dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine ettepanekutega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. jaanuar 2024
Viit
2-3/5237
Registreeritud
21. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari
2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
2-3/2024
Vastutaja
Kadi Kõiv (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond)

Failid

  • 📎2-35237 21.01.2024 Väljaminev kiri.asice226 KB

Sisu (failidest)

Kliimaministeerium Teie 29.12.2023 nr 1-4/23/3526-4, [email protected] KLIM/23-1696/-1K Meie 21.01.2024 nr 2-3/5237 Eelnõu kooskõlastamine ettepanekutega Olete esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu. Kooskõlastame eelnõu kuid juhime tähelepanu järgnevale: Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ meetme 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine” sekkumises nr 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE- de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“. Palume kaaluda lisaks mäetööstusele ja töötlevale tööstusele sarnase toetuse väljatöötamist ka teenindussektorile. Teenindussektor on seni ressursitõhususe tõstmise toetusmeetmetest kõrvale jäänud, ent sektori valmisolek ressursitõhususe saavutamiseks on suur, ka nt Turismisektori kestlikkuse uuringu üks peamisi järeldusi on: „Peamisteks kestlikkuse poole püüdlemise motivaatoriteks on klientide ootustele vastamine, ressursisääst ja suurem tulu.“ Teenindussektori ootus riigi toetusele ning toetuste õiglasele toetuste jaotusele sektorite vahel on suur, vt nt ülal viidatud uuringu mõned ettepanekud Kliimaministeeriumile: „Kujundada sarnaselt tööstussektori ja põllumajanduse toetamisele kestlikkuse edendamisel, keskkonnamõjude vähendamisel ja õiglase ülemineku tagamisel toetusmeetmed teenindussektorile, sh turismiettevõtetele“; „Toetada energiatõhususe tõstmist, sh auditeid, taastuvenergia tootmise rajamise ja liitumistasude maksmise võimekust, hoonete renoveerimist energiatõhususe suurendamiseks, mahuka energiatarbimisega põhivara ja seadmete uuendamist“; „Kaardistada koostöös huvigruppidega (ettevõtted, eksperdid, sihtkohad, omavalitsused, haridus- ja teadusasutused jt) turismisektoris lahendamist vajavad suurima mõjuga teemad ning suunata kvoodituru tuludest vahendeid nendega tegelemiseks.“ Teenindussektor on oluline ressursside, sh soojus- ja valgusenergia, vesi, toit, puhastusvahendid, tekstiilid jm kasutaja. Lisaks on teenindussektoril igapäevane kokkupuude kogu elanikkonnaga ning selle kokkupuute käigus tekkinud kogemus mõjutab iga tarbija ja üksikisiku väärtuseid. Nt restoranis kasutatavad toidu säästmise tehnoloogia ja võtted võivad mõjutada restoranikülastajat ka oma igapäevaelus toitu säästma või oma järgmisel külastuskorral ressursisäästlikku teenust nõudma. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Sarnase meetme väljatöötamisel teenindussektorile tuleb võtta arvesse teenindussektori eripärasid, nt suure mikro- ja väikeettevõtete osakaalu tõttu rakendada madalamat miinimumtoetuse summat ja võimalusel madalamat omafinantseeringu määra, võimaldada toetust taotleda ka töötajate koolitamiseks. Teenindussektori puhul peab ka arvestama, et teenuse (nt hotelli või restorani) operaator ei ole sageli selle kinnisvara omanik ning kummalgi osapoolel ei pruugi selle ärimudeli tõttu olla piisavalt motivatsiooni suurema ressursitõhususe saavutamiseks. Tuleks välja töötada lahendus, kuidas motiveerida üht või teist osapoolt ühiselt või eraldi tegema investeeringuid ressursitõhususse. Tuleb arvestada, et teenindussektori puhul on tegevusalasid raskem piiritleda ning taotlejate eristamine EMTAK koodide põhiselt võib olla keeruline, seega võiks kaaluda ka alternatiivseid võimalusi toetatava tegevusala piiritlemiseks. Teenindussektori toetamisel võib olla vajalik välja töötada ka erinev KHG auditi ja ressursiauditi vorm ning täiendavalt koolitada audiitoreid. Palume nende vormide valideerimisel kindlasti kaasata teenindussektori erialaliitude ja ettevõtete esindajaid. Teenindussektorile ressursitõhususe toetusmeetme väljatöötamisel palume kaasata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turismivaldkonna ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiosakonna töötajaid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Kadi Kõiv 51980272 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel