Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu "Raha eraldamine" edastamine

Rahandusministeerium [email protected] 05.01.2024 nr 12-4/49-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu edastamine Austatud Mart Võrklaev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab taotluse Vabariigi Valitsuse reservist 1 200 000 euro eraldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale Ohutusjuurdluse Keskusele teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonda parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise projekti jätkamiseks ja lõpetamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) korralduse eelnõu; 2) seletuskiri. Kaidi Katus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 03.01.2024 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Raha eraldamine Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale Ohutusjuurdluse Keskusele teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonda 1 200 000 eurot parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise projekti jätkamiseks ja lõpetamiseks. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Parvlaeva Estonia esialgse hindamise projekti eelarveks kinnitas Vabariigi Valitsus 3 miljonit eurot (Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2021 kabinetinõupidamise otsus ja Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2021 istungi otsus), mis on tänaseks tegevuskuludega kaetud ja osaliselt tagastatud riigieelarvesse. Antud eelarvest õnnetuse põhjaliku uurimise lõpuleviimiseks ei piisa. Täiendavat rahastust on vaja, et jätkata esialgse hindamise projektiga ja lõpetada projekt lõpparuande välja andmisega sellisel kujul, et on selge laeva uppumise ja uute vigastuste põhjused ning Eesti riik saab selle teema käsitlemise lõpetada. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ning seletuskirja koostas Ohutusjuurdluse Keskuse projekti koordinaator Kaidi Katus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Esialgse hindamise algatamise alused Parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise (edaspidi esialgne hindamine või projekt) algatas Ohutusjuurdluse Keskus (edaspidi OJK) 2. oktoobril 2020, kaasates ka Rootsi ja Soome ohutusjuurdlusasutusi. Õnnetuse täiendava uurimisvajaduse tinginud uuteks asjaoludeks olid 2019. aasta septembris filmitud ja 28. septembril 2020 osaliselt avaldatud videosalvestistel näha olnud läbistavad vigastused parvlaeva Estonia laevakeres. Esialgse hindamise eesmärgid on: 1. teha kindlaks 2020. aastal esmakordselt avaldatud videosalvestistel näha olnud parvlaeva Estonia laevakeret läbistavate vigastuste tekkepõhjused; 2. hinnata õnnetuse uurimise Eesti, Soome ja Rootsi ühiskomisjoni (Joint Accident Investigation Commission – JAIC) 1997. aasta lõpparuandes esitatud järelduste paikapidavust; 3. hinnata, milliseid uusi uurimistoiminguid tuleks vajadusel läbi viia; ja 4. hinnata, kas parvlaeva Estonia õnnetuse ohutusjuurdlus tuleks taasavada. 18. detsembril 2020 allkirjastasid kolme riigi ohutusjuurdlusasutused vastastikuse mõistmise memorandumi, milles sedastati, et esialgse hindamise lõpuleviimiseks ning laevakere vigastuste korralikuks ja professionaalseks hindamiseks on vaja teha vrakipaigas allveetöid. 2.2. Põhjendus vahendite eraldamise vajalikkuse kohta Esialgse hindamise tegevustega jätkamiseks ja lõpparuande koostamiseks koos kaasnevate kuludega on vajalik täiendav rahaeraldis Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale Ohutusjuurdluse Keskusele teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna ettevõtluse arendamise soodustamise programmi summas 1,2 miljonit eurot (täpsem kulude jaotus on toodud punktis 2.4). 16.11.2023 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel käsitleti päevakorrapunkti nr 9: „Raha eraldamine parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise projekti jätkamiseks ja lõpetamiseks“ Kabinetis tehti järgnev põhimõtteline otsus: 1. Pidada vajalikuks eraldada Vabariigi Valitsuse 2024. a reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna ettevõtluskeskkonna programmi 1 200 000 eurot (käibemaksuta) Ohutusjuurdluse Keskusele parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise projekti jätkamiseks ja lõpetamiseks. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumiga valmistada ette asjakohane korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse reservist punktis 1 nimetatud vahendite eraldamiseks ning esitada see Vabariigi valitsuse istungile jaanuaris 2024. a. Täiendava rahastuse abil planeeritakse jätkata esialgse hindamise projektiga ja lõpetada projekt lõpparuande välja andmisega sellisel kujul, et on selge laeva uppumise ja uute vigastuste põhjused ning Eesti riik saab selle teema käsitlemise lõpetada. Tegemist on konservatiivse tegevusplaaniga, milles on lähtutud võimalikult suurest kuluefektiivsusest ning millest on juba välja jäetud osa algselt planeeritud tegevusi. 3. mail 2022 ministri allkirjastatud valitsuskabineti nõupidamise memorandumi kohaselt oli täiendavate vahendite vajadus 1 miljon eurot, 21. detsembril 2022 ministri allkirjastatud memorandumi kohaselt 1,9 miljonit eurot. Kumbagi rahastustaotlust valitsuskabinetis ei arutatud. Eelnevalt nimetatud varasemate täiendava rahastuse kalkulatsioonide põhjal oleks Eesti poolseks projekti kogukuluks kujunenud 4–4,9 miljonit eurot. Rootsi poole suurema rahalise panuse ja Eesti poole kulude optimeerimise tulemusena kujuneks täiendava rahaeraldisega projekti Eesti poole kogukuluks 3,5 miljonit eurot, mis tähendaks asjaolusid arvestades algse eelarve suurenemist vaid 0,5 miljoni euro võrra. Mereliste eeluuringute tulemusena selgus, et lähtuvalt esialgse hindamise eesmärkidest on vaja põhiuuringute mahtu algselt planeerituga võrreldes oluliselt suurendada, kuna tuvastati mitmeid seni teadmata olnud uusi asjaolusid – vraki ulatuslikud struktuursed vigastused, laeva põhja läbivajumine ning vöörirambi eraldumine ehk autotekile juurdepääsu avanemine. Projekti eelarve koostati umbes kolm aastat tagasi. Selle ajaga on märgatavalt tõusnud uuringute sisendhinnad (kütus jms) ning oluliselt suurenenud nõudlus avamereuuringute (nafta- ja gaasimaardlad, tuulepargid, kommunikatsioonide julgeolek) ning laevaehituse valdkondades. Seetõttu ei laekunud mõnele riigihankele ühtegi pakkumust või laekus ainult üks pakkumus või pakkumused osutusid eelarvestatust kordades kallimateks. Projekti jätkamisel kavandatud mahus on võimalik tagada projekti Eesti poolne juhtimine ja võrdne sisuline panustamine ning lisaks ka võrdsem positsioon projekti rahastamisel (3,5 miljonit eurot versus 4,7 miljonit eurot). 2.3 Ülevaade projekti eelarvest ja tegevuskuludest aastatel 2021–2023. 2021. aasta eelarve täitmine Majanduskulud 50 851 Hanketeenus 22 900 Allveeroboti uuring 14 900 Uuringulaeva rent 127 756  Meretöödega seotud kulud 15 734 ADCP uuring (hoovuse profilaator) 19 021 Tööjõukulu koos maksudega 189 817 Kokku 2021. aasta kulud 440 979 Eelarve 01.07.2021 seisuga 1 600 000 Jääk 31.12.2021 seisuga 1 159 021 2022. aasta eelarve täitmine Majanduskulud 39 810 Hanketeenus 68 700 ADCP uuring (hoovuse profilaator) 14 700 Ametiabi kulu Eesti Geoloogiateenistuselt 14 600 Andmete hoiustamise teenus (RIK) 12 674 Merevee hägususe uuring 57 662 Fotogramm-meetria uuringu kulud 12 828 Tööjõukulu koos maksudega 334 917 Puhkuste reserv 5 900 Kokku 2022. aasta kulud 561 791 Eelarve 01.01.2022 seisuga 1 159 021 Jääk 31.12.2022 seisuga (tagastati riigieelarvesse) 597 230 2023. aasta eelarve täitmine – majanduskulud Administreerimine (hanked, IT, PR, intervjuud jne) 135 000 Vöörirambi transport ja hoiustamine 25 000 Kõrgresolutsiooniline merepõhja uuring 600 000 Tööjõukulu koos maksudega 224 000 Kokku 2023. aasta kulud 984 000 Eelarve 01.01.2023 seisuga 994 500 Eeldatav jääk 31.12.2022 seisuga (tagastatakse riigieelarvesse) 10 500 2022. ja 2023. aasta eelarve täitmine – investeeringud Laeva merepõhjaga kokkupõrke arvutuslik analüüs (TalTech) 244 850 Laeva füüsiline mudel 5 500 Laeva vöörikonstruktsiooni digitaalne modelleerimine 34 800 Vöörirambi laserskaneerimine ja fotogramm-meetria 10 720 Kokku 2022. ja 2023. aasta kulud 295 870 Investeeringute eelarve 2022-2023 994 500 Eeldatav jääk 31.12.2023 seisuga (tagastatakse riigieelarvesse) 109 630 2021. aastal eraldati 1,6 miljonit eurot, kasutati 0,44 miljonit eurot. 2022. aastasse kanti 1,16 miljonit eurot, eraldati täiendavalt 1,4 miljonit eurot, kasutati 0,56 miljonit eurot ja tagastati riigieelarvesse 0,6 miljonit eurot (2021. aasta eraldise kasutamata jääk). 2023. aastasse kanti üle 1,4 miljonit eurot (majanduskulud 994 500 eurot ja investeeringud 405 500 eurot). Eeldatav kulu 1,28 miljonit ja tagastus riigieelarvesse 120 000 eurot. Kogu projekti kulu aastatel 2021-2023 on 2 282 640 eurot ja riigieelarvesse on tagasi läinud 717 360 eurot. Seisuga 31.12.2023 on projekti rahade jääk 0 eurot. 2.4. Projekti plaanitavad tegevused aastatel 2024–2025. Esialgse hindamise eesmärkide saavutamiseks on tarvilik lõpetada käimasolevad tegevused ning viia ellu järgmised mahukamad ja seni alustamata tegevused:  Laeva uppumise digitaalne mudeldamine   Vöörikonstruktsiooni purunemise digitaalne mudeldamine  Akende tugevuste analüüs  Pääsenutega intervjuude läbiviimise ja nende analüüsi lõpetamine  Lõpparuande koostamine  Füüsiliste mudelite ja uurimistulemustest videoülevaadete loomine 2.5. Projekti täiendava rahastuse kulude jaotus aastateks 2024 ja 2025 2024. ja 2025. aasta majanduskulude eelarve Tööjõukulu koos maksudega 352 000 Administreerimine kokku (hanked, IT, PR, intervjuud jne) 148 000 Vöörikonstruktsiooni purunemise digitaalne mudeldamine 165 000 Laeva uppumise digitaalne mudeldamine 395 000 Akende tugevuse analüüs 55 000 Füüsiliste mudelite ja uurimistulemustest videoülevaate loomine 75 000 Fotogramm-meetria mudeli täiendamine 10 000 Kokku 1 200 000