Maapõuseaduse muutmise eelnõu põlevkivi kaevandamislubade menetlemise peatamise osas

Tiit Riisalo Minister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie: 23.01.2024 nr 1.1-10.1/26 . Maapõuseaduse muutmise eelnõu põlevkivi kaevandamislubade menetlemise peatamise osas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ sai Keemiatööstuse liidu kaudu lugeda MKM-i 21.01.2024 kirja nr 2- 3/5198, millega kooskõlastasite märkustega Maapõuseaduse muutmise eelnõu. Antud kirja valguses edastame teile antud kirja lisana 22.09.2023 Keskkonnaametile saadetud kirja, milles andsime detailse ülevaate, mida Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringuloa menetlemise lõpetamine ja maapõuseaduse muutmine kaevandamislubade ajutise peatamise osas meie ettevõttele kaasa toob. Oleme nende otsuste valguses sattumas teiste põlevkiviettevõtetega võrreldes väga ebavõrdsesse olukorda, sest meil on põlevkivivarud veel vaid loetud aastatakse ning lubade menetlemise peatamine paneb meid äärmiselt keerulisse seisu, kus peame kaaluma kas meie ettevõttel on üldse viie aasta pärast mingit tulevikku või mitte. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Orumaa Juhatuse esimees Lisa 1. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 22.09.2024 kiri nr 1.1-10.1/153-18 Keskkonnaametile Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 12453072 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE101639231  Keskkonnaamet Austatud Martin Nurme Teie: 31.08.2023 nr. DM-111240-15 Meie: 22.09.2023 nr. 1.1-10.1/153-18 RIIGI HUVI OLEMASOLU PUUDUMISEST TEAVITAMINE ULJASTE UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA MENETLUSES KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (registrikood 12453072, edaspidi KKT) esitas Keskkonnaametile (edaspidi KeA) juba 29.11.2019, st ca neli aastat tagasi taotluse Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi ka uuringuluba) saamiseks. KeA teavitas menetlusosalisi uuringuloa menetlusse võtmisest 21.04.2020. Pärast pikka ja põhjalikku menetlust, mille olulisemad etapid oleme allpool lähemalt välja toonud, sai KKT KeA-lt 31.08.2023 üllatuslikult kirja, millega koos edastas KeA kliimaministeeriumi (KM) energeetikaosakonna juhataja 25.08.2023 arvamuse uuringuloa kohta. Oma 31.08.2023 kirjas palub KeA teada anda, kas KKT soovib uuringuloa andmisest keelduva otsuse eelnõu avalikustamist või võtab taotluse tagasi. KKT ei kavatse uuringuloa taotlust tagasi võtta ning jääb oma 30.09.2020 taotluse juurde, milles palus KeA-l pöörduda uuringuloa menetluse osas Vabariigi Valitsuse poole. KeA kirjas väljendatud seisukoht, nagu peaks amet KM 25.08.2023 kirja tõttu loobuma Vabariigi Valitsuse poole pöördumisest viimase seisukoha saamiseks, on ebaõige ja vastuolus MaaPS § 35 lg-ga 4. Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest keeldumine on KeA kaalutlusotsus, mille tegemise vältimatuks eelduseks on valdkonna eest vastutava ministri hinnang, et riigi huvi ilmselgelt puudub. Antud juhul see eeldus täidetud ei ole. Isegi kui minister sellist seisukohta väljendaks, ei saaks KeA talle antud kaalutlusõigust õiguspäraselt teostades jõuda järeldusele, et amet peaks keelduma Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest. Kokkuvõtvalt oleks KeA-l teoreetiliselt alust uuringuloa andmisest keelduda vaid juhul, kui Vabariigi Valitsus keelduks oma nõusoleku andmisest; samas oleks aga ka siis uuringuloa andmisest keeldumine õigusvastane. Alljärgnevalt avab KKT oma seisukoha aluseks olevaid argumente lähemalt. 1. ÜLEVAADE VARASEMAST MENETLUSEST, MINISTEERIUMITE VARASEMAD SEISUKOHAD RIIGI HUVI OSAS 28.11.2019 esitas KKT KeA-le geoloogilise uuringu loa taotluse. 21.04.2020. a kirjaga teavitas KeA geoloogilise uuringu loa menetluse alustamisest ning edastas Lüganuse Vallavalitsusele uuringuloa taotluse arvamuse avaldamiseks. Kuivõrd Lüganuse Vallavolikogu keeldus 17.06.2020 otsusega uuringuloa andmisest, tegi KKT 30.09.2020 kirjaga KeA-le ettepaneku pöörduda Vabariigi Valitsuse poole uuringuloa andmiseks nõusoleku saamiseks. MKM asus 03.11.2020 kirjas seisukohale, et uuringuluba oleks riigi huvides, rõhutades, et uuringuloa andmise tulemusel saaks riik olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni, mis aitaks kõigele lisaks Uljaste järve kaitset paremini korraldada. Ka keskkonnaminister leidis enda 21.01.2021 kirjas, et uuringuloa andmine on kooskõlas riigi huvidega ning nõustus MKM-i esitatud seisukohtadega. 13.10.2022 koostas MKM Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, mille resolutsiooni kohaselt Vabariigi Valitsus nõustus uuringuloa andmisega. Eelnõus selgitati, et Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ järgi on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 12453072 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE101639231 keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Riigil on muuhulgas huvi, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt. Selle jaoks on vajalik geodeetiliste uuringute läbiviimine, sest uuringud annavad maapõueressursside tõhusa kasutamise jaoks olulist informatsiooni. Lisaks viidatakse eelnõus Riigikohtu otsusele asjas 3-3-1-37-15, milles Riigikohus leidis, et uuringutel on iseseisvalt oluline väärtus, olenemata sellest, kas uuringutele järgneb kaevandamine või mitte. Uuringutulemusi on võimalik kasutada erinevates planeeringumenetlustes, kuid ka arengukavade koostamisel. 02.12.2022 saadetud kirjas selgitas keskkonnaminister, et ministeeriumil puuduvad täiendavad ettepanekud ja märkused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu osas. Seega on asjassepuutuvad ministeeriumid läbivalt olnud seisukohal, et uuringuluba tuleb anda ja selleks esineb seaduses nimetatud ülekaalukas riigi huvi. 01.07.2023 alates liideti KM valitsusalasse KeM ja MKM ülesanneteks olnud maapõue valdkonna ülesanded. 2. MINISTRITE VARASEMATE SEISUKOHTADE TÄHENDUS Uuringuloa menetlus on käsitletav tavapärase haldusmenetlusena, mille jooksul viiakse läbi menetlustoiminguid ning mis lõpeb uuringuloa kui haldusakti teatavakstegemisega. Käesoleva haldusmenetluse puhul on selle eesmärgipäraseks lahendamiseks vajalik saada Vabariigi Valitsuselt nõusolek uuringuloa andmiseks, mis oma olemuselt vastab menetlustoimingu tunnustele. KKT on seisukohal, et uuringuloa menetluse läbiviimine KeA kavandatud kujul ei vasta mingil juhul hea halduse põhimõtetele, mh kuna loa menetlemiseks ettenähtud tähtaeg on oluliselt ületatud. Esiteks, uuringuloa menetluses on ette nähtud 120 päevane tähtaeg selle andmise üle otsustamiseks (MaaPS § 32 lg 11). Juhul, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole eeltoodud tähtaja jooksul võimalik uuringuluba anda, on KeA-l õigus tähtaega pikendada (MaaPS § 32 lg 2). Arvestades menetluse alguseks KKT poolt nõuetekohase taotluse esitamisena täiendavate materjalide esitamist 15.01.2020, möödus MaaPS § 32 lg-s 11 sätestatud 120- päevaline tähtaeg juba 2020. aasta maikuus. Sellest tulenevalt pikendas KeA MaaPS § 32 lg 2 alusel uuringuloa väljastamise tähtaega. Selle õiguse kasutamine KeA poolt aga eeldab ka menetluse tähtaja pikendamise mõistlikku põhjendatavust, arvestades hea halduse tava. Uuringuloa menetluse käigus viidi (küll jätkuvalt asjakohatute viivitustega) läbi kõik vajalikud menetlustoimingud kuni Vabariigi Valitsuse poolt uuringuloa väljastamiseks nõusoleku andmiseni. KeA oli välja selgitanud vajalike menetlustoimingutena maapõue eest vastutavate ministrite hinnangud riigi huvile uuringu läbiviimiseks ja saanud jaatavad vastused (MKM 03.11.2020 ja KeM 21.01.2021). Esimene viivitus seisneb selles et, KeA poolt uuringuloa menetluse materjalide edastamisest MKM-ile kuni MKM-i poolt Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu valmimiseni võttis aega poolteist aastat. Antud ajavahemik oli niigi ebamõistlikult pikk, kuivõrd eelnõu koostamiseks ei olnud vajalik täiendavate ja keeruliste menetlustoimingute läbiviimine, mis võiksid tingida menetluse viibimise nii pika aja vältel. Veelgi enam, MKM ei edastanud pärast osapooltelt arvamuse küsimist korralduse eelnõud Vabariigi Valitsusele nõusoleku andmiseks, mistõttu on õigusvastaselt viivitatud ka korralduse kui menetlustoimingu tegemisega. Eelkirjeldatud viivitused on iseenesest õigusvastased, kuna selle tulemusena on ületatud geoloogilise uuringu loa andmiseks ette nähtud tähtaeg. Kui loa andmiseks ette nähtud tähtaega on ületatud, peab menetluse siiski läbi viima mõistliku tähtaja jooksul (vrd RKHKo 3-3-1-5-11, p 24), mis on oma olemuses hea halduse väljendus. Eksimuse mõistliku menetlustähtaja järgimise vastu teeb eriti rängaks asjaolu, et võimalikke põhjendusi viivitamiseks ei ole ükski osapool välja toonud. Teiseks, MKM-i poolse menetlusega viivitamise tulemusel on jõutud olukorrani, kus KM uue maapõue eest vastutava ministeeriumina on asunud kordama ja ümber tegema MKM ja KeM kui varasemalt selle valdkonna eest vastutanud ministeeriumite menetlustoiminguid. Nagu eelnevalt selgitatud, oli uurimisloa menetluses tehtud järgmised toimingud: KeA oli pöördunud Vabariigi Valitsuse nõusoleku saamiseks asjakohaste ministrite poole; Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 12453072 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE101639231 viimased olid kujundanud oma seisukohad ning valminud oli isegi Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmise eelnõu ehk põhimõtteline nõusoleku andmise otsus oli sisuliselt tehtud; kokkuvõtteks olid tehtud kõik menetlustoimingud, mis eelnevad Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmisele. Menetluses „tagasi liikumine“ st varasemate menetlustoimingute kordamine ja ümber tegemine on lubatav vaid erandlikult, mh selle mõju tõttu menetluse ajakulule. Ennekõike saaks selline tegevus olla lubatav, kui menetluse kestel muutuvad lõppotsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud (RKHKo 3-3-1-47-12, p 27). Praegusel juhul selliseid asjaolusid aga ei ilmne, kuivõrd uuringuloa andmine on jätkuvalt riigi huvides (vt lähemalt p 0). Kokkuvõtvalt on uuringuloa andmise üle otsustamisega õigusvastaselt viivitatud ning Vabariigi Valitsusel tuleks seetõttu esimesel võimalusel anda oma nõusolek uuringuloa andmiseks, tuginedes seejuures varasemalt kujundatud ministrite seisukohtadele ning koostatud korralduse eelnõule. 3. VABARIIGI VALITSUSELT NÕUSOLEKU KÜSIMISEST KEELDUMISE EELDUSED POLE TÄIDETUD NING KESKKONNAAMET ON KOHUSTATUD VALITSUSELT NÕUSOLEKU KÜSIMA MaaPS § 35 lg 4 sätestab, et KeA loa andjana võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Seega on KeA-l õigus kasutada kaalutlusõigust ning otsustada, kas keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest vaid juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on asunud seisukohale, et riigi huvi geoloogilise uuringu loa andmiseks ilmselgelt puudub. Antud juhul ei ole vastav eeldus täidetud ning KeA ei saa MaaPS § 35 lg 4 sätestatud kaalutlusõigust üleüldse kasutada, kuna (a) viimati KM-lt laekunud kiri ei väljenda ministri seisukohta, (b) kirjas ei ole väidetud, et riigi huvi uuringuloa andmiseks ilmselgelt puuduks. 25.08.2023 kiri Keskkonnaametile ei anna alust MaaPS § 35 lg 4 kohaldamist esiteks põhjusel, et see ei ole allkirjastatud pädeva isiku poolt. Vastavalt MaaPS § 35 lg-le 4 võib KeA keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui talle on esitatud valdkonna eest vastutava ministri, antud juhul kliimaminister Kristen Michali, hinnang riigi huvi osas. Antud juhul on vastava kirja allkirjastanud energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, kes vastavalt allkirjale täitis ka energeetika ja maavarade asekantsleri ülesandeid. Kirjast ei ole kuidagi võimalik välja lugeda, et hr Vaks oleks olnud volitatud andma hinnangut, mille andmise pädevus on seaduse kohaselt ministrilt. Seega ei oma vastav seisukoht MaaPS § 35 lg 4 kohaldamise seisukohalt mingit tähendust ega anna alust loobuda Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimisest. Seejuures viimane pädeva ministri seisukoht nimetatud küsimuses on antud 21.01.2021 keskkonnaministri poolt ning see seisukoht oli uuringuloa väljastamist toetav. Teiseks ei ole ka pädevusküsimusi kõrvale jättes 25.08.2023 kirjas väljendatud selget seisukohta, et riigi huvi uuringuloa andmiseks ilmaselgelt puudub. Kirjas on väidetud, et „Kliimaministeerium [hindas] Uljaste uuringuruumi uuringuloa taotluse osas geoloogilise uuringu käesoleval hetkel perspektiivituks“ ning et riigi huvi, mis tingiks vajaduse uuringuloa andmiseks „käesoleval hetkel puudub“. Samas peaks MaaPS § 35 lg 4 kohaselt riigi huvi puudumine olema ilmselge. Tegemist on kõrgendatud standardiga huvi puudumise osas, milleks ei piisa pelgalt konkreetse valitsuse poliitilistest otsustest (mis vastandub varasemale järjepidevale ja strateegilistel arengudokumentidel tuginevale arusaamale riigi huvist, vt lähemalt p 0) ning mida tuleks vastaval juhul selgesõnaliselt väljendada. Antud juhul seda 25.08.2023 kirjas tehtud ei ole. 4. UURINGULOA ANDMISEKS ESINEB JÄTKUVALT ÜLEKAALUKAS RIIGI HUVI NAGU KA VARASEMALT ON ASJAKOHASED MINISTEERIUMID KORREKTSELT TUVASTANUD Isegi kui kliimaminister väljendaks käesolevas uuringuloa menetluses KM 25.08.2023 kirjas väljatoodud põhjustel seisukohta, et riigi huvi uuringuloa andmiseks ilmselgelt puudub, on KeA vastavalt MaaPS § 35 lg-le 4 kohustatud langetama kaalutlusotsuse, kas loobuda Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest. Seejuures on KeA-l kohustus hinnata kõiki asjaolusid, sh kas riigi huvi uuringuloa andmise osas asjaolusid arvestades sõltumata konkreetse Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 12453072 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE101639231 ministri arvamusest ka tegelikkuses puudub. Antud juhul on asjaolusid arvestades uuringuloa andmine igal juhul riigi huvides; seda järeldust ei kummuta ka KM 25.08.2023 kirjas välja toodud asjaolud. 4.1. Riigi huvi allikad; riigi huvi nende kohaselt Esimeseks oluliseks küsimuseks MaaPS § 35 lg 4 kohaldamisel KeA poolt on, millistest allikatest on võimalik tuvastada riigi huvi või selle puudumine konkreetse geoloogilise uuringu loa puhul. Maapõue uurimine ja kasutamine on äärmiselt ressursimahukad valdkonnad, milles tehtavate investeeringute tasuvusaeg on oluliselt pikem ühe või teise valitsuse ametiajast. Seetõttu on maapõue ja eriti põlevkivi puudutavates küsimustes koostatud mitmeid strateegilisi arengudokumente. Need dokumendid, mis on koostatud kaasava ja avaliku menetluse tulemusena määratlevad riigi huvi ja tegevussuunad pikemaks ajaperioodiks ning annavad seeläbi nii ettevõtjatele kui kõigile teistele huvirühmadele vajaliku kindluse ja stabiilsuse oma tegevuse suunamiseks. Uljaste uuringuloa kontekstis on olulisimaks riigi huvi väljendajaks kaks strateegilist arengudokumenti, millele on viidanud 21.01.2021 seisukohas ka keskkonnaminister: „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ 1 (edaspidi ka: põlevkivi arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ 2 (edaspidi ka: maapõuepoliitika põhialused). Põlevkivi arengukavas (kinnitatud Riigikogu otsusega 16.03.2016) on riigi huvi osas välja toodud, et see seisneb „põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises“. On ilmselge, et põlevkivi efektiivne ja säästlik kasutamine eeldab ka ülevaadet vastava maavara leidumisest maapõues ning muudest geoloogilistest tingimustest, mis võimaldab võrrelda erinevate võimalike mäeeraldiste kasutamisega kaasnevaid asjaolusid. Vastava ülevaate saamiseks on geoloogilised uuringud hädavajalikud, eriti arvestades asjaolu, et ka arengukavas endas tuuakse välja ressursi ebapiisavat uuritust (vt arengukava p 2.2., lk 20). Maapõuepoliitika põhialustes, mis võeti vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega, on riigi huvi samuti käsitletud. Põhialuste kohaselt on visiooniks, et „Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte“ ning pikaajaliseks eesmärgiks maapõue valdkonnas on „tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus“ (lk 4). Dokumendi seletuskirja3 kohaselt on visiooni ja eesmärgi saavutamiseks eelduseks „omada piisavalt head ülevaadet olemasolevatest ressurssidest ning nendega seonduvast“ (lk 7). Lähtuvalt sellest on ka prioriteetse arengusuunana ette nähtud „Uurimine ja kasutamine“, mille raames on rõhutatud, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on oluline edasiste tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Sealhulgas on baaskaardistamisest täpsemate uuringute (sh geoloogiliste uuringute) tegemine vajalik võimaluste ja ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Seega on ka maapõuepoliitika põhialustes väljendatud riigi huviks täiendada teadmisi maapõues asuvatest ressurssidest, millele geoloogilised uuringud suunatud ongi. Kvaliteetne geoloogiline informatsioon on eriti oluline olukorras, kus Eesti riik kavandab sedavõrd põhimõttelisi otsuseid, nagu on kavandatud koostatava kliimaseaduse raames (vt lähemalt järgmist punkti). Kokkuvõtvalt on riigi pikaajaliste ning kaasaval viisil koostatud arengudokumentide kohaselt riigi huviks koguda täiendavaid andmeid Eesti geoloogia ja maavarade kohta, milleks on mh vajalik teha täiendavaid geoloogilisi uuringuid. Vastavat huvi peavad oma seisukohtade kujundamisel arvestama nii valdkonna eest vastutavad ministrid kui ka KeA. 1 Kättesaadav internetis: https://kliimaministeerium.ee/media/4273/download 2 Kättesaadav internetis: https://kliimaministeerium.ee/media/909/download 3 Kättesaadav internetis: https://kliimaministeerium.ee/media/908/download Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 12453072 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE101639231 4.2. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi sisu KM 25.08.2023 kirjas on eelmises punktis esile toodud riiklikke arengukavasid ning neis defineeritud riigi huvi täielikult eiratud. Ainus põhjendus, millele tuginedes väidetakse, et Uljaste uuringuruumis geoloogiliste uuringute tegemine on perspektiivitu ning uuringuloa andmise suhtes puudub riigi huvi, on viide Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile (edaspidi VV tegevusprogramm), täpsemalt selle punktile 6.1.12. VV tegevusprogrammi p 6.1.12 sisuks on mh järgnev: „Eelistame uute kaevanduste avamisele olemasolevate kaevanduste ära kasutamist.“ Valitud sõnastuse põhjal on ilmselge, et ka Vabariigi Valitsuse poliitiline tahe (mida ei saa võrdsustada riigi huviga, nagu selgitatud eelmises punktis) ei ole suunatud sellele, et ühtegi uut põlevkivikaevandust või -karjääri ei avataks, rääkimata geoloogiliste uuringute keelamisest või lubamisest, mida kehtiva õiguse kohaselt ei ole kohane võrdsustada kaevandamislubade üle otsustamisega (vt selle kohta lähemalt p 0) Vastava tegevusprogrammi põhimõte on ilmselt ajendatud kliimaneutraalsuse ning sellega seonduvalt taastuvenergia tootmisele ülemineku eesmärkidest. Sellele viitab mh asjaolu, et VV tegevusprogrammi aluseks olevas koalitsioonilepingus on sama põhimõte sõnastatud Energeetika ja taristu peatüki, mille sissejuhatuses räägitakse roheenergia tootmise laiendamisest, alapeatükis „Energia varustuskindlus ja roheenergia“. Eesmärgid kajastuvad mh kliimaministri esitatud Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versiooni kavandis4, milles viidatakse põlevkivi asendamisele taastuvenergiaga ning salvestustehnoloogiate olulisele rollile. Samas ei ole Vabariigi Valitsus ei VV tegevusprogrammis ega üheski muus viimasel ajal koostatud poliitika- või strateegiadokumendis seadnud kahtluse alla põlevkivi kasutamist nt keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi täpsema kasutuse tulevikus peaks panema paika KM eestvedamisel koostatav kliimaseadus. Tegevusprogrammi kohaselt realiseerib viidatud aluspõhimõtet kliimaminister maapõueseaduse (MaaPS) põhimõttega kooskõlla viimise läbi. Vastav MaaPS muutmise eelnõu saadeti põlevkivitööstuse ettevõtetele, sh KKT-le 12.09.2023 ning selles ei ole ette nähtud mingeid piiranguid põlevkivimaardlate geoloogilistele uuringutele. Eelnõu seletuskirjas on selgesõnaliselt viidatud käesolevale uuringuloale ning rõhutatud, et muudatuse jõustumisel ei ole (otsest) mõju loa taotluse menetlusele. Seega on KM VV tegevusprogrammi elluviimise konkreetsete meetmete väljatöötamisel tunnistanud, et tegevusprogrammi elluviimine ei tohiks mõjutada geoloogilisi uuringuid, sh uuringuloa menetlust. Sama eelnõu seletuskirjas on samuti selgelt viidatud, et kuigi üldine suund on võetud põlevkivi kasutamisest väljumisele, siis tuleb kliimaseaduse koostamisel analüüsida nii väiksemate põlevkivi kasutajate (sh KKT) põlevkivivaru vajadust ja muudatuste pikaajalist mõju kui põlevkivi kasutamise erandeid, sh keemiatööstuse toorainena (mis on ka KKT tulevikuperspektiiviks, vt lähemalt p 0). Seega ei ole VV tegevusprogrammi mõtteks, et põlevkivi kaevandamine, sh olemasolevate mäeeraldiste laiendamine, oleks igal juhul ja automaatselt välistatud, vaid hinnangu andmine peaks minimaalselt toimuma juhtumipõhiselt ning lähtuvalt kaevandatava põlevkivi kvaliteedist, kaevandamise mõjudest, ressursi tulevasest kasutusest jms teguritest. Mitmete otsuste tegemise seisukohalt oluliste asjaolude väljaselgitamine sõltub otseselt sellest, kas riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Seetõttu on uuringuloa andmine ja selle põhjal Uljaste uuringuruumis tehtav täiendav uuring mitte ametis oleva valitsuse huvidega vastuolus, vaid nende teadmistepõhise realiseerimise jaoks hädavajalik. Kokkuvõtvalt ei tulene isegi VV tegevusprogrammist ega selle elluviimiseks koostatud MaaPS muutmise eelnõust, et valitsuse poliitiline huvi oleks välistada igasugune põlevkivi kaevandamine väljaspool hetkel kehtivaid mäeeraldiste piire. Seetõttu puudub ka igasugune alus keelata põlevkivimaardlaid käsitlevad 4 Kättesaadav internetis: https://commission.europa.eu/system/files/2023- 08/Estonia_Draft_Updated_NECP_2021-2030_ee.pdf Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 12453072 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE101639231 geoloogilised uuringud. Vastupidi, täiendavad geoloogilised uuringud võimaldavad teha kvaliteetsemaid otsuseid põlevkivi edasise kaevandamise ning selle tegevuse elluviimise täpse asukoha jms üle. 4.3. Kaevandamisega seotud kaalutluste arvestamise lubatavus geoloogilise uuringu loa menetluses Eeltoodust taganemata, isegi kui VV tegevusprogrammi põhimõtet käsitleda selliselt, nagu selles väljenduks riigi huvi välistada reeglina põlevkivi kaevandamine väljaspool kehtivate mäeeraldiste piire (mida KKT kategooriliselt eitab ning mis oleks selgelt õigusvastane, sh vastuolus ettevõtlusvabaduse, õiguspärase ootuse, õiguskindluse, proportsionaalsuse jm põhiseadusest tulenevate põhimõtetega), siis ei ole selle näol tegemist asjakohase kaalutlusega geoloogilise uuringuloa menetluses. Uuringuluba ei ole luba, millega otsustataks otseselt ja lõplikult maavara kaevandamise üle - viimane eeldab kaevandamisloa olemasolu, mida kaevandada sooviv ettevõte peab eraldi taotlema. Kohtupraktikas on rõhutatud, et geoloogilise uuringu üle otsustades on ennatlik tugineda sellele, mida arvab vastav otsusetegija selles etapis võimalikust hilisemast kaevandamistegevusest (RKHKo 3-3-1-37-15, p 12 jj). Selle põhjuseks on muuhulgas, et enne geoloogilise uuringu läbiviimist ei ole otsustajatel piisavalt teavet maapõue geoloogilise ehituse ja seetõttu ka võimalike keskkonnamõjude ning nende ennetamise võimaluste kohta. Uuringust saadud teave võimaldab hilisemas võimalikus kaevandamisloa menetluses arvamuse rajada hüpoteetiliste riskide asemel uuringuga tõendatud teabele. See on igati asjakohane ka antud juhul, kus geoloogiline uuring annaks mh vastuseid küsimustele, mida kohalik omavalitsus on tõstatanud kaevandamise väidetavatest mõjudest Uljaste järvele. Samuti on kohtupraktikas rõhutatud, et uuringutel ning nende tulemustel on iseseisev väärtus, kuna saadud teave kajastatakse keskkonnaregistris ning on edaspidi kasutatav ka muude keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimiseks (RKHKo 3-3-1-37-15, p 13). Eeltoodud põhjustel on uuringu teostamine (a) riigi huvides juba selleks, et maavarad kaardistada ja omada seeläbi detailset, kvaliteetset infot maapõue ja maavarade kohta, (b) tegevus, mille läbiviimine on vajalik selleks, et teha ratsionaalseid otsuseid maavarade kasutamise võimalikkuse üle ning (c) samas tegevus, mis võib, aga ei pruugi tingimata viia hilisema kaevandamiseni. Seetõttu tuleks uuringuloa menetluses lähtuda üksnes uuringuga seotud mõjudest ja huvidest ning kaevandamisega seotud küsimused tuleks lahendada kaevandamisloa menetluses. Kokkuvõtvalt on igal juhul õigusvastane loobuda Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest ja lõpetada uuringuloa menetlus ainult sellel kaalutlusel, et ametis oleva valitsuse poliitiline soov on eelistada uute kaevanduste ja karjääride avamisele olemasolevate ära kasutamist. 4.4. Uljaste uuringuruumil kaevandamine oleks olemasoleva mäeeraldise laiendamine, mitte uue karjääri avamine KM 25.08.2023 kirjas viidatud VV tegevusprogrammi põhimõtte osas on oluline ka rõhutada, et selles eristatakse ühelt poolt uute kaevanduste (ja karjääride) avamist ja teiselt poolt olemasolevate kaevanduste (ja karjääride) ära kasutamist. Uljaste uuringuruumis maavara kaevandamise näol oleks tegemist Põhja-Kiviõli II mäeeraldise laiendamisega, mistõttu ei saa seda lugeda uue karjääri avamiseks nimetatud põhimõtte tähenduses. MaaPS § 68 näeb juba olemasoleva kaevandamisloa omanikule ette õiguse maardla piires mäeeraldist laiendada. Mäeeraldist laiendades muudetakse olemasolevat kaevandamisluba, mitte ei anta uut. Kuna laiendamine saab toimuda ainult konkreetse maardla piires, on mäeeraldise laiendatud osa ka geograafiliselt senise karjääriga tihedalt seotud ehk ei kujuta endast sisulises mõttes uut karjääri. Laiendamise õigus on ette nähtud ennekõike olukorraks, kus juba kaevandatavate maavarade jääk ammendub viie aasta jooksul, kuid suuremate pingutusteta on võimalik kaevandustegevust lähiümbruses jätkata. Seega on mäeeraldise laiendatud osal võimalik tulevikus toimuv kaevandamistegevus olemuslikult senise karjääri jätk, mitte uus karjäär. Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 12453072 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE101639231 Laiendamise õigus eeldab MaaPS § 68 lg 11 kohaselt, et olemasoleva kaevandamisloaga antud kaevandatud maavaravarud mäeeraldise piires ammenduvad viie aasta jooksul. KKT kaevandab põlevkivi Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris kaevandamisloa nr KMIN-105 alusel. 2022. aasta lõpu seisuga oli maavarade aktiivse tarbevaru suuruseks 9097,6 tuh t ning aktiivse reservvaru suurus 2030 tuh t. Tegu on arvel oleva põlevkivi kogusega ning tekkivaid kadusid pole selle sisse arvestatud. Mäeeraldisel asuvate kaitse- ja rikkevöönditest tulenevate kadude tõttu on reaalne kaevandatava põlevkivi jääk hinnanguliselt ligi 6000 tuh t. Kaevandamisloa alusel tohib aastas kaevandada kuni 1500 tuh t põlevkivi. Seega jätkub mäeeraldisel põlevkivi kogu lubatud kaevandamismahu ulatuses kaevandamisel üksnes neljaks-viieks aastaks. Seega on Põhja-Kiviõli II mäeeraldise laiendamise osas MaaPS § 68 lg 11 ette nähtud tingimused juba praegu täidetud; sh on need täidetud ajaks, mil taotletud geoloogiline uuring tehtud saab. Kokkuvõtvalt ei oleks põlevkivi kaevandamine Uljaste uuringruumi alal vastuolus VV tegevusprogrammiga, kuivõrd tegemist ei oleks uue karjääri avamisega. 4.5. Uljaste uuringuruumi alal põlevkivi kaevandamine ei oleks välistatud ka juhul, kui see oleks uueks karjääriks Isegi kui Uljaste uuringuruumi ala pidada võimaliku tulevikus toimuva kaevandamistegevuse seisukohalt uueks karjääriks (milleks puudub igasugune alus, nagu eelmises punktis selgitatud) ning see võiks olla aluseks uuringuloa andmisest keeldumiseks (mis oleks vastuolus senise kohtupraktika ja strateegilistes arengudokumentidest kirjeldatud riigi huviga), ei annaks VV tegevusprogrammis sõnastatud põhimõte jätkuvalt alust absoluutselt välistada põlevkivi kaevandamist alal. Esiteks, nagu punktis 0 selgitatud, ei välista VV tegevusprogrammi eesmärgid ja põhimõtted põlevkivi edaspidist kasutamist keemiatööstuse toorainena, kuivõrd sellisel juhul toodetaks põlevkivist püsitooteid, millel puudub ülemäärane kliimamõju. KKT tulevikusuunaks on samuti mh kasutada põlevkivi keemiatööstuse toorainena, vastavate tehnoloogiate väljatöötamiseks on samasse kontserni kuuluv Kerogen OÜ koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga edukalt läbi viinud kaks teadusprojekti (KEROX I ja KEROX II) ning asunud tehnoloogiat tööstuslikult juurutama (pooleliolev projekt KEROX III), mille lõpptulemusena oleks võimalik projekteerida juba katsetootmist. KKT omanikud on nimetatud tegevussuunda investeerinud ca 1,4 miljonit eurot, millele lisandub avaliku sektori toetus enam kui 2,2 miljoni euro ulatuses (summad käibemaksuta). Projektide tulemusena välja töötatav tehnoloogia võimaldaks uuringuloa alalt pärinevat põlevkivi kasutada viisil, millel on võrreldes põlevkivist toodetud elektrienergia ja õlitoodetega oluliselt suurem majanduslik lisandväärtus ning oluliselt väiksem süsinikujalajälg. Seega ei oleks Uljaste uuringuruumi alal kaevandamine ka seetõttu vastuolus riigi huvidega, sh kliimaneutraalsuse saavutamisel. Teiseks on oluline juhtida tähelepanu sellele, et KKT põlevkivivarud on juba lähiajal ammendumas. 