Kiri

Riigikantselei 05.01.2024 nr 2-1/2023/51 Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Edastame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) eelnõu seletuskirja lisad. Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 3.1.2024 Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seadus § 1. Väärismetalltoodete seaduse muutmine Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 4 täiendatakse enne sõna „investeeringukulla“ sõnadega „käibemaksuseaduse tähenduses“; 2) paragrahvi 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 4 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Nõuded väärismetalltootele“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Väärismetalltoodet ei ole lubatud müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada, kui: 1) väärismetalltootele on püsivalt liidetud sellist metalli, mida värvuse tõttu võib pidada samaks väärismetalliks, millest väärismetalltoode on valmistatud; 2) kuld-, plaatina- või pallaadiumtoote valmistamisel on kasutatud joodist, mille proov on väiksem kui vastava väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli proov. (7) Väärismetalltootena ei ole lubatud märgistada, müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada: 1) toodet, mille valmistamiseks kasutatud metalli massist moodustab väärismetallist valmistatud osa vähem kui 50 protsenti, välja arvatud lauahõbe, kellad ja teised korpustooted; 2) väärismetalliga kaetud muust metallist toodet.“; 5) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 6 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kasutatavad märgised“ sõnadega „kasutatav märgis“; 7) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kohustuslik märgis, milleta ei või väärismetalltoodet müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada; 2) mittekohustuslik märgis, mida võib käesolevas seaduses sätestatud juhul ning korras väärismetalltootele kanda;“; 8) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „märgised“ sõnaga „märgis“; 9) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Mittekohustuslik märgis on kontrollmärgis.“; 1 10) paragrahvi 6 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „nimemärgiste riiklikusse registrisse kantud“ sõnadega „käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis registreeritud“; 11) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „märgistatuse“ sõnaga „märgistamise“; 12) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 8 lõikes 2 ja § 15 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „teistest“ sõnadega „teise valmistaja või sissevedaja“; 14) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse“ sõnadega „registreeritud käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis“; 15) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sissevedaja võib taotleda sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja nimemärgise (edaspidi sissevedaja nimemärgis) registreerimist, kui väärismetalltoote valmistanud ettevõtja on andnud kirjaliku nõusoleku oma nimemärgise sel viisil registreerida.“; 16) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks; 17) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. jagu Nimemärgise registreerimine“; 18) paragrahvid 12 ja 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 12. Registreerimise üldised alused (1) Nimemärgis registreeritakse valmistaja või sissevedaja taotluse alusel seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis. (2) Nimemärgise registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (3) Nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise korra kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 13. Registreerimise taotlemine Valmistaja või sissevedaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt taotluse ettevõtte üldandmetega ja nimemärgise digitaalse kujutise käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu. Lisaks esitab sissevedaja sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku nõusoleku, et see lubab oma nimemärgise registreerida sissevedaja nimemärgisena.“; 19) paragrahvi 13 punktis 2 ja § 17 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „paberkandjal mõõtkavas 20:1“ sõnadega „paberil mõõtkavas 20:1 või elektrooniliselt“; 2 20) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvid 15 ja 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Registreerimine (1) Nimemärgis registreeritakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) nimemärgise registreerimise taotlus on nõuetekohane; 2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kujutis on selgesti eristatav käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis registreeritud teiste ettevõtjate nimemärgistest; 3) tasutud on riigilõiv; 4) sissevedaja on nimemärgise registreerimisel esitanud sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku nõusoleku, et see lubab oma nimemärgise registreerida sissevedaja nimemärgisena. (2) Kehtetuks tunnistatud sissevedaja nimemärgise registreerimisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimust. § 16. Registreerimisest keeldumine Nimemärgise registreerimisest keeldutakse, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimused.“; 22) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 15 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 esitatud nõuded, registreerib nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja registreerimistaotluse seitsme tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja teavitab registreerimisest posti teel või elektrooniliselt ettevõtjat, kes registreerimistaotluse esitas.“; 24) paragrahvi 15 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 15 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „mõõtkavas 20:1“; 26) paragrahvi 15 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 16 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kantud“ sõnadega „teise valmistaja või sissevedaja“; 28) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 4, § 17 lõige 3, § 18 lõike 2 punkt 3 ja lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvid 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Registreeringu muutmine, kehtetuks tunnistamine ja kustutamine (1) Nimemärgise registreering tunnistatakse kehtetuks: 3 1) registreeringut taotlenud ettevõtja taotluse alusel; 2) registreeringut taotlenud ettevõtja tegevuse lõppemisel. (2) Nimemärgise registreering kustutatakse, kui ilmneb, et ettevõtja, kelle nimemärgis on registreeritud, on registreerimistaotluses esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ja millel on registreeringu tegemisel oluline tähtsus. Nimemärgise registreeringu kustutamisel edastatakse ettevõtjale, kelle nimemärgis oli registreeritud, motiveeritud teade registreeringu kustutamise kohta hiljemalt registreeringu kustutamise päevale järgneval tööpäeval. (3) Valmistaja või sissevedaja esitab taotluse nimemärgise registreeringu muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu. (4) Nimemärgise registreeringu kehtetuks tunnistamisel ja registreeringu kehtivusaja lõppemisel tehakse käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi sellekohane kanne.“; 31) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 4 ja § 20 tunnistatakse kehtetuks; 32) seaduse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses: „§ 201. Registreeringu kehtivusaeg (1) Nimemärgise registreering kehtib kuni kümme aastat registreerimise kuupäevast. (2) Registreeringu kehtivusaega võib pikendada kuni kümne aasta kaupa, kui: 1) valmistaja või sissevedaja on tasunud riigilõivu; 2) sissevedajal on kehtiv sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek või ta on esitanud kehtiva nõusoleku. (3) Kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel või kehtivusaja pikendamisel esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on määratud lühemaks ajavahemikuks kui kümme aastat, siis määratakse registreeringu kehtivuseks valmistaja kirjalikus nõusolekus esitatud ajavahemik. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ettevõtjat nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõppemisest vähemalt kaks kuud enne kehtivusaja lõppemist. (5) Nimemärgise registreeringu kehtivusaja pikendamisel tehakse käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi sellekohane kanne.“; 33) paragrahv 33 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 34 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „saatedokumendi,“ sõnadega „mis võimaldab toodet tuvastada ja“; 35) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 3 ning §-d 36 ja 37 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 431 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) keelata käesoleva seaduse nõuetele mittevastavate väärismetalltoodete müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamise ning väärismetalltootena märgistamise;“; 4 37) paragrahvi 431 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 45 tekstis asendatakse arv „640“ arvuga „9600“; 39) paragrahvi 54 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva seaduse § 12 lõike 2 alusel asutatud nimemärgiste riikliku registri tegevus lõpetatakse 2025. aasta 1. juulil ning andmed, esemekogu ja arhiiv antakse üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. (6) Nimemärgiste riiklikku registrisse kantud nimemärgiseid käsitatakse 2025. aasta 1. juulist arvates seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel asutatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis registreeritud nimemärgistena.“. § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 234 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 234. Nimemärgise registreerimine Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgise registreerimise ja registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest ning registreeringu kehtivusaja pikendamisel tasutakse riigilõivu 30 eurot.“. § 3. Seadme ohutuse seaduse muutmine Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) nimemärgiste andmestik.“; 2) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Majandustegevusteates märgitakse kompetentse isiku kohta majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud andmed.“; 3) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava või notari kaudu, esitatakse see koos kompetentse isiku kinnitusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab teates ja kompetentse isiku kinnituses sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.“; 5) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: 5 „(5) Majandustegevusteade on esitatud, kui majandustegevuse registris on olemas käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud nõuetele vastava kompetentse isiku kinnitus tema õigussuhte kohta majandustegevusteate esitanud ettevõtjaga. (6) Kui kompetentne isik ei esita kinnitust või sellest loobumist Eesti teabevärava kaudu, siis esitab ta selle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab kinnituse või sellest loobumise majandustegevuse registrisse. (7) Kui õigussuhe kompetentse isiku ja ettevõtja vahel katkeb, on kompetentsel isikul õigus kinnitusest loobuda. Kui kompetentne isik on kinnitusest loobunud, esitab ettevõtja majandustegevuse üldandmete muutumise teate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõike 5 kohaselt. Kui kinnitusest loobunud kompetentne isik on asjaomasel tegevusalal ettevõtja ainus kompetentne isik, loetakse, et ettevõtja ei ole sellel tegevusalal tegutsemiseks teatamiskohustust täitnud.“. § 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 10, 14, 15, 17, 18, 20, 21, 29, 30 ja 32 ning § 3 punkt 1 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … ............................. 2024. a Algatab Vabariigi Valitsus … ………………….. 2024. a (allkirjastatud digitaalselt) 6  Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 MÄÄRUSTE KAVANDID EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määruse nr 47 „Väärismetalltoote proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nime ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 9 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2003. a määruse nr 258 „Volituste andmine „Väärismetalltoodete seadusest“ tulenevate õigusaktide kehtestamiseks“ punkti 2 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määruses nr 47 „Väärismetalltoote proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nime ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „aastamärgise olemasolul selle järele ja“; 2) paragrahvi 6 lõikest 2 ja lõike 3 punktidest 1 ja 2 jäetakse välja sõna „aastamärgis,“.  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruse nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 12 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruses nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 4 ja lõige 3, § 12 lõige 3 ja § 13 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 11 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja annab vähemalt ühekuulise tähtaja nimemärgise näidisjäljendite esitamiseks“.  EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord Määruse kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 12 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord § 2. Taotlus Nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise, kehtivusaja pikendamise ja kehtetuks tunnistamise taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) ettevõtja nimi, registrikood ning kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress); 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri; 4) taotluse allkirjastanud isiku nimi ja vajaduse korral esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus). § 3. Nimemärgise kujutis (1) Nimemärgist kujutatakse üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat kasutades kujul, mis võimaldab esitada nimemärgise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis viisil, mis on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti kättesaadav, arusaadav, püsiv ja objektiivne. (2) Nimemärgise kujutise elektrooniliselt esitatava aktsepteeritava failivormingu, nõutava suuruse ja muud asjakohased tehnilised andmed määrab kindlaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. § 4. Menetlus (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab taotlejat esitatud dokumentides olevatest puudustest või otsustab nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise, kehtetuks tunnistamise või kehtivusaja pikendamise seitsme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. (2) Kui taotlus ja sellele lisatud dokumendid ei vasta väärismetalltoodete seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale puudustest teada ning määrab puuduste kõrvaldamiseks vähemalt kahenädalase tähtaja. (3) Taotleja võib taotleda puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. (4) Nimemärgise registreerimisest keeldutakse, kui: 1) nimemärgise registreerimise taotlus ei ole nõuetekohane ja selles puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud; 2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kujutis on identne või äravahetamiseni sarnane registreeritud teise valmistaja või teise sissevedaja kehtiva registreeringuga nimemärgisega ja selle puuduse kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud; 3) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja ei ole tasunud riigilõivu. (5) Kui ei ole täidetud väärismetalltoodete seaduse §-s 15 esitatud tingimused ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg on möödas, väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale keeldumise otsuse, milles esitatakse nimemärgise registreerimisest, muutmisest või kehtivusaja pikendamisest keeldumise põhjus. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2025. a.  EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) preambulist jäetakse välja tekstiosa „ja tarbijakaitseseaduse § 22 lõike 5“; 2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) nimemärgise andmestik.“; 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: „(101) Nimemärgise andmed esitab andmekogusse ettevõtja.“; 4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Nimemärgise avalikud andmed on valmistaja ja sissevedaja ettevõtja nimi, nimemärgise kujutis pildifailina, nimemärgise registreerimise kuupäev, number ja registreeringu kehtivus.“; 5) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses: „121) nimemärgise andmed säilitatakse tähtajatult.