Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmine

KORRALDUS 31. august 2017 nr 1-3/17/2262 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmine Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Nordkalk AS (registrikood 10656606, aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Rakke vald, Lääne-Viru maakond) esitas Keskkonnaametile 20.03.2017 maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) muutmise taotluse (registreeritud 21.03.2017 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 12-2/17/3924) ja 29.03.2017 parandatud kaevandamisloa muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.03.2017 kirja nr 12-2/17/3924). Nordkalk AS taotleb olemasoleva kaevandamisloa nr KMIN-097 alusel Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendamist. Nordkalk AS taotleb kaevandamisloa muutmist Karinu lubjakivimaardla Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisele tehnoloogilise lubjakivi kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on tehnoloogiline lubjakivi. Maavara kasutatakse ehituslubja põletamiseks ja filleri valmistamiseks. Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendus asub Järva maakonnas Järva- Jaani vallas Karinu külas riigile kuuluvatel katastriüksustel. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad kinnistutel Karinu lubjakivikarjäär (katastritunnus 25702:004:0550, maa sihtotsatarve mäetööstusmaa 100%) Karinu karjäär 2 (katastritunnus 25702:004:0199, maa sihtotstarve mäetööstusmaa 100%) ja Karinu karjäär 3 (katastritunnus 25701:001:0357, maa sihtotsatarve mäetööstusmaa 100%) ning taotletav mäeeraldise laiendus jääb Rava metskond 108 kinnistule (katastritunnus 25701:001:0358, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Karinu II kaevandamisloa nr KMIN-097 alusel on olemasoleva mäeeraldise pindala 14,59 ha ja teenindusmaa pindala 24,62 ha. Täiendavalt taotletakse juurde plokki 19, mille mäeeraldise pindala on 2,19 ha ja teenindusmaa pindala 3,04 ha. Lisaks taotletakse ploki 13 lamami muutmist ühtlasemale absoluutkõrgusele. Taotluse alusel korrigeeritakse puuraugu 27/56 vahetusümbruses mäeeraldise lamamit, kus see on ~0,9 ha suurusel alal maksimaalselt 4 m ning keskmiselt 2 m sügavamal varasemalt kujutatust. Karinu II kaevandamisloa nr KMIN-097 kehtivusaeg on 01.07.2008-27.03.2026. Nordkalk AS loa täiendavat pikendamist esitatud kaevandamisloa taotluse alusel ei taotle. Riigilõiv 500 € on tasutud 20.03.2017 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Seisuga 30.08.2017 on taotletava mäeeraldise piires tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru 488,285 tuh m3, millest kaevandatav varu on 488,285 tuh m3. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa taotlus on 04.04.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 06.04.2017 ajalehes Järva teataja. Keskkonnaamet teavitas 04.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/3924-3 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 23.05.2017 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Järva-Jaani Vallavolikogu nõustus 29.06.2017 otsusega nr 21 kaevandamisloa KMIN-097 muutmisega. Keskkonnaamet saatis 07.07.2017 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 07.08.2017 protokollilise otsusega nr 17-104 kaevandamisloa KMIN-097 muutmisega. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 15.08.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 17.08.2017 ajalehes Järva Teataja avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 15.08.2017 kirjaga nr 12-2/17/3924-9 menetlusosalistele ja Nordkalk AS-le teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. II. KAALUTLUSED Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. MaaPS § 68 lõike 7 kohaselt muudetakse mäeeraldise laiendamise korral olemasolevat kaevandamisluba, muutes vastavalt vajadusele kaevandamisloa kehtivust ja muid loale märgitud nõudeid. Muudetava loa kehtivusaja määramisel lähtutakse käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 või 2 sätestatud tähtajast ja luba võib vajaduse korral edaspidi pikendada, lähtudes MaaPS § 67 lõikest 1. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt kui luba muudetakse, sealhulgas mäeeraldist laiendatakse, kantakse loa vormile taotluses märgitud maavara kogus, millest on lahutatud kuni loa andmise kuupäevale eelneva kvartali lõpuni kaevandatud maavara kogus. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise 2 (9) uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (24.03.2017 kiri nr 9-3/17/3020 ja 31.03.2017 kiri nr 9-3/17/3020-6). Taotletav mäeeraldise põhjapoolne lahustükk ja selle teenindusmaa kattuvad ~84,5 m ulatuses kaitsmata põhjaveega alaga (keskkonnaregistri kood LTA1000042). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (keskkonnaregistri kood LTA1000001), mis ei tingi kaevandamistegevuseks piiranguid, küll aga tuleb arvestada vähem kaitstud põhjavee alaga, kuna on kõrgem eutrofeerumise oht. Karinu II mäeeraldise teenindusmaa kagunurk hõlmab Karinu Suurjärve kaldapiiranguvööndit kuni 50 m ulatuses. Tegemist on kunagise Karinu karjääri veekõrvalduse jaoks rajatud tehisjärvega. Keskkonnaamet seab piirangud kaldapiiranguvööndis töötamisele (vt punkt 2.3). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kagunurk kattub ~16,5 m ulatuses avalikus kasutuses oleva kohaliku Kogre tee nr 2570251 lõpuga. Keskkonnaamet seab piirangud avalikus kasutuses oleva kohaliku tee kasutamiseks (vt punkt 2.3). 2.1. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnjuhtimissüsteemi seadus1 (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavara kaevandamisel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224, „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, § 3 punkti 4 alusel tuleb pealmaakaevandamisel kuni 25 hektari suurusel alal anda KMH vajalikkuse eelhinnang. Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 14,59 ha ja teenindusmaa pindala 24,62 ha. Täiendavalt taotletakse läänesuunas juurde plokki 19 pindalaga 2,19 ha ja teenindusmaad pindalaga 3,04. Seega on Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala koos laiendatava alaga 16,78 ning teenindusmaa pindala 27,66 ha. Karinu II lubjakivikarjääri kaevandamisloa KMIN-097 andmise menetluse käigus on läbi viidud KMH ja koostatud aruanne „Karinu lubjakivimaardla laienduse kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne“. KMH aruanne (koostaja Osaühing Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2007) kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 20.12.2007 kirjaga nr 13-3-3/55382-3. Karinu II lubjakivikarjäär moodustab taotletava alaga ühtse terviku ja mäetööstuslikult on see käsitletav ühtse karjäärina. KMH aruande kohaselt ei avalda Karinu ja Karinu II karjäärides kaevandamine olulist negatiivset mõju pinna- ja pinnaseveele, keskkonnale ja piirkonna elanikele. KMH aruanne sisaldab kõrvuti asetsevates Karinu karjääris ja Karinu II lubjakivikarjääris kaevandamise koosmõju tulemusi. KMH aruandes toodud järeldusi saab rakendada ka taotletava mäeeraldise laienduse menetluse käigus. KMH aruandes soovitatud keskkonnanõudeid arvestatakse kaevandamisloa muutmisel kaevandamisloa täiendavate tingimuste sätestamisel (vt punkt 2.3.). Arvestades eeltoodut ning lähtudes ettevaatlikkuse printsiibist annab Keskkonnaamet hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mida 3 (9) ei ole varem KMH käigus hinnatud ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (lisa 1) puudub Keskkonnaameti hinnangul kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju ning KMH-d ei algatata järgmistel põhjustel: 2.1.1 kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2.1.2 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi; 2.1.3 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; 2.1.4 kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.2. Kaalutlused loa andmisel Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Vastavalt MaaPS § 50 lõike 6 alusel tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse § 421 kehtestatud nõuetest. Karinu karjääri ja Karinu II lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti 27.06.2012 korraldusega nr HJR 1-15/12/490. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Nordkalk AS ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 30.08.2017). MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Taotletava tegevusega:  välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle; 4 (9)  väljatakse maavaravaru täielikult ka vertikaalsuunas;  tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine;  tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavaravaru kaitse nõuete täitmine ning maavaravaru ratsionaalne kasutamine. Riigi huvidega kooskõlas olevaks loetakse taotlus, mis vastab vähemalt ühele punktides 1-4 ülal toodud kriteeriumile. Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna taotletava ala piires on jääkvaru väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud alade nõuetekohase korrastamise ning oleks välditud ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine. Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendamine maavaravaru 19 plokile (tehnoloogiline lubjakivi) ei kuulu eespool nimetatud maavara liigi alla. Tehnoloogiline lubjakivi kuulub maavarade gruppi, kus kaevandamisloa taotluse üle otsustamisel ei kaaluta riigi huvi varustuskindluse aspektist. Tehnoloogiline lubjakivi on nn toormegrupi maavara. Seda kasutatakse keemilistest omadustest lähtuvalt. Tehnoloogilist lubjakivi iseloomustab piiratud levik ja kaevandamine spetsiifiliseks otstarbeks. Tavaliselt ei leia maavara kasutamist ilma eritöötlemiseta. Kuna saadavat toodangut turustatakse suurel territooriumil, siis ei sõltu karjääride asukohavalik toote lõpptarbimise asukohast. Selle grupi maavaradele antakse tooteühiku kohta suurem lisaväärtus. Siia gruppi kuuluvate maavarade karjääre ei saa piirkonniti käsitleda, sest karjäärid ei moodusta üksteisest ega tarbimisest sõltuvat süsteemi, mistõttu karjääridel puudub teeninduspiirkond eespool kirjeldatud tähenduses ning karjäärid on suunatud kas kindla ettevõtte või tootmisharu varustamisele. Seega ei ole sellesse gruppi kuuluvate ehitusmaavarade puhul varustuskindluse kui riigi huvi määratlemise kriteeriumi rakendamine vajalik. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huviga. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise taotletava laienduse maa sihtotsatarve on maatulundusmaa 100%. Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb taotletav Karinu II lubjakivikarjääri laienduse ala osas muuta maa sihtotstarvet. 2.3. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloale meetmed, mida rakendatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning kaevandamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks, samuti muud kaevandamisloa kõrvaltingimused. Kaevadamisloa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt MaaPS, KeÜS, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus jt) sätestatud nõuded. Sellest tulenevalt ei ole tarvidust kaevandamisloal täiendavate tingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut. Kaevandamisloale nr KMIN-097 kanda järgnevad täiendavad tingimused: 2.3.1. Lõhketöid on lubatud teostada tööpäevadel kella 7.00-st kuni 19.00-ni. Lõhketööd on keelatud puhkepäevadel ja riiklikel pühadel; 5 (9) 2.3.2. Elanikke teavitada vähemalt 24 tundi enne lõhketööde teostamist (kirjalikult vms); Kasutada lühiviitlõhkamist ning ühes viites kasutatav lõhkelaengu suurus peab olema väiksem kui 59 kg; 2.3.3. Tagada, et lõhkamisel tekkivad kivitükid ei lendaks teenindusmaa piiridest väljapoole; 2.3.4. Lõhketöödel kasutada tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga lõhkeainet; 2.3.5. Puuraukudes laengut katva topise pikkus peab ületama vähemalt 15-kordselt puuraugu läbimõõtu; 2.3.6. Lõhketöid ei tohi teostada, kui alates 12 m/s puhuva tuule suund on elumajadele, vajadusel tuleb tööd ajutiselt peatada; 2.3.7. Enne lõhketööde teostamist kuival perioodil tuleb lõhkekohta niisutada; 2.3.8. Kaevandamise alustamise perioodil asulaid läbivate teede äärde jäävate elamute läheduses mõõta põhjendatud kaebuste ja/või ühel tööpäeval erinevate isikute (üle 2 isiku) poolt esitatud kaebuste korral transpordimüra iseloomustavat taset. Mürataseme ületamise korral tuleb nt vähendada liikluskiirust, paigaldada müratõkkeseinad, istutada hekk vms. Teostatud mõõtmistulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist; 2.3.9. Kaevandamise alustamise perioodil lõhkamiste ajal mõõta lähimate müratundlike objektide (eluhoonete) läheduses tööd iseloomustavat müra- ja vibratsioonitaset. Müra- või vibratsioonitaseme ületamise korral tuleb nt vähendada lõhkelaengu suurust vms. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist; 2.3.10. Sademetevaesel ajal niisutada kaevise transpordiks kasutatavaid teid, vajadusel puhastada tolmust; 2.3.11. Enne mäetööde alustamist mõõta ümbruskonna kaevude põhjaveetase. Hiljem jälgida vähemalt üks kord kuus piirkonna põhjaveetaseme muutusi. Selleks tuleb võrrelda ümbruskonna kaevude veetaset karjääri mõjupiirkonnast kaugemal oleva kaevu veetasemega. Kui seire tulemusel selgub, et lubjakivi kaevandamise kestel on kaevud jäänud kuivaks või veevaeseks, tuleb puurida uued kaevud või olemasolevaid süvendada, vajadusel muretseda pump. Seire tulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist; 2.3.12. Karjäärist väljapumbatav vesi juhtida settebasseini. Settebasseini sissevoolul ja väljavoolul kontrollida vähemalt üks kord kvartalis vee kvaliteedinäitajate vastavust kehtestatud nõuetele (määrata naftasaaduste ja hõljuvainete sisaldus vees). Seire tulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist; 2.3.13. Hoida puhtana masinate seisuplatsid ning vältida reostusainete sattumist vette ja pinnasse; 2.3.14. Regulaarselt kontrollida kopplaadurite, kallurite, purustussõlme jms tehnilist seisukorda ja tööd. Tehniliste rikete või avariide korral peatada töö ja likvideerida viivitamatult võimalikud tagajärjed; 2.3.15. Maavara kaevandamisel, kaevise purustamisel, sorteerimisel ja transportimisel kasutada tehnikat (sh kasutatav tehnoloogia), mis on sama või keskkonna suhtes samaväärsete või paremate näitajatega, kui tehnika (sh kasutatav tehnoloogia), mille kasutamisega arvestati kaevandamisest tuleneva keskkonnamõju hindamisel; 2.3.16. Säilitada karjääri lamamis paikneva veepideme terviklikkus; 2.3.17. Tagada, et puuraukude puurimine toimub märgpuurmeetodil või tolmupüüduriga varustatud seadmega (pneumokoguja); 2.3.18. Tagada mäeeraldise teenindusmaa piires absorbeerivate materjalide (saepuru, liiv, turvas) olemasolu võimalike avariiolukordade likvideerimiseks; 2.3.19. Küsida seisukohta korrastamistingimuste muutmiseks hiljemalt 5 a enne loa kehtivusaja lõppemist. Mitte hiljem kui kolm kuud enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist esitada loa andjale taotlus korrastamistööde vormistamiseks; 2.3.20. Avalikus kasutuses olevat Kogre teed nr 2570251 ning Karinu Suurjärve kaldapiiranguvööndit ei või kahjustada. Loa andja muudab täiendavat tingimust nr 2.3.11 järgnevalt: 2.3.11. Enne mäetööde alustamist mõõta ümbruskonna kaevude põhjaveetase. Hiljem jälgida vähemalt üks kord kvartalis piirkonna põhjaveetaseme muutusi. Selleks tuleb võrrelda ümbruskonna kaevude