Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu

Siseministeerium 25.02.2024 nr 2-2/541-1 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu Austatud Lauri Läänemets Saadame teile teistkordseks kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu ja seletuskiri; 2) määruse eelnõu lisa; 3) määruse eelnõu kooskõlastustabel. Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Elena Reilent 639 7666 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Eesti numeratsiooniplaan“ eelnõu seletuskiri Lisa Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Eesti numeratsiooniplaan“ kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud Siseministeerium 18.12.2023 kiri nr 1-7/300-2 Siseministeerium kooskõlastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a Ettepanekut on arvestatud. määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu koos järgmiste märkustega: Eelnõu on muudetud. 1) Eelnõus on toodud, et määrust täiendatakse § 10 lõikega 6¹. Lugedes ei ole selge, mida peetakse silmas eritariifita lühinumbrite all. Pöörame tähelepanu, et näiteks abi- ja infoteenuse lühinumber 1247 on võrguoperaatorite hinnakirjas helistajale tasuta ja seetõttu kirjeldatud kui eritariifne number. Palume sõnastada eelnõu selliselt, et muudatus hakkaks kehtima kõigile lühinumbritele helistamisel sideteenuse osutamise vahendustasu osas. Sõnastusest peaks ära jätma sõna „eritariifita“. 2) Seletuskirja punkt 8 alapunkt 3 on selgitatud abi- ja infoteenuse lühinumber Ettepanekut ei ole arvestatud. 1247 põhimõtteid. Arvestades määruse muudatuse põhimõtet, mille kohaselt sideteenuse vahendustasu ei ole lubatud kehtestada ja põhitariifi mõiste selgitust Eelnõu koostajate arvates on seletuskirja tekst (kõne eest makstav tasu, mis ei ole suurem sideteenuse lepingus sätestatud täpsem ja selgem, kui nimetatud punkti viimase riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust), siis ei ole lõigu teise lause lõpus on „.. on helistajale tasuta.“ otstarbekas kasutada seletuskirja punkti 8 viimase lõigu teise lause lõppu „.. on Põhitariifne helistamine ei tähenda tasuta helistajale tasuta.“ Teeme ettepaneku see lauseosa asendada „.. on helistajale helistamine. põhitariifne“. 3) Palume lisa 1 toodud lühinumber 110 puhul lisada neljandasse veergu tekst „ei Ettepanekut on arvestatud. ole kasutuses“ ja viiendasse veergu tekst „ei väljastata“. Eelnõu lisa on muudetud. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 15.12.2023 kiri nr 5.1-1/148-1 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Teie poolt Ettepanekut on osaliselt arvestatud. arvamuse esitamiseks saadetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a Nimetatud punkti jõustamistähtaeg on ühe aasta määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõud (edaspidi: võrra edasi lükatud. eelnõu) ja esitab käesolevaga selle kohta oma arvamuse. ITL-i ei toeta eelnõu § 1 punktiga 5 kavandatavat muudatust, millega Kõnevahendustasu olemasolu kui ka suurus on reguleeritakse teenuse lühinumbritele helistamise tavatariifi, et see ei oleks helistajatele sageli üllatuslik ja tekitab sisuteenuse suurem riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust. Oleme tarbijates pahameelt. seisukohal, et nii olulist ja töömahukat muudatust ei saa jõustada juba 01.01.2024, vaid see vajab turuosalistega läbi arutamist ning oluliselt pikemat üleminekuaega. Samuti on VÕS § 281 lg 3 kohaselt keelatud Põhjendame oma seisukohta järgmiselt: tarbijalt, kes võtab ettevõtjaga ühendust telefoni Vastavalt määruse „Eesti numeratsiooniplaan“ § 10 lõikele 6 jagunevad teenuse teel seoses temaga sõlmitud lepinguga põhitariifist lühinumbrid kolmeks: suurema tasu võtmine. 1) tarbijale tasuta numbrid (sideettevõtja halduskulu kannab sisuteenuse osutaja või hädaabinumbrite jms elutähtsate numbrite puhul sideettevõtja); Seetõttu leiavad eelnõu koostajad, et 2) eritariifita numbrid, kus kehtib lühinumbrile helistamise tavatariif (sideettevõtja lühinumbritele helistamise tariifi on vaja halduskulu kantakse tarbija makstavast tavatariifist); reguleerida. 3) eritariifiga sisuteenuse numbrid (osa tarbija makstavast eritariifist katab halduskulu, ülejäänu on sisuteenuse eest ja läheb sisuteenuse pakkujale). Eelnõuga kavandatakse keelata sideettevõtjal edaspidi küsida „lühinumbrile helistamise tavatariifi“, ning selle asemele tahetakse kehtestada „põhitariif“, mis eelduslikult on pigem lähedane olukorrale „tarbijale tasuta“. See tähendab, et sideettevõtja vaates kaob ära nende lühinumbrite halduskulu katteallikas. Märgime, et lühinumbrite haldamine põhjustab sideettevõtjale rohket haldus- ja tööjõukulu (erinevalt tavanumbritest). Seega peab sideettevõtja selle kulu edaspidi katma oma muude teenuste arvelt või nõudma sisuteenuse pakkujalt, et see muudaks numbri kas „tarbijale tasuta“ numbriks või „eritariifseks numbriks“. Praktikas tooks see muudatus kaasa järgneva: • Eestis kasutusel oleva üle 100 lühinumbri puhul tuleb tänased sisuteenuspakkuja- sideettevõtte vahelised lepingud uuesti läbi rääkida ja vastavalt tulemustele ära muuta või lõpetada; • Sisuteenuse pakkujad peavad lühinumbrist loobumisel ja selle asendamisel tavatelefoninumbriga viima muudatuse sisse oma äridokumentidesse (lepingud, blanketid, tingimused jms) ja teavitama muutunud kontaktnumbrist lühinumbri kasutajaskonda. Sama juhul kui nad võtavad asenduseks 800 või 900 seeria numbri; • Sisuteenuse pakkujad peavad lühinumbri kasutamise jätkamisel muudetud tariifiga (st eritariifsena või kliendile tasuta kujul) teavitama muudatusest lühinumbri kasutajaskonda; • Sideettevõtjad peavad üle 100 lühinumbri puhul ükshaaval muutma ära nende arveldusloogika IT- ja arveldussüsteemides; • Sideettevõtjad peavad muudatused sisse viima oma hinnakirjadesse. Eelnõu mõjude analüüs on puudulik: Ettepanekut on arvestatud. Vastavalt eelnõu seletuskirjale (punkt 4, lk 5) puudub eelnõul majanduslik mõju. Seletuskirjas kirjeldatud mõjude analüüs on Tegelikult on mõju ettevõtlusele peetud nii ebaoluliseks, et seda pole isegi määruse täiendatud. mõjude all nimetatud (ka puuduvana). Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et oleks analüüsitud (sh tehtud sisuteenuse pakkujate seas küsitlus), kui suur osa sisuteenuse pakkujatest loobuks lühinumbri kasutamisest kui selle kasutuskulu tõuseks. Seega puudub ka hinnang, kui palju väheneks lühinumbritest loobumisel nende riigilõivust laekuv riigipoolne tulu. Leiame, et enne kõnealuse muudatuse tegemist tuleb teha mõjuanalüüs, kas eelnõu seletuskirjas soovitud „turutõrke kõrvaldamine“ ei anna tulemuseks hoopis selle turusegmendi olulise kokkukuivamise või kokku kukkumise. Lisaks märgime, et eelnõus on „põhitariifi“ definitsioon ebaõnnestunud: Märkust ei ole arvestatud. Eestis on olemas ja kasutusel ka sellised riigisisesed mobiiltelefonivõrkude numbrid Kuna õigusaktides (tarbija õiguste direktiivi art 6 lg (nt Top Connect jms mobiilinumbrid), millele helistamise tariif on täna kõrgem kui 1 p f ja art 21 ning VÕS § 281 lg 3) juba kasutatakse „lühinumbrile helistamise tavatariif.“ Praktikas ei eksisteeri sideettevõtetel sellist väljendit „põhitariif“, siis võiks ühetaolise ühteainust tasumäära nagu seletuskirja definitsioonis märgitud „mis ei ole kõrgem tõlgendamise huvides selle mõiste sisse jätta. sideteenuse lepingus sätestatud riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile Seletuskirjas on pikemalt lahti selgitatud, kuidas on helistamise tasust“. Euroopa Kohus „põhitariifi“ tõlgendanud (mõistet „põhitariif“ tuleb tõlgendada nii, et tasu kõne eest, mis on seotud sõlmitud lepinguga ja mis on tehtud kaupleja hallatud abitelefoniliinile, ei tohi olla  suurem tavalisele geograafilisele laua või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust). ITL-i ettepanekud: Ettepanekut on arvestatud. Teeme ettepaneku korraldada lühinumbrite tariifide võimalike muudatuste teemal arutelu, kus MKM ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti selgitavad turuosalistele eelnõuga kavandatavat muutmisvajadust, sideettevõtted selgitavad, mida see muudatus praktikas kaasa tooks, ning osapooled saavad võimalikud alternatiivid läbi arutada. Ühtlasi teeme ettepaneku kehtestada lühinumbri tariifi puudutavatele turuosalistega Ettepanekut on arvestatud. läbiräägitud muudatustele ülemineku aeg ehk jõustada võimalikud muudatused 1 aasta möödumisel pärast nende vastuvõtmist. Selgitame, et siinkohal tuleb meie hinnangul lähtuda elektroonilise side seaduse § 31 lõikest 2, mis sätestab, et kui numeratsiooniplaani määrusega piiratakse numeratsiooni kasutaja õigusi, jõustub see numeratsiooni kasutaja õigusi piiravas osas pärast ühe aasta möödumist selle avaldamise päevast arvates. Leiame, et 1 aasta on mõistlik tähtaeg arvestades selle muudatuse ärilist mõju sideettevõtetele ja sisuteenuse pakkujatele ning muudatuse rakendamiseks vajalike tööde mahtu.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018. a määrus nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ Lisa (muudetud sõnastuses) Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja kasutusotstarve Numbri Numeratsiooniväli pikkus Numbri kasutusotstarve Lisatingimused ja Mini- Maksi- informatsioon maalne maalne (1) (2) (3) (4) (5) 0 1 1 telefonijaamast väljahelistamise lubatud kasutada jaamasisese lühivalimisega prefiks telefonijaamades telefoniteenuse osutamiseks 00 2 2 rahvusvaheline prefiks 100–107 3 3 operaatorkood 1080–1089 4 4 operaatorkood 1090–1097 4 4 operaatorkood 10980–10989 5 5 operaatorkood 10990–10999 5 5 operaatorkood üleriigiline avalikes huvides 110 3 3 kasutatav teenuse lühinumber, ei väljastata ei ole kasutuses teenuse lühinumber, 111 3 3 ei väljastata ei ole kasutuses üle riigi avalikes huvides 112 3 3 hädaabiteenuse lühinumber kasutatav number, Euroopa ühtne harmoneeritud hädaabinumber 113; 114 3 3 teenuse lühinumber teenuse lühinumber, 115 3 3 ei väljastata ei ole kasutusel harmoneeritud lühinumber 116 4 6 üleeuroopalise sotsiaalset või -numbrid (harmonised väärtust omava ühtlustatud European short codes, teenuse lühinumber HESC). Euroopa Komisjoni otsus 2007/116/EÜ ja selle muutmise otsused 117 3 3 teenuse lühinumber 1  lisaks võib pakkuda muud 11 800–11 809 5 5 numbriinfoteenuse lühinumber infoteenust lisaks võib pakkuda muud 1181–1188 4 4 numbriinfoteenuse lühinumber infoteenust lisaks võib pakkuda muud 11 890–11 899 5 5 numbriinfoteenuse lühinumber infoteenust 119 3 3 teenuse lühinumber 120–122 4 5 teenuse lühinumber 123 3 3 teenuse lühinumber 1240–1246 4 5 teenuse lühinumber üle riigi avalikes huvides 1247 4 4 abi- ja infoteenuse lühinumber kasutatav lühinumber 1248; 1249 4 5 teenuse lühinumber 125 4 5 teenuse lühinumber vältimatu psühholoogilise abi üle riigi avalikes huvides 126; 127 3 3 lühinumber kasutatavad lühinumbrid 128; 129 4 5 teenuse lühinumber 130–136 4 5 teenuse lühinumber 137–139 4 5 teenuse lühinumber 140 3 3 teenuse lühinumber 141–144 4 5 teenuse lühinumber 145–147 3 3 teenuse lühinumber 148–155 4 5 teenuse lühinumber 156–158 3 3 teenuse lühinumber 159 4 5 teenuse lühinumber 160 3 3 teenuse lühinumber 161–164 4 5 teenuse lühinumber 165 3 3 teenuse lühinumber 166–174 4 5 teenuse lühinumber 175; 176 3 3 teenuse lühinumber 177–184 4 5 teenuse lühinumber 185–187 3 3 teenuse lühinumber 188–194 4 5 teenuse lühinumber 195 3 3 teenuse lühinumber 196; 197 4 5 teenuse lühinumber 198; 199 3 3 teenuse lühinumber 20–29 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita 30; 31 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita telefoninumber, 32; 33 7 7 fixed telephone service telefoniteenuse osutamiseks 34 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita telefoninumber, 35 7 7 telefoniteenuse osutamiseks 36; 37 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita telefoninumber, 38; 39 7 7 telefoniteenuse osutamiseks 40 8 8 e-faksinumber, eFax service 2  e-faksiteenuse osutamiseks 41; 42 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita telefoninumber, 43–48 7 7 telefoniteenuse osutamiseks 49 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita mobiiltelefoninumber, kehtivad määruse § 20 50–59 7 8 mobiiltelefoniteenuse lõike 1 erisused osutamiseks telefoninumber, kehtivad määruse § 20 60–68 7 7 telefoniteenuse osutamiseks lõike 4 erisused numbreid ei broneerita 690–696 7 7 telefoninumber, üleriigilise üldkasutatava elektroonilise riigiside osutamiseks side teenuse osutamiseks. Kehtivad määruse § 20 lõike 2 erisused telefoninumber, telefoniteenuse 697–699 7 7 osutamiseks teenusnumber 700–702 8 8 (personaalnumber), kliendi määratud sideteenuse osutamiseks numbreid ei broneerita, 703–709 7 8 ei ole kasutusel reserveeritud uute teenuste otstarbeks telefoninumber, telefoniteenuse 71–79 7 7 osutamiseks 800 teenusnumber, international freephone 8000 10 10 rahvusvahelise maksevaba service (IFS) sideteenuse osutamiseks 800 teenusnumber, international freephone 8001 8 8 rahvusvahelise maksevaba service, IFS home country sideteenuse osutamiseks direct 800 teenusnumber, maksevaba 8002–8009 7 7 freephone service sideteenuse osutamiseks 801–809 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita mobiiltelefoninumber, 81–84 8 8 mobiiltelefoniteenuse osutamiseks numbreid ei broneerita, 85; 86 8 8 mobiiltelefoninumber, reserveeritud mobiiltelefoniteenuse mobiiltelefoniteenuse osutamiseks osutamiseks kasutamiseks 870; 871 12 12 mobiiltelefoninumber, masinatevaheliseks side mobiiltelefoniteenuse teenuseks (machine- to- osutamiseks machine communications, M2M communications) 3  kasutamiseks mobiiltelefoninumber, 872–874 10 10 masinatevaheliseks side mobiiltelefoniteenuse teenuseks (machine to osutamiseks machine communications, M2M communications) numbreid ei broneerita. numbreid ei broneerita, 875–879 12 12 Reserveeritud reserveeritud mobiiltelefoniteenuse mobiiltelefoniteenuse osutamiseks osutamiseks telefoninumber, telefoniteenuse 88 7 7 osutamiseks mobiiltelefoninumber, numbreid ei broneerita 89 8 8 üleriigilise riigiside üldkasutatava elektroonilise osutamiseks side teenuse osutamiseks 900 teenusnumber, eritariifiga 900 7 7 premium rate service sideteenuse osutamiseks 901–909 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita numbriloast vabastatud 91 2 4 prefiks kasutajagruppide siseste numbrikombinatsioonide teenuste jaoks kasutamiseks numbriloast vabastatud 92 2 4 prefiks lõppkasutaja numbri numbrikombinatsioonide kohaste erinevate teenuste jaoks kasutamiseks 93; 94 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita numbrimärkide vabastatud numbriloast 95 3 5 kombinatsioonid võrgusiseste teenuste osutamiseks 96; 97 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita 980 3 3 tehniline prefiks tehniline prefiks, 981 3 3 marsruutimisnumbri prefiks, kliendile numbri säilitamise tehniliseks tagamiseks marsruutimisnumbri prefiks, 982 3 3 tehniline prefiks, kasutatakse 1. juulist 2018 marsruutimisnumbri prefiks, masinatevaheliseks side kliendile numbri säilitamise teenuseks (machine-to- tehniliseks tagamiseks machine communications, M2M communications) 983–989 3 3 tehniline prefiks 99 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita 4  23.02.2024 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt muudetakse elektroonilise side seaduse1 (edaspidi ESS) § 30 lõike 3 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määrust nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“. Eelnõu eesmärk on: 1) reguleerida 900-seeria teenusnumbritele ja lühinumbritele helistamise eest makstavat sideettevõtja tasu, et see poleks suurem riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust, 2) määrata lühinumbri 1247 kasutusotstarbeks riigi abi- ja infoteenuse, 3) määrata privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamise tingimused ja 4) sulgeda 901-seeria teenusnumbrite numbriliik. Eelnõus kavandatavad muudatused puudutavad ka määruse lisa, kus on sätestatud numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja kasutusotstarve. Kuna määruse lisa on esitatud tabelina, asendatakse see selguse huvides tervikuna ja on esitatud eelnõu lisas. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on koostanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideosakonna juhataja Oliver Gailan (667 2080, [email protected]), sideosakonna peaspetsialist Kai Remmelkoor (667 2077, [email protected]), sideosakonna jurist Kati Karussaar (620 1753, [email protected]), sideosakonna jurist Kädi Streff (620 1910, [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Melissa Liivak (667 2037, [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Elena Reilent (639 7666, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse kehtiva määruse redaktsiooni RT I, 26.02.2019, 9. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv üks koosneb üheteistkümnest punktist. 1 RT I, 20.12.2022, 10 Punkt 1 Määruse § 6 lõike 2 punktiga 3 ühtlustatakse masin-masin vahelise sideteenuse mõistet mõistega, mis on kasutusel ESS-is, s.o masinatevahelise side teenus. Punktid 2 ja 4 Määruse § 6 lõike 2 punktist 4 ning § 9 lõike 3 punktist 1 jäetakse sisuliselt välja 901- seeria teenusnumbrid. Kuna 901-seeria teenusnumbrite numbriliigis ei ole viimased viis aastat kehtivaid numbrilube väljastatud, võib järeldada, et internetile juurdepääsu teenuse osutamiseks kasutatakse tänapäeval muid tehnilisi lahendusi ning nõudlust nimetatud numbriliigi järele enam ei ole ja selle võib sulgeda. Punkt 3 Määruse §-des 7–10 ja 12–16 asendatakse sõna „kasutamisotstarve“ sõnaga „kasutusotstarve“. Muudatuse eesmärgiks on kasutada määruse teksti ühtluse huvides ühte sõna „kasutusotstarve“, kuna see on loetavam ja selgem. Punkt 5 Määruse § 9 täiendatakse lõigetega 91 ja 92. Täienduse kohaselt ei tohi 900-seeria teenusnumbrile helistamise eest helistajalt võetav sideettevõtja tasu olla suurem kui põhitariif. Muudatusega ühtlustatakse lühinumbritele ja eritariifsetele telefoninumbritele helistamise eest helistajalt võetavat sideettevõtja tasu ning muudatuse tulemusena muutub kõne alguses kõne hinnast teavitamine lihtsamaks ja selgemaks. Lisaks on muudatus tingitud mitmest tarbijakaitselisest aspektist. Tarbijakaitseseaduse2 § 8 lõikest 1 tuleneva üldise reegli kohaselt