Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuni 2022. a määruse nr 46 „Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetamine“ muutmine

MÄÄRUS 23.01.2024 nr 3 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuni 2022. a määruse nr 46 „Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetamine“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuni 2022. a määruses nr 46 „Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määruse alusel toetatakse projekte, mis on saanud positiivse otsuse Euroopa Komisjoni initsieeritud EUREKA koostöövõrgustiku (edaspidi EUREKA koostöövõrgustik) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.05.2021, lk 1–68) alusel loodud programmi „Euroopa horisont“ institutsionaliseeritud Euroopa partnerluse Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte (inglise keeles Key Digital Technologies Joint Undertaking, edaspidi KDT JU) korraldatud ühiskonkursil (edaspidi ühiskonkurss) või kvaliteedimärgise Euroopa Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendist (inglise keeles EIC Accelerator, edaspidi ettevõtluskiirendi). (2) Määruse alusel antav toetus on teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1– 78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25 või 25a tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.“; 2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse eesmärk on toetada ettevõtjate osalemist rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöös, millel on seotus Eesti majandusega ja mõju valdkondlikule arengule.“; 3) paragrahvi 3 punktid 1–8 loetakse punktideks 3–10 ning paragrahvi täiendatakse punktidega 1 ja 2 järgmises sõnastuses: „1) iduettevõte on börsil noteerimata väikeettevõtja viie aasta jooksul alates registreerimisest, kes ei ole üle võtnud teise ettevõtja tegevust, jaotanud kasumit ega ole moodustatud ühinemise teel; 2) kasvuettevõte on ettevõtja, kelle keskmine aastatootluse kasv on taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud iga aasta kohta vähemalt 20 protsenti ja kellel oli nimetatud perioodi alguses vähemalt kümme töötajat;“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹) kvaliteedimärgis on heakskiitev hinnang, mille annab Euroopa Komisjon ettevõtluskiirendist toetust taotlenud ettevõtja sellisele projektile, mis ületab projektikonkursile kindlaksmääratud kvaliteediläve, kuid mida Euroopa Komisjon ei rahasta eelarvepiirangute tõttu;“; 5) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse ja mis on saanud ühiskonkursil positiivse otsuse või kvaliteedimärgise ettevõtluskiirendist.“; 6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Ettevõtluskiirendist kvaliteedimärgise saanud projekti puhul toetatakse teadus- ja arendustegevust.“; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Paragrahvi 6 lõikes 4 nimetatud tegevuse abikõlblike kulude kategooriad, nende arvutamise meetodid ja mitteabikõlblikud kulud on määratud programmi „Euroopa horisont“ eeskirjades.“; 8) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 6 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevuste puhul on mitteabikõlblikud järgmised kulud:“; 9) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse maksimaalne summa § 6 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks ühe projekti kohta on 300 000 eurot. Toetuse maksimaalne summa § 6 lõikes 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks ühe projekti kohta on 2,5 miljonit eurot.“; 10) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3² järgmises sõnastuses: „(3²) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõikes 4 nimetatud tegevuse elluviimisel on 70 protsenti.“; 11) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lõikes 2 nimetatud toetuse maksimaalne osakaal on 15 protsendi võrra suurem, kui projekt hõlmab tõhusat koostööd ja täidetud on üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 6 punkti b alapunktis i toodud tingimus, kuid mitte üle 80 protsendi abikõlblikest kuludest.“; 12) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) taotluse esitamisest mitte rohkem kui kolm kuud tagasi ettevõtluskiirendist kvaliteedimärgise saanud Eesti äriregistrisse kantud äriühing.