Lembi Tasane
Saatja: Priit Lepasepp <
[email protected]>
Saatmisaeg: 4. september 2017. a. 17:51
Adressaat: TJA - Avalik
Teema: Pöördumine seoses Hiiumaa meretuulepargiga
Manused: kiri.TJA.2017-09-04 .asice
Järeltegevuse lipp: Järeltegevus
Olekulipp: Lipuga märgitud
Lugupeetud Kaur Kajak
Käesolevaga edastan teile Nelja Energia AS pöördumise, millega soovime teile anda ülevaate Hiiumaa
meretuulepargi arengutest. Kirjas anname edasi ka palve kohtumiseks.
Lugupidamisega
Priit Lepasepp
1
Peadirektor Kaur Kajak Tallinn
Sõle 23A, 10614, Tallinn 04.09.2017
Eesti
Edastatud e-kirja vahendusel digitaalselt
allkirjastatud kujul:
[email protected]
Loode-Eesti meretuulepargist
Lugupeetud peadirektor Kaur Kajak
Pöördume Teie kui hea koostööpartneri poole, et hoida Teid kursis Nelja Energia meretuulepargi
projekti käekäiguga. Teatavasti soovib Nelja Energia rajada Hiiumaa rannikust 12 km kaugusele
Loode-Eesti meretuulepargi koguvõimsusega 700 kuni 1100 MW.
Koostöö kohaliku kogukonnaga
Nelja Energia ja Hiiu vald allkirjastasid 31.07.2017 koostöölepingu1 Eesti esimese
meretuulepargi rajamiseks ning Hiiu valla majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks.
Kokkuleppega kinnitasid kõik osapooled soovi jätkata senist koostööd maksimaalselt Hiiu ja
Lääne maakonnaga piirneval merealal asuva Loode-Eesti meretuulepargi ja tuulepargiga seotud
taristu arendamisel. Et Nelja Energia on harjunud taastuvenergia projekte ellu viima koostöös
kohaliku kogukonnaga, siis hindame eelnimetatud regionaalselt väga olulise lepinguni jõudmist
väga kõrgelt.
Valmis keskkonnamõjude hindamine
Keskkonnaministeerium avalikustas 10.02.2017 Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude
hindamise aruande, millele oodati ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni 17.03.2017.
Perioodi jooksul laekus 27 arvamusavaldust ja ettepanekut, mis kõik on tänaseks saanud Tartu
Ülikooli, Skepast ja Puhkim juhteksperdi ja Nelja Energia vastused. Peamised tõstatatud
küsimused olid seotud nii maismaa- kui merekaablite asukohtade ja nende võimaliku mõjuga
keskkonnale. Samuti tekitas küsimusi tuulepargi mõju allveearheoloogilistele mälestistele,
elektrituulikute lammutamisega seonduv, infraheli mõju inimesele ja mereelustikule ning
elektrituulikute mõju hülgetele, käsitiivalistele ja õhuseiresüsteemile. Põhjalikke uuringuid läbi
viinud spetsialistid ei näe meretuulepargi rajamisel ületamatuid takistusi ega leidnud ühtegi
olulist negatiivset keskkonnamõju, mis leevendusmeetmete kasutuselevõtul keskkonda
märkimisväärselt mõjutaks. Hetkel on keskkonnamõjude hindamise aruanne
Keskkonnaministeeriumis järelevalves.
Lisaks eelnevalt mainitule on Eestis tänaseks kehtestatud ka kaks esimest merealade planeeringut
– Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel, mis mõlemad näevad ette ulatuslike
tuuleenergia alade kasutuselevõtmist. Teisisõnu on täidetud kõik tingimused, et hoonestusloa ja
1
https://admin.4energia.ee/wp-content/uploads/2017/07/Koosto%CC%88o%CC%88leping_Nelja-Energia-
Hiiumaa-Offshore-Tuulepark-Hiiu-vald_2017-07-31.pdf
Nelja Energia AS registrikood 11183009
Regati pst 1, 11911 Tallinn, Estonia, tel +372 639 6610, fax +372 639 6620, www.neljaenergia.ee
vee erikasutusloa protsess võiks edukalt jätkuda. Olgu öeldud, et senine Loode-Eesti
meretuulepargi planeerimine on kestnud üle kümne aasta.
Meretuulepargi rahastamine ja mõju majandusele
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ artiklite 6 – 8 kohaselt võivad EL
liikmesriigid oma taastuvenergia eesmärgi täitmiseks teha koostööd, kasutades selleks nii
statistikakaubandust, ühiseid toetusmeetmeid kui ka ühisprojekte. See tähendab, et riigid nagu
Eesti, olles oma 2020 aasta taastuvenergia eesmärgid juba täitnud, saavad eksportida
taastuvenergiat Euroopa turule ja aidata sellega täita teiste riikide vastavaid kohustusi. On väga
tänuväärne, et Eesti riik on selles suunas esimesed sammud juba astunud, mis on toonud olulise
infovahetuse võimalike rohelise statistika ostjatega (Luksemburg, Prantsusmaa ja Belgia).
Ülal mainitud meretuuleparkide valmimine on Eesti majanduse seisukohalt erakordselt olulise
tähendusega, kuna võimaldaks nii statistikakaubanduse, ühiste toetusmeetmete kui ühisprojektide
kaudu suurendada Eesti eksporti kokku 350 miljoni euro võrra aastas, mis sisaldab tulu nii
elektrienergia müügist kui ka statistikakaubandusest. Juhul kui mõlemad riiklikult merealadel
planeeritud meretuulepargid saaksid reaalsuseks, siis võimaldaks see kaasata Eestisse täiendavalt
ca 4-5 miljardit eurot välisinvesteeringuid. Käesolevas lõigus toodud ekspordi ja investeeringute
kogumaht võib pärast riikliku mereala planeeringu kehtestamist oluliselt suureneda.
Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku kohtuda, et Loode-Eesti meretuuleparki Teile
täpsemalt tutvustada ning edasisi samme üheskoos arutada
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Martin Kruus
juhatuse esimees
Nelja Energia AS
Nelja Energia AS registrikood 11183009
Regati pst 1, 11911 Tallinn, Estonia, tel +372 639 6610, fax +372 639 6620, www.neljaenergia.ee