peab kaupleja teenust pakkudes teavitama tarbijat teenuse eest tasutavast lõpphinnast või kui teenuse lõpphinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, siis hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse lõpphinda piisava täpsusega arvutada. Praktikas kasutatakse kõne alguse automaatteavituses kõne hinnast teavitamiseks erinevaid lähenemisviise ja kuna sideettevõtjate tasud on erinevad, siis praegune lõpphinnast teavitamise viis on problemaatiline. Kui 900-seeria teenusnumbrile helistades telefonikõne käigus sõlmitakse ka leping, siis peab ettevõtja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS3) § 54 lõike 1 punkti 7 kohaselt esitama lepingueelse teabena tarbijale selgel ja arusaadaval viisil ka info tasu kohta lepingu sõlmimiseks kasutatava sidevahendi kasutamise eest, välja arvatud, kui tasu vastab sellise sidevahendi kasutamise tavalisele tasule. Eelnõuga lisatav § 9 lõige 92 on vajalik, kuna § 9 lisatavas lõikes 91 nimetatud termini „põhitariif“ mõistesisu ei ole kehtivas määruses defineeritud. Põhitariifi mõistele on andnud oma tõlgenduse Euroopa Kohus lahendis C-568/154. Euroopa Kohus selgitas, et „põhitariif“ viitab tavakõne jaoks kehtestatud tariifile (punkt 20). Tarbija õiguste direktiivi 2011/83/EL artikli 21 konteksti analüüsides jõudis kohus järeldusele, et „põhitariifi“ all peetakse silmas telefonikõne tavatariifi, ilma lisatasuta tarbijale (punkt 27). 2 RT I, 06.07.2023, 95 3 RT I, 06.07.2023, 116 4 Euroopa Kohtu 02.03.2017 otsus nr C-568/15: Zentrale zur Bekämpfung unlauteren Wettbewerbs Frankfurt am Main (ECLI:EU:C:2017:154) Kohtu lõppjäreldus oli, et mõistet „põhitariif“ tuleb tõlgendada nii, et tasu kõne eest, mis on seotud sõlmitud lepinguga ja mis on tehtud kaupleja hallatud abitelefoniliinile, ei tohi olla suurem tavalisele geograafilisele laua- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust. Fikseeritud kuutasuga piiramatu kõneminutite mahuga pakettide puhul tähendab põhitariif, et numbrile helistamise eest ei tohi eraldi tasu võtta ja helistamine on paketi hinna sees. Fikseeritud kuutasuga piiratud kõneminutite mahuga pakettide puhul on helistamine paketi hinna sees ja mahu ületamisel makstakse tasu tavalise ületamisel kohaldatava tariifi järgi. Kui kõik paketis sisalduvad kõneminutid on eraldi tariifiga, tuleb lähtuda tavalisest telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise kõneminuti tasust. Punkt 6 Määruse § 9 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks. Kuivõrd punktidega 2 ja 3 kustutatakse 901-seeria teenusnumbrite numbriliik, ei ole enam vajadust 901-seeria teenusnumbri kasutamise eesmärki kindlaks määrata. Punkt 7 Määruse § 10 täiendatakse lõikega 61. Selle lisamine tuleneb kahest järgmisest vajadusest: 1) luua tingimused, et lühinumbreid kasutataks sagedamini, ja 2) viia eritariifita lühinumbrite kasutamine kooskõlla õigusaktidega, sh VÕS § 281 lõigetes 3 ja 4 ning § 54 lõike 1 punktis 7 sätestatud põhimõtetega. Muudatus puudutab kõiki lühinumbreid, välja arvatud neid, mille puhul on õigusaktis otse ette nähtud, et teenus peab olema tasuta, nt hädaabinumber 112. Nii nagu 900-seeria teenusnumbrite puhul muutub ka eritariifsete lühinumbrite puhul kõne alguses hinnast teavitamine lihtsamaks ja selgemaks. Meeldejäävaid lühinumbreid kasutatakse palju klienditeeninduse tarbeks. Kuna sideettevõtted võtavad lühinumbritele kõne vahendamise eest tasu 22–30 senti minuti eest, on kõne lõpphind vähemalt 22–30 senti minuti eest, seda ka juhul, kui kõne sisuteenus on tarbijale tasuta. Seega on helistamine lühinumbritele kümneid kordi põhitariifist kallim. Kõneteenusnumbritele helistamise eest võetava tasu kohta kasutavad sideettevõtjad sõna „tavahind“. Tabel 1. Kõnevahendustasu kõneteenusnumbrile helistamisel eri võrguoperaatorite hinnakirjas seisuga 24.11.2023 Kõnevahendustasu kõneteenusnumbrile helistamisel eurot minuti eest Elisa 0,30 Tele 2 0,23 Telia (fikseeritud tasu): mobiiltelefonilt 0,2278 lauatelefonilt 0,0222 + kõnealustustasu 0,0312 eurot iga kõne eest Näiteks, Elisal ja Tele2-l on tavahind kõneteenusnumbritele helistamisel vastavalt 0,30 eurot ja 0,23 eurot minuti eest. Telial kehtib kõneteenusnumbritele helistamisel fikseeritud tasu (nn tavahind): mobiiltelefonilt 0,2278 eurot minuti eest, lauatelefonilt 0,0222 eurot minuti eest ja iga kõne eest lisandub kõnealustustasu 0,0312 eurot (vt tabel 1). Kõnevahendustasu olemasolu kui ka suurus on tarbijatele sageli üllatuslik, sest helistamise eest teenusnumbrile, mille sisuteenus on tarbijale tasuta, võtab