Äriseadustiku jt seaduste muutmine

[EELNÕU] 22.08.2016 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Äriseadustiku muutmine Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Äriregistri vastutav ja volitatud töötleja Äriregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötlejad on Tartu Maakohtu registriosakond ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.“; 2) paragrahvi 28 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registriandmete ja toimikutega on võimalik tutvuda notaribüroos või vastava veebilehe kaudu. Äriregistri kinnitatud väljatrükke on võimalik saada notaribüroost. (3) Registritoimikuga võib tutvuda pädev riigiasutus, muu hulgas kohus menetluses ning kohtutäitur ja isik, kellel notar on tuvastanud selleks õigustatud huvi. Tutvumisest keeldumisele kohaldatakse notariaadiseaduse § 41.“; 3) paragrahvi 28 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „registripidaja või“; 4) paragrahvi 33 lõike 10 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „registriosakonnas või“; 5) paragrahvi 33 lõike 13 esimeses lauses asendatakse sõna „paberil“ sõnaga „posti“; 6) paragrahvi 50 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse sõna „Paberil“ sõnadega „Posti teel“; 7) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Posti teel esitatud dokumendid tagastatakse avaldaja soovil lihtpostiga ettevõtja aadressil. Dokumendid, mille tagastamist ei nõuta, hävitatakse.“; 8) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hoiatust ei allkirjastata digitaalselt, vaid sellele lisatakse Tartu Maakohtu registriosakonna digitaalne tempel.“; 9) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui seadus nõuab registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist, esitatakse registripidajale Eesti isikukood, selle puudumise korral välismaine isikukood ning selle puudumise korral sünnipäev, -kuu ja -aasta ning muu isikukoodi asendav tunnus, kui see on olemas. Eesti isikukoodi puudumise korral kantakse registrisse isiku välismaine isikukood. Välismaise isikukoodi puudumise korral kantakse registrisse sünnipäev, -kuu ja -aasta ning muu isikukoodi asendav tunnus, kui see on olemas. Välismaise isikukoodi või isikukoodi asendava tunnuse registrisse kandmiseks peab taotleja avalduses olema märgitud isikukoodi või seda asendava tunnuse andnud riik.“; 10) paragrahvi 67 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „selleks pädev kohtuametnik“ sõnaga „notar“; 11) paragrahvi 525 lõike 2 punktid 2–3 ning lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahv 5255 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Abieluvararegistri seaduse muutmine Abieluvararegistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Registritoimikuga tutvumise loa annab notar. Kui notar keeldub registritoimikuga tutvumise loa andmisest, kohaldatakse notariaadiseaduse § 41.“; 2) paragrahvi 6 lõike 5 esimesest lausest jäetakse välja sõna „kinnistusosakonnas,“; 3) paragrahvi 34 lõiget 32 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 597 lõikes 4 sätestatut ei kohaldata.“. § 3. Kinnistusraamatuseaduse muutmine Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Kinnistusraamatu vastutav ja volitatud töötleja Kinnistusraamatu vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötlejad on Tartu Maakohtu kinnistusosakond ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.“; 2) paragrahvi 352 lõike 1 punktist 11 jäetakse välja sõnad „või seda asendav muu tunnus ning sünniaeg (päev, kuu, aasta)“; 3) paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Posti teel esitatud kinnistamisavaldus ja selle lisadokumendid skaneeritakse ja salvestatakse viivitamata elektroonilises kinnistustoimikus ning tagastatakse nende esitaja nõudmisel. Posti teel esitatud dokumendid, mille tagastamist ei nõuta, hävitatakse.“; 4) paragrahvi 38 lõikes 4 asendatakse sõnad „Paberil, sealhulgas posti teel, esitatud kinnistamisavalduse“ sõnaga „Kinnistamisavalduse“; 5) paragrahvi 40 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 74 lõikest 4 jäetakse välja sõna „kinnistusosakonnas,“; 7) paragrahvi 741 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kinnistusosakonnas või“; 8) paragrahvi 75 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 761 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kinnistusosakond või“; 10) paragrahv 799 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Kirikute ja koguduste seaduse muutmine Kirikute ja koguduste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõike 4 esimene lause jäetakse välja; 2) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Posti teel esitatud dokumendid skaneeritakse, salvestatakse elektroonilisse toimikusse ning tagastatakse avaldaja soovil lihtpostiga usulise ühenduse aadressil. Dokumendid, mille tagastamist ei nõuta, hävitatakse.“; 3) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Usulise ühenduse registritoimikuga võib tutvuda isik, kellel notar on tuvastanud selleks õigustatud huvi. Tutvumisest keeldumisele kohaldatakse notariaadiseaduse § 41.“; 4) paragrahvi 19 lõikest 1 jäetakse välja sõna „registrikartoteegi“. § 5. Kommertspandiseaduse muutmine Kommertspandiseaduse § 16 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses: „(43) Posti teel esitatud dokumendid skaneeritakse, salvestatakse elektroonilisse toimikusse ning tagastatakse avaldaja soovil lihtpostiga. Dokumendid, mille tagastamist ei nõuta, hävitatakse.“. § 6. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Majahalduril peab olema kinnisvarahalduri, korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses.“; 2) paragrahvi 63 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registrit peab Tartu Maakohtu registriosakond.“; 3) paragrahvi 63 lõige 3 jäetakse välja. § 7. Korteriühistuseaduse muutmine Korteriühistuseaduse § 171 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „mittetulundusühingute seaduse § 111 lõike 2 alusel kehtestatud korras“. § 8. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kohus“ sõnadega „Veeteede Amet või notar“; 2) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud kinnistamise eelduseks olevad dokumendid esitatakse laevakinnistusraamatu pidajale elektrooniliselt, posti teel või Veeteede Ameti kaudu.“; 3) paragrahvi 461 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kinnistusosakond“ sõnadega „või Veeteede Amet“; 4) seaduse 7. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses: „§ 771. Laevakinnistusraamatu vastutav ja volitatud töötleja Laevakinnistusraamatu vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötlejad on Tartu Maakohtu kinnistusosakond, Veeteede Amet ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.“; 5) paragrahvi 1006 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Laevakinnistusraamatu andmetega on võimalik tutvuda Veeteede Ametis, notaribüroos või vastava veebilehe kaudu.“. § 9. Mittetulundusühingute seaduse muutmine Mittetulundusühingute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatust ei allkirjastata digitaalselt, vaid sellele lisatakse Tartu Maakohtu registriosakonna digitaalne tempel.“; 2) paragrahvi 75 senine tekst loetakse lõikeks 2 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses: „(1) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötlejad on Tartu Maakohtu registriosakond ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.“; 3) paragrahvi 76 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Registrile kohaldatakse äriseadustiku § 22 lõikeid 4 ja 6, §-e 26, 27, 32 ja 321, § 33 lõikeid 11, 12, 4–10, 13 ja 14, §-e 43–46, 50 ja 52, § 53 lõikeid 1–3, §-e 55, 56, 58, § 59 lõikeid 5 ja 6, §-e 63, 631 ja 66–71, § 5111 ning § 541 lõikeid 11 ja 4. 4) paragrahvi 77 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „registripidaja või“; 5) paragrahvi 77 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Registriandmete ja toimikutega on võimalik tutvuda notaribüroos või vastava veebilehe kaudu. Registri kinnitatud väljatrükke on võimalik saada notaribüroost. (4) Registritoimikuga võib tutvuda isik, kellel notar on tuvastanud selleks õigustatud huvi. Tutvumisest keeldumisele kohaldatakse notariaadiseaduse § 41.“; 6) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Posti teel esitatud dokumendid skaneeritakse, salvestatakse elektroonilisse toimikusse ning tagastatakse avaldaja soovil lihtpostiga mittetulundusühingu aadressil. Dokumendid, mille tagastamist ei nõuta, hävitatakse.“; 7) paragrahvi 781 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui seadus nõuab registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist, esitatakse registripidajale Eesti isikukood, selle puudumise korral välismaine isikukood ning selle puudumise korral sünnipäev, -kuu ja -aasta ning muu isikukoodi asendav tunnus, kui see on olemas. Eesti isikukoodi puudumise korral kantakse registrisse isiku välismaine isikukood. Välismaise isikukoodi puudumise korral kantakse registrisse sünnipäev, -kuu ja -aasta ning muu isikukoodi asendav tunnus, kui see on olemas. Välismaise isikukoodi või isikukoodi asendava tunnuse registrisse kandmiseks peab taotleja avalduses olema märgitud isikukoodi või seda asendava tunnuse andnud riik.“; 8) paragrahv 87 tunnistatakse kehtetuks. § 10. Notariaadiseaduse muutmine Notariaadiseaduse § 53 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata kohtute seaduse § 15 lõikes 2 ja § 16 lõikes 2 nimetatud registrite dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsuse kinnitamisele.“. § 11. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse §-d 65, 69, 71, 82 ja 84 tunnistatakse kehtetuks. § 12. Sihtasutuste seaduse muutmine Sihtasutuste seaduse § 341 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatust ei allkirjastata digitaalselt, vaid sellele lisatakse Tartu Maakohtu registriosakonna digitaalne tempel.“. § 13. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. juunil. (2) Käesoleva seaduse § 6 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2016 Algatab Vabariigi Valitsus 2016  Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Kinnistusosakond ja registriosakond on maakohtu struktuuris olevad osakonnad, kus peetakse kohtulikke registreid: vastavalt kinnistusraamatut, laevakinnistusraamatut ja abieluvararegistrit ning äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit. 2015. aastal viidi läbi kohtulike registrite reform, mille käigus koondati seni neljas maakohtus asunud registri- ja kinnistusosakonnad Tartu Maakohtu juurde ning moodustati üks kinnistusosakond ja üks registriosakond. Seega tegeleb alates 2015. aastast registripidamisega ainult üks maakohus ja kaks osakonda. Tegemist oli olulise ja oodatud sammuga kohtusüsteemis, kuna selle tulemusena vabastati maakohtute direktorid õigusemõistmise välistest funktsioonidest. Reformi läbiviimine ei ole vähendanud teenuse kättesaadavust ning võib öelda, et registrite menetlused on tõhustunud. Reformiga kaasnes tööprotsesside oluline optimeerimine ja toimikute digiteerimine, mille tulemusena on kogu registrite andmestik tehtud elektrooniliselt kättesaadavaks. Registreid peetakse nüüd täiselektrooniliselt ning isikud saavad suures osas registritega suhelda, dokumente edastada ja kätte saada elektrooniliselt. Registrite reformi üheks eesmärgiks oli vähendada riigi kulusid kohtulike registrite pidamisel ja tõhustada registri tööprotsesse. Seda oli võimalik teha juhul, kui protsessid, mis ei ole otseselt registripidamisega seotud, on igapäevatööst võimalikult suurel määral eemaldatud. Praeguseks on menetlemise osa optimeeritud ning sama on vaja teha ka klienditeenindust silmas pidades. Registrite kantseleide koormuse moodustavad suures osas kliendid, kes soovivad toimikutega tutvuda ja saada dokumentidest ärakirju või väljatrükke. Seadusest tulenevalt on kõikidel isikutel selline õigus. Kuigi registriandmed ja -dokumendid on kättesaadavad elektrooniliselt e-teenuste kaudu, on seni võimaldatud ka kohapeal klienti teenindada, kuna kõigil isikutel ei ole e-teenuste kasutamise võimalust või soovi, pigem soovitakse isiklikumat ja otsest kontakti. Tuleb