Märkused sotsiaalministri määruse 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 "Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmise eelnõu kohta

minister Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 05.01.2024 nr 2-3/47 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Märkused sotsiaalministri määruse 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 "Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmise eelnõu kohta Austatud minister Täname, et esitasite kooskõlastamiseks sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muutmise eelnõu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõu alljärgnevate märkustega: 1. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse §-i 3, mille lõiked 4- 6 sätestavad: (4) Lõikes 1 nimetatud vastutajatel ja asendajatel peab olema ametijuhend. (5) Ametijuhend on kirjalik dokument, milles ettevõtte juht või tema määratud isik kehtestab töötaja tööülesanded ja vastutusala. (6) Pädeva isiku ametijuhendis tuleb määratleda tema õigused, mis võimaldavad tal võtta vastu otsuseid oma vastutusalas. Eelnõu seletuskirja kohaselt on loobutud nõudest, et igal töötajal peab olema ametijuhend ning ametijuhendi kehtestamine on jäetud kohustuslikuks nendele ettevõtte töötajatele, kes konkreetselt või otseselt peavad korraldama ravimite käitlemisega seonduvat ning tagama, et käitlemistoimingud oleks tehtud seaduses sätestatud nõudeid järgides. Juhime tähelepanu, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkti 3 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma tööülesannete kirjeldus. Tööülesanded võivad olla kirjas töölepingus või töölepingu juurde lisana kuuluvas ametijuhendis/töökirjelduses, sh peab tööülesannete kirjeldus olema piisavalt selge ja arusaadav tagamaks, et töötaja tööle tulles teab, milliste ülesannete tegemist temalt oodatakse. See tähendab, et kõigi ettevõtte töötajate tööleping või selle lisa (nt ametijuhend) peab sisaldama tööülesannete kirjeldust. Jääb arusaamatuks, miks on käesolevas määruses tööülesannete kirjelduse kohustuslikkuse dubleerimine vajalik, kui kohustus teavitada töötajaid tööülesannete kirjeldusest on sätestatud TLS-s ning kohaldub kõigile tööandjatele. Lisaks on eelnõuga isikute ringi kitsendamine, kellel peab olema ametijuhend, eksitav ning võib tekitada väärarusaama justkui teistele ettevõtte töötajatel pole tööülesannete kirjeldus enam kohustuslik. Ametijuhendis, töölepingus või muus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 töölepingu juurde kuuluvas lisas sisalduv tööülesannete kirjeldus on oma olemuselt sama, erinevus on vaid kirjelduse asukoht ja dokumendi nimetus. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku: 1. vaadata eelnõu sätted ametijuhendi osas üle ning täiendada eelnõud ja/või seletuskirja nii, et oleks selge ja arusaadav, et tööülesandeid tuleb kirjeldada töölepingus või selle juurde kuuluvas lisas (nt ametijuhendis) kõigi ettevõtte töötajate osas, või 2. tunnistada eelnõuga kehtetuks ametijuhendi kohustuslikkust puudutavad sätted (määruse § 3 lõiked 2 ja 3), arvestades asjaolu, et tööülesannete kirjelduse kohustuslikkus tuleneb TLS § 5 lõike 1 punktist 3 ning asendada määruse § 14 lõike 1 sõna „ametijuhend“ sõnaga „tööülesannete kirjeldus“. 2. Eelnõu punktiga 4 muudetakse §-i 3, mille lõige 7 sätestab: „Pädevale isikule peavad olema antud õigused ja vahendid pädeva isiku kohustuste täitmiseks. Pädev isik peab olema pidevalt kättesaadav“ ning eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse §-i 12, mille lõige 2 sätestab: „Ettevõttes peab olema määratud kontaktisik, kellega on seoses väljastamise piiranguga võimalik pidevalt telefoni teel ühendust võtta, ohtliku juhtumi korral ka väljaspool tööaega. Kontaktisikul peab olema viivitamatu juurdepääs väljastamisandmetele.“ Eelnõu ja seletuskirja kohaselt peab pädev isik olema kättesaadav pidevalt ning määratud kontaktisik teatud juhtudel ka väljaspool tööaega. Eelnõust ja seletuskirjast ei nähtu, et väljaspool tööaega kättesaadavuse korral tuleks tööandjatel arvestada ka TLS-is sätestatud töö- ja puhkeaja nõuetega, millest tulenevalt ei saa töötaja olla kättesaadav 24/7. Selgitame, et TLS § 51 lõike 1 kohaselt peab töötajale jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ning § 52 lõike 1 ja 2 kohaselt peab töötajale jääma 7- päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 või summeeritud tööaja korral 36 tundi järjestikust puhkeaega. Sama nõue igapäevase ja iganädalase puhkeaja osas kehtib ka siis, kui töötajale kohaldub valveaeg, ehk ta peab olema tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (TLS § 48 lõiked 1 ja 2). Seega näiteks kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tööpäevasisene vaheaeg 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale 4 tundi ja 30 minutit. Palume täiendada eelnõud ja/või seletuskirja, et oleks üheselt arusaadav, et kontaktisikute ning pädevate isikute väljaspool tööaega (valveaja) valmisoleku korral tuleb tööandjatel seejuures järgida TLS-s sätestatud töö- ja puhkeaja nõudeid. 3. Seletuskirja lehekülje viis viimase lõike esimeses lauses peaks olema „Lõike 5“ asemel „Lõike 4“. Seletuskirja lause „Lõike 5 kohaselt peab lõikes 1 nimetatud isikutel olema ametijuhend“, kuid eelnõus on vastav kohustus lõikes 4. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Eneken Sepa 5875 9696 [email protected] 2 (2)