sideteenuse osutaja küllaltki suurt vahendustasu. Lisaks moonutatakse sel moel lühinumbriteenuse turgu, kuna kauplejad ei soovi oma teenust pakkuda lühinumbri vahendusel, sest sideettevõtja rakendab vahendustasu ja see tekitab sisuteenuse tarbijates pahameelt. Samuti piirab selline hinnastamismudel lühinumbrite kasutamist klienditeeninduslikel eesmärkidel (VÕS § 281 lg 3), mille jaoks on kliendile lihtsasti meeldejäävad lühinumbrid väga sobivad. Praegu kehtiv määrus ei keela sideettevõtjatel lühinumbritele helistamise eest kehtestada kõne vahendamise eest põhitariifist suuremat tasu. Nii on tekkinud olukord, kus paljud ettevõtjad, kes vähemalt osaliselt kasutavad klienditeeninduslikel eesmärkidel lühinumbreid, ei nõua sellisele numbrile helistamise eest tarbijatelt tasu ja sooviksid numbri kasutamist jätkata, kuid ettevõtjad on sunnitud: a) lühinumbri kasutamisest loobuma, sest sideettevõtjad on kehtestanud tarbijatele lühinumbritele helistamise eest põhitariifist kallima tasu, või b) ise tasuma põhitariifi ületava tasu. See aga on jõukohane vaid vähestele sisuteenuse osutajatele ega ole seetõttu leidnud laialdast kasutamist. Nimetatud põhjustel on huvi lühinumbrite kasutamise vastu vähenenud. Aastatel 2018–2022 on lühinumbrite kasutamine olnud pidevas langustrendis ja neist loobumisi on rohkem kui uute numbrite väljastamisi (vt tabel 2). Tabel 2. Lühinumbrite kasutamine aastatel 2018–2022 Lühinumbrid Aasta loobutud väljastatud 2018 36 14 2019 44 23 2020 30 14 2021 32 21 2022 32 18 KOKKU 174 90 Alates 2020. aasta 17. jaanuarist on VÕS-i § 281 lõikega 3 üle võetud tarbija õiguste direktiivi 2011/83/EL5 artikkel 21, mis näeb ette, et tarbija, kes võtab ettevõtjaga ühendust telefoni teel seoses temaga sõlmitud lepinguga, ei pea telefonikõne eest maksma rohkem kui põhitariifi järgi. Selline piirang on üldine – põhitariifist suuremat tasu ei saa tarbijalt nõuda ei ettevõtja, kellega tarbija telefoni teel ühendust võtab, ega sideteenuse osutaja. Säte toimib koosmõjus kehtiva VÕS-i § 281 lõikega 4, mille kohaselt on §-s 281 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Arvestades, et praktikas võib olla keeruline teha vahet lepinguga seotud ja teiste klientide vahel, tuleb kehtivat määrust muuta VÕS-i § 281 lõikes 3 esitatud nõudest laiemalt. Eestis on küsimus seoses tarbijalt telefonikõne eest lisatasude nõudmisega tõusetunud eelkõige tavatariifist kallima tasuga lühinumbrite kontekstis. Arvestades Euroopa Kohtu seisukohta, ei ole selliste lühinumbrite kasutamine direktiivi 2011/83 artikliga 21 kooskõlas. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ Lisaks on Euroopa Kohus kohtuasjas C-594/206 asunud seisukohale, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83 artikli 21 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui kaupleja teeb oma klientidele lisaks telefoninumbrile, mille tariif ei ole põhitariifist kallim, kättesaadavaks põhitariifist kallima tariifiga telefoninumbri, mille puhul võib juhtuda, et seda kasutavad kauplejaga lepingu sõlminud tarbijad. Et tagada VÕS § 281 lõigete 3 ja 4 täitmine, on kauplejal tavaks kasutada lisaks lühinumbrile 7-kohalist põhitariifset telefoninumbrit ja esitada mõlema telefoninumbri juures info selle kohta, missuguses küsimuses kuhu helistada. Mitme telefoninumbri kasutus on praktikas siiski keeruline, sest igal pool, kus telefoninumbreid avaldatakse (muu hulgas veebilehed, lepingud, info- ja turundusmaterjalid, reklaamid, autod) peab telefoninumbrite kasutusotstarve olema piisavalt selgelt ja arusaadavalt näidatud, et oleks välistatud tarbijate ühenduse võtmine sõlmitud lepinguga seotud küsimustes põhitariifist kallima tasuga telefoninumbril. Lähtudes eelnimetatud Euroopa Kohtu määrusest, ei tohi põhitariifist suurema tasuga telefoninumbrit ka esikohale tõsta (punkt 27). Muudatuse tulemusena saab klienditeeninduses kasutada mitme telefoninumbri asemel ühte lühinumbrit, sh sõlmitud lepinguga seotud küsimustes, mis on lihtsam ja selgem nii ettevõtjale kui ka tarbijale. Vastavalt VÕS § 54 lõige 1 punktile 7 peab ettevõtja lepingu sõlmimisel sidevahendi abil teavitama tarbijat lepingueelse teabena selgel ja arusaadaval viisil tasust lepingu sõlmimiseks kasutatava sidevahendi kasutamise eest, välja arvatud, kui tasu vastab sellise sidevahendi kasutamise tavalisele tasule. Lähtudes tarbija õiguste direktiivi 2011/83/EL artikli 6 lõike 1 punktist f, peetakse sidevahendi kasutamise tavalise tasu all silmas põhitariifijärgset tasu. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab ettevõtja, kes kasutab lepingu sõlmimiseks lühinumbrit, teavitama tarbijat lühinumbri kasutamise tasust, sest see on põhitariifist suurema tasuga telefoninumber. Muudatuse tulemusena ei ole teavitamine vajalik. Eritariifita lühinumbrite puhul lahenevad veel järgmised praktikas esinevad probleemid: 1) põhitariifist suurema tasu võtmine ooteaja eest, kui helistaja on pikalt kõnejärjekorras ega saagi kauplejaga ühendust; 2) helistajalt põhitariifist kallima tasu võtmine, kui ta helistab eritariifita lühinumbrile, mida kasutab riigiasutus või kohalik omavalitsus, näiteks Tallinna abitelefon 14410 ja perearsti nõuandetelefon 1220. Helistajalt põhitariifist suurema sideettevõtja tasu võtmise keeld ei välista sideettevõtja ja sisuteenuse osutaja omavahelisi teenuse eest tasumise kokkuleppeid. Punkt 8 Määrust täiendatakse §-ga 151. Viimasel ajal on hoogustunud privaatsete ettevõttesiseste 5G-mobiilsidevõrkude arendamine. Nimetatud võrgu tööle rakendamiseks on tarvis võrgule eraldada mobiilside riigikood (MCC7) ja mobiiltelefonivõrgu kood (MNC8). Seoses sellega on ettevõtjad huvi tundnud, missugust mobiiltelefonivõrgu koodi võib privaatvõrgus kasutada ja millistel tingimustel. Määrust on vaja ajakohastada, kuna selles ei käsitleta mobiilside riigikoodi kasutamist privaatvõrgus. Arvestades, et ettevõttesisestel privaatvõrkudel ei ole vaja juurdepääsu teistele mobiilsidevõrkudele, pole otstarbekas privaatvõrkudele väljastada globaalselt unikaalset mobiiltelefonivõrgu koodi, mida kasutatakse koos riigikoodiga 248 ja mis registreeritakse 6 Euroopa Kohtu 15.04.2021 määrus nr C-594/20: MiGame, ECLI:EU:C:2021:309 7 ingl mobile country code 8 ingl mobile network code Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ingl International Telecommunication Union). Riigikoodiga 248 kasutatakse Eestis kahekohalisi mobiiltelefonivõrgu koode ja nende arv on piiratud (kõige enam 99 koodi). ITU soovituse9 alusel võib privaatvõrkudes kasutada koos mobiilside riigikoodiga 999 kolmekohalisi mobiiltelefonivõrgu koode, mis ei pea olema globaalselt unikaalsed, kuna mobiiltelefonivõrgu koodi väärtus on oluline vaid kasutatavas võrgus. Siiski peab jälgima, et üht ja sama mobiiltelefonivõrgu koodi ei kasutaks üksteisele lähedalasuvad privaatvõrgud, kuna nii võib võrkudes tekitada häireid – see tingibki vajaduse kõik kasutatavad koodid registreerida. Selleks, et privaatvõrgus kasutada mobiiltelefonivõrgu koodi, numbriluba ei väljastata. Punkt 9 Määruse § 20 lõikes 2 asendatakse sõna „kasutamiseotstarve“ sõnaga „kasutusotstarve“ (vt eelnõu § 1 punkti 3). Punkt 10 Määruse § 20 täiendatakse lõikega 4. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus kasutab numbrivahemikku 631 7000–631 7699 üleriigilise riigiside osutamiseks ja nimetatud vahemik on numbri broneerimise andmekogus10 broneeritud riigiside telefoninumbrite numbriloa alla. Kehtivas määruses on see vahemik praegu ette nähtud telefoninumbrite kasutamiseks ja erisust ei ole rakendussätetes mainitud, mistõttu on täiendus vajalik. Punkt 11 Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud lisa kehtestatakse uues sõnastuses. Lisas tehakse järgmised muudatused: 1) numeratsiooniväljale 60–68 lisatakse lisatingimuste ja informatsiooni veergu (5) märkus: „Kehtivad määruse § 20 lõike 4 erisused“; 2) numeratsiooniväljad 901, 902–906, 907, 908 ja 909 asendatakse ühe numeratsiooniväljaga 901–909. Numbri pikkust veergudes (2) ja (3) ei määrata. Numbri kasutusotstarbeks veerus (4) märgitakse „Ei ole kasutusel“ ning lisatingimuste ja informatsiooni veergu (5) märgitakse märkus „Numbreid ei broneerita“; 3) lisatakse eraldi numeratsiooniväljana lühinumber 1247. Veerus (2) lisatakse lühinumbri 1247 minimaalseks pikkuseks 4 numbrimärki ja veerus (3) maksimaalseks pikkuseks 4 numbrimärki. Numbri kasutusotstarbeks veerus (4) märgitakse „Abi- ja infoteenuse lühinumber“ ning lisatingimuste ja informatsiooni veergu (5) lisatakse märkus „Üle riigi avalikes huvides kasutatav lühinumber“. 2020. aastal võeti kasutusele abi- ja infoteenuse lühinumber 1247, mille eesmärk on olla inimesele üks kontaktpunkt, et saada riigilt ametlikku ja tõest infot. Lühinumbrile 1247 numbriloa väljastamine ja väljastatud numbriloa pikendamine on riigilõivuseaduse alusel riigilõivust vabastatud ja sellele numbrile helistamine on helistajale tasuta. Numbrile saab helistada ööpäev ringi. Määruse eelnõu lisas sätestatakse nii lühinumbri 1247 minimaalne ja maksimaalne pikkus kui ka kasutusotstarve, et välistada selle lühinumbri kasutamine muude teenuste osutamiseks. 9 https://www.itu.int/rec/T-REC-E.212-201807-I!Amd1/en; ITU-T Rec. E.212 Amendment 1 (07/2018) Appendix 3 10 RT I, 15.02.2022, 5 Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt jõustub määrus 1. aprillil 2024. aastal. Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt nähakse ette üleminekuaeg arvestades ümberkorraldusi, mida on § 1 punktides 5 ja 7 ette nähtud muudatuste tegemiseks vaja teha. Määruse § 1 punktid 5 ja 7 jõustuvad 2025. aasta 1. aprillil. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega elu- või looduskeskkonnale. Määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju tarbijatele, kuna seatakse piirang helistajalt võetavale sideettevõtja tasule 900-seeria teenusnumbritele ja lühinumbritele helistamise eest. Kavandatavad muudatused avaldavad mõju sideettevõtjatele ja sisuteenuse osutajatele. Lühinumbrite ja teenusnumbrite haldamine põhjustab sideettevõtjatele tavapärasest suuremat haldus- ja tööjõukulu. Praegu kehtivad sisuteenuse osutaja ja sideettevõtte vahelised lepingud tuleb uuesti läbi rääkida ja selle põhjal arveldusloogika, äridokumendid ja hinnakirjad ära muuta. Seejärel tuleb teavitada muudatustest kasutajaid. Sisuteenuse osutajatele võib helistajalt põhitariifist suurema sideettevõtja tasu võtmise keeluga kaasneda suurem lühinumbri kasutuskulu, mille suurus sõltub sideettevõtja ja sisuteenuse osutaja omavahelisest kokkuleppest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisaraha ega ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2024. aastal. Määruse § 1 punktid 5 ja 7 jõustuvad 1. aprillil 2025. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (ITL). Eelnõule esitas oma arvamuse Siseministeerium ja ITL. Ülevaade arvamuste arvestamisest ja mittearvestamisest on toodud seletuskirja lisas. Kuna eelnõus tehti arvamuste põhjal sisulisi muudatusi, siis esitatakse eelnõu uuesti kooskõlastamiseks EIS-i kaudu Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks ITL-le.  EELNÕU 23.02.2024 MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmine Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 30 lõike 3 alusel. § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruses nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „masin-masin vaheline sideteenus“ tekstiosaga „masinatevahelise side teenus“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, 901“; 3) paragrahvide 7–10 ja 12–16 pealkirjades asendatakse sõna „kasutamisotstarve“ sõnaga „kasutusotstarve“; 4) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) 800-, 900-seeria teenusnumber;“; 5) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses: „(91) 900-seeria teenusnumbrile helistamise eest makstav sideettevõtja tasu ei või olla põhitariifist suurem. (92) Põhitariif on kõne eest sideettevõtjale makstav tasu, mis ei ole suurem helistaja paketipõhisest riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust.“; 6) paragrahvi 9 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Lühinumbrile helistamise eest makstav sideettevõtja tasu ei või olla põhitariifist suurem.“; 8) määrust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: „§ 151. Privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi kasutusotstarve ja tingimused (1) Privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet privaatse mobiiltelefonivõrgu identifitseerimiseks ja võrgu sees kasutatakse seda koodi numbriloata. (2) Privaatse mobiiltelefonivõrgu kood on kolmekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XXX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9. (3) Privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi kasutatakse koos mobiilside riigikoodiga 999. (4) Privaatse mobiiltelefonivõrgu kood ei pea olema globaalselt unikaalne, seda ei registreerita Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus, ei marsruudita võrkude vahel ega kasutata rändluseks.“; 9) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõna „kasutamiseotstarve“ sõnaga „kasutusotstarve“; 10) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Enne 2024. aasta 1. aprilli broneeritud ja kasutusel olevate numeratsioonivälja 6317 üleriigilise riigiside telefoninumbrite kasutusotstarve säilitatakse numbri broneeringu lõppemiseni numeratsiooniväljas 631 7000–631 7699.“; 11) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. aprillil 2024. aastal. (2) Määruse § 1 punktid 5 ja 7 jõustuvad 1. aprillil 2025. aastal. Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Maria Alajõe strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja kasutusotstarve