märkida, et seadustest tulenevalt dubleerivad kõiki teenuseid ka notarid, kellel on samuti õigus anda luba tutvuda kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega ning õigus teha neist väljatrükke. Seega ollakse praegu olukorras, kus samu teenuseid pakub mitu avaliku võimu kandjat, seejuures osakondade kantseleisid on Eestis kokku 8, kuid notaribüroosid oluliselt rohkem (töötavaid notareid on 01.01.2016. a seisuga kokku 92) ning nende bürood asuvad kõikides Eesti maakondades. Ülaltoodud Eesti kaardilt on näha, et notaribürood asuvad kõikides Eesti maakondades, registrite kantseleid on aga avatud üksnes kaheksas punktis. Seega katavad notarite asukohad terve Eesti ning nende kättesaadavus on võrreldes kantseleidega oluliselt parem. Eeltoodule tuginedes on selge, et praegu ollakse olukorras, kus notarid ja registrite kantseleid osutavad dubleerivat teenust, kusjuures registrite kantseleide tööd soovitakse optimeerida. Optimeerimise olulisemaid põhjuseid on ka tõsiasi, et väiksemaid kantseleisid on klientide vähesuse tõttu ebamõistlik lahti hoida, kuna nende külastatavus on väike, vaid paar inimest. On ka päevi, kus kantseleisid üldse ei külastata. Suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu, on külastatavus suurem, umbes 60 inimest päevas, kuid suurema mahu kantseleide klientidest moodustavad juriidilised isikud, kes soovivad saada väljatrükke.1 Tuleks mõelda ka asjaolule, et riigisiseses asjaajamises saavad riigiasutused kontrollida registriandmeid elektrooniliselt, seega on väljatrükke vaja enamjaolt välismaiseks asjaajamiseks, mis suuremal arvul juhtudest vajab ka notari juures käimist, kuna dokumente on vaja apostillida. Arvestades äriklientide suurt osakaalu kinnistus- ja registriosakondade klienditeeninduse töös, on võimalik kantseleide töökoormust vähendada, suunates kliente veelgi enam e-teenuseid kasutama. Statistika kohaselt on juba praegu e-teenuste kasutatavus ligikaudu kümme korda suurem kui kohapealne teenuste kasutamine.2 Arvestades eeltoodut ja seda, et samu teenuseid osutavad dubleerivalt ka notarid, ei ole mõistlik praeguse süsteemiga jätkata. Arvestades notarite laiemat geograafilist haaret büroode asukohtade poolest, samuti oluliselt suuremat notarite arvu (seega ka jõudlust), on otsustatud klientide vastuvõtt registrite kantseleides 1 Kinnitatud väljatrükke võeti 2015. aastal kinnistusosakonnast 343 ja registriosakonnas 2145. Kõige suurema mahu moodustavad seega äriregistri registrikaardi kinnitatud väljatrükid, mida taotlesid 2015. aastal 90% juhtudest juriidilised isikud. 2 Vt täpsemalt seletuskirja punktist 6.1.2.2. sulgeda ning jätta teenuste osutamine üksnes notarite pädevusse. Samuti säilib endiselt võimalus kasutada e-teenuseid. Lisaks nimetatud muudatustele tehakse puudutatud seadustes ka väiksemaid täpsustavaid muudatusi. 1.1. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe (tel 680 3121, e-post [email protected]) ja sama talituse nõunikud Berit Loog (tel 680 3126, e-post [email protected]) ning Kadri Laud (tel 680 3122, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (tel 620 8181, e-post [email protected]). 1.2. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: 1) abieluvararegistri seadus (RT I, 05.12.2014, 39); 2) kinnistusraamatuseadus (RT I, 28.06.2016, 8); 3) kirikute ja koguduste seadus (RT I, 21.06.2014, 30); 4) kommertspandiseadus (RT I, 21.06.2014, 31); 5) korteriomandi- ja korteriühistuseadus (RT I, 21.05.2014, 20); 6) korteriühistuseadus (RT I, 13.03.2014, 92); 7) laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus (RT I, 05.12.2014, 34); 8) mittetulundusühingute seadus (RT I, 30.12.2015, 67); 9) notariaadiseadus (RT I, 10.03.2016, 4); 10) riigilõivu seadus (RT I, 05.07.2016, 21); 11) sihtasutuste seadus (RT I, 30.12.2015, 71); 12) äriseadustik (RT I, 22.06.2016, 32). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks ei ole vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, vaid kvalifitseeritud häälteenamust. 2. EELNÕU EESMÄRK Kõnesoleva eelnõu eesmärk on: 1) vähendada registripidaja töökoormust optimeerides klienditeenindust ja klienditeeninduse osutamise ulatust; 2) vähendada registrite majandamiskulusid; 3) suurendada e-teenuste kasutatavust. Muudatuste eesmärgi saavutamisel on silmas peetud seda, et registriandmete ja - dokumentidega tutvumise ning väljatrükkide saamise võimalus soovijate jaoks oluliselt ei väheneks ega muutuks ebamõistlikult keeruliseks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvuda ning neist väljatrükke saada vaid notaribüroos ja elektrooniliselt vastava veebilehe kaudu. Laevakinnistusraamatu väljatrükkide ning lipudokumentide väljastamise õigus antakse nii notaritele kui Veeteede Ametile. Samuti võib laevaomanik registreerimiseks vajalikud dokumendid edastada laevakinnistusraamatu pidajale Veeteede Ameti kaudu. Kinnistusosakond jääks seejuures ka edaspidi laevakinnistusraamatu pidajaks, kuid lipudokumente ja kinnitatud väljatrükke väljastab Veeteede Amet või notar. Kinnistusosakond teeb dokumentide saabumisel laevakinnistusraamatu kande viivitamata ning edastab Veeteede Ametile koheselt teate kande tegemise kohta. Registrite vahel on võimalik tulevikus luua ka andmevahetus, et ei peaks e-posti teel dokumente edastama. Seega ei toimuks enam registri- ja kinnistusosakonnas kohapeal isikute vahetut teenindamist. See tähendab, et isikul ei ole enam võimalik osakonna kaudu toimikudokumentidega tutvuda ega nendest väljatrükke saada, kuid endiselt säilib võimalus võtta registripidajaga ühendust kas e-posti või telefoni teel. Kantseleis esitatud paberdokumentide edastamiseks tuleks edaspidi kasutada postiteenust. Kui seni oli võimalik kohapeal originaaldokumendid vastuvõtus skaneerida ja isikule tagastada, siis pärast muudatust ei ole see enam võimalik ning seetõttu luuakse regulatsioon, mille kohaselt võib osakond teatud tähtaja möödudes dokumendid hävitada, eeldusel et isik ei ole varem avaldanud soovi saada dokumendid tagasi posti teel. Kui nimetatud muudatused on tehtud, on võimalik saavutada olukord, kus: 1) kaob ära kohtulike registrite ja notarite dubleeriv teenus, mille tulemusena omakorda väheneb registripidaja töökoormus klientide vahetu teenindamise arvelt; 2) teenuste kättesaadavus isikute jaoks ei halvene, kuna notaribürood asuvad üle Eesti, sh väiksemates piirkondades, ning nende kaudu on igal ajal võimalik kasutada samu teenuseid. Lisaks säilib võimalus andmetega tutvuda e-teenuste kaudu; 3) suureneb e-teenuste kasutatavus, kuna 90% klientidest on juriidilised isikud, kellel on võimalik kasutada ka e-teenuseid. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 3.1. Kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumine ning nendest väljatrükkide tegemine Eelnõu § 1 punktides 2–7 ja 10–12, § 2 punktides 1 ja 2, § 3 punktides 3,4 ja 6–10, § 4 punktides 2 ja 3, §-s 5, § 9 punktides 4–6 ja 8 kavandatud muudatused on seotud kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumise ning nendest väljatrükkide saamise regulatsiooni muutmisega. Edaspidi ei ole enam võimalik kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvuda ning neist väljatrükke saada registri- ja kinnistusosakonna kantseleist, vaid seda saab teha notaribüroos või vastava e-teenuse kaudu. Paberdokumente saab registri- ja kinnistusosakonnale saata vaid posti teel. Posti teel esitatud kande- või kinnistamisavaldus ja selle lisadokumendid skaneeritakse ja salvestatakse elektroonilises toimikus ning tagastatakse nende esitaja nõudmisel. Posti teel esitatud dokumendid, mille tagastamist ei nõuta, hävitatakse ühe kuu jooksul esitamisest arvates. Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning abieluvararegistri registritoimikuga tutvumiseks vajaliku õigustatud huvi tuvastab notar ning loa andmisest keeldumisele kohaldatakse edaspidi notariaadiseaduse § 41, kuna tutvumise võimaldamisest saab edaspidi notari ametitoiming. Eelnõu § 8 punktiga 1 muudetakse LaevaRS § 10 lõiget 1, mille kohaselt väljastab kohus merelaevatunnistuse ja siseveelaevatunnistuse laevakinnistusraamatusse kantud mere- ja siseveelaevadele. Laevapilet väljastatakse riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele. Edaspidi on võimalik lipudokumente kätte saada kas notaribüroost või Veeteede Ametist. Kuna kinnistusosakonna kantseleide sulgemise tõttu ei ole võimalik laevaomanikele kohapeal enam lipudokumente väljastada, siis hakkavad lipudokumente väljastama notarid ja Veeteede Amet. Veeteede Ametiga ja notariga on laevaomanikul laeva registreerimisel ja ka teiste laevaga seonduvate toimingute jaoks vaja esmatasandil suhelda, seega on notar ja Veeteede Amet edaspidi laevaomanikule ühtseks mugavaks kontaktpunktiks. Kuna Veeteede Ametil puudub hetkel ajakohane infosüsteem X-tee kaudu andmete edastamiseks, siis annab Justiitsministeerium Veeteede Ametile kasutada laevakinnistusraamatu piiratud õigustega menetlustarkvara. Veeteede Amet saab laevakinnistusraamatu infosüsteemis registreerida dokumente ning sisestada andmeid, samuti saab ligipääsu toimikudokumentidele ning väljastada lipudokumente. Laevakinnistusraamatu andmeid Veeteede Ametil õigus muuta ei ole ehk kandeid teeb endiselt kinnistusosakond. Vajaduse korral saab ka notaritele anda laevakinnistusraamatu piiratud õigustega menetlustarkvara, kuna avalduste vähesuse tõttu ei pruugi olla otstarbekas e-notari süsteemis vastavaid liidestusi luua ning arendusi teha. Eelnõu § 8 punktiga 2 täiendatakse LaevaRS § 39 lõikega 3, mille kohaselt esitatakse kinnistamise eelduseks olevad dokumendid laevakinnistusraamatu pidajale elektrooniliselt, posti teel või Veeteede Ameti kaudu. Laevaomanik saab dokumendid edastada digitaalselt allkirjastatuna laevakinnistusraamatu e-posti aadressile, posti teel paberkandjal või volitada notarit dokumente edastama. Samuti on võimalus dokumendid esitada Veeteede Ameti laevaregistri büroo vastuvõttu, sel juhul skaneerib Veeteede Amet dokumendid ning sisestab vajalikud andmed ning dokumendid laevakinnistusraamatu infosüsteemi. Eelnõu § 8 punktiga 3 täiendatakse LaevaRS § 461 lõiget 1, mis reguleerib kinnistamisavalduse vastuvõtmisel tõendi väljastamist. Edaspidi saab avaldaja soovil vastava tõendi väljastada nii kinnistusosakond kui ka Veeteede Amet. Eelnõu § 8 punktiga 5 muudetakse LaevaRS § 1006, mis reguleerib laevakinnistusraamatu andmetega tutvumist. Muudatuse kohaselt saab laevakinnistusraamatu andmetega tutvuda Veeteede Ametis, notaribüroos või vastava veebilehe kaudu. Eelnõu §-s 10 tehtava muudatuse kohaselt ei kohaldata notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punkti 2 kohtulike registrite dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsuse kinnitamisele. Eelnõu §-s 11 tehtavate muudatustega tunnistatakse kehtetuks riigilõivuseaduses registri- ja kinnistusosakonna poolt dokumentide väljastamise eest võetavate riigilõivude sätted. 3.2. Vastutava ja volitatud töötleja sätete lisamine Eelnõu § 1 punktis 1, § 3 punktis 1, § 8 punktis 4, § 9 punktis 2 tehtud muudatustega viiakse seadused kooskõlla avaliku teabe seaduse §-st 434 tuleneva registri vastutava ja volitatud töötleja nõudega. Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötlejad on Tartu Maakohtu registriosakond ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Kinnistusraamatu ja vastutav töötleja on Justiitsministeerium ning volitatud töötlejad on Tartu Maakohtu kinnistusosakond ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Laevakinnistusraamatu vastutav töötleja on Justiitsministeerium ning volitatud töötlejad on Tartu Maakohtu kinnistusosakond, Veeteede Amet ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. 