12.09.2023 KKT-le saadetud MaaPS muutmise eelnõus on välja toodud, et KKT-l, erinevalt VKG Kaevandused OÜ-st (edaspidi VKG) ja Enefit Power AS-st (edaspidi Enefit) ei ole menetluses põlevkivi ressursi saamiseks uusi lube. Vastavalt eelnõu seletuskirjas toodud tabelile 2 on KKT kaevandatav jääkvaru 11 152 tuh tonni. Tabel sisaldab seejuures ilmselget kirjaviga, kuivõrd kadudega arvestav kogus on märgitud sellest suurem. Tegelikkuses tuleb arvestada aga kadudega ning tegelik kaevandatav varu, mis arvestab ka kadudega, on hinnanguliselt 6000 t. Kaevandamisloa alusel tohib aastas kaevandada kuni 1500 tuh t põlevkivi. Seega jätkub mäeeraldisel põlevkivi kogu lubatud kaevandamismahu ulatuses kaevandamisel üksnes neljaks-viieks aastaks. Arvestades senist praktikat kaevanduslubade menetlemisel, peab selleks, et tänaste mäeeraldiste piirides olevate varude lõppemisel oleks võimalik võtta kasutusele uued varud, geoloogiliste uuringutega alustama viivitamatult. Sisuliselt tekitab riik, sh KeA, käesolevaga olukorra, kus teised turuosalised, sh eelkõige riigi osalusega Enefit, saavad KKT suhtes ebaseadusliku konkurentsieelise ning sellega rikub KeA ja laiemalt ka riigi tegevus mh EL õigust, sh ELTL art 106 ja 102 (vt ka Riigikohtu otsus 3-3-1-26-16, p 46). Olukord, kus KKT mäeeraldistel lõpeb põlevkivi ning samas ei ole tehtud isegi uuringuid uute varude kasutusele võtuks, tähendab sisuliselt ettevõtte tegevuse lõppu. KKT tegevuse ettenägematult varajasel ja planeerimata Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 12453072 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE101639231 lõpetamisel 2027-2028 aasta paiku, oleks negatiivsed tagajärjed nii keskkonnale, majandusele kui kohalikule kogukonnale. KKT tegevuse lõpetamine keskkonnaohutul viisil eeldab mh karjääride rekultiveerimist, karjääridest pärineva vee pumpamist ja/või puhastamist, õlitootmiskompleksi lammutamist ja utiliseerimist, pinnase rekultiveerimist, poolkoksi- ja tuhamägede rekultiveerimist ja järelhooldust jm tegevusi, mis kõik eeldavad märkimisväärseid väljaminekuid ja investeeringuid. Vastavate kulutuste kandmine olukorras, kus nende tegemise vajadus selgub sedavõrd lühikese etteteatamistähtajaga, ei ole KKT seisukohalt realistlik. Olukorras, kus ettevõtjal puuduvad tulenevalt tema majandustegevuse ootamatust ja õigusvastasest sunniviisilisest lõpetamisest riigi poolt ootamatult seatud piirangute tõttu vahendid vajalikeks keskkonnakaitselisteks tegevusteks (sh järelhoolduseks), jäävad vastavad kulud paratamatult riigi kanda, sh kohustub riik hüvitama kõik muud ettevõttele ja tema omanikele tekitatud kahjud. Lisaks otsestele kuludele jääks riik järsult ilma ka märkimisväärsetest maksutuludest – 2022. aastal tasus KKT (koos 2023. a ühinguga liidetud KKT Oiliga) riigile maksudena kokku ca 12 miljonit eurot. KKT tegevuse järsust lõpetamisest kannataks ka kohalik kogukond. KKT annab tööd 540 inimesele. Lisaks oleme me ainsaks või peamiseks partneriks veel ca 100 inimesele (renditööjõud, remondi- ja tehnika teenindamisega seotud ettevõtted, koristus- ja korrastustööde pakkujad jne). 99 protsenti nendest töökohtadest on kaetud Ida- Virumaa inimestega, üle 50 protsendi töötajatest elab Lüganuse vallas. KKT on Lüganuse valla kaalukaimalt suurim tööandja, kes muuhulgas maksab oma töötajatele igakuiselt vähemalt Ida-Virumaa keskmist töötasu. KKT tegevuse lõpetamine oleks tõeline löök mitte ainult meie palgal ning lepingupartneriteks olevatele inimestele, vaid mõjutaks läbi ca 600 leibkonna paari tuhandet inimest. Kui arvestada selle juurde teenused, mida KKT tarbib ning kui paljudele ettevõtetele lisatööd pakub, on mõjutatud leibkondade arv veel märkimisväärselt suurem. Teisalt pakub KKT kogukonnale ka omalt poolt teenuseid, varustades osaliselt Kiviõli linna kaugküttega, mille läbi on linna kaugkütteteenus ligikaudu 4000 elanikule Eesti keskmisest oluliselt odavam. Samuti on KKT oluline energiajulgeoleku partner, kes teeb koostööd omavalitsuse kriisikomisjoniga ning on võimeline tagama kriisiolukorras võrguteenustest sõltumatult oma territooriumil soojus- ja elektrivarustuse ning autokütusega varustamise (viimane on eriti oluline, kuivõrd ainus autonoomse elektrisüsteemiga kütusetankla kogu Ida- Virumaal asub ca 30 km kaugusel). Kokkuvõtvalt ei oleks Uljaste uuringuruumi piires põlevkivi kaevandamine vastuolus riigi huviga; vastupidi, põlevkivi kaevandamise lubamine oleks nii keskkonna- kui (sotsiaal)majandusalasest seisukohast riigi huvides. 5. VABARIIGI VALITSUSE NÕUSOLEKU TAOTLEMINE ON HÄDAVAJALIK, ET KESKKONNAAMET SAAKS TEHA ÕIGUSPÄRASE LÕPPOTSUSE Viimasena soovib KKT esile tuua, et Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemine ning selle tulemusena nõusoleku saamine on ainus viis, kuidas KeA saab uuringuloa menetluses teha õiguspärase lõppotsuse. Vabariigi Valitsuse nõusoleku vajadus on antud juhul tingitud sellest, et kohalik omavalitsus (Lüganuse vald) ei andnud oma nõusolekut uuringuloa läbiviimiseks. Vastav keeldumine tugines asjakohatutele, põhjendamatutele väidetele, mistõttu oleks uuringuloa andmata jätmine vastava keeldumise tõttu õigusvastane. KKT selgitas juba oma 30.09.2020 kirjas KeA-le, tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi koostatud ekspertarvamusele ning OÜ Inseneribüroo Steiger arvamusele, et volikogu otsuses esitatud väited geoloogilise uuringu võimalikest mõjudest Uljaste järvele kujutasid endast alusetuid, spekulatiivseid oletusi, mis ei vasta objektiivselt tõele. Samuti on vald asunud tuginema kaalutlustele, mis ei kuulu tema pädevusse (võimalik mõju riigi tasandil kaitstavatele liikidele ja looduskaitselistele objektidele) ning esitanud mitmeid üldsõnalisi väiteid negatiivsete mõjude kohta, mida pole lähemalt sisustanud (viited avariiohule ja mõjule, mida geoloogiline uuring avaldab puhkevõimalustele). Samuti ei välista valla vastuseis hilisemale kaevandamisele geoloogilisi uuringuid. Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 12453072 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE101639231 Seda, et Lüganuse valla keeldumine ei tuginenud asjakohastele argumentidele, on esile toodud ka 13.10.2022 koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus. Eelnõu punktis 2.2. on kirjeldatud detailselt, miks valla seisukohad on kas väärad või asjakohatud ning punktis 3.3.7. on viidatud, et ka MKM on menetluse käigus Lüganuse valla seisukohtadele vastanud. Seega on Lüganuse vallavolikogu 17.06.2020 otsus nr 269 oluliste kaalutlusvigadega ja sisuliselt õigusvastane. Olukorras, kus Keskkonnaamet loobub Vabariigi Valitsuselt nõusoleku taotlemisest (mis oleks eeltoodud põhjustel õigusvastane, nagu ka Valitsuse keeldumine nõusoleku andmisest), ei ole KKT-l muud võimalust, kui vaidlustada Keskkonnaameti loa andmisest keelduv otsus koos selle aluseks oleva menetlustoimingutega (sh Lüganuse vallavolikogu otsusega, KeA otsusega mitte taotleda nõusolekut Vabariigi Valitsuselt jms). Arvestades, kuivõrd suurte kaalutlusvigadega oli volikogu otsus, samuti, et KeA poolt Valitsuselt nõusoleku küsimata jätmine oleks õigusvastane (vt ülal p-d 2 ja 3), on ilmne, et vastav kaebus kohtu poolt ka rahuldataks ja KeA otsus tühistataks, sh jääksid KeA kanda kõik menetluskulud ja muud seonduvad kahjud, mis on tingitud taotluse lahendamise õigusvastase viivitamisega jms. Kokkuvõtteks on KeA-l võimalik teha õiguspärane lõppotsus geoloogilise uuringu loa üle ning seda juhul, kui KeA taotleb ja saab nõusoleku geoloogilise uuringu loa andmiseks Vabariigi Valitsuselt. Iga muu KeA poolne otsus (sh uuringuloa andmisest keeldumine) oleks eeltoodud põhjustel õigusvastane ja kuuluks kohtu poolt tühistamisele. 6. KOKKUVÕTE JA TAOTLUSED Kokkuvõttes on KKT seisukohal, et KeA-l puudub igasugune alus keelduda Vabariigi Valitsuselt geoloogilise uuringu andmiseks nõusoleku küsimisest. Olukorras, kus kliimaminister pole võtnud selget seisukohta, et riigi huvi ilmselgelt puudub, ei ole sellise otsustuse tegemise eeldused täidetud ehk Keskkonnaamet ei saa seda isegi kaaluda. Isegi kui formaalsed eeldused nõusoleku taotlemisest loobumiseks oleksid täidetud, on uuringuloa andmine riigi huvides. Riigi huvi, mis on määratletud asjakohastes arengukavades ning mida on varasemalt väljendanud ka erinevad ministrid, on paremini tundma õppida ja detailsemalt uurida Eesti maapõue ning seal leiduvaid maavarasid – tegevus, milleks geoloogilised uuringud on vajalikud. Riigi huvi ei saa väljenduda pelgalt VV tegevusprogrammi põhimõtetes, kuivõrd need võivad muutuda iga paari aasta järel. Ressursimahukad ja pikaajalisi investeeringuid nõudvad majandussektorid, mille hulka kuulub maavarade kaevandamine ja väärindamine, vajavad toimimiseks stabiilsust ja õiguskindlust, mille tõttu on määravaks just strateegilistes arengudokumentides väljendatud riigi huvi. Samas isegi kui VV tegevusprogramm saaks olla aluseks riigi huvi määratlemisele (millega KKT ei nõustu, sh kuna seal esitatud seisukohad on õigusvastased ja lubamatud), ei oleks ametis oleva VV tegevusprogrammi kohaselt uuringuloa andmine riigi huvidega vastuolus, eriti kuna selle kohaselt ei oleks välistatud ka uuringu tegemise järel kaevandamise lubamine. Tuleb arvestada, et uuringuloa andmisega täiendav viivitamine (või ka sellest keeldumine) tekitab KKT-le ja tema omanikele pöördumatuid kahjusid miljonites eurodes ning KKT ja tema omanikud kavatsevad kõik vastavad kahjud sisse nõuda. Eeltoodust tulenevalt taotleb KKT, et KeA: 1. jätkaks viivitamatult uuringuloa menetlust ning 2. taotleks viivitamatult, et Vabariigi Valitsus kujundaks seisukoha ning annaks oma nõusoleku uuringuloa andmiseks MaaPS § 35 lg 3 alusel, arvestades seejuures käesolevas kirjas esile toodud asjaolusid. Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 12453072 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE101639231 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Orumaa Juhatuse esimees LISAD: MKM 03.11.2020 arvamus KeM 21.01.2021 arvamus VV korralduse eelnõu (13.10.2022) KeM 02.12.2022 arvamus Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 12453072 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE101639231  Martin Nurme Teie 02.10.2020 nr DM-111240-4 Keskkonnaamet [email protected] Meie 03.11.2020 nr 17-1/20-0100/6053-2 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Vastuskiri arvamuse küsimisele riigi huvi väljaselgitamisele Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses Austatud Martin Nurme Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite ministeeriumi seisukohta Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Uljaste uuringuruumi (Lüganuse vald, Ida- Viru maakond) uuringuloa nr 12-2/19/519 taotlusele. Tõite välja, et taotletava Uljaste uuringuruumi pindala on 424,11 ha ning tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 40 puurauku ja kuni 15 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 50 m. Uuritavaks maavaraks on põlevkivi. Uuringu käigus on planeeritud teostada järgmised hüdrogeoloogilised katsetööd: katsepumpamine ja veetasemete mõõtmised. Lisaks on planeeritud teostada järgnevad sihtotstarbelised tööd: Uljaste järve setete uuring; põlevkivi niiskussisalduse, tuhasuse, kütteväärtuse ja õli sisalduse määramine; topograafiline mõõdistamine; turbalasundi sondeerimine (ca 15 sondeerimispunkti). Uuringu teostaja on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) ja taotletava geoloogilise uuringu loa kehtivusaeg on 5 aastat. Kohaliku häiringu vähendamiseks soovitab MKM leida võimalusi uuringu perioodi lühendamiseks. Lisaks märgite, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tegi Keskkonnaametile 30.09.2020 kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.09.2020 numbriga DM-111240-3) ettepaneku pöörduda Vabariigi Valitsuse poole Uljaste uuringuruumi uuringuloa menetluse osas, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 kuna Lüganuse vallavolikogu ei nõustunud Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringuloa väljastamisega. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Geoloogia Instituudi 25.09.20 kirjas nr 11-40/LG/1306-2 on väidetud, et kui uuringuga selgub antud uuringuruumi sobimatus põlevkivikaevandamise seisukohalt, võimaldab kogutud hüdrogeoloogiline ja geoloogiline teave ning loodav hüdrogeoloogiline mudel edasiselt kavandada teisi majandamis- ja kaitsemeetmeid antud alal. Võttes arvesse eelpool toodut, on MKM seisukohal, et Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamine on riigi huvides, sest annab riigile olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni (mh Uljaste järve kaitse paremaks korraldamiseks), lisaks tehakse saadud teabe kohaselt vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. MKM leiab, et taotletud uuringu teostamine omab eraldi väärtust ning seda sõltumata sellest, kas tulevikus hakatakse antud alal põlevkivi kaevandama või mitte. MKM leiab ka, et uuringuloa andmisest keeldumine põhjendusega, et uuringuloa taotlemine on ilmselgelt ettevalmistus kaevandamisloa taotlemiseks, ei ole seniseid kohtupraktikaid arvestades põhjendatud, kuna uuringuluba ja kaevandamise luba on erinevad menetlused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika asekantsler Margus Raha 625 6406 [email protected] 2 (2)  Keskkonnaamet Teie 04.11.2020 nr DM-111240-6 [email protected] Meie 21.01.2021 nr 13-1/20/249-7 Keskkonnaministri seisukoht Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses Pöördusite keskkonnaministri poole Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta seisukoha saamiseks, et selgitada riigi huvi olemasolu või selle puudumist (saabunud 05.11.2020, reg-nr 13-1/20/249-5). Taotletav Uljaste uuringuruum asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Uljaste külas riigi omandisse kuuluvatel kinnistutel Sonda metskond 2 (katastritunnus 75101:001:0120), Sonda metskond 27 (katastritunnus 75101:001:0037), Sonda metskond 39 (katastritunnus 75101:001:0044) ja reservmaal. Kinnistute riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Lisaks kattub uuringuruum eraomandisse jäävate kinnistutega Jaanivere (katastritunnus 75101:001:0006), Liivaaru (katastritunnus 75101:001:0230), Silla (katastritunnus 75101:001:0014), Silla (katastritunnus 75101:001:0015), Satsu raudteelõik (katastritunnus 75101:001:0024) ja Kaubastu tee T5 (katastritunnus 75101:001:0257). Geoloogiline uuring tehakse Uljaste uuringuruumis esineva maavara, põlevkivi, kasutamis- ja kaevandamisvõimaluste selgitamise eesmärgil. Tegemist on tarbevaru uuringuga mille käigus plaanitakse rajada kuni 40 puurauku ja kuni 15 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 50 m. Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 järgi keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus selle andmisega. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega ei ole uuringuluba võimalik anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohalik omavalitsusüksus ei ole loa andmisega nõustunud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuses (p 29), et Vabariigi Valitsuse nõusolekul kohaliku omavalitsuse mittenõusolekust möödamineku võimaluse eesmärk on vajadus tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Kolleegium asus aga seisukohale, et arvestades intensiivset sekkumist kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse, peab Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel kaaluma, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis tingivad vajaduse väljastada luba just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (otsuse p 33). “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” sätestab põlevkivivaldkonna üldeesmärgi, milleks on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi, kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Põlevkivi arengukavas on riigi huvi elluviimiseks Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 esitatud kolm strateegilist eesmärki, millest esimene strateegiline eesmärk on põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Kavandatavad geoloogilised uuringud võimaldavad teada saada Uljaste uuringuruumis lasuva maavara lasumistingimused, koostised, kvaliteedinäitajad, tehnoloogilised omadused ja kaevandamistingimused. Samuti aitab geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis riigile saada vajalikku informatsiooni keskkonnakaitseliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta ja seeläbi kavandada negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ning vältimiseks vajalikke meetmeid, mis on olulised ka põlevkivi arengukava eesmärkidest lähtuvalt. Üheks oluliseks aspektiks on kavandatava tegevuse juures keskkonnamõju ulatuse väljaselgitamine Uljaste maastikukaitsealale ja Uljaste järvele. Uuringu käigus on kavas teostada hüdrogeoloogilised katsetööd ja sihtotstarbeliste töödena Uljaste järve põhjasetete uuring ning põlevkivi niiskussisalduse, tuhasuse, kütteväärtuse ja õli sisalduse määramised. Hüdrogeoloogiliste tööde tulemuste põhjal antakse hinnang kavandatava tegevuse võimaliku mõju kohta piirkonna põhjaveerežiimile, tarbekaevude veeandvusele ja veetasemele, põhjavee ja pinnavee kvaliteedile (sh Uljaste järvele). Oluline on märkida, et Uljaste uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine ja maavara varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale maavara kaevandamise õigust, kuid annab riigile olulist informatsiooni, mis aitavad hinnata Uljaste uuringuruumis edasiste tegevuste võimalikkust ning tegevustega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ja nende ulatust. Riigi huvi on käsitletud ka Riigikogus 06. juunil 2017.a vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, kus on välja toodud, et: „Kvaliteetne maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine on riigile tähtis, kuna see on oluline pea kõigi keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on uute maavarade kasutuselevõtt, loodus- ja põhjaveekaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. Riigile on oluline saada ülevaade olemasolevatest ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest, georiskidest jne.“ Maapõueseaduse seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle sisustamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 03. novembri 2020.a kirja nr 17-1/20-0100/6053-2 kohaselt kokkuvõtvalt seisukohal, et Uljaste uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine on riigi huvides, sest annab riigile olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ja keskkonnaalast informatsiooni. Eelnevale tuginedes on Keskkonnaministeerium seisukohal, et Uljaste uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine annab riigile olulist informatsiooni uuritava ala ja piirkonna geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste-, keskkonnatingimuste ning maavara osas. Seetõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Uljaste uuringuruumis kooskõlas riigi huviga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Epler minister Harry Kuivkaev, 626 2964 [email protected] Helena Gailan, 626 2868 [email protected]  EELNÕU 13.10.