel.........................................................................................................7 Kaivarustus – puitvendrid.......................................................................................................7 Kaivarustus – rattapiirded......................................................................................................7 Kaivarustus – päästevarustuse postid...................................................................................7 III. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid..........................................................................8 Järgitavad normid ja nõuded.................................................................................................8 Kohapeal valatavad raudbetoonkonstruktsioonid..................................................................8 Tarindid ja materjalid..............................................................................................................9 IV. JOONISED.........................................................................................................................14 B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 4/14 Põhiprojekt I. ÜLDANDMED 1. Üldandmed Nasva kalasadam asub Lääne-Saare vallas Saare maakonnas. Käesolev Nasva kalasadama rekonstrueerimise I ehitusetapi kai tarindite ehitusprojekt on koostatud staadiumis põhiprojekt. 1.1. Projekteerimistöö piiritlus Ehitusprojekti mahtu kuuluvad kai tarindid. Kaide pikkus on 200 meetrit. Käesolevas kaustas on põhiprojekti seletuskiri ja joonised. 2. Alusdokumendid 2.1. Lähteandmed Käesolev Nasva kalasadama kai ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis on koostatud järgmiste lähtematerja- lide alusel: • .Lääne-Saare Vallavalitsuse esindaja koostatud projekteerimise lähteülesanne • Geodeetiline alusplaan on koostatud Jüri Koppeli Maamõõdutööd OÜ poolt, töö nr G25/11/2010, Ülejõe tn 4a ja Ülejõe tn 4 II. TARINDID 1. Kasutatud ehitusnormide ja standardite loetelu 1.1. Kasutatud standardid EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt EVS 865-2:2014 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri Koormused EVS-EN 1990:2002 + A1:2006 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. EVS-EN 1991-1-1:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused EVS-EN 1991-1-3:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoormused. Lumekoormus EVS-EN 1991-1-4:2005 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus EVS-EN 1991-2:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 2 Sildade liikluskoormused B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 5/14 Põhiprojekt Betoonkonstruktsioonid EVS 1992-1-1:2005 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1: Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Teraskonstruktsioonid EVS-EN 1993-1-1:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Üldreeglid ja reeglid hoonete projek- teerimiseks. EVS-EN 1993-1-8:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Liidete projekteerimine. EVS-EN 1993-5:2007 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 5: Vaiad. Geotehnika EVS-EN 1997-1:2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad; EVS-EN 1997 1997-2:2007 Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine. Korrosioonikaitse EVS-EN ISO 12944 Paints and varnishes. Corrosion protection of steel structures by protective paint systems Tolerantsid EVS-EN 13670:2010 Execution of concrete structures 1.2. Kasutatud käsiraamatud Kaldarambi projekteerimisel on kasutatud järgmist käsiraamatut : • „Recommendations of the Waterfront structures Harbours and Waterways“, EAU 2004 1.3. Tehnilised lähteandmed Rajatise kavandatav eluiga on 50 aastat. Tagajärgede klass CC2. Töökindluse klass RC2. Projekteerimise järelvalve DSL2 (tavaline järelvalve), ehitusaegne järelvalve IL2 (tavaline järelvalve). Kaikonstruktsioonid valmistatakse ja monteeritakse vastavalt normaalklassi nõuetele. Kõrgendatud nõudeid kvaliteedile ei esitata. Geodeetiline alusplaan on koostatud Jüri Koppeli Maamõõdutööd OÜ poolt, töö nr G25/11/2010, Üle- jõe tn 4a ja Ülejõe tn 4 1.4. Koormused Ühtlaselt jaotatud koormus kai tagalas 20 kN/m² Pollari maksimaalne koormus 25 kN B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 6/14 Põhiprojekt 2. Olemasolev olukord 2.1. Nasva kalasadama kai ala olemasolev olukord Projekteeritava kai asukohas on olemasolev terassulunditest kaisein. Ääretala kohati puudub, on ka lõike raudbetoonplaadiga ja terasest ääretalaga. Ankurdus on amortiseerunud või osaliselt puuduv. 