Ettepanek Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ täiendamiseks

Meie 23.01.2024 nr 12.4-1/348-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Ettepanek Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ täiendamiseks Austatud minister Riigikontrolli palvel teeme ettepaneku Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) täiendamiseks selliselt, et tööandjal oleks võimalus maksta nii töötajale kui ametnikule puhkusetasu suuruses, mis võrdub töötasuga, mida isik saaks siis, kui ta samal ajavahemikul töötaks. Määruse täiendamine looks asutusele võimaluse soovi korral maksta puhkusetasuna isikule töötasuga võrdset tasu ka siis, kui isiku töötasu muutub puhkusele mineku kuul ja talle on varasemalt makstud muutumatu suurusega töötasu. Lisaks märgime, et ettepaneku kohaselt määruse täiendamine ei oma mõju asutuse eelarvele, sest töötasu muutumise korral on see kulu eelarvesse planeeritud ning puhkusele minek lisakulusid ei tekita, sest asutusel tekib võimalus säilitada töötasu, mida oleks isik samal ajal töötades oleks saanud. Määrus sätestab keskmise töötasu arvutamise reeglid muu hulgas juhuks, kui on vaja arvutada töötaja puhkusetasu suurus. Põhimõtteliselt näeb määrus ette kaks võimalust puhkusetasu arvutamiseks. Ühel juhul tuleb puhkusetasu maksmiseks välja arvutada töötaja keskmine töötasu ja sellest lähtuvalt maksta puhkusetasu. Teisel juhul, kui töötajale on makstud eelneva kuue kuu jooksul ainult muutumatu suurusega töötasu, makstakse töötajale puhkusetasuna muutumatu suurusega töötasu ja keskmist töötasu ei arvutata. Määruse kohaselt tekib keskmise töötasu arvutamise vajadus siis, kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest erineva suurusega töötasu. Määruse § 1 lõige 11 näeb ka ette, millal keskmist töötasu ei arvutata. Selle kohaselt, kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse puhkusetasuna kokkulepitud töötasu. Kui puhkusetasu maksmiseks arvutatakse välja keskmine töötasu, aga see on väiksem kokkulepitud töötasust, siis määruse § 4 lõikega 6 kohaselt võib töötajale puhkusetasuna maksta kokkulepitud töötasu. Kui aga töötajale määruse § 1 lõike 11 kohaselt puhkusetasu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 maksmiseks keskmist töötasu arvutada ei tulnud, makstakse töötajale sellist muutumatu suurusega töötasu, mida tal oli õigus saada sellel kuul, mis eelnes kuule, kuhu langes eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Määruse § 1 lõike 11 kohase lihtsustatud puhkusetasu arvestamise korral ei kohaldata määruse § 4 lõikes 6 sätestatud võimalust maksta puhkusetasuna tasu, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites. Praktikas on ilmnenud, et juhul kui puhkusetasu maksmiseks ei ole vaja keskmist töötasu arvutada, võib töötaja saada väiksema puhkusetasu võrreldes sellega, mis ta oleks saanud siis, kui ta samal ajavahemikul töötanud oleks. Samuti võib töötaja, kellele puhkusetasu maksmiseks ei tulnud keskmist töötasu arvutada, saada puhkusetasuna vähem, kui see töötaja, kelle puhul puhkusetasu maksmiseks tuli arvutada keskmine töötasu. Eriti olukorras, kui töötaja ja tööandja vahel kokkulepitud uus kõrgem töötasu määr hakkab kehtima sama kuu algusest, mille jooksul töötaja puhkab ja töötaja on eelneva kuue kuu jooksul saanud ainult muutumatu suurusega töötasu. Sellisel juhul makstakse puhkuse eest töötajale sellist töötasu, mida töötaja sai enne, kui lepiti kokku uues töötasus. Kui aga töötaja ja tööandja lepivad uues töötasus kokku ja see hakkab kehtima samal kuul kui töötaja puhkab, siis juhul kui töötajale tuleb puhkusetasu maksmiseks arvutada keskmine töötasu, võib määruse kohaselt töötajale puhkusetasuna maksta viimati kokkulepitud kõrgemat töötasu. See tähendab, et kui töötaja töötasu suurenes vahetult enne puhkuse kasutamist, võib saada töötaja, kellele keskmist töötasu ei arvestata, puhkuse eest väiksemat töötasu võrreldes sellega, mida ta sama aja eest töötades saaks. Näiteks juhul kui töötajale on viimase kuue kuu jooksul makstud muutumatu suurusega töötasu, kuid töötasu tõusis 1. augustist ja töötaja puhkab augustikuus, siis määruse § 1 lõike 11 kohaldamisel makstakse puhkuse eest töötajale sellist töötasu, mida töötaja sai enne töötasu tõusmist ehk talle juulikuu seisuga makstud töötasu. Kui aga samas situatsioon on töötajale eelneva kuue kuu jooksul makstud erineva suurusega töötasu, on tööandjal õigus määruse § 4 lõike 6 kohaselt maksta töötajale puhkuse eest puhkusetasu suuruses, mida töötaja oleks saanud samal ajavahemikul tööülesandeid täites ehk töötaja saab puhkuse eest tasu, mis vastab tõusnud töötasule. Töötasu muutuseid võib põhjustada näiteks asendustasu või tulemustasu maksmine. Enamasti ei saa töötaja mõjutada seda, kas puhkusetasu maksmisel tekib vajadus keskmise töötasu arvutamiseks ja seega ei saa töötaja ka mõjutada, kas puhkusetasu maksmisel säilitatakse talle sama töötasu, mida ta oleks saanud siis, kui ta oleks puhkuse ajal töötanud. Eelnevalt tulenevalt võib töötajate puhkusetasu suurus erineda töötaja kahjuks ilma mõistliku põhjenduseta. Leiame, et selline regulatsioon paneb töötajad ebavõrdsesse olukorda, sest töötajast suhteliselt sõltumatutel asjaoludel võib tema puhkusetasu muutuda ja teatud juhtudel olla väiksem kui tema töötasu. Euroopa Liidu Kohus on järjepidevalt sedastanud, et iga töötaja õigus iga-aastasele tasulisele puhkusele on ELi sotsiaalõiguse eriti oluline põhimõte. Ka Euroopa Kohus on oma 13. detsembri 2018. aasta otsuses nr C‑385/17 leidnud järgmist: Siinjuures olgu meenutatud, et tasustatud põhipuhkuse ajal tavapärase töötasu saamise eesmärk on anda töötajale võimalus tegelikult kasutada puhkusepäevi, millele tal on õigus (vt selle kohta 16. märtsi 2006. aasta kohtuotsus Robinson‑Steele jt, C‑131/04 ja C‑257/04, EU:C:2006:177, punkt 49, ning 22. mai 2014. aasta kohtuotsus Lock, C‑539/12, EU:C:2014:351, punkt 20). Kui aga tasu, mida makstakse direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikes 1 sätestatud õiguse tasustatud põhipuhkusele alusel, on – nagu põhikohtuasjas – väiksem kui tavapärane töötasu, mida makstakse ajal, mil ta tegelikult töötab, võib see töötajat vähemalt sellistel perioodidel ajendada tasustatud 2 põhipuhkust mitte kasutama, kuna selle tulemusena saaks ta asjaomastel perioodidel väiksemat tasu. Eeltoodust tulenevalt palume määrust täiendada selliselt, et kui töötajale makstakse puhkusetasu määruse § 1 lõike 11 kohaselt, tekiks tööandjale võimalus maksta puhkusetasuna sellist tasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada, kui ta samal ajal töötaks. Eriliselt vajalik on selline muudatus ametnike jaoks, sest avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei ole lubatud ametnikule sellise lisatasu või toetuse maksmine, mille maksmine ei tulene seadusest. Mõistame, et määruse muutmine hõlmab endas konsultatsioone mitmete huvigruppide ja osapooltega ning vajaduse korral eelnõu koostamisega seotud töökoormuse tõusu. Seetõttu oleme valmis ka edaspidi kaasa arutama ja panustama parima tulemuse saamiseks. Lõpetuseks täname teid, et olete määruse koostamisel ja muutmisel arvestanud ametiasutuste vajadustega ja ametnikele kohalduva eriregulatsiooniga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Elis-Ketter Müürsepp +372 5304 5154 [email protected] Mariel Kivi +372 5885 1431 [email protected] 3