3.3. Isikukoodi esitamist puudutavate sätete muutmine Eelnõu § 1 punktis 9, § 3 punktis 2 ja § 9 punktis 7 tehtavate muudatustega täpsustatakse sätete sõnastust, kuna praktikas on tekitanud segadust sätete tõlgendamine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt märgitakse kinnistamisavalduses, puudutatud isiku nõusolekus ning kinnistusraamatu kandes isiku kohta füüsilise isiku nimi ja Eesti isikukood. Eesti isikukoodi puudumisel märgitakse välismaa isikukood või seda asendav muu tunnus ning sünniaeg (päev, kuu, aasta). Sidesõna või välistab; samal ajal või ja ning loovad rinnastava seose. Sätte mõte on, et kui isikul on olemas Eesti või välisriigi isikukood, siis tuleb igal juhul märkida isikukood. Kõikidel riikidel ei ole kasutuses isikukoodi. Kui isikukoodi ei ole, siis tuleb märkida sünniaeg või muu isikukoodi asendav tunnus. Mõlemat ei ole vaja märkida, piisab ühest, isikut paremini identifitseerivast teabeühikust. Sõnastust parandatakse ka äriseadustikus ning mittetulundusühingute seaduses. Registripidajale esitatakse Eesti isikukoodi puudumise korral välismaine isikukood, selle puudumise korral sünnipäev, -kuu ja -aasta ning muu isikukoodi asendav tunnus, kui see on olemas. 3.4. Majandusaasta aruande esitamata jätmise korral tehtava kustutamishoiatuse allkirjastamine Eelnõu § 1 punktis 8, § 9 punktis 1 ning §-s 12 tehtavate muudatuste kohaselt ei pea majandusaasta aruande esitamata jätmise korral tehtavat kustutamishoiatust registripidaja enam digitaalselt allkirjastama. Vastavale määrusele lisatakse süsteemi poolt Tartu Maakohtu registriosakonna digitaalne tempel. Digitaalse templi mõiste ning selle kasutamisega seonduv on reguleeritud digitaalallkirja seaduse §-s 21. Digitaalne tempel võimaldab sarnaselt digitaalallkirjaga tuvastada selle sertifikaadi omaniku (antud juhul konkreetse isiku asemel Tartu Maakohtu registriosakond), samuti nähtub digitaalselt templilt selle andmise aeg. Templi kasutamine välistab võimaluse andmete muutmiseks tuvastamatul kujul. Seega vastab digitaalne tempel kõikidele samadele nõuetele nagu digitaalallkiri ning ainsaks erinevuseks on see, et isiku nime asemel on nähtav asutuse nimi. Määruse üle vaadanud ning kinnitanud isik on jätkuvalt tuvastatav äriregistri menetlustarkvaras, mis tähendab et hilisemate probleemide korral on teada, kelle poole tuleb pöörduda. 3.5. Abieluvararegistri seaduse § 34 täiendamine Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse AVRS § 34 lõiget 32, mis reguleerib abieluvararegistri registrikaartide automaatset sulgemist, kui abielu on lõppenud. Rahvastikuregistri ja abieluvararegistri vahel luuakse andmevahetus, mille kaudu rahvastikuregister edastab abieluvararegistrile andmed lõppenud abielude kohta. Infosüsteem sulgeb registrikaardi automaatselt. Registrikaardi sulgemisest isikuid eraldi ei teavitata. AVRS § 34 lõiget 32 täiendatakse selguse mõttes, et automaatse kande korral tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 597 lõikes 4 sätestatut ei kohaldata. 3.6. Kinnistusraamatuseaduse § 40 lõike 1 kehtetuks tunnistamine Eelnõu § 3 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks KRS § 40 lõige 1, mis sätestas, et kinnistamisavalduse vastuvõtmisel väljastab kinnistusosakond avaldaja soovil tõendi, mis kinnitab avalduse vastuvõtmist. Regulatsioon oli vajalik paberregistri ajal. Kinnistamisavalduse registreerimisel tekib kohe elektroonilise kinnistusraamatu registriosa pealdisesse plomm, milles on näha registriosaga seotud menetlus ja dokumendid (KRS § 776). Enne registriosa avamist kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta avaldab kinnistusosakond selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (KRS § 81 lg 1). 3.7. Kirikute ja koguduste seaduse §-de 13 ja 19 muutmine Eelnõu § 4 punktiga 1 tunnistatakse seaduse § 13 lõike 4 esimese lause kehtetuks, kuna 2015. aasta jaanuaris jõustunud kohtute seaduse muudatuse kohaselt peab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit Tartu Maakohtu registriosakond. Usuliste ühenduste register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut. Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse seaduse § 19 lõiget 1 ning sellest jäetakse välja sõna „registrikartoteegi“, kuna vastavat terminit enam ei kasutata.  3.8. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 28 lõike 2 ja § 63 lõike 2 muutmine ning lõike 3 kehtetuks tunnistamine Eelnõu § 6 punktiga 1 muudetakse seaduse § 28 lõiget 2 ja lisatakse majahalduri kutsenõuete hulka korteriühistujuhi kutse. Seaduses on sätestatud nõue, et majahalduril peab olema kutse, mis tagab tema pädevuse sellel ametikohal. Seaduse vastuvõtmisest möödunud aja jooksul on korterelamuhalduri kutsestandard kaotanud kehtivuse ja sisuliselt samade nõuetega on korteriühistujuhi kutsestandard. Segaduse vältimiseks on otstarbekas seadust täiendada. Säilitada tuleb ka viide korterelamuhalduri kutsele, sest korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisel 2018. aasta 1. jaanuaril on selle kutsestandardi alusel antud kutsed veel kehtivad. Eelnõu § 6 punktiga 2 muudetakse seaduse § 63 lõike 2 sõnastust ning punktiga 3 tunnistatakse sama paragrahvi lõige 3 kehtetuks, kuna 2015. aasta jaanuaris jõustunud kohtute seaduse muudatuse kohaselt peab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit Tartu Maakohtu registriosakond. Korteriühistute register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut. 3.9. Korteriühistuseaduse § 171 muutmine Eelnõu §-s 7 toodud muudatusega jäetakse seaduse § 171 lõikest 6 välja sõnad „mittetulundusühingute seaduse § 111 lõike 2 alusel kehtestatud korras“, kuna vastav säte on tunnistatud kehtetuks. 3.10. Mittetulundusühingute seaduse § 76 muutmine Eelnõu § 9 punktiga 3 muudetakse seaduse § 76 sõnastust ning eemaldatakse viited kehtetutele sätetele (äriseadustiku § 57 lõige 1 ja § 5112). 