veetaset karjääri mõjupiirkonnast kaugemal oleva kaevu veetasemega. Kui seire tulemusel selgub, et lubjakivi kaevandamise kestel on kaevud jäänud kuivaks või veevaeseks, 6 (9) tuleb puurida uued kaevud või olemasolevaid süvendada, vajadusel muretseda pump. Seire tulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist; Korralduse lisas 1 on kirjeldatud, et seniste mäetöödega kujunenud veerežiimi edaspidi taotletaval mäeeraldisel ei muudeta, seetõttu pole põhjust ka ümbruskonna kaevude põhjaveetasemeid jälgida kord kuus. Seire tulemuste andmetel ei ole ümbruskonna kaevud jäänud kuivaks või veevaeseks. Seetõttu muudetakse nimetatud tingimust kaevandamisloa täiendavates tingimustes nii, et põhjaveetaseme muutuseid jälgitakse kord kvartalis. Muudetavale loale ei kanta tingimust nr 2.3.12. Korralduse lisas 1 on kirjeldatud heljumi ja naftasaaduste kontsentratsioonide seire kohustust kord kvartalis ning see on seatud taotlejale samuti vee erikasutusloas nr L.VV/322171. Vee kvaliteedi analüüside aruanded näitavad, et heljumi ja naftaproduktide kontsentratsioonid on jäänud alla normatiivseid suurusi. Seetõttu eelnimetatud tingimust kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse ei lisata. Ülejäänud loa nr KMIN-097 täiendavad tingimused jäävad kehtima. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2, ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Järva-Jaani Vallavolikogu 29.06.2017 otsusele nr 21, maavarade komisjoni 07.08.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-104 ja Nordkalk AS taotlusele, otsustan: 3.1. Muuta ettevõtte Nordkalk AS maavara kaevandamise luba nr KMIN-097 Karinu lubjakivimaardlas Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisel kehtivusajaga 01.07.2008-27.03.2026. 3.2. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Nordkalk AS maavara kaevandamise loa nr KMIN-097 muutmise menetluses. Täiendavad keskkonnauuringud pole vajalikud. 3.3. Muudetavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.3.1. Loa omaja: Nordkalk AS (registrikood 10656606; aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Rakke vald, Lääne-Viru maakond); 3.3.2. Kaevandaja: Nordkalk AS (registrikood 10656606; aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Rakke vald, Lääne-Viru maakond); 3.3.3. Maardla: mäeeraldis asub Karinu lubjakivimaardlas. Maardla registrikaardi nr 0017. Maardla põhimaavaraks on tehnoloogiline lubjakivi; 3.3.4. Mäeeraldis: Karinu II lubjakivikarjäär, mäeeraldise liik on olemasoleva mäeeraldise laiendus. Mäeeraldise pindala on 16,78 ha ja asub Järvamaal Järva-Jaani vallas; 3.3.5. Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 27,66 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on veekogu; 3.3.6. Geoloogiline uuringu aruande nimetus: Karinu lubjakivimaardla Karinu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (M. Tammekänd). Varud on kinnitatud keskkonnaministri 16.05.2016 kirjaga nr 1-2/16/464; 3.3.7. Maavaravaru: mäeeraldise piires on tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru 488,285 tuh m³, millest kaevandatav on 488,285 tuh m³; 3.3.8. Maavara kasutusala: ehituslubja põletamiseks ja filleri valmistamiseks; kehtivusaeg 01.07.2008-27.03.2026. 3.3.9. Täiendavad tingimused: 3.3.9.1. Lõhketöid on lubatud teostada tööpäevadel kella 7.00-st kuni 19.00-ni. Lõhketööd on keelatud puhkepäevadel ja riiklikel pühadel; 7 (9)  3.3.9.2. Elanikke teavitada vähemalt 24 tundi enne lõhketööde teostamist (kirjalikult vms); 3.3.9.3 Kasutada lühiviitlõhkamist ning ühes viites kasutatav lõhkelaengu suurus peab olema väiksem kui 59 kg; 3.3.9.4. Tagada, et lõhkamisel tekkivad kivitükid ei lendaks teenindusmaa piiridest väljapoole; 3.3.9.5. Lõhketöödel kasutada tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga lõhkeainet; 3.3.9.6. Puuraukudes laengut katva topise pikkus peab ületama vähemalt 15-kordselt puuraugu läbimõõtu; 3.3.9.7. Lõhketöid ei tohi teostada, kui alates 12 m/s puhuva tuule suund on elumajadele, vajadusel tuleb tööd ajutiselt peatada; 3.3.9.8. Enne lõhketööde teostamist kuival perioodil tuleb lõhkekohta niisutada; 3.3.9.9. Kaevandamise alustamise perioodil asulaid läbivate teede äärde jäävate elamute läheduses mõõta põhjendatud kaebuste ja/või ühel tööpäeval erinevate isikute (üle 2 isiku) poolt esitatud kaebuste korral transpordimüra iseloomustavat taset. Mürataseme ületamise korral tuleb nt vähendada liikluskiirust, paigaldada müratõkkeseinad, istutada hekk vms. Teostatud mõõtmistulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist; 3.3.9.10. Kaevandamise alustamise perioodil lõhkamiste ajal mõõta lähimate müratundlike objektide (eluhoonete) läheduses tööd iseloomustavat müra- ja vibratsioonitaset. Lubatud müra- või vibratsioonitaseme ületamise korral tuleb nt vähendada lõhkelaengu suurust vms. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist; 3.3.9.11. Sademetevaesel ajal niisutada kaevise transpordiks kasutatavaid teid, vajadusel puhastada tolmust; 3.3.9.12. Hoida puhtana masinate seisuplatsid ning vältida reostusainete sattumist vette ja pinnasse; 3.3.9.13. Regulaarselt kontrollida kopplaadurite, kallurite, purustussõlme jms tehnilist seisukorda ja tööd. Tehniliste rikete või avariide korral peatada töö ja likvideerida viivitamatult võimalikud tagajärjed; 3.3.9.14. Maavara kaevandamisel, kaevise purustamisel, sorteerimisel ja transportimisel kasutada tehnikat (sh kasutatav tehnoloogia), mis on sama või keskkonna suhtes samaväärsete või paremate näitajatega, kui tehnika (sh kasutatav tehnoloogia), mille kasutamisega arvestati kaevandamisest tuleneva keskkonnamõju hindamisel; 3.3.9.15. Säilitada karjääri lamamis paikneva veepideme terviklikkus; 3.3.9.16. Tagada, et puuraukude puurimine toimub märgpuurmeetodil või tolmupüüduriga varustatud seadmega (pneumokoguja); 3.3.9.17. Tagada mäeeraldise teenindusmaa piires absorbeerivate materjalide (saepuru, liiv, turvas) olemasolu võimalike avariiolukordade likvideerimiseks; 3.3.9.18. Küsida seisukohta korrastamistingimuste muutmiseks hiljemalt 5 a enne loa kehtivusaja lõppemist. Mitte hiljem kui kolm kuud enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist esitada loa andjale taotlus korrastamistööde vormistamiseks; 3.3.9.19. Enne mäetööde alustamist mõõta ümbruskonna kaevude põhjaveetase. Hiljem jälgida vähemalt üks kord kvartalis piirkonna põhjaveetaseme muutusi. Selleks tuleb võrrelda ümbruskonna kaevude veetaset karjääri mõjupiirkonnast kaugemal oleva kaevu veetasemega. Kui seire tulemusel selgub, et lubjakivi kaevandamise kestel on kaevud jäänud kuivaks või veevaeseks, tuleb puurida uued kaevud või olemasolevaid süvendada, vajadusel muretseda pump. Seire tulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist; 3.3.9.20. Avalikus kasutuses olevat Kogre teed nr 2570251 ning Karinu Suurjärve kaldapiiranguvööndit ei või kahjustada. 