3. Ehitised projekteerimistöövõtu alal Projekteeritav rajatis külgneb maa poolt olemasolevate hoonetega. Jõe pool on olemas terassu- lunditest tugisein. Alale on kavandatud järgmised rajatised: • kai ääretala ja ankurduse konstruktsioonid • slipp • kraana vundament 4. Projekteeritava kai konstruktsioonid ja varustus Kaikonstruktsioonid Projekteeritav kai on kavandatud väikelaevadele, kaiesine sügavus on 2,0 meetrit. Kai konstruktsiooniks on kavandatud tõmbidega ankurdatud sulundsein. Olemasolevateks sulundseinaelementideks on AZ12 ja GU8 terase margiga S355GP. Projekteeritav kai raudbetoonist ääretala toetub terassulundseinale. Sulundseinte ülaotsad ühendatakse terasest karpraudadest UNP300 jaotusvööga, mis kinnitatakse poltidega sulundseinale. Jaotusvöö katkestatakse kai pealisehituse deformatsioonivuukide kohal. Deformatsioonivuuke on 6, samm 30 meetrit. Deformatsioonivuukide kohal on jaotusvöö katkestatud, ääretala pikisarrused ulatuvad teise ploki sisse 0,5 meetrit ja pikisarruste otsad kaetakse bituumenikihiga liikumise võimaldamiseks. Kai pealisehitus tehakse raudbetoonist tugevusklassiga C35/45, külmakindlusklassiga KK4. Pealisehituse tala laius on kavandatud 750 mm, kõrgus 600 mm, kõrgusmärk tala peale +0.900. Kaisein ankurdatakse tõmbidega kai tagalas olevatesse raudbetoonist ankruplaatidesse. Ankrutõmbideks on valitud tõmbid GEWI 32 terase klassiga S500/550. Slipp tehakse monteeritavatest raudbetoonplaatidest, slipi kaldeks on kavandatud 1:7. Katendiks on kavandatud kohapeal valatav raudbetoonplaat paksusega 150 mm. Kaivarustus - pollarid Kai on varustatud pollaritega kinnitusjõule 25 kN. Pollarite sammuks on 5 m. Pollarid on kuumtsingi- tud. B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 7/14 Põhiprojekt Pollarid on valitud vajaliku ankurdusjõu suuruse kohaselt. Analoogseid tooteid võib kasutada. Toot- jate lõikes võib ankrupoltide arv ja paigutus olla erinev, vajadusel tuleb töö käigus kai ääretala sarrus- tamise jooniseid korrigeerida. Kaivarustus - terasredel Kai varustatakse teraskonstruktsioonis statsionaarsete redelitega. Redeli vette ulatuv osa on la- hendatud kettidega. Redelid kinnitatakse kai ääretalale järelkinnitusega, kiilankrutega M16. Redelite arv on 8 tk. Kaivarustus – puitvendrid Puitvenderdus katab kogu kai esipinda paatide sildumise võimaldamiseks. Puitprussid kinnitatakse keermelattidega raudbetoonist ääretalale, puitprussid kaetakse puitlaudisega. Kaivarustus – rattapiirded Kaid varustatakse kogu pikkuses terastorudest valmistatud rattapiiretega. Rattapiirded be- toneeritakse kai ääretala sisse, nii et vajadusel on rattapiire kasutatav paatide kinnitamiseks. Kaivarustus – päästevarustuse postid Kaid varustatakse kolme komplekti päästevarustuse postidega. Postid on varustatud päästerõnga, redeli ja pootshaagiga. Postid on kavandatud tootena, valmistatud Topmarine või mõne teise tootja analoogse komplektina. Postide asukohad on kavandatud slipi kõrvale, keskmisele kaile ja kaikilbi KK1 juurde. Kaivarustus – elektriosa ja valgustus Elektriosa lahendatakse vastavalt LE-Projects tööle nr 103/16. Kaid varustatakse kaikilpide, sead- mete toidetega ja 4 m kõrguste tsingitud metallmastidel valgustuspostidega. B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 8/14 Põhiprojekt III. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid Järgitavad normid ja nõuded Betoonkonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki kehtivaid normdokumente, määrusi ja head ehitustava. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat seletuskirja koos graafilise materjaliga ja head ehitustava. Projekteerimisel juhinduda: • EVS-EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1.1 Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad; • EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Tolerantside määramisel juhinduda: • EVS-ENV 13670-1:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1: Üldsätted; 1. klassi nõuded; • BY 47 Betonirakentamisen laatuohjeet. Tööde teostamisel juhinduda: • TarindiRYL2010 p. 411 Raketisetööd; • TarindiRYL2010 p. 412 Sarrustamine; • TarindiRYL2010 p. 413 Betoonimine; Kontrollimisel, üleandmisel ja parandustöödel juhinduda: • TarindiRYL2010 p. 413 ja 421; Samuti järgida: • EVS-EN 1504 Tooted ja süsteemid betoonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine; • BLY 5 Betonilattioiden tuotantomenetelmät; • BÜ 4:2010 Betooni pinnad; • BY 41 Betonirakenteiden korjausohjeet; • BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2000 (koos BY 48 ja BY 49); • Tootestandardid nende olemasolul. Kohapeal valatavad raudbetoonkonstruktsioonid Paigalvalu konstruktsiooniks on kai ääretala, monteeritavateks konstruktsioonideks ankruplaadid ja slipi plaadid. B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 9/14 Põhiprojekt Tarindid ja materjalid Üldist Betooni koostise määrab betooni tarnija, kusjuures betooni täiteainete granulomeetriline koosseis ning suhe, maksimaalne vesi-tsementsuhe, minimaalne tsemendisisaldus ja õhusisaldusprotsent määratakse tulenevalt kavandatud tugevus-, keskkonna-, pinnaviimistluse- ja külmakindluse klassist. Betooni omadused peavad olema tõendatud vajalike saatedokumentidega. Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedinõuded oleksid täidetud kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vähe mahus kahanev. Kohtades, kus betoonimassi tihendamine on raskendatud (tarindi mõõtmed ja sarruse tihedus või suur hulk) on otstarbekas kasutada isetihenevaid betoonisegusid. Betooni transport peab toimuma tööde teostaja poolt kavandatud ja omanikujärelevalvega kooskõlastatud viisil. Betoonisegu tellimisel tuleb täiendavalt lähtuda konstruktsioonitüübist, keskkonnatingimustest ja käesolevast juhendist. Kontroll betooni ja valmistarindi omaduste üle peab üldjuhul vastama BÜ 2 esitatud nõuetele, kui seletuskirjas ja/või joonistel pole määratud teisiti. Vajalikud katsetused ja uuringud kasutatud betooni survetugevuse klassi hindamiseks tuleb teha vastavalt standarditele EVS-EN 12350, EVS-EN 12390 ning EVS-EN 12504. Paigaldatud betoonisegu tuleb hoida vee lisandumise, kuivamise ja läbikülmumise eest. Talvistel töödel (lähtuda juhendmaterjalist BÜ 6:2014) tuleb betoonis kasutatav täiteaine ja vesi soojendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi temperatuuri vähemalt +5ºC. Minimaalselt vajalik temperatuur sõltub betoonitava tarindi minimaalmõõtmest. Paigaldatud betoonisegu soojustatakse või soojendatakse senikaua, kuni betoonimass saavutab tugevuse, mis on vajalik lahtirakestamiseks ja/või koormamiseks. Kivinevat betoontarindit ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri korral tuleb betooni jahutada viisil, mis väldib temperatuuri tõusu üle 65ºC. Lahtirakestatud ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni tugevuse kasvu sõltuvusega tema temperatuurist. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, järelhoolduse kestvus täpsustatakse sõltuvalt keskkonnatingimustest ja betooni kivinemise kiirusest. Maksimaalne temperatuur esimese 2...3 tunni jooksul ei tohi ületada +45°C. Edasisel betooni hooldamisel tuleb element hoida niiskena ruumitemperatuuril kuni 70% projektijärgse tugevuse saavutamiseni. Enne tööde alustamist tuleb tellijaga kirjalikult kooskõlastada (esitada) kavandatavad meetmed betoontarindite valmistamisel nagu betooni soojendamine, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhooldus. Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses, pidevalt ja ilma katkestusteta kogu hooldeaja vältel. Betoonkonstruktsioonide külgpindade lahtirakestamist võib valdavalt alustada, kui betoon on B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 10/14 Põhiprojekt saavutanud kuubikulise survetugevuse vähemalt f CKcub=6 MPa või 30% projektsest tugevusest ja koormata omakaaluga alates 70% projektsest tugevusest (vastavad tingimused on märgitud tööjoonistele). Tarindite purunemise või lubamatute jäävdeformatsioonide vältimiseks nähakse ette vajalik ajutine toestus, mille määrab vajadusel projekteerija. Tööprojektis seatud omaduste saavutamiseks koostab tööde teostaja „Tööde teostamise projekti“, kus sätestatakse objekti/tarindi kohased juhised ja tegevusnõuded, sealhulgas geodeetiline kontroll ja teostusjoonised. Betoontarindite keskkonnatingimused Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206 “Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus” nõuetele. Konstruktsioonide keskkonnaklasside kirjeldused vastavalt standardile EVS-EN 206-1:2007 on esitatud peatükis 4. Tolerantsid Tolerantside arvväärtused on esitatud EVS-ENV 13670-1:2010. Betoonpinnad Betoonipindade viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest ja pole otseselt seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonipindu käsitlev dokument, mistõttu on kasutatud Eesti Betooniühingu väljaannet BÜ 4. Nõuded pindadele on antud konstruktsioonijoonistel. Vormi õli, vaha või nakkumist takistav materjal tarindi vormimisel ei tohi kahjustada elemendi (pinda). Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni. Vormid peavad olema valmistatud sellisest materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse. Betoonipinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest pole lubatud. Töövuugid Vajalike töövuukide asukohad tuleb tööde teostaja ja konstruktsioonide projekteerijaga kooskõlastada enne konkreetse töö sooritamist, kui need vuugid pole esitatud tööjoonistel. Töövuuki paigaldatakse projekteerija poolt ette nähtud lisasarrus. Eemaldatavate töövuugimoodustajate korral võib betoneerimist jätkata alles siis, kui töövuugi pind talub raketise eemaldamist ilma purunemata. Sissebetoonitavate vuugimoodustajate korral nõue ei B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 11/14 Põhiprojekt kehti. Betoneerimist loetakse pidevaks, kui valuvaheaeg ei ületa 1,5 tundi. Kui planeeritud valude vaheaeg on pikem, tuleb kasutada betooni kivistumist aeglustavaid lisandeid või teha konstruktsiooni töövuuk. Betoneerimisprojektis tuleb näidata tarindi kujust tulenevate töövuukide asukohad koos võimalikult vajaliku täiendava sarruse ja muude vuugielementidega. Valualad tuleks ette näha selliselt, et töövuugid tehakse vaid ehitusjoonistel märgitud kohtades. Nõuded materjalidele Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele, eeskirjadele ja instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid. Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumini. Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portlandtsementi. Kasutatav tsement peab olema sertifitseeritud ja vastama tööjoonistel esitatule (erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fikseeritud betoonitööde päevikus). Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamise ja atesteerimise meetodid on antud standardis EVS-EN 10080-1:2005 Steel for reinforcement of concrete – Weldable reinforcing steel. Part 1. General requirements. Selles standardis käsitlemata sarrusterast võib kasutada, kui vastavate rahvuslike normdokumentide põhjal määratud projekteerimisandmed on viidud vastavusse normiga EVS-EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad. Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega mineraalmaterjalid. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betoonile esitatavate omadusnõuete saavutamise tingimusi. Täitematerjalid peavad vastama (EVS-EN 206-1:2007 ja) EVS-EN 12620:2005 nõuetele. Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning tema pH>4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvu või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti. Kõik sissevalatud teraselemendid, mis pole vajaliku betoonkaitsekihiga kaetud, peavad olema tehases puhastatud ja krunditud ja värvitud. Kasutatav teras peab vastama üldistele teraskonstruktsiooni nõuetele, kui pole märgitud muud. B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 12/14 Põhiprojekt Sarrus Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Kõikidel konstruktsioonijoonistel on sarruste painutusmõõdud antud välimiste painutusmõõtudena. Sarrusvarraste painutusraadiused vastavad külmaltpainutamise nõuetele. Ebaõigelt painutatud varraste ümberpainutamine ei ole lubatud. Kuumaltpainutamine on lubatav ehitusjärelevalve ja/või projekteerija loal. Sissebetoneerimata (välispinnas) ja soojustust läbivad terasosad peavad olema roostevabast terasest või kuumtsingitud. Betooniterased on kirjeldatud standardis EN 10080. Kasutatud terased peavad olema tõendatud vastavate sertifikaatide või laborite testiandmete alusel. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavad tähistatud keskkonna ja betooni tugevusklassile. Kõik betoonpinnast väljaulatuvad terasosad peavad olema eelnevalt puhastatud ja värvitud. Sarruse fikseerimine (tugistamine) tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse spetsiaaltugesid ning vardad seotakse omavahel tihedusega, mis tagab pärast betoneerimist sarruse paiknemise projektijärgses kohas arvestades lubatud hälbeid. Kõik sissebetoneeritavad terasosad tuleb eelnevalt puhastada rasvast, õlist, roostest jms. Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude jms. paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses. Betooniteraste keevitustööd tuleb teha vastavalt klassi WC (standard EVS-EN-ISO 5817:2004) nõuetele. Keevisühendustes kasutatavate elektroodide klass peab vastama liidetavate elementide terase margile. Töövõttu kuuluvad kõik tööliidete, paigaldus- ja avade vms. puhul vaja minevad terased. Raketis Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värske betoonisegu omakaalu ja paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate tolerantsi, pinnasileduse ja tugevusnõuete täitmine. Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistlemist projektis ettenähtud viisil ja kvaliteediklassi kohaselt. Raketis peab olema valmistatud vastavuses tarindi kujujoonisega, sisepind ja liited tagama esitatud pinnaklassi nõuete täitmise. Raketise kinnitused ja fiksaatorid ei tohi üldjuhul jätta nähtavatele betoonpindadele jälgi ja peavad olema eemaldatavad ilma betooni struktuuri või pinda rikkumata. Raketis peab olema tihe, liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguse erinevusi. Raketise sisepinnad peavad olema puhtad, lahtirakestamise hõlbustamiseks kasutatav raketisemääre ei tohi tekitada B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 13/14 Põhiprojekt betoonipinna värvimuutusi. Vajadusel peab raketis võimaldama taridetailide kinnitamist/fikseerimist ja/või võimaldama teda läbivate teraselementide paigaldamist. Konstruktsioonide nähtavad servad on vastavalt tööjoonistele faasitud. Peatala faas on 50x50 mm, kui joonisel ei ole näidatud teisiti. Deformatsioonivuukide nähtavad servad tuleb faasida 10x10 mm. Valmis raketis tuleb mõõdistada. Mõõtmete vastavuse korral annab järelvalve loa betooni- või sarrusetöödeks. Betoneerimise järeltööd Valujäägid ja servade ebatasasused, mis on tekkinud valamisel ja mõjuvad elemendi kasutamisel ebasoodsalt, lubamatult või rikuvad väljanägemist, tuleb kõrvaldada. Kõik nähtavale jäävad terasosad peavad olema puhastatud mustusest, õlist, roostest jms. vastavalt nõuetele. Puhastustase St.2 (EVS-EN ISO 12944-4). Mustast terases sidemed peavad oleme kaetud roostet vältiva inhibiitoriga. Nähtavale jäävad betoonipinnad tuleb puhastada võimalikust mustusest, vormimäärdest, roostest jms. Vääralt paigaldatud või nõuetele mittevastava betooni eemaldamise ja parandamise jaoks tuleb saada luba