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Kavandatav muudatus puudutab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/101/EÜ, 16. september 2009 tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks. Muudatused on direktiiviga kooskõlas. Direktiivi preambuli lõike 3 kohaselt peavad äriühingu põhidokumendid olema avalikustatud, et kolmandad isikud saaksid tutvuda nende sisuga ja muu äriühingut puudutava teabega, eelkõige andmetega isikute kohta, kellel on õigus esindada äriühingut. Preambuli lõike 5 kohaselt peaks huvitatud isikul olema võimalik saada registrist dokumentide ja andmete koopia nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul. Direktiivi artikkel 3 punkt 4 sätestab, et taotluse korral peab olema võimalik saada koopia või väljavõte artiklis 2 osutatud dokumentidest ja andmetest. Taotluse võib registrisse esitada taotleja valikul kas paberkandjal või elektroonilisel kujul. Esimeses lõigus osutatud koopiaid peab olema võimalik registrist saada taotleja valikul kas paberkandjal või elektroonilisel kujul. See kehtib kõigi juba esitatud dokumentide ja andmete kohta. Artiklis 2 osutatud dokumentidest ja andmetest paberkandjal või elektroonilisel kujul saadava väljavõtte või koopia hind ei tohi ületada koopia tegemise halduskulusid. Väljastatavad paberkandjal koopiad tõestatakse kui õiged koopiad, välja arvatud juhul, kui koopia taotleja sellist tõestust ei soovi. Väljastatavaid elektroonilisi koopiaid ei tõestata kui õigeid koopiaid, välja arvatud juhul, kui koopia taotleja nõuab selgesõnaliselt vastavat tõestust. Kavandatav muudatus ei ole seega direktiivis sätestatuga vastuolus, kuna ka muudatuse korral on täidetud nii avalikustamise nõuded kui ka tingimus, et dokumendid on kättesaadavad nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Direktiiv sätestab võimaluse võtta väljavõtte või koopia eest tasu. Siinkohal aga rõhutame, et isikul on endiselt võimalik teabesüsteemi vahendusel tasuta saada kogu info endaga seotud ühingu kohta, registrikaardi kehtivate andmete väljatrükke ning ühingu, sihtasutuse või filiaali lihtpäringuga saadavad andmed. Teabesüsteemis väljastatakse tasuta andmeid ka justiitsministri 30.11.1998. a määruse nr 55 „Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri elektrooniliste andmete väljastamise eest võetava tasu suuruse ja nende isikute loetelu, kellele väljastatakse äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri elektroonilisi andmeid tasuta, kinnitamine“ punkti 1 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele. 6. SEADUSE MÕJUD 6.1. Muudatus: kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumine ning väljatrükkide väljastamine notaribüroodes ja veebiteenuste kaudu. Kohtulike registrite andmete ja dokumentidega on edaspidi võimalik tutvuda ning neist väljatrükke saada notaribüroos ning vastavate veebiteenuse kaudu. Registri- ja kinnistusosakonnaga suhtlemiseks jääb endiselt alles infotelefon ning suhtlus e-posti/posti teel. Samuti säilivad kõik e-teenused. 6.1.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 6.1.1.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm Sihtrühmaks on Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakond. 6.1.1.2 Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta 2015. aastal väljastati äriregistrist registrikaardi kinnitatud väljatrükke 2145 korral. Teenust kasutasid vastavalt nõuete arvestamise programmi andmetele 90% juhtudest ettevõtjad. Kinnistusosakonnas kasutati 2015. aastal tasulisi teenuseid 440 korral, neist 6 korral oli tegu andmetega tutvumisega ja ülejäänud juhtudel oli tegu kinnitatud väljatrükkidega (st 434 kinnitatud väljatrükki 2015. aastal). Peamine tasulise teenuse (kinnitatud väljatrükk) klient on äriühing, kes kasutab äriregistrist kinnitatud väljatrükkide saamise teenust. Sama teenust on võimalik saada kõikides notaribüroodes. Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnal kaoks ära vahetu suhtlus klientidega, mis aga võib ajutiselt suurendada infotelefoni kõnede arvu. Lisaks suureneb ajutiselt postiga saadetavate dokumentide hulk. Muudatuste järel ei saa paberkandjal osakonda toodud originaaldokumente enam kohe vastuvõtus skaneerida ja isikule tagastada. Seetõttu on loodud regulatsioon, mille kohaselt võib osakond dokumendid hävitada, eeldusel et isik ei ole varem avaldanud soovi dokumente tagasi saada. Kui avaldaja soovib dokumentide tagastamist, tagastab osakond need lihtpostiga. Muudatuse tulemusena väheneb registripidaja töökoormus klienditeeninduse osas ning väiksemates piirkondades on võimalik teeninduspunktid sulgeda. See võimaldab ümber korraldada osakondade sisemist töökorraldust ning omakorda optimeerida registrite pidamist. Kuna osakonnad enam väljatrükke, sh kinnitatud väljatrükke ei väljasta, väheneb selle arvelt riigieelarvesse laekuv riigilõiv, u 4000 eurot aastas. 6.1.2. Mõju majandusele 6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Sihtrühmadeks on: 1) notarid; 2) registri- ja kinnistusosakonna kliendid. 6.1.2.2. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Sihtrühm 1: notarid Notaribürood võimaldavad registriandmete ja toimikudokumentidega tutvuda juba praegu, samuti väljastavad nad neist väljatrükke. 2015. aastal väljastasid Eesti notarid kokku 1841 registrikaardi kinnitatud väljatrükki ning võimaldasid 56 korral registriandmetega tutvuda. Seega puudub notaritel vajadus oma tegevust ümber korraldada. Kuivõrd registri- ja kinnistusosakond enam tutvumist ja väljatrükkide väljastamist ei võimalda, võib kasvada notarite töökoormus. Arvestades, et notarite teenused on tasulised, ning asjaolu, et seni on statistiliselt kõige suurema mahu registri- ja kinnistusosakondade klienditeenindusest moodustanud äriregistri registrikaardi kinnitatud väljatrükid, siis kasvab notarite koormus eelkõige selle teenuse liigi arvelt. Samas on notariteenuse tasu registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamisel kallim registriosakonna teenustasust.3 Seetõttu suunab muudatus 3 Vt täpsemalt tabelit lisas 1. eeldatavasti äriühinguid senisest enam e-teenuseid kasutama. 