3.4. Avalikustada Nordkalk AS kaevandamisloa muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 8 (9) Maavara kaevandamise luba KMIN-097 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Lisad: 1. Karinu II lubjakivikarjääri keskkonnamõju eelhinnang.pdf; 2. Karinu II lubjakivikarjääri maavara kaevandamisluba.pdf; 3. Läbilõiked.pdf; 4. Mäeeraldise plaan.pdf. Saata: Nordkalk AS Teadmiseks: Järva-Jaani Vallavalitsus, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet Tanika Ojasild maapõuespetsialist Maapõuebüroo 9 (9)  S Läbilõige Läbilõige II -- I´I´ N W W Läbilõige Läbilõige IIII -- II´ II´ E E PA-9 Puuraugu number 99,60 Puuraugu suudme abs kõrgus, m m m m m m m Kasvukihi Kasvukihi paksus, paksus, m m 0,25 0,25 1,25 1,25 104 104 104 104 530 530 Prooviintervall Prooviintervall ja ja proovi proovi number number vt vt 5,40 5,40 Veetase Veetase maapinnast, maapinnast, m m 102 102 102 102 4,80 4,80 6.07.1956 6.07.1956 PA-9/56 PA-9/56 PA-8/56 PA-8/56 PA-9/56 PA-9/56 PA-14/56 PA-14/56 Veetaseme Veetaseme mõõtmise mõõtmise aeg aeg PA-3/56 PA-3/56 99,80 99,80 99,60 99,60 99,60 99,60 99,90 99,90 100 98,80 98,80 100 100 100 0,20 0,20 PA-9/15 PA-9/15 531 531 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,90 0,90 525 525 97,22 97,22 Plokk Plokk 11 aT aT 9,00 9,00 98 0,75 0,75 1,35 1,35 98 98 1,35 1,35 98 2,65 2,65 510 510 SjrK SjrK 95,8 95,8 m m Plokk Plokk 11 aT Plokk aT Plokk 11 aT aT 95,8 95,8 m m vt vt 4,38 4,38 530 530 530 530 532 532 96 526 526 Karinu Karinu karjäär karjäär 96 96 SjrK SjrK 96 aT 4,30 4,30 13, aT 3,65 3,65 28.06.1956 28.06.1956 511 511 527 527 (KMIN-011) 2,0 2,0 Karinu Karinu karjäär karjäär 11,20 11,20 4,80 4,80 vt vt 5,40 5,40 5,00 5,00 (KMIN-011) 4,80 4,80 vt vt 5,40 5,40 4,00 4,00 Plokk Plokk 13 13 aT aT aR Plokk 55 aR Plokk 13, 94 6.07.1956 6.07.1956 94 94 9-1 9-1 6.07.1956 6.07.1956 (KMIN-011) (KMIN-011) 94 511 511 Plokk Plokk 10 10 aT aT Plokk Plokk 19 19 aT aT 11,50 11,50 Puuraugu Puuraugu sügavus, sügavus, m m 4,6 4,6 Plokk Plokk 10 10 aT aT Plokk SjrTm SjrTm 531 531 528 528 531 531 SjrTm SjrTm Plokk 92 92 92 92 9-2 9-2 vt vt 7,6 7,6 7,70 7,70 8,70 8,70 9,00 9,00 6,4 6,4 2015. 2015. aa 9,00 9,00 Mäeeraldise piir 90 529 529 90 90 Plokk Plokk 15 15 aR aR 90 532 Plokk Plokk 18 18 aR aR 512 512 532 Plokk Plokk 15 15 aR aR 9-3 9-3 532 532 Mäeeraldise teenindusmaa piir 10,65 10,65 11,20 11,20 11,50 11,50 9,0 9,0 11,20 11,20 10,60 10,60 88 11,50 11,50 88 88 Plokk Plokk 18, 18, aR aR 88 Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldise piir 12,50 12,50 9-4 9-4 Plokk Plokk 22 22 aR aR 11,5 11,5 86 SjrV SjrV 86 86 11,0 11,0 SjrV SjrV 86 Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 9-5 9-5 12,2 12,2 Maavaravaruploki piir 84 84 84 84 13,0 13,0 82 20,20 20,20 82 82 82 Kasvukiht Moreen Karinu kihistiku lubjakivi (SjrK) W W Läbilõige Läbilõige III III -- III´ III´ E E Tamsalu kihistiku lubjakivi (SjrTm) m m m m PA-548 PA-548 Varbola kihistiku lubjakivi (SjrV) 104 102,95 102,95 104 PA-547 PA-547 PA-549 PA-549 PA-546 PA-546 Korrastamisjärgne veetase 101,76 101,76 102 PA-567 PA-567 100,44 100,44 98,86 98,86 102 PA-550 PA-550 PA-545 PA-545 98,04 98,04 99,55 99,55 Katendi ohutu nõlvus (1 : 2) PA-566 PA-566 PA-565 PA-565 99,25 99,25 100 100 98,28 98,28 98,59 98,59 98 5,5 5,5 vt vt 8,20 8,20 98 95,8 95,8 m m vt vt 5,70 5,70 vt vt 10,50 10,50 vt vt 9,40 9,40 vt vt 5,20 5,20 1,0 1,0 vt vt 5,20 5,20 09.1977 09.1977 4,8 4,8 1,8 1,8 Märkused: 10.1977 10.1977 09.1977 09.1977 69 69 85 85 08.1977 08.1977 96 2,2 2,2 236 236 08.1977 08.1977 10.1977 10.1977 SjrK SjrK 5,6 5,6 150 150 3,3 3,3 96 7,2 7,2 99 P 6, P 3,5 3,5 vt vt 5,50 5,50 237 237 vt vt 4,90 4,90 70 70 6,7 6,7 86 86 08.1977 08.1977 4,3 4,3 1. Lõigete koostamisel on kasutatud: 151 151 Plokk 6, 3,5 3,5 vt vt 5,00 5,00 8,4 8,4 87 87 10 10 - 1956. a Karinu lubjakivimaardla geoloogiliste uuringutööde aruannet (Lengeolnerud, 1957) aR SjrTm SjrTm 5, aR 94 08.1977 08.1977 08.1977 08.1977 71 71 7,8 7,8 4,7 4,7 94 238 238 Plokk 4,9 4,9 152 Plokk 6,0 6,0 6,0 6,0 6,6 6,6 9,6 9,6 72 72 9,0 9,0 88 88 5,9 5,9 152 Plokk 3, 3, aT aT - 2007. a Karinu lubjakivikarjääri jääkvaru hindamise aruannet (Eesti Geoloogiakeskus, 2007) 11 11 Plokk 5, 239 239 249 249 153 153 - 2016. a Karinu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet (Inseneribüroo STEIGER, 2016) 92 6,2 6,2 6,2 6,2 249 249 7,5 7,5 8,6 8,6 11,0 11,0 89 89 7,0 7,0 7,5 7,5 92 7,1 7,1 10,3 10,3 2. Kõrgused Balti süsteemis Plokk 240 240 203 203 250 250 12 12 73 73 154 154 12 12 7,3 7,3 7,6 7,6 250 250 9,8 9,8 12,0 12,0 90 90 8,0 8,0 241 241 8,2 8,2 8,6 8,6 74 74 9,0 9,0 3. Katendi hoidetervikud asuvad teenindusmaal 90 8,4 8,4 204 204 251 251 Plokk Plokk 3, 3, aR aR 9,8 9,8 251 251 13 13 13,0 13,0 SjrTm SjrTm 11,6 11,6 155 155 13 13 90 4. Joonestamisel on kasutatud tarkvara MapInfo 9.0 (litsents MINWES0900922272) Plokk 75 75 9,5 9,5 Plokk 3, 9,3 9,3 91 91 10,3 10,3 242 242 9,3 9,3 252 252 11,3 11,3 14,2 14,2 156 156 205 205 10,4 10,4 252 252 14 14 13,2 13,2 14 14 88 10,2 10,2 76 76 92 92 11,0 11,0 88 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 10,5 10,5 11,7 11,7 12,6 12,6 15,4 15,4 14,1 14,1 157 157 12,0 12,0 243 243 206 206 15,50 15,50 12,0 12,0 15 15 Karinu Karinu IIII lubjakivikarjäär lubjakivikarjäär Geoloogilised Geoloogilised läbilõiked läbilõiked 3, aT 86 12,0 12,0 12,5 12,5 13,50 13,50 SjrV SjrV 15,00 15,00 13,5 13,5 86 244 244 13,00 13,00 aT 13,5 13,5 12,50 12,50 13,50 13,50 Järva-Jaani Järva-Jaani vald, vald, Järva Järva maakond maakond I-I´, I-I´, II-II´ II-II´ ja ja III´-III´ III´-III´ 13,50 13,50 84 15,00 15,00 84 14,00 14,00 Loa omanik Nordkalk AS Joonis nr 2/3 82 82 Lemmaru, Vasalemma alevik, H H 11 :: 22 000 000 Vasalemma vald, Harjumaa,76101 / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava V V 11 :: 200 200 0 25 50 100 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Ole Sein Kuupäev 13.02.2016 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Meelis Peetris Töö nr 16/1742   Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 6 lõike 3 kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime, märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime, alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime. Nordkalk AS (registrikood 10656606, aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Rakke vald, Lääne-Viru maakond) taotleb olemasoleva kaevandamisloa nr KMIN-097 alusel Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendamist. Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendus asub Järva maakonnas Järva-Jaani vallas Karinu külas riigile kuuluvatel katastriüksustel. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad kinnistutel Karinu lubjakivikarjäär (katastritunnus 25702:004:0550, maa sihtotstarve mäetööstusmaa 100%) Karinu karjäär 2 (katastritunnus 25702:004:0199, maa sihtotstarve mäetööstusmaa 100%) ja Karinu karjäär 3 (katastritunnus 25701:001:0357, maa sihtotstarve mäetööstusmaa 100%) ning taotletav mäeeraldise laiendus jääb Rava metskond 108 kinnistule (katastritunnus 25701:001:0358, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Karinu II lubjakivikarjääri kaevandamisloa KMIN-097 andmise menetluse käigus on läbi viidud KMH ja koostatud aruanne „Karinu lubjakivimaardla laienduse kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne“. KMH aruanne (koostaja Osaühing Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2007) kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 20.12.2007 kirjaga nr 13-3-3/55382-3. Karinu II lubjakivikarjäär moodustab taotletava alaga ühtse terviku ja mäetööstuslikult on see käsitletav ühtse karjäärina. KMH aruande kohaselt ei avalda Karinu ja Karinu II karjäärides kaevandamine olulist negatiivset mõju pinna- ja pinnaseveele, keskkonnale ja piirkonna elanikele. KMH aruanne sisaldab kõrvuti asetsevates Karinu karjääris ja Karinu II lubjakivikarjääris kaevandamise koosmõju tulemusi. KMH aruandes toodud järeldusi saab rakendada ka taotletava mäeeraldise laienduse menetluse käigus. KMH aruandes soovitatud keskkonnanõudeid arvestatakse kaevandamisloa muutmisel kaevandamisloa täiendavate tingimuste sätestamisel (vt punkt 2.3.). Arvestades eeltoodut ning lähtudes ettevaatlikkuse printsiibist annab otsustaja hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole varem KMH käigus hinnatud, ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse üle otsustamisel tehakse kaalutlusotsus kasutades KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumeid, tuginedes