“; 13) paragrahvi 10 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) taotleja on taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ja esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on saabunud; 3) taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja arvatud selline iduettevõte või kasvuettevõte, kelle puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi;“; 14) paragrahvi 11 punktid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt: „8) ühiskonkursi positiivne otsus või taotluse esitamisest mitte rohkem kui kolm kuud tagasi ettevõtluskiirendist saadud kvaliteedimärgis; 9) ühiskonkursil positiivse otsuse saanud projekti puhul konsortsiumileping, kui see on taotluse esitamise hetkeks sõlmitud;“; 15) paragrahvi 11 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „12) projekt peab olema otseselt seotud Eesti majandusega ja sellel peab olema ettevõtlusvaldkonna kasvu mõjutavatele teguritele oluline mõju; 13) ettevõtluskiirendist kvaliteedimärgise saanud projekt peab vastama kvaliteedimärgise saamiseks esitatud taotlusele.“; 16) paragrahvi 12 lõike 2 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „ühiskonkursi“ sõnadega „ja kvaliteedimärgise“; 17) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saaja esitab vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.“; 18) paragrahvi 15 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Maksetaotlus esitatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis.“; 19) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Toetuse saajal, kellele otsustati anda toetust § 6 lõikes 4 nimetatud tegevuseks (edaspidi kvaliteedimärgise toetuse saaja) on õigus taotleda toetuse ettemakset. Ettemakse tehakse 35 päeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist. Esimese ettemakse suurus on kuni 30 protsenti projekti toetuse summast. Toetuse saaja tõendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ühe aasta jooksul ettemakse tegemisest, et ettemakse on abikõlblike kulude katmiseks ära kasutatud. Järgmise ettemakse saamiseks peab eelmisest olema vähemalt 80 protsenti kasutatud abikõlblike kulude katteks. (6) Kvaliteedimärgise toetuse saaja projekti lõppmakse suurus on vähemalt 15 protsenti projekti toetuse summast. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. (7) Kvaliteedimärgise toetuse saaja esitab abikõlblike kulude tõendamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor. Auditiaruandes peab olema märgitud, et kulud on tekkinud käesolevas määruses esitatud tingimuste ja üldtunnustatud raamatupidamistava kohaselt ja kulud on tasutud. Toetust makstakse 35 tööpäeva jooksul auditiaruande esitamisest.“; 20) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) ettemakset ei ole nõuetekohaselt kasutatud abikõlblike kulude eest tasumiseks.“; 21) määrust täiendatakse 5. peatükiga järgmises sõnastuses: „5. peatükk Määruse rakendamine § 19. Rakendussäte 2024. a jaanuaris vastu võetud muudatust, millega määruse § 11 täiendatakse punktiga 12, rakendatakse projektidele, mille taotluste vastuvõtmise alustamisest teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus pärast nimetatud muudatuse jõustumist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  17.01.2024 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuni 2022. a määruse nr 46 „Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuni 2022. a määrust nr 46 „Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetamine“1 (edaspidi määrus). Määruse muutmise peamine eesmärk on võimaldada rahastust projektidele, mis on saanud Euroopa Innovatsiooninõukogu (edaspidi EIC) ettevõtluskiirendist2 kvaliteedimärgise3. EIC on osa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Euroopa horisont“4 ning on ennekõike mõeldud Euroopa murranguliste tehnoloogiate ja innovaatiliste lahenduste leidmiseks, arendamiseks ning skaleerimiseks. Enamik EIC-i kümnemiljardilisest eelarvest on suunatud ettevõtluskiirendi meetmesse, millest toetatakse iduettevõtete ning väike ja keskmise suurusega ettevõtjate teadus- ja arendusprojekte tehnoloogia valmiduse tasemetel 5–9. Ettevõtluskiirendist on võimalik taotleda kuni 2,5 miljonit eurot toetust ja lisaks kuni 15 miljonit eurot omakapitali. Arvestades tihedat konkurentsi ettevõtluskiirendis, on loodud kvaliteedimärgis, mis antakse neile ettevõtetele, kes on toetuse taotluste hindamisel ületanud kõigi hindamiskriteeriumite lävendid, aga mille rahastamiseks EIC-i eelarveraha ei ole. Kvaliteedimärgis antakse vaid neile taotlejatele, kes nõustuvad taotluse andmeid ja sisu jagama oma riikliku asutusega, kes kvaliteedimärgisega projekte rahastab. Riiklikud asutused võivad kvaliteedimärgise saanud projekti rahastada täiendavalt hindamata ja vastavalt programmi „Euroopa horisont“ reeglitele, rakendades selleks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/20145 (edaspidi üldise grupierandi määrus) artiklit 25a. Lähtudes artikli 25a nõuetest toetatakse grupierandi määruse abil üksnes taotletud granditoetuse osa. Eesti ettevõtjad osalevad ettevõtluskiirendi meetmes aktiivselt, näiteks aastatel 2021–2023 on toetust ja omakapitali saanud 8 Eesti ettevõtjat kogusummas ligi 47 miljonit eurot. Samast meetmest said ainuüksi 2022. aastal kvaliteedimärgise seitsme Eesti ettevõtja projektid, kogu taotletud toetussumma ületas 12 miljonit eurot. Seega, eelnõu muudatusel on mitu positiivset mõju. Esiteks aitab see rahastada tihedas konkurentsis juba kõrgelt hinnatud projekte. Teiseks hoiab kokku ettevõtjate aega, mis kuluks toetuse uuesti taotlemisel samas või teistes Euroopa 1 RT I, 11.07.2023, 6 2 ingl EIC accelerator 3 ingl seal of excellence 4 Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ 2021–2027 koondab hulga Euroopa Komisjoni erinevaid rahastusmeetmeid, mida rakendatakse avatud taotlusvoorude – projektikonkursside – kaudu. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 5 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks Liidu või riigisisestes meetmetes. Kolmandaks motiveerib kvaliteedimärgise saanud projektide toetamine teisi Eesti ettevõtjaid ettevõtluskiirendist toetust ja omakapitali taotlema. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (625 6389, [email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse innovatsiooni osakonna rahvusvahelise rahastuse ekspert Anna-Liisa Laarits (5695 3199, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (639 7652, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen (5307 4485, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 21 punktist. Punktiga 1 muudetakse § 1 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1 sõnastusse lisatakse, et määruse alusel toetatakse ettevõtluskiirendi kvaliteedimärgise saanud ettevõtteid. Lisaks täpsustatakse, mille alusel on loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, mille üheks tegevuseks on Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõte. Lõikes 2 täiendatakse riigiabi andmise alust, lisades üldise grupierandi määruse artikli 25a, mis sätestab kvaliteedimärgise saanud projektidele abi andmise tingimused. Rõhutame, et artikli 25a alusel antava abi puhul on tegevused abikõlblikud kuni tootearenduse lõpuni, st grupierandi määruse alusel antakse toetust üksnes ettevõtluskiirendist taotletud toetuse osale, omakapitali selle määruse alusel ei rahastata. Punktiga 2 täiendatakse toetuse andmise eesmärki, lisades et rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöös osalemine peab olema seotud Eesti majandusega ning sellel peab olema mõju valdkonna arengule. Täiendus on oluline, kuna üldine strateegiline eesmärk Eesti ettevõtluse teadus- ja arendustegevuse toetamisel on, et seeläbi toetatakse Eesti majanduse kasvu ning antakse tõuge valdkondlikule arengule. Seega peab projektil olema otsene mõju Eesti majandusele, nt on loodud töökohad, Eestis on tehtud teadus- ja arendustegevuse investeeringud. Puntiga 3 täiendatakse määrust terminitega „iduettevõte“ ja „kasvuettevõte“. Termin „iduettevõte“ tuleneb Euroopa Komisjoni teatisest „Suunised 6 riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“ . Termini „kasvuettevõte“ määratlemisel on lähtutud Eurostati ja OECD ühisest ettevõtluse demograafia statistika käsiraamatust7. Püüdes tuvastada kiire kasvuga ettevõtteid, ei ole kolmeaastase perioodi jooksul vaja kontrollida töötajate arvu või käibe muutust majandusaastast majandusaastasse. Praktikas oleks keskmine aastane kasv iga aasta kohta 20% kolme aasta jooksul võrdne 72,8% kasvuga vahemikus n–3 kuni n. Seega, lihtsaim viis teada saada, millist ettevõtet võib pidada kiiresti kasvavaks ettevõtteks aastal n on kontrollida, kas töötajate arv või käive aastal n on vähemalt 1,728 korda suurem kui aastal n–3. 6 Komisjoni teatise „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“ lõike 35 punkt 31. 7 Eurostat-OECD Manual on Business Demography Statistics (2007). European Commission, p 61. Kui mis tahes ajal (xx–1 või xx–2 ja xx käibepõhiste meetmete puhul) langeb töötajate arv alla töötaja arvu künnist (10 töötajat), võib ettevõtet siiski pidada kiiresti kasvavaks ettevõtteks seni, kuni kogukasv on vahemikus n-3 kuni n 72,8% või rohkem. Punktiga 4 täiendatakse määrust terminiga „kvaliteedimärgis“, mis tuleneb EIC tööprogrammist. See määruse muutmise keskne termin on eraldi defineeritud terminite all. Punktiga 5 lisatakse § 6 lõike 1 sõnastusse, et toetust antakse ka projektile, mis on saanud Euroopa Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendi kvaliteedimärgise. Punktiga 6 täiendatakse § 6 lõikega 4. Ettevõtluskiirendi kvaliteedimärgise saanud projektide puhul toetatakse teadus- ja arendustegevust vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 25a. Toetusega ei toetata ettevõtluskiirendis taotletud omakapitali investeeringu osa. Punktiga 7 lisatakse § 7 lõige 21, millega sätestatakse, et ettevõtluskiirendi kvaliteedimärgise saanud projekti puhul abikõlblike kulude kategooriad ja nimetatud kulude arvutamise meetodid on määratud programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel. Selle sätte alus tuleneb üldise grupierandi määruse artiklist 25a. Punktiga 8 muudetakse § 7 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa, milles sätestatakse, et lõikes esitatud mitteabikõlblike loetelu laieneb ainult § 6 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevustele. Muudatus on vajalik, sest § 6 lõikes 4 nimetatud tegevuse mitteabikõlblikud kulud ei ole sätestatud määruses, vaid programmi „Euroopa horisont“ eeskirjades. Punktiga 9 muudetakse § 8 lõiget 1 ja sätestatakse maksimaalsed toetuse summad § 6 lõigetes 2 ja 3 ning lõikes 4 sätestatud tegevuse elluviimiseks. Punktiga 10 täiendatakse § 8 lõikega 32, sätestades ettevõtluskiirendi kvaliteedimärgise projektile maksimaalseks toetuse osakaaluks 70%, lähtudes ettevõtluskiirendi tingimustest ja taotletud summast. Punktiga 11 muudetakse § 8 lõiget 4 ning sätestatakse toetuste osakaalu suurendamine lähtudes üldise grupierandi määrusest, kui § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimisel tehakse tõhusat koostööd. Punktiga 12 täiendatakse § 10 lõiget 1 punktiga 3, et laiendada taotlejate hulka äriühingutega, kes on saanud ettevõtluskiirendi kvaliteedimärgise. Määruses seatakse taotluse esitamise ajapiiriks kolm kuud, st kolme kuu jooksul pärast kvaliteedimärgise saamist peab esitama käesoleva määruse alusel taotluse. Piirangu eesmärk on tagada, et kvaliteedimärgise taotluse sisu on endiselt asjakohane ja projektis hinnatud uudsuse aspekt on säilinud. Punktiga 13 muudetakse § 10 lõike 2 punkte 2 ja 3. Muudatuse kohaselt peab taotlejal olema esitanud nõuetekohaselt maksudeklaratsioonid ning äriregistrile majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on saabunud, taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks. Taotluste menetlemise käigus kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kas kõik majandusaasta aruanded on esitatud, kuna taotlejal võib olla esitamata mitme aasta aruanded. Punkti 3 kohaselt ei arvata idu- või kasuettevõtete puhul aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi, kui hinnatakse taotleja vastavust raskustes oleva ettevõtja mõistele üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. Punktiga 14 muudetakse § 11 lõike 1 punkte 8 ja 9, sest konsortsiumileping tuleb selle olemasolul esitada ainult ühiskonkursil positiivse otsuse saanud projekti puhul. Kvaliteedimärgis ei tohi olla saadud varem kui kolm kuud enne taotluse esitamist. Punktiga 15 lisatakse § 11 punktid 12 ja 13. Punktis 12 rõhutatakse, et määruse alusel esitatud projektil peab olema otsene seos Eesti majandusega ning sellel peab olema ettevõtlusvaldkonna kasvu mõjutavatele teguritele oluline mõju. Kuna antud meede peab panustama Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–20358 (edaspidi TAIE arengukava) eesmärkide saavutamisse ning on rahastatud teadus- ja arendustegevuseks mõeldud rahast, peab esitatud projektidel olema selge positiivne mõju Eesti majandusele ja TAIE arengukava eesmärkidele. Juhul kui otsene seos puudub või mõju on vähene, ei vasta projekt määruse tingimustele ja seda ei rahastata. Punktis 13 sätestatakse, et kvaliteedimärgise