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Uljaste uuringuruumis Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing (registrikood 10186158, edaspidi loa taotleja) esitas 28. novembril 2019. a kirjaga nr 1.1-10.1/153 Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) taotluse. Uljaste uuringuruum asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Uljaste külas riigile kuuluvatel kinnistutel Sonda metskond 2 (kinnistu registriosa nr 14366550, katastritunnusega 75101:001:0120), Sonda metskond 27 (kinnistu registriosa nr 14096350, katastritunnusega 75101:001:0037), Sonda metskond 39 (kinnistu registriosa nr 14195950, katastritunnusega 75101:001:0044) ja reformimata maal. Lisaks asub Uljaste uuringuruum eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Satsu raudteelõik (kinnistu registriosa nr 3542208, katastritunnusega 75101:001:0024), Jaanivere (kinnistu registriosa nr 597108, katastritunnusega 75101:001:0006), Liivaaru (kinnistu registriosa nr 266908, katastritunnusega 75101:001:0230), Silla (kinnistu registriosa nr 1786408, katastritunnustega 75101:001:0014 ja 75101:001:0015) ning munitsipaalomandisse (Lüganuse vallale) kuuluval kinnistul Kaubastu tee T5 (kinnistu registriosa nr 7107550, katastritunnusega 75101:001:0257). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Eraomandisse kuuluvate kinnistute omanikud on andnud loa taotlejale nõusolekud geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Uljaste uuringuruumi teenindusala pindala on 424,11 ha. Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on põlevkivi tarbevaru uuring, mille käigus rajatakse kuni 40 puurauku ja kuni 15 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 50 m. Uuringuluba taotletakse viieks aastaks ning uuringute teostajaks oleks OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437). 1.2. Keskkonnaamet küsis 21. jaanuaril 2020. a kirjaga nr 12-2/19/519-8 RMK-lt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 27 lõike 3 alusel riigivara valitseja kooskõlastust riigile kuuluvate kinnisasjade kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks. 1.3. Keskkonnaministeerium andis 18. märtsi 2020. a kirjaga nr 13-1/20/249-3 Uljaste uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana kooskõlastuse riigile kuuluvate kinnisasjade Sonda metskond 2 (katastritunnus 75101:001:0120), Sonda metskond 27 (katastritunnus 75101:001:0037) ja Sonda metskond 39 (katastritunnus 75101:001:0044) järgmistel tingimustel: 1 1.3.1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada RMK Ida-Virumaa metsaülemat e-posti teel välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 1.3.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 1.4. Keskkonnaamet küsis 27. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/150-2 MaaPS § 27 lõike 4 alusel keskkonnaministri kui valdkonna eest vastutava ministri arvamust Uljaste uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta. 1.5. Keskkonnaminister ei esitanud 16. aprilli 2020. a kirjaga nr 14-6/20/1373-2 täiendavaid ettepanekuid uuringuloa taotluse kohta. 1.6. Keskkonnaamet teavitas uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest 21. aprilli 2020. a kirjaga nr 12-2/20/150-4 loa taotlejat, RMK-d, Transpordiametit, kinnistute Satsu raudteelõik, Jaanivere, Liivaaru ja Silla omanikke ning uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke. 1.7. Keskkonnaamet teavitas uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest 21. aprilli 2020. a kirjaga nr 12-2/20/150-5 Lüganuse Vallavalitsust ja küsis MaaPS § 27 lõike 7 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust uuringuloa taotluse kohta. 1.8. Keskkonnaamet avaldas 21. aprillil 2020. a MaaPS § 30 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. 1.9. Transpordiamet ei omanud 22. aprilli 2020. a kirjas nr 15-5/20/19594-2 vastuväiteid Uljaste uuringuruumi uuringuloa taotlusele. Transpordiamet informeeris, et Uljaste uuringuruum piirneb riigiteega 17117 Pada-Sonda, mille teekaitsevööndi laiuseks on 30 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast (ehitusseadustiku § 71 lõige 2) ja palus enda lisamist Uljaste uuringuruumiga toimuvate edasiste menetluste osaliseks. 1.10. Lüganuse Vallavalitsus edastas 19. juunil 2020. a kirjaga nr 5-9/674-6 Keskkonnaametile Lüganuse Vallavolikogu 17. juuni 2020. a otsuse nr 269 (edaspidi otsus nr 269), mille kohaselt Lüganuse Vallavolikogu ei nõustu uuringuloa andmisega Uljaste uuringuruumis. 1.11. Keskkonnaamet küsis 22. juuni 2020. a kirjaga nr 12-2/20/150-10 loa taotleja seisukohta Lüganuse Vallavolikogu otsuse nr 269 ja uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta. 1.12. Loa taotleja lepinguline esindaja Advokaadibüroo Küllike Namm saatis 30. septembril 2020. a Keskkonnaametile põhjendused, miks loa taotleja ei nõustu Lüganuse valla mittenõustuvate argumentidega, ja tegi Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). 1.13. Keskkonnaamet küsis 2. oktoobri 2020. a kirjaga nr DM-111240-4 riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohta Uljaste uuringuloa taotluse kohta. 1.14. MKM asus 3. novembri 2020. a kirjas nr 17-1/20-0100/6053-2 seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis on riigi huvides. 2 1.15. Keskkonnaamet küsis 4. novembri 2020. a kirjaga nr DM-111240-6 MaaPS § 35 lõike 4 alusel riigi huvi väljaselgitamiseks Keskkonnaministeeriumi seisukohta Uljaste uuringuloa taotluse kohta. 1.16. Keskkonnaminister asus 21. jaanuari 2021. a kirjas nr 13-1/20/249-7 seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine annab riigile uuritava ala ja piirkonna geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste-, keskkonnatingimuste ning maavara osas olulist informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Uljaste uuringuruumis kooskõlas riigi huviga. 1.17. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatuste tõttu saatis Keskkonnaamet 23. aprilli 2021. a kirjaga nr 12-1/21/8686 MKM-le VV poole pöördumiseks Uljaste uuringuruumi uuringuloa taotluse materjalid. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-ile mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. 2. LÜGANUSE VALLAVOLIKOGU, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONI- MINISTEERIUMI NING KESKKONNAMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Lüganuse Vallavolikogu 17. juuni 2020. a seisukoht 2.1.1. Lüganuse Vallavolikogu andis 17. juuni 2020. a otsusega nr 269 Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt Lüganuse Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Uljaste uuringuruumis. Lüganuse Vallavolikogu ei nõustu uuringuloa andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 2.1.1.1. olemasoleva informatsiooni põhjal ei ole Lüganuse vallal võimalik veenduda, et juba geoloogilise uuringu läbiviimine ei oma olulist negatiivset keskkonnamõju, rääkimata geoloogilise uuringu läbiviimise lõppeesmärgist ehk põlevkivi kaevandamisest uuringualal. Kõige intensiivsemat negatiivset mõju selles vaates omaks loomulikult kaevandamistegevus, kuid teatav negatiivne mõju on juba geoloogilise uuringu läbiviimisel; 2.1.1.2. oluliseks riskiks peab Lüganuse vald võimalikku negatiivset keskkonnamõju uuringuala vahetus läheduses asuvale Uljaste järvele, mis jääb taotletavast uuringualast vaid ca 600 m kaugusele ja lähimad planeeritavad puuraugud vaid mõnekümned meetrid uuringuala piirist. Lüganuse vald viitab võrdluseks Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) aruandele, mille kohaselt Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris, mis asub Uljaste järvest ca 2,4 km kaugusel, võib veekõrvaldusest põhjustatud depressioon Keila- Kukruse veekihis põhjustada veetaseme langust Uljaste järves põlevkivikarjääri viimastel tööaastatel. Sellest tulenevalt arvab Lüganuse vald, et see risk võib olla oluliselt suurem puuraukude või karjääri puhul, mis jääks vaid ca 600 m kaugusele Uljaste järvest. Arvestades KMH aruandes toodud geoloogilist omapära (põhjaveekihid ja Uljaste järve kõrgus ümbritseva alaga võrreldes) puudub vallal kindlus, et juba puuraukude rajamine ei avalda järvele negatiivset mõju; 3 2.1.1.3. juba varasemalt on Uljaste järve läheduses täheldatud puuraukude rajamisel survelise põhjavee tungimist maapinnast välja. Viimati tuvastas survelise põhjavee väljavoolu Uljaste järve ümbruses asuvatest puuraukudest Keskkonnaamet 2015. aastal. Seetõttu puudub vallal kindlus geoloogilise uuringu raames rajatavate puuraukude sarnase mõju puudumise kohta ning et see ei mõjuta potentsiaalselt Uljaste järve või põhjavett. Vastupidi, senine kogemus näitab just, et Uljaste järve lähedusse puuraukude rajamine ei sobi survelise põhjavee tõttu seireks ning puurauke ei ole mõistlik rajada põhjavee ja Uljaste järve kaitse eesmärkidel; 2.1.1.4. uuringualal ja selle vahetus läheduses asuvad mitmed looduskaitse objektid ja loodusväärtused, sealhulgas vääriselupaigad. Lüganuse vallal puudub arusaam ja kindlus, kas ja kuidas on esialgu geoloogilise uuringu teostamise ja potentsiaalse tulevase kaevandamise kontekstis tagatud negatiivse mõju puudumine nendele looduskaitseobjektidele ja loodusväärtustele. Lisaks tuleb laiemalt arvestada uuringu läbiviimisest tulenevate häiringutega nii looduse kui kohaliku kogukonna jaoks; 2.1.1.5. täiendavalt tuleb arvestada ka avariiriskiga geoloogilise uuringu käigus, mis võib kaasa tuua pinnase kahjustumist, saastumist või halvimal juhul ka põhjavee reostumist. Isegi kui selliste riskide vähendamiseks võetakse kasutusele meetmed, ei kõrvalda see vastavat riski tervikuna. Seega peaks uuringuloa väljastama vaid juhul, kui selle jaoks on olemas spetsiifiline ja kaalukas vajadus, kuid olukorras, kus seda tehakse selles asukohas kaevandamise eesmärgil, millega Lüganuse vald ei pea käesoleval ajal võimalikuks nõustuda, ei ole geoloogilise uuringu läbiviimisega seonduvate riskide võtmine asjakohane ega mõistlik. Uljaste järve ja põhjavee rikkumisega riskimine ei ole kohalikes huvides; 2.1.1.6. kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne uuringuloa osas arvamuse andmisel on lähtuda kohaliku omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidest. Lüganuse valla ja kohaliku kogukonna huvides on säilitada muutumatuna Uljaste oos ja järv ning selle ümbrus, mis on osaliselt võetud kaitse alla kui omapärane ja teaduslikku huvi pakkuv maastikuline kompleks. Uuringualal või selle vahetus läheduses asuvad atraktiivsed puhkealad, metsad, Uljaste järv ja maastikukaitseala, samuti Kuresoo. Tegemist on Sonda vahetus läheduses asuva atraktiivse ja aktiivses kasutuses oleva puhkealaga. Uuringualal on kohalikele atraktiivsed metsad, kus matkatakse, puhatakse ja korjatakse metsasaadusi (nt on uuringualal populaarsed metsmaasikakohad). Arvestades uuringualast ida poole jäävat Põhja-Kiviõli II mäeeraldist, varasemat Põhja-Kiviõli mäeeraldist ja Sondast lõuna suunal asuvaid Sonda ja Sonda II mäeeraldiste taotlusi, on tegemist seda olulisema puutumatu puhkealaga piirkonnas, eriti Sonda elanike jaoks; 2.1.1.7. kohalik kogukond ja puhkeala säilimisest huvitatud inimesed on vastavat seisukohta ka menetluse vältel väga aktiivselt väljendanud. Facebookis on loodud grupp „Päästame Uljaste järve“ enam kui 1900 liikmega ja on algatatud samasisuline petitsioon1. Valla poole on pöördutud arvukate kirjadega ja tuntud muret Uljaste järve ja ümbruskaudse looduse muutumatuna säilimise osas; 2.1.1.8. Lüganuse vald ei ole põhimõtteliselt vastu geoloogiliste uuringute teostamisele ega kaevandamisele, mida ilmestavad vahetus läheduses asuval Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel kaevandamine, samuti muud valla territooriumil töötavad või alustavad kaevandused (nt Uus- Kiviõli) ning menetluses olevad kaevandamisloa taotlused (nt Oandu). Arvestades, et vastav piirkond on juba täna ulatuslikult koormatud kaevandamistegevusega ja avatakse uusi 1 https://petitsioon.ee/paastame-uljaste-jarve 4 mäeeraldisi või taotletakse juba uuritud varudele kaevandamislubasid, ei pea Lüganuse vald võimalikuks toetada Uljaste järve ja Sonda vahetus lähedusse uue põlevkivikarjääri rajamist ega ka selle rajamise eesmärgil geoloogilise uuringu läbiviimist. Arvestades looduskaitse ja kohaliku kogukonna huvi geoloogilise uuringu loa ala suhtes, ei pea vald seega võimalikuks nõustuda geoloogilise uuringu loa taotlusega selles asukohas; 2.1.1.9. kuna geoloogilise uuringu eesmärk on uurida uuringualal põlevkivi kaevandamise võimalusi, peab vald vajalikuks samuti välja tuua, et ei nõustu kaevandamisega uuringualal. Arvestades keskkonnakaitselist vajadust kaitsta Uljaste järve ja maastikukaitseala, ümbritsevat puhkeala, sellel paiknevaid elu- ja kasvupaiku ning kohaliku kogukonna huvi kasutada ala puhkealana, ei saa Lüganuse vald uuringualal põlevkivi kaevandamisega nõustuda. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 selgitanud, et kui uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, on tegemist asjakohase kaalutlusega, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada. Kuna vald ei pea võimalikuks nõustuda tulevase kaevandamisega eeltoodud põhjustel, siis ei ole valla hinnangul otstarbekas, keskkonnakaitse ja kohaliku kogukonna huvidega kooskõlas läbi viia ka selleks vajalikku geoloogilist uuringut, sealhulgas võtta sellega seotud riske. 2.2. Vastuväited Lüganuse Vallavolikogu 17. juunil 2020. a esitatud seisukohale 2.2.1. Lüganuse Vallavolikogu viitab oma seisukohas mitmele oletatavale geoloogilise uuringuga seotud keskkonnaohule, sh võimalikule ohule Uljaste järve veetasemele ja kohalikule veerežiimile. Uljaste uuringuloa taotluse kohta on arvamuse esitanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Geoloogia instituut (edaspidi TalTech arvamus) ja OÜ Inseneribüroo STEIGER (edaspidi Steigeri arvamus)2. TalTechi arvamuse kohaselt on Uljaste uuringuruumi teenindusmaa piiridesse ja selle ümbrusesse varasemalt rajatud arvukalt puurkaeve ning üldgeoloogilise ja geoloogilise uuringu puurauke. Mitmed puuraugud paiknevad Uljaste järvele lähemal kui 600 m ning on üle 50 m sügavad. Survelise põhjavee esinemist uuringualal ei saa käsitleda geoloogilise uuringu läbiviimise seisukohalt olulise keskkonnariskina ‒ kõik Eesti sügavamad põhjaveekogumid on survelised. Uuringupuuraukude rajamisega survelisse põhjaveekihti kaasnevad sama suured riskid kui olmevee puurkaevude rajamisega samadesse kompleksidesse. Uljaste järve piirkonnas paikneb mitmeid eelmise 10 aasta jooksul puuritud olmevee puurkaeve. TalTechile ei ole teada andmeid või uuringuid, mis näitaksid varasemate puurimistööde olulist mõju piirkonna põhjaveerežiimile või segatoitelise Uljaste järve veetasemele. Lüganuse Vallavolikogu poolt toodud paralleel Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris kaevandamisel tekkida võiva alanduslehtri mõjuga Uljaste järve veetasemele ei ole antud uuringu puuraukude rajamise kontekstis asjakohane, kuna puuraukude proovipumpamistel eraldatava vee maht on võrreldes kaevanduse veeärastuse ja Uljaste järve veemahtudega tühine. Steigeri arvamuse kohaselt ei ole asjakohane tugineda Põhja-Kiviõli II KMH aruandele, sest geoloogilise uuringu mõju ja kaevandamise mõju ei ole oma mahult võrreldavad. Seega TalTechi ja Steigeri arvamuste kohaselt ei ohusta geoloogilise uuringu tegemine mingilgi moel Uljaste järve veetaset ega kohalikku veerežiimi. 2.2.2. Lüganuse Vallavolikogu on uuringuloa andmisele vastu ka seetõttu, et Lüganuse vallal puudub arusaam ja kindlus, kas ja kuidas on esialgu geoloogilise uuringu teostamise ja potentsiaalse tulevase kaevandamise kontekstis tagatud negatiivse mõju puudumine uuringualal ja selle vahetus läheduses asuvatele looduskaitseobjektidele ja loodusväärtustele. Lüganuse Vallavolikogu seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et 2 KOTKAS - AVE 2.6.22 (envir.ee) 5 geoloogilise uuringu tegemine ohustaks looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on selgitatud, et geoloogilises uuringus arvestatakse taimeliikide eripäradega ning uuringupunktid paigutatakse nimetatud vääriselupaikadest ja liigi leiukohtadest eemale. Vajadusel kaasatakse geoloogilise uuringu käigus vastava liigi eksperdid. Steigeri arvamuses on põhjalikult käsitletud kõiki looduskaitseobjekte ning selgitatud, et geoloogilise uuringu käigus ei ole vääriselupaikade ega kaitsealuse taime leiukoha piiresse planeeritud ühtegi uuringupuurauku. Seega ei teki vajadust looduskaitse objektide piires ka masinatega liikuda. Elupaikade ja lähimate uuringupuuraukude vahele jääv puistu summutab puurmasina müra. Uuringupuuraukude puurimine ja katsepumpamine on lühiajaline ja toimub päevasel ajal. Väljapoole uuringuruumi teenindusala jäävatele vääriselupaikadele puudub samuti mõju, kuivõrd puudub vajadus vääriselupaikadel liikumiseks ning uuringuruumi teenindusalale pääsemiseks kasutatakse olemasolevat teede võrku. 2.2.3. Uuringualal liikumiseks kasutatakse olemasolevaid teid ja metsasihte, mistõttu on häiring maastikule ja taimestikule minimaalne. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest puuraugud rajatakse võimalusel olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK-ga. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. 2.2.4. Mis puudutab Lüganuse Vallavolikogu seisukohas viidatud avariiriske, siis on uuringuloa taotluse seletuskirjas selgitatud, et vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Lisaks tuleb märkida, et seoses uute puurimistehnoloogiate kasutuselevõtuga Eestis viimastel aastatel on avariide ja kaasnevate keskkonnakahjude riskid (sh riskid seoses pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemisega) oluliselt väiksemad kui varasemalt. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal. 2.2.5. Lüganuse Vallavolikogu tõi oma seisukohas veel välja, et uuringuala ja selle lähiümbrus on aktiivses kasutuses olev puhkeala, kus matkatakse, puhatakse ja korjatakse metsasaadusi. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad üldjuhul mõned päevad (suuremate alade puhul võib välitöödeks kuluda rohkem aega) ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad lühikest aega. Antud juhul taotletakse uuringuluba viieks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul (20 kuulise perioodi jooksul mõned nädalad) ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning geoloogilise uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele. 2.2.6. Kokkuvõtvalt saab öelda, et geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive 6 ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. 2.2.7. Lüganuse Vallavolikogu seisukohast nähtuvalt on Lüganuse vald vastu tulevikus võimalikule kaevandamisele antud piirkonnas ning ei anna ka sel põhjusel nõusolekut geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlemise eesmärk on uurida vähima võimaliku keskkonnamõjuga põlevkivi kaevandamise võimalikkust Uljaste uuringuruumis. Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. 2.2.8. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Uljaste uuringuruumis hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused Lüganuse Vallavolikogu seisukohas esile toodud kaevandamisega seotud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. 2.2.9. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui kohalikul omavalitsuse üksusel on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Näiteks on Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu üheks eesmärgiks selgitada võimaliku põlevkivikaevandamise mõju kohalikule veerežiimile. Ilma vastavate uuringuteta ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega prognoosida kaevandamise mõju piirkonna veerežiimile. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. 2.2.10. Kokkuvõtvalt ei kaasne geoloogilise uuringu läbiviimisega keskkonnaohtusid (sh võimalikud ohud Uljaste järve veetasemele ja kohalikule veerežiimile) ning avariiriske, millele viidatakse volikogu otsuses. Samuti ei kahjusta geoloogiline uuring kohalike elanike elukeskkonda ning piirkonna looduskaitseobjekte ja loodusväärtusi. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 7 2.3. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamustest. 2.3.1. MKM-i 2020. a arvamus MKM on 3. novembri 2020. a kirjas jõudnud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis on riigi huvides ja nõustus uuringuloa andmisega järgmistel põhjustel: 2.3.1.1. geoloogiline uuring Uljaste uuringuruumis annab riigile olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni (mh Uljaste järve kaitse paremaks korraldamiseks), mida saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel; 2.3.1.2. taotletud uuringu teostamine omab eraldi väärtust ning seda sõltumata sellest, kas tulevikus hakatakse antud alal põlevkivi kaevandama või mitte; 2.3.1.3. uuringuloa andmisest keeldumine põhjendusega, et uuringuloa taotlemine on ilmselgelt ettevalmistus kaevandamisloa taotlemiseks, ei ole seniseid kohtupraktikat arvestades põhjendatud, kuna uuringuluba ja kaevandamisluba on erinevad menetlused. 2.3.2. Keskkonnaministeeriumi 2021. a arvamus Keskkonnaminister on 21. jaanuari 2021. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu loa andmine Uljaste uuringuruumis on kooskõlas riigi huviga järgmistel põhjustel: 2.3.2.1. “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”3 (edaspidi põlevkivi arengukava) sätestab põlevkivivaldkonna üldeesmärgi, milleks on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi, kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Põlevkivi arengukavas on riigi huvi elluviimiseks esitatud kolm strateegilist eesmärki, millest esimene strateegiline eesmärk on põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 2.3.2.2. kavandatav geoloogiline uuring võimaldab teada saada Uljaste uuringuruumis lasuva maavara lasumistingimused, koostised, kvaliteedinäitajad, tehnoloogilised omadused ja kaevandamistingimused. Samuti aitab geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis riigil saada vajalikku informatsiooni keskkonnakaitseliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta ning seeläbi kavandada negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ja vältimiseks vajalikke meetmeid, mis on olulised ka põlevkivi arengukava eesmärkidest lähtuvalt; 2.3.2.3. üheks oluliseks aspektiks on kavandatava tegevuse juures keskkonnamõju ulatuse väljaselgitamine Uljaste maastikukaitsealale ja Uljaste järvele. Uuringu käigus on kavas teostada hüdrogeoloogilised katsetööd ja sihtotstarbeliste töödena Uljaste järve põhjasetete uuring ning põlevkivi niiskussisalduse, tuhasuse, kütteväärtuse ja õli sisalduse määramised. Hüdrogeoloogiliste tööde tulemuste põhjal antakse hinnang kavandatava tegevuse võimaliku mõju kohta piirkonna põhjaveerežiimile, tarbekaevude veeandvusele ja veetasemele, põhjavee ja pinnavee kvaliteedile (sh Uljaste järvele); 2.3.2.4. oluline on märkida, et Uljaste uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine ja maavara varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale maavara 3 https://envir.ee/ringmajandus/maapou/polevkivi 8 kaevandamise õigust, kuid annab riigile olulist informatsiooni, mis aitavad hinnata Uljaste uuringuruumis edasiste tegevuste võimalikkust ning tegevustega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ja nende ulatust. 3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS ULJASTE UURINGURUUMIS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. 3.1.3. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9- 09 tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 9 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga. 3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 13. Riigikohus leidis kokkuvõtlikult, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule kaevandamine järgneb või mitte, kuna saadud teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute ja arengukavade koostamisel, aga ka hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Uljaste uuringuruumis 3.3.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. 3.3.2. Uljaste uuringuvälja põlevkivivaru uurituse tase on aga madal – uuringupuuriaukude tihedus ei ole piisav ja sealne maavara on arvele võetud reservvaruna. Uljaste uuringuruumi põlevkivivaru on hinnatud aastaid tagasi: 1995. aastal 1956. a geoloogilise uuringu andmete põhjal ja täpsustati 2008. aastal. Uuringuala põlevkivi kihindi energiatootlus on arvutatud 1956. aasta uuringutel saadud andmete põhjal. Põlevkivikihindi lasumistingimused Uljaste uuringuruumis on varieeruvad. Tänaseks on aga muutunud geoloogilise uuringu tehnoloogia, varu arvestamise metoodika ning ka põlevkivi varu arvele võtmise nõuded. Riigil on aga väga oluline teada võimalikult täpselt uuritava maavara varu kogust ja selle kvaliteeti, isegi kui lähiaastatel ei ole mingil põhjusel võimalik seda kasutusele võtta. 10 3.3.3. Kavandatav geoloogiline uuring võimaldab teada saada Uljaste uuringuruumis lasuva maavara lasumistingimused, koostised, kvaliteedinäitajad, tehnoloogilised omadused ja kaevandamistingimused. Samuti aitab geoloogilise uuringu tegemine Uljaste uuringuruumis riigil saada vajalikku informatsiooni keskkonnakaitseliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta ning seeläbi kavandada negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ja vältimiseks vajalikke meetmeid, mis on olulised ka põlevkivi arengukava eesmärkidest lähtuvalt. 3.3.4. Põlevkivi arengukava sätestab põlevkivivaldkonna üldeesmärgi, milleks on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi, kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Põlevkivi on Eesti rahvuslik rikkus, mida tuleb väärtustada kui olulist strateegilist ressurssi. Praegusel juhul seisneb ülekaalukas riigi huvi strateegiliselt olulise maavara otsingus, mis annab riigile olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni, mis aitab hinnata Uljaste uuringuruumis kaevandamise võimalikkust ning sellega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. 3.3.5. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik hindamaks erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine maavarade registris ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. 3.3.6. KeHJS § 6 lõike 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 kohaselt ei kuulu põlevkivi geoloogiline uuring nimetatud määruse tegevuste hulka, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Seetõttu Keskkonnaamet ei koostanud Uljaste uuringuloa menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut. 3.3.7. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Uljaste uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmine on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada põlevkivi kui strateegiliselt olulise maavara kohta olulist informatsiooni, mis aitab hinnata Uljaste uuringuruumis kaevandamise võimalikkust ning sellega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. MKM on menetluse käigus vastanud Lüganuse Vallavolikogu seisukohtadele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Uljaste uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 11 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingule, Lüganuse vallale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, kinnistute Satsu raudteelõik, Jaanivere, Liivaaru ja Silla omanikele ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 12  Majandus- ja Teie 08.11.2022 nr 17-1/2022/6894-1 Kommunikatsiooniministeerium Meie 02.12.2022 nr 1-5/22/5006-2 Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse "Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Uljaste uuringuruumis" eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas Keskkonnaministeeriumile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ning seletuskirja nõusoleku kohta maavara geoloogilise uuringuloa andmiseks Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingule Uljaste uuringuruumis. Keskkonnaministeeriumil puuduvad täiendavad ettepanekud ja märkused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ning seletuskirja kohta maavara geoloogilise uuringuloa andmiseks Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingule Uljaste uuringuruumis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Harry Kuivkaev, 626 2964 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Saatja: "KKT Info" <[email protected]> Saaja: "MKM info" Teema: Maapõuseaduse muutmise eelnõu põlevkivi kaevandamislubade menetlemise peatamise osas Kuupäev: 2024-01-23 11:21 Tere! Kiviõli Keemiatööstuse OÜ edastab 23.01.2024 kirja nr. 1.1-10.1/26. Lugupidamisega Viktoria Roots • Juhatuse assistent +372 5553 3534 • <mailto:[email protected]> [email protected] Kiviõli Keemiatööstus • Turu 3, 43125, Kiviõli <https://www.keemiatoostus.ee/> www.keemiatoostus.ee • +372 6850 534