KMH aruandes toodule. Olemasoleva Karinu II karjääri (loa nr KMIN-097) mäeeraldise lõunaosa on avatud ja maavaravaru on suures osas ammendatud. Olemasoleva mäeeraldise maastik on suurelt osalt varasemalt mäetöödega muudetud – paljandustööd, osaline kaevandamine, puistangute moodustamine. Mäeeraldise lähiümbrus on suhteliselt hõreda asustusega. Lähimad elamud jäävad mäeeraldisest ligikaudu 550 m kaugusele edelasse Karinu külla. Kavandatavat tegevust piiravaid kommunikatsioone Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisele ei jää, samuti puuduvad loodus- ja muinsuskaitselased piirangud. Lähimad looduskaitse objektid, Karinu pargi kaitseala ja muistne asulakoht, jäävad mäeeraldisest ligikaudu 0,55 km kaugusele lõunasse ning lähim kinnismälestis „Kultusekivi“ jääb ligikaudu 0,50 km kaugusele lõunasse. Taotletav Karinu II mäeeraldise laiendus hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti Karinu lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru plokke 3, 13 ja 19. Lisaks kattub mäeeraldise teenindusmaa selle lõunaosas aktiivse tarbevaru plokiga 20 ja passiivse tarbevaru plokiga 23 ning lääneosas aktiivse reservvaru plokiga 5. Karinu maardla asub Balti kristalse kilbi lõunatiival. Kristalse aluskorra sügavus antud alal on vahemikus 300 kuni 400 m. Kristalsel aluskorral lasub settekivimeist koosnev aluspõhi, mis on kaetud suhteliselt õhukese paksusega kvaternaarisetetega. Karinu maardla lääneosa kvaternaarisetete paksus varieerub vahemikus 0,3-0,8 m, keskosas künka piirides 5,0-6,0 m ja idaosas 1,5-2,0 m. Valdav osa kvaternaarisetetest moodustab kollakas- või hallikaspruun savikas karbonaatne põhimoreen karbonaatse munakatega. Kasuliku kihi moodustab lubjakivi, mis oma kvaliteedilt jaguneb tehnoloogiliseks lubjakiviks ja ehituslubjakiviks. Kasuliku kihi geoloogiline ehitus on keeruline ja lubjakivi keemiline koostis muutlik, mis raskendab kaevise ekspluateerimist. Tektooniliste liikumiste tulemusena on lubjakivid purunenud ja dolomitiseerunud. MgO sisaldus kahjuliku komponendina on maardla põhjaosas kõrgem kui lõunaosas. Üldine seaduspärasus on, et CaO sisaldus väheneb sügavuse suunas ja tehnoloogiline lubjakivi paikneb kasuliku kihi ülemises osas. 2013. aasta täiendava varu arvutuse käigus määrati tehnoloogilise lubjakivi keskmiseks paksuseks 5,0 m ja ehituslubjakivi keskmiseks paksuseks 3,3 m. Karinu maardla hüdrogeoloogilised tingimused määrab Pandivere kõrgustiku edelanõlv, kus pindmine äravool neeldub karstilehtritesse või karstialadele. Karstilehtrid on eesvooluks olemasoleva Karinu ja Karinu II karjääride ärajuhitavale veele, sest muud võimalused veekõrvalduseks praktiliselt puuduvad. Hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud Kvaternaari, Siluri, Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleks. Nendest veevarustusallikana kasutatakse Siluri ja Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. Karjäärivee moodustumisel osalevad kvaternaarisetete ja Siluri veekompleksi Juuru veekihi põhjavesi. Kvaternaarisetted on oma suure savi sisalduse tõttu peamiselt veevaesed. Lubjakivi on taastumatu loodusvara, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 2 (9) Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ning lähipiirkonna teised tegevused. Lubja tootmiseks on Karinu karjäärist kaevandatud lubjakivi alates 1957. aastast. Nordkalk AS kaevandab Karinu karjäärist alates 1999. aastast. Lubjakivi kaevandamiseks on rajatud veekõrvalduskraavid ja pumpla ning veetase hoitakse pumpamisega madalamal karjääri väljatöötatud ala põhjast. Kaevandamise mäetehnilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning kaevandamise tehnoloogia käesoleva taotletaval Karinu II lubjakivikarjääri laiendamisel ei erine senini kasutusel olevatest näitajatest. Mäetööde hilisemas etapis ehitatakse pumpla taotletava mäeeraldise lõunapiirile, kuid üldine veeärastuse skeem jääb samaks. Taotletava Karinu II mäeeraldise lõunaosa on avatud ning selle piires on viljakas kasvukiht kooritud ning ladustatud teenindusmaa piires. Alal geoloogilise uuringu põhjal oli viljaka kasvukihi keskmine paksus 0,3 m ning maht 33,3 tuh m3. Mäeeraldise põhjaosas on kasvukiht eemaldamata. Geoloogiliste uuringute põhjal on nimetatud piirkonnas viljaka kasvukihi paksus vahemikus 0,2-0,3 m, keskmiselt 0,25 m. Seega on kaevandamise käigus eemaldatava viljaka kasvukihi maht 14,3 tuh m3. Kokku on kogu mäeeraldise teenindusmaa piires viljaka kasvukihi maht 47,6 tuh m3. Mäeeraldise avamiseks tehtavad tööd on metsa ja võsa raadamine ning kändude juurimine. Seejärel saab hakata kattekihte koorima, mis ladustatakse teenindusmaa piires puistangutesse. Esmalt kooritakse kattekihtide ülemine ehk viljakas osa. Viljakas kasvukiht kooritakse buldooseri või frontaallaaduriga ning ladustatakse mäeeraldise piires puistangutes. Ülejäänud kattekihi moodustab moreen ja kaljune katend keskmise paksusega 2,0 m, seega paikneb Karinu II lubjakivikarjääris kokku ~292 tuh m3 katendit. Taotletava laienduse osa katendi maht on 41 tuh m3. Katenditöid on kokku tegemata mahus 111 tuh m3. Arvestades väheviljaka kattekihi paksust on selle eemaldamiseks otstarbekas kasutada ekskavaatorit ja autotransporti. Vältimaks inimeste ja loomade kukkumist karjääri, moodustatakse mäeeraldise põhjaosa lääneküljel olevale teenindusmaale katendist piirdepuistang. Paljandatud lubjakivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim kobestatakse lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes töötab nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti alusel. Lõhkeainena kasutatakse nobeliiti, ANFO-d või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikusisaldusega. Kaevandamine toimub üldjuhul ühe astanguga kuni mäeeraldise põhjani. Vajadusel teostatakse lõhketööd kahe astanguga ning lisaks kasutatakse raimamisel vajadusel abimehhanismina hüdrovasarat. Hüdrovasarat kasutatakse peamiselt lõhkamisel terveks jäänud suurte kivitükkide purustamiseks. Lõhkamist teostakse ainult tööpäevadel ja sõltuvalt vajadusest 1-4 korda kuus maksimaalselt. Puur-lõhketöid jätkatakse olemasoleva skeemi ja tehnoloogia alusel. Lõhatud kaevis laaditakse pöördkoppekskavaatoriga vahetult mobiilsesse purustus- sorteerimissõlme, kus toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kaevandatav materjal transporditakse veoautodega Rakke lubjatehasesse lubja ja fillerite tootmiseks, valmistoodanguna kaubastatakse toodang killustikuna tellijale või kasutatakse karjääri korrastamisel (sõelmed, kattepinnas, kaubastamiseks mittesobilik materjal). Erineva 3 (9) fraktsioonidega toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires vahelaod. Arendaja andmetel moodustab käesoleval ajal Karinu ja Karinu II karjäärides kaevandatud mahust ~15% sõelmed (peenfraktsiooniga 0-7 mm). Paljandustööde käigus kooritud kattepinnas ja sõelmete puistangud võimalusel kaubastatakse (vajaliku nõusoleku olemasolul) ning ülejäänud materjal ladustatakse puistangutesse ning kasutatakse hiljem korrastamistöödel. Korrastamistöödega alustatakse esimesel tehnoloogilisel võimalusel. Karinu ja Karinu II karjääride kohta on OÜ Inseneribüroo STEIGER koostanud ühise korrastamisprojekti „Karinu ja Karinu II lubjakivikarjääri korrastamise projekt“ (Töö nr 07/0272, 2008.a) ning lisaks on Mäebüroo Nord OÜ poolt koostatud korrastamisprojekti lisa (Töö nr 20814, 2014.a). Olemasolevale Karinu II mäeeraldise alale taotletakse laiendust. Taotletava mäeeraldise piires toimuvad mäetööd vastavalt seni kasutatavale tehnoloogilisele skeemile ja kehtiva puur- lõhketööde projekti alusel. Samuti jäävad kehtima olemasoleva vee erikasutusloa (nr L.VV/322171), välisõhu saasteloa (nr L.ÕV/320152) ning koostatud jäätmekavaga (kinnitatud korraldusega HJR 1-15/12/490) määratud tingimused. Jäätmemahukuse kirjeldamiseks on kasutatud taotluse seletuskirja ja KMH aruande peatükis 4.3.5. kirjeldatud infot. Arendaja on koostanud Karinu ja Karinu II lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava, mis on Keskkonnaameti poolt kinnitatud 27.06.2012 korraldusega nr HJR 1-15/12/490. Vastavalt Karinu karjääride koostatud jäätmekavale ei teki tööde käigus kaevandamisjäätmeid. Kaevandatav materjal kasutatakse Rakke tehases kustutamata lubja ja fillerite tootmiseks, kaubastatakse või kasutatakse karjääri korrastamisel (sõelmed, kattepinnas ja mittekaubastatav materjal). Erineva fraktsiooniga toodang realiseeritakse suuremal nõudlusel vaheladudeta, muu materjali korral moodustakse karjääri ala piires laod. Korrastamiseks ladustatav materjal (kattepinnas ja moreen) ning kaubastama sõelmed on võrdsustatavad saastumata pinnasega, sest kaevandamisala piires ega lähiümbruses ei paikne tööstust ega ei ole fikseeritud jääkreostust. Kaevandamistööde ajaks puistangutesse ladustatud kattepinnasest on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Kattepinnase puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilsed. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatud materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Puistangute nõlvad ja pealispind tasandatakse ning need taimestuvad iseeneslikult vegetatsiooniperioodil mõne kuuga. Arendaja täiendavatest selgitusest Keskkonnaametile kaevandamisel tekkiva peenfraktsiooni liigitamisel on märgitud, et Karinu karjääri põhjaossa ladustatud kattepinnase ja peenfraktsiooni puistangud korrastatakse puhkealaks vastavalt olemasolevale Karinu karjääride ühisele korrastamisprojektile. Korrastamisprojektis on kirjeldatud kattepinnase, peenfraktsiooni ja mittekaubastatava materjali käitlust ja korrastamise suunad. Lisaks on arendaja tellinud korrastamisprojekti lisa, milles tuuakse välja, et puistangute korrastamise suunaks on suusamägi. Lähtudes eelnevast ei ole peenfraktsiooni näol tegemist mitte jäätme, vaid kõrvalsaadusega jäätmeseaduse § 22 tähenduses. Keskkonnaamet oma 17.11.2014 kirjaga nr HJR 8-2/14/8319-6 on seisukohal, et Karinu karjäärides tekkivat peenfraktsiooni ei vaadelda jäätmena, vaid seda käsitletakse kui kõrvalsaadust, mistõttu ei ole vajalik taotleda jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit. 4 (9) Kavandatava tegevusega ei teki kaevandamisjäätmeid, mis võiks kahjustada keskkonda – ohustada vett, õhku, pinnast, loomastikku ja taimestikku ning tekitada mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid ja kahjustada maastikku. Karjääri ala korrastatakse kaevandamisloa kehtivuse aja jooksul vastavalt olemasoleva kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti ja korrastamisprojekti lisa järgi ning järgides keskkonnaministri määrust nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“. Lubjakivi aukkaevandamise viis allpool põhjavee taset on suhteliselt energiamahukas. Karjääri tööshoidmiseks on vajalik pidev karjääri kogunenud põhja- ja sademevee väljapumpamine. Lisanduvad mäetöödele omaste masinate kütuse- ja hooldekulud ja puur-lõhketööd. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. KMH aruande peatükkides 4.3.1. ja 4.3.2. ning taotluse seletuskirjas on kirjeldatud kaevandamise mõju veerežiimile ja vee kvaliteedile. KMH aruande peatükis 4.3.3. ja taotluse seletuskirjas on kirjeldatud kaevandamise mõju loodusmaastikule ja põllumaale. KMH käigus on OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt teostatud hüdrogeoloogilise uuringuna kaks aruannet – „Karinu lubjakivikarjääri ümbruskonna kaevude seire ja kaevandamise laiendamise mõju prognoos põhjaveetasemele“ (L. Savitsjaka, S. Jaštšuk, EGF 7920) ja „Karinu lubjakivikarjäärist väljapumbatava vee ärajuhtimise võimaluste hinnang“ (L. Savitsjaka, S. Jaštšuk, EGF 7919). Uuringus täheldati, et madalvee perioodil on oht salvkaevude kuivaks ja puurkaevude veevaesteks jäämisele. Nende asemele puurib arendaja vajadusel sügavamad kaevud. Arvutuste tulemusel kuival perioodil kaasneb karjääri piires depressioonilehter alandusega 2-4 m. Antud alanduse mõju on maardla tsentrist 500 m kaugusel 2,3 m, 1000 m kaugusel 1,3 m ja 1500 m kaugusel 0,7 m. Arvestades väljapumbatava vee hulka aastas, sademete hulka ja viimasest pinnasesse infiltreeruvat osa (karsti levilatel 20-40%), ei tohiks karjääri mõjuala maardla tsentrist ületada 1500 m piiri. Piirkonnas leiduvad tektoonilised rikked, karstilehtrid ja süvakarst muudavad karbonaatsete kivimite kompleksi keeruliseks veesüsteemiks. Alal vahelduvad vettandvad ja vettpidavad kivimid ning vee survetase ja neeldumine, mis teeb raskeks põhjavee seisundi muutuste prognoosimise ja tulemuste interpreteerimiseks. Nordkalk AS-le on Keskkonnaamet väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/322171 Karinu ja Karinu II karjäärist liigvee kõrvaldamiseks ja juhtimiseks karsti. Loaga on määratud lubatud maksimaalsed karjäärivee pumpamise hulgad kvartalite kaupa, aastas ja ööpäevas. Võrreldes lubatud maksimaalset aasta karjäärivee pumpamise mahtu viimase 10 aasta tegeliku karjäärivee pumpamise hulgaga, siis maksimaalseks on olnud 1180 tuh m3 ja keskmiseks 816 tuh m3 (Nordkalk AS seire andmetel). Reaalsed karjääri liigvee pumpamise mahud on tunduvalt väiksemad kui lubatud maksimaalsed mahud. Täpsemad nõuded ja meetmed vee erikasutamiseks on toodud vee erikasutusloas. Heljumi ja naftasaaduste kontsentratsioonide seire kohustus kord kvartalis on seatud taotlejale samuti vee erikasutusloas nr L.VV/322171. Suurim lubatud saasteainete sisaldus on (ajavahemikul 2012-2017) heljumil 25 mg/l ja naftaproduktidel 1 mg/l. Karinu Suurjärve sissevoolu vee kvaliteedi analüüside aruanded näitavad, et heljumi ja naftaproduktide kontsentratsioonid on jäänud alla normatiivseid suurusi. 5 (9) Seniste mäetöödega kujunenud veerežiimi edaspidi ei muudeta. Jätkatakse veekõrvaldust olemasoleva skeemi alusel. Karjäärist pumbatakse sukelpumpade abil liigvesi läbi setitamise Karinu Suurjärve, millest vesi valgub isevoolselt edasi Väikejärve. Eelnevalt nimetatud veekogudest toimub liigvee juhtimine karstide kaudu lubjakivimitesse. Tiigi vesi on selge, värvitu ja lõhnatu ning seal elavad kalad. Suurvee ajal ja sademeterikastel perioodidel kui karstide neeldumisvõime ei ole piisav, pumbatakse Suurjärvest osa vett Kogre pumpla kaudu mööda survetorustikku 4,5 km kagu suunas katastriüksusel „Oru“ (tunnus 25702:004:0171) asuvasse Metsla karsti (keskkonnaregistrikood LTA1000602). Vee suublate olukord on rahuldav, saasteallikad puuduvad ning vee juhtimisega karstiavaustesse probleeme ei ole olnud. Karjäärist väljapumbatav vesi saastub savi- ja tolmuosakestega, samuti lõhkeaine mõnede komponentidega, peamiselt lämmastik- ja süsinikühenditega. Nendele võib lisanduda vähesel määral naftasaadusi. Peamiste saastekomponentide, tahkete osakeste ja naftasaaduste sisaldust on süstemaatiliselt jälgitud karjäärist väljapumbatavas vees. Väljapumbatav vesi läbib settebasseini ja on saastevaba. Kaevandamine Karinu II mäeeraldisel ja taotletaval laiendusel mõjutab peamiselt maastikupildi väljanägemist – toimub maa-ala reljeefi, pinnase ja taimestiku pöördumatu ümberkujundamine. Samas on suur osa taotletava mäeeraldise alast juba varasemate mäetöödega muudetud. Varu ammendamisega kaasneb mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa korrastamine ning tagastamine maavaldajale. Kaevevälja korrastamistöödega on soovitatav alustada kaevandamise ajal esimesel tehnoloogilisel võimalusel. KMH aruande peatükis 4.2.1.1. ja taotluse seletuskirjas on kirjeldatud kaevandamise mõju välisõhule. Maavara lõhkamise, kaevandamise, purustamise ja laadimisega materjali loodusliku niiskuse tõttu märkimisväärselt tolmu ei eraldu ning see settib kiiresti maha masinate töökoha läheduses. Maavara transpordiga võib autoteedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Transpordist tekkiva tolmu vähendamiseks kastetakse vajadusel karjääri teid kuival ajal. Kuna dünaamiline pinnasevee tase on karjääri põhjale lähedane ja ka kõige kuivematel perioodidel ei lange see sügavamale, on väljaveotee osa karjääris niiske ja tolmuvaba. Kuna karjääri sissesõidutee on asfalteeritud, siis selle piires üldjuhul ei ole tolmutõrjet vaja teostada. Karjääris liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis omakorda toimivad tolmu levimise tõkenditena. Mäetööd toimuvad tööpäevadel päevasel ajal. Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade evitamise nõudeid, sh tagada, et õhu saastamine tolmuga ja müratase ei ületaks normatiivide nõudeid. Karjääris asub mobiilne purustus-sorteerimissõlm, mille transportöörid on lühikesed, mistõttu tekkiv tolm on lokaalne ning settib tootmisliini läheduses. Mobiilne purustus-sorteerimissõlm paigaldatakse tee lähedale ja lõhkamisega purustatud lubjakivi laetakse transportöörile. Mobiilne purustus-sorteerimissõlm koos kopplaaduri, ekskavaatori ja väljaveomasinatega tarbivad diiselkütust, mille põletamisel tekib CO. Tunnis välisõhku eralduva CO kogus ulatub kuni 2,2 kg-ni (sekundis 0,61 gr), mis hajub kiiresti ja mille sisaldus välisõhus jääb karjääri piiride taga oluliselt madalamaks lubatud piirnormist 10 mg/m3. Keskkonnaamet on andnud arendajale välisõhu saasteloa nr L.ÕV/320152. Loas on toodud saasteallikate (puurimine, lõhkamine, materjali purustamine) lubatud saasteainete heitkogused, saasteainete vähendamise ja seire meetmed ning muud keskkonnaalased meetmed ning eeskirjad. 6 (9) Lõhkamisega õhku eralduvad gaasilised lämmastiku- ja süsinikuühendeid hajuvad kiiresti ja nende sisaldus jääb lähimate hoonete lähedases õhus oluliselt madalamaks lubatust. Lõhkamisel tuleb garanteerida, et õhku paiskvate kivitükkide lennukaugus ei ületaks 200 m. Lõhketööde teostamisel kasutatakse korras tehnikat ja järgitakse ohutusnõudeid. On soovitatav, et lõhkamiseks vajalike puuraukude puurimine toimuks kas märgpuurimismeetodil või tolmupüüduriga varustatud pneumomeetodil. KMH aruande peatükkides 4.2.1.2. ja 4.2.1.3. ning taotluse seletuskirjas on kirjeldatud müra ja lõhketöödest lähtuva vibratsiooni mõju. Mäetöödega kaasneb müra, mille peamised tekitajad on karjääris kasutatavad laadurseadmed, transpordivahendid ja mobiilne purusti. Mäetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase on normeeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.08.2005 määrusega nr 87 (“Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele”). Karjääris kasutatavad masinad ei tohi ületada müra lubatud piirnorme. Karjääris liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis omakorda toimivad müra tõkenditena ning alandavad mürataset. Karjääri nõlv ja nõlva ülemisel astangul paiknevad kattepinnase puistangud moodustavad müratõkke. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Transpordimasinate müratase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 määrusega nr 122 (“Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid veoautosid. Kaevandamisloa valdaja peab järgima sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 (“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”) kehtestatud müra normtasemeid. Karjääris töötab üheaegselt mitu müratekitavat tehnilist vahendit. Erinevate müraallikate müratase ei summeeru ja taseme suurenemine on minimaalne. Nende summaarne suurenemine moodustab ainult mõne protsendi. Lubjakivi kaevandamise, purustamise ja transpordi käigus on tehnika hajutatud ning vahekaugused kindlasti mõõdetavad kümnetes ja sadades meetrites. Nende müraallikate müra summeerimine ülaltoodu alusel näitab, et karjääris ja karjäärist väljaveo teel ei ületa müra intensiivsus 80-100 dB sõltuvalt töötava tehnika hulgast. Üldjuhul on müra tugevus konkreetses vaadeldavas punktis pöördvõrdeline müraallika ja selle punkti vahelise kauguse ruuduga. Tulenevalt eelnevast väheneb välisõhus müra tase karjääri laienduses töötava purustus-sorteerimissõlme ja kallurautode summaarsest müra tasemest 400 m kaugusel 50-60 dB võrra ja jääb elamute piirides 40-50 dB tasemele. Käesoleval juhul asub purusti lähimatest elumajadest enam kui 500 m kaugusel ning karjääri astang koos kattekihist piirdevalliga tegutseb täiendavalt purusti ja elumajadevahelise barjäärina. See vähendab müra taset veelgi. Seega jääb karjääri poolt põhjustatud müra tase lähimate elamute juures välisõhus väiksemaks kui 30-40 dB. See on oluliselt madalam lubatud piirist ja on lähedane elurajoonide tavaline müra foonilisele tasemele. Lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid peavad vältima lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamist lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Käesoleval hetkel ja edaspidi taotletaval mäeeraldisel teostatakse lõhkamist ainult tööpäevadel ja kindlal ajavahemikul (7.00-19.00), millest teavitatakse eelnevalt ümbruskonna elanikke. Sõltuvalt vajadusest toimub lõhkamine maksimaalselt 1-4 korda kuus, seega on lõhkamine lühiajaline ja harv tegevus. Lõhketöid teostab arendaja poolt tellitud litsentseeritud 7 (9) lõhketööde tegija, kelle poolt on koostatud nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhkamisel kasutatakse lõhkeainena ainult nobeliiti, ANFO või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga ning lühiviitlõhkamist. See minimeerib lõhkamisel tekkivate ohtlike gaaside teket, seismilist efekti, lööklaine tugevust ja õhku paiskuva tolmu kogust. Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust keskkonnale. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest. Avariiolukordade esinemise võimalikkust ja nende likvideerimist on kirjeldatud KMH aruande peatükis 4.6. ja taotluse seletuskirjas. Kaevandamisega kaasnevate avariiolukordade võimalikkus on seotud kasutatava tehnikaga ja sellest lekkida võiva õli või kütusega. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Tootmine planeeritakse teostada organiseeritult ja pideva järelevalve all. Pidev järelevalve kuulub karjäärimeistri otseste töökohustuste hulka, kes võimalike avariide korral rakendab kohesed meetmed nende likvideerimiseks. Vajadusel tootmine peatatakse ja avarii likvideeritakse karjääriväliste spetsialistide abil. Kaevandamiseks kasutatavate mehhanismide hoolduse ja tankimise käigus tuleb vältida võimalikku kütte ja määrdeõlide sattumist karjääri põhjale. Mehhanismide kütuse tankimine ja hooldus teostatakse vastavalt kohandatud platsidel. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid karjäärialal ei tehta. Vastavaid nõudeid tutvustatakse kõigile mäetöödega seotud isikutele, nende täitmise jälgimine kuulub mäetööde juhi vastutusalasse. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Punktis 1.3. nimetatud objektid jäävad mäeeraldisest ja selle teenindusmaast rohkem kui 150 m kaugusele (enamikel juhtudel rohkem kui 500 m kaugusele) ja nendele lubjakivi kaevandamine mõju ei avalda. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele puudub. 6. KeHJS seaduse § 6 lg 3 punktides 1-4¹ nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas ning ei halvendata mõju müra osas. Tegevus ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna varu väljamine toimub endistel tingimusel. Negatiivne lisamõju maastikuilmele puudub, kuna tegemist on kasutuses oleva karjäärialaga, kus looduslik maastik on juba rikutud. Selle kvalitatiivne muutus on positiivselt taastatav hilisema korrastamisega. Kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate koosmõjul. Mõõtmised on näidanud, et lubatud piirnorme ei ületata. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ette näha ei ole. 8 (9) Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldused Loa andja on seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise objekt, kuna kaevandamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui selle teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tegevus on mitteolulise negatiivse lokaalse keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt tagajärgi valguse, soojuse, kiirguse, lõhna ja jäätmetekke osas. Eelhindamise tulemusena selgus, et vaatamata asjaolule, et mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamisel hävib, on see kvalitatiivselt taastatav hiljem maa-ala korrastamisega. 9 (9)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet KMIN-097 (loa andja) (registreerimise number) 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Nordkalk AS 1.2. Äriregistrikood 10656606 1.3. Aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Rakke vald, Lääne-Viru maakond 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Nordkalk AS 2.2. Äriregistri kood 10656606 2.3. Aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Rakke vald, Lääne-Viru maakond 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Karinu 3.2. Maardlaosa nimetus - lubjakivimaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 3.4. Maardla põhimaavara 0017 tehnoloogiline lubjakivi 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Karinu II lubjakivikarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, vald) Järvamaa Järva-Jaani vald teenindusmaa 4.3. Mäeeraldise pindala 16,78 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 27,66 ha 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus Karinu lubjakivimaardla Karinu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (M. Tammekänd) geoloogiafondi number 8724 varude kinnitamise otsus ja kuupäev 16.05.2016 käskkiri nr 1-2/16/464 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus kogus Maavara nimetus Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik tarbevaru reservvaru varu varu tehnoloogiline 488,285 - - 488,285 tuh lubjakivi m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.08.2017 7. Katend, Katendi kogus 333 tuh m3, sh mulla kogus 48 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kasutusala ehituslubja põletamine ja filleri valmistamine kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär 70 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik - 8.4. Loa kehtivusaeg 01.07.2008-27.03.2026 9. Korrastamine Kaevandatud maa korrastamise otstarve: veekogu, osaliselt metsa- ja rohumaa 1 10. Täiendavad 10.1. Lõhketöid on lubatud teostada tööpäevadel kella 7.00-st kuni 19.00-ni. tingimused Lõhketööd on keelatud puhkepäevadel ja riiklikel pühadel; 10.2. Elanikke teavitada vähemalt 24 tundi enne lõhketööde teostamist (kirjalikult vms); 10.3 Kasutada lühiviitlõhkamist ning ühes viites kasutatav lõhkelaengu suurus peab olema väiksem kui 59 kg; 10.4. Tagada, et lõhkamisel tekkivad kivitükid ei lendaks teenindusmaa piiridest väljapoole; 10.5. Lõhketöödel kasutada tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga lõhkeainet; 10.6. Puuraukudes laengut katva topise pikkus peab ületama vähemalt 15- kordselt puuraugu läbimõõtu; 10.7. Lõhketöid ei tohi teostada, kui alates 12 m/s puhuva tuule suund on elumajadele, vajadusel tuleb tööd ajutiselt peatada; 10.8. Enne lõhketööde teostamist kuival perioodil tuleb lõhkekohta niisutada; 10.9. Kaevandamise alustamise perioodil asulaid läbivate teede äärde jäävate elamute läheduses mõõta põhjendatud kaebuste ja/või ühel tööpäeval erinevate isikute (üle 2 isiku) poolt esitatud kaebuste korral transpordimüra iseloomustavat taset. Mürataseme ületamise korral tuleb nt vähendada liikluskiirust, paigaldada müratõkkeseinad, istutada hekk vms. Teostatud mõõtmistulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist; 10.10. Kaevandamise alustamise perioodil lõhkamiste ajal mõõta lähimate müratundlike objektide (eluhoonete) läheduses tööd iseloomustavat müra- ja vibratsioonitaset. Lubatud müra- või vibratsioonitaseme ületamise korral tuleb nt vähendada lõhkelaengu suurust vms. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist; 10.11. Sademetevaesel ajal niisutada kaevise transpordiks kasutatavaid teid, vajadusel puhastada tolmust; 10.12. Hoida puhtana masinate seisuplatsid ning vältida reostusainete sattumist vette ja pinnasse; 10.13. Regulaarselt kontrollida kopplaadurite, kallurite, purustussõlme jms tehnilist seisukorda ja tööd. Tehniliste rikete või avariide korral peatada töö ja likvideerida viivitamatult võimalikud tagajärjed; 10.14. Maavara kaevandamisel, kaevise purustamisel, sorteerimisel ja transportimisel kasutada tehnikat (sh kasutatav tehnoloogia), mis on sama või keskkonna suhtes samaväärsete või paremate näitajatega, kui tehnika (sh kasutatav tehnoloogia), mille kasutamisega arvestati kaevandamisest tuleneva keskkonnamõju hindamisel; 10.15. Säilitada karjääri lamamis paikneva veepideme terviklikkus; 10.16. Tagada, et puuraukude puurimine toimub märgpuurmeetodil või tolmupüüduriga varustatud seadmega (pneumokoguja); 10.17. Tagada mäeeraldise teenindusmaa piires absorbeerivate materjalide (saepuru, liiv, turvas) olemasolu võimalike avariiolukordade likvideerimiseks; 10.18. Küsida seisukohta korrastamistingimuste muutmiseks hiljemalt 5 a enne loa kehtivusaja lõppemist. Mitte hiljem kui kolm kuud enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist esitada loa andjale taotlus korrastamistööde vormistamiseks; 10.19. Enne mäetööde alustamist mõõta ümbruskonna kaevude põhjaveetase. Hiljem jälgida vähemalt üks kord kvartalis piirkonna põhjaveetaseme muutusi. Selleks tuleb võrrelda ümbruskonna kaevude veetaset karjääri mõjupiirkonnast kaugemal oleva kaevu veetasemega. Kui seire tulemusel selgub, et lubjakivi kaevandamise kestel on kaevud jäänud kuivaks või veevaeseks, tuleb puurida uued kaevud või olemasolevaid süvendada, 2  vajadusel muretseda pump. Seire tulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist; 10.20. Avalikus kasutuses olevat Kogre teed nr 2570251 ning Karinu Suurjärve kaldapiiranguvööndit ei või kahjustada. 10. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 01.07.2008 käskkirjaga nr ja muutmise 834. Luba on muudetud 10.08.2009 kantsleri käskkirjaga nr 1318 ja otsused 27.03.2015 käskkirjaga nr 311. Luba on muudetud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 31.08.2017 korraldusega 1-3/17/2262. Loa andja nimi ja amet Maria Karus juhataja Maapõuebüroo (allkirjastatud digitaalselt) Kuupäev: 31.08.2017 3 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 31. august 2017. a. 15:04 Adressaat: TJA - Avalik; AS Nordkalk; [email protected] Teema: Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmine Karinu II lubjakivikarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine Manused: Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmine Karinu II lubjakivikarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab Teile korralduse "Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmine Karinu II lubjakivikarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine". Edastatud dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduss�steemis 31.08.2017 13:58:00 numbriga 1-3/17/2262. K�ttesaamist kinnitage vastates sellele kirjale v�i e-postiga [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee