Tartumaa maakonnaplaneeringu kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamisest

Maakonnaplaneeringu kooskõlastamisel tehtud märkuste arvestamine Kooskõlastaja Kooskõlastatud Märkuste ja ettepanekute Märkused, ettepanekud arvestamine Kaitseministeerium Ei 1. Kordame Kaitseministeeriumi 17.03.2016 kirjas toodut, et Korrigeerisime planeeringut vastavalt Sirje maakonnaplaneeringu seletuskirjas ja kaartide Tomiste 22.09.2016 e-kirjas soovitud 29.08.2016 kiri nr 12.3- tingmärkide juures kasutataks ainult järgmisi termineid sõnastusele ja märkustele 2/16/2874 „riigikaitseline ehitis“, „riigikaitselise ehitise piiranguvöönd“. 2. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkt 16.1 loetelu tuleb ümber sõnastada nii nagu see oli esitatud Kaitseministeeriumi 17.03.2016 kirjas nr 12.1-1/16/746. Palume muudetud Tartu maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitada uuesti Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks. Keskkonnaministeerium Jah, märkustega 3. Palume täiendada aruannet ja seletuskirja kiirgusohutuse Lisatud on ptk 3.7. Tartumaa (sh looduskiirgus ning pinnase ja ruumide siseõhu ruumilises arengus väärtustatakse 26.07.2016 kiri nr 7- radoonisisaldus) osas inimeste kaitset looduskeskkonnast ja 15/16/1758-7 inimtegevusest tulenevate ohtude eest. KSH aruannet on täiendatud. 4. Planeeringu seletuskirjas ja KSH-s ei ole piisavalt kajastatud välisõhu kvaliteeti ja müra. Planeeringus peaks määratlema nn vaiksed alad ning alad, mis on müra Lisatud ptk 3.7 konfliktalad. Vaiksete alade puhul peab kirjeldama, Müra ja välisõhu kvaliteedi tagamiseks on kuidas tagatakse nende säilimine, ning müra tootmis-, äri- ja logistikaalad kavandatud konfliktaladel tuleb määrata üldised leevendusmeetmed. muust tiheasumist eraldiseisvaina. Samuti tooge välja, kas toimub täiendavate müra konfliktalade planeerimine. Välisõhu valdkonnas palume KSH aruannet on täiendatud. määratleda alad, kus võib esineda välisõhu kvaliteedi piirnormide ületamist juba hetkel, ning täpsustada, kas maakonnaplaneeringuga nähakse mõni selline ala veel ette. Samuti palun kirjeldage vajalikud leevendusmeetmed, et tagada välisõhu hea kvaliteet. Lisatud ptk 8.3. Ühisveevärk- ja 5. planeeringu seletuskirjas ega KSH aruandes teavet Tartu  maakonna põhjaveemaardlates kinnitatud kanalisatsioon. Märgime, et MP seletuskiri põhjaveevarude ja nende kasutusaja kohta. Palume ei määra põhjaveevaru ja selle kasutust täiendada KSH aruannet ja seletuskirja sellekohase ega ole aluseks põhjaveekasutuse teabega. reguleerimisel. KSH aruannet on täiendatud. Keskkonnaamet Ei Etteheited KSH Natura hindamisele, arvandmete ebatäpsusele, Vead ja puuduoleva parandasime. Küsitav kaitsealade näitamisele, sadamate- sildumiskohtade võrgustikule, on arvandmete otstarbekus pikaajaliselt 22.07.2016 kiri nr 6- puhkealade määratlemisele ja näitamisele, rohekoridoridele. kehtivas planeeringus. KSH Natura- 2/16/2593-6 hindamise osa on täiendatud. Joonist on täiendatud Põhijoonisel (pdf) puuduvad lennuväljade piirangud. Joonis on ajakohastatud Põhijoonise maardlad vajavad ajakohastamist 07.03.2016 seisuga Lennuvälja käsitleme äri- ja logistikaalana Tiheasumite laienemisala maandumisraja alusel olevale maale Soovitame maaparandusalade kiht ja Põhijoonise leppemärgid pisut arusaamatud (ala rohelise vajadusel ka teisi kihte välja lülitada, siis võrgustiku toimimise tagamiseks väljaspool kaitstavat loodusala. selge. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatüki 16.1kohaselt on KSH aruannet on täiendatud. väidetavalt põhijoonisel kujutatud mitmed riigikaitse taktika-alad (kooskõlastamiseks esitatud pdf-joonisel paraku mitte), millest mitmed paiknevad ka kaitstavatel aladel, sh Natura aladel. Seega tuleb maakonnaplaneeringus ja KSH-s analüüsida lisaks nende alade riigikaitselise kasutusega seotud inimhäiringutele ka tegevuse võimalikku mõju looduskaitseväärtustele (ajaliste liikumispiirangutega alade olemasolu neis piirkondades). KSH aruannet on täiendatud. KSHs tuleks analüüsida puhkealade kasutusintensiivsusest tuleneda võivaid mõjusid. Rohekoridoride toimivust on KSH-s käsitletud võrdlemisi üldiselt. Rohekoridoride toimivuse osa on täiendatud. Kirjas viidatud faktivead on parandatud. KSH aruandes leidub faktivigu. Maakonnaplaneeringuga uusi lennuvälju KSH aruanne ei kajasta üldse lennuliikluse mõju temaatikat. ei planeerita. Lennuamet Jah seletuskirja punktis 7.5.2 viidatud lennuväljade lähiümbruse Joonisel on eraldi kihid piirangupinnad ning kaitsevööndid ei ole põhijoonise kihtide  15.07.2016 kiri nr loetelus. 4.6-8/16/2173-3 Maaeluministeerium Jah, märkusteta 25.07.2016 kiri nr 4.1- 5/5846-1 Majandus- ja Jah märkuste 1) viia seletuskirja sisukord vastavusse tegeliku sisuga Korrigeeritud Kommunikatsiooniministeerium arvestamisel 2) punkti 7.1 lisada järgnev tekst: Parandada Siirde ja äärevööndis on pendeldajate ühistranspordiühendusi siirde- ja äärevööndiga, et vähendada voog väike ja voog hajub suurele alale. 09.08.16 kiri nr 1.10- igapäevaselt pendelrände tegijate puhul autokasutust. Just neis kohtades on auto kohane vahend 17/13-00633/172 ja vähene pendeldajate hulk ei koorma 3) punkti 7.3 lisada järgnev tekst: Eelisena tuleb arendada liigselt sihtpunkti tänava- ja parkimisruumi ning täiustada tiheasumisisest jalgratta- ja jalgteede võrgustikku ja selle kvaliteeti. Mugav ja ohutu asulasisene võrgustik tõhustab Ettepanek kajastub ptk 7.3 Jalgratta- ja kergliiklejate arvu kasvu nii linnast kui äärealadelt tulevate jalgteed inimeste näol. Politsei- ja Piirivalveamet Jah, märkusteta 26.07.2016 kiri nr 1.11-11/518-2 Maa-amet Jah märkuste 1. Kujutada ajakohaseid maardlate piire. Jooniselt Põhijoonis Ajakohastatud arvestamisel (eskiislahendus) puudub Kikivere liivamaardla (registrikaart nr 939) ning Palalinna liivamaardla (registrikaart nr 927). Samuti ei 21.07.2016 kiri nr 6- vasta mitme maardla piir keskkonnaregistri maardlate nimistus 3/16/12825 -2 arvel olevatele piiridele: Lõhmuse (Laeva II) kruusamaardla (registrikaart nr 742), Kaarsimäe kruusamaardla (registrikaart nr 727), Inglismäe (Inglimäe) kruusamaardla (registrikaart nr 726), Kukemetsa liivamaardla (registrikaart nr 829), Vana-Kastre kruusamaardla (registrikaart nr 744), Põrgumäe kruusamaardla (registrikaart nr 209). 2. Palume jätkuvalt vastavalt oma eelmises kirjas 17.03.2016 nr 6.2-3/3434 märgitule mäetööstusmaa juhtotstarbega alade määramisel juhinduda kaevandamislubadega määratud mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piiridest. Taotletava Piirid on korrigeeritud. Taotletava ja mäeeraldise teenindusmaa ala palume määrata reserveeritavaks kaevandamisloaga maade eristamist ei mäetööstusmaaks või mäetööstusmaaks. Vastavalt pea otstarbekaks, sest planeeringu Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalile „Planeeringute koostamise ja kehtivuse ajal võib staatus leppemärgid“ võib planeeringus ka turbatootmismaad tähistada muutuda. mäetööstusmaa juhtotstarbega. Palume vastavalt Maa-ameti poolt 07.03.2016 e-kirjaga edastatule korrigeerida joonisel Põhijoonis (eskiislahendus) mäetööstusmaa piire Kaarsimäe kruusamaardlal, Palalinna liivamaardlal, Kukemetsa liivamaardlal, Kikivere liivamaardla, Kopamäe liivamaardlal, Paluküla-Möldripalu liivamaardlal, Sangla turbamaardlal. Kärevere kruusamaardla (registrikaart nr 383) alalt palume mäetööstusmaa eemaldada, kuna puudub kehtiv mäeeraldis ja selle teenindusmaa. 3. Seletuskirja peatükis 11.1. Maardlad palume sõnastust muuta, et maakonnaplaneering ei oleks vastuolus maapõueseadusega Sõnastus muudetud järgnevalt (tsiteerin): „Kaevandamise majandusliku otstarbekuse korral tuleb kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel lisada kaevandamisloale negatiivse mõju leevendustingimused. Kaevandamisloale tingimuste seadmisel, kaevandatud ala korrastamistingimuste andmisel ja korrastamisprojekti koostamisel tuleb taotleda väärtusliku põllumajandusmaa ning maastikuliste väärtuste taastamist võimalikult samaväärses seisundis“. 4. Palume muuta seletuskirja peatükis 11.2. Kaevandamisest mõjutatud alad ja KSH peatükis 4.5 Maavarade kasutusest Sõnastus seletuskirjas ka KSH aruandes tulenevad mõjud lauset järgmiselt: „Turbatootmisalad taastatakse muudetud üldjuhul metsaks, sooks, marjakultuuride alaks või nende kombinatsiooniks“. 5. KSH aruande peatükis 4.5 Maavarade kasutusest tulenevad Muudatus on sisse viidud. mõjud on kirjeldatud (tsiteerin): „Maardlate alale tiheasumeid ette nähtud pole. Küll aga tuleb vältida kaevandamist takistavate ehitiste püstitamist (ka tulevaste) maardla alale (vt põhikaardi kiht maardlad). Erandiks on suurt avalikku huvi kandvad riigimaanteed ja raudteed, kuid siin saab maavaravaru eelnevalt välja  kaevandada. Ettekirjutusena üldplaneeringutele on ette nähtud vältida maardlate alale ehitiste kavandamist või lubada neid üksnes ajutistena“. Palume jätkuvalt vastavalt oma eelmises kirjas 17.03.2016 nr 6.2-3/3434 kirjeldatule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu peatükki 4.5 Maavarade kasutusest tulenevad mõjudlisada, et riigimaanteede ning raudteede rajamisel tuleb eelnevalt analüüsida ja kirjeldada, kas trassikoridoridele ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, millisel juhul trassikoridoril ei ole kattumist keskkonnaregistris arvel oleva maardlaga. Lisaks palume arvestada, et riigimaantee või raudteetrassi kulgemisel üle maavaravaru on vajalik projekteerimise käigus leida vastavad tehnilised lahendused, et ehitus- ning kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus, arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle mõjuga keskkonnale. Sisukord korrigeeritud 6. Palume korrigeerida seletuskirja sisukorra numeratsiooni. Maanteeamet Jah, ettepanekute ja Palume täiendada planeeringut järgmiselt. märkustega 1. Täiendada planeeringu seletuskirja lausega: teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn- 28.07.16 kiri nr 15-2/16- Täiendatud Tartu- Võru- Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 00033/099 92,0 -183,0" (kehtestatud Tartu maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686), esitatud maakonnaplaneeringu lisas 8, lahendus kajastatakse käesolevas maakonnaplaneeringus, ilma täiendavat menetlust ja arutelu avamata. 2. Täiendada põhijoonist Järiste eritasandilise liiklussõlmega Täiendatud riigiteel nr 3 Jõhvi - Tartu – Valga kohas, kus ristuvad riigitee nr 3 ja nr 22154; Lemmatsi eritasandilise liiklussõlmega kohas, kus ristuvad riigitee nr 3 ja nr 22128. 3. Maanteeameti 17.03.16 kirjaga nr 15-2/16-00033/028 palusime KSH aruandes käsitleda kliimamuutuste mõju KSH aruannet on täiendatud taristule. Palume seda teemat KSH aruandes kajastada.  Palume täiendada suuniseid üldplaneeringu koostamiseks järgmiselt: 1. Teeme ettepaneku sõnastada ümber viimane lause ptk 8.1 „Elektrivõrk“ järgmiselt: Üldplaneeringutes sätestada paigutuse kooskõlastamise vajadus tee Ümber sõnastatud omanikuga selliste rajatiste puhul, mille kõrgus meetrites (tuulikute puhul lisada labade pikkus) on suurem kui rajatise soovitud paiknemise kaugus meetrites äärmise sõiduraja välimisest servast. 2. Teeme ettepaneku sõnastada ümber ptk 7.2 „Maanteed“ viimane lause järgmiselt: Teedevõrk peab vastama arendustegevusele ning üldplaneeringus tuleb lahendada juurdepääsude põhimõtted, sh Ümber sõnastatud liiklussõlmedega seotud kogujateede asukohtade täpsustamine; laiendamise vajadus; kandevõime tõstmine. teeme ettepaneku kaaluda planeeringu põhijoonisel eristada Pole otstarbekas - jalgratta- ja jalgteid olemasolev jalgratta- ja jalgtee ning perspektiivne/võimalik ehitatakse pidevalt ning planeeringu pika jalgratta- ja jalgtee või siis sellise vajadus. menetlus- ja kehtivusaja kestel teave Palume korrigeerida ning kasutada planeeringus läbivalt mõistet vananeb. Seletuskirja lisatud vastav jalgratta- ja jalgtee. selgitus Korrigeeritud Muinsuskaitseamet Ei 24.1 täiendada Ruumilise arengu peatükki: käsitleda maakonna Lisatud ptk 3.8. Tartumaa ruumilises kultuurimälestisi ja analüüsida nende mõju maakonna arengus. arengus väärtustatakse kultuuripärandit, 28.07.2016 kiri nr 5.1- Muinsuskaitseamet soovitab maakonnaplaneeringus võimalusel kujundades uue ruumi pärandit 17.5/1377-1 siduda kultuurimälestiste teema valdkonnaüleselt teiste respekteerivana maakonnaplaneeringu ülesannetega. Erinevad riigi huvid peavad olema tasakaalus ning omavahel lõimitud – kultuurimälestiste säilimine, sotsiaalteemad, säästev areng, elamisväärne keskkond; 24.2 lisada seletuskirja lingid Kultuurimälestiste registrile Link lisatud ptk 12 http://register.muinas.ee, XX saj väärtuslikule arhitektuuripärandile  http://register.muinas.ee/?menuID=architcture ja link maa- arhitektuuri andmekogule http://register.muinas.ee/?menuID=rehemaja; Peame õigeks teabe kajastamist lisas 3 – 24.3 lisada mälestiste arv liikide kaupa - 172 ajaloomälestist, 297 Tartumaa ruumilise arengu analüüs arheoloogiamälestist, 437 ehitismälestist ja üks vanalinna muinsuskaitseala; 24.4 Raadi lennuvälja tiheasumi laienemisala puhul juhtida Lisatud p 6.1.14 tähelepanu väärtuste välja selgitamise ja analüüsimise (säilinud militaarpärand jms) vajadusele üldplaneeringu staadiumis; Lisatud p 8.5 24.5 punkt 8.4 Vooluveekogud: juhtida tähelepanu ajalooliste veskipaisude säilimise vajadusele üldplaneeringu staadiumis. Põllumajandusamet Jah teeme ettepaneku täiendada seletuskirja punkti 6 „Suunised Lisatud p 6.1.12. sadevee ja heitvee tasakaalustatud ja kestliku asustuse planeerimiseks juhtimisel maaparandussüsteemi eesvoolu 04.07.2016 kiri nr 14- üldplaneeringutes“ alapunkti 6.1. tiheasumites punkti 6.1.8 ja kavandada meetmed 18/1606-1 sõnastada see järgmiselt: kavandada planeeringuala välist mõju maaparandussüsteemile avalduda võiva leevendavad meetmed sadevee ja heitvee juhtimisel mõju leevendamiseks; maaparandussüsteemi eesvoolu. Päästeamet Jah 29.07.2016 kiri nr 7.2- 3.2/14063-2 Tehnilise Järelevalve Amet Jah, märkusteta Veeteede Amet Jah, märkusega punkt 5.6 Veeteed - teeme ettepaneku muuta sõnastust Lisatud p 7.6.2. Emajõele kaldaga täpsemaks järgnevalt: Emajõele ehitatud kaldaga püsivalt püsivalt ühendatud või ühendamata kiri ühendatud või ühendamata ehitised ei tohi takistada veeliiklust ehitised ei tohi takistada veeliiklust 6-3.-1./608 15.03.2016 laevateel. laevateel. Kooskõlastus antud vastusena meie 22.02.2016 kirjale nr 9- 11/553-1 Jõgeva MV Jah, märkustega Teeme ettepaneku lisada maakonnaplaneeringu seletuskirja Lisatud eelmainitud lausesse ka „Puurmani vald“. 28.07.2016 kiri nr 12- Ühtlustada rohevõrku Tabivere valla piires 2/2016/837-2 Ühtlustasime Põlva Maavalitsus Jah, märkusteta 12.07.2016 kiri nr 12- 3/16/1580-2 Valga MV Jah, märkusteta 19.07.2016 kiri nr 12- 2/16/117-2 Viljandi MV Jah, märkusteta 07.07.2016 kiri nr 12- 2/16/316-3 Alatskivi Vallavolikogu Jah, märkusteta 29. juuni 2016 nr 1-1- 6 Elva Linnavalitsus Jah, märkusteta 01.09.2016 kiri nr 7- 4/139-1 Kambja Vallavolikogu Ei Ei nõustu väärtusliku põllumaa näitamisega Kambja aleviku alal Lisasime ptk 13.1. Väärtuslikud põllumajandusmaad sätte: Kaardikiht 28.07.2016 otsus nr 95 näitab maaviljelusressurssi ega ole käsitletav põllumajandusmaa määramisena. Maakonnaplaneeringu ülesandeks pole väärtuslike põllumajandusmaade (paiknemise)  määramine, vaid nende säilimiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine on üldplaneeringu ülesanne Konguta Vallavolikogu Jah, märkusega Kanda kaardile Kentsi paisjärve puhke- ja virgestusmaa lähtudes Kanname põhijoonisele. Tegu Konguta valla üldplaneeringust maakondliku tähtsusega puhkealaga 12.10.2016 otsus nr 125 avalikult kasutataval maal. Laeva Vallavolikogu EI Kooskõlastamiseks esitatud maakonnaplaneeringu põhijoonise Veebiversioonist oleme loobunud pdf-versioon ning veebiversioon ei ole kooskõlas. Volikogu 23.08.2016 Kajastada Laeva küla tiheasustusala piirid vastavalt kehtivale Laev otsus nr 124 Üldplaneeringu tekstis on märgitud valla üldplaneeringule (kompaktse hoonestusega ala). elanike jätkuv vähenemine. Ka maakonnaplaneeringu koostamiseks tellitud töös Asustuse arengu suunamine ja toimepiirkondade määramine on Laeva tiheasum prognoositud kahaneva elanike arvuga. Sestap on arusaamatu tiheasumi laiendamisvajadus. Liiati on valla ÜP-s elamumaad planeeritud tiheasumile kohasest suuremate kruntidega. Paljudel juhtudel on tekkinud olukord, kus Laeva valla üldplaneeringuga kavandatud elamualad kattuvad väärtuslike Lisasime ptk 13.1. Väärtuslikud põllumajandusmaadega. põllumajandusmaad sätte: Kaardikiht näitab maaviljelusressurssi ega ole käsitletav põllumajandusmaa määramisena. Maakonnaplaneeringu ülesandeks pole väärtuslike põllumajandusmaade (paiknemise) määramine, vaid nende säilimiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine on üldplaneeringu ülesanne. Maakonnaplaneering on koht, kus on võimalik nt sadamate teema Oleme täiendanud sadamate ja ja paiknemine põhjalikult läbi kaaluda, hinnates kogu Emajõe sildumiskohtade paiknemist vastavalt KOV ulatuses nende mõju. ettepanekutele. Laeva vald pole sobivaid  kohti esitanud. KSH aruandes kajastada sadamate-sildumiskohtade võimalikku KSH aruandes on teemat käsitletud konflikti rohevõrgustikuga. KSH aruande juurest puuduvad nõutud lisad. Programm oli lisatud ka eelmisel korral, lisasid on täiendatud (hetkel olemasolevatega). Luunja Vallavolikogu Ei 1. Jätta Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kooskõlastamata järgmistel põhjustel: Volikogu 21.07.2016 1.1. planeering on vastuolus kehtestatud Luunja valla otsus nr 49 Kehtiva planeerimisseaduse § 55 lg 2 üldplaneeringuga; sätestab, et maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Sama seaduse § 65 lg 3 ütleb, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, loetakse maakonnaplaneering kooskõlastatuks. 1.2. maakonnaplaneering ei täida piisavalt seadusega Oleme täiendanud rohelist võrgustikku ja maakonnaplaneeringule pandud ülesannet loodusvarade, eelkõige puhkealasid. metsa, säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamise osas; 1.3. kooskõlastamiseks esitatud maakonnaplaneeringu joonised Jooniste puhul valisime edaspidiseks vaid on vastuolulised ja ebakorrektsed. ühe formaadi. Jätkame edasist koostamist MicroStation tarkvaraga, kus väljundiks sisse/välja lülitatavate kihtidega pdf. 2. Esitada Tartumaa maakonnaplaneeringule 2030+ ja selle KSH aruandele märkused, seisukohad ja ettepanekud vastavalt lisale 1. (23 märkust ja ettepanekut) 1. märkida puhkealana Emajõe Suursoo looduskeskuse ala. Märgitud 2. jätta Luunja Jõesadama puhke-eeldusega ala välja tiheasustuse Joonisel välja jäetud arengualast. 3. määrata puhke-eeldustega piirkonnana Kavastu puhkeala. Joonisel on nüüd määratud 4. planeerida kergliiklustee vajadus olemasolevast Lohkva kergliiklusteelt Kabinasse ja sealt Põvvatu-Luunja maantee olemasoleva kergliiklusteeni. Joonisel on nüüd näidatud 5. planeerida kergliiklustee vajadus Luunja aleviku keskusest kuni Emajõe Suursoo Looduskaitseala keskuseni; Luunja aleviku Teede madala liiklussageduse ja lähte ning keskusest kuni Aovere ristmikule planeeritud kergliiklusteeni. sihtkohtade vahelise pendelrändevoo planeerida väikesadam ja sadamaala Kikaste külas Saaga tee väiksuse tõttu on õigem keskenduda Tartu elamuarenduse alale. lähialale. 6. märkida planeeringu joonisele olemasoleva tiheasumina Lohkva Joonisel on nüüd näidatud külas Puupilli-Pillikoori-Metsasarve elamuala. MP p 5.3 on säte: Maakonnaplaneeringu 7. Palume eeltoodust lähtudes MP-sse panna sisse säte, et eesmärk pole elanike suunamine väljaspool tiheasustuse või kompaktse asustuse arengu alasid maalistest piirkondadest tiheasumitesse, paiknevad üldplaneeringu järgsed ja olemasolevad väiksemad vaid maalises piirkonnas kohase asustus-, kohaliku tähtsusega tiheasustusalad säilivad ja neid võib ka ehitus- ja maakasutusviisi säilitamine. edaspidi tihendada ning laiendada. Sama ptk defineerib maalise asustuse kolme asustusviisina. Lisatud on ÜP suunis 6.2.3. „kompaktselt hoonestatud alad, mis väiksuse tõttu tiheasumiks kujunemise potentsiaali ei evi, vajavad ajastule omase väärtuse säilitamiseks kohaseid ehitustingimusi“. Üldiselt ei peaks niigi vähest elamuehitust väljakujunenud tiheasumitest laiali külvama. 8. märkida, olemasolevaks tiheasumiks ka Luunja aleviku Pargi tn elamuala osa, mis moodustab Luunja aleviku keskusega tervikliku Joonisel on nüüd näidatud kompaktse hoonestusega ala. 9. määrata tiheasumi laienemisalaks Veibri külas Karu mü Joonisel on nüüd näidatud põhjaosa. 10. määrata Luunja vallas jätkusuutliku arengu aladeks Luunja alevik, Kavastu küla. Oleme sellise klassifikatsiooni planeeringu 11. Idaringtee äärsed alad tuleb määrata tiheasumi osaks. Kui MP tekstist välja jätnud kontekstis ei saa neid alasid määrata tootmis-äri aladena, siis Kuni Idaringtee väljaehitamiseni pole see teeme täpsustava ettepaneku määrata Idaringtee äärsed alad otstarbekas, sest ahendaks tee võimalikke tiheasumi laienemise alaks. projektlahendusi. Ka ehitatud teelõik 12. Palume arvata Ratasvälja kinnistu maa-ala välja tiheasustuse külgneb suures osas rohealadega. laienemisalast ja määrata metsamaa ulatuses rohevõrgustiku Joonisel on nüüd välja arvatud. osaks. 13. Palume märkida Kabina külas Kellukese vkt ala olemasolevaks tiheasumiks. Joonisel on nüüd näidatud 14. teeme ettepaneku täpsustada mõisteid tiheasustuse või kompaktse asustuse arengu ala, asustuse arenguala ehk tiheasum Oleme korrigeerinud. Mõistete selgitus on ja kasutada läbivalt (tekst ja joonised) ühte mõistet. tekstiosa lõpus. 15. Teeme ettepaneku märkida MP-sse, et väärtusliku põllumajandusmaa kiht on vaid informatiivne. Ettepanek on p 13.1 arvestamist leidnud. 16. Põhijoonisel (pdf joonis) on Hipodroomi tn ühendatud punase joonega Kabina teega, joonise legendis sellise tingmärgi vaste puudub. Joonisel on tingmärk: oluliselt 17. teeme ettepaneku käsitleda MP-s ja selle KSH-s Tartumaa rekonstrueeritav v. rajatav maanteelõik rohelise võrgustiku planeerimist suurema põhjalikkusega. Oleme täiendanud rohelist võrgustikku 18.1 teeme ettepaneku määratleda rohevõrgustiku tugialadena ka Tartu ja Tartu lähialal, s.h Luunja vallas. väiksemad metsatukad (teemaplaneeringu ja ÜP-te alusel), mille Maakonnaplaneeringu tasandi majandamisele seada piirangud. rohevõrgustiku (RV) tugialad on looduskaitsealad ja suured metsamassiivid. Väiksemad metsatukad on vajaliku maastikulise mitmekesisuse ja RV kohalikud puhveralad. Metsa majandamisele MP piiranguid seada ei saa. Lisasime sätte: Tartu linna lähialal tuleb üldplaneeringutes kavandada rohelise võrgustiku puhveralad väiksematele metsatukkadele ja looduliku maakattega aladele ehk vältida nende 18.2 Arvata rohevõrgustiku Emajõeäärsest koridorist välja Kikaste muutumist ehituskruntideks. külas Saaga tee elamuala, mis on juba välja ehitamisel. Maa-amet ortofotolt ei nähtu alal hooneid. Samuti katkestaks väljaarvamine RV Emajõe põhjakaldal ehk Tartust Emajõe Suursooni viiva RV koridori. RV ei 18.3 Arvata rohevõrgustiku Emajõe äärsest koridorist välja Kikaste katke planeerimisega, vaid ala ja Kavastu külas Luunja-Kavastu-Koosa teega ja Kantsi teega täisehitamisega. piirnev ala (ca 130-150 m riba tee ääres), sarnaselt lõigule Luunja Traditsiooniline üksikmajapidamistega alevik - Saeveski tee, kus tee äärne osa ei ole arvatud asustus pole oluliseks tõkkeks RV rohevõrgustikku. Traditsiooniline hoonetus tee ja jõe vahel on toimimisele. Samuti katkestaks välja kujunenud kogu lõigus Luunja alevik - Emajõe Suursoo väljaarvamine Emajõe põhjakaldal looduskeskus. Tartust Emajõe Suursooni viiva RV 18.4 Arvata rohevõrgustiku alast välja Kabina karjääri põhjapoolne koridori. Sobivat paralleelset koridori Kabina tee äärne osa, mis ei jää Emajõe piiranguvööndisse. Kabina lähiümbruses pole. karjääri puhul on tegemist endise kaevandusalaga. Tegemist on populaarse Tartu lähedase puhkealaga, mille hoonestamine riivaks avalikku huvi. Liiati on seal metsatukk, 19. Teeme ettepaneku kajastada vabaõhupuhkuseks mõeldud mille säilitamist punktis 18.1 soovite. riigimetsad ka joonisel puhkealadena ja määrata nende kasutustingimused, mis tagaksid nende puhkeväärtuse. Enamik riigimetsa massiive Tartu ümbruses on kajastatud puhkealana. Paraku metsaseadus ei näe ette metsa kasutuse reguleerimist maakonnaplaneeringuga. Kahjuks on metsaseadusest välja jäetud 2008 aastani kehtinud säte: Keskkonnaminister määrab kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse ettepanekul kaitsemetsaks metsa, mis … on eriti oluline marja- ja seenekorjamise koht või 21. Põhijoonisel (pdf joonis) kohati rohevõrgustiku alad ja koht, mida kasutatakse intensiivselt puhekalad kattuvad, mistõttu ei ole joonis kohati loetav. rekreatiivsetel eesmärkidel … . 