Teie 11.07.2017 nr 16-1489-041
Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected] Meie 25.08.2017 nr 1.15-5/2017/17-7104
Sõle 23A
10614, Tallinn
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Kati Tamtik
Saatsite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile järelepärimise veeseaduse sätete
tõlgendamiseks.
1. Teie küsimus on ajendatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu
menetlusest ja Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloa menetlusest. Energiasalv Pakri OÜ
esitas 28.09.2016 TJA-le hoonestusloa taotluse Paldiski lahte tehissaare ja veehaarde
torustiku rajamiseks. TJA algatas hoonestusloa menetluse 27.01.2017. Üleriigilise
planeeringu mereala teemaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega
25.05.2017 ehk ajal, kui hoonestusloa menetlus oli juba algatatud. Hoonestusloaga
taotletav ala jääb mereplaneeringu alasse.
VeeS § 228 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest kui taotletaval
alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. Keeldumist ei kohaldata,
kui taotleja on nõus VeeS § 2211 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga. Viidatud sätte kohaselt
kehtiks selline hoonestusluba kuni aasta peale planeeringu kehtestamist.
Eeltoodust tulenevalt palusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta
hoonestusloa kehtivuse kohta olukorras, kus hoonestusloa menetlus algatatakse ala kohta, kus ei
ole algatatud planeeringut, kuid planeering algatatakse hoonestusloa menetluse ajal ning küsisite,
kas sellises olukorras kehtib hoonestusluba kuni 50 aastat või tuleb rakendada VeeS § 2211 lõikes
4 sätestatud kehtivusaega.
Teie kirjas toodud asjaoludest nähtub, et:
1) hoonestusloa taotlus esitati pärast 01.07.2015, st pärast ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendumisest ja sellest tulenevate veeseaduse muudatuste
jõustumisest;
2) hoonestusloa menetlus on algatatud enne nn mereplaneeringu menetlust.
Veeseaduse kõnealuste sätete koostamisel oli mõte, et VeeS § 228 ja § 2211 lõige 8 toimivad
tervikuna, st § 2211 lõiget 4 ei rakendata juhul kui § 228 lõiget 3 ei ole eelnevalt (enne
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
hoonestusloa menetluse algust) rakendatud. Seega ei kohaldu antud juhul menetluse algatamise
keeld ning samuti ei pea antud juhul andma luba aastase kehtivusajaga. Kindlasti tuleb mõlemal
juhul arvestada sisulise informatsiooniga, mis mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise
ning hoonestusloa ja selle mõjude hindamise menetluste läbiviimisel ilmneb.
Nimetatud seisukoht on kujundatud koostöös Rahandusministeeriumiga.
2. Lisaks sellele esitasite järelepärimise seoses esitatud taotlusega Tallinnas Noblessneri
sadamas asuva lainemurdja ümberehitamiseks ja laiendamiseks. Maa-ameti kitsenduste
kaardi järgi on nimetatud lainemurdja välispiiril veekogu piir. Seega saaks Teie hinnangul
järeldada, et tegemist on justkui maismaaga.
Asjaõigusseaduse § 133 lõike 1 kohaselt ulatub kinnisomand avaliku veekogu kaldajooneni.
Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir. Tavaline veepiir on piir, kus vesi aastas kõige kauem
seisab1. Veeseaduse § 2 p 17 kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu -
jõgi, oja jm.) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu-, meri, järv, veehoidla jm)
täidetud pinnavorm. Veeseaduse § 5 lõike 1 ja 2 kohaselt on territoriaalmeri avalik veekogu.
Avalik veekogu kuulub riigile. Territoriaalmere puhul kuulub riigile mitte mere põhi kui
maatükk, vaid kui pinnavorm ja seda täitev veekogum2. Seega ei ole kinnistut piirav meri
kinnisasja koosseisus ning Teie kirjale lisatud pildil kajastatud lainemurdja puhul on tegemist
kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega ehk kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. Sellise
ehitise püstitamiseks, ümberehitamiseks ja laiendamiseks on vastavalt EhS § 108 lõikele 2 vaja
hoonestusluba.
Vabandame vastuse viibimise pärast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivo Jaanisoo
ehitustegevuse valdkonnajuht
Ülle Reidi
6256457
[email protected]
1
Priidu Pärna. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Kirjastus Juura, 2004 lk 258
2
Samas
2 (2)