2015. aastal väljastati registriosakonnas 2145 registrikaardi kinnitatud väljatrükki. Keskmiselt teeb see iga notari kohta (92 notarit) 23,3 lisatoimingut aastas. Kui umbes pool klientidest hakkab kasutama e- teenust, on notarite lisakoormus 11,65 lisatoimingut aastas ühe notari kohta. Suurenenud arvu klientide ja toimingute näol suureneb omakorda notari tasu laekumine. Sihtrühm 2: kliendid Mõju avaldub igale isikule, kes soovib registriandmete ja toimikudokumentidega tutvuda või neist väljatrükke saada. Kuigi registri- ja kinnistusosakonna teeninduspunktidest kaob klienditeenindus ning kaob tasuta andmete saamise võimalus, ei halvene tegelikult andmete kättesaadavus isikute jaoks, kuna notaribürood asuvad kõikides Eesti linnades. Lisaks on võimalik kasutada e-teenuseid ning enda kohta käivaid andmeid saab isik tasuta. Kõige suurema klienditeeninduse mahu moodustavad praegu juriidiliste isikute päringud äriregistrisse (registrikaardi kinnitatud väljatrükk). Juriidilistel isikutel on võimalik aga info kiiremini kätte saada e-keskkonnast või kasutada notari teenuseid. Juriidiliste isikute puhul on eelduslikult olemas võimalused ja vahendid e-teenuste kasutamiseks, mistõttu muudatuse jõustumisel suureneb e-teenuste kasutajate maht just juriidiliste isikute kliendigrupis. Muudatus toob klientidele eelkõige kaasa vajaduse pöörduda sama teenuse saamiseks sama kohaliku omavalitsuse piires teisele aadressile. Praegu kasutavad kliendid registri- ja kinnistusosakondade kõrval oluliselt vähem muid sama teenuse osutajaid. Näiteks notarite poole pöörduti üle Eesti toimikudokumentidega tutvumiseks 2015. aastal kokku 56 korral. Registri- ja kinnistusosakondade poole pöördumise võimaluse kadumine ei vähenda informatsiooni ja teenuste kättesaadavust, sest kliendid suunatakse teenuseid tarbima e- keskkonnas ning teiste olemasolevate teenuse osutajate juures. Kliendid kasutavad juba täna e-teenuseid rohkem kui kohapealset teenindust. Näiteks tutvuti RIK-i andmetel 2015. aastal kinnistustoimiku dokumentidega koha peal 193 korda ning e-teenuste kaudu 942 korda. Ühe väljundi kadumisel ei muutu teenus vähem kättesaadavaks, kui teised samaväärsed väljundid on olemas ja seni mõnel juhul alakasutatud. Muudatuse mõju klientidele on seega keskmise ulatusega ning muudatuse jõustamiseks tuleb isikuid toimuvatest muudatustest põhjalikult informeerida ja suunata kasutama e-teenuseid või pöörduma olemasoleva teenuse osutaja juurde. 6.2. Muudatus: laevakinnistusraamatu väljatrükkide ja lipudokumentide väljastamise pädevuse andmine notaritele ja Veeteede Ametile; laevakinnistusraamatu dokumentide vastuvõtmise pädevuse andmine Veeteede Ametile Muudatuse tulemusel saab laeva registreerimiseks esitada dokumente Veeteede Ameti kaudu, edaspidi väljastab lipudokumente ja laevakinnistusraamatu kinnitatud väljatrükke Veeteede Amet või notar. 6.2.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 6.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Sihtrühmadeks on: 1) Tartu Maakohtu kinnistusosakond; 2) notarid; 3) Veeteede Amet. 6.2.1.2. Sihtrühmadele avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Laevakinnistusraamatu avaldusi laekub aastas vähe (u 80), seega ei ole see kinnistusosakonnale ega Veeteede Ametile suur koormus. Laevaomanik võib dokumendid esitada laevakinnistusraamatu pidajale elektrooniliselt või Veeteede Ameti kaudu. Kinnistusosakond jääks laevakinnistusraamatu pidajaks, kuid lipudokumente ja kinnitatud väljatrükke väljastaks edaspidi Veeteede Amet või notar. Kuna laevaomanikud võivad esitada dokumente Veeteede Ameti kaudu ning nendega tuleb kokku leppida lipudokumendi väljastamise aeg ja viis, võib Veeteede Ameti töökoormus veidi suureneda. Selle aja arvelt saab kinnistusosakond tegeleda oma põhitööga. Kuna väljatrükkide väljastamine moodustab registripidaja igapäevatööst väikese osa, ei saa mõju pidada oluliseks. Kuna lipudokumente väljastatakse aastas vaid u 80, siis avaldab muudatus Veeteede Ameti ja notarite töökorraldusele ning töökoormusele vähesel määral mõju. Veeteede Ametil on olemas pädevad ametnikud, kelle koolitamine ei tekita asutusele olulist kulu. Võib eeldada, et pigem pöördutakse lipudokumendi saamiseks Veeteede Ameti poole ning notaritel tuleb lipudokumente väljastada erandjuhtudel. 6.2.2. Mõju majandusele 6.2.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas Sihtrühmaks on: 1) notarid; 2) iga isik, kes soovib saada laevakinnistusraamatu dokumente. 6.2.2.2. Sihtrühmadele avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Sihtrühm 1: notarid Laevakinnistusraamatu väljatrükkide ja lipudokumentide väljastamisega kaasneb vähesel määral notarite töökoormuse tõus. Kuna laevakinnistusraamatu avaldusi laekub aastas vähe (u 80) ning laevaomanikud pöörduvad pigem Veeteede Ameti poole, siis ei ole töökoormuse tõus märkimisväärne. Vähesel määral võib tõusta notari tasu laekumine lipudokumentide ja väljatrükkide väljastamise eest. Sihtrühm 2: kliendid Muudatuse tulemusel avaneb isikul võimalus pöörduda laevakinnistusraamatu dokumentide esitamiseks ja saamiseks Veeteede Ameti poole, samuti saab lipudokumente väljastada notar. Kuna laevaomanikud peavad laeva registreerimiseks või laevaandmete muutmiseks pöörduma esmalt niikuinii Veeteede Ameti poole, siis ei tekita see muudatus neile suurt koormust. Pigem muutub laevaomaniku jaoks suhtlus registritega lihtsamaks ja kiiremaks, kuna suhelda tuleb ühe ametiasutusega. 6.3. Muudatus: majandusaasta aruannete esitamata jätmise korral tehtavate kustutamishoiatuste allkirjastamata jätmine Muudatuste tulemusel ei tuleks majandusaasta aruande esitamata jätmise korral tehtavat kustutamishoiatust registripidaja enam allkirjastama. Selle asemel lisab süsteem määrusele digitaalse templi. 6.3.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 6.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Sihtrühmaks on Tartu Maakohtu registriosakond. 6.3.1.2. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Igal aastal jätab ligikaudu 20% aruandluskohustuslastest oma majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata, 20% aruandluskohustuslastest ei esitagi aruannet. See tähendab, et vastavalt äriseadustiku § 60 lõikele 1, mittetulundusühingute seaduse § 361 lõikele 1 ja sihtasutuste seaduse § 341 lõikele 1 kohustab registripidaja neid registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul. 2016. aastal pidi oma majandusaasta aruande esitama ligikaudu 175 000 aruandluskohustuslast. 20–40% kõikidest aruandluskohustuslastest tähendab arvuliselt ligikaudu 35 000–70 000 äriühingut ja asutust, kellele registripidaja peab vastava määruse saatma. Määruste digitaalallkirjastamise asemel süsteemi poolt lisatava digitaalse templi kasutamine aitab registripidajal säästa aega, mis tal kulub hoiatuste väljasaatmisele. Samal ajal ei pea registripidaja oma tegevust ümber korraldama ega oma käitumist muutma. Seega võib mõju sagedust ja ulatust pidada väikeseks, kuid muudatus avaldab positiivset mõju. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Muudatuse tulemusel väheneb registri- ja kinnistusosakonna kaudu laekuv riigilõiv kinnitatud väljatrükkide väljastamise eest (u 4000 eurot aastas). Kuna Veeteede Ametil puudub praegu ajakohane infosüsteem X-tee kaudu andmete edastamiseks, siis annab Justiitsministeerium Veeteede Ametile kasutada laevakinnistusraamatu piiratud õigustega menetlustarkvara. Registrite ja Infosüsteemide Keskus annab vastavad kasutajaõigused ning koolitab Veeteede Ameti ametnikke infosüsteemi kasutama. Vajaduse korral antakse ka notaritele olemasoleva menetlustarkvara piiratud kasutajaõigused, kuna toimingute vähesuse tõttu ei pruugi olla otstarbekas luua e- notari infosüsteemi arendusi lipudokumentide väljastamiseks. 8. RAKENDUSAKTID Muutmist vajavad justiitsministri 19.12.2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ ja justiitsministri 30.06.2010. a määrus nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“. Muudatused puudutavad kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumist ning nendest väljatrükkide saamist, samuti registri- ja kinnistusosakonna töökorraldust. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Seadus jõustub 2017. aasta 1. juunil, kuna selleks ajaks jõuavad registri- ja kinnistusosakond, notarid ning Veeteede Amet oma tegevused ümber korraldada ja teavitada muudatustest ka avalikkust. Seaduse § 6 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril, kui jõustub kogu korteriomandi- ja korteriühistu seadus. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Seaduse eelnõu on koostatud lähtuvalt eelnõu väljatöötamise kavatsusest ning selle kohta saadud tagasisidest. VTK saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnale, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidule, Ettevõtluse Arendamise SA-le, Eesti Laevaomanike Liidule, Veeteede Ametile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Märkusteta kooskõlastasid VTK Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium, samuti puudusid sisulised vastuväited Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel, Eesti Kaubandus-Tööstuskojal, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidul, Notarite Kojal, Andmekaitse Inspektsioonil, Veeteede Ametil ning Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnal. VTK-d ei kooskõlastanud Rahandusministeerium ning VTK-s toodule esitasid vastuväited Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit ja Tallinna Linnakantselei. Peamise probleemina nähti linna- ja vallasekretäride töökoormuse kasvu. Kõnesolevas eelnõu kohaselt on aga see probleem lahendatud, kuna kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumine ning nendest väljatrükkide tegemine antakse vaid notarite pädevusse. Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnale, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Eesti Kirikute Nõukogule, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidule, Ettevõtluse Arendamise SA-le, Eesti Laevaomanike Liidule, Veeteede Ametile, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule, Õiguskantsleri Kantseleile ja Andmekaitse Inspektsioonile. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Justiitsminister Lisa 1. Võrdlev tabel riigilõivude ja notari tasude kohta Toiming riigilõiv notaris Äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register, kommertspandiregister 1. registrikaardi kinnitatud väljatrükk 0,65 3,20 2. registri tõendi väljastamine* 2,00 1,60 3. muu dokumendi, välja arvatud registrikaardi, kinnitatud ärakiri 0,35 €/lk või väljatrükk 6,35 Kinnistusraamat 4. kinnistusregistriosa kinnitatud ärakiri või väljatrükk 3,00 3,20 5. kinnistusraamatu tõendi väljastamine* 2,00 1,60 6. kinnistustoimiku dokumendi kinnitatud väljatrükk A4 lk 0,35 €/lk 6,35 7. kinnistustoimiku dokumendi kinnitatud väljatrükk A3 lk 2 €/lk 6,35 8. kinnistustoimiku dokumendi digitaalselt kinnitatud väljatrükk 7,00 - Abieluvararegister 9. registrikaardi kinnitatud ärakiri 0,65 3,20 10. tõendi väljastamine* 2,00 1,60 11. registri muu dokumendi kinnitatud ärakiri A4 lk 0,35 €/lk 6,35 12. registri muu dokumendi kinnitatud ärakiri A3 lk 2 €/lk 6,35 Laevakinnistusraamat 13. liputunnistuse väljastamine 8,00 6,35 14. korduv merelaevatunnistus, siseveelaevatunnistus 13,00 6,35 15. registriosa kinnitatud väljatrükk 2,00 3,20 16. tõendi väljastamine* 2,00 1,60 17. registri muu dokumendi kinnitatud ärakiri või väljatrükk 0,35 €/lk 6,35 Kinnitamata ärakiri ja väljatrükk (alates 21. lk) 0,19 0,19 Dokumendiga tutvumine tasuta 3,20 Toimikuga tutvumine tasuta 9,60 * tõend, et kannet ei ole muudetud või registris kannet ei ole  Ministeeriumid Meie {reg.kuupäev} nr {viit} Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisele esitamine Saadame Teile kooskõlastamiseks äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Oma kooskõlastuskiri palume esitada hiljemalt 14.11.2016. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Margit Veskimäe [email protected]  Notarite Koda Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakond Meie {reg.kuupäev} nr {viit} Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Korteriühistute Liit Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit Ettevõtluse Arendamise SA Eesti Laevaomanike Liit Veeteede Amet Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Linnade Liit Õiguskantsleri Kantselei Andmekaitse Inspektsioon Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks esitamine Saadame Teile arvamuse avaldamiseks äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Oma arvamuse palume esitada hiljemalt 14.11.2016. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Margit Veskimäe [email protected]