22. Puhke eeldusega ala roheline ja väärtpõllumaa kollane ei ole Tegime pdf põhijoonise kihid sisse/välja põhijoonisel (pdf joonis) kohati eristatavad. lülitatavaks. 23. Kooskõlastamiseks on esitatud maakonnaplaneeringu Tegime pdf põhijoonise kihid sisse/välja  põhijoonise kaks verisooni (ArcGIS versioon ja pdf versioon), mis lülitatavaks. ei ole identsed, vaid on kohati vastuolulised. Vt vastust kirja punktile 1.3 Mäksa Vallavalitsus Jah, ettepanekutega 1. Märkida planeeringu põhijoonisele olemasolevad 1 – 2. Mäksa ja Võõpste külad on tiheasumid Mäksa ja Võõpste vastavalt lisale. tüüpilised hajaasustusalad ja neis puudub 14.09.2016 kiri nr 16- tiheasumiks kujunemise eelduseks olev 2. Määrata tiheasumite laienemisalad vastavalt lisale. 3/422-1 olemasolev piisava suurusega kompaktselt 3. Planeerida kergliiklusteede vajadus vastavalt lisale, sh hoonestatud ala. Laieneda saab vaid kindlasti Melliste külani. olemasolev tiheasum. Üldplaneeringus kavandatud kompaktse hoonestusega alad 4. Märkida tootmis- ja laomajandusalad vastavalt lisale ei kvalifitseeru metoodika alusel 5. Lisaks nimetada ja näidata kaardil Sillasaare, Ürgoru, tiheasumiks . Veskimäe, Kalda 2 ja Parveotsa randumisalad vastavalt lisale. 3 On märgitud Mellisteni 6. Väärtuslikke põllumaid Mäksa vallas eraldi ei määratleta. 4 Maakonnaplaneering kajastab vaid Mäksa vallas ei ole üle 50 boniteedipunktiga põllumaid. suuremaid maakondliku tähtsusega kompleksseid tootmisalasid, mitte ÜP maakasutust. 5 Randumisalad on joonisel täiendatud. Sildumiskohti (kanaleid) nähtub maa- ameti geoportaali kaardilt palju, kuid avalik kasutatavus teadmata. 6 Lisasime ptk 13.1 Väärtuslikud põllumajandusmaad sätte: Kaardikiht näitab maaviljelusressurssi ega ole käsitletav põllumajandusmaa määramisena. Maakonnaplaneeringu ülesandeks pole väärtuslike põllumajandusmaade (paiknemise) määramine, vaid nende säilimiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine on üldplaneeringu ülesanne. Nõo Vallavalitsus Jah, ettepanekutega 1. Sõnastada p 13.1 „Väärtuslikud põllumajandusmaad Arvestame ja korrigeerisime teksti näiteks järgmiselt: Põhijoonisel näidatud väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletakse Põllumajandusuuringute Keskuse poolt määratud väärtuslike põllumajandusmaa alasid/massiive ning maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu alasid, mis pärinevad maaparandussüsteemide registrist. Maakonnaplaneeringus väärtuslikke põllumajandusmaid ei määrata vaid kavandatakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed. Väärtuslike põllumajandusmaade andmekogu koostab, korrigeerib ja täiendab Põllumajandusuuringute Keskus. Eesti haritava maa kaalutud keskmine boniteet on 40 hindepunkti. Tartu maakonna mulla keskmine boniteet on 42 hindepunkti. Kuna maakonna keskmine boniteet on suurem kui Eesti keskmine, siis käsitletakse käesolevas planeeringus väärtuslike põllumajandusmaadena maid, mille alampiiriks on Eesti keskmine boniteet. Väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed: Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel (v.a ühe üksikelamu rajamine kinnisasjale kui see on kehtiva seadusandluse kohaselt võimalik) on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Üldplaneeringutes tuleb väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad üldpõhimõtted ja piirid maakasutuse juhtotstarbe määramisel täpsustada. Lisatud 2. Lisada punkti 14. „Puhke ja virgestusalad“ Terviseameti poolt avaliku supluskohana registreeritud Nõo veskijärve.  3. Korrigeerida peatükkide numeratsioon Korrigeeritud Puhja Vallavalitsus Jah, ettepanekutega 1.1 Planeeringu seletuskirja punkt 8.2 Telekommunikatsioon ei ole Planeeringu joonisel oleme näidanud Eesti piisavalt käsitletud ning vajab täiendamist. Planeeringu joonisele Lairiba Arenduse Sihtasutuse projekti 11 august 2016 korraldus kanda rajatud (olemasolev) lairiba optilise kaabli võrk EstWin optilise kaabli võrku. nr 263 Sideettevõtete võrke pole maakonnaplaneeringu mõõtkavas otstarbekas näidata. Puhjas on Telia võrk. 1.2. Muuta planeeringu joonisel Tartu-Puhja jalg- ja jalgrattatee Muutsime. marsruuti (vastavalt lisa 1), mis läbiks Puhja vallas tiheasustusalasi Ulila alevik ja Rämsi kiila. Planeering kajastab Maanteeametilt 1.3. Planeerida riigimaantee 22113 Puhja-Reku tee saadud oluliselt rekonstrueeritavaid rekonstrueerimine (tolmuvabaks muutmine) koos jalg- ja riigimaantee lõike. Ettepaneku jalgrattatee rajamisega Reku sadamaalani. arvestamine eeldab Maanteeamet i nõusolekut. Eraldi JJT on liiklussageduse tõttu küsitav. 1.4. Planeeringu joonisele lisada Ulila ja Palupõhja sildumiskohad vastavalt joonisele (lisa 2). Ulila sildumiskohast on võimalik mööda Sildumiskohad lisasime Elva jõge liikuda Emajõele. Puhja aleviku lõunaosas kandsime. Rämsis 1.5. Kanda planeeringule Puhja valla üldplaneeringus ette nähtud pole ala väiksuse tõttu tegu maakondlikult tootmismaad vastavalt joonistele (lisa 3). olulise tootmis-, äri- ja logistikaalaga. Rannu Vallavalitsus Jah, märkusteta 5.09.2016 kiri nr 13- 2/527-1 Rõngu Vallavalitsus Jah, ettepanekutega 1.1 Planeeringu seletuskirja punkt 8.2 Telekommunikatsioon Planeeringu joonisel oleme näidanud Eesti ei ole piisavalt käsitletud ning vajab täiendamist. Planeeringu Lairiba Arenduse Sihtasutuse projekti 6.09.2016 korraldus nr joonisele kanda rajatud ja perspektiivne lairiba optilise kaabli võrk. EstWin optilise kaabli võrku. 139 Sideettevõtete võrke pole maakonnaplaneeringu mõõtkavas otstarbekas näidata. Rõngus on Telia võrk. 1.2 Planeeringu joonisele kanda Rõngu valla üldplaneeringus Märkisime põhijoonisel ettenähtud kergliiklustee Rõngu alevikust Elva ja Valguta suunal.  1.3 Planeeringu joonisele lisada Võrtsjärve-äärsed sildumiskohad Haanis ja Rõngu jõel Märkisime põhijoonisel 1.4 Planeeringu joonisele kanda Rõngu valla üldplaneeringus olemasolevad ja perspektiivsed tootmismaad Kalme külas, mis on maakonnaplaneeringus arvatud tiheasustusalaks. Märkisime põhijoonisel Tartu Linn Jah, märkustega 1 seletuskirja peatükis 3.1 tuleb rõhutada Tartu linna kui Lisatud p 3.4.2 kõrghariduskeskuse olulisust ning sellega kaasnevat ruumilist Linnavolikogu 15.09.2016 mõju linna arengule. otsus nr 376 Lisatud p 3.4.2 2 seletuskirja peatükis 3.1 tuleb lisaks kesklinna konkurentsi tugevdamisele linnapiirkonnas rõhutada ka selle rahvusvahelist ja regionaalset tähtsust vaimu-, noorsoo-, ja eripalgelise kultuurikeskusena. Lisatud p 3.4.3 3 tuleb rõhutada linna olulisust targa ja rahvusvahelise ettevõtluse alustamise paigana. 4 seletuskirja peatükis 3.1 tuleb rõhutada, et maakonnaplaneeringus nähakse ette Tartu linnapiirkonna arengut Lisatud p 3.2.1 linnastsenaariumi kohaselt, kus uued eluruumid linna ja eeslinna vahel jaguneksid pooleks. 5 korrigeerida linna haldusterritooriumil näidatud tiheasustusala Korrigeerisime üldistatud kujul tsoneeringut ja puhkealade paiknemist, viies selle vastavusse koostatava Tartu linna üldplaneeringuga. Sadamaraudteed kihil taust – 6 joonisel mitte kajastada sadamaraudteed või lisada raudtee laiarööpmeline raudtee ei kajasta. See leppemärk taustteabe leppemärkide hulka. nähtub Maa-ameti WMS aluskaardil. 7 joonisel kajastada järgmised kergliiklusteed: Mõisavahe Lisasime joonisele kergliiklustee, Ilmatsalu tänava kergliiklustee, Ülenurme tänava kergliiklustee, Kroonuaia sild - Emajõe äär - Aruküla tee kergliiklustee. Kõrghariduse andmine on lisatud. Tabelis 8 tabelis 3 nimetada Tartu linna puhul teenustena ka kõrg- ja Tartumaale kavandatud keskused on 4. gümnaasiumiastme hariduse andmist. tasandi teenuste loetelu lõpus märge „ühtlasi kõik madalama taseme keskuse teenused, isegi mitmes kohas“. Gümnaasium on 3. tasandi teenus. 9 seletuskirja peatükis 7.6 "Veeteed" nimetada regionaalse On nimetatud tähtsusega sadamana ka Ropka tee 22 asuvat sadamat. 10 seletuskirja peatükis 8 fikseerida, et uued 110 kV liinid Tartu On lisatud linnas võivad olla vaid kaabelliinid. 11 seletuskirja peatükis 7.4. sätestada, et Tartu linn taotleb raudteega seonduva maa-ala vähendamist Riia tänava ja Näituse Lisatud p 7.4.5 tänava vahelises lõigus. 12 lisada joonisele kergliiklusteed Otepää ja Haaslava suunal, Jalg- la jalgrattateede võrku on kaaluda kergliiklusteede võrgu täiendamist ja sidumist radiaalsete täiendatud. Mõistet kergliiklustee ühendustega. Maanteeamet ei aktsepteeri. 13 lisada oluliste supluskohtade nimistusse Vasula järv, Ropka järv, Kurepalu paisjärv. Lisatud 14 lisaks puhkealadele fikseerida planeeringus ka puhkemetsad (metsad, mis on kavandatud selleks, et linnade elanikel oleks Enamik riigimetsa massiive Tartu võimalus puhata, korjata seeni ja marju, teha tervisesporti ka ümbruses on kajastatud puhkealana. kodu lähedal linna lähiümbruse metsades). Paraku metsaseadus ei näe ette metsa kasutuse reguleerimist maakonnaplaneeringuga. Kahjuks on metsaseadusest välja jäetud 2008 aastani kehtinud säte: Keskkonnaminister määrab kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse ettepanekul kaitsemetsaks metsa, mis … on eriti oluline marja- ja seenekorjamise koht või koht, mida kasutatakse intensiivselt rekreatiivsetel eesmärkidel … . On antud 15 mõistete peatükis anda maalise piirkonna mõiste. Sõnastasime „7.1.5. ümberistumiseta sõit punktis 7.1.4 asendada sõnad "ümberistumiseta sõit linnas ja linnas ja linnalähialal“. Liini liikide linnalähialal" sõnadega "ümberistumiseta sõit linnalähiliinidel". määramist maakonnaplaneeringus ei pea otstarbekaks. 16 seletuskirja peatükis 8 tuleb fikseerida nõuded tiheasumite Soovitud sõnastus raskelt arusaadav. planeerimisel ja realiseerimisel tehnovõrkude osas (järgneb Soovitud põhimõtted on lisatud p 8.1, 8.3,  soovitud sõnastus). 8.4 17 transpordivõrgustiku ja muu tehnilise taristu (peatükk 7) osas Lisatud p 6.1.1 ja 6.1.2 ning p 7.2 lõppu fikseerida: "Tiheasumite teedevõrgu areng peab põhinema linnatänavate standardijärgsel liigitusel ja sellest tuleneval hierarhial. Koostatavad planeeringud peavad viima teede- ja tänavatevõrgu arendamiseni, mille gabariidid ja tehnilised näitajad vastavad liikluskoormusele ja -iseloomule. Planeeritavate tiheasumite tänavavõrk tuleb kavandada seotult keskustega". 18 maakonnaplaneeringus kajastada ka suuremahuliste (alates 20 kaubanduskeskus brutopinnaga üle 20 000 000 m²) kaubanduskeskuste võimalikud arenduskohad. m² kuulub VV 01.10.2015 määruse nr 102 järgi olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja. Planeerimisseaduse § 95 kohaselt koostatakse nende püstitamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui asukoht pole üldplaneeringus määratud. Lisatud suunis p 6 lõppu. Tartu Vallavolikogu Ei Tartu Vallavalitsus järgib Tartumaa maakonnaplaneeringu Maakonnaplaneeringut ei saa koostada kooskõlastamisel kui menetlustoimingu tegemisel kuni kehtetu seaduseredaktsiooni alusel. Vallavolikogu 14.09.2016 30.06.2015.a kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni. Planeeringu sisulise lahenduse otsus nr 57 Planeerimisseaduse (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon) § 7 lg koostamine pole planeeringu menetlus. 5 järgi arvestatakse maakonnaplaneeringu koostamisel Teiselt poolt planeerimisseaduse kehtestatud üldplaneeringutega või kokkuleppel kohalike varasema redaktsiooni kohane omavalitsustega tehakse vajaduse korral ettepanek nende kehtestatud üldplaneeringutega muutmiseks. arvestamine ei tähenda nende lahenduse kopeerimist koostatavasse Tartu Vallavalitsus on seisukohal, et Tartumaa planeeringusse. Oleme Teiega maakonnaplaneeringus ei ole arvestatud kehtiva Tartu valla planeerimisseaduse § 57 alusel koostöö üldplaneeringuga, mis on kehtestatud 03.09.2008 tegemisel palunud arvamust planeeringu eskiislahenduse kohta ning arvestanud Teie huve korrelatsioonis koostatavas maakonnaplaneeringus otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte rakendamisega. Planeerimisseaduse § 12 lõige 1 sätestab, et planeerimisel peab võimaluse korral  soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Põllu- ja metsamaade ümberplaneerimine ehitisi teenindavaks maaks (elamu-, äri- ja tootmismaaks) ilma reaalse vajaduseta planeering lähiajal ellu viia eelnimetatud seadusesättele ei vasta. Arvestada Tila külas asuva Raadi lennuvälja