Pr Ülle Rajasalu
Harju Maavalitsus Teie 14.07.2017 nr 12-4/1427
[email protected]
Meie 09.08.2017 nr 7-12/17/2834-7
Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Rail Balticu
maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande heakskiitmine
Austatud proua maavanem
Keskkonnaministeerium vaatas läbi Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Rail Balticu
maakonnaplaneeringute (edaspidi nimetatud Rail Balticu maakonnaplaneeringud) ühise
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande.
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lõike 5 ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 31.12.2011–22.03.2014 kehtinud redaktsiooni
(RT I, 21.12.2011, 15, edaspidi KeHJS) § 38 lõike 1 ja lõike 2 punktide 2–5 alusel, lähtudes KeHJS
§ 42 lõigetest 2–5 ning olles kontrollinud aruande vastavust KeHJS § 40 nõuetele kiidab
Keskkonnaministeerium eelnimetatud aruande heaks.
Keskkonnaministeerium seab KSH aruande heakskiitmisel KeHJS § 38 lõike 2 punkti 4, § 42
lõike 5, § 43, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 ning
maakonnaplaneeringute algatamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (RT I, 30.12.2011, 23) § 7
lõike 6 alusel tingimuseks selle, et keskkonnakorralduskava objekti ehitusaegsete meetmete
register (KSH aruande lisa III-6) tuleb kanda Rail Balticu raudtee ehitusloa tingimustesse ning
kasutusaegsete meetmete register (KSH aruande lisa III-6) kasutusloa tingimustesse. KSH aruande
lisa III-6 (leevendavate meetmete register) on käesoleva otsuse lahutamatuks osaks.
Lähtuvalt KeHJS § 38 lõike 2 punktist 4, § 42 lõikest 5, §-st 43, ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 ning planeerimisseaduse § 7 lõikest 6 tuleb
Rail Balticu raudtee trassi kavandamisel ning elluviimisel järgida KSH aruande jätkutegevustes
ette nähtud põhimõtteid projekteerimis-, ehitus- ja kasutusetappide käigus. Samuti tuleb arvestada
täiendavate uuringute tulemustega, kaasa arvatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt läbiviidava uuringuga, mis kaardistab ja analüüsib
alternatiivseid tehnilisi võimalusi ökoduktidel põhinevale lahendustele (sealhulgas tarakatkestuste
kasutamine). Põhjendatud juhtudel tuleb tegevuslubade etappides viia läbi kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamine.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Otsuse põhjendused ja kaalutlused
1. Õiguslik alus ja pädevus
Vastavalt HMS § 5 lõikele 5 kohaldatakse haldusmenetlusele menetluse alguses kehtinud
õigusnorme. Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas maakonnaplaneeringute koostamine Rail Balticu
raudtee trassi koridori asukoha määramiseks algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldusega
nr 173 „Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha
määramiseks”. Sellest tulenevalt tuleb antud KSH aruande heakskiitmisel lähtuda keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 31.12.2011–22.03.2014 kehtinud redaktsioonist
(RT I, 21.12.2011, 15).
Keskkonnaministeerium on KeHJS § 38 lõike 1 alusel Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH
järelevalvaja, kuna planeeringute elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline mõju võib olla
piiriülene.
KSH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise üle otsustamiseks peab
Keskkonnaministeerium KSH järelevalvajana hindama KSH aruande sisu ja KSH menetluse
vastavust KeHJS-st tulenevatele nõuetele. Anda tuleb üldine hinnang KSH aruande kvaliteedile ja
menetluse õiguspärasusele.
Otsus kõnealuse KSH aruande heakskiitmise üle on tehtud vastavalt KeHJS § 38 lõikele 1 ja
lõike 2 punktidele 2–5, §-le 40 ning § 42 lõigetele 2–5.
2. Menetluse senine käik
Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldusega nr 173 „Maakonnaplaneeringu koostamise
algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” algatati Harju, Rapla ja
Pärnu maakonnas maakonnaplaneeringute koostamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha
määramiseks. Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH algatati Harju maavanema 19.04.2012
korraldusega nr 1-1/661-k „Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“, Rapla maavanema
25.04.2012 korraldusega nr 259 „Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ ning Pärnu maavanema
23.04.2012 korraldusega nr 267 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.
Kuna Rail Balticu maakonnaplaneeringute elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline
piiriülene mõju, teavitas Keskkonnaministeerium 30.08.2013 kirjaga nr 11-2/13/6294-9 KeHJS
§ 46 arvesse võttes Soomet, Lätit, Leedut ja Poolat ning küsis, kas nad soovivad kõnealuses KSH
menetluses osaleda. Läti vastas, et soovib osaleda. Poola ja Leedu ei pidanud vajalikuks osaleda,
kuid Leedu soovis olla informeeritud KSH lõpptulemustest. Ka Soome ei soovi menetluses
osaleda, samas soovitakse olla kaasatud juhul, kui KSH käigus selgub, et Soomele avaldub oluline
mõju.
Keskkonnaministeerium kiitis KSH programmi heaks 07.07.2014 kirjaga nr 11-2/14/152-45.
Harju maavalitsuse 09.06.2016 kirjas nr 12-4/2226 Keskkonnaministeeriumile taotletakse KSH
programmi täiendamist. Keskkonnaministeerium nõustus täiendavate trassialternatiividega seotud
muudatuse sisseviimisega KSH programmi (21.06.2016 kiri nr 7-15/16/5931).
Maakonnaplaneeringute KSH on algatatud Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha
määramiseks, samas on projekti ülesannete hulgas ette nähtud eelistataval trassialternatiivil
kulgeva raudtee eelprojekti koostamine. Sellest lähtuvalt on KSH aruandes esmalt välja selgitatud
eelistatud trassivariant, millele on järgnevalt teostatud keskkonnamõju detailne analüüs
2
(eelprojekti täpsusastmes) koos vajalike keskkonnamõju leevendavate meetmete
väljatöötamisega. Kolmele maakonnaplaneeringule koostati ühine KSH aruanne.
Harju Maavalitsus, esindades ka Rapla Maavalitsust ja Pärnu Maavalitsust, esitas 15.05.2017
kirjaga nr 12-4/1427 Rail Balticu maakonnaplaneeringute ühise KSH aruande esmakordselt
Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks (sellele eelnes ka KSH aruande esitamine esmaseks
tutvumiseks 05.12.2016 kirjaga nr 12-4/4105, millele Keskkonnaministeerium vastas 12.01.2017
kirjaga nr 7-15/16/834-14). Tulenevalt heakskiitmiseks esitatud materjalide mahukusest pikendas
Keskkonnaministeerium HMS § 41 alusel menetlustoimingu sooritamise tähtaega (08.06.2017 kiri
nr 7-12/17/2834-4). Keskkonnaministeerium tagastas aruande 03.07.2017 kirjaga
nr 7-12/17/2834-5 ning palus seda vastavalt märkustele korrigeerida ja täiendada.
Harju Maavalitsus esitas täiendatud aruande uuesti heakskiitmiseks 14.07.2017 kirjaga
nr 12-4/1427, lisatud olid ka selgitused märkustega arvestamise kohta.
3. KSH juhteksperdi vastavus kehtestatud nõuetele
KSH läbiviijaks on OÜ Hendrikson & Ko ning juhteksperdiks Heikki Kalle. KSH juhteksperdi
vastavus KeHJS § 34 lõike 3 nõuetele on kontrollitud KSH programmi heakskiitmisel.
Eksperdirühma töös ning KSH aruande koostamisel osalesid eksperdid Charlotta Faith-Ell,
Tomas Andersson, Marianne Klimti, Martin Ruul, Märt Öövel, Tõnn Tuvikene, Kaile Peet,
Epp Zirk, Priit Ilves, Katri Sutt, Juhan Ruut, Marie Louise Stenerud, Tiit Oidjärv, Agnes Altmets,
Laura Uibopuu, Merlin Kalle, Valter Lang, Riin Kutsar, Jaanus Remm, Ülle Jõgar, Veiko Kärbla
ja Olav Kreen. Lisaks osalesid mõju hindamise protsessis mitmed spetsialistid Tartu Ülikoolist,
OÜ-st Reaalprojekt, OÜ-st ReWild ning WSP Civils.
4. KSH aruande avalikustamine
4.1. KSH aruande avalikustamisest teatamine
KeHJS § 37 lõiked 1–3 ja § 41 sätestavad KSH aruande avalikust väljapanekust ning avaliku
arutelu toimumisest teatamise tingimused ja viisid. KSH aruande avalikustamine toimub §-s 37
sätestatud korras, arvestades aruandele sätestatud erisustega (§ 41).
Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruande avalikustamise teated ilmusid väljaandes
Ametlikud Teadaanded (Harju Maavalitsus 14.06.2016, Rapla Maavalitsus 07.07.2016,
Pärnu Maavalitsus 15.11.2016), üleriigilise ja kohaliku levikuga ajalehtedes, maavalitsuste ja
kohalike omavalitsuste veebilehtedel ning Harju ja Rapla puhul ka Rail Balticu projekti portaalis.
Eelnevalt nimetatud teated on lisatud KSH aruandele (lisa 8).
KeHJS § 37 lõike 1 järgi peab KSH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest
teatama muu hulgas ka § 36 lõike 2 punktis 3 nimetatud asutusi ja isikuid, valitsusväliseid
keskkonnaorganisatsioone ühendavat organisatsiooni ning § 36 lõikes 3 nimetatud asutusi ja
isikuid. Heakskiidetud KSH programmis on huvigrupid (kohalikud omavalitsused,
naabermaavalitsused, valitsusasutused, riiklikud äriühingud, valitsusvälised organisatsioonid)
loetletud peatükis 3.5, KSH programmi kohta seisukohti küsitud asutuste nimekiri on toodud
peatükis 6.1. KSH aruande lisas 8 esitatud avalikustamise teadetest nähtub, et maavalitsused ei ole
eraldi teavitanud kõiki KSH programmis loetletud huvigruppe. Maavalitsused on saatnud
avalikustamise teated kõikidele maakonnas olevatele kohalikele omavalitsustele ning
naabermaavalitsustele, kuid mitte kõikidele valitsusasutustele ega riiklikele äriühingutele.
Harju Maavalitsus ja Rapla Maavalitsus ei ole saatnud ka teavituskirja valitsusväliseid
keskkonnaorganisatsioone ühendavale organisatsioonile.
Vaatamata eelnevalt kirjeldatud eksimustele on Keskkonnaministeerium seisukohal, et tegemist ei
ole olulise puudusega ning et asutusi ja avalikkust on sellegipoolest asjakohaselt informeeritud
3
erinevate teavituskanalite kaudu, laiaulatuslik juurdepääs kõnealustele materjalidele on olnud
piisavalt tagatud. Teavitatud on ministeeriume, kelle valitsemisalasse osad teavitamata jäetud
riigiametid kuuluvad. Tegemist ei ole KSH lõpptulemusi mõjutava puudusega, mis oleks aluseks
KSH aruande heakskiitmata jätmiseks.
Keskkonnaministeerium kontrollis KSH aruande avalikustamise teadete vastavust KeHJS § 37
lõikes 2 ja § 41 punktis 1 esitatud nõuetele ning tuvastas, et teadetes esines mõningaid puudusi:
Pärnu Maavalitsus on KSH aruande avalikustamise teate avaldanud väljaandes
Ametlikud Teadaanded KSH programmi avalikustamise teatena; Harju Maavalitsuse ja
Rapla Maavalitsuse teavituskirjades puudub teave piiriülese keskkonnamõju esinemise
võimalikkuse kohta (§ 37 lõige 2 punkt 7). Keskkonnaministeerium leiab, et kuivõrd teave
piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkuse kohta on leitav KSH aruandest, siis tehtud viga
ei mõjuta KSH tulemusi.
4.2. KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu
KeHJS § 37 lõike 3 kohaselt korraldatakse KSH aruande tutvustamiseks avalik väljapanek ning
seejärel avalik arutelu. KeHJS § 41 punkti 2 järgi kestab aruande avalik väljapanek sama kaua kui
strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalik väljapanek, kuid mitte vähem kui 21 päeva.
Rail Balticu Harju maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 04.07.–
08.08.2016, Rapla maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek 18.07.–15.08.2016
ning Pärnu maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek 29.11.–29.12.2016.
Materjalidega oli võimalik tutvuda maavalitsustes ning nende veebilehtedel, Rail Balticu projekti
portaalis ning kohalikes omavalitsustes, mida kavandatav Rail Balticu trass läbib.
Ülevaade kõigist kolmes maakonnas toimunud avalikest aruteludest on esitatud KSH aruande
peatükis 3.4.13. Avalike arutelude protokollid sisalduvad aruande lisas 8. Täiendavalt on
maavalitsused ajalehtedes teavitanud ka avalike väljapanekute ning avalike arutelude tulemustest.
Eelnevast lähtuvalt on KSH aruande avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud toimunud
vastavalt KeHJS-s ette nähtud nõuetele. Avalike väljapanekute kestused vastavad KeHJS § 41
lõikes 2 ette nähtud tähtajale, aruandele on lisatud KSH menetlust puudutavad materjalid.
Harju, Rapla ja Pärnu maavalitsused on korraldanud laiaulatuslikku avalikustamist ka eelnevates
etappides. Trassivariantide võrdlustulemuste ja KSH vahearuande avalikustamist on kirjeldatud
KSH aruande peatükis 3.4.10. Maakonnaplaneeringute eskiislahenduste ja KSH aruande eelnõu
(eelistatud trassivariandi hindamine maakonnaplaneeringu ettepaneku faasis) avalikustamist on
kirjeldatud aruande peatükis 3.4.11.
4.3. KSH aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nendega
arvestamine
KeHJS § 37 lõike 4 alusel on igaühel õigus KSH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
ajal tutvuda aruande ning strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat
keskkonnamõju käsitlevate muude dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid,
vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid.
Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruande avalike väljapanekute jooksul esitatud kirjalik
tagasiside oli väga mahukas. Nimetatud kirjad ja neile koostatud vastused on esitatud KSH aruande
lisas 8. Avalikel aruteludel esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt.
Keskkonnaministeerium leiab, et esitatud ettepanekutega on arvestatud või arvestamata jätmist
põhjendatud ning KSH aruannet on asjakohaselt täiendatud ja parandatud.
4
Lähtudes eelnevast on KSH aruande avalikustamise menetlus olnud õiguspärane.
5. Piiriülesed konsultatsioonid
Mõjutatud riigina osales piiriüleses KSH menetluses Läti. Keskkonnaministeerium edastas
22.08.2016 kirjaga nr 7-12/16/7419-2 Lätile seisukoha võtmiseks Rail Balticu
maakonnaplaneeringute ning KSH aruande materjalid, mille kohta saatis Läti vastuse 19.10.2016.
Keskkonnaministeerium edastas KSH juhteksperdi vastused Läti tõstatatud küsimustele
22.11.2016 kirjaga nr 7-12/16/7419-7. Läti andis 05.12.2016 edastatud e-kirja kaudu teada, et
edasised piiriülesed konsultatsioonid ei ole vajalikud. Piiriülesed materjalid edastati ka Soomele.
14.10.2016 saadetud vastuskirjas märkis Soome, et kommentaarid puuduvad.
6. KSH aruande kooskõlastamine Natura 2000 võrgustiku ala valitsejaga
Tulenevalt KeHJS § 45 lõike 1 punktist 2 saatis Harju Maavalitsus 22.03.2017 kirjaga nr 12-4/727
Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruande Keskkonnaametile kui Natura 2000 võrgustiku
ala valitsejale kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet kooskõlastas 21.04.2017 kirjaga
nr 6-5/17/907-5 KSH aruande tingimuslikult. Muu hulgas oli tingimuseks see, et
keskkonnakorralduskava objekti ehitusaegsete meetmete register kantaks ehitusloa tingimustesse
ning kasutusaegsete meetmete register Rail Balticu kasutusloale. Samuti kuulus tingimuste hulka
tuua KSH aruandes selgelt välja asjaolu, et Pärnu maakonnaplaneeringut ei saa hetkel kolmes
lõigus, kus raudteekoridor läbib looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid (Viluvere
väike-konnakotka püsielupaik, Niidu maastikukaitseala ja Pärnu maastikukaitseala), ellu viia.
Kõigi nimetatud kaitstavate alade kaitsekorra muutmine on hetkel ettevalmistamisel.
Keskkonnaministeerium on seisukohal, et KSH aruannet on täiendatud lähtuvalt Keskkonnaameti
kooskõlastuses esitatud tingimustele. Sealjuures on aruandes toodud välja asjaolu, et praeguse
seisuga ei saa Pärnu maakonnaplaneeringut raudteekoridori kolmes lõigus ellu viia.
Harju Maavalitsus on saatnud 09.05.2017 Keskkonnaametile ka kirja nr 12-4/727 koos
selgitustega, kuidas on KSH aruannet täiendatud.
Lisaks juhib Keskkonnaministeerium tähelepanu asjaolule, et Pärnu maastikukaitseala kuulub
Natura 2000 võrgustikku, mille suhtes tuleb arvestada ka KeHJS-i § 45 lõikes 2 sätestatut.
7. KSH aruande vastavus kehtestatud nõuetele ja seiremeetmete kinnitamine
KSH aruande sisu määrab KeHJS § 40 ja heakskiidetud KSH programm. Rail Balticu
maakonnaplaneeringute KSH aruanne sisaldab KeHJS § 40 lõigetes 2–4 nimetatud teavet.
KSH aruandes on kirjeldatud maakonnaplaneeringute eesmärki ja KSH ulatust, nimetatud ja
selgitatud planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju
inimese tervisele ning Natura 2000 aladele, samuti on välja toodud piirkondlikud erisused.
KSH aruanne annab piisavalt teavet maakonnaplaneeringute elluviimisega eeldatavalt kaasneva
olulise keskkonnamõju kohta ning on sisult piisav maakonnaplaneeringute kehtestamise üle
otsustamiseks. KSH aruanne vastab heakskiidetud KSH programmile.
KeHJS § 42 lõike 2 kohaselt kinnitab KSH järelevalvaja strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire meetmed. Seiremeetmete kinnitamise eesmärk on
teha varakult kindlaks strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline
negatiivne keskkonnamõju ning rakendada seda mõju ennetavaid ja leevendavaid meetmeid.
Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel tuleb arvesse võtta
KSH tulemusi, kaasa arvatud KSH aruandes esitatud leevendus- ja seiremeetmeid. Vastuvõetud
maakonnaplaneeringute seletuskirjades on välja toodud, kuidas on KSH-st tulenevalt
planeerimisel arvestatud keskkonnatingimusi ning kasutatud leevendavaid meetmeid.
5
Seletuskirjad sisaldavad tegevuskava, kus on muu hulgas välja toodud müra ning trassi
mõjupiirkonda jäävate kaitstavate liikide elupaikade seire kohustus maakonnaplaneeringute
elluviimisel.
Keskkonnaministeerium seab tingimuseks selle, et keskkonnakorralduskava objekti ehitusaegsete
meetmete register (KSH aruande lisa III-6) tuleb kanda Rail Balticu raudtee ehitusloa
tingimustesse ning kasutusaegsete meetmete register (KSH aruande lisa III-6) kasutusloa
tingimustesse. KSH aruande lisa III-6 (leevendavate meetmete register) on käesoleva otsuse
lahutamatuks osaks.
Rail Balticu raudtee trassi edasisel kavandamisel ning elluviimisel tuleb järgida KSH aruande
jätkutegevustes ette nähtud põhimõtteid projekteerimis-, ehitus- ja kasutusetappide käigus. Samuti
tuleb arvestada täiendavate uuringute tulemustega, kaasa arvatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt läbiviidava uuringuga, mis
kaardistab ja analüüsib alternatiivseid tehnilisi võimalusi ökoduktidel põhinevale lahendustele
(sealhulgas tarakatkestuste kasutamine). Põhjendatud juhtudel tuleb tegevuslubade etappides viia
läbi kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine.
Keskkonnaministeerium on kontrollinud Rail Balticu maakonnaplaneeringute ühise KSH aruande
ja KSH menetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning on leidnud, et puuduvad KeHJS § 42
lõikes 3 nimetatud aruande heakskiitmist takistavad asjaolud.
Harju, Rapla ja Pärnu maavalitsused peavad teavitama maakonnaplaneeringute kehtestamisest
KeHJS § 44 lõikes 1 nimetatud asutusi ning tagama KeHJS § 44 lõikes 2 nimetatud teabe
kättesaadavuse. Samuti tuleb tagada heakskiidetud KSH aruande ja selle kõikide lisade
kättesaadavus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisa: KSH aruande lisa III-6 (leevendavate meetmete register, 14.07.2017)
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rapla Maavalitsus, Pärnu
Maavalitsus, Keskkonnaamet
Irja Truumaa, 626 2899,
[email protected]
Kadri Möller, 626 2876,
[email protected]
Kersti Türk, 626 2809,
[email protected]
Kristel Järve, 626 0716,
[email protected]
Kaur Kõue, 626 2868,
[email protected]
Pille Aarma, 626 2867,
[email protected]
Rainer Persidski, 626 2973,
[email protected]
Reeli Jakobi, 626 2986,
[email protected]
Reet Pruul, 626 0731,
[email protected]
6
Rahandusministeerium Teie: 12.12.2016 nr 15-2/13394-1
[email protected]
Meie: 10.08.2017 nr 12-4/2134
Heaks kiidetud Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruande esitamine
Austatud minister
Harju Maavalitsus esitas Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“ (edaspidi Rail Baltic maakonnaplaneeringu) Rahandusministeeriumile järelevalve
teostamiseks ja heakskiidu saamiseks oma 06.12.2016 kirjaga nr 12-4/4128. Nimetatud kirjas tõime
välja ka asjaolu, et Rail Baltic maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel
puudus sel momendil Keskkonnaministeeriumi heakskiit. Rahandusministeerium andis oma 12.12.2016
kirjas nr 15-2/13394-1 teada, et Rahandusministeerium asub järelevalvesse esitatud planeeringu
materjalidega tutvuma. Kuna planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne moodustab
olulise osa planeeringu tervikust, asume järelevalve menetlustoiminguid teostama peale keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande heakskiitmist.
Käesolevaga esitab Harju Maavalitsus Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Rail Baltic
maakonnaplaneeringute ühise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande, mis on saanud
Keskkonnaministeeriumilt 09.08.2017 kirjaga nr 7-12/17/2834-7
Keskkonnaministeerium seadis heakskiitmise tingimuseks selle, et keskkonnakorralduskava objekti
ehitusaegsete meetmete register (KSH aruande lisa III-6) tuleb kanda Rail Balticu raudtee ehitusloa
tingimustesse ning kasutusaegsete meetmete register (KSH aruande lisa III-6) kasutusloa tingimustesse.
Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne koos
lisadega on kättesaadav järgmise lingi kaudu: https://gofile.me/1Tim4/eAsxFCXc .
Maakonnaplaneeringutele Rahandusministeeriumi poolt materjalidega tutvumise käigus tehtud
parandus- ja täiendusettepanekutega on arvestatud ning need on maakonnaplaneeringutesse sisse
kantud. Maakonnaplaneeringute täiendatud materjalid on leitavad järgnevate linkide kaudu:
Harju maakonnaplaneeringu materjalid (seletuskiri, joonised, lisad) on leitavad
https://gofile.me/1Tim4/XKIwrjDe .
Harju menetlusdokumentatsioon http://gofile.me/1Tim4/DijSA73s .
Rapla maakonnaplaneeringu materjalid (seletuskiri, joonised, lisad) on leitavad
https://gofile.me/1Tim4/cvxJjLqH .
Rapla menetlusdokumentatsioon https://gofile.me/1Tim4/Tc52QYTt .
Pärnu maakonnaplaneeringu materjalid (seletuskiri, joonised, lisad) on leitavad
https://gofile.me/1Tim4/k8YpNqkx .
Pärnu menetlusdokumentatsioon https://gofile.me/1Tim4/t6uTXx7l .
Tulenevalt eeltoodust palun alustada menetlust Harju, Rapla ja Pärnu maakondade
maakonnaplaneeringute „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ heakskiidu andmiseks.
Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452
15077 TALLINN Faks 611 8602
[email protected]
www.harju.maavalitsus.ee
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Rajasalu
maavanem
Lisa: Keskkonnaministeeriumi 09.08.2017 kiri nr 7-12/17/2834-7 „Harju, Rapla ja Pärnu maakonna
Rail Balticu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
heakskiitmine“ koos lisaga.
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Rapla Maavalitsus,
Pärnu Maavalitsus, OÜ Hendrikson&Ko.
Alan Rood 6118789
[email protected]
2 (2)