projekteerijalt. Järgida tuleb ülevõetud standardi EVS-EN 1504 “Tooted ja süsteemid betoonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine.” osades 1, 2, 4, 5, 8 ja 10 ja/või BY 41 „Betonirakenteiden korjausohjeet“ nõudeid. Betoneerimisvead, valutühemikud, koostisosade mittesegunemine jne tuleb esitada tellijale ja projekteerijale enne parandustööde algust. Vajalik betooni eemaldamise ja parandamise kvaliteet ning ulatus määratakse ehitiste ülevaatusel. Parandusabinõusid ei tohi rakendada ilma sellise ülevaatuseta ega enne kui tellija on kooskõlastanud parandusviisi. Parandused ning võimalikult ka uue pinnatöötluse teeb tööettevõtja omal kulul. Kui betoonkonstruktsioonide omadused ei vasta kehtestatud kavandile, tuleb nad uuesti teha, tugevdada või kandevõimeomaduste piisavuse korral on tellijal õigus nõuda tööettevõtjalt hüvitust nende esteetilise väärtuse alanemisest. Meetmete viis sõltub vea suurusest. Betoneerimisvead, mis halvendavad ehitiste kvaliteeti, tuleb esitada seisukohavõtuks ka ehitusjärelvalvele. B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21) Töö B653 Nasva kalasadama rekonstrueerimise I etapp Kai tarindid Lk. 14/14 Põhiprojekt IV. JOONISED Kehtivate jooniste nimikiri 07.09.2016 seisuga. Jrk Viimane muudatus nr Nimetus Tähis Kuup. Tähis Kuupäev 1 Asendiplaan B653 AS 01 07.09.2016 2 Sulundite ja ankrute plaan B653 EK 01 02.09.2016 3 Kaivarustuse plaan B653 EK 02 05.09.2016 4 Kai lõige 1-1 B653 EK 03 05.09.2016 5 Ääretala sarrustamine B653 EK 04 02.09.2016 6 Ankruplaat B653 EK 05 02.09.2016 7 Slipi lõiked B653 EK 06 02.09.2016 8 Slipi plaat B653 EK 07 02.09.2016 9 Kraana vundament B653 EK 08 02.09.2016 10 Pollar B653 EK 09 02.09.2016 11 Puitvenderdus B653 EK 10 02.09.2016 12 Redel B653 EK 11 02.09.2016 13 Katend B653 EK 12 05.09.2016 14 Rattapiire B653 EK 13 05.09.2016 15 Ääretala ja katendi deformatsioonivuugid B653 EK 14 07.09.2016 B653_EK_PP_Seletuskiri.odt (7.9.16 11:21)  LK JK-3  M1 VV1 KK-1 KK-2 VV2 KK-3 VV3 KK-4 KK-2 JK-1 VV3 LK VV4 KK-5 JK-3 VV5 KK-6 KK-7 VV6              ASENDIPLAANI I ETAPI MAHUD Pos. nr. Hoone nimetus Statuut Märkus 01 KAI ÄÄRETALA PROJEKTEERITAV B653 EK 04 02 KAI ANKURDUS PROJEKTEERITAV B653 EK 01 03 KRAANA VUNDAMENT PROJEKTEERITAV B653 EK 08 04 PAATIDE VEESKAMISE SLIPP PROJEKTEERITAV B653 EK 06 05 UJUVKAI OLEMASOLEV, ÜMBERTÕSTETAV 06 KAI KATEND PROJEKTEERITAV B653 EK 12 M1 VV1 KK-1 3 TINGMÄRGID: KK-2 VV2 LAMMUTATAV EHITIS 80,2 REKONSTRUEERITAV KAI ÄÄRETALA KK-3 PROJEKTEERITUD SILLUTISKIVIKATEND KRAANA VUNDAMENT .10 +1 .00 .90 +1 +0 ÜMBERTÕSTETAV OLEMASOLEV UJUVKAI VV3 KK-4 16,7 PROJEKTEERITUD KAIKILP KK-2 JK-1 VV3 PROJEKTEERITUD VALGUSTUSPOST PROJEKTEERITUD PAATIDE VEESKAMISE SLIPP JA GRANIITKIVIKINDLUSTUS LK VV4 KK-5 96,4 JK-3 0 +0.9 0 +1.0 0 +1.1 0 0 +1.3 +1.2 VV5 KK-6 M2 22,0 KK-7 11,9 KRA 7,5 UJU ANA VV6 VKA 4,0 I UU VUN S AS DAM 17,5 UKO ENT HT Muudatus Arv Muudatuse kirjeldus Projekteeris Kuupäev NASVA KALASADAMA REKONSTRUEERIMISE I ETAPP ASENDIPLAAN B653 AS 01 Signe Paevere Subject: FW: Nasva jõesadama projekt. Attachments: B653_EK-07_SLIPIPLAAT.PDF; B653_EK-08_KRAANA_VUNDAMENT.PDF; B653_EK-09 _POLLAR.PDF; B653_EK-10_PUITVENDERDUS.PDF; B653_EK-11_REDEL.PDF; B653 _EK-12_KATEND.PDF; B653_EK-13_RATTAPIIRDED.PDF; B653_EK-14 _DEFVUUGID.PDF; B653_AS-01_ASENDIPLAAN.PDF; B653_EK_PP_Seletuskiri.pdf; B653_EK-01_ANKRUTE_PLAAN.PDF; B653_EK-02_KAIVARUSTUSE_PLAAN.PDF; B653 _EK-03_KAI_LOIGE.PDF; B653_EK-04_AARETALA_SARRUSTAMINE.PDF; B653_EK-05 _ANKRUPLAAT.PDF; B653_EK-06_SLIPI_LOIGE.PDF; Nasva_Kalasadam_Asendiplaan_ 160902, TÖÖMAA PIIRITLUSEGA-Layout1.pdf From: Aarne Põlluäär [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, September 29, 2016 1:00 PM To: Kert Süsmalainen <[email protected]> Subject: Nasva jõesadama projekt. Tere. Palusite tutvumiseks Nasva jõesadama projekti. Edastan. Täname meeldiva koostöö eest. Lugupidamisega, AARNE PÕLLUÄÄR Arenduste peaspetsialist 452 0476 / 5389 4733 [email protected] www.läänesaare.ee Marientali tee 27, Kuressaare 93820, Eesti Vabariik 1