saanud ettevõtja peab taotluses esitama täpselt sama projekti (sh toetuse osale esitatud eelarvega), mille ta esitas ettevõtluskiirendisse. Teisisõnu, toetust ei saa taotleda projektile, mille sisu, tegevused või eelarve või kõik need erinevad ettevõtluskiirendisse esitatud projektist. Punktiga 16 täpsustakse § 12 lõike 2 sõnastust, lisades, et lõikes esitatud sätted kehtivad ka kvaliteedimärgise taotlusvoorude kohta. Punktiga 17 muudetakse § 14 lõike 1 sõnastust. Muudatuse eesmärk on luua paindlikkust vahearuannete ja lõpparuannete esitamisse, kuna projektid on eri pikkuse, mahu ja iseloomuga. Üldjuhul järgitakse põhimõtet, et projektide kohta, mis kestavad üle aasta, esitatakse vahearuanne kuni kaks korda 12 kalendrikuu jooksul. Lõpparuanne esitatakse mõistliku aja jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Punktiga 18 muudetakse § 5 lõike 2 teise lause sõnastust. Muudatusega seotakse maksetaotluste esitamine lahti vahe- ja lõpparuande esitamisest ning seeläbi võimaldatakse suuremat paindlikkust maksetaotluste esitamisel. Punktiga 19 täiendatakse § 15 lõigetega 5–7, et luua toetuse maksmisel kvaliteedimärgise toetuse saajale mõningaid erandeid. Esiteks võimaldatakse kvaliteedimärgise toetuse saajal taotleda ettemakset 30% ulatuses. Vastav tingimus on ka ettevõtluskiirendi meetmes. Teiseks sätestatakse, et lõppmakse suurus on vähemalt 15%, tagamaks et toetuse saaja on projekti lõpuks kõik kulud teinud. Kolmandaks sätestatakse, et kvaliteedimärgise toetuse saaja esitab kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor ning toetust makstakse 35 tööpäeva jooksul nimetatud aruande esitamisest. Kvaliteedimärgise toetuse saaja ei esita maksetaotlust ega kuludokumente. Toetuse maksmisel lähtub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ülalnimetatud auditiaruandest, milles peab olema ka kinnitus kulude tasumise kohta. Kontrolli projekti elluviimise üle teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus aruannete kontrollimise kaudu, mille esitamise kohustus on ka kvaliteedimärgise toetuse saajal. Punktiga 20 täiendatakse § 18 lõiget 1 punktiga 5, millega sätestatakse, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõude otsuse, kui 8 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. kvaliteedimärgise toetuse saaja ei kasutanud ettemakset abikõlblike kulude eest tasumiseks. Teisisõnu, juhul kui toetuse saaja on ettemakse saanud, aga ei ole projekti tegevusi ellu viinud, on õigus ettemakse tagasi nõuda. Punktiga 21 täiendatakse määrust rakendussättega, mille kohaselt rakendatakse 2024. a jaanuaris vastu võetudmuudatust, millega määruse § 11 täiendatakse punktiga 12, projektidele, mille elluviimiseks taotluste vastuvõtmise alustamisest teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus pärast nimetatud muudatuse jõustumist. Nimetatu on vajalik, sest lisanduvat nõuet ei saa rakendada taotlustele, mis esitati enne nõude jõustumist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Eelnõu kohaselt antakse riigiabi ainult nimetatud määruse alusel, vähese tähtsusega abi ei anta. 4. Määruse mõjud Määruse muudatustel on mitu positiivset mõju. Esiteks aitavad need rahastada tihedas konkurentsis juba kõrgelt hinnatud Eesti ettevõtte innovaatilist projekti. Teiseks hoiavad kokku ettevõtjate aega, mis kuluks toetuse uuesti taotlemise korral samas või teistes Euroopa Liidu või riigisisestes meetmetes. Kolmandaks motiveerib kvaliteedimärgise saanud projektide toetamine teisi Eesti ettevõtteid ettevõtluskiirendist toetust ja omakapitali taotlema. Seega toetatakse muudatustega nii määruse eesmärke kui ka riigi strateegilisi eesmärke, milleks on kasvatada ettevõtete teadus- ja arendustegevuse mahtu, kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet uute toodete ja teenuste arendamisega ning toetada rahvusvahelist koostööd. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste elluviimiseks vajalik täiendav rahastus kaetakse riigieelarvest. Järgmiseks neljaks aastaks on kvaliteedimärgise projektide toetamiseks plaanitud otsustusmaht 32 miljonit eurot (8 miljonit eurot aastas), väljamakseteks on lisarahastuse maht 24 miljonit eurot. Lisaraha vajadus kaetakse riigieelarvesse teadus- ja arendustegevuseks eraldatud rahast (1% vahenditest). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas vaikimisi.