“; 6) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. juulil 2025. a. Lisa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed  Majandus- ja taristuministri 19.03.2020. a määrus nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ Lisa (muudetud sõnastuses) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed I. Seadmete andmestik 1. Seadme kohta kantakse andmestikku järgmised andmed: 1.1. seadme liik; 1.2. seadme registrinumber ja ehitisregistri kood; 1.3. seadme nimetus; 1.4. andmed seadme omaniku ja valdaja kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood, kontaktandmed või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed; 1.5. e-posti aadress seadme teavituse jaoks; 1.6. seadme asukoha aadress; 1.7. andmed seadme tootja, valmistaja või projekteerija kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed, või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed; 1.8. seadme tootmise aeg; 1.9. andmed seadme ehitaja või paigaldaja kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed, või juriidilisest isikust ettevõtja ärinimi, äriregistri kood ja kontaktandmed; 1.10. seadme paigaldamise aeg; 1.11. andmed seadme kasutamise järelevaataja kohta või elektripaigaldise puhul selle kasutamise eest vastutava kompetentse isiku kohta – füüsilise isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed; 1.12. lisainfo; 1.13. olenevalt seadme liigist kantakse andmestikku järgmised andmed: 1.13.1. elektripaigaldiste osas – peakaitsme suurus (A), võrguühenduse maksimaalne võimsus (kW), nimipinge (V), juhistikusüsteem, toitekaabli parameetrid, liitumisdokument, liitumispunkt/toitepunkt, kirjeldus (nt eluhoone, büroohoone jne), peakaitsme tüüp, ehitise andmed (ehitisregistri kood, ehitise nimetus, ehitise staatus); 1.13.2. gaasipaigaldiste osas – toru materjal, kogupikkus (m), gaasitarviti mark, maksimaalne lubatud töörõhk (MOP) enne ja pärast redutseerimist (bar), töörõhk (OP) enne ja pärast (bar), tarvitite arv, suurima tarviti võimsus (kW), küttegaasi liik, tarvitite koguvõimsus (kW), väikseim ja suurim läbimõõt (mm), gaasipaigaldise kategooria; 1.13.3. katelde osas – koordinaadid, kütus, tootja antud number, tüüp, mark, keskkond, võimsus (MW), rõhk (bar), temperatuur (ºC), maht (L), katla järelevalve viis; 1.13.4. ohtlike vedelike veoanumate osas – tootja antud number, mahuti tüüp, mark, maht (m3), temperatuur (ºC), töörõhk (bar), keskkond, sektsioonide arv, liiklusregistri number; 1.13.5. ohtlike vedelike paiksete anumate osas – koordinaadid, tootja antud number, mahuti tüüp, maht (m3), temperatuur (ºC), keskkond, otstarve, asetus, piirrõhk (bar), töörõhk (bar), sektsioonide arv, asendiplaani number, mark; 1.13.6. surveanumate osas – koordinaadid, tootja antud number, tüüp, mark, maht (L), temperatuur (ºC), rõhk (bar), keskkond, otstarve; 1.13.7. survetorustike osas – keskkond, pikkus (m), läbimõõt (mm), temperatuur (ºC), rõhk (bar), torustiku algus ja lõpp, otstarve; 1.13.8. liikuvate tõsteseadmete osas – tootja antud tunnusnumber, mark, tõstevõime (T), tõstekõrgus (m), VIN-kood, veoki registreerimisnumber, tootja lubatud lisaseadmete andmed; 1.13.9. statsionaarsete tõsteseadmete osas – koordinaadid, tunnusnumber, mark, tüüp, tõstevõime (T), tõstekõrgus (m); 1.13.10. köisteede osas – koordinaadid, liikumiskiirus (m/s), tõstenurk (kraadi), liini pikkus (m), tõstekõrgus (m), tehasenumber, tõste- või veovõime (in/h), tehnohooldaja; 1.13.11. liftide osas – koordinaadid, tüüp, tõstevõime (kg), liikumiskiirus (m/s), tõstekõrgus (m), peatuste arv, tehase number, tehnohooldaja; 1.13.12. atraktsioonide osas – mark, tunnusnumber, maksimaalne ettenähtud inimeste arv, liikumiskiirus (m/s), tõstekõrgus (m), atraktsiooni alusvankri veoki registreerimisnumber ja VINkood, kui need on asjakohased; 1.13.13. ehitus- ja platvormtõstukite osas – koordinaadid, tehasenumber, liikumiskiirus (m/s), tõstekõrgus (m), tõstevõime (kg), peatuste arv, mark, tehnohooldaja; 1.13.14. eluruumi gaasiseadme osas – eluruumi number, eluruumi aadress, gaasiseadme olemasolu, gaasiseadme tüüp, ehitisregistri kood. 1.14. Seadme auditi ja kontrolli kohta kantakse seadmete andmestikku järgmised andmed: 1.14.1. seadme auditi või kontrolli tellija, kui see ei ole seadme omanik või valdaja, siis tellija nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg; 1.14.2. seadme auditi/kontrollitegija nimi ja registrikood, auditit/kontrolli vahetult teinud isiku nimi ja kontaktandmed, auditi/kontrolli teostamise kuupäevad, protokollide numbrid, kontrolli tulemused ning järgmise auditi/kontrolli aeg; 1.14.3. auditi/kontrolli protokoll ja auditi/kontrolli järeldusotsus. II. Tunnistuste andmestik 2. Tunnistuste kõikide liikide kohta kantakse tunnistuste andmestikku järgmised andmed: 2.1. tunnistuse omaniku nimi, isikukood, kontaktandmed; 2.2. valdkond ja tegevusala; 2.3. pädevusulatus; 2.4. tunnistuse number; 2.5. tunnistuse andmise kuupäev ja otsuse number; 2.6. tunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev; 2.7. tunnistuse andja; 2.8. allkirjastaja; 2.9. lisainfo. III. Lubade andmestik 3. Lubade kohta kantakse lubade andmestikku järgmised andmed: 3.1. taotleja/loa omaniku nimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood ja kontaktandmed; 3.2. valdkond ja tegevusala; 3.3. loa number; 3.4. taotluse esitamise/loa andmise kuupäev ja otsuse number; 3.5. loa kehtivuse lõppkuupäev; 3.6. loa andja; 3.7. allkirjastaja; 3.8. lisainfo. IV. Ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestik 4. Sündmuste kohta sisestatakse andmestikku järgmised andmed: 4.1. sündmuse liik; 4.2. sündmusest teavitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed; 4.3. esmane info sündmusest; 4.4. toimumise aja kuupäev ja kellaaeg; 4.5. sündmuse toimumiskoha aadress; 4.6. toimumiskoha nimi; 4.7. koordinaadid; 4.8. lühikirjeldus; 4.9. seotud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed ja seos sündmusega; 4.10. varalise kahju suurus; 4.11. sündmuse põhjus; 4.12. sündmuskoht – elamu, avalikult kasutatav hoone; 4.13. sündmuste liigituse astmed; 4.14. sündmuse põhjuse/tagajärje kirjeldus. V. Väärteomenetluse andmestik 5. Väärteomenetluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 5.1. menetleja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, telefoninumber ja e-posti aadress; 5.2. menetlusaluse isiku andmed: 5.2.1. juriidilise isiku nimi/füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi; 5.2.2. registrikood/isikukood; 5.2.3. elukoha/asukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress; 5.3. menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ja/või kaitsja andmed: 5.3.1. ees- ja perekonnanimi; 5.3.2. telefoninumber ja elektronposti aadress; 5.4. tunnistaja andmed: 5.4.1. ees- ja perekonnanimi; 5.4.2. isikukood; 5.4.3. elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress; 5.5. väärteoasja number; 5.6. menetluse alustamise ja lõpetamise aeg; 5.7. rikutud õigusnorm ning väärteo kvalifikatsioon; 5.8. menetluse seis; 5.9. väärteoga seotud sündmuse toimumise aeg ja koht ning sündmuse liik; 5.10. menetlev asutus; 5.11. lahendi number ja lahendi või toimingu tegemise aeg; 5.12. lahendi liik ja alus; 5.13. lahendi või toimingu sisu või kirjeldus; 5.14. karistuse määr, menetluskulude liik ja summa; 5.15. viitenumber ja tasumise või täitmise tähtaeg; 5.16. trahvi tasumise kuupäev; 5.17. maksja nimi; 5.18. viitenumber; 5.19. summa ja makse selgitus; 5.20. seotud menetlusotsustus. VI. Toote ohutuse alase teate andmestik 6. Toote ohutuse alase teate koostaja ja teavitatud toote kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 6.1. teate koostanud riik ning asutus; 6.2. koostaja kontaktandmed; 6.3. koostamise kuupäev; 6.4. tootele selle identifitseerimiseks omistatud kood, toote nimetus, kategooria, kaubamärk, tüüp või mudel, tootmisaasta ja seerianumber; 6.5. esmase turustamise aasta; 6.6. pakendi, mõõtmete ja välimuse kirjeldus või foto; 6.7. päritolumaa; 6.8. tootja või tootja ametliku esindaja või importija ning edasimüüjate nimed, aadressid, telefoni- või faksinumbrid ja e-posti aadressid; 6.9. tootele kohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid; 6.10. tootele rakenduvad standardid; 6.11. toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt ettenähtud CE-vastavusmärgise olemasolu; 6.12. vastavushindamise deklaratsiooni olemasolu; 6.13. õigusakt või standard, mille alusel koostati deklaratsioon; 6.14. toote testimise raport; 6.15. testitud toodete arv; 6.16. tootevea tüüp ja sellest tingitud ohu klassifikatsioon ning vea kirjeldus; 6.17. tootega seotud õnnetuse kirjeldus; 6.18. toote suhtes rakendatud meede tulenevalt toote nõuetele vastavuse seadusest; 6.19. toote suhtes rakendatud meetme õiguslik alus; 6.20. toote suhtes rakendatud meetme eesmärk ja ulatus; 6.21. toote suhtes rakendatud meetme rakendamise alguse kuupäev ja kestus. VII. Dokumendiregister ja järelevalvemenetluste andmestik 7. Dokumendiregistrisse ja järelevalvemenetluste andmestikku kantakse järgmised andmed: 7.1. Dokumendiregistri andmestikku kantakse järgmised andmed: 7.1.1. dokumendi esitaja ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood, kontaktandmed; 7.1.2. dokumendi nimetus; 7.1.3. dokumendi kuupäev ja number; 7.1.4. dokumendi sisu; 7.1.5. dokumentide liigitusskeemi sari; 7.1.6. juurdepääsu piirangu alus ja kehtivus. 7.2. Riikliku järelevalvemenetluste andmestikku kantakse järgmised andmed: 7.2.1. järelevalve objekti iseloomustavad andmed: 7.2.2. järelevalve subjekti ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood, kontaktandmed; 7.2.3. menetlusosalise ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood, kontaktandmed; 7.2.4. dokumendi nimetus; 7.2.5. dokumendi saamise/koostamise kuupäev ja number; 7.2.6. dokumendi saatja ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood, kontaktandmed; 7.2.7. dokumendi adressaadi ees- ja perekonnanimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood, kontaktandmed; 7.2.8. menetlustoimingu läbiviimise kuupäev, koht ning alguse ja lõpu kellaaeg; 7.2.9. menetlusdokumendi sisu; 7.2.10. menetlusdokumendi allkirjastaja. VIII. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste andmestik 8. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruannete kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 8.1. reisiettevõtja nimi, registrikood, majandustegevusteate number, kontaktandmed; 8.2. aruandeperioodi pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük; 8.3. pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste ettemaksed aruandeperioodi viimase päeva seisuga; 8.4. järgneva kvartali täpsustatud planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük; 8.5. planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük tegevuse alustamise aastal ning edaspidi viimase kvartali aruande järgmise aasta kohta kvartalite kaupa; 8.6. reisiettevõtja tagatise olemasolu tõendav dokument. IX. Ohtlikke kemikaale käitlevate käitiste ja nende kohustusliku dokumentatsiooni andmestik 9. Ohtlike kemikaalide käitiste ja nende kohustusliku dokumentatsiooni kohta sisestatakse andmestikku järgmised andmed: 9.1. käitise nimi; 9.2. käitaja; 9.3. käitise aadress; 9.4. ohukategooria; 9.5. tegevusala; 9.6. tegevusala kirjeldus; 9.7. koordinaadid; 9.8. telefon ja e-posti aadress; 9.9. ohutuse eest vastutava isiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed; 9.10. andmed vastutuskindlustuse olemasolu kohta ja selle kehtivusaeg; 9.11. riigilõivu tasumise kuupäev; 9.12. keskkonnakompleksloa number; 9.13. lõhkematerjaliseaduse käitlemiskoha käitamisloa number; 9.14. käitise staatus; 9.15. käideldavad kemikaalid; 9.16. nõutud dokumendid; 9.17. nõutud dokumentide esitamise ja kooskõlastamise aeg; 9.18. nõutud dokumentide kooskõlastused. X. Suurettevõtja energiaauditite andmestik 10. Suurettevõtjate energiaauditite andmestikku kantakse järgmised andmed: 10.1. suurettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed; 10.2. tegevusvaldkond/EMTAK kood; 10.3. majandusaasta; 10.4. töötajate arv; 10.5. aastakäive; 10.6. aastabilansi kogumaht; 10.7. sertifitseeritud juhtimissüsteem, sertifitseerinud organisatsioon, sertifitseerimise kuupäev; 10.8. lühikirjeldus energiatarbimist enimmõjutavatest tegevustest ettevõtja majandustegevuses; 10.9. lühikirjeldus sertifitseerimise või auditi ulatusest, sh. partnerettevõtted ja seotud ettevõtted; 10.10. tarbitud energiatoote kogus energiaühikutes aastate lõikes; 10.11. tarbitud energia kogus tegevusele energiaühikutes aastate lõikes; 10.12. viimase nelja aasta jooksul ellu viidud alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule suunatud tegevused ja meetmed ning nende hinnanguline energia tootmise- ja/või energiasäästu potentsiaal energiaühikutes aastate lõikes; 10.13. järgmiseks neljaks aastaks kavandatud alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule suunatud tegevused, meetmed ja investeeringud ning nende hinnanguline energia tootmise ja/või energiasäästu potentsiaal energiaühikutes aastate lõikes; 10.14. energiaaudiitori nimi, isikukood, kutsetunnistuse number XI. Nimemärgise kujutiste andmestik 11. Nimemärgise andmestikku kantakse järgmised andmed: 11.1. ettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed; 11.2. ettevõtja tegevusala; 11.3. sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimi; 11.4. nimemärgise kujutis; 11.5. nimemärgise registreerimise kuupäev; 11.5 nimemärgise registreerimise number; 11.7. nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõpu kuupäev; 11.8. nimemärgise registreeringu kehtivus; 11.9. lisainfo.  Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Märkustega arvestamise tabel Kooskõlastaja Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või või arvamuse paragrahv, mittearvestamise põhjus esitaja lõige, punkt Justiitsministeer § 1 p 14 Eelnõu § 1 punktiga 14 sõnastatakse tervikuna ümber Arvestatud. Eelnõu täiendatud ja ium väärismetalltoodete seaduse (VMTS) 2. peatüki 3. jagu, mis lisatud registreerimisest keeldumise reguleerib nimemärgise registreerimist. Eelnõu kohastes §-des 13−16 alused seadusesse (VMTS § 16). sätestatakse nimemärgise taotlemine, registreerimine, muutmine, kehtetuks tunnistamine ja kustutamine. Samas ei ole eelnõu kohases seaduses enam nimemärgise registreerimisest keeldumise aluseid, mis kehtivas VMTS-s asuvad §-s 16. Eelnõule lisatud rakendusakti kavandi kohaselt on nimemärgise registreerimisest keeldumise alused sätestatud hoopis määruse tasandil. Märgime, et nimemärgise registreerimise kohustus on olemuslikult informatsiooniline majandustegevuse nõue majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) § 6 lg 4 tähenduses. Tegemist on põhiseaduse §-ga 31 kaitstud ettevõtlusvabaduse piiranguga. VMTS järgi tohib väärismetalltooteid müüa ainult siis, kui neil on peal vastav kohustuslik märgis (nimemärgis, VMTS § 4 lg 1). Nimemärgis tuleb registreerida (VMTS § 8 lg 2). Kui nimemärgist registrisse ei kanta, siis toodet müüa ei tohi. Riigikohus on oma praktikas korduvalt väljendanud põhimõtet, et kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab langetama seadusandja. Üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid saab kehtestada määrusega, kuid sel juhul peab selleks olema täpne, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olev volitusnormi alusel määrusega (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p-d 21 ja 22 jpt). Arvestades registreerimisest keeldumisega kaasneva riive intensiivsust ja põhiseaduse §-st 3 1  tulenevat olulisuse põhimõtet, oleme seisukohal, et nimemärgise registreerimisest keeldumise alused tuleb sätestada seaduses, mitte määruses. Palume eelnõu vastavalt täiendada. Seejuures palume pöörata tähelepanu ka HÕNTE § 37 lg-s 4 sätestatud seaduse struktuuriosade numeratsiooni säilitamise nõudele (täpsemad kommentaarid lisatud eelnõu failis). § 3 ja Seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 ja tarbijakaitseseaduse § 22 Mittearvestatud ja selgitatud. seletuskirja lõike 5 alusel antud majandusja taristuministri 19.03.2020 määruse nr Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve lisa 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi lisatav infosüsteemi põhimäärus“ § 9 lõikes 1 on sätestatud andmekogus nimemärgise andmestik ei sisalda töödeldavate andmete säilitustähtajad. Kuna andmekogus isikuandmeid, mistõttu ei ole ka töödeldakse (sh säilitatakse) ka isikuandmeid, on tegemist isikute lisatava andmestikuga vajalik sätestada eraelu puutumatuse riivega (põhiseaduse PS § 26). Põhiseaduse § 11 isikuandmete säilitamise tähtaegu kohaselt võib isikute põhiõigusi riivata ainult seaduse alusel. Sellest seaduse tasandil. tulenevalt tuleb isikuandmete säilitustähtajad sätestada seaduses. Vajadusel võib seaduses sätestatud pikemat tähtaega määrusega lühendada. Eeltoodule tuginedes palume eelnõu täiendada ning sätestada isikuandmete säilitustähtajad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimääruse asemel seadme ohutuse seaduses. Kogu Palume arvesse võtta ka käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri eelnõu ja normitehnilised ja eelnõu mõjusid puudutavad märkused. vastavalt täiendatud. seletuskiri Justiitsministeer Eelnõu esimesel kooskõlastusringil tegime märkuse, milles palusime Arvestatud. ium sätestada isikuandmete säilitustähtajad seaduses. Kooskõlastustabelis Nimetatud taotlus (sh isikuandmed) on (14.09.2023) väidetakse selgituseks, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nimemärgise andmestiku järelevalve infosüsteemi lisatav nimemärgise andmestik ei sisalda alusdokument, mille andmed kantakse isikuandmeid, mistõttu ei ole ka lisatava andmestikuga vajalik dokumendiregistrisse ning mitte sätestada isikuandmete säilitamise tähtaegu seaduse tasandil. nimemärgise andmestikku. Justiitsministeerium selle seisukohaga ei nõustu. Dokumendiregistri andmestik on olemasolev mitte uus andmestik. Nõustume Tarbijakaitse ja Tehnilise 2  Rakendusakti Majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus Järelevalve Ameti järelevalve „Nimemärgise kujutise täpsustatud nõuded ning registreerimise infosüsteemi isikuandmete taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, säilitustähtaega sätestamise üle muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord“ kavandi § 2 lg vaatama järgmise seadme ohutuse 1 punkt 4 sätestab, et nimemärgise registreerimise, registreeringu seaduse muutmise (muudetav peamine muutmise, kehtivusaja pikendamise ja kehtetuks tunnistamise seadus) raames, millega on planeeritud taotluses esitatakse järgmised andmed: taotluse allkirjastanud isiku alustada 2024. aastal. nimi, kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress) ja Rakendusakti Majandus- ja vajaduse korral esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või infotehnoloogiaministri määrus volitus). Isiku nimi ja kontaktandmed on isikuandmed. Seega ei ole „Nimemärgise kujutise täpsustatud väide korrektne ning säilitustähtajad tuleb sätestada seaduse tasandil.nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord“ kavandi § 2 lg 1 punktist 4 kustutati: taotluse allkirjastanud isiku kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress), st isikuandmeteks jääb vaid allkirjastanud isiku nimi. Sellega vähendati esitatavate isikuandmete hulka. Kogu Palume arvesse võtta ka käesoleva kirja lisades jäljega esitatud keele- Arvestatud. eelnõu ja ja normitehnilised märkused. seletuskiri Eesti Linnade ja § 1 p 28 Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab väärismetalltoodete Arvestatud. Valdade Liit seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise Eelnõu § 1 punkti 36 lisatud ka VMTS seaduse eelnõu järgmise ettepanekuga. Väärismetalltoodete seaduse § 54 p 3 kehtetuks tunnistamine. (VMTS) § 54 p 3 kohaselt on §-s 48 sätestatud väärteo (nimemärgise võltsimine ja võltsituna kasutamine) kohtuväline menetleja valla- või linnavalitsus. Kohalikel omavalitsustel (KOV) puudub aga ressurss täita kohtuvälise menetleja rolli väärteos, mis puudutab nimemärgise võltsimist ja võltsituna kasutamist. Tegemist on spetsiifilise 3  valdkonnaga ning nimetatud rikkumiste tõendamine eeldab eriteadmisi. Sellises olukorras on KOV sunnitud tellima ekspertiisi kas vastavalt eksperdilt või pädevalt asutuselt, kuna KOVide puuduvad teadmised/võimalused nimemärgise võltsimise tuvastamiseks. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku arvata valla- või linnavalitsus välja VMTS §-s 54 sätestatud kohtuväliste menetlejate loetelust ning piirduda valla- ja linnavalitsuse poolse järelevalve teostamisega oma haldusterritooriumil vaid väärismetalltoodete jaemüügiga seonduvate nõuete järgimise üle. Eesti Teadmiseks võetud. 1. Elektrooniline nimemärgiste register Kaubandus- Tööstuskoda Eelnõu kohaselt muutub nimemärgiste register täielikult elektrooniliseks alates 1. jaanuarist 2025. Nimemärgise registreerimine viiakse koos nimemärgiste riiklikus registris olevate andmetega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve (TTJA) infosüsteemi alates 1. jaanuarist 2025 (eelnõu § 1 punkti 14 VMTS § 12). Edaspidi esitab Eestis väärismetalltooteid valmistav ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedav ettevõtja TTJA- le elektrooniliselt taotluse ettevõtte üldandmetega ja nimemärgise digitaalse kujutise TTJA järelevalve infosüsteemi kaudu (eelnõu § 1 punkti 14 VMTS § 13) Kaubanduskoda toetab nimemärgiste registri ajakohastamist, mis tagab, et ettevõtjatel oleks võimalik taotleda nimemärgist elektrooniliselt ning nad vabaneksid nimemärgise füüsilisest, paberkandjal nimemärgise kujutise esitamise kohustusest. Muudatuse tulemusel väheneb ettevõtete koormus ning kiireneb nimemärgiste registreerimise protsess. 2. Mitme sarnase nimemärgi registreerimine Edaspidi saab ettevõtja registreerida mitu sarnast nimemärgist ehk edaspidi peab registreeritav nimemärgis erinema teiste ettevõtjate nimemärgisest, aga võib olla sarnane sama ettevõtja teise 4 nimemärgisega. Näiteks, suuremõõtmelisel tootel kasutamiseks keerulisema kujundusega ja väiksemõõtmelisel tootel kasutamiseks lihtsama kujundusega märgise (eelnõu § 1 punkt 10 ja 19). Kehtiva seaduse kohaselt sellist võimalust ei ole. Toetame mitme sarnase nimemärgi registreerimise võimaluse loomist, sest muudatus on kooskõlas ettevõtjate vajaduste ja soovidega ning lihtsustab ettevõtete tegevust. 3. Nimemärgise kehtivusaeg Muudatuste kohaselt on nimemärgise registreeringul kuni 10-aastane kehtivusaeg, mille järel saab ettevõtja registreeringut pikendada kümne aasta kaupa, esitades TTJA-le taotluse (eelnõu § 1 punkti 14 § 16). Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab ettevõte iga aasta teavitama soovist nimemärgise registreeringut registris säilitada. Kaubanduskoda toetab muudatust, sest see võimaldab vähendada ettevõtjate halduskoormust. 4. Jaemüügi piirangu lõpetamine Eelnõu tunnistab kehtetuks piirangud väärismetallide jaemüügile ning edaspidi võib väärismetalltooteid müüa piiranguteta, sh turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, kõigil avalikul üritusel ja välikioskis (eelnõu § 1 p 20). Toetame muudatust, kuna puudub praktiline vajadus piirata väärismetalltoodete jaemüüki tarbijakaitselistel põhjustel teatud müügikohtades. 5  20.12.2023 Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Väärismetalltoodete seadus (VMTS) läbis suure uuenduskuuri ja jõustati uus terviktekst 2004. aastal. Selles tehti viimati suuremaid sisulisi muudatusi 2008. aastal. Seadus on üldjoontes oma eesmärki täitnud, kuid rakendamise käigus on ilmnenud mõned puudujäägid ja probleemid. VMTS-i muutmise eesmärgid: a) kõrvaldada selle rakendamisel ilmnenud probleemid, sh pakkuda ettevõtjatele tänapäevast ja kiiremat riikliku andmekogu teenust; b) jätta seadusest välja ajale jalgu jäänud ja kasutusel mitteolevad sätted ja piirangud; c) vähendada ettevõtjate halduskoormust, mis on ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu ühine eesmärk1. Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse ka riigilõivuseadust (RLS)2 ja seadme ohutuse seadust (SeOS)3. Riigilõivuseaduse muudatusega piiritletakse selgemalt, missuguste tegevuste eest tuleb nimemärgise registreerimise, muutmise või kehtivusaja pikendamise korral riigilõivu tasuda. Seadme ohutuse seaduse muutmine on seotud nimemärgise registri andmete viimisega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi ning ettevõtja majandustegevusteate esitamise ja kompetentse isiku kinnituse lisamisega majandustegevuse registrisse. Majandustegevuse registriga seotud SeOS muudatused ei ole seotud väärismetalltoodetega ja on lisatud eelnõusse kui seaduse tehnilised muudatused, mille muutmiseks ei ole neid otstarbekas nende vähese tähtsuse tõttu eraldi eelnõuna menetleda. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna metroloogia ja vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa ([email protected], 625 6391) ning majandustegevuse registriga seotud SeOS muudatuste osas sama osakonna tööstusohutuse nõunik Merike Ring ([email protected], 625 6472). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja (Airi Kapanen, 5307 4485). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu väljatöötamisse kaasati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, AS Metrosert, MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit ja MTÜ Kulla- ja Kellaliit. 1 „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“, vt II osa „Hea õigusloome põhimõtted“ punkti 6 ja III osa „Arengusuunad“ punkti 12.3.5. 2 RT I, 14.03.2023, 32 3 RT I, 30.12.2020, 10 1 1.3. Märkused Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu uue õigusakti rakendamisega. Eelnõu on seotud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“4 punktiga 10.1.13 (piirata ülereguleerimist ja vähendada bürokraatiat), mille üks ülesanne on väärismetalltoodete seaduse nõuete ajakohastamine tulenevalt tehnika arengust ja eesmärgiga vähendada ebamõistlikku ettevõtjate halduskoormust. Eelnõuga muudetakse: 1) väärismetalltoodete seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 85; 2) riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 80; 3) seadme ohutuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.02.2023, 32. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk VMTS-i muutmise eesmärk on kõrvaldada selle rakendamisel ilmnenud probleemid, sh pakkuda ettevõtjatele tänapäevast ja kiiremat riikliku andmekogu teenust. Samuti on eesmärk vähendada ebavajalikku regulatsiooni, kõrvaldades seadusest ajale jalgu jäänud ja kasutusel mitteolevad sätted ja piirangud. Lisaks soovime vähendada regulatsioonist tulenevat ettevõtjate halduskoormust. 2.1. VMTS-i muutmisega uuendatakse nimemärgise registri regulatsiooni, et võimaldada kõigi andmete elektroonilist esitamist, pikendatakse registreeringu kehtivusaega ühelt aastalt kümnele ja eemaldatakse nõue esitada füüsilisi näidiseid. Sätete uuendamisel arvestatakse, et nimemärgise registreerimisega seotud kohustuste täitmisel oleks ettevõtjate halduskoormus põhjendatud. Nimemärgis on kohustuslik märgis, mille väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja kannab igale väärismetalltootele, võttes seeläbi vastutuse, et toode vastab VMTS-is ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetele (VMTS § 8 lõige 1). Nimemärgised registreeritakse nimemärgiste riiklikus andmekogus (VMTS § 8 lõige 2), et oleks võimalik tuvastada, missugune ettevõte ja millist märgist väärismetalltootel kasutab, ning tagamaks, et märgised eristuvad üksteisest. VMTS 2. peatüki 3. jao muutmise eesmärk on nimemärgise register ajakohastada nii, et a) nimemärgise registreeringut on võimalik taotleda elektroonselt; b) menetlemine on võimalikult automaatne ja selleks on vaja vähe personali; c) väheneb ettevõtjate halduskoormus, st ettevõtja saab esitada andmeid elektroonselt (võimalusel olemasolevate andmetega täidetud vormil), ei pea esitama nimemärgise näidiseid füüsiliselt ja igal aastal teavitama soovist jätkata nimemärgise kasutamist; d) nimemärgise register vastab andmekogu tänapäevasele funktsionaalsusele. Koos VMTS-i 2. peatüki 3. jao muutmisega on eesmärk 2005. aastal kasutusele võetud nimemärgise register5 tehniliselt ajakohastada, mis tähendab; a) registri liidestamist infosüsteemide andmevahetuskihiga X-tee (edaspidi X-tee), 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 5 http://www.proovikoda.ee/register/otsing.php 2  b) asjakohaste andmete esitamist ja nimemärgise registreerimisega seotud otsuste saatmist elektrooniliselt ning c) uute nimemärgiste automaatset esmast võrdlemist registris olevate märgistega. Registri ajakohastamine tähendab riigile ühekordset suuremat arenduskulu, samuti tuleb üle vaadata ja uuesti hinnata registri ülalpidamiskulud. Riikliku andmekogu pidamine ehk volitatud töötleja ülesanne on haldusülesanne, mis Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruse nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“6 (edaspidi ka määrus nr 117) § 3 lõike 2 alusel on nimemärgise registri pidamisel pandud AS-le Metrosert. Kuna olemasolev register on loodud ligi 20 aastat tagasi ja vahepeal ei ole registrit tehniliselt ajakohastatud, ei ole tehnilistel põhjustel otstarbekas ega rahaliselt mõistlik olemasolevat registrit uuendada. Sel põhjusel lõpetatakse praegune nimemärgise register ja andmed viiakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) järelevalve infosüsteemi, kuhu arendatakse vastav moodul. TTJA on väärismetalltoodete osas riiklik järelevalveasutus ja valdkondlik pädevus on TTJA-l juba olemas. TTJA-l on järelevalve ja eri lubasid menetleva asutusena suur haldusmenetluse elluviimise kogemus. TTJA järelevalve infosüsteem vastab tänapäevastele riikliku andmekogu nõuetele ja nimemärgise registreerimise menetluse loomisel saab aluseks võtta TTJA loamenetlusprotsessi. Nimemärgise registri uuendamisel on eesmärk leida tehniline lahendus, mis tagab parima tasakaalu personalikulu ning süsteemi arenduse ja ülalhoidmise kulu vahel. Regulatsiooni ajakohastatakse ja edaspidi a) võimaldatakse ettevõtjatele elektroonilist registreerimismenetlust, b) vähendatakse füüsiliste dokumentide ja näidiste esitamist ning c) asendatakse iga-aastane teavitamiskohustus registreeringu kehtivusaja 10-aastase intervalliga. 2.2. VTMS-i muutmisega kõrvaldatakse ajale jalgu jäänud piirangud väärismetalltoodete jaemüügile. Muudes valdkondades ei ole tarbijakaitse eesmärkidel kehtestatud jaemüügipiiranguid. Väärismetalltoodete jaemüügi piirangutel ei ole enam lisaväärtust ja need jäetakse seadusest välja, kuna ülereguleerimine on tarbetu. Edaspidi on lubatud väärismetalltoodete jaemüük tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ja kioskis. Tarbijate huvide kaitse on tagatud üldiste tarbijakaitsereeglite alusel. 2.3. VMTS-i muudatusega soovitakse saavutada olukord, et toote müügidokumendil on piisav teave väärismetalltoote tuvastamiseks ja ettevõtja saab müügidokumendil toote kohta teavet esitada mõistliku halduskoormusega. Edaspidi saab ettevõtja valida, mis näitaja esitatakse müügidokumendil, et eristada toode teistest toodetest. Praegu on kohustus müügidokumendil alati esitada ühe toodet eristatava näitajana toote mass (VMTS § 34 lõike 1 punkt 3). Enamik ettevõtjaid aga eristab tooteid müügisüsteemides tootekoodi järgi, mis on parem näitaja kui mass, sest mass võib sama tüüpi ja samast väärismetallist eri toodetel olla sama. Pealegi võib sama partii ehete mass erineda. Ettevõtjatel on tekkinud probleem täita massi esitamise täpsusnõuet suure halduskoormuse tõttu, kuna peavad iga toote sisestama süsteemi eraldi. Väärismetalltoodete hinnast moodustab väärismetalli väärtus umbes 30% ja ülejäänud toote väärtusest on disain, mistõttu on ebavajalik 6 RT I 2004, 29, 200 3 nõuda õigusaktiga väärismetalltoote massi esitamist täpsusega grammi kümnendikkohani (VMTS-i § 37). 2.4. VMTS-s tehakse mitu tehnilist muudatust, et regulatsioon oleks ajakohane ega sisaldaks aegunud sätteid, mida valdkonnas ei kasutata. Aastamärgis on väärismetalltoodetel vabatahtlik märgis, mis ettevõtjate hulgas enam kasutust ei leia. Kehtiva VMTS-i § 11 lõike 2 alusel on 2004. aastal kehtestatud rakendusakti, majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määrusega nr 46 „Väärismetalltoodete aastamärgiste kehtestamine“7 kinnitatud aastamärgised 2016. aastani. Alates 2017. aastast ei ole uusi aastamärgiseid määrusega kinnitatud ja kuna märgiseid ei kasutatud, pole regulatsiooni järele olnud ka vajadust. VMTS-i muudatusega eemaldatakse aegunud sätted, kuid soovi korral ettevõtjad saavad kanda tootele valmistamisaastat tähistava märgise. 2.5. Lisaks ajakohastatakse riigilõivuseaduses (RLS § 234) sätestatud nimemärgise registreerimisega seotud riigilõivu toiminguid ja määra. Kui varem tasuti riigilõiv nimemärgise registreerimisel, siis pärast plaanitavate muudatuste jõustumist tasutakse riigilõiv taotluse esitamisel. Riigilõiv suureneb 20 eurolt 30 eurole. Ettevõtjatel muutub nimemärgise registreerimine mugavamaks ja kiiremaks, sest edaspidi avaneb võimalus esitada taotlusi digitaalselt ja osaliselt eeltäidetud andmetega. Samuti saavad ettevõtjad edaspidi teha ise infosüsteemist oma registreeringust väljavõtteid. Kuna avalik teenus muutub ettevõtjatele tuntavalt paremaks, siis on põhjendatud riigilõivu määra suurendamine. Seadme ohutuse seaduse § 13 muudatused puudutavad ettevõtja majandustegevusteate esitamist majandustegevuse registrisse ja kompetentse isiku kinnituse lisamist. Edaspidi peab ettevõtja seadmetöö majandustegevusteate esitamisel juurde lisama ka kompetentse isiku kinnituse, kus isik kinnitab, et on teadlik oma seotusest ettevõtjaga ja vastutab ettevõttes seadmetöö tegemise eest. Kui töösuhe vastutava isiku ja ettevõtja vahel lõppeb, siis saab vastutav isik ennast ise majandustegevusteate andmetest eemaldada, kui ettevõtja seda tegema ei peaks. Seadusele on koostatud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) 2023. aasta jaanuaris. VTK koos kooskõlastustega on leitav eelnõude infosüsteemist EIS (toimik nr 23-00658). Eelnõu väljatöötamisel võeti arvesse VTK kohta Siseministeeriumilt ja Justiitsministeeriumilt saadud tagasisidet. Andmekaitse Inspektsioon andis teada, et neil puuduvad märkused või tähelepanekud VTK-le. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tagasiside VTK-s kirjeldatud muudatustele oli toetav. Enamiku pärast VTK kooskõlastamist tehtud muudatustega ei kehtestata uusi nõudeid, vaid eemaldatakse aegunud või dubleerivad sätted. Eelnõu vastab VTK-le. VTK kooskõlastamise tulemus Siseministeerium esitas VTK-le kaks märkust. Esimene märkus käsitleb VMTS-st väärismetalltoodete jaemüügi piirangute kaotamist, st edaspidi võib neid tooteid müüa nt turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, avalikel üritusel ja välikioskites. VTK kohaselt puudub piirangute kaotamisel ebasoovitava mõju avaldumise risk. Siseministeerium viitas asjaolule, et järelevalvatavate kohtade arvu suurenemise korral suureneb võltsitud väärismetalltoodete müümise risk. Sellele võimalusele on VTK-s viidanud ka TTJA, selgitades et pärast uue seaduse rakendamist suureneb oluliselt väärismetalltoodete märgistuse ja muude nõuete täitmise üle tehtava järelevalve tähtsus müügikohtades, st prognoositakse negatiivset muutust võrreldes praeguse olukorraga. Samal seisukohal on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Siseministeeriumi hinnangul võib väärismetalltoodete jaemüügipiirangute kaotamise korral suureneda järelevalvatavate kohtade 7 RTL 2004, 30, 510 8 Eelnõude infosüsteemis EIS toimik nr 23-0065 4 arvu kasvu tõttu ka võltsitud väärismetalltoodete müük ning sellega seonduvalt süütegude arv. Siseministeerium teeb ettepaneku analüüsida väärismetalltoodete jaemüügi piirangute kaotamisega kaasneda võivat negatiivset mõju, eeskätt tõenäoliselt suurenevat väärismetalltoodetega seotud süütegude toimepanemise arvu kasvu (nt kelmused), ja võimalikke vastumeetmeid riskide maandamiseks. Käesolevas seletuskirjas käsitletakse eeltoodu tõttu jaemüügipiirangute mõju laiemalt. Siinkohal selgitatakse, et VTK-s on TTJA täheldanud, et kuigi väärismetalltoodete jaemüügi kohtade laiendamisega suureneb järelevalveasutustel järelevalvega hõlmatavate kohtade arv, on mõju ulatus väike. Ka praegu teevad nii TTJA kui ka KOV-id järelevalvet kehtiva piiranguga hõlmatud kohtades. Seega, TTJA arvates ei ole tegemist järelevalvet oluliselt mõjutava muudatusega. Kelmuste toimepanemisele ei pruugi olla muudatusel samuti märkimisväärset mõju. Sisuliselt ei takista jaemüügipiirangud ka praegu kelmuste toimepanemist turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, avalikel üritusel ja välikioskites. Teine märkus käsitles VMTS-i järelevalve ja kohtuvälise menetleja pädevusi. Kehtiva VMTS-i § 42 kohaselt teevad VMTS-i nõuete üle järelevalvet TTJA ja KOV ning VMTS § 54 punkti 2 järgi on lisaks eelnimetatud asutustele ka PPA nimemärgise võltsimise ja võltsituna kasutamise väärteo kohtuväline menetleja. Nimemärgise võltsimine ja võltsituna kasutamine on väga spetsiifiline valdkond ja sarnaselt riiklikule järelevalvele eeldab eelnimetatud rikkumise tõendamine eriteadmisi, mis PPA-l puuduvad. VTK kohaselt rakendab TTJA valdkonna spetsiifikat arvestades järelevalve tegemiseks eriväljaõppega ametnikke, keda PPA-l pole. Seega on otstarbekas PPA-lt kogu VMTS-i menetluspädevus eemaldada. Senisest praktikast lähtudes ei tohiks pädevuse üleandmine tingida TTJA töökoormuse olulist kasvu, nt ei ole viimase viie aasta jooksul PPA ühtegi kõnealust väärtegu menetlenud. Siseministeerium tegi ettepaneku arvata PPA välja VMTS-i §-s 54 sätestatud kohtuväliste menetlejate loetelust. Käesolevas eelnõus on selle ettepanekuga arvestatud. Eelnõu § 1 punktiga 39 tunnistataksegi VMTS-i § 54 punkt 2 kehtetuks, eemaldades PPA kohtuväliste menetlejate loetelust. Justiitsministeerium esitas järgmised märkused: 1. VTK kohaselt on uue nimeregistri loomisel kavas taaskasutada võimalikult palju TTJA-l olemasolevaid tarkvaralahendusi. Juhime tähelepanu, et uus lahendus peaks keskenduma menetlustarkvara loomisele ja uue avaliku vaate loomiseks puudub vajadus. Teeme ettepaneku kuvada nimemärgise registrisse kantud märgiseid ja neid kirjeldavat teavet edaspidi e- äriregistris ettevõtte andmekaardil. Juba praegu koondab e-äriregister avalikku teavet väga paljudest riigi registritest, võimaldades tutvujal saada põhjaliku ülevaate ettevõttega seonduvast teabest. Keskmiselt kasutatakse e-äriregistrit 18 miljonit korda kuus. 2. Samuti teeme ettepaneku võimaldada ettevõtjal esitada märgiste taotluseid ning pikendamise taotluseid e-äriregistri vahendusel. See vähendab ettevõtja halduskoormust veelgi, võimaldades tal teha ettevõtlusega seotud eri toiminguid ühest kohast ja samal ajal. Näiteks on võimalik muude toimingute tegemise käigus juhtida ettevõtja tähelepanu peagi aeguvale nimemärgisele ja võimaldada seda mugavalt pikendada. Samuti on võimalik ettevõtte asutamisel või tegevusala määramisel/vahetamisel ettevõtjat teavitada nimemärgisega seonduvatest kohustustest. Võimalik, et seoses reaalajamajanduse projektiga on võimalik tulevikus e- äriregistri vahendusel luua ettevõtja jaoks sündmusteenuseid, et ettevõtlust veelgi lihtsustada. Justiitsministeerium tegi ettepaneku, et eeltoodu võimaldamiseks tuleb uuele nimeregistrile luua X-tee teenused, mille vahendusel on võimalik taotlusi esitada ja registri sisu erinevate parameetrite alusel pärida. 5 Selgitame, et praegu kasutatav riiklik nimemärgise register lõpetatakse ja selle andmed tuuakse TTJA järelevalve infosüsteemi, kuhu arendatakse vastava funktsionaalsusega lisamoodul. Selle arendamisel võetakse aluseks TTJA olemasolev loamenetluse infotehnoloogiline lahendus. Uut nimemärgise registrit ei looda ja avalike andmete kuvamiseks kasutatakse olemasolevaid TTJA järelevalve infosüsteemi lahendusi. TTJA järelevalve infosüsteemil on olemas X-tee teenused ja arenduste tellimisel võetakse võimaluse korral arvesse e-äriregistri või riigiportaalis eesti.ee ettevõtja andmekaardil nimemärgise andmete kuvamine. Lõplik avalike andmete kuvamise keskkond selgub pärast infosüsteemi arenduseks vajaliku uuringu valmimist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM), Justiitsministeeriumi ja TTJA esindajad kohtusid ülaltoodud märkuste aruteluks. Arutelude tulemusel otsustati, et taotluste väikest hulka (u 30 taotlust aastas) arvestades ei ole otstarbekas teha e-äriregistrile eraldi arendust nimemärgise taotlemiseks. Lisaks esitas Justiitsministeerium VTK kohta tehnilisi märkusi, mida on eelnõu seletuskirja koostamisel arvesse võetud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist Eelnõu §-ga 1 muudetakse VMTS-i sätteid. § 1 punktiga 1 muudetakse VMTS-i § 1 lõike 2 punkti 4 ja punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 2 punkt 9, ühtlustades termini investeeringukuld sõnastuse käibemaksuseaduses § 2 lõikes 10 defineeritud mõistega. Lisaks ei ole edaspidi VMTS-is investeeringukulla mõistet defineeritud põhjusel, kuna mõiste on seaduses kasutusel vaid üks kord (VMTS § 1 lõige 2 punkt 4). See on tehniline muudatus, et tagada õigusaktides termini ühtlustatud sõnastus. § 1 punktidega 3 ja 4 muudetakse VMTS-i § 4 pealkirja, viiakse asjakohased VMTS-i § 5 sätted § 4 lõigeteks 6 ja 7 ning punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks VMTS-i § 5. Muudatuse eesmärk on sätestada seaduses väärismetalltoodetele nõuded, mitte keelud, ja kustutada dubleerivad VMTS-i või muude õigusaktide sätted (§ 5 lõike 1 punktid 1 ja 5 ning lõike 2 punkt 1). Kehtiva VMTS-i § 4 sätestab, missugused väärismetalltooted on käitlemiseks lubatud, ja § 5 sätestab käitlemiseks mittelubatud. Edaspidi on VTMS-i § 4 koondatud kõik asjakohased nõuded väärismetalltoodetele. Sealjuures jäetakse seadusest välja § 5 lõike 1 punkt 1, kuna see dubleerib VMTS-i § 4 lõikeid 1–3, ning § 5 lõike 2 punkt 1, kuna see dubleerib VMTS-i § 4 lõikeid 1, 21, 3. VMTS-i § 5 lõike 1 punkt 5 eemaldatakse, kuna nikli kasutamine ehetes ja muudes nahaga kokkupuutuvates toodetes on keelatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH)9 XVII lisa punkti 27 alusel ning puudub vajadus sama nõude kehtestamiseks riigisiseses õigusaktis ja see ei ole ka lubatud. VMTS-i § 4 lisatav lõige 6 (kehtiva VMTS § 5 lõike 1 punktid 3 ja 4) sätestab, et kui juba toodetud ja korrektselt märgistatud väärismetalltoodetele lisatakse toote muutmisel, näiteks 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 396, 30.12.2006, lk 1–850) 6 ümbertegemisel või mitme toote kokku liitmisel, on püsivalt liidetud väärismetalltootega sama värvi muud metalli või kasutatud väärismetallist joodist, mille proov ehk väärismetalli sisaldus on väiksem väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetallist, siis ei või neid tooteid müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada. Eelnimetatud juhul võivad tooted olla väärsimetalltootena märgistatud, kuid toote muutmisel ei vasta toode enam VMTS-is sätestatud nõuetele, mistõttu nimetatud toodete tarbijatele pakkumine väärismetalltootena on tarbija eksitamine. Märgistamise keeldu ei ole sättesse lisatud, kuna antud juhul võib olla algselt korrektselt märgistatud toodete muutmisega. Uues VMTS § 4 lõikes 6 on sõnastusest võrreldes praegu kehviva samasuguse sättega (VMTS § 5 lõige 1 punkt 3) välja jäetud metalli püsivalt liitmise meetodite loetelu, kuna loetelu ei olnud lõplik ja oli pigem informatiivne. Sisuliselt säte ei muutu ja ka edaspidi käsiteletakse metalli püsivalt liitmise meetoditena jootmist, keevitamist või muud meetodit. VMTS-i § 4 lisatav lõige 7 (kehtivas VMTS § 5 lõike 2 punktid 2 ja 3) sätestab, et lisaks müügiks pakkumisele ja tasu eest võõrandamisele ei või ka märgistada tooteid väärismetalltootena, mis on kaetud väärismetalliga (nt üle kullatud toode) ja metallist tooted, millest väärismetalli osa moodustab vähem kui 50 % (va lauahõbe, kellad ja muud korpustooted). Antud juhul on tegemist toote valmistamisprotsessis tehtavate muudatustega, mistõttu on märgistamise keeld asjakohane. Tegemist on tehniliste muudatustega, mis parandavad õigusselgust, vähendavad dubleerivat õigusloomet, kuid nõuded väärismetalltoodetele sisuliselt ei muutu. § 1 punktidega 6–9 muudetakse VMTS-i § 6 lõikeid 1 ja 3 ning punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks VMTS § 11, millega eemaldatakse VMTS-st aastamärgise regulatsioon. Väärismetalltoote aastamärgis on kehtiva VMTS-i § 6 lõike 3 järgi koos kontrollmärgisega mittekohustuslik ehk vabatahtlik märgis, millega võib väärismetalltoote valmistaja märgistada toote, et tähistada toote valmistamise aastat. Aastamärgiseks on eesti tähestiku suurtähed tähestikulises järjekorras. Aastamärgisega seonduvat täpsustatakse VMTS-i § 11 lõike 2 alusel kehtestatavas rakendusaktis. VMTS-i § 11 lõike 2 alusel on 2004. aastal kehtestatud rakendusakt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määrus nr 46 „Väärismetalltoodete aastamärgiste kehtestamine“10 (edaspidi MKM määrus nr 46), milles kehtestati aastamärgised alates 1993. aastast kuni 2016. aastani, st eesti tähestiku ulatuses. Vahepealsel ajal, st alates 2017. aastast kuni praeguseni, ei ole eelnimetatud rakendusakti uuendatud ja alates 2017. aastast ei ole regulatsiooniga uusi aastamärgise tähiseid kehtestatud, kuna ettevõtjad on loobunud aastamärgise kasutamisest väärismetalltoodetel, ja mittekasutusel oleva regulatsiooni uuendamine ei ole olnud otstarbekas. Sama tõdesid ka ettevõtjad, AS Metrosert (väärismetalltoodete nimemärgise registri pidaja ja väärismetalli standardproovi vastavuse tõendaja) ning väärismetalltoodete valdkonna järelevalveasutus TTJA. VTK koostamise käigus toimunud aruteludel tõdeti, et regulatsiooni puudumine ei ole probleeme tekitanud, kuna toodete valmistajad on aastamärgise kasutamisest loobunud. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks VMTS-is olev aastamärgise regulatsioon, sh VMTS-i § 11 lõike 2 volitusnorm ja selle alusel kehtestatud rakendusakt. Edaspidi on väärismetalltootel lubatud VMTS-is nimetamata märgistus, kui see ei halvenda oma kuju ega paiknemise poolest VMTS-is reguleeritud märgiste nähtavust, loetavust ega tähenduse mõistmist (VMTS-i § 6 lõige 5). VMTS-s reguleeritud väärismetalltoodete märgised on edaspidi Eesti ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või Türgi proovi-, nime- ja kontrollmärgised. 10 RTL 2004, 30, 510 7 Väärismetalltoodete valmistajad võivad valmistamisaasta tähistamiseks sel juhul kasutada endale sobivat aastamärgist. Kuna tegemist on riigisisese regulatsiooniga, erinevad Eestis ja teistes riikides kasutatavad aastamärgiste märgistused ja väljaspool Eestit ei pruugi Eesti aastamärgise määrusega kehtestatud tähistus aidata tuvastada väärismetalltoote valmistamisaastat. Näiteks Suurbritannias on 2015–2024 aastamärgised väiketähtedena vastavalt q, r, s, t, u, v, w, x, y, z. Soomes kasutatakse aastamärgise tähisena tähestiku suurtähti, lisades juurde numbri, mis tähistab mitmendat korda on tähestik kasutusel, st A tähistab aastat 1810 ja Y8 aastat 2000. Lätis olid aastatel 1993–2014 aastamärgise tähiseks tähestiku suurtähed ja aastast 2015 tähestiku väiketähed. Eelnimetatud näited kirjeldavad hästi antud regulatsiooni erinevust riigiti. Piiriüleselt tekitab aastamärgise regulatsioon segadust, kuna valdkond on Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt reguleerimata ja igas riigis on kastutusel oma tähistus. Regulatsiooni eemaldamine võib tekitada segadust juhul, kui Eesti ettevõtjad hakkavad valmistamisaasta tähistamiseks kasutama eri aastamärgised. Ent arvestades, et rohkem kui viiel aastal ei ole Eesti ettevõtjad aastamärgiseid kasutanud, on sellise juhtumi esinemine väga ebatõenäoline. VMTS-i muudatusega jäetakse aegunud sätted seadusest välja. VMTS § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3 muudeti keeleliselt sõnad „mittekohustuslik märgis“ ainsusesse, kuna eelnimetatud sätetes ei ole aastamärgise regulatsiooni eemaldamise järel mitmusel enam iseseisvat õiguslikku tähendust. Selleks, et saavutada stiililine ühtlus kogu VMTS § 6 lõikes 1 muudeti ainsusesse sõnad „märgis“ ja „kohustuslik märgis“ ka paragrahvi 6 lõike 1 saatelauses, punktides 1 ja 3. Ülejäänud eelnõuga mittemuudetavates sätetes keelelisi muudatusi, nt mitmust ainususesse, stiili tõttu ei tehtud. § 1 punktidega 10, 14, 15, 17, 18, 20, 21, 29, 30 ja 32 muudetakse VMTS-i § 6 lõiget 6, § 8 lõikeid 2–4 ning 2. peatüki 3. jagu (muutes jao pealkirja ning §-de 12–13, 15–16 ja 19 sõnastusi, tunnistades kehtetuks §-d 14 ja 17–18 ning lisades §-i 201), et viia nimemärgise registreerimine koos nimemärgiste riiklikus registris olevate andmetega TTJA järelevalve infosüsteemi alates 1. juulist 2025. Muudatusega lihtsustatakse nimemärgise registreerimise menetlust, vähendades uue menetluskeskkonna loomisega nii ettevõtjate kui ka menetleja halduskoormust. Kehtivas VMTS-i 2. peatüki 3. jaos sätestatakse väärismetalltoodete käitlejate ja nimemärgiste riikliku registri ülesanded, asutamise korraldus ja ettevõtjate ja nende nimemärgiste registrisse kandmise kord, sh määratakse kindlaks, millised dokumendid ja mil viisil on registreerimiseks vaja esitada, samuti registreerimisest keeldumise, registriandmete kustutamise ja iga-aastase registreeringu kehtivuse kinnitamise ning metallplaadil nimemärgise kujutise näidiste esitamise alused. Kehtiva regulatsiooni järgi esitab ettevõtja esmakordsel nimemärgise registreerimise taotlemisel ettevõtja esitama märgise kujutise paberil (VMTS § 13 punkt 2), et välistada kõikide andmete elektroonse esitamise võimalus. Pärast seda, kui registri volitatud töötleja on kinnitanud märgise kujutise sobivuse, peab ettevõtja esitama märgise kujutise füüsiliselt metallplaadil ühe kuu jooksul (VMTS § 15 lõige 2). See tähendab, et taotleja läheb alles siis märgitsa (nimemärgise jäljendi tegemise tööriist) valmistaja juurde, kes valmistab kavandi järgi metallmärgitsa, mille tegemine tavaliselt võtabki umbes kuu aega. Märgitsaga metallplaadile tehtud kolme eri tugevusega jäljend esitatakse registri volitatud töötlejale. Füüsiline jäljend võib mõnikord erineda paberil esitatud jäljendist, kuna kavand võis olla väga detailne, ent märgitsat ei olnud võimalik nii detailset teha. Samuti võib jäljend olla eri tugevusega lüües natuke erineva kujuga, mistõttu oli järelevalve käigus vaja digitaalses andmebaasis olevate nimemärgiste kõrval füüsiliselt kontrollida ka jäljendit. Pärast metallplaadil näidiste esitamist 8 tehakse vajaduse korral muudatused paberil esitatud kujutisel ja registreeritakse lõplik nimemärgise kujutis. Registriandmete ajakohasena hoidmiseks on VMTS-is nõutud iga-aastane teavitamiskohustus koos valmistajatel metallplaadil näidiste esitamisega, et registrist oleks võimalik jälgida märgitsa kulumisest tekkivat nimemärgise muutust. Aruteludel sidusrühmadega selgus, et halduskoormuse vähendamiseks valmistatakse praktikas tihtipeale nimemärgise näidised metallplaatidel korraga mitmeks aastaks ette, mistõttu ei anna registrisse esitatavad näidised tõest ülevaadet ettevõtjatel kasutusel olevate märgitsate olukorrast. Samuti võib nimemärgise kanda tootele ja näidisele laseriga, mille pealekandmise omadused ajaga ei muutu. Seega tõdeti VMTS-i muudatuste kaasamiskohtumistel koos TTJA, AS-i Metrosert ja valdkonna ettevõtjatega, et piisab, kui üks kord esitada nimemärgise digitaalne kujutis ja füüsiliste näidiste järele ei ole vajadust. Ettevõtjale jääb edaspidi suurem hoolsuskohustus, et nii esitatud nimemärgis ja tegelikult kasutatav nimemärgis oleksid samasugused ning registriandmed ajakohased. Eelnimetatud muudatuste rakendamiseks muudetakse VMTS-i 2. peatüki 3. jagu nii, et VMTS-i jäävad sätted, mis reguleerivad nimemärgise taotlemist, pikendamist, muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Muudatusega tõstetakse kokku valmistaja ja sissevedaja nimemärgise registreerimise sätted, kuna erisusi on valmistaja ja sissevedaja nimemärgise korral vähe ning enamikku sarnaseid sätteid on kehtivas VMTS-s dubleeritud. Muu hulgas lisatakse VMTS-i 2. peatüki 3. jakku volitusnorm vastava valdkonna ministrile määrusega kehtestada nimemärgise registreerimise, registreeringu pikendamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ning täpsustatud nõuded nimemärgisele. VMTS-i 2. peatüki 3. jaost jäetakse välja nimemärgiste registri andmekoguga seotud sätted, sh muutub kehtetuks VMTS-i § 12 lõike 2 volitusnorm ja määrus nr 117, ning edaspidi sätestatakse andmekoguga seotud nõuded, sh andmestik ja juurdepääs andmetele, SeOS-i § 12 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“11 (edaspidi MTM-i määrus nr 5). Lisaks sätestatakse VMTS-i üleminekusätetes, et määruse 117 § 1 alusel asutatud nimemärgise register lõpetatakse ja andmed viiakse TTJA järelevalve infosüsteemi ning edaspidi käsitatakse praegusesse nimemärgiste riiklikku registrisse kantud nimemärgiseid TTJA järelevalve infosüsteemis registreeritud nimemärgistena. Uues VMTS-i §-s 12 on üldised nimemärgise registreerimise sätted. Lõikes 1 sätestatakse, et nimemärgis registreeritakse valmistaja või sissevedaja taotluse alusel SeOS-i §-s 12 nimetatud TTJA järelevalve infosüsteemis (edaspidi infosüsteem). Lõikes 2 sätestatakse, et nimemärgise registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Kehtiva regulatsiooni järgi tuleb maksta riigilõiv üksnes nimemärgise registreerimise korral. Samas tuleb menetlus ellu viia vähemalt samas mahus nii positiivse (registreeringuga lõppeva) kui ka negatiivse (registreeringust keeldumisega lõppeva) menetluse korral. Täpsemini on riigilõivuga seonduvat, sh riigilõivumäära muutust selgitatud RLS-i muudatuste juures. Lõikes 3 on antud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile, kelleks on majandus- ja infotehnoloogiaminister, rakendusakti kehtestamiseks. Antud rakendusaktis sätestatakse nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja lisana 1. 11 RT I, 25.01.2022, 7 9 Uues VMTS §-s 13 on sätestatud nimemärgise registreerimise taotlemine. Edaspidi esitab valmistaja või sissevedaja TTJA-le elektrooniliselt taotluse ettevõtte üldandmetega ja nimemärgise digitaalse kujutise TTJA järelevalve infosüsteemi kaudu. Lisaks esitab sissevedaja sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku nõusoleku, et viimane lubab oma nimemärgise registreerida sissevedaja nimemärgisena, nagu peab tegema ka kehtiva VMTS-i § 17 lg 1 punkti 3 alusel. Kuna sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku nõusoleku esitamine on ainus erinevus valmistajal ja sissevedajal nimemärgise taotlemise vahel, on õigusnormide ökonoomikast lähtudes otstarbekas käsitleda mõlemaid taotlusi ühes normis, lisades asjakohase erinevuse. Uues VMTS-i §-s 15 on sätestatud nimemärgise registreerimise tingimused, milleks on, et taotlus peab olema nõuetekohane, nimemärgis kujutis peab olema selgesti eristatav registrisse kantud teiste ettevõtjate nimemärgistest ja riigilõiv on tasutud. Lisaks peab sissevedaja esitama sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjaliku nõusoleku nimemärgise registreerimiseks sissevedaja nimemärgisena. Võrreldes kehtiva VMTS-i § 15 (valmistaja nimemärgise registrikanne) ja § 18 (sissevedaja nimemärgise registrikanne) ei pea enam esitama füüsilisi näidiseid metallplaatidel, mistõttu lüheneb registreerimismenetlus tuntavalt, umbes kuu aja võrra. Lõige 2 on uus säte, millega täpsustatakse, et kehtetuks tunnistatud sissevedaja nimemärgist registreerimisel ei kohaldata nõuet, et nimemärgise kujutis peab selgelt eristuma teiste ettevõtjate nimemärgistest. Muudatusega lisatakse regulatsiooni täpsustus, et tagada selgus, mis tingimustel on järgmisel sissevedajal võimalik teise riigi valmistaja nimemärgis registreerida, kui eelmise sissevedaja registreering muutub kehtetuks. Juhul, kui ühe sissevedaja poolt registreeritud teise riigi valmistaja nimemärgise registreering tunnistatakse kehtetuks, nt kehtivusaja lõppemisel või registreeringu taotlenud ettevõtja taotlusel, on järgmisel ettevõtjal võimalik sama nimemärgis uuesti registreerida – nii saab ühe sissevedaja loobumise korral või tegevuse lõpetamisel võtta teine ettevõtja vastutuse Eestisse sissetoodava väärismetalltoote eest. Uues VMTS-i §-s 16 on sätestatud nimemärgise registreerimisest keeldumise alused, mis on sarnased kehtiva VMTS-i §-ga 16. Registreerimisest keeldutakse, kui ei ole täidetud VMTS-i §-s 15 sätestatud registreerimise aluseks olevad tingimused. Uues VMTS-i §-s 19 on sätestatud registreeringu muutmise, kehtetuks tunnistamise ja kustutamise tingimused. TTJA tunnistab nimemärgise registreeringu andmed kehtetuks kahel põhjusel: 1) registreeringut taotlenud ettevõtja taotluse alusel, 2) registreeringut taotlenud ettevõtte tegevuse lõppemisel. Kehtetuks tunnistatud nimemärgiste avalikud andmed on lõike 1 järgi edaspidi näha ja uute nimemärgiste registreerimisel võrreldakse neid ka kehtetute nimemärgistega. Sel moel tagatakse, et turul olevate väärismetalltoodetel olevate nimemärgiste järgi on võimalik tuvastada nii toote valmistaja kui ka ettevõtja, kes vastutab toote vastavuse eest VMTS-i nõuetele. Lõikes 2 sätestatakse, et nimemärgise registreeringu andmed kustutatakse, kui ilmneb, et ettevõtja, kelle nimemärgis on registreeritud, on oma registreerimistaotluses esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ja millel on registreeringu tegemisel oluline tähtsus. Näiteks antakse TTJA-le teada, et taotleja on esitanud oma nimemärgisena teise ettevõtja kaubamärgi, mille kasutamiseks tal õigus puudub või sissevedaja on võltsinud väärismetalltoote valmistanud ettevõtja nõusolekut, mis on registreeringu aluseks. Nimemärgise registreeringu kustutamisel edastatakse ettevõtjale motiveeritud teade registreeringu kustutamise kohta hiljemalt registreeringu kustutamise päevale järgneval tööpäeval. Kustutatud andmeid ei kuvata infosüsteemi avalikus vaates. 10 Lõikes 3 sätestatakse, et nimemärgise registreeringu muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada ettevõtjal taotlus TTJA järelevalve infosüsteemi kaudu. Nimemärgise registreeringu andmeid muudetakse registreeringut taotlenud ettevõtja taotluse alusel, kui näiteks soovib ettevõtja muuta oma andmeid, nt ettevõtete ühinemise käigus muuta nimemärgise omanikku.. Kui ettevõtja soovib muuta nimemärgise kujutist, siis tuleb kehtiv nimemärgis tunnistada kehtetuks ja uus nimemärgis registreerida. TTJA võib teha registreeringus muudatusi, kui ilmneb antud registreeringus tehniline probleem või viga andmetes. Selline olukord võib tekkida, kui ettevõtja andmed muutuvad äriregistris või praeguses registris olevaid kujutisi on parema automaatse võrdluse tegemiseks vaja korrigeerida. Sel juhul teavitatakse ettevõtjat muudatuse kavatsusest ja selle sisust ning antakse võimaluse esitada selgitusi 30 päeva jooksul. TTJA algatusel tehtud muudatuste korral ei pea tasuma riigilõivu. Lõikes 4 sätestatakse, et nimemärgise registreeringu kehtetuks tunnistamisel ja kehtivusaja lõppemisel on haldusakti vormiks TTJA järelevalve infosüsteemi tehtud kanne. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 5 nähakse ette haldusmenetluse vormivabadus ja § 55 lõikes 2 võimalus järgida haldusakti andmisel muud kui kirjalikku vormi. Kuna nimemärgise registreeringu kehtetuks tunnistamise kande tegemisel ei ole haldusorganil kaalutlusruumi, eeldades, et taotluse (VMTS § 19 lg 1 p 1) on esitatud nimemärgise omanik, siis menetlusökonoomika huvides lisaks kandele eraldi haldusakti ei koostata. Muudatus puudutab vaid registreeringu kehtetuks tunnistamisel adressaadi jaoks positiivset haldusakti. Haldusakti adressaadi õigused kirjalikule haldusaktile püsivad vastava nõude esitamisel (HMS § 55 lg 2 kolmas lause: isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada). Ühtlasi vormistatakse kirjalik haldusakt juhul, kui nimemärgise registreeringut ei tunnistata kehtetuks. Registreeringu kehtivusaja lõppemisel muutub registreering kehtetuks registreerimisel antud kehtivusaja alusel täiendava otsuseta. Iga-aastase teavitamise kohustuse (kehtiv VMTS-i § 20) asemel kehtestatakse VMTS-i lisatava §-i 201 lõikega 1 andmete ajakohasena hoidmiseks nimemärgise registreeringule kuni 10-aastane kehtivusaeg, mille järel saab ettevõtja registreeringut pikendada kuni kümne aasta kaupa, tasudest riigilõivu 30 eurot (lõike 2 punkt 1). Kui soovitakse pikendada sissevedaja nimemärgise registreeringut ja registreerimisel või eelmisel pikendamisel esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjalik nõusolek on olnud tähtajaline ja tähtaeg on möödunud, siis esitatakse TTJA-le lisaks riigilõivu tasumisele sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjalik nõusolek (lõike 2 punkt 2). Juhul, kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel on valmistaja kirjalik nõusolek lühema kehtivusajaga kui kümme aastat, siis määratakse registreeringu kehtivusaeg vastavalt nõusolekus esitatud ajavahemiku kohaselt (lõige 3). Kümme aastat on piisav ajavahemik, mis tagab ettevõtjale väikese halduskoormuse ning aitab hoida andmekogu ja väärismetalltoodete eest vastutatavate ettevõtete teabe selle ajavahemiku järel ajakohasena. Ettevõtjad kasutavad nimemärgise registreeringut välisriikide hangetes osalemisel ja muudes tegevustes riikliku tunnustusena, mistõttu on oluline, et registreering on ajakohane. Registreeringu kehtivusaja pikendamiseks ei pea ettevõtja esitama taotlust, vaid piisab riigilõivu tasumisest. TTJA käsitleb riigilõivu tasumist ettevõtja tahteavaldusena, et algatada infosüsteemist registreeringu pikendamine. Ettevõtjate halduskoormus väheneb selle muudatusega vähemalt kümme korda. Lisaks kehtivusaja pikenemisele kümme korda ei pea ettevõtja esitama enam pikendamiseks taotlust ja piisab vaid riigilõivu tasumisest. Kui ettevõtja ei pikenda nimemärgise kehtivust, kuvatakse nimemärgise andmed kehtetuna ja säilitatakse tähtajatult. Kehtetuid nimemärgiseid ei saa uus ettevõtja kasutusele võtta põhjusel, kuna väärismetalltooted võivad olla turul kauem kui kehtib 11 nimemärgise registreering. Vältimaks olukorda, kus nimemärgise kehtivuse lõppedes on turul sama või sarnase nimemärgisega eri valmistaja väärismetalltooted, võrreldakse uute nimemärgiste registreerimisel nii kehtivaid kui ka kehtetuid nimemärgiseid. Sellist võrdlemist tehakse ka kehtiva VMTS-i järgi. Lõikes 4 sätestatakse, et tagamaks registreeringute õigeaegne pikendamine, teavitab TTJA ettevõtjat nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõppemisest vähemalt kaks kuud enne kehtivusaja lõppemist. Kaks kuud on piisav aeg selleks, et ettevõtja jõuab analüüsida kehtivusaja pikendamise vajadust , sh jõuab sissevedaja vajadusel küsida teise riigi valmistajalt uut nõusolekut Eestis tema nimemärgise registreerimiseks, ja tasuda riigilõivu. Lõikes 5 sätestatakse, et nimemärgise registreeringu kehtivusaja pikendamisel ei vormistata haldusakti ja haldusakti vormiks on TTJA järelevalve infosüsteemi tehtud kanne. HMS §-s 5 nähakse ette haldusmenetluse vormivabadus ning § 55 lõikes 2 võimalus järgida haldusakti andmisel muud kui kirjalikku vormi. Kuna nimemärgise registreeringu kehtivusaja pikendamise kande tegemisel ei ole haldusorganil kaalutlusruumi, siis menetlusökonoomika huvides lisaks kandele eraldi haldusakti ei koostata. Sisuliselt on tegu elektroonilise haldusaktiga (HMS § 55 lg 3), kuid tulenevalt kande tegemise eripäradest - dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisused (kande tegemisi reguleerib registri põhimäärus). Säte ei reguleeri nimemärgise registreeringu kehtivusaja pikendamata jätmise olukordi. Neil juhtudel tuleb endiselt vormistada kirjalik haldusakt. Regulatsiooni ajakohastamisega samal ajal on vaja teha registri tehniline uuendamine, et register vastaks tänapäevastele funktsionaalsus- ja turvanõuetele. Registri uuendamisel on eesmärk leida tehniline lahendus, mis tagab parima tasakaalu personalikulu ning infosüsteemi arenduse ja ülalhoidmise kulu vahel. Nagu VTK-s ja seletuskirja punktis 2 on selgitatud, valiti finantsilistel ja regulatiivsetel põhjustel olemasoleva riikliku nimemärgise registri tegevuse lõpetamine ja selle ülesande viimine TTJA-sse, tehes asjakohase lisaarenduse TTJA järelevalve infosüsteemis. Selleks on valminud 2023. aastal MKM tellitud TTJA infosüsteemi lisaarenduseks nimemärgise registreerimise mooduli uuring12. Registri üleviimiseks ühest asutusest teise on vaja teatud üleminekutingimusi ja -aega. Sõltuvalt TTJA järelevalve infosüsteemi arendamisele kuluvast ajast on andmed võimalik üle kanda ja andmekogu pidamine TTJA-sse üle viia 1. juuliks 2025. See tähendab, et ka VMTS-i muudatused, mis puudutavad nimemärgise registri lõpetamist ja menetlust uues infosüsteemis, saab jõustada sel kuupäeval. Oma nimemärgise praeguses registris registreerinud ettevõtjatele tähendab kirjeldatud muudatus seda, et registri pidaja vahetamise tõttu võib olla nimemärgise kujutis vajalik esitada uuesti ja digitaalselt. Seda põhjusel, et kujutiste automaatseks võrdlemiseks on vajalik kindlatele nõuetele vastavas vormingus digitaalset kujutist. Praeguses registris on nimemärgise kujutised paberil ja kujutis ei pruugi olla piisavalt selge, kuna selle jooned on katkendlikud või hägusad. Seejuures on osad ettevõtjad esitanud paberil oleva nimemärgise kujutise skaneeritult e-kirja teel, mistõttu võib kujutise skaneerimise kvaliteet olla ebapiisav. Kui selline vajadus tekib, teavitab TTJA konkreetset ettevõtjat, andes ettevõtjale mõistliku aja kujutise parandamiseks ja uuesti esitamiseks. Parandatud kujutise esitamine on riigilõivuvaba, sest riigilõivu tuleb tasuda muutmisel taotluse läbivaatamise eest taotluse esitamisel, mitte TTJA poolt algatatud nimemärgise registreeringu muutmisel. Vajadus nimemärgise kujutisi uuesti esitada ja kujutiste esitamise käik täpsustub TTJA järelevalve infosüsteemi arendamise käigus. 12 Nimemärgise riikliku registri ärianalüüs https://mkm.ee/ettevotlus-ja-innovatsioon/uuringud-ja-analuusid 12 VMTS-i § 6 lõike 6 ja § 8 lõikete 2–4 muudatus on samuti seotud nimemärgise registreerimise muudatustega. Edaspidi peab nimemärgis olema registreeritud praeguse AS-i Metrosert hallatava riikliku nimemärgise registri asemel muudetava VMTS-i § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis, milleks on SeOS-i §-s 12 nimetatud TTJA järelevalve infosüsteem. § 1 punktiga 11 muudetakse § 7 lõiget 1. Lõikes 1 asendatakse sõna „märgistatuse“ sõnaga „märgistamise“. See on keeleline parandus ja sisu poolest säte ei muutu. § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks §-i 7 lõige 2, kuna tegemist on sisuliselt VMTS §-i 8 lõike 1 ja §-i 9 lõike 1 kordusega ehk sätestatakse mida kohustuslike märgistena kasutatav proovimärgis (VMTS § 9 lg 1) näitab ja nimemärgis (VMTS § 8 lg 1) osutab. § 1 punktidega 13 ja 27 muudetakse VMTS-i § 8 lõiget 2, § 15 lõike 1 punkti 2 ja § 16 lõike 1 punkti 2 nii, et edaspidi peab registreeritav nimemärgis erinema teiste ettevõtjate nimemärgisest, aga võib olla sarnane sama ettevõtja teise nimemärgisega. Muudatusega võimaldatakse ühel ettevõtjal registreerida sarnaseid nimemärgised. Kuigi ettevõtjad on mõnikord selleks soovi avaldanud, ei ole kehtiva VMTS-i § 8 lõige 2 seda võimaldanud. Nõude eesmärk on eristada nimemärgise abil eri ettevõtteid ja pärast muudatuse tegemist on nimetatud eesmärk endiselt tagatud. Edaspidi saab ettevõtja registreerida mitu sarnast nimemärgist. Näiteks, suuremõõtmelisel tootel kasutamiseks keerulisema kujundusega ja väiksemõõtmelisel tootel kasutamiseks lihtsama kujundusega märgise. Ka sel juhul on eesmärk tuvastada nimemärgise abil toote eest vastutav ettevõtja tagatud, kuna ühe ettevõtja mitu nimemärgist on sarnased ja ka edaspidi peavad eri ettevõtjate nimemärgised olema selgelt eristatavad. Muudatus annab ettevõtjatele võimaluse registreerida mitu olemuselt sarnast nimemärgist ja neid kasutada eri suurusega toodetel. § 1 punktidega 19 ja 25 muudetakse VMTS-i § 13 punkti 2, § 15 lõike 4 punkti 4 ja § 17 lõike 1 punkti 2, et paberil esitamise kõrval võimaldada nimemärgise kujutist esitada ka elektrooniliselt. Kehtiva regulatsiooni järgi peab esmakordsel nimemärgise registreerimise taotlemisel ettevõtja esitama märgise kujutise paberil. See välistab kõikide andmete elektroonse esitamise võimaluse. Eelnimetatud muudatusega saab taotleja edaspidi esitada nimemärgise kujutise ka elektroonselt, millega võimaldatakse taotlejal kõikide dokumentide esitamist elektroonselt juba praeguse riikliku nimemärgise registri menetluse korral. § 1 punktidega 22, 24, 26, 28 ja 31 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõike 1 punkt 4 ja lõiked 3 ning 5, § 16 lõike 1 punkt 4, § 17 lõige 3, § 18 lõike 2 punkt 3 ja lõike 4 punkt 3 ning § 19 lõike 1 punkt 4. Antud sätted on seotud metallplaatidel nimemärgise näidisjäljendite esitamisega ning on vajalikud jõustada esimesel võimalusel, et vähendada ettevõtjate ebamõistlikku halduskoormust. Sätted ei ole seotud nimemärgise registri üleviimisega. Lisaks tunnistatakse kehtetuks § 1 punktiga 31 VMTS-i § 20. VMTS-i § 20 sätestab ettevõtjale iga-aastase nimemärgise registreeringu kehtivuse kinnitamise kohustuse. Antud sätte kehtetuks tunnistamine on seotud iga-aastase nimemärgise registreeringu kehtivuse kinnitamise kohustuse lõpetamisega kehtiva nimemärgise riikliku registri menetluse ajal. Alates 2025. aasta 1. juulist asendub iga-aastane kehtivuse kinnitamine nimemärgise registreeringu kümneaastase kehtivusajaga (vt selgitust, nagu on kirjeldatud § 1 punkti 32 juures). § 1 punktiga 23 muudetakse § 15 lõiget 2, millega jäetakse välja kohustus esitada metallplaatidel nimemärgise kujutiste füüsiline näidis. Edaspidi esitab ettevõtja taotluse koos nimemärgise kujutisega ja saab seitsme tööpäeva jooksul teate nimemärgise registreerimisest või vajadusest seda kujutist parandada. 13 § 1 punktidega 19, 22–28 ja 31 tehtavad VMTS-i sätete muudatused asenduvad 2025. aasta 1. juulist § 1 punktide 17, 18, 20, 21, 29, 30 ja 32 muudatusega, kui jõustuvad VMTS-i sätted, mis käsitlevad nimemärgise registreerimise üleviimist TTJA-sse. Paragrahvi 1 punktidega 19, 22–28 ja 31 tehtavad muudatused on vajalikud, et esimesel võimalusel jõustada sätted, millega võimaldatakse ettevõtjatel esitada nimemärgise kujutis elektroonselt, ja lõpetatakse metallplaatidel füüsiliste näidiste esitamise kohustus. Eelnimetatud muudatused ei ole seotud nimemärgise registri asukoha ja menetleja muutmisega. § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks VMTS § 33, millega eemaldatakse VMTS-ist jaemüügi piirangud. Kehtiva VMTS-i § 33 järgi on praegu keelatud väärismetalltoodete jaemüük tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel (v.a üritused, kus väärismetalltoodete jaemüük on ürituse eesmärgist lähtudes asjakohane), kioskis (v.a ehitises asuvas kioskis). Väärismetalltoodete jaemüügikohti piirati VMTS-is varem selleks, et tarbijaid kaitsta vähem kontrollitud kohtades toimuva jaemüügi eest. Muudes valdkondades ei ole tarbijate kaitsmise eesmärgil jaemüügile piiranguid kehtestatud. Praeguseks on näiteks lisandunud e-keskkondades kauplemine, kus väärismetalltoodete jaemüügile erinõudeid ei ole ega ei ole ka vaja kehtestada. E-kaubandus moodustab juba ligi viiendiku (20%) kogu jaekaubanduse mahust. 2022. aastal oli kõikide kaupade e-kaubanduse käive Eestis 3,54 miljardit eurot (Eesti Panga andmetel), mis tähendab üle miljardi euro ehk 34% kasvu võrreldes aastaga 2021. Jaemüügipiirangud on näiteks alkoholi ja sigarettide jaemüügile tervisekaitse eesmärkidel. Piirangud on samuti ebaproportsionaalsed võrreldes muude tööstuskaupadega, nagu elektriseadmed või kemikaalid, mille nõuetele mittevastavuse korral on võimalik oht inimese tervisele, kuid jaekaubanduse piiranguid ei ole eelnimetatud toodetele kehtestatud. Väärismetalltoodete seaduse nõuetele mittevastavusel võib tarbijal tekkida vaid majanduslik kahju. Kuna kaubandustegevuse seadus tunnistati kehtetuks, siis praktikas on pigem tekkinud probleem, kuidas tõlgendada VMTS-i §-s 33 sätestatud müügikohtade mõisteid. Näiteks on ebaselge, mis müügikoha alla kuulub kaubanduskeskuses olev lett, mis ei ole kiosk ega kuulu ka turu- või tänavakaubanduse hulka. Viimasel ajal on suurenenud lihtsamaid hõbeehteid valmistavate käsitööliste hulk, kes tihtipeale soovivad oma tooteid müüa laatadel ja kaubanduskeskustes asuvatel väiksematel lettidel, kuid VMTS seab sellele piirangud. Vastava valdkonna järelevalveasutus (TTJA) ei ole viimastel aastatel täheldanud väärismetallide jaemüügil probleeme. Samuti ei näinud kaasamiskohtumistel ettevõtjad vajadust jaemüügi piirangutele. Tarbijavaidluste komisjonile esitatakse aastas u 10 tarbija avaldust, mis on seotud väärismetalltoodetega. Võrdluseks, et 2021. aastal esitati tarbijavaidluste komisjonile u 2800 avaldust. Seega, avalduste arvu järgi võib arvata, et väärismetalltoodetega ei ole tarbijatel laialdasi probleeme. Tarbijate avaldused on olnud seotud väärismetalltoodete kasutamisega, kui need on deformeerunud või purunenud, või väärismetalltoodete värvi muutumisega, kui on kasutatud kodukeemiat, ent mitte sellega, et toode ei vasta väärismetalli sisaldusele (nn kassikuld). Samuti on avalduste esitamise põhjuseks olnud rahulolematus väärismetalltoote parandamise teenusega. Võrreldes 2004. aastaga, kui jaemüügi piirangud kehtestati, on tarbijakaitse seadusesse lisatud ebaausate kauplemisvõtete regulatsioon13. Ebaausad kauplemisvõtted on tarbijat eksitavad või on tarbija suhtes agressiivsed. Eksitav on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenusepakkuja 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 14 annab tarbijale kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna info on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav; jätab andmata olulise info, mida tarbijal oleks vaja teada enne ostuotsuse tegemist (nt teave väärismetalltoote väärismetalli sisalduse kohta). Kui tarbija on ebaausa kauplemisvõtte tõttu kahju kannatanud, võib ta oma lepinguliste õiguste kaitseks esitada hagi kohtusse või pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole. Kuna väärismetalltoodete jaemüügil ei ole mitmel aastal probleeme esinenud, saab eeltoodust järeldada, et tegemist on aegunud piiranguga. Seega, väärismetalltoodete jaemüügi piirangutel ei ole enam väärtust ja need jäetakse seadusest välja, vältimaks tarbetut ülereguleerimist. Edaspidi on väärismetalltoodete jaemüük lubatud tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ja kioskis. Tarbijate huvide kaitse on tagatud üldiste tarbijakaitse reeglite alusel. Vajaduse korral saab TTJA ellu viia tarbijate teadlikkuse suurendamise kampaaniat väärismetalltoodete nõuete kohta, näiteks parandada tarbijate teadmisi väärismetalltoote märgistusest, mida tarbija saab enne ostuotsuse tegemist kontrollida. § 1 punktidega 34 ja 35 muudetakse VMTS-i § 34 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja tunnistatakse kehtetuks VMTS-i § 34 lg 1 punkt 3 ning §-d 36 ja 37. Kehtiva VMTS-i § 34 lg 1 punkti 3 järgi peab jaemüügil maksmist tõendaval dokumendil ja hulgimüügi korral saatedokumendil olema jae- ja hulgimüügi märgitud toote mass. Kehtiva VMTS-i § 37 järgi tuleb jae- ja hulgimüügidokumentides väärismetalltoote mass esitada vähemalt grammi kümnendikkohani. Kuna väärismetalltoodete valmistamine on suures osas käsitöö ja esmatähtis on valmistamisel toote disain, mitte mass, võib samasuguse nimetuse, disaini ja hinnaga toodete mass erineda rohkem kui 0,1 grammi. Probleemi ei ole väga väikestel ettevõtjatel, kes täidavad iga toote müügidokumendi käsitsi, või ettevõtjatel, kel igat toodet ongi üks eksemplar. Ettevõtjatele, kellel on ühte toodet rohkem kui üks eksemplar ja kellel on digitaalsed süsteemid, on nõue aga ebamõistlik. Ettevõtja on valiku ees, kas müügidokumentidele kanda partiidena valmistatavate toodete mass keskmisena või disainimisel eeldatava massina, või luua igale eksemplarile eraldi rida kassasüsteemidesse ja muudesse müügidokumentide käitlemise süsteemidesse. See aga koormab süsteeme, nõuab ebamõistikult palju tööaega ja põhjustab rahalisi kulutusi – ükski neist valikutest ei ole mõistlik. Eeldatava või keskmise massi näitamisel ei kajastata müügidokumendil toote tegelikku massi kooskõlas VMTS-i §–s 37 sätestatud täpsusnõudega. Iga eksemplari müügidokumendil tegeliku kaalu kajastamine 0,1 grammi täpsusega on ettevõtjatele ebamõistliku halduskoormusega. 2004. aastal jõustunud VMTS-i terviktekstiga sai nõuded jae- ja hulgimüügi dokumendile kehtestatud selleks, et tarbija pretensiooni korral oleks võimalik üheselt kindlaks teha, milline toode on seotud konkreetse müügidokumendiga. Mass on üks toodet iseloomustav omadus, et eristada üht toodet teisest. Samas on mitu ettevõtjat võtnud toodete identifitseerimiseks kasutusele tootekoodid, mis tihti on toodet paremini eristatav viis. Selle asemel, et eristada, väärismetalltooteid massi järgi, on ettevõtjad juba leidnud paremaid viise, mistõttu ei peaks massi esitamist müügidokumentidel seadusega kohustuslikult nõudma. Kehtiv regulatsioon on tekitanud olukorra, kus jae- ja hulgimüügil on ettevõtjatel suur halduskoormus toodete massi esitamise nõude tõttu kassasüsteemides ja muudes müügidokumentide käitlemise süsteemides. Muudatusega eemaldatakse VMTS-st kohustuslikud nõuded väärismetalltoote massi esitamisele müügidokumendil, sh massi esitamise täpsusnõue, kuid jääb nõue, et müügidokumendi järgi peab olema võimalik toodet tuvastada. Ka edaspidi võib ettevõtja lisada müügidokumendile väärismetalltoode massi või kasutada muud toodet paremini identifitseerivat omadust või viisi. Samuti võib valmistaja lisada igale konkreetsele tootesildile toote tegeliku massi. Seega, ostu tõendaval dokumendil on tarbijatel tootega seotud kaebuse korral endiselt olemas asjakohane info, nt tootekood, ja kaebuse lahendamisel lähtutakse nii 15 praegu kui ka edaspidi tarbijakaitseseaduses (TKS) sätestatud korrast (TKS-i 5. peatükk 1. jagu). Kehtiva VMTS-i § 36 sätestab, et väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral, kui tehinguväärtus on suurem kui 500 eurot, arveldatakse väärismetalltoodete eest sularahata arvelduse korras. Olemuselt on see rahapesu tõkestamise meede ja eelnõu väljatöötamisel kaaluti viia säte rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusesse (RahaPTS). Koostöös rahandusministeeriumiga leiti, et see pole efektiivne rahapesuvastane meede, ja pigem on säte sisu aegunud. Näiteks, Rahapesu Andmebüroo aastaraamatutes oleva info järgi on väärismetallidega peamiselt seotult kahte liiki juhtumid: a) rahapesu, mis on enamjaolt seotud sellise investeerimiskullaga, mis ei ole VMTS kohaldamisalas, ning b) eelkuritegudena erinevad pettused (sh maksupettused) – romukuld, kulla moondamine tooteks või vastupidi plaadiks, kuldesemetega seonduvad valekajastused. Mõningatel juhtudel pole kulda ennast olemaski olnud, vaid on tehtud üksnes näilisi tehinguid. Sularahas tehtava väärismetalltoodete hulgimüügiga ei kaasne sellist rahapesuriski, mida ei ole võimalik maandada RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmete võtmise ja riskide juhtimisega. Praktikas keskendub TTJA järelevalves peamiselt jaemüügis olevate väärismetalltoodete nõuetele vastavuse kontrollile. Sisseveo puhul ei toimu tehinguid, vaid tooted tuuakse üle piiri ja läbivad piiril vajalikud tolliprotseduurid, mistõttu ei ole sisseveol otstarbekas kontrollida sularahatehingute toimumist. Edaspidi tuleb ettevõtjatel järgida sularaha tehingutega seotud hoolsuskohustusi ja muid nõudeid RahaPTS-is sätestatu kohaselt. § 1 punktidega 36 ja 37 muudetakse VMTS-i § 431 lõike 2 punkti 1 ning tunnistatakse kehtetuks punkt 3, et täpsustada riikliku järelevalve erisusi. Muudatused on seotud VMTS-i § 5 kehtetuks tunnistamisega. Kehtiva § 431 lõike 2 järgi on korrakaitseorgani tegevused seotud §-ga 5, mis sätestas käitlemiseks mittelubatud toote ja mis tunnistatakse käesoleva eelnõu § 1 punktiga 5 kehtetuks. Edaspidi sätestatakse kõik nõuded väärismetalltootele VMTS-i §-s 4 ja seetõttu tehakse vajalikud muudatused ka VMTS-i §-s 431, mis sätestab riikliku järelevalve erisused. § 1 punktiga 38 muudetakse VMTS-i § 45 ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatavat sunniraha ülemmäära 640 eurolt 9600 euroni. Kehtiv sunniraha ülemäär on kehtestatud 2004. aastal ega ole enam sama tõhus ja proportsionaalne ega hoiata samal määral kui 20 aastat tagasi. Sunniraha on mittekaristuslik mõjutusvahend, millega sunnitakse isikut korrakaitseorgani tehtud ettekirjutust täitma ja oma kohustusi ka edaspidi järgima. Kehtivas VMTS-is sätestatud sunniraha ülemmäär 640 eurot ei võimalda sundida kohustatud isikut oma kohustust täitma, kuna sunniraha väike määr ei mõju piisavalt tõsiseltvõetavana. Väärismetalltoote kalli maksumuse (või ka odava maksumusega, kuid suure turukäibega väärismetalltoodete müügist saadava kasumi) korral võib nõuetele mittevastavate väärismetalltoodete suhtes alustatud järelevalvemenetluste korral ettevõtja tasuda sunniraha, kuid jätta parandusmeetmed siiski rakendamata, mistõttu ei ole sunniraha rakendamisel eesmärgipärast mõju. Samuti võib ühe järelevalvemenetluse korral korrakaitseorgan tuvastada hulgirikkumisi, mille potentsiaalne summaarne rahaline kahju on märkimisväärselt suurem kui 640 eurot. Eeltoodu tõttu on vaja muuta sunniraha ülemmäära, et sunniraha mittekaristusliku mõjutusvahendina oleks tõsiseltvõetav. Seepärast sätestatakse, et sunniraha rakendamise ülemmäär on 9600 eurot. § 1 punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks VMTS-i § 54 punktid 2 ja 3, millega eemaldatakse PPA ja valla- või linnavalitsuse pädevusest olla nimemärgise võltsimise ja võltsituna 16 kasutamise väärteo kohtuväline menetleja. Kehtiva VMTS-i § 54 kohaselt teostavad VMTS-i nõuete üle järelevalvet TTJA ning kohalik omavalitsus, ent nimemärgise võltsimise ja võltsituna kasutamise üle lisaks PPA. Siseministeeriumi tõi arvamuses VMTS-i muutmise seaduse eelnõu VTK-s esile, et tegemist on väga spetsiifilise valdkonnaga ning sarnaselt riikliku järelevalvega eeldab eelnimetatud rikkumise tõendamine eriteadmisi, mis PPA-l puuduvad. TTJA rakendab väärismetalltoodete valdkonna spetsiifikat arvestades järelevalve teostamiseks spetsiaalse väljaõppega ametnikke. Senisest praktikast lähtudes ei tohiks pädevuse üleandmine tingida TTJA töökoormuse olulist kasvu, kuna PPA ei ole viimase viie aasta jooksul ühtegi kõnealust väärtegu menetlenud. Eesti Linnade ja Valdade Liit on seisukohal, et Kohalikel omavalitsustel (KOV) puudub ressurss täita kohtuvälise menetleja rolli väärteos, mis puudutab nimemärgise võltsimist ja võltsituna kasutamist. Tegemist on spetsiifilise valdkonnaga ning nimetatud rikkumiste tõendamine eeldab eriteadmisi. Sellises olukorras on KOV sunnitud tellima ekspertiisi kas vastavalt eksperdilt või pädevalt asutuselt, kuna KOV-idel puuduvad teadmised ja võimalused nimemärgise võltsimise tuvastamiseks. TTJA rakendab väärismetalltoodete valdkonna spetsiifikat arvestades järelevalve teostamiseks spetsiaalse väljaõppega ametnikke ja on mõistlik spetsiifiline pädevus koondada ühe asutuse juurde. § 1 punktiga 40 täiendatakse VMTS-i § 55 üleminekusätteid täiendatakse lõigetega 5 ja 6. Lõikega 5 sätestatakse VMTS § 12 lõike 2 alusel asutatud nimemärgise registri lõpetamine ning registris olevate andmete, esemekogu ja arhiivi viimine TTJA-sse. Lõike 6 sätestatakse, et praegusesse nimemärgiste riiklikku registrisse kantud nimemärgiseid käsitletakse edaspidi TTJA järelevalve infosüsteemis registreeritud nimemärgistena. Registri lõpetamisel annab AS Metrosert ühes registri andmete, dokumentide ja arhiiviga TTJA-le üle ka füüsilise esemekogu, st nimemärgise näidisjäljendid metallplaatidel. Selle muudatusega tagatakse nimemärgise andmete sujuv üleminek ühest registrist teise, sh ettevõtjatele halduskoormust lisaks tekitamata. Ettevõtjad ei pea nimetatud andmete üleviimiseks ühest andmekogust teise ise midagi tegema. Eelnõu §-ga 2 muudetakse RLS-i § 234. Praegu kehtivas RLS-i §-s 234 on sätestatud, et Eestis väärismetalltooteid valmistava või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 20 eurot. Seda sätet ajakohastati viimati 2015. aastal. Muudatusega täpsustatakse kohustust maksta nimemärgise registreerimisel riigilõivu. Edaspidi kaasneb riigilõivu maksmise kohustus nimemärgise registreerimise ja muutmise elluviimiseks esitatud taotluse läbivaatamise eest ning registreeringu pikendamisel. Registreeringu kustutamise taotluse korral ei ole riigilõivu ette nähtud, et motiveerida ettevõtjaid andmeid ajakohasena hoidma. Taotluse esitavad väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja. Registreeringu pikendamisel ei pea esitama taotlust, vaid riigilõivu tasumist käsitletakse ettevõtja tahteavaldusena, mistõttu ei ole pikendamisel riigilõivu tasumine seotud taotluse läbivaatamisega. Uue korra kohaselt tasutakse vastav riigilõiv enne toimingu tegemist. Nimemärgiste registreerimisi, registreeringu uuendamisi ja muutmisi oli 2022. aastal kokku 33. Seoses registri viimisega AS-ist Metrosert TTJA-sse ning tulenevalt registri tehnilise ajakohastamise ja menetlemisprotsesside muutmisega muudetakse ka riigilõivu määra 20 eurolt 30 eurole. Kui praegune infosüsteem ei võimalda ettevõtjal eeltäidetud taotluste esitamist elektroonilisel kujul ega ka automaatset nimemärgise kujutiste võrdlust, siis uues infosüsteemis on eelduslikult olemas mõlemad funktsioonid. Ettevõtjatele muutub nimemärgise registreeringuga seotud tegevused mugavamaks, teenus laiaulatulikumaks ja menetlus kiiremaks, mis on seotud infosüsteemi uuendamiseks tehtud arendustega ja sellega seotud kulutustega. Eeltoodu tõttu on põhjendatud riigilõivu suurendada 20 eurolt 30 eurole. 17 Eelnõu §-iga 3 täiendatakse SeOS-i sätteid. Punktiga 1 täiendatakse TTJA järelevalve infosüsteemi andmestike loetelu, mis on sätestatud SeOS-i § 12 lõikes 4. Eelnimetatud loetelu täiendatakse punktiga 31, lisades andmekogu koosseisu nimemärgiste andmestiku. Täpsem andmekogusse andmete esitaja, säilitamistähtajad ja koosseis ning avalike andmete loetelu kehtestatakse MTM määruse nr 5 (TTJA järelevalve infosüsteemi põhimääruse) muudatusega, mille eelnõu kavand seletuskirja lisas. Praeguses nimemärgise registri andmeid säilitatakse 15 aastat, millest kolme esimese aasta vältel kuvatakse andmeid volitatud töötleja veebilehel. Nimemärgise andmete säilitamine muudetakse tähtajatuks muu hulgas ka põhjusel, et väärismetalltooted ei kulu tavapärases mõttes ega muutu aja jooksul kasutuskõlbmatuks, ja lõpptarbijal või valdkonna eksperdil võib olla vajadus saada infot toote valmistaja kohta ka aastakümnete järel. Lisaks, praegu on volitatud töötlejal kohustus kuvada registri veebilehel kolm aastat kustutamisest nimemärgiste andmeid oma veebilehel. Edaspidi avalikustatakse nii kehtiva registreeringuga kui ka arhiveeritud nimemärgise info, sealhulgas põhjusel, et see, kes taotleb uue nimemärgise registreerimist, saab enne kontrollida võimalikke sarnasusi andmekogus olevate nimemärgistega. Uue nimemärgise registreerimisel võrreldakse uut nimemärgist selle erilisuse tuvastamiseks kõigi registris olevate nii kehtivate kui ka kehtetute nimemärgistega. Muude andmete osas märkimisväärseid muudatusi ei tehta. Punktiga 2 täiendatakse § 13 lõiget 1 teise lausega, mille kohaselt edaspidi peab seadmetööd tegev ettevõtja majandustegevusteate esitamisel lisama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 15 lõikes 2 nimetatud kompetentse isiku andmed (nõuetele vastav isik, isikukood, kontaktandmed, erialase töökogemuse nõude kinnitus jne). Käesoleva lahenduse puhul võeti aluseks ehitusseadustiku §-s 25 toodud teatamiskohustus. Olemasolevate majandustegevusteadete kompetentsed isikud saavad automaatse kinnituse selle kuupäevaga, millal nad on majandustegevusteate kandesse lisatud. See on oluline, sest kui ei ole kompetentse isiku kinnitust, ei saa eelnimetatud isik esitada loobumise teadet ning kinnitamata isikuid majandustegevuse registri (edaspidi MTR) avalikus vaates ei kuvata. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõiked 2 ja 4. Paragrahv 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna nõue esitada majandustegevusteade Eesti teabevärava või notari kaudu ühendatakse käesoleva paragrahvi lõikega 3, mille kohaselt, kui majandustegevusteadet ei esitata Eesti teabevärava või notari kaudu, esitatakse teade koos kompetentse isiku kinnitusega TTJA-le. Sellises sõnastuse korral ei ole § 13 lõige 2 enam asjakohane. Paragrahv 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, mille kohaselt majandustegevusteate esitamine ja sellekohane kanne MTR-is on informatiivse tähendusega ega ole ettevõtja tegevusõiguse aluseks. Tõepoolest, majandustegevusteate esitamine ja kanne MTR-is ei ole tegevusõiguse aluseks. Ettevõtja tegevusõiguse aluseks on ennekõike kompetentse personali olemasolu. Majandustegevusteate esitamisel peavad ettevõtjad esitama ühe peamise tegutsemisõiguse alusena esitama ka andmed kompetentse isiku kohta. Umbes 70% SeOS-i valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid on esitanud MTR-i majandustegevusteate ja neil on sellekohane registreering. Praktikas on selgunud, et majandustegevusteate informatiivsus on põhjustanud seotud pooltes segadust. On eeldatud, et kui ettevõtja on esitanud majandustegevusteate, on see ühtlasi tema tegutsemisõiguse alus, sest MSÜS-i § 14 lõike 1 kohaselt on seaduses sätestatud juhul ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta. On juhtumeid, kus hankeid korraldades on üheks tingimuseks seatud majandustegevusteate registreeringu olemasolu MTR-is, kuigi SeOS-i § 13 lõike 4 kohaselt ei ole see registreering tegevusõiguse aluseks. Vaatamata sellele, et MTR-i kanne on informatiivse tähendusega, võiksime soodustada 18 seadmetöö ettevõtjatel majandustegevusteate esitamist, et riigil ja ka isikutel, kes soovivad seadmetöö teenust tellida, oleks aja- ja asjakohane ülevaade sektoris tegutsevatest ettevõtjatest. Seetõttu ongi mõistlik § 13 lõige 4 kehtetuks tunnistada, sest säte ei anna sisuliselt midagi juurde. Punktiga 4 täiendatakse § 13 lõiget 3 kompetentse isiku kinnituse lisamisega, kuna praktikas on probleem, et majandustegevusteate esitamisel ei nõuta eraldi kompetentse isiku kinnitust. See omakorda võib põhjustada olukordi, kus osade seadmetöö majandustegevusteadete korral ei ole kompetentsed isikud teadlikud ettevõtjaga seotusest ja enda lisamisest MTR. Edaspidi, kui majandustegevusteadet ei esitata Eesti teabevärava või notari kaudu, siis esitatakse see TTJA-le koos kompetentse isiku kinnitusega ning TTJA kannab esitatud andmed MTR-i. Punktiga 5 täiendatakse § 13 lõigetega 5–7. Lõike 5 kohaselt on majandustegevusteade esitatud, kui MTR-is on olemas SeOS-i §-s 10 nimetatud kompetentse isiku kinnitus, millega isik kinnitab, et ta on õigussuhtes majandustegevusteate esitanud ettevõtjaga. SeOS-i § 10 lõike 1 kohaselt peab kompetentne isik tundma kasutatava seadme või tehtava seadmetöö eripärasid, oskama identifitseerida, tuvastada ja ennetada seadmega, selle kasutamisega või seadmetööga kaasnevaid ohte ja kasutada ohutustehnilisi võtteid ning vajaduse korral ka auditi protseduure. Lõige 6 sätestab, et kui kompetentne isik ei kinnita või ei loobu kinnitusest Eesti teabevärava kaudu, esitab ta selle TTJA-le, kes kannab kinnituse või sellest loobumise MTR-i. Lõike 7 kohaselt on kompetentsel isikul edaspidi võimalus ise töösuhte lõppemisel majandustegevusteates toodud kinnitusest loobuda, mis praktikas tähendab ettevõtjale majandustegevusteate registreeringu arhiveerimist ja avalikus vaates mittenähtavaks muutumist. Loobumise võimalus tagab kompetentsele isikule kindluse, et tema andmed eemaldatakse majandustegevusteatelt. Järelevalve praktikas on esinenud arvukaid juhtumeid, kus pädeva isiku õigussuhte lõppemisel või pädeva isiku surma korral jätab hoolimatult käituv ettevõtja majandustegevuse teate muutmata ning ka pädeval isikul endal pole õigust või võimalust (isiku surma korral) valeandmeid MTR-is muuta. Asjaolu, et kompetentne isik saab tulevikus ise majandustegevuse registris endaga seotud andmeid muuta lihtsustab vähesel määral ka ettevõtja tegevust, kes varasemalt sai neid muudatusi majandustegevuse registris ainult ise teha. Sarnaselt täna kehtivale õigusele, mille kohaselt ettevõtja peab leidma uue vastutava isiku, peab ettevõtja seda tegema ka tulevikus, mistõttu käesoleva muudatuse mõju ettevõtja tegevusele on pigem tehniline. Teisel juhul saab majandustegevusteate üldandmete muutumise teate esitada ka ettevõtja ise. Kui kompetentne isik on kinnitusest loobunud, esitab ettevõtja MSÜS-i § 30 lõike 5 kohase majandustegevuse üldandmete muutumise teate. MSÜS-i § 30 lõige 5 sätestab, et selliste majandustegevuse üldandmete muutumise korral, millest ei tule teatada MSÜS-i § 30 lõike 1 (loakohustusega seotud tegevusala) alusel, teatab ettevõtja viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul registripidajale, märkides teates muutunud andmed. Seega, kompetentse isiku kinnituse lõppemisest või muutumisest tuleb registripidajat teavitada samuti viie päeva jooksul ja samal ajal peab ettevõtja leidma uue kompetentse isiku. Kui aga MTR-ile esitab loobumise teate kompetentne isik, arhiveeritakse ettevõtja majandustegevusteate andmed automaatselt ning ettevõtja neid enam taastada ei saa ja peab esitama uue majandustegevusteate. Juhul, kui kinnitusest loobunud kompetentne isik on asjaomasel tegevusalal ettevõtja ainus kompetentne isik, loetakse, et ettevõtja ei ole sellel tegevusalal tegutsemiseks teatamiskohustust täitnud ja tema majandustegevusteate andmed arhiveeritakse. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse seaduse jõustumine. Käesolev seadus jõustub üldises korras. Paragrahvi 1 punktid 10, 14, 15, 17, 18, 20, 21, 29, 30 ja 32 ning § 3 punkt 1, milles sätestatakse riikliku nimemärgise registri lõpetamine, andmete üleminek TTJA järelevalve infosüsteemi ja 19 menetlus TTJA järelevalve infosüsteemis, jõustuvad 2025. aasta 1. juulil, et jääks piisav aeg lõpetada praegune nimemärgise register ja andmed üle kanda TTJA järelevalve infosüsteemi ning teha vajalikud arendustegevused. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus muudeti termini investeeringukuld määratlust, ühtlustades selle käibemaksuseaduse § 2 lõikes 10 määratletud investeeringukulla terminiga. Eelnimetatud mõistet kasutatakse VMTS-i reguleerimisalas investeeringukulla VMTS-i kohaldamisalast välja arvamiseks. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on läbinud riigisiseste tehniliste normide muutmise tõttu Euroopa Liidu tehniliste normide teavitamisprotsessi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (jo L 241, 17.9.2015, p. 1–15), mis on Eesti õigusesse üle võetud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010 määrusega nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“14, kohaselt. Teavitamisprotsessi käigus Euroopa Komisjon ega teised liikmesriigid märkuseid ei esitanud. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus nr 1. Nimemärgiste registreerimine viiakse TTJA-sse ja vähendatakse ettevõtjate halduskoormust. - Nimemärgiste registreerimise kogu menetlus muudetakse digitaalseks, sh taotluse ja kujutise saab esitada elektroonselt; - Nimemärgise registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele; - Nimemärgise näidiste esitamise nõue tühistatakse; - Riigilõivu määr suurendatakse 20 eurolt 30 eurole. Mõju valdkond: Mõju majandusele ja turuosalistele Sihtrühm I: väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad, hulgi- ja jaemüügiettevõtted Väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad peavad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris, mille andmed kajastavad hästi aktiivselt tegutsevate väärismetalltoodete valdkonna ettevõtjate hulka. Seisuga 07.12.2022 on riiklikus nimemärgise registris kehtivate nimemärgistega 302 ettevõtet, kellest on valmistajad 148, sissevedajaid 100 ja mõlema tegevusega tegelevad ettevõtteid 54. Nimemärgise registris on kehtetuid nimemärgiseid umbes 440 ettevõtjal. Nimemärgiseid on registris kokku u 800, neist kehtivaid umbes 310. Mõju ulatus: Ettevõtjate halduskoormus väheneb vähemalt kümme korda, kuna muudatusega pikendatakse nimemärgise registreeringu kehtivust ühelt aastalt kümnele. Näidiste esitamise kohustuse kustutamisega ei pea valmistajad ja sissevedajad registreerimisel esitama nimemärgise näidiseid metallplaatidel ja valmistajatel kaob iga-aastane kohustus samu näidiseid uuesti esitada. Ettevõtjad saavad kogu menetluse teha elektroonselt, sh ei pea esitama paberil 14 RT I, 15.09.2020, 13 20 nimemärgise kujutist. Lihtsustub taotluse esitamise kord, st kõik toimingud saab teha elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kasutajaliidese kaudu. Lisaks ei pea ettevõtja edaspidi esitama kehtivusaja pikendamisel taotlust, vaid piisab riigilõivu tasumisest, mille alusel tehakse pikendamine. Kulu nimemärgise registreerimisel ja kehtivuse pikendamisel erineb ettevõtjati ja sõltub ettevõtte eripärast. Näiteks tuleb sissevedajal tihtipeale suhelda korduvalt kolmanda riigi valmistajaga, selgitamaks Eesti riigisiseseid nõudeid, et saada volitus registreerida nimemärgis registrisse. Ettevõtjad hindasid kulu alates 60 eurost kuni 200 euroni korra kohta. Umbes 300 ettevõtte kohta tähendab nimemärgise registreeringu kehtivuse pikendamine ühelt aastalt kümnele aastale kulude kokkuhoidu 10 aasta peale 160 000 – 540 000 eurot. Kuigi ettevõtjate individuaalne kulude kokkuhoid ei ole väga suur, siis märkimisväärsem on riigipoolsete aegunud ja mittevajalike kohustuste eemaldamine regulatsioonist ning sellega seotud ettevõtja halduskoormuse vähendamine riigi ees. Elektroonse registreerimise ja muude infosüsteemi lisavõimaluste (registreeringust väljavõtte või kujutise eelotsingu tegemine) mõju on samuti ettevõtjatele positiivne. Muudatusega suureneb teataval määral ettevõtjate hoolsuskohustus. Praegu kontrollib registripidaja enne registreerimist ettevõtja esitatud metallplaatidel oleva nimemärgise näidise abil tegeliku märgise ja kujutise kavandi vastavust. Edaspidi vastutab nimemärgise ja registrile esitatud nimemärgise vastavuse eest eelkõige ettevõtja. Kui ettevõtja kasutab registrile esitatud nimemärgisest erinevat märgist, ei ole tema turustatav toode VMTS-i nõuetele vastavalt märgistatud ja seda ei või müügiks pakkuda. Nimemärgisega märgistamise eesmärk on toote märgistuse alusel tuvastada toote eest vastutav isik (valmistaja või teises riigis toodetud toote korral sissevedaja). Nimemärgise järgi on võimalik järelevalveasutusel või ka tarbijal tuvastada toote nõuetele vastavuse eest vastutav ettevõtja, kelle poole vajaduse korral pöörduda. Ettevõtja huvi on oma tooteid korrektselt märgistada, et tal ei tekiks takistusi toodete müügiks pakkumisel, sh teistes EL-i liikmesriikides, kus samuti on enamjaolt nõutud märgistada väärismetalltooted nimemärgisega ja kus tunnustatakse Eestis registreeritud nimemärgist. Kuna nimemärgise kehtivuse aeg on pikem, jääb ettevõtjale kohustus teavitada registripidajat, kui ta lõpetab nimemärgise kasutamise. Riigilõivu määra suurendatakse 20 eurolt 30 euroni. Riigilõivu tuleb edaspidi tasuda ettevõtjal taotluse esitamisel ja ka nimemärgise registreeringu pikendamise toimingu eest. Praegu tasutakse riigilõivu positiivse registreeringu otsuse korral. Kuna registreeringu kehtivusaega pikendatakse ühelt aastalt kümnele, siis pikendamise toimingu lisamine riigilõivuga hõlmatud toimingute hulka on väga väheldase mõjuga. Registreerimisest keeldumise otsuseid on üksikud aastas, mistõttu on muudatuse mõju samuti väga väheldane. Riigilõivu määra suurendatakse poole võrra. Samas on määra tõus ikkagi suhteliselt väike (10 eurot) ja ettevõtjal on vaja nimemärgise registri toiminguid teha harva. Ühel korral registreerides ja järgmisel korral kümne aasta pärast registreeringu pikendamisel. Registreeringu muudatusi tehakse harva, nt ettevõtte andmete muutmisel või ettevõtte üleminekul teise ettevõtte alla. Kuna edaspidi ei ole ettevõtjal kohustust enne nimemärgise registreerimist teha füüsilisi jäljendeid, siis võib tekkida ettevõtjatel, kes ei tee enne registreerimise taotluse esitamist füüsilisi nimemärgise jäljendite proove, vajadus nimemärgise kujutise muutmiseks. Põhjusel, et pärast registreerimist võib selguda, et nimemärgise kujutis on liiga detailne ja seda ei saa reaalselt väärismetalltootele samal kujul panna. Sel juhul peab ettevõtja tegema uue taotluse (nimemärgise registreeringu muutmiseks) ja tasuma täiendavalt riigilõivu. Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline 21 Mõju olulisus: ebaoluline. Kuigi muudatuse mõju on puudutatud ettevõtjatele oluline, siis on puudutatud ettevõtjate hulk väga väike, mistõttu kõikide ettevõtjate vaatest on mõju pigem ebaoluline. Üks ebasoovitav mõju ettevõtjale on registreeritud nimemärgise kujutise muutmisvajaduse tekkimine, kui enne registreerimise taotluse esitamist ei ole ettevõtja kontrollinud, kas nimemärgise kujutist on võimalik ka reaalselt teostada. See tähendab ettevõtjale täiendavat halduskoormust uue taotluse esitamisega ja täiendava riigilõivu tasumist. Ettevõtja saab eelnimetud ebasoovitavat mõju vältida olles ise hoolsam. Sihtrühm II: AS Metrosert, kus praegu on nimemärgiste registriga seotud 0,5 töökohta Mõju ulatus: Ühekordselt suur, kuna edaspidi ei toimu nimemärgiste registreerimine AS-is Metrosert. Kogu register koos arhiiviga viiakse üle TTJA-sse ja AS Metrosert edaspidi nimemärgiste registreerimise ning muude seotud toimingutega ei tegele. AS-is Metrosert täidab registri pidaja ülesandeid struktuuriüksus Eesti Proovikoda, kus on üks töötaja 0,5 ametikohaga hõivatud registritoimingutega. AS Metrosert saab praegu riigilt ülesande täitmiseks aastas 17 200 eurot, mis katab ülesande täitmise kulud. Pärast muudatust ei saa AS Metrosert ülesande täitmiseks raha ega pea seda ülesannet enam täitma. Eesti Proovikoda pakub praegu ka väärismetalli proovi tõendajana teenust ning muid väärismetalltoodete analüüsimise ja märgistamise teenuseid. Registri pidamise äraviimine AS-ist Metrosert ei mõjuta muid AS-i Metrosert, st Eesti Proovikoja, teenuseid. Kuigi ühekordne muudatuse mõju ulatus on suur, siis pikemas plaanis on mõju AS-ile Metrosert väike. Mõju avaldumise sagedus: väike (ühekordne) Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline Mõju olulisus: ühekordselt oluline muudatus, kuid arvestades ülesande koormust võrreldes AS Metrosert muude tegevustega, siis üldises plaanis väheoluline. Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm III: Riiklik järelevalveasutus TTJA Mõju ulatus: TTJA saab juurde ülesande ja peab selleks muutma töökorraldust. TTJA-l on olemas üldistele andmekogu nõuetele vastav infosüsteem, millele vastava mooduli juurde loomisega saab lisada nimemärgiste andmed. TTJA-s on olemas pädev personal, kes tunnevad väärismetalli valdkonda ja oskavad TTJA infosüsteemis teha menetlustoiminguid. TTJA infosüsteemi arenduseks ja andmete üleviimiseks on 2023. novembris valminud nimemärgise registri uuringu15 järgi vaja hinnanguliselt 72 000 (optimistlik hinnang)–153 000 (pessimistlik hinnang) eurot, mis sõltub tellija tehnilistest valikutest, konkreetsest pakkujast ja hankimisel olevatest turuhindadest. Pigem on 2023. lõpu hinnataseme juures arendusekulu ca 100 000 eurot, millele lisandub arendusega seotud TTJA personalikulu ca 40 000 eurot. Jooksvateks kuludeks on praegu riigieelarves ettenähtud nimemärgise registri töötlejale 17 200 eurot. Infosüsteemi hoolduskulud on ca 22 500 eurot aastas, millele lisandub TTJA teenistuja kulud infosüsteemi hoolduseks ca 0,15 ametikohta (ca 7800 eurot aastas) ja registri töötlejale ca 0,1 ametikohta (ca 5000 eurot aastas). Eespool viidatud uuringu järgi väheneb menetlejal nimemärgise kujutistega seotud töökoormus automaatse otsingu funktsiooni lisamisel infosüsteemi ühe menetluse lõikes ligi 2 h, mis on juba 50 menetluse korral on võrdne personalikuluga ca 2 500 eurot aastas (ca 0,05 ametikohta). Kuigi on tegemist uue ülesandega, siis mõju ulatus TTJA-le on keskmine. Lisaks TTJA jääb ainukeseks kohtuväliseks väärteo menetlejaks nimemärgise võltsimine ja võltsituna kasutamise korral. Arvestades, et PPA ja 15 Nimemärgise riikliku registri ärianalüüs 22 kohalikud omavalitsused ei ole eelnimetud väärtegusid viimastel aastatel teinud (PPA mitteühtegi viimase viie aasta jooksul), siis ei tohiks antud muudatus TTJA töökoormusele märkimisväärset mõju avaldada. Mõju avaldumise sagedus: keskmine ehk regulaarne Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline. Ebasoovitav mõju oleks, kui riik ei eraldaks lisaraha TTJA-le uue ülesande täitmiseks, sh infosüsteemi arendamiseks. Sel juhul peaks TTJA leidma võimaluse muudest vahenditest infosüsteemi arenduseks, näiteks lükates edasi arendused, mis ei ole ajakriitilised. Risk on väga vähetõenäoline. Juba praegu on alustatud arenduseks vajaliku ärianalüüsiga, mida rahastab MKM ja pärast ärianalüüsi valmimist plaanis taotleda infosüsteemi arenduseks vahendid struktuurivahendite fondist. Mõju olulisus: ebaoluline. Uue ülesande lisandumine konkreetsele struktuuriüksusele on olulise mõjuga, kuid arvestades TTJA erinevate ülesannete hulka võib mõju olulisust hinnata ebaolulisena. Kavandatav muudatus 2: väärismetalltoodete jaemüügipiirangud tühistatakse. Edaspidi võib väärismetalltooteid müüa piiranguteta, sh turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, kõigil avalikul üritusel ja välikioskis. Mõju valdkond: Mõju majandusele ja turuosalistele Sihtrühm: Väärismetalltoote valmistajad, sissevedajad, hulgi- ja jaemüügiettevõtted. Kellade ja ehete spetsialiseeritud kauplustes jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on u 200. Kellade ja ehete jaemüügiga tegelevate ettevõtjate käive 2021. aasta majandusaasta aruannete alusel oli umbes 37 miljonit eurot. Kaudsemalt on jaemüügi piirangutega puudutatud ka väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad, hulgimüügiettevõtted. Väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad on umbes 300 ettevõtet. Väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid on majandustegevuse registri järgi 114, neist 70 tegeleb hulgimüügiga. Kokkuvõttes on väärismetalltoodetega seotud ettevõtjaid umbes 600. Mõju ulatus: Kõigil väärismetalltoodetega seotud ettevõtjatel on võimalik laiendada jaemüügikanaleid ja müüa tooteid turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, kõigil avalikul üritusel ja välikioskis. Võib arvata, et otsesemalt on mõjutatud pigem väiksemad ettevõtjad, sh väärismetalltoodete valmistajad, kel on suurem huvi ühekordselt ja ajutiselt oma tooteid müüa, nt erinevatel laatadel ja muudel avalikel üritustel, mis otse ei ole mõeldud väärismetalltoodetega kauplemiseks. Positiivne on suurema õigusselguse saavutamine. Näiteks kaob ära vajadus defineerida kaubanduskeskustes olevaid lahtisi lette. Praegu on suurematel ettevõtjatel konkurentsieelis, kuna nad suudavad paremini oma tooteid müüa väärismetalltoodete müümisele spetsialiseerunud kauplustes. Edaspidi suureneb mikroettevõtjast käsitöölise konkurentsivõime, kes saab enda valmistatud tooteid ise müüa ka turul ja mitmesugustel laatadel ega pea kasutama väärismetalltoodete jaemüügiks spetsialiseerunud füüsilisi kauplusi. E-kaubanduses ei ole väärismetalltoodetele erisusi loodud ja kehtivad jaemüügipiirangud füüsilistes kohtades on ajale jalgu jäänud. Samas ei pruugi paljusid jaemüüjaid muudatus puudutada, kuna väärismetalltooted on luksuskaubad, mida pigem soovitakse pakkuda eksklusiivsemas müügikeskkonnas kui turul või tänavakaubanduses. 23 Mõju avaldumise sagedus: suur ehk igapäevane. Kuna jaemüügiga tegelevad ettevõtjad igapäevaselt, siis jaemüügi kohtade piirangute kehtetuks tunnistamine mõju avaldumise sagedus suur. Ebasoovitava mõju avaldumise risk: puudub Mõju olulisus: väheoluline. Mõju valdkond: Mõju kodanikele ja sotsiaalsed mõjud Sihtrühm: tarbijad, kes ostavad väärismetalltooteid Mõju ulatus: mõju on positiivne, kuna tarbijatel avaneb võimalus osta väärismetalltooteid laiemas jaemüügivõrgus. Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõju avaldamise sagedus sõltub konkreetse tarbija aktiivsusest. Kuna keskmine tarbija igapäevaselt väärismetalltooteid ei osta, siis keskmise tarbija seisukohast on mõju pigem juhuslik ehk mitteregulaarne. Mõju avaldub siis, kui ost sooritatakse laiendatud jaemüügi kanali kaudu, nt turult. Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline Väärismetalltoodete jaemüügikohti sai VMTS-is varem piiratud tarbijakaitse eesmärkidel, et tarbijaid kaitsta vähem kontrollitud kohtades toimuva jaemüügi eest. Muudes valdkondades ei ole tarbijate kaitsmise eesmärkidel kehtivaid jaemüügi kohtade piiranguid. Arvestades, et praeguseks on lisandunud e-keskkondades kauplemine, mis moodustab juba 20% kogu jaekaubanduse mahust ja kus väärismetalltoodete jaemüügile erinõudeid ei ole ega ole ka vaja kehtestada. Vastava valdkonna järelevalveasutus TTJA ei ole viimastel aastatel täheldanud väärismetalltoodega probleeme. Tarbijavaidluste komisjonile esitavad tarbijad aastas kümmekond avaldust (kõikide avalduste arv u 2800), mis on seotud väärismetalltoodetega. Seega võib järeldada juba avalduste arvu järgi, et väärismetalltoodete valdkonnas ei ole tarbijatel laialdasi probleeme. Tarbijate esitatud kümmekond avaldust on olnud seotud väärismetalltoodete kasutamisel järel deformeerumise või purunemise või värvi muutumisega kodukeemia kasutamisel, mitte sellega, et toode ei vasta väärismetalli sisaldusele (nn kassikuld). Võrreldes 2004. aastaga, kui jaemüügipiirangud kehtestati, on tarbijakaitse seadusesse lisatud ebaausate kaupemisvõtete regulatsioon. Ebaausad kauplemisvõtted on tarbijat eksitavad või on tarbija suhtes agressiivsed. Eksitav kauplemisvõte on kui kaupleja või teenusepakkuja annab tarbijale kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav; jätab tarbijale andmata olulise info, mida on vaja teada ostuotsuse tegemisel (nt teave väärismetalltoote väärismetalli sisalduse või märgistuse kohta). Kui tarbija on ebaausa kauplemisvõtte tõttu kahju kannatanud, võib ta oma lepinguliste õiguste kaitseks esitada hagi kohtusse või pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole. Vajaduse korral saab TTJA ellu viia tarbijate teadlikkuse suurendamise kampaaniat väärismetalltoodete nõuete kohta, näiteks parandada tarbijate teadmisi väärismetalltoote märgistusest, mida tarbija saab enne ostuotsuse tegemist kontrollida. Mõju olulisus: väheoluline 24 Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: riiklikud järelevalveasutused VMTS alusel, kelleks on TTJA ja KOV-id. TTJA-s tegeleb väärismetalltoodete järelevalvega kolm töötajat, kellel on kokku ühe töökoha ulatuses ka muid tööülesandeid. KOV-ides teostavad järelevalveametnikud järelevalvet muude järelevalveülesannete kõrval. Erinevad KOV-id hindavad töökoormust väärismetalltoodete järelevalve ülesannete täitmisel nullist kuni kümne protsendini ühe töökoha ulatuses. Mõju ulatus: väike Väärismetalltoodete jaemüügi piirangute kaotamisega suureneb jaemüügikohtade arv, kus võib müüa väärismetalltooteid, kuid järelevalveasutustel järelevalvega hõlmatavate kohtade arv ei muutu. Kui praegu kehtivate nõuete järgi tuleb jaemüügi piirangutega kohtades kontrollida, et nendes kohtades ei müüdaks väärismetalltooteid, siis edaspidi tuleb kontrollida samades kohtades väärismetalltoodete müügi korral toodete VMTS-i nõuetele vastavust. Mõju ulatus on väike, kuna ka praegu teevad nii TTJA kui ka KOV-id järelevalvet kehtiva piiranguga hõlmatud kohtades, et kontrollida väärismetalltoodete mittemüümist piiranguga hõlmatud kohtades. Edaspidi kontrollitakse turul, tänavakaubanduses, koduukselepingute kaudu, kõigil avalikel üritustel ja välikioskis müüdavate väärismetalltoodete nõuetele vastavust. TTJA järelevalve tulemused näitavad, et väärismetalltoodete valdkonnas ei ole viimastel aastatel probleeme täheldatud. KOV-ides on järelevalve erinev, kui kokkuvõtlikult on tulemused TTJA-ga sarnased, nt kas kaebusi ei ole esitatud ja seetõttu ei ole teostatud järelevalvet või kaebusi on väga harva või valla territooriumil puuduvad ettevõtted, kes tegelevad väärismetalltoodete valmistamise, tootmise ja müügiga. Järelevalve asutuste kohustuste märkimisväärset suurenemist ei ole ette näha. Vähesel määral võib olla järelevalve tegevuste suurenemist, mis tuleneb lubatavate jaemüügi kohtade laienemisest. Samas ei ole praegu ette näha väärismetalltoodete jaemüügisektoris suurt tungi piirangutega kohtades jaemüügi suurenemiseks. Mõju avaldumise sagedus: väike, kuna järelevalvatavate kohtade arv ei muutu. Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline Mõju olulisus: väheoluline Kavandatav muudatus 3 – Väärismetalltoote massi esitamine ja massi esitamise täpsus müügidokumendil on aegunud nõue ja ettevõtjatele suure halduskoormusega Mõju valdkond: Mõju majandusele ja turuosalistele Sihtrühm: Väärismetalltoodete hulgi- ja jaemüügiettevõtted (vt täpsemat sihtrühma kirjeldust kavandatava muudatuse nr 1 juures). Väärismetalltoodetega seotud ettevõtjad on väärismetalltoodete valmistajad, sissevedajad, hulgi- ja jaemüügiettevõtted. Umbes 600 ettevõtet ja see moodustab kogu Eestis tegutsevatest ettevõtjate arvust marginaalse osa (0,6%). Kellade ja ehete hulgi- ja jaemüügiga tegelevate ettevõtjate ning väärisesemete tootjate käive 2021. aasta majandusaasta aruannete alusel oli umbes 84 miljonit eurot. Väärismetalltoodete eksport moodustab umbes 5 miljonit aastas, sh Eesti päritolu väärismetalltoodete eksport 2–3 miljonit eurot aastas. Kellade ja ehete spetsialiseeritud kauplustes jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on umbes 200. Väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid on majandustegevuse registri järgi 114. Kokkuvõttes moodustavad sihtrühma umbes 300 ettevõtjat. Mõju ulatus: Mõju ulatus on ettevõtjatele positiivne, kuna neil väheneb halduskoormus ja on võimalik teatud kulude kokkuhoid. Näiteks nimetas üks suurem jaemüügiettevõtja, et neil on 25 3–4 töötajat iga päev hõivatud toodete massi sisestamisega kassasüsteemi, kuna ühe mudeli toodete tegelik mass võib partii sees erineda rohkem kui 0,1 grammi. Mõju avaldumise sagedus: suur ehk igapäevane Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline Mõju olulisus: väheoluline Mõju valdkond: Mõju kodanikele ja sotsiaalsed mõjud Sihtrühm: Tarbijad, kes ostavad väärismetalltooteid. Mõju ulatus: Tarbijate jaoks ei muutu maksmist tõendava dokumendi järgi toote identifitseerimine. Ostudokumendile lisati mass seetõttu, et toodet identifitseerida, sealhulgas viia kokku ostutšekk ja toode juhul, kui tarbija esitab pretensiooni. Praeguseks on toote identifitseerimiseks paremaid viise, nagu tootekood. Kui tarbijal peaks olema vaja esitada pretensioon, on maksmist tõendaval dokumendil toodet identifitseeriv info ka edaspidi (nt tootekood). Tarbija kaebuse lahendamisel lähtutakse tarbijakaitseseaduses sätestatud korrast ka tulevikus. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedus sõltub konkreetse tarbija aktiivsusest. Kuna keskmine tarbija väärismetalltooteid iga päev ei osta, on keskmise tarbija seisukohast mõju avaldumise sagedus juhuslik ehk ebaregulaarne. Ebasoovitava mõju avaldumise risk: vähetõenäoline/väike Ebasoovitavaks mõjuks võib olla tarbijal, et esitatud maksmist tõendaval dokumendil ei ole esitatud toote kaalu. Samas võib tarbija müüjalt alati küsida toote kohta ostuotsuse tegemiseks lisainfot ja tavaliselt on toote kaal märgitud tootega küljes oleval sildil. Tarbijad ostavad väärismetalltooteid, nt ehteid, disaini järgi, mitte kaalu alusel. Väärismetalltoote kaal on tarbijale pigem informatiivse tähendusega. Väärismetalltoodete korral moodustab väärismetalli väärtus umbes 30% hinnast, vääriskividega toodete korral veel vähem. Seega ei ole mass kõige määravam omadus väärismetalltoote väärtuse kujunemisel. Mõju olulisus: väheoluline Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Riiklikud järelevalveasutused, kelleks on TTJA ja KOV-id. Mõju ulatus: Järelevalveasutused saavad ka edaspidi toodet ja müügidokumenti hulgi- ja jaemüügis väärismetalltoodete nõuetele vastavuse kontrollimisel kokku viia, olenevalt ettevõtja valikust toodet identitifitseerida, kas endiselt massi järgi või tootekoodi alusel. Massi esitamine kohustuse eemaldamine regulatsioonist ei mõjuta oluliselt järelevalvetegevust. Mõju avaldumise sagedus: harv ehk ebaregulaarne Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: vähetõenäoline Mõju olulisus: väheoluline 26 Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes eelnõuga kavandatavad muudatused vähendavad ettevõtjate halduskoormust. Riigiasutuste (TTJA) töökoormus suureneb vähesel määral uue ülesande (nimemärgise registreerimine) lisandumisel ja järelevalve pädevuse muutumisel, aga muudatus on ebaoluline või väheoluline arvestades TTJA erinevate ülesannete hulka ja järelevalvatavate kohtade arvu samaks jäämist. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad otsesed kulud on AS-i Metrosert hallatava nimemärgise registri lõpetamise ning andmete, füüsiliste näidiste ja arhiivi üle toomisega TTJA infosüsteemi seotud kulud ning TTJA infosüsteemi nimemärgise registreerimiseks vastava funktsionaalsuse arenduskulud ja ülalpidamiskulud. TTJA infosüsteemi arenduseks ja andmete ülevõtmiseks on eelhinnangu järgi vajalik vähemalt 150 000 eurot. Jooksvateks kuludeks on nimemärgise registri töötlejale praegu riigieelarves ettenähtud 17 200 eurot. Eeldatavalt väheneb registri üleviimisega TTJA-sse töökoormus, kuna AS-s Metrosert toimub kogu menetlus käsitsi ja TTJA-s toimuks enamik menetlusi infosüsteemi abil. Samas tuleb arvestada lisanduvate infosüsteemi ülalpidamiskuludega. TTJA infosüsteemi arenduseks ja andmete üleviimiseks on 2023. novembris valminud nimemärgise registri uuringu16 järgi vaja hinnanguliselt 72 000 (optimistlik hinnang)–153 000 (pessimistlik hinnang) eurot, mis sõltub tellija tehnilistest valikutest, konkreetsest pakkujast ja hankimisel olevatest turuhindadest. Pigem on 2023. lõpu hinnataseme juures arendusekulu ca 100 000 eurot, millele lisandub arendusega seotud TTJA personalikulu ca 40 000 eurot. Jooksvateks kuludeks on praegu riigieelarves ettenähtud nimemärgise registri töötlejale 17 200 eurot. Infosüsteemi hoolduskulud on ca 22 500 eurot aastas, millele lisandub TTJA teenistuja kulud infosüsteemi hoolduseks ca 0,15 ametikohta (ca 7 800 eurot aastas) ja registri töötlejale ca 0,1 ametikohta (ca 5 000 eurot aastas). Väärismetalltoodete jaemüügi piirangute kaotamine ei mõjuta märkimisväärselt järelevalve koormust. Kuigi suureneb jaemüügikohtade arv, kus võib müüa väärismetalltooteid, siis järelevalveasutustel järelevalvega hõlmatavate kohtade arv ei muutu. Kui praegu kehtivate nõuete järgi tuleb jaemüügi piirangutega kohtades kontrollida, et nendes kohtades ei müüdaks väärismetalltooteid, siis edaspidi tuleb kontrollida samades kohtades väärismetalltoodete müügi korral toodete vastavust VMTS-i nõuetele. Eelnõu §-ga 2 täpsustatakse kohustust maksta nimemärgise registreerimisel riigilõivu. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tasub nimemärgise registreeringu taotleja riigilõivu ainult juhul, kui nimemärgis otsustatakse registreerida. Edaspidi kaasneb alati kohustus maksta riigilõivu nimemärgise registreerimise ning registreeringu kehtivusaja pikendamise ja muutmise tegevuste elluviimiseks esitatud taotluse läbivaatamise eest. Enamik taotlusi lõppeb nimemärgise registreerimisega. Näiteks, 2022. aastal esitati 34 nimemärgise registreerimise taotlust, neist ühe korral lõppes menetlus registreerimiseta. Lisaks muudetakse riigilõivumäära 20 eurolt 30 euroni, mis tähendaks 2022. aastal laekunud taotluste alusel aastast riigilõivudest laekunud tulu muutust 660 eurolt 990 euroni. Kuna nimetatud tegevuse kohta on taotlusi suhteliselt vähe, riigitulud märkimisväärselt ei muutu. 16 Nimemärgise riikliku registri ärianalüüs 27 Kokkuvõttes suureneb TTJA koormus nimemärgise kujutiste registreerimisülesande lisandumisega, kuid muus osas riigiasutuste koormus ei muutu. 8. Rakendusaktid Käesoleva seaduse jõustumisega muutub kehtetuks kaks kehtiva VMTS-i alusel kehtestatud volitusnormi ja lisatakse üks volitusnorm määruse kehtestamiseks. Uus volitusnorm lisatakse VMTS § 12 lõikesse 3. Nimetatud volitusnormi alusel kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister, kelleks on majandus- ja infotehnoloogiaminister, määrusega nimemärgise kujutise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise korra. Seaduses ei ole otstarbekas sätestada põhjalikke tehnilisi nõudeid nimemärgise kujutisele, detailseid taotluses esitatavad andmed ja taotluse menetlemisega seotud üksikasju, mis võivad ka ajas muutuda. Eelnimetatud aspektid on otstarbekam reguleerida ministri määruses. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja lisas 1. Eelnõu üldises korras jõustumisega muutub kehtetuks VMTS § 11 lõike 2 alusel kehtestatud määrus: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määrus nr 46 „Väärismetalltoodete aastamärgiste kehtestamine“17, kuna VMTS-i § 11 tunnistatakse kehtetuks, st aastamärgise regulatsioon. Lisaks, eelnõu jõustumisel üldises korras on vaja muuta järgmiseid VMTS-i alusel kehtestatud määruseid: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. märtsi 2004. a määrus nr 47 „Väärismetalltoote proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nime ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise kord“18, kuna sisaldab nõudeid väärismetalltoote aastamärgisega märgistamisele; 2) Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määruse nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“19, kuna sisaldab nõudeid nimemärgise füüsiliste näidisjäljendite esitamisele. Eelnõu sätete jõustumisega 2025. aasta 1. juulil muutub kehtetuks VMTS 12 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2004. a määrus nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (jõustub 1.7.2025), kuna nimemärgise registreerimine viiakse üle TTJA järelevalve infosüsteemi ja asjakohased sätted lisatakse TTJA järelevalve infosüsteemi põhimäärusesse. Lisaks on vaja eelnõu 2025. aasta 1. juulil jõustumise tõttu muuta SeOS-i § 12 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“, kuna edaspidi on nimemärgise kujutiste andmestik TTJA järelevalve infosüsteemi osa ja andmestik kehtestataksegi eelnimetatud määruse lisas. Eelpool nimetatud määruste kavandid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1. 17 RTL 2004, 30, 510 18 RT I, 30.12.2022, 11 19 RT I 2004, 29, 200 28 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud nimemärgise registri üleminekuga TTJA-sse seotud sätted (§ 1 punktid 10, 14, 15, 17, 18, 20, 21, 29, 30 ja 32 ning § 3 punkt 1), mis jõustuvad 2025. aasta 1. juulil. Üldises korras jõustuvad sätted käsitlevad ettevõtjatelt kohustuste eemaldamist (nt iga-aastane nimemärgise registreeringu pikendamise (VMTS § 20) ja füüsiliste näidiste esitamise kohustus (nt VMTS § 15 lg 1 p 4)), aegunud regulatsioone (nt VMTS § 11 aastamärgis ja § 36 arveldamine väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral) ja tehnilisi muudatusi, mis parandavad õigusselgust ja sisuliselt nõudeid ei muuda (nt VMTS § 4 ajakohastamine ja § 5 kustutamine). Üldises korras jõustuvad sätted ei vaja ettevõtjatelt, nimemärgise registri volitatud töötlejalt (AS Metrosert) ja järelevalve asutuselt (TTJA) ettevalmistavaid tegevusi uute nõuete või tööprotsesside muutmise näol, vaid on peamiselt halduskoormust vähendavad ja regulatsiooni ajakohastavad. Kõik eelnimetatud osapooled on olnud kaastatud juba VMTS muutmise protsessi alates 2022. märtsist, mil algasid VMTS muutmise kaasamiskohtumised. Nimemärgise registri üleminekuga seotud sätted jõustatakse hiljem, kuna eelnevalt on vaja teha vastav arendus TTJA infosüsteemi ja andmed üle tuua olemasolevast registrist. Kuigi eelnõu koostamisse on väärismetalltoodetega seotud ettevõtjad olnud kaasatud, siis ikkagi vajavad ettevõtjad teatud ettevalmistavat perioodi, et teha vajalikud uuendused, nt digitaalne nimemärgise kujutis, ja tutvuda uue nõuetega (elektrooniline taotlemine). Samas ettevõtjate jaoks protsess pigem lihtsustub ja perioodi pikkus sõltub peamiselt TTJA infosüsteemi arendusest. Kokkuvõttes pikem jõustamisperiood on vajalik, et kõik protsessid ja seotud osapooled oleksid muudatusteks valmis. Seaduseelnõu on läbinud Euroopa Komisjoni tehnilistest normidest teavitusprotseduuri, mille käigus eelnõule märkuseid ei esitatud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Rahvusarhiivile, AS-ile Metrosert, MTÜ-le Kulla- ja Kellaliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning MTÜ-le Eesti Metallikunstnike Liit. Andmekaitse Inspektsioon ja Rahvusarhiiv andsid teada, et neil ei ole eelnõule märkuseid. Muud kooskõlastamisel saabunud märkused on toodud seletuskirja lisas 2. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 29  Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu lühikokkuvõte Eelnõu eesmärk on väärismetalltoodete seaduse (VMTS) rakendamisel ilmnenud probleemide kõrvaldamine, sh ettevõtjatele tänapäevase ja kiirema riikliku registri teenuse pakkumine. Nimemärgise registri sätete muutmisega võimaldatakse ettevõtjatel esitada kõiki andmeid elektrooniliselt, pikendatakse registreeringu kehtivust ühelt aastalt kümnele ja lõpetatakse füüsiliste näidiste esitamise kohustus. 1. juulist 2025. a lõpetatakse praegune register AS-s Metrosert ning andmed viiakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteemi, kuhu tehakse vastava mooduli arendus. Ca 300 registris registreeringut omava ettevõtte kohta tähendab registreeringu kehtivuse pikendamine ühelt aastalt kümnele aastale kulude kokkuhoidu ettevõtjatele kümne aasta peale 160 000–540 000 eurot. Peamine kasu ettevõtjale on riigipoolsete aegunud ja mittevajalike kohustuste eemaldamine regulatsioonist, st ettevõtja halduskoormuse vähendamine. Lisaks on eesmärk kõrvaldada seadusest ajale jalgu jäänud ja kasutusel mitte olevad sätted ja piirangud, nagu jaemüügi kohtade piirangud ja massi esitamise kohustus müügidokumendil. VMTS muutmisega soovitakse vähendada regulatsioonist tulenevat halduskoormust ja vähendada ebavajalikku regulatsiooni, mis on ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu ühine eesmärk.