ala tiheasumi laienemisalaks vastavalt joonisele (kiri nr 7-6/382-2 joonis 1). Vaatamata valla 8 a. tagasi kehtestatud Hetkel on arvestatud ainult osaliselt. Palume arvestada üldplaneeringule ja ala kohta koostatud muudatusettepanekuga taielikult, kuna üldplaneeringus on kogu planeeringutele pole Raadi lennuvälja ala ette nähtud keskuse maana. alale tiheasumi tunnustega asustust kujunenud. Oleme alale ette näinud maakonnaplaneeringu suurima tiheasumi laienemisala (~350 ha) seni hoonestamata alale. Tuginedes äsjavalminud ERM arhitektuursele kontseptsioonile „memory field“ on küsitav ala kujundamine linliku asustusega alaks. Tartumaa tasakaalustatud arengu huvides peaks Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegias 2014–2020 kavandatud pooled uued eluruumid jagunema mitmesse linna lähivalda. Arvata Tila külas tootmismaade ümbrusesse jäävad alad Arvestame ja laiendasime tootmis/äri/logistika laienemisalaks vastavalt joonisele (kiri nr 7- tootmis/äri/logistika laienemisala 6/382-2 joonis 2). Käesoleval hetkel areneb Tila tööstuspargi ala jõudsalt, väljastatud on mitmeid projekteerimistingimusi ning ehituslubasid. Lisaks sellele, et kehtiv üldplaneering on määranud antud ala tootmis- ja ärimaaks, on kehtestatud ka mitmeid detailplaneeringuid (Pajuveere ja Tärmiääre kinnistute detailplaneering; Metsaaare maaüksuse detailplaneering; Mihkli maaüksuse ja lähiala detailplaneering). Arvata Kaasiku ja Taga-Kaasiku detailplaneeringu alad tiheasumi Olukorras, kus Tartu – Jõhvi laienemisalaks vastavalt joonisele (kiri nr 7-6/382-2 joonis 3). põhimaanteest lõuna pool oleval Kaasiku (79401 :006:0190) detailplaneeringu järgi on käesolevaks planeeritud tiheasumi laienemisalal on hetkeks realiseeritud kõik krundid. Kaasiku ja Taga-Kaasiku piisavalt hoonestamata krunte, pole maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu järgselt on välja ehitatud tiheasumi laienemine teisele poole riigi teed ja tehnovõrgud ning välja on antud esimesed ehitusload. põhimaanteed vaatamata kümnekonnale hoonestatud krundile põhjendatud. Loeme sellised piirkonnad maalise piirkonna üheks asustusviisiks (seletuskirja p 5.3). Arvata Vahi tööstusparki tootmis/äri/logistika laienemisala vastavalt joonisele (kiri m 7- 6/382-2 joonis 4). Hetkel on Arvestame ja laiendasime arvestatud ainult osaliselt. Palume arvestada tootmis/äri/logistika laienemisala. muudatusettepanekuga täielikult, kuna üldplaneeringus on kogu Liiklussõlme alale ja vastu nõmmiku ala ette nähtud tootmis- ja ärimaana. elamugruppi esialgu ei planeeri. Põhiteede ristumiskohta arvestades sobiks siia hea arhitekti poolt ühtselt kavandatud kompleks. Arvata Vasula aleviku tiheasumi ümber tiheasumi laienemisala Tiheasumi arengut ehk uusi hoonestatud vastavalt joonisele (kiri m 7- 6/382-2 joonis 6).Tartu valla krunte väljapoole olemasolevat tiheasumit üldplaneeringu järgselt on tegemist elamumaa juhtfunktsiooniga tekkinud pole. Loeme sellised piirkonnad alaga. maalise piirkonna üheks asustusviisiks (seletuskirja p 5.3). Arvestame et tegu teedevahelise ja Arvata Kärkna küla olemasoleva tootmis/äri/logistika alade ümber raudteeühendust võimaldava alaga ning tootmis/äri/logistika laienemisala vastavalt joonisele (kiri m 7- laiendasime tootmis/äri/logistika 6/382-2 joonis 7). laienemisala vastavalt soovitule. Arvata Võibla küla Undi veehoidla piirkonda tiheasumi Tegemist on ilusa maa-asustusega kaunis laienemisala vastavalt joonisele (kiri m 7-6/382-2 joonis 8). Tartu veeäärses piirkonnas. Miks peaks siin valla üldplaneeringu järgselt on tegemist elamumaa asustust tihendama? Vajadusel võiks juhtfunktsiooniga alaga. Tegemist on perspektiivse laiendada Lähte tiheasumit teisele poole elamuarenduse alaga, kus hetkel on koostamisel Ülem-Reinu Sojamaa teed, kus aleviku teenused maaüksuse ja lähiala detailplaneering, millega on planeeritud 14 lähemal. Teete vastava ettepaneku elamumaa sihtotstarbega krunti. järgmises punktis. Arvata Lähte aleviku tiheasumi juurde ka tiheasumi laienemisala Teeme ettepaneku kajastada väiksemas vastavalt joonisele (kiri m 7- 6/382-2 joonis 9). Tartu valla ulatuses teisele poole Sojamaa teed, üldplaneeringu järgselt on tegemist elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasumi ulatuse kahekordistamine on alaga. elanikkonna kasvuprognoosi arvestades ebareaalne. Tegemist pole suhteliselt kiire rahvastikukasvuga Tartu linna Arvata Äksi aleviku tiheasumi juurde ka tiheasumi laienemisala lähivööndiga. vastavalt joonisele (kiri m 7- 6/382-2 joonis 10). Tartu valla Oleme nõus ja lisasime soovitud üldplaneeringu järgselt on tegemist elamumaa juhtfunktsiooniga laienemisala. Tegu olemasoleva alaga. Alale on käesolevaks hetkeks kehtestatud Luuakuuri kompaktse hoonestuse vahelise mõõduka maaüksuse ja lähiala detailplaneering ja Rüütlipargi maaüksuse ja suuruse alaga. lahiala detailplaneering, mis on osaliselt realiseeritud. Täiendasime oluliselt peatükki Tartu Vallavalitsusele jääb arusaamatuks kuidas saavad „Väärtuslikud põllumajandusmaad“. põhijoonisel ühe koha peal olla nii väärtuslik põllumajandusmaa Lisasime ptk 13.1. Väärtuslikud kui ka näiteks tiheasumi või tootmis/äri/logistika laienemisala. põllumajandusmaad sätte: Kaardikiht Seletuskirjas on välja toodud, et väärtuslik põllumajandusmaa näitab maaviljelusressurssi ega ole tuleb säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks. Tartu Vallavalitsus käsitletav põllumajandusmaa on seisukohal, et väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht määramisena. Maakonnaplaneeringu tuleb põhjalikumalt üle vaadata. ülesandeks pole väärtuslike põllumajandusmaade (paiknemise) määramine, vaid nende säilimiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine on üldplaneeringu ülesanne. Kehtiva planeerimisseaduse § 55 lg 2 Lisaks eelnimetatud märkustele viia koostatav sätestab, et maakonnaplaneering on maakonnaplaneering kooskõlla kehtiva Tartu valla üldplaneeringu koostamise alus. Sama üldplaneeringuga. Planeerimisseaduse (kuni 30.06.2015 kehtinud seaduse § 65 lg 3 ütleb, et kui redaktsioon) § 17 lg 4 järgi võib haldusorgan keelduda kooskõlastamisel ei viidata vastuolule planeeringut kooskõlastamast kui see on vastuolus seadusega või õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud riigi eriplaneeringuga, loetakse planeeringuga. maakonnaplaneering kooskõlastatuks. Tähtvere Vallavolikogu Ei üldise põhjendusega Leiame, et parim moodus esitada maakonnaplaneeringusse Korraldasime töökoosoleku vallamajas, täiendusi ja muudatusettepanekuid ning vahetada olulist teavet kus teiste hulgas osalesid vallavolikogu Vallavolikogu 16.09.2016 on korraldada täiendavaid töökoosolekuid, mille töörühmadesse esimees ja vallavanem. otsus nr 1-2/ 23 kaasatute hulk ei tohiks korraga olla liiga suur. Mööname, et Koosoleku alusel: edastamist vajav teave on kohati peensusteni detailne ja piisavalt mahukas, mille tõttu on võimatu selle esitamine ühepoolselt ja Täiendasime maalise piirkonna mõistet kirjalikult, ilma diskussiooni loomata, teist poolt ära kuulamata ja Kardla baasil ei kavanda piiranguvööndit arvesse võtmata. Vorbuse mägi näidatakse puhkealana Näidatakse Rahinge, Haage ja Leetsi puhkeala (kaardil väiksuse tõttu nähtavus küsitav) Vara Vallavalitsus Kirjas otse ei märgita kas Kajastada planeeringus ka Koosa tööstuspargi ala ning Liivanina Kandsime joonisele. Paadisadama näitame jah või ei. PlanS § 65 lg 3 paadisadama ala, mille osas on detailplaneeringud kehtestatud. kihis „sildumiskoht“ alusel loeme http://www.varavald.ee/arendus-ja- planeerimine/detailplaneering kooskõlastatuks. Märkisime põhijoonisel palume märkida Vara-Kaitsemõisa riigimaantee (tee nr. 22234) 5.08.2016 kiri nr 7-6/310- ääres kulgeva Vara –Varamõisa kergliiklustee perspektiivne 1 asukoht Võnnu Vallavolikogu Jah, märkustega Joonisele ei ole-kantud Lääniste külas Lääniste katastriüksusel Märkisime põhijoonisel (91501:004:0043) paiknev sildumiskoht. Puurkaeve planeeringus ega selle Vallavolikogu 22.09.2016 Põhijoonise veebiversioonis on kajastatud puurkaevude taustteabe kaardikihtides ei kajasta. otsus nr 28 sanitaarkaitsealad. V6nnu vallale teada olevalt ei ole Tartu tn 26 ja Veebiversioonis nähtusid kitsendused 30 kinnistutel avalikke puurkaevusid. Võnnu aleviku ühisveevärgi automaatselt Maa-ameti WMS puurkaevud asuvad Tartu tn 9c kinnistul (joonisel enamvähem aluskaardilt. Veebiversiooni edaspidi õige asukoht) ja Karja tee 2 kinnistul (puudub jooniselt üldse). kasuta – see ei vasta vormistusnõuetele. Ülenurme Vallavalitsus Ei 1. Jätta Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kooskõlastamata: Kehtiva planeerimisseaduse § 55 lg 2 sätestab, et maakonnaplaneering on 1 . 1 planeering on vastuolus kehtestatud Ülenurme valla kehtiva Ülenurme Vallavolikogu üldplaneeringu koostamise alus. Sama ja koostatava üldplaneeringuga. 9. augusti 2016 otsus nr seaduse § 65 lg 3 ütleb, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule 53 õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, loetakse maakonnaplaneering kooskõlastatuks. Tuginedes uuringule „Tartumaa maakonnaplaneering. Asustuse arengu suunamine ja toimepiirkondade määramine“, maa-ameti geoportaalis nähtuvale moodustatud katastriüksuste tegelikule hoonestamisele ja Tartu linna ja lähivaldade Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegiale 2014 – 2020 on Tartu linn ja lähivallad üle planeeritud. Kehtiv planeerimisseadus sätestab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte (§ 12). Sestap tuleks uued ehitised püstitada esmajoones olemasolevate kõrvale. Ka maakonnaplaneeringu aluseks olev üleriigiline planeering Eesti 2030+ sätestab, et peale linnade tihendamise tuleb näha ka uusi ehituspiirkondi, milleks on eelkõige linnade lähitagamaal paiknevad teised suuremad asulad oma sotsiaalse taristuga. Samuti saab kasutusele võtta linnade lähialad, kus ühendamine tehnilise taristuga on lihtsam. Vältida tuleb tiheasustuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud põllumaad jms). Sestap näeb maakonnaplaneering asustuse arengualadena ette piisava suuruse ja sotsiaalse ning tehnilise taristuga olemasolevaid tiheasumeid koos külgneva reservalaga.  Leiame, et üldplaneeringus ja elluviimata detailplaneeringutes määratud 1.2. maakonnaplaneering ei täida piisavalt seadusega ülemäärane killustatud hoonestatav maa maakonnaplaneeringule pandud ülesannet loodusvarade, eelkõige pärsib viljaka põllumaa kui loodusvara metsa säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate kasutust ja rohelise võrgustiku toimimist. meetmete kavandamise osas. Paraku kehtiv metsaseadus ei näe ette metsa kasutuse reguleerimist maakonnaplaneeringuga. Kahjuks on metsaseadusest välja jäetud 2008 aastani kehtinud säte: Keskkonnaminister määrab kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse ettepanekul kaitsemetsaks metsa, mis … on eriti oluline marja- ja seenekorjamise koht või koht, mida kasutatakse intensiivselt rekreatiivsetel eesmärkidel … . Küll aga saab eravalduses olevaid metsaalasid säilitada neile detailplaneeringute mitte algatamise ja aastaid ellu viimata detailplaneeringute kehtetuks tunnistamisega. ROOSAGA = EI KOOSKÕLASTATUD Kooskõlastustaotlusele ei vastanud: Haaslava vald, Kallaste linn, Meeksi vald, Peipsiääre vald, Piirissaare vald. Lähtume planeerimisseaduse § 65 lõikest 2: Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.  24.10.2016 nr 9-11/3184-1 Ministeeriumid Ametid Tartumaa kohalikud omavalitsused Jõgeva maavanem Tartumaa maakonnaplaneeringu kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamisest Täname Teid Tartumaa maakonnaplaneeringu kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute eest. Oleme Teie märkuste ja ettepanekute alusel korrigeeritud Tartumaa maakonnaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Korrigeeritud planeering ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ning koostamisega seotud dokumendid nähtuvad Tartu Maavalitsuse kodulehel http://tartu.maavalitsus.ee/et/maakonnaplaneeringu-uuendamine. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Reno Laidre maavanem Lisa: l Maakonnaplaneeringu kooskõlastamisel tehtud märkuste arvestamine Peep Männiksaar, [email protected], 730 5233 Riia 15 / 51010 Tartu / 730 5200 / [email protected] / www.tartu.